MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2020
aruandeaasta lõpp: 31.12.2020
ärinimi: AS Eesti Liinirongid
registrikood: 10520953
tänava/talu nimi, Vabaduse pst 176
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10917
telefon: +372 6737400
faks: +372 6737440
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.elron.ee
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 17
Bilanss 17
Kasumiaruanne 18
Rahavoogude aruanne 19
Omakapitali muutuste aruanne 20
Raamatupidamise aastaaruande lisad 21
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 21
Lisa 2 Raha 24
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 25
Lisa 4 Varud 26
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 27
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 28
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 29
Lisa 8 Kapitalirent 29
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 30
Lisa 10 Võlad töövõtjatele 30
Lisa 11 Eraldised 31
Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 31
Lisa 13 Sihtfinantseerimine 31
Lisa 14 Aktsiakapital 32
Lisa 15 Müügitulu 33
Lisa 16 Muud äritulud 33
Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 33
Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 34
Lisa 19 Tööjõukulud 34
Lisa 20 Muud ärikulud 34
Lisa 21 Intressikulud 35
Lisa 22 Seotud osapooled 35
Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva 35
Aruande allkirjad 36
Vandeaudiitori aruanne 37
2
AS Eesti Liinirongid 2020. aasta tegevusaruanne
Ettevõtte tutvustus
AS Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine Eesti
raudteedel. Elron on riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Lisaks õigusaktidele reguleerib Elroni
tegevust Eesti Vabariigiga 2017. aastal sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise
otseleping, mille alusel riik toetab reisijatevedu raudteel.
2020. aastal teenindas Elron reisijaid elektrirongidega kuuel liinil:
- Tallinn-Aegviidu
- Tallinn-Riisipere-Turba
- Tallinn-Paldiski
- Tallinn-Kloogaranna
- Tallinn-Keila
- Tallinn-Pääsküla
Diiselrongidega teenindati reisijaid kümnel liinil:
- Tallinn-Viljandi
- Tallinn-Türi
- Tallinn-Rapla
- Tallinn-Tartu
- Tallinn-Narva
- Tallinn-Rakvere
- Tartu-Jõgeva
- Tartu-Koidula-(Piusa)
- Tartu-Valga
- Tallinn-Pääsküla.
Liinivõrgu kogupikkus on 795 km, millest elektrifitseeritud on 132 kilomeetrit. Elroni
rongiparki kuuluvad 20 diiselrongi (6 neljavagunilist, 8 kolmevagunilist ja 6
kahevagunilist) ja 18 elektrirongi (6 neljavagunilist ja 12 kolmevagunilist).
3
2020. aasta olulisemad sündmused
- Jaanuar - Elron kuulutas välja hanke kuue kahesüsteemse elektrirongi ostmiseks
võimalusega osta täiendavalt veel kümme elektrirongi. Rongides hakati pakkuma
sõiduvõimalust Interraili rahvusvahelise piletiga.
- Veebruar - Elron sõidutas erirongiga külalised 24. veebruaril Vabariigi Presidendi
vastuvõtule. Erirongis kogutud heategevusliku piletitulu annetas ettevõte SA-le
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus.
- Märts - Seoses koroonaviiruse levikuga vähendati alates märtsist veomahtu. Koos
teiste raudtee-ettevõtjatega võideti 2019. aastal läbi viidud raudtee ohutuse
kampaania eest loovusfestivalil Kuldmuna pronksmedal.
- Aprill – Kaardimaksega rongipileti eest tasumise võimalust laiendati ka
elektrirongidele. Avati ettevõtte uus koduleht.
- Mai – alustati rongide sõiduplaani tihendamist seoses koroonaviiruse
taandumisega. Alustati elektrirongide moderniseerimisega, et luua
linnalähirongidesse rohkem kohti lapsevankritele ja ratastele.
- Juuni – lõppes remont Lelle-Türi raudteelõigul ning rongiliiklus taastus. Tartu-
suunaline rongiliiklus taastati täies mahus. Rongijuhi õpilased sooritasid edukalt
lõpueksami.
- Juuli – Tartu ja Narva suunal katsetati edukalt piirkiirust 135 km/h.
- August – Viljandi suunal katsetati edukalt piirkiirust 140 km/h. Ettevõtte nõukogu
kiitis heaks Elroni strateegia aastani 2030.
- September – Elron viis läbi raudteeohutuskampaania „Rongi rattad ei ragise“.
- Oktoober – Baltic Brands avalikustas uuringu, mille kohaselt on Elroni kaubamärk
Eesti roheliste kaubamärkide seas 2. kohal. Rongide hanke võitjaks kuulutati
Śkoda.
- November – Oktoobris-novembris rongiga reisijate seas läbiviidud rahulolu
uuringust ilmnes, et rahulolu reisirongiliikluse ja Elroni teenusega on aasta jooksul
kasvanud. Enim olid Elroni teenusega rahul sagedased rongireisijad. Rahulolu
Elroni teenuse ja rongidega aasta võrdluses kasvas 80%-lt 86%-ni.
- Detsember – Elron kutsus üles saatma üksikutele inimestele jõulusoove ja kogus
kokku sadade inimeste soojad postitused üle Eesti. Elron toimetas üle 600
jõulukaardi ühtekokku 20 hooldekodusse, aga ka üksi elavate inimesteni nii Harju-
, Tartu-, Võru-, Jõgeva-, Viljandi-, Valga-, Pärnu-, Ida- ja Lääne-Virumaal. Uue
liiklusgraafikuga tihenes liiklus Tartu ja Turba suunal, sõiduajad lühenesid Tartu,
Keila, Turba, Paldiski ja Viljandi suunal.
4
Tegevuspõhimõtted
Elroni ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Riigile kuuluva ettevõtja staatus ja omaniku
ootused on Elroni tegevuspõhimõtete ja strateegia aluseks. Omaniku ootused Elronile on
sõnastatud ainuaktsionäri otsusega. Selles märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõtte
riigivaraseaduse alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks.
Elroni kaudu soovib riik tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele
vastava kvaliteetse avaliku reisijateveo teenuse avalikul raudteel. Elron on äriühing, millel
on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab
äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast. Arengukava perioodil
on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul.
Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik,
eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda
mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks on omanik
seadnud Elronile eesmärgi toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada
sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid.
Visioon
Elroni visiooniks on olla reisija esimene valik
Missioon
Elron loob Sulle aega – viime Sind kohale kiiresti, turvaliselt ja mugavalt
Väärtused
Kiirus
Pakume kõige kiiremaid ühendusi sihtkohtade vahel, reageerime kiiresti nii klientide
soovidele ja muredele kui töötajate tagasisidele. Toimetame tempokalt ning oleme
seetõttu konkurentidest ees.
Turvalisus
Rong on kõige turvalisem liiklusvahend – meie sõidame iga ilmaga. Samas hoolime
raudteeohutusest ja ka oma töötajate turvalisusest.
Usaldusväärsus
Meie sõiduplaanist kinnipidamine on üle 99% - viime Sind alati kohale. Täidame nii
klientidele kui töötajatele antud lubadusedo, oleme ausad ja viisakad. Elron on hinnatud
ja usaldusväärne tööandja.
Kliendikesksus
Oleme kliendi esimene valik, aitame kõikide murede korral nii rongis kui väljaspool.
Arvestame klientide tagasisidet, et pakkuda võimalikult mugavat teenust.
5
Keskkonnasõbralikkus
Rongiliiklus on üks rohelisemaid transpordiliike. Meie elektrirongid sõidavad
taastuvatest allikatest toodetud elektriga ning ka meie uued rongid saavad olema
keskkonnasõbralikud elektrirongid.
6
Strateegilised eesmärgid ja tegevus
Rong on reisija eelistatuim transpordivahend
Elroni peamiseks eesmärgiks on rongireisijate arvu pidev kasv. Aastaks 2030 on
eesmärgiks kahekordistada reisijate arvu ning teenindada aastas 16 miljonit reisijat. Selleks
tuleb tagada kiire, turvaline, usaldusväärne, kliendi- ja keskkonnasõbralik teenus.
Rongireisijate arvu kasvatamisega panustab Elron riigi transpordipoliitika prioriteetidesse,
milleks on ühistranspordi kasutajate arvu suurendamine.
Rongireisijate arv on läbi aastate stabiilselt kasvanud ning eeldame kasvu taastumist ka
pärast koroonaviiruse taandumist, mis 2020. aastal nõudlust tugevasti pärssis. Elroni
rongidega tehti kokku 5,982 mln sõitu, mis on 28% vähem võrreldes 2019. aastaga.
Reisijate arv langes ühtlaselt kõikides teeninduspiirkondades, kaugliinidel mõnevõrra
enam kui linnalähiliinidel. Reisijate arvu taastamisel ja kasvatamisel peame oluliseks
ühenduskiiruste jätkuvat kasvatamist sihtkohtade vahel ja sõiduplaani tihendamist kõikidel
suundadel. Juba 2020. aasta lõpus lisati sõiduplaani täiendav Tallinna-Tartu ekspressrong,
samuti tihenes liiklus Turba suunal.
8 265
7 656
7 333
6 568 6 803
5 842 5 982
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Reisijate arv raudteel 2014-2020 (tuh reisijat)
Reisijate arvu jätkuvat kasvu silmas pidades kuulutas Elron 2020. aasta jaanuaris välja
hanke täiendava veeremipargi ostmiseks. Hanke tulemusena sõlmiti 2021. aasta veebruaris
Śkodaga leping kuue kahesüsteemse (3 kV ja 25 kV) elektrirongi ostmiseks
kogumaksumusega 56,2 mln eurot. Sama hanke raames on võimalik osta lisaks kuuele
rongile veel kümme rongi.
Sõiduplaanist kinnipidamine ja rongide töökindlus on teine oluline eesmärk reisijate
usalduse kasvatamisel rongiliikluse vastu. Sõiduplaanist kinnipidamine on Elronil
7
jätkuvalt väga kõrge. 2020. aastal jõudis 99,12% kõikidest väljumistest sihtkohta
tähtaegselt. Taristurikked moodustasid kogu hilinemiste arvust 46%.
Ka rongide tehniline töökindlus oli 2020. aastal väga kõrgel tasemel – nii elektrirongide
kui diiselrongide puhul 99,9%. Ronge hooldavad pädevad tehnikud Elroni Pääsküla depoos
vastavalt rongitootja Stadler hooldusjuhenditele. Lisaks korralistele hooldustele tehakse
rongidele ka suuremaid remonditöid ning moderniseerimisi. 2020. aastal alustati
kliimakontrollerite moderniseerimisega, millega jätkatakse 2021. aastal. Samuti uuriti
koostöös Švetsi ABB-ga voolumuunduri rikete põhjusi. Linnalähirongides uuendatakse
rongide salongi, et pakkuda mugavamat reisimise võimalust jalgrataste ning
lapsevankritega sõitjatele. Diiselrongidele paigaldati täiendavad Wifi antennid parema
internetiühenduse pakkumiseks.
Klienditeeninduse tase rongides on jätkuvalt esmaklassiline. 2020. aastal läbiviidud
kliendirahulolu uuring näitas, et klientide üldine positiivne hinnang Elronile püsib. Üldine
rahulolu on võrreldes 2018. aastaga tõusnud. 88% vastanutest peab Elronit
kliendisõbralikuks ja usaldusväärseks ettevõtteks. Alates 2020. aastast kasutab Elron
kliendirahulolu hindamiseks ka soovitusindeksit, mis 2020. aastal oli keskmiselt 65.
2000 71 72
1800 70
68
1600 68
66
1400
66
1200 64 64 64
64
1000
62
800 60
60
600
400 58
200 56
859 1636 1715 1437 1496 1001 551
0 54
Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember
Vastajate arv Soovitusindeks
Elron kui atraktiivne tööandja ja kaasaaegne töökoht
Ettevõtte edukust saab hinnata väärtuse järgi, mida suudetakse oma klientidele ja
töötajatele luua – olgu see siis kõrgetasemeline teenus või hea töökoht. 2020. aastal töötas
Elronis keskmiselt 316 töötajat, sh 2 juhatuse liiget (2019. aastal 319 töötajat).
Ettevõtte järelkasvu tagamiseks koolitati 2020. aastal Elroni koolituskeskuses (tegevusluba
alates 2015. a) 11 uut vedurijuhti. Neli lõpetajat jätkasid vedurijuhi õpilastena ning kaks
üldkoolituse läbinut asusid tööle liikluskorralduse ja tehnikaosakonnas. Lisaks
vedurijuhtide väljaõppele korraldatakse perioodiliselt rongijuhtide sertifikaadi väljaõpet
ning sertifikaadi- ja veeremipõhist täiendusõpet. 2020. aasta vähendatud eelarve
tingimustes pöörati tähelepanu eelkõige algajate arvutikasutajate baasoskuste
8
arendamisele, erialakoolitustele finants-, raamatupidamise ja puhastustööde valdkonnas
ning juhtimiskoolitustele. Uuendusena kasutati tuleohutusõppuse läbiviimisel
hübriidlahendust: töötajad, kes ei saanud osaleda õppusel kohapeal, läbisid e-koolituse.
Elroni töötajate rahulolu mõõdetakse üle aasta. 2020. aasta töötajate pühendumuse indeks
kasvas võrreldes 2018. aastaga. Kui 2018. aasta uuringu põhjal oli tööga üldiselt rahul 56%
vastajatest, siis 2020. aasta uuringus laienes üldine tööga rahulolu 70%-ni vastajatest.
Uuringus osales viimase viie aasta vaates rekordarv töötajaid – 74%.
Elroni jaoks on oluline ettevõtte keskkonna ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte
jätab. Seetõttu oleme otsustanud juurutada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ning
taotleda vastutustundliku ettevõtluse märgist. 2020. aastal jätkasime kontori ning Balti
jaama ruumide remondiga, mille käigus sai vahetatud valgustus energiasäästlikuma
valgustuse vastu. Elroni jaoks on oluline vähendada ettevõtte keskkonnamõju, mistõttu
seadsime eesmärgiks vähendada paberikulu töötaja kohta ning võtsime kasutusele
prügisorteerimise süsteemi.
Pöörame tähelepanu töötajate väärtustamisele ning tunnustame siseveebis töötajaid, kes on
oma käitumisega pälvinud klientide või kolleegide tähelepanu. Samuti jätkasime
puuviljapäevade korraldamisega töötajatele ning ettevõtte kulul gripivaktsiini
pakkumisega töötajatele, kes seda soovisid.
Vastutustundlikkust peame oluliseks ka oma turunduskampaaniate läbiviimisel. 2020.
aasta jõulukampaania eesmärk oli juhtida tähelepanu ühele olulisele sotsiaalsele
murekohale - üksildusele, mis pandeemia tõttu fookusesse tõusis. Lisaks jätkasime
raudteeohutusealaste kampaaniatega. Ka kampaaniamaterjalide puhul lähtusime
keskkonnasäästlikest põhimõtetest ning eelistasime digilahendusi.
Eetiline tegutsemine on meie äritegevuse lahutamatu osa. 2020. aastal uuendasime
käitumisnorme huvide konflikti ärahoidmiseks ning täiendasime isikute ringi, kes peavad
oma huve deklareerima.
Turvalisus ja ohutus
Ohutuse tagamine on Elroni jaoks oluline nii ettevõttesiseselt kui ka üldisest
raudteeohutusest lähtuvalt. Ettevõttes on juurutatud ohutusjuhtimissüsteem väärtustel
põhineva ohutuskultuuri tagamiseks, selle arendamise ja täiustamisega tegeleme
igapäevaselt. Hindame ja kontrollime oma tegevustes raudteeohutuse ja tööohutuse riske
ning kavandame meetmeid nende vähendamiseks. Tegutseme vastavuses õiguslike ja
ettevõttes kehtivate ohutusnõuetega. Elroni eesmärk on ennetada raudteeõnnetuste
toimumist. Selleks registreerime ja analüüsime kõiki juhtumeid ning tõstame inimeste
ohutusalast teadlikkust koostöös meie partneritega. 2020. aastal toimus 7 õnnetusjuhtumit,
mis on poole vähem kui 2019. aastal, oma mõju on siin kindlasti ka koroonaviirusest
põhjustatud inimeste vähenenud liikumisel. Tõsiseid õnnetusjuhtumeid 2020. aastal ei
toimunud (samuti mitte 2019) ja vahejuhtumeid registreeriti 1 (2019 oli 2). Kõikide nii
raudtee- kui tööohutusega seotud juhtumite registreerimiseks ja menetlemiseks võeti
Elronis kasutusele uus tarkvara, mis võimaldab kiirema infoliikumise.
Kaasaegse töökeskkonna ja töökorralduse ning töötajate pädevuse abil tagame oma
töötajatele ohutu töökeskkonna. Tegutseme selle nimel, et olla töökeskkonnaga eeskujuks
9
teistele. Elroni eesmärk on töötada tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta, selleks kaasame
töötajaid juhtumite ennetamise, nendest teavitamise ja uurimise protsessi. Tööõnnetuste
arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud, tööõnnetusi registreeriti kokku 3 (2019. aastal
4) ja kõik juhtumid olid raskusastmelt kerged. 2020. aastal ajakohastati ja digitaliseeriti
paljud ohutusalased dokumendid ja viidi läbi töökeskkonna riskianalüüs kõikidel
töökohtadel. Kõik töötajad läbivad tööle asumisel oma ametikohal töötamiseks vajaliku
koolituse ning eeskirjade muutmisel koolitatakse töötajaid regulaarselt.
Koolitusvõimaluste parendamiseks algatati 2020. aastal ohutusalase e-õppe keskkonna
loomise projekt, mis jätkub ka 2021. aastal. Kokku viidi eelmisel aastal läbi viis
töökeskkonna operatiivkontrolli, mis näitasid, et Elroni töökeskkond on ohutu, kuid nagu
kõik valdkonnad, vajab pidevat ülevaatamist ja parendamist.
Riskijuhtimine
Sarnaselt 2019. aastale hinnati ka 2020. aastal ettevõtte-üleseid riske nende mõju ja
avaldumise tõenäosuse kaudu. Elroni suurimaks riskiks oli 2020. aastal riigis kehtestatud
piirangutest tulenev olukord, mis tõi kaasa veomahu vähendamise ja kulude kärpimise
vajaduse. 2020. aasta sügisel viidi läbi siseaudit, mille raames hinnati Elroni riskijuhtimise
sisekordade/juhendite ajakohasust ning vajalike riskianalüüside olemasolu. Auditi
tulemusena jõuti järeldusele, et riskijuhtimise korraldusega seotud protsessid on olulises
osas tulemuslikud ning ühtegi väga olulise või olulise prioriteediga tähelepanekut ei tehtud.
2020. aasta lõpus alustasime juhtimistarkvara juurutamisega, mis võimaldab jälgida
ettevõtte strateegiliste eesmärkide täitmist, siduda ettevõtte strateegilised eesmärgid
osakondade eesmärkidega ning töötajate isiklike eesmärkidega, mis kajastuvad
arenguvestlustes. Lisaks võimaldab tarkvara siduda ettevõtte riskid nende maandamiseks
vajalike meetmetega ning hallata nii riske kui ka riskidega seotud juhtumeid.
10
Majandustulemused
Elroni 2020. majandusaasta äritulud olid kokku 43,53 mln eurot, kahanedes võrreldes
2019. aastaga 7%. Piletimüügitulu oli kogutuludest 13,73 mln eurot, kahanedes võrreldes
2019. aastaga 26%. Koroonaviiruse mõju jääb Elroni piletitulu mõjutama ka lähiaastatel.
18 577
15 931
13 231 13 730
11 773 12 169
10 082
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Piletitulu (tuh €) 2013-2020
Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 2020. aastal 24,04 mln eurot, kasvades
koroonaviiruse olukorrast tingituna võrreldes 2019. aastaga 12%. Diiselrongide
liisingumaksete katmiseks eraldas riik 2020. aastal 5,7 mln eurot.
Ettevõtte ärikulud olid 2020. aastal 44,52 mln, vähenedes 2019. aastaga võrreldes 4%
(46,36 mln eurot). Suurimad kuluartiklid:
Muud tegevus- ja ärikulud
8%
Põhivara kulum ja
allahindluskulud
14%
Raudteeinfrastruktuuri
kasutustasu
44%
Materjali - ja
energiakulud
15%
Tööjõukulud
19%
- raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 19,7 mln eurot (44% ärikuludest);
- tööjõukulud 8,43 mln eurot (19% ärikuludest);
11
- energia ja kütus 6,74 mln eurot (15% ärikuludest);
- põhivara kulum ja allahindlus 6,13 mln eurot (14% ärikuludest).
2020. aastal viidi tagasiulatuvalt läbi põhivara erakorraline allahindlus, mille käigus
korrigeeriti rongide jääkmaksumust rongidelt maha monteeritud ja asendatud
komponentide hinnangulise soetusmaksumuse võrra. Kuivõrd rongid on arvel
tervikvarana (kasulik eluiga 35 aastat), aga komponentide eluiga on lühem (keskmiselt 5
aastat), siis oleks komponentide vahetus tulnud kajastada varasemates perioodides
põhivara allahindlusena. Sellega seoses korrigeerisime põhivara 2019. aasta saldosid -
1,87 miljoni võrra ning 2020. aasta erakorraline allahindluskulu on 0,25 miljonit eurot.
Arvnäitajad
2020 2019 2018
Äritulud (tuh €) 43 525 46 359 45 288
EBITDA (tuh €) 5 137 5 563 6 107
Ärikasum/-kahjum (tuh €) -994 -1 522
Puhaskasum/-kahjum (tuh €) -5 424 -5 172 -5 225
EBITDA marginaal (%) 11,8% 12,0% 13,5%
Ärirentaablus (%) -2,3% 0,0% 1,2%
Puhasrentaablus (%) -12,5% -11,2% -11,5%
Omakapitali ja varade suhe (%) 68,70% 68,6% 65,7%
Vastavalt „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile” on riigi äriühingud
kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt
kandis Elron 2013. aastal soetatud rongide kogumaksumuse tulusse (kasumisse). Nüüd
vähendab rongide kui sihtfinantseerimisega soetatud põhivara amortiseerimine igal aastal
kasumit. Ehk lihtsustatult öeldes – Elroni kasumiaruanne näitab puhaskahjumit seni, kuni
rongid on amortiseerunud, kuid see ei peegelda ettevõtte põhitegevuse tulemit ega
tegelikku majanduslikku seisu.
12
2021 väljavaade
2021. aastal jätkub koroonaviiruse mõju rongireisijate arvule. Eeldame viiruse taandumist
teisel poolaastal, mis hoiab sõitude arvu 2020. aastaga võrreldaval tasemel.
Rongide töökindluse jätkusuutlikkuse tagamiseks planeeritakse 2021. aastal täiendada
rongide tarkvara, mis on seotud nii rongi süsteemide töö parendamisega kui ka parameetrite
muutmisega. Planeeritakse täiendada diiselmootorite töö diagnostikasüsteeme. Lisaks
rongi pöördvankrite ja rattapaaride remondile alustati ka diiselmootorite 24 000 mototunni
järgsete kapitaalremontidega.
Aastatel 2021-2024 keskendub Elron lisaks tavapärasele reisijateveole ka uute rongide
valmimisele. 2021. aastal kooskõlastatakse rongide projekt ning algab esimese vagunikere
ehitus. Uued rongid saabuvad liinile 2024. aasta IV kvartalis.
13
Hea ühingujuhtimise tava
Riigivaraseaduse ja ettevõtte põhikirja alusel on Elronil kui riigi äriühingul kohustus
rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava (edaspidi: HÜT) ning kirjeldada
selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina
järgib Elron HÜT-i põhimõtteid mõne erandiga, mida on ka kirjeldatud (ja nimetatud
mittejärgimise põhjus).
Üldkoosolek
Kuna 2020. aasta majandusaasta jooksul oli ettevõtte ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, siis
pole vajadust käsitleda aruandes HÜT-i ühe põhimõtte, milleks on tagada aktsionäride
võrdne kohtlemine, järgimist. Vabariigi Valitsus poolt 12. märtsil 2020. aastal välja
kuulutatud eriolukorra raames kehtestatud meetmetest tulenevalt toimus 2020. aastal
korraline üldkoosolek kirjalikult ning seal ei osalenud juhatuse liikmed, nõukogu liikmed
ega audiitor.
Koosolekule esitati juhatuse esimehe aruanne, nõukogu esimehe aruanne nõukogu ja
juhatuse tööst ning kontrollikeskkonnast. Korraline üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2019.
majandusaasta aruande. Ettevõte täidab HÜT nõuet ning üldkoosoleku juhatajaks ei valitud
nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. 2020. aastal deklareerisid juhatuse ja nõukogu
liikmed, hangetega seotud spetsialistid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise
kohustusega töötajad tulenevalt ettevõttes kehtivast huvide konflikti vältimise korrast oma
ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega, millega tagatakse töötajate toimingupiirangu
võimaliku rikkumise ennetamine. Ettevõttes on efektiivselt toimiv siseauditi funktsioon,
mille kohustusi täidab hankega väljavalitud teenusepakkuja KPMG Baltics OÜ. Siseaudit
järgib oma töö korraldamisel audiitortegevuse seadust ja sellega seotud määruseid ning
rahvusvahelisi siseauditeerimise kutsetegevuse standardeid. Siseaudiitori teenuse pakkujal
on aruandluskohustus auditikomitee ja nõukogu ees.
Nõukogu
Ettevõtte põhikirja kohaselt koosneb nõukogu kolmest kuni kuuest liikmest. Nõukogu
liikme valib üldkoosolek kolmeks aastaks, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud
nimetamiskomitee ettepanekust. Nõukogu liikmed valivad üldkoosoleku otsusega
nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. 2020.
aastal oli nõukogu neljaliikmeline: Siiri Odrats-Koni (liige ja esimees kuni
21.05.2020)/Andres Allikmäe (liige ja esimees alates 22.05.2020), Kalle Viks, Hindrek
Allvee ja Kai Realo. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Ettevõtte
nõukogu korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse
planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevasest majandustegevusest
väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri
huvides.
Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2020. aastal toimus kuus nõukogu
koosolekut ja 5 otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Kõik nõukogu liikmed
võtsid osa kõikidest koosolekutest. Kirja teel hääletamisel osalesid kõik nõukogu liikmed.
Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse aruanded ettevõtte müügitulemuste,
14
finantsseisundi ja äristrateegia kohta. Juhatus teavitas nõukogu kõigist olulistest
asjaoludest ning küsis nõukogult nõusoleku tehingute tegemiseks, mille ühekordne või
aastane maksumus ületas 400 000 eurot. Nõukogu otsustas igapäevasest
majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise, milleks seaduse või põhikirja kohaselt
on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu
liikmetele enne koosoleku toimumist, et nõukogu liikmetel oleks piisavalt aega oma
seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu on
moodustanud auditikomitee. Nõukogu moodustatud kolmeliikmelise auditikomitee
ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh
jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli
tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori
sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2020. aastal kuulusid auditikomitee koosseisu
Kalle Viks (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson.
Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra,
kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu
koosolekul ei osale, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta.
Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu
liikmetele komiteede koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele tulemustasu ega
lahkumishüvist ei maksta. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude
summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Nõukogu liikmed väldivad huvide
konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes
huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest.
Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses Elroniga
samal tegevusalal.
Juhatus
Ettevõtte juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt
kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige
otstarbekamal viisil, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng seatud eesmärkide kohaselt.
Juhatus tagab, et ettevõte täidab kehtivaid õigusakte, ning korraldab kontrolli ja aruandlust.
Põhikirja järgi võib ettevõtet kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja
teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Juhatuse esimehel eraldi ja teistel juhatuse
liikmetel kahekesi ühiselt on ka edasivolitamise õigus. Juhatuse liikmete
vastutusvaldkonnad on piiritletud ning tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse
liikmetega sõlmitud lepingutes. 2020. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse
esimehena Merike Saks ja juhatuse liikmena Riho Seppar. Elroni juhatuse liikmed ei kuulu
teiste äriühingute juhatustesse ega ole teise äriühingu nõukogu esimeheks. Juhatuse
liikmed ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega tegele muude
tööülesannetega juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Juhatuse liikmete tasumäärad
ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes, mille on nõukogu
läbi arutanud ja kinnitanud. Juhatuse liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu
ettevõtte majandustulemustest, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja
isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisse. Majandusaasta
jooksul makstava lisatasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud
neljakordset keskmist kuutasu ning lahkumishüvitist võib juhatuse liikmele maksta üksnes
tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ja mitte rohkem
15
kui kolme kuu tasu ulatuses. Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude
summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Elroni põhikirja punkti 4.4.11. alusel
otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning
määrab selleks aktsiaseltsi esindaja.
Teabe avaldamine
Elron avaldab oma veebilehel teavet ainuaktsionäri kohta, juhatuse ja nõukogu koosseisu
kohta ning nõukogu moodustatud auditikomitee koosseisu ning ülesannete kohta. Peale
selle avaldatakse veebilehel reisijateveo eeskiri, ettevõtte põhikiri, huvide konfliktide
vältimise juhend, isikuandmete töötlemise juhend, andmed audiitori kohta, üldkoosoleku
otsused, nõukogu aruanded, hankeplaan, hangete läbiviimise kord ja hangete ajalugu ning
majandusaasta aruanded. Samuti avaldatakse koos selgitustega kvartaalsed majandusaasta
aruanded. Ettevõte avalikustab oma veebilehel teabe tema tegevust puudutavatest olulistest
asjaoludest ja sündmustest. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta
ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, ettepanekuid ega materjale, kuna äriühingul on
vaid üks aktsionär, kellele edastatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ka
päevakorras olevate küsimuste kohta otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. Teave
avaldatakse veebilehel peamiselt eesti keeles.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Elron koostab finantsaruanded vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse
juhendile, mis lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhatuse koostatud 2020.
majandusaasta aruannet auditeeris audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS, kes valiti
üldkoosoleku otsusega, millega kinnitati ka auditi kogumaksumus. Audiitorteenuse
lepingu põhitingimused (sh tasu, lepingu kehtivus, ajakava ja tööülesanded) on nõukogu
heaks kiitnud.
Merike Saks Riho Seppar
Juhatuse esimees Juhatuse liige
16
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 3 994 605 5 133 642 2
Nõuded ja ettemaksed 6 606 290 7 309 185 3
Varud 3 176 186 2 377 894 4
Kokku käibevarad 13 777 081 14 820 721
Põhivarad
Nõuded ja ettemaksed 60 950 617 64 051 545 3
Materiaalsed põhivarad 138 743 569 143 637 154 6
Immateriaalsed põhivarad 86 301 90 280 7
Kokku põhivarad 199 780 487 207 778 979
Kokku varad 213 557 568 222 599 700
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 5 906 872 6 434 041 9
Eraldised 66 500 56 419 11
Kokku lühiajalised kohustised 5 973 372 6 490 460
Pikaajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 60 950 618 64 051 544 9
Kokku pikaajalised kohustised 60 950 618 64 051 544
Kokku kohustised 66 923 990 70 542 004
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 671 080 671 080 14
Kohustuslik reservkapital 67 108 67 108
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 151 319 508 156 550 808
Aruandeaasta kasum (kahjum) -5 424 118 -5 231 300
Kokku omakapital 146 633 578 152 057 696
Kokku kohustised ja omakapital 213 557 568 222 599 700
17
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Kasumiaruanne
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Müügitulu 13 729 704 18 577 408 15
Muud äritulud 29 795 384 27 781 308 16
Kaubad, toore, materjal ja teenused -26 444 251 -28 689 784 17
Mitmesugused tegevuskulud -2 405 951 -3 139 156 18
Tööjõukulud -8 430 421 -8 407 716 19
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -6 131 142 -5 623 327 6,7
Muud ärikulud -1 107 309 -559 303 20
Ärikasum (kahjum) -993 986 -60 570
Intressitulud 434 729
Intressikulud -4 430 566 -5 171 459 21
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -5 424 118 -5 231 300
Aruandeaasta kasum (kahjum) -5 424 118 -5 231 300
18
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) -993 986 -60 570
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 131 142 5 623 327 6,7
Muud korrigeerimised -28 754 372 -28 154 435 13
Kokku korrigeerimised -22 623 230 -22 531 108
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 904 751 1 425 614
Varude muutus -798 292 -230 899
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -718 945 -1 605 466
Makstud intressid -4 430 566 -5 171 459
Laekumised sihtfinantseerimisest 28 754 372 28 154 435 21
Kokku rahavood äritegevusest 94 104 -19 453
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-1 233 576 -1 078 846 6
soetamisel
Laekunud intressid 435 730
Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 233 141 -1 078 116
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -2 899 071 -11 034 327 13
Laekumised sihtfinantseerimisest 2 899 071 11 034 327 13
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 0
Kokku rahavood -1 139 037 -1 097 569
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 133 642 6 231 211 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 139 037 -1 097 569
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 994 605 5 133 642 2
19
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2018 671 080 67 108 158 310 660 159 048 848
Vigade parandamise
-1 759 852 -1 759 852
mõju
Korrigeeritud saldo
671 080 67 108 156 550 808 157 288 996
31.12.2018
Aruandeaasta kasum
-5 171 712 -5 171 712
(kahjum)
31.12.2019 671 080 67 108 151 379 096 152 117 284
Vigade parandamise
-59 588 -59 588
mõju
Korrigeeritud saldo
671 080 67 108 151 319 508 152 057 696
31.12.2019
Aruandeaasta kasum
-5 424 118 -5 424 118
(kahjum)
31.12.2020 671 080 67 108 145 895 390 146 633 578
2020. aastal viidi tagasiulatuvalt läbi põhivara erakorraline allahindlus, mille käigus korrigeeriti rongide jääkmaksumust rongidelt
maha monteeritud ja asendatud komponentide hinnangulise soetusmaksumuse võrra. Kuivõrd rongid on arvel tervikvarana (kasulik eluiga 35
aastat), aga komponentide eluiga on lühem (keskmiselt 5 aastat), siis oleks komponentide vahetus tulnud kajastada varasemates
perioodides põhivara allahindlusena. Sellega seoses korrigeerisime põhivara ja omakapitali 2018a. ja 2019. aasta saldosid kokku 1 819 440
miljoni euro võrra.
20
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti
finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille
põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
AS Eesti Liinirongid, kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis
sätestatud nõuetest.
AS Eesti Liinirongid tehingupartnerikood (alates 31.12.2014) on 012305.
Kasumiaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1.
2019. aastal on muudetud rahavoogude aruande esitusviis.
2020. aastal muudeti varude arvestuspõhimõtteid.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused
2020. aastal muudeti tagasiulatavalt esitusviisi seoses põhivarade komponendiarvestuse täpsustamisega.
Lisarea nimetus 31.12.2019 Muutus 31.12.2019
Varud 100 542 2 277 352 2 377 894
Materiaalsed
147 733 946 -2 277 352 145 456 594
põhivarad
Vigade korrigeerimine
2020. aastal viidi tagasiulatuvalt läbi põhivara erakorraline allahindlus, mille käigus korrigeeriti rongide jääkmaksumust rongidelt
maha monteeritud ja asendatud komponentide hinnangulise soetusmaksumuse võrra. Kuivõrd rongid on arvel tervikvarana (kasulik eluiga 35
aastat), aga komponentide eluiga on lühem (keskmiselt 5 aastat), siis oleks komponentide vahetus tulnud kajastada varasemates
perioodides põhivara allahindlusena. Sellega seoses korrigeerisime põhivara ja omakapitali 2018a. ja 2019. aasta saldosid kokku 1 819 440
miljoni euro võrra.
Lisarea nimetus 31.12.2019 Muutus 31.12.2019
Materiaalsed
145 456 594 -1 819 440 143 637 154
põhivarad
Eelmiste perioodide
jaotamata kasum 158 310 660 -1 759 852 156 550 808
(kahjum)
Aruandeaasta kasum
-5 171 712 -59 588 -5 231 300
(kahjum)
Raha
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja
rahaturufondi osakuid, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas toimunud tehingud on arvestatud tehingupäeva Euroopa Keskpanga kursiga.
Nõuded ja ettemaksed
Ostjate laekumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded hinnatakse
bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel „Ebatõenäoliselt laekuvad summad“. Lootusetud
nõuded kantakse bilansist välja.
Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Kõiki muid nõudeid (laenud ning muud lühi-
21
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Varud
Varud on soetatud ettevõttesiseseks kasutamiseks ja on bilansis kajastatud soetusmaksumuses. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO
meetodit. Inventuuri käigus selgunud seisma jäänud mittekasutatavad materjalid kantakse kuluks.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Põhivarana kajastatakse bilansis varad maksumusega alates 20 000 eurot ning kasutusega üle ühe aasta.
Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest
väljaminekutest. Oma tarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb tegelikest valmistamiskuludest.
Parenduskulud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Hoolduse ja jooksva
remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuluna.
Ettevõtte veeremkoosseisu puhul on nõutud kapitaalremondi teostamine teatud kindla ajavahemiku järel. Nimetatud remondiga seotud
kulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse eraldi arvele võetud varaobjektina, mille amortisatsiooniperiood vastab remondi perioodilisusele (nt
remont R5 - kolm aastat, R6 – kuus aastat). Kuna üks põhivaraobjekt võib koosneda erineva kasuliku elueaga osadest, on kasutusel
komponentarvestus.
Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti
soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui
asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse mahakantavat maksumust lähtudes asendamise hetke
soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.
Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita.
Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara
või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.
Immateriaalse põhivarana võetakse arvele kõrge maksumusega pikaajalise kasutuseaga tarkvaraobjektid, mida kajastatakse sarnaselt
materiaalsele põhivarale. Kasutusel on amortisatsiooninorm 20% aastas.
Vara väärtuse vähenemine.
Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad
varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne
kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast
kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara
objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus
väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse,
siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks
kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni.
Veeremi kasuliku eluea määravad kasutamise tehnilised tingimused ja hoolduse tehnoloogia.
Elron on riigile kuuluv äriühing ning peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Vastavalt
sellele rakendatakse finantsaruandluse standardit ja ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale
väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel
osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 20000
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Hooned 5-50
Rajatised 10-30
Veerem 3-35
Masinad ja seadmed 3-15
Muu põhivara 5
Rendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Rentnikuna kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Rendileandjana kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
22
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Finantskohustised
Kõik finantskohustised( võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele
nende soetusmaksumuses, mis sisaldavad ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. edasine kajastamine toimub korrigeeritud
soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustiste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtustega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. pikaajaliste finantskohustiste korrigeerimine soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades
sisemise intressimäära meetodit.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldised
Ettevõte kajastab bilansis eraldise juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenev kohustis, mille
realiseerumine on tõenäoline ja mille summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Tingimuslikud kohustised
Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks (mille tõenäosus on alla 50% või
mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata), avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. (Lisa 14)
Sihtfinantseerimine
Varade sihtfinantseerimiseks saadud summa kantakse kohe tulusse, kui tingimuslikke kohustisi ei kaasne või need on täidetud.
Sihtfinantseerimisega soetatud vara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses.
Tegevuskulude sihtfinantseerimist, mis saadakse aruandeperioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna,
millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline.
Kohustuslik reservkapital
Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse
või Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab
Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha
Aktsionäridele väljamakseid.
Tulud
Tulud kaupade ja teenuste müügist kajastatakse siis, kui müügitulu on usaldusväärselt määratav, tehingust saadava tasu laekumine
tõenäoline ja olulised omandiga seotud riskid on läinud müüjalt ostjale.
Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurus usaldusväärselt hinnatav.
Kulud
Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt. Kõik aruandekuupäevajärgselt sissenõutavad, kuid aruandekuupäeval teadaolevad
arvestusperioodi kuuluvad kulud kajastatakse arvestusperioodis.
Puhkusetasude reserv
Puhkusetasu on kuluna kajastatud kohustise tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas – aruandeaasta
lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustisena töövõtjate
ees. Puhkusetasu reservis kajastub ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks.
Maksustamine
Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt,
annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimiselt. Kehtiv maksumäär on 20%;
tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade
ja kohustuste maksustamisväärtuse ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid
ja –kohustusi.
Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendidena ja muus vormis jaotamata kasum tulumaksumääraga mille määr 2018 a.
oli 20/80 väljamaksetelt. 2019 a. regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva äriühingu tulumaksumäär on 14/86. Madalam
maksumäär rakendub 1/3 2018. aastal väljamakstud dividendide suurusele summale, ülejäänud jaotamata kasumi tulumaksuga maksustamise
määr on 20/80.
Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning –kohustisena dividendide väljakuulutamise hetkel,
sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus
tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Maksimaalne tulumaksukohistus, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise
23
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
aastaaruande lisades.
Seotud osapooled
Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele.
Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku maavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste
riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega (v.a juhul, kui seda nõutakse vastava isiku
tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades).
AS Eesti Liinirongid käsitleb seotud osapooltena:
• tegev- ja kõrgemat juhtkonda,
• eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid.
Aruandekuupäevajärgsed sündmused.
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande
koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad
sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. (Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval
olemas.) Mitte-korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui
nad on olulised. (Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval
eksisteerinud asjaoludest.)
Rahavoogude aruanne.
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides
mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustuste saldode muutused.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Kassa 8 900 9 540
Pangakontod 3 985 705 5 124 102
Kokku raha 3 994 605 5 133 642
24
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 341 461 341 461 0
Ostjatelt
341 461 341 461 0 0
laekumata arved
Ebatõenäoliselt
0 0 0 0
laekuvad nõuded
Nõuded seotud
0
osapoolte vastu
Maksude ettemaksed
567 370 567 370 0 0 5
ja tagasinõuded
Muud nõuded 3 349 3 349 0
Laenunõuded 0
Intressinõuded 0 0 0 0
Dividendinõuded 0
Viitlaekumised 3 349 3 349 0 0
Ettemaksed 1 300 527 1 300 527 0
Tulevaste
1 294 662 1 294 662 0 0
perioodide kulud
Muud makstud
5 865 5 865 0 0
ettemaksed
Saamata pv
64 051 544 3 100 927 19 060 116 41 890 501 13
sihtfinantseerimine
Saamata
tegevuskulude 1 292 656 1 292 656 0
sihtfinantseerimine
Kokku nõuded ja
67 556 907 6 606 290 19 060 116 41 890 501
ettemaksed
25
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa
nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Nõuded ostjate vastu 427 611 427 611 0
Ostjatelt
426 567 426 567 0 0
laekumata arved
Ebatõenäoliselt
1 044 1 044 0 0
laekuvad nõuded
Nõuded seotud
0
osapoolte vastu
Maksude ettemaksed
645 835 645 835 0 0 5
ja tagasinõuded
Muud nõuded 2 755 2 755 0
Intressinõuded 81 81 0 0
Viitlaekumised 2 674 2 674 0 0
Ettemaksed 3 023 657 3 023 657
Tulevaste
1 923 598 1 923 598 0 0
perioodide kulud
Muud makstud
1 100 059 1 100 059 0 0
ettemaksed
Saamata pv
66 950 616 2 899 071 17 819 389 46 232 156 13
sihtfinantseerimine
Saamata
tegevuskulude 310 256 310 256 0 0
sihtfinantseerimine
Kokku nõuded ja
71 360 730 7 309 185 17 819 389 46 232 156
ettemaksed
Lisa 4 Varud
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Tooraine ja materjal 3 170 709 2 377 452
Varuosad 3 163 660 2 369 504
Piletikandjad 7 049 7 948
Ettemaksed varude eest 5 477 442
Ettemaksed tarnijatele 5 477 442
Kokku varud 3 176 186 2 377 894
26
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 567 370 0 645 835 0
Üksikisiku tulumaks 0 182 250 0 200 330
Erisoodustuse tulumaks 0 652 0 6 989
Sotsiaalmaks 0 429 878 0 450 296
Kohustuslik kogumispension 0 16 570 0 17 873
Töötuskindlustusmaksed 0 23 860 0 26 574
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 567 370 653 210 645 835 702 062
27
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 6 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud
seadmed materiaalsed
Transpordivahendid
Muud põhivarad Lõpetamata
masinad ja projektid
seadmed
31.12.2018
Soetusmaksumus 73 366 2 489 170 170 331 092 1 219 593 171 550 685 917 494 401 223 175 431 938
Akumuleeritud kulum -902 803 -25 596 643 -620 948 -26 217 591 -411 199 -27 531 593
Jääkmaksumus 73 366 1 586 367 144 734 449 598 645 145 333 094 506 295 401 223 147 900 345
Ostud ja parendused 1 330 222 1 330 222
Amortisatsioonikulu -110 963 -5 249 270 -133 742 -5 383 012 -39 850 -5 533 825
Allahindlused väärtuse
-59 588 -59 588 -59 588
languse tõttu
Ümberliigitamised 34 972 855 813 61 735 917 548 50 921 -1 003 441 0
Ümberliigitamised
34 972 855 813 61 735 917 548 50 921 -1 003 441 0
lõpetamata projektidest
31.12.2019
Soetusmaksumus 73 366 2 524 142 171 127 317 1 281 328 172 408 645 968 415 728 004 176 702 572
Akumuleeritud kulum 0 -1 013 766 -30 845 913 -754 690 -31 600 603 -451 049 -33 065 418
Jääkmaksumus 73 366 1 510 376 140 281 404 526 638 140 808 042 517 366 728 004 143 637 154
Ostud ja parendused 1 200 817 1 200 817
Muud ostud ja
1 200 817 1 200 817
parendused
Amortisatsioonikulu -116 956 -5 494 133 -139 530 -5 633 663 -49 088 -39 720 -5 839 427
Allahindlused väärtuse
-254 975 -254 975 -254 975
languse tõttu
Ümberliigitamised 1 293 204 1 293 204 60 938 -1 354 142 0
Ümberliigitamised
1 293 204 1 293 204 60 938 -1 354 142 0
ettemaksetest
31.12.2020
Soetusmaksumus 73 366 2 524 142 172 165 545 1 281 328 173 446 873 1 029 353 534 959 177 608 693
Akumuleeritud kulum 0 -1 130 722 -36 340 045 -894 220 -37 234 265 -500 137 0 -38 865 124
Jääkmaksumus 73 366 1 393 420 135 825 500 387 108 136 212 608 529 216 534 959 138 743 569
2020. aastal viidi tagasiulatuvalt läbi põhivara erakorraline allahindlus, mille käigus korrigeeriti rongide jääkmaksumust rongidelt
maha monteeritud ja asendatud komponentide hinnangulise soetusmaksumuse võrra. Kuivõrd rongid on arvel tervikvarana (kasulik eluiga 35
aastat), aga komponentide eluiga on lühem (keskmiselt 5 aastat), siis oleks komponentide vahetus tulnud kajastada varasemates
perioodides põhivara allahindlusena. Sellega seoses korrigeerisime põhivara 2018a. ja 2019. aasta saldosid kokku 1 819 440 miljoni euro
võrra ning 2020. aasta erakorraline allahindluskulu on 254 957 eurot.
28
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Arvutitarkvara
31.12.2018
Soetusmaksumus 149 570 149 570
Akumuleeritud kulum -29 376 -29 376
Jääkmaksumus 120 194 120 194
Amortisatsioonikulu -29 914 -29 914
31.12.2019
Soetusmaksumus 149 570 149 570
Akumuleeritud kulum -59 290 -59 290
Jääkmaksumus 90 280 90 280
Ostud ja parendused 32 760 32 760
Amortisatsioonikulu -36 739 -36 739
31.12.2020
Soetusmaksumus 182 330 182 330
Akumuleeritud kulum -96 029 -96 029
Jääkmaksumus 86 301 86 301
Lisa 8 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Veerem 64 051 545 3 100 927 19 060 116 41 890 502 6,75 EUR 2034 9
Kapitalirendikohustised
64 051 545 3 100 927 19 060 116 41 890 502
kokku
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Veerem 66 950 615 2 899 071 17 819 388 46 232 156 6,75 EUR 2034 9
Kapitalirendikohustised
66 950 615 2 899 071 17 819 388 46 232 156
kokku
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
29
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
31.12.2020 31.12.2019
Masinad ja seadmed 73 699 018 77 992 897
Kokku 73 699 018 77 992 897
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 1 275 614 1 275 614 0 0
Võlad töövõtjatele 450 215 450 215 0 0 10
Maksuvõlad 653 210 653 210 0 0 5
Muud võlad 9 408 9 408 0 0
Muud viitvõlad 9 408 9 408 0 0
Saadud ettemaksed 417 498 417 498 0 0
Tulevaste perioodide
417 498 417 498 0 0
tulud
Kapitalirendi võlg 64 051 545 3 100 927 19 060 116 41 890 502 8
Kokku võlad ja
66 857 490 5 906 872 19 060 116 41 890 502
ettemaksed
31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr
12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta
Võlad tarnijatele 1 983 523 1 983 523 0 0
Võlad töövõtjatele 470 190 470 190 0 0 10
Maksuvõlad 702 062 702 062 0 0 5
Muud võlad 17 226 17 226 0 0
Muud viitvõlad 17 226 17 226 0 0
Saadud ettemaksed 361 969 361 969 0 0
Tulevaste perioodide
361 969 361 969 0 0
tulud
Kapitalirendi võlg 66 950 615 2 899 071 17 819 388 46 232 156 8
Kokku võlad ja
70 485 585 6 434 041 17 819 388 46 232 156
ettemaksed
Lisa 10 Võlad töövõtjatele
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Töötasude kohustis 419 339 439 814
Puhkusetasude kohustis 30 876 30 376
Kokku võlad töövõtjatele 450 215 470 190
30
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Eraldised
(eurodes)
Moodustamine/korrigeerimine
31.12.2018 31.12.2019 Lisa nr
Erakorralise remondi fondi
556 760 -556 760 0
eraldis
Töösuhtejärgne eraldis 56 418 1 56 419 20
Kokku eraldised 613 178 -556 759 56 419
Sealhulgas:
Lühiajalised 613 178 -556 759 56 419
Muud eraldised 613 178 -556 759 56 419
Moodustamine/korrigeerimine
31.12.2019 31.12.2020 Lisa nr
Töösuhtejärgne eraldis 56 419 10 081 66 500 20
Kokku eraldised 56 419 10 081 66 500
Sealhulgas:
Lühiajalised 56 419 10 081 66 500
Muud eraldised 56 419 10 081 66 500
Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Tingimuslikud kohustised
Võimalikud dividendid 116 716 312 122 511 158
Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 29 179 078 30 627 790
Kokku tingimuslikud kohustised 145 895 390 153 138 948
Lisa 13 Sihtfinantseerimine
(eurodes)
Varad soetusmaksumuses
31
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Kajastatud Kajastatud varade
31.12.2018 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses
31.12.2019
kasumiaruandes
makstud
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine
77 984 943 0 17 471 426 0 6 437 098 11 034 328 66 950 615 0
põhivarade soetamiseks
Kokku
sihtfinantseerimine
77 984 943 0 17 471 426 0 6 437 098 11 034 328 66 950 615 0
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine
812 850 0 21 717 337 0 21 219 128 0 310 256 0
tegevuskuludeks
Kokku
sihtfinantseerimine 812 850 0 21 717 337 0 21 219 128 0 310 256 0
tegevuskuludeks
Kokku
78 797 793 0 39 188 763 0 27 656 226 11 034 328 67 260 871 0
sihtfinantseerimine
Kajastatud Kajastatud varade
31.12.2019 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses
31.12.2020
kasumiaruandes
makstud
Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised
Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine
66 950 615 8 595 486 5 696 415 2 899 071 64 051 545
põhivarade soetamiseks
Kokku
sihtfinantseerimine
66 950 615 8 595 486 5 696 415 2 899 071 64 051 545
põhivarade
soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Sihtfinantseerimine
310 256 24 040 357 24 040 357 1 292 656
tegevuskuludeks
Kokku
sihtfinantseerimine 310 256 24 040 357 24 040 357 1 292 656
tegevuskuludeks
Kokku
67 260 871 32 635 843 29 736 772 2 899 071 65 344 201
sihtfinantseerimine
Lisa 14 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Aktsiakapital 671 080 671 080
Aktsiate arv (tk) 67 108 67 108
Aktsiate nimiväärtus 10 10
32
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Müügitulu
(eurodes)
2020 2019
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 13 729 704 18 577 408
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 13 729 704 18 577 408
Kokku müügitulu 13 729 704 18 577 408
Müügitulu tegevusalade lõikes
reisijatevedu 13 729 704 18 577 408
Kokku müügitulu 13 729 704 18 577 408
Lisa 16 Muud äritulud
(eurodes)
2020 2019
Tulu sihtfinantseerimisest 29 736 772 27 656 226
Trahvid, viivised ja hüvitised 1 816 4 623
Rendi- ja üüritulu 10 645 18 767
Vanametalli müük 3 722 2 413
Muud 42 429 99 279
Kokku muud äritulud 29 795 384 27 781 308
Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2020 2019
Tooraine ja materjal 1 369 168 1 661 911
Energia 5 371 975 7 113 564
Elektrienergia 876 058 1 056 556
Soojusenergia 38 419 46 807
Kütus 4 457 498 6 010 201
Taristu kasutustasud 19 703 108 19 914 309
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 26 444 251 28 689 784
33
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2020 2019
Üür ja rent 113 706 101 932
Mitmesugused bürookulud 159 011 195 769
Lähetuskulud 3 511 9 809
Koolituskulud 35 284 44 951
Riiklikud ja kohalikud maksud 5 985 24 894
Turunduskulud 189 530 218 869
Infotehnoloogia ja sideteenused 501 044 440 395
Kinnisvara hooldus 234 830 241 246
Personali- ja juriidilised teenused 179 928 156 544
Töötajatega seotud kulud 65 636 99 809
Transporditeenused 240 256 641 240
Väheväärtuslik vara 101 451 278 559
Kindlustus 273 994 261 154
Seadmete hooldus 232 780 317 924
Muud 69 005 106 061
Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 405 951 3 139 156
Lisa 19 Tööjõukulud
(eurodes)
2020 2019
Palgakulu 6 309 306 6 292 185
Sotsiaalmaksud 2 121 116 2 115 531
Kokku tööjõukulud 8 430 422 8 407 716
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 316 319
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 316 336
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja
0 3
arvatud füüsilisest isikust ettevõtja
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 8
Lisa 20 Muud ärikulud
(eurodes)
2020 2019 Lisa nr
Liikme- ja ametiühingumaksud 3 866 4 973
Eraldised 0 -556 760 11
Muud 1 103 443 1 111 090
Kokku muud ärikulud 1 107 309 559 303
34
AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne
Muud ärikulud koosnevad kapitalirendiga seotud muudest kuludest.
Lisa 21 Intressikulud
(eurodes)
2020 2019
Intressikulu kapitalirendilt 4 430 566 5 171 250
Muud intressikulud 0 209
Kokku intressikulud 4 430 566 5 171 459
Lisa 22 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
31.12.2020 31.12.2019
Kohustised Kohustised
Tegev- ja kõrgem juhtkond
ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning 66 500 14 850
nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2020 2019
Arvestatud tasu 226 088 196 251
Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Eesti Vabariigis on alates 11.03.2021 välja kuulutatud ranged piirangud seoses COVID-19 levikuga, mille tõttu on suletud enamik mitte
esmatarbeks vajalikud ettevõtted.
Juhatus on analüüsinud võimalikku mõju ettevõtte käibele ning tulevastele rahavoogudele ning tegeleb piirangutega kaasnevate
negatiivsete majanduslike mõjude ja riskide maandamisega. Juhatus on hinnanud piirangute tingimuste mõju ettevõtte finantsolukorrale
ja jätkusuutlikkusele. Täiendavalt on juhatus üle vaadanud igakuised kulutused. Juhatus on täiendavalt hinnanud, et tegemist on
mitte-korrigeeriva aruandekuupäevajärgse sündmusega, mis võib omada olulist mõju järgmise majandusaasta finantsaruannetele, kuid
selle ulatust on aruande koostamise seisuga võimatu mõistlikult hinnata sündmuste arenguga seotud ebakindluse tõttu.
35
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
AS Eesti Liinirongid aktsionärile
Arvamus
Oleme auditeerinud AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2020 ning eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kasumiaruannet, rahavoogude
aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja raamatupidamise aastaaruande lisasid ning aastaaruande koostamisel kasutatud peamiste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Eesti Liinirongid finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses
raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sh rahvusvaheliste sõltumatuse standardite) (edaspidi: IESBA
koodeks) ja Eestis finantsaruannete auditi läbiviimisel asjassepuutuvate eetikanõuetega, mis meile rakenduvad, ning oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele ja IESBA
koodeksile.
Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie
poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning sellise sisekontrollisüsteemi eest nagu juhtkond peab vajalikuks,
võimaldamaks raamatupidamise aastaaruande korrektset koostamist ja esitamist ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude
kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne,
mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti)
läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada
majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:
• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime
piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus
võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse
kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või
tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima
vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad
vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja
sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli
märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Erki Usin
Vandeaudiitori number 496
Ernst & Young Baltic AS
Audiitorettevõtja tegevusloa number 58
Rävala pst 4, 10143 Tallinn
22. märts 2021
AS Eesti Liinirongid nõukogu aruanne 20 20 . aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Liinirongid , registrikood 10520953 ASUKOHT : Vabaduse pst 176, Tallinn , Eesti Vabariik A INUAKTSIONÄR : Eesti Vabariik , keda esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister AKTSIAKAPITAL: 671 080 EUR AKTSIATE ARV : 6 7 108 aktsiat I Ülevaade majandusaasta tegevustest AS Eesti Liinirongid (edaspidi ka Aktsiaselts) on 100% riigile kuuluv aktsiaselts , kes korraldab Eestis reisirongili iklust Elroni kaubamärgi alt . AS-i Eesti Liinirongid põhitegevusalaks on rei sijateveo korraldamine raudteel ning r eisijateveo teenust osutab aktsiaselts Eesti Vabariigiga 2017. aastal sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel, mis kehtib perioodil 2018-2022. Juhtimi s- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakenda b juhatus H ea Ü hingujuhtimise T ava , arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega . Tagatud on A ktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine , nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine , finantsaruandlus ja teabe avalikustamine . Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses A ktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktide s ja sisekorraeeskirjade s sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsi s toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem , mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekal lete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib A ktsiaseltsi s ka sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: Põhikiri Sisekorraeeskiri Raamatupidamise sise -eeskiri Nõukogu töökord Auditikomitee töökord Siseauditi põhimäärus Töötajate ametij uhendid Huvide konflikti vältimise juhend Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. Nõukogu kinnitab auditikomitee ettepanekul igaks kalendriaastaks siseauditite kava, siseauditite tulemuse d ja parendusettepaneku d raporteeritakse auditikomiteele ja nõukogule . Siseaudiitori teenus t osuta b aktsiaseltsile riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel KPMG Baltics OÜ. II Juhtorganite koosseis , tegevus ja t asustami n e AS Eesti Liinirongid nõukogu on koostöös osaluse valitseja ga ning juhatusega Aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalv et teostanud lähtudes põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga antud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites A ktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu A ktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. Juhatus Põhikirja kohaselt on j uhatuse l üks kuni kolm liiget , kes valitakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 2020. a asta l oli AS-i Eesti Liinirongid juhatuse esimeheks Merike Saks ja juhatuse liikmeks Riho Seppar ning juhatus e koosseisus aasta jooksul muudatusi ei toimunud . Seoses j uhatuse liikme Riho Seppari juhatuse liikme leping u lõpp tähtaja 31.05.2021 lähenemisega otsustas nõukogu oma 18.11.2020 koosolekul p ikendada juhatuse liikme lepingut kuni 31.03.2023. a . J uhatuse liikmetele 20 20 . aastal makstud bruto tasud (EUR) : Nimi Merike Saks Riho Seppar Kokku Periood 01.01.20 20 -31.12.20 20 01.01.20 20 -31.12.20 20 juhatuse liikme tasu 84 000 66 000 150 000 III samba pensionifond - 1 000 1 000 T ulemustasu 2019. a eest 20 081 15 61 9 35 700 Kokku (EUR) 104 081 82 619 186 700 Juhatuse liikme te le 20 20 . a jooksul makstud tulemustasu d e suuruse otsustas nõukogu veebruaris 20 20. a toimunud koosolekul 201 9 . aasta ks seatud tulemuseesmärkide saavuta mise põhjal . Aktsiaseltsi juhatus täitis olulises osas või ületa s neile 201 9 . aastaks seatud numbrilised eesmärgid ning täit is projektide läbiviimise eesmärgid . Aktsiaseltsi majandustulemused o lid 2019. aastal väga head ning riigi poolset tegevuskulude sihtfinantseerimist kasutati kavandatust väiksemas mahus. 2020. aastal pärssis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukord oluliselt Aktsiaseltsi tegevusmahtu ja -tulusid , mistõttu vaatas nõukogu maikuus üle juhatusele 2020. aastaks seatud eesmärgid ja alandas maksimaalset võimalikku tulemustasu mahtu ühele kuutasule . Nõukogu hin dab juhatuse töö ka 2020. aastal heaks . Nõukogu Põhikirja kohaselt on n õukogul kolm kuni kuus liiget , kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks . Aasta alguse seisuga olid nõukogu liikmeteks Siiri Odrats-Koni ( esime e s ), Kai Realo , Hindrek Allvee ja Kalle Viks . Ainuaktsionäri 07.05.2020. a otsusega kutsuti Siiri Odrats-Koni AS-i Eesti Liinirongid nõukogust seoses volituste lõppemisega alates 22.05.2020 tagasi ning vali ti Andres Allikmäe, Kai Realo, Hindrek Allvee ja Kalle Viks alates 22.05.2020 AS-i Eesti Liinirongid nõukogu liikmeteks volituste pikkusega 3 aastat. Seega olid aasta lõpu seisuga nõukogu liikmeteks Andres Allikmäe (esimees), Kai Realo, Hindrek Allvee ja Kalle Viks. Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad Aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimalda b kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Kokku toimus 20 20 . aastal 7 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 5 otsust vastu kirjalikus menetluses koosolekut kokku kutsumata . Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate Aktsiaseltsi majandustulemustest, mis võimaldab Aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis Aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu käsitles 2020. aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel järgmisi olulisemaid teemasid : Aktsiaseltsi 2020 . aasta eelarve kinnitamine; Juhatusele nõusolek u andmine kahesüsteemse te elektrirongi de hankemenetluse läbiviimiseks ; Perioodilised ülevaated müügitulemus t e st ja eriolukorra mõjudest ; Siseauditi te kava kinnitamine 2020 . aastaks ; Kokkuvõte tööaja planeerimise ja arvestuse siseauditi st ; Aktsiaseltsi 2019.a auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine ; Nõukogu hinnang juhatuse tööle 2019. aastal ja ootused 2020. aastaks; Juhatuse 2020.a tulemuseesmärkide täpsustamine eriolukorda arvestades ; Kokkuvõte laomajanduse sise auditi st ; A uditikomitee liikme Marko Rootsi volituste pikendamine ; N õukogu liikmeks mitteolevate auditikomitee liikmete le tasu määra mine; N õukogu esimehe valimine ; Finantsplaani kinnitamine aastateks 2020-2025; Ülevaade Aktsiaseltsi ohutusalasest tegevusest; Ülevaade Aktsiaseltsi riskihindamise tulemuste s t; Kokkuvõte korruptsiooniriskide juhtimise siseauditist; Aktsiaseltsi strateegia kinnitamine aastani 2030; Ülevaade kahesüsteemsete elektri rongide hanke tulemustest; Kokkuvõte riskijuhtimise siseauditi st ; S iseauditi riskipõhi s e tööplaan i kinnitamine 2021 . aastaks ; Ülevaade töötajate rahulolu uuringu tulemustest; Aktsiaseltsi 2021 . aasta eelarve kinnitamine ; Juhatuse liikme Riho Seppari lepingu pikendamine. N õukogu liikmete osalemine 20 20 . aastal to imunud koosolekutel ja hääletustel: Toimumise kuupäev Nõukogu koosolek Siiri Odrats-Koni Andres Allikmäe Hindrek Allvee Kai Realo Kalle Viks 14.01.2020 142* jah - jah jah jah 17.01.2020 143* jah - jah jah jah 20 .02.20 20 1 44 jah - jah jah jah 14 .04.20 20 1 45 jah - jah jah jah 30.04.2020 146* jah - jah jah jah 14 .0 5 .20 20 1 47 jah - jah jah jah 11.06.2020 148* - jah jah jah jah 27.07.2020 149 - jah jah jah jah 12 .08.20 20 1 50 - jah jah jah jah 0 5 .10.20 20 1 51 - jah jah jah jah 18 .1 1 .20 20 1 52 - jah jah jah jah 29.12.2020 153* - jah jah jah jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata N õukogu liikmetele 20 20 . aastal makstud bruto tasud : Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Siiri Odrats-Koni nõukogu esimehe tasu 4 700 01.01.20 20 - 2 1. 05 .20 20 Andres Allikmäe nõukogu esimehe tasu 6 921 22.05.2020-31.12.2020 Hindrek Allvee nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.20 20 -31.12.20 20 Kai Realo nõukogu liikme tasu 5 375 01.01.20 20 -31.12.20 20 Kalle Viks nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.20 20 -31.12.20 20 Kokku 28 996 Auditikomitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodusta nud auditik omitee , mille eesmärgi ks on nõukogu nõusta mine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse n õukogu poolt kolmeks aastaks . Komitee esimehe määrab n õukogu . 2020. a asta l oli d a uditikomitee liikmeteks Kalle Viks (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson ning aasta jooksul a uditikomitee koosseisus muudatusi ei toimunud . Seoses volituste lõppemisega otsustas Aktsiaseltsi nõukogu oma 14.05.2020 . a koosolekul pikendada MKM raudteetalituse peaspetsialist i Marko Roots i volitusi auditikomitee liikme na kuni 0 5 .06.202 3. a . Ühtlasi muudeti a lates 01.06.2020 . a nõukogu liikmeks mitteo levate auditikomitee liikmete tasustamist, määrates neile auditikomitee töös osalemise eest makstava tasu suuruseks 250 EUR koosoleku toimumise kuu eest. Aasta jooksul t oimus 2 auditikomitee koosolekut ning lisaks võeti 1 otsus vastu kirjalikus menetluses . A uditikomitee liikmetele anti ülevaa teid aktsiaseltsis läbiviidud sise - ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee on kokku leppinud üldise töökorralduse, mille kohaselt vaadatakse lisaks läbiviidud siseauditite tulemustele regulaarselt igal kevadel üle Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus, suvel toimub riskide hindamine ja maandusmeetmete arutelu, sügisel auditikomitee tööplaani ja siseauditi kava kinnitamine ning talvel vaheauditi tulemuste ja vajadusel Aktsiaseltsi järgmise aasta eelarve ülevaatus. Olulisemad a uditikomitee 20 20 . a astal toimunud koosolekutel käsitletud teemad olid: Aktsiaseltsi 2019. a auditeer itud majandusaasta aruande läbi vaat us ning juhatusele ja nõukogule omapoolse arvamuse andmine; Kokkuvõte korruptsiooniriskide juhtimise siseauditi st ; S ise auditi teenuse osutamise lepingu pikendamine KPMG Baltics OÜ-ga järgmiseks 1-aastaseks perioodiks ; Ülevaade Aktsiaseltsi ohutusalasest tegevusest; Ülevaade Aktsiaseltsi riskihindamise tulemustest ; Kokkuvõte riskijuhtimise korralduse siseauditi st ; Siseauditi riskipõhi s e tööplaan i koostamine 2021. aastaks; Auditikomitee tööplaan i kinnitamine 2021. aastaks; Laomajanduse siseauditi järeltegevus t e ülevaatus; Auditikomitee seisukohtade kujundamine v aheauditi tähelepaneku te osas; Aktsiaseltsi 2021. a eelarve ülevaatus. S iseaudiitori teenus t osutab riigihanke tulemusel Aktsiaseltsile kuni 2021. aasta lõpuni KPMG Baltics OÜ ning 2020. aasta jooksul viidi läbi k olm siseauditit: Laoarvestuse siseaudit eesmärgiga anda hinnang Aktsiaseltsi laoarvestuse toimimisele ; Korruptsiooniriskide juhtimise siseaudit eesmärgiga anda hinnang korruptsiooni vältimise alaste reeglite olemasolu ning sellega seotud võimalike riskide juhtimise korralduse kohta; Riskijuhtimise korralduse siseaudit eesmärgiga anda hinnang Aktsiaseltsi riskijuhtimise sisekordade/juhendite ajakohasus ele ning nõutavate riskianalüüside olemasolu le . Auditikomitee liikmete osalemine 20 20 . aastal to imunud koosolekutel ja hääletustel : Toimumise kuupäev Auditikomitee koosolek Kalle Viks Marko Roots Piret Kustasson 28 .0 4 .20 20 54* jah jah jah 1 0 . 0 8 .20 20 5 5 jah jah jah 12 .11.20 20 5 6 jah jah jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata Auditikomitee liikmetele 20 20 . aastal makstud bruto tasud : Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Kalle Viks auditikomitee esimehe tasu 563 01.01.20 20 - 31.12.20 20 Piret Kustasson auditikomitee liikme tasu 1125 01.01. 20 20 -31.12.20 20 Marko Roots auditikomitee liikme tasu 1125 01.01. 20 20 - 31.12.20 20 Kokku 2813 III Ülevaade omaniku ootuste ga kehtes tatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid AS Eesti Liinirongid omamise eesmärk on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastav kvaliteetne avalik reisijateveo teenus avalikul raudteel. AS Eesti Liinirongid on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks seab omanik aktsiaseltsile Eesti Liinirongid eesmärgiks toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Strateegilised eesmärgid on täidetud. Aktsiaselts tagab kaasaegse, ohutu ja kvaliteetse avaliku reisijateveoteenuse maksimaalse kättesaadavuse avalikul raudteel. Lähtudes transpordi arengukavast perioodiks 2014-2020 ning olemasolevast veeremipargist pakub aktsiaselts optimaalseimat võimalikku sõidugraafikut ja maksimeerib piletitulu ja reisijate arvukust teenindatavatel liinidel. Finantseesmärgid Kasumlikkus Kuna AS Eesti Liinirongid ei tegutse vabal turul (tegutseb riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel) ja riigisisene avalik reisijatevedu raudteel ei ole Eesti tingimustes kasumlik tegevus (riik maksab iga-aastaselt avaliku liiniveo toetust), siis ootab riik omanikuna, et aktsiaselts tegutseks efektiivselt, ressursisäästlikult ja avaliku liiniveo tulud (piletitulu, avaliku liiniveo toetus ja muud tulud) ei oleks väiksemad kui avaliku liiniveo kulud. E esmärk on täidetud. Aktsiaseltsi põhitegevuse tulem on positiivne, Aktsiaselts jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub Aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, piletitulu suurendamise ja vajaliku riikliku dotatsiooni vähendamise eesmärkidest. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandus ministeerium hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali hinnaks 20 20 . aastal 1 0 , 0 % ja 202 1 . aastal 9 , 2 % , kuid sihtfinantseerimise brutomeetodi kasutamise tõttu on Aktsiaseltsi omakapitali tootlus negatiivne (-3,6%) . Sihtfinantseerimise mõju arvestamata oli Aktsiaseltsi omakapitali tootlus 2020. aastal ca 0,1% . Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu põhitegevuse rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik omapoolselt projektidesse, mis on seotud eeskätt reisijateveo kvaliteetse teenusega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. E esmärk on täidetud. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali optimaalseks osakaaluks 5 0 - 55 %. 20 20 . aasta lõpu seisuga moodustas omakapital 6 8,7 % bilansimahust . Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riskide jälgimisega tegeletakse jooksvalt . Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. AS Eesti Liinirongid peab tegelema aktiivselt reisijateveo teenuse kvaliteedi tõstmisega raudteel, et tagada seeläbi reisijate arvu kasv raudteel ning aktsiaseltsi tulude suurenemine. Efektiivsuseesmärk on täidetud. Reisijate arv ja piletitulud kasvavad järjepidevalt. Tulevikus võivad sellele pidurdavat mõju avaldada veeremipargi suurusest tulenevad piirangud , kuid selle riski maandamiseks on välja kuulutatud uute rongide hange . Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kuna AS Eesti Liinirongid ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik omanikuna ei oota äriühingult kapitalikulu tagasiteenimise ja iseseisva investeerimise võimekust ja peab võimalikuks/vajalikuks aktsiaseltsi doteerimist. Aktsiaselts ei oma iseseisva investeerimise võimekust ega maksa riigile omanikutulu, kuid põhitegevuse tulem on positiivne. Rahandusministeeriumi poolt osaluste valitsemise koondaruandes seatud omakapitali tootluse sihttaset ei ole võimalik saavutada. IV Nõukogu arvamus 20 20 . a. majandusaasta aruande kohta Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Liinirongid nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 20 20 . a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud . Nõukogu teeb Aktsiaseltsi ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning katta aruande aasta puhas kahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi st , tegemata ainu aktsionärile väljamakseid. /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Andres Allikmäe AS Eesti Liinirongid nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev
AS Eesti Liinirongid
(registrikood: 10520953)
KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS
AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT
AS Eesti Liinirongid asukohaga AS Eesti Liinirongid asukohaga Harju maakond, Tallinn,
Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 176, 10917, Eesti Vabariik
OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT
Tallinn, 30.04.2021.a.
AINUAKTSIONÄR
Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja
taristuminister Taavi Aas.
Aktsiate/häälte arv: 67 108 aktsiat, 100% aktsiatest riigi omandis
Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv
Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille
raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut,
toimub üldkoosolek elektroonilisel (TsÜS § 331).
Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta
(lisa 2):
Tutvunud aktsiaselts AS Eesti Liinirongid 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori
järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes
äriseadustiku§ 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada AS Eesti Liinirongid korralise üldkoosoleku päevakord.
2. Kinnitada 2020.a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud).
2.1. Katta majandusaasta kahjum summas -5 424 118 eurot eelmiste perioodide kasumi
arvelt. Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 145 895 390 eurot.
3. 2020. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta.
Päevakorrapunkt 2-3 otsused jõustuvad peale Vabariigi Valitsuse korralduse "Riigi
äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate
dividendide summade kinnitamine 2021. aastaks" jõustumist.
1
Lisad:
1. Aktsiaseltsi 2020.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos
sõltumatu vandeaudiitori aruandega.
2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020.a. majandusaasta aruande kohta.
Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Aas
2