dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Eesti Liinirongid korralise üldkoosoleku otsus 30.04.2021

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. mai 2021
Viit
1.1-5/21-019
Registreeritud
4. mai 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2021
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎1.1-521-019 04.05.2021 Käskkiri.asice692 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 ärinimi: AS Eesti Liinirongid registrikood: 10520953 tänava/talu nimi, Vabaduse pst 176 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10917 telefon: +372 6737400 faks: +372 6737440 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.elron.ee AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 17 Bilanss 17 Kasumiaruanne 18 Rahavoogude aruanne 19 Omakapitali muutuste aruanne 20 Raamatupidamise aastaaruande lisad 21 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 21 Lisa 2 Raha 24 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 25 Lisa 4 Varud 26 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 27 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 28 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 29 Lisa 8 Kapitalirent 29 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 30 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 30 Lisa 11 Eraldised 31 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 31 Lisa 13 Sihtfinantseerimine 31 Lisa 14 Aktsiakapital 32 Lisa 15 Müügitulu 33 Lisa 16 Muud äritulud 33 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 33 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 34 Lisa 19 Tööjõukulud 34 Lisa 20 Muud ärikulud 34 Lisa 21 Intressikulud 35 Lisa 22 Seotud osapooled 35 Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva 35 Aruande allkirjad 36 Vandeaudiitori aruanne 37 2 AS Eesti Liinirongid 2020. aasta tegevusaruanne Ettevõtte tutvustus AS Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine Eesti raudteedel. Elron on riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Lisaks õigusaktidele reguleerib Elroni tegevust Eesti Vabariigiga 2017. aastal sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise otseleping, mille alusel riik toetab reisijatevedu raudteel. 2020. aastal teenindas Elron reisijaid elektrirongidega kuuel liinil: - Tallinn-Aegviidu - Tallinn-Riisipere-Turba - Tallinn-Paldiski - Tallinn-Kloogaranna - Tallinn-Keila - Tallinn-Pääsküla Diiselrongidega teenindati reisijaid kümnel liinil: - Tallinn-Viljandi - Tallinn-Türi - Tallinn-Rapla - Tallinn-Tartu - Tallinn-Narva - Tallinn-Rakvere - Tartu-Jõgeva - Tartu-Koidula-(Piusa) - Tartu-Valga - Tallinn-Pääsküla. Liinivõrgu kogupikkus on 795 km, millest elektrifitseeritud on 132 kilomeetrit. Elroni rongiparki kuuluvad 20 diiselrongi (6 neljavagunilist, 8 kolmevagunilist ja 6 kahevagunilist) ja 18 elektrirongi (6 neljavagunilist ja 12 kolmevagunilist). 3 2020. aasta olulisemad sündmused - Jaanuar - Elron kuulutas välja hanke kuue kahesüsteemse elektrirongi ostmiseks võimalusega osta täiendavalt veel kümme elektrirongi. Rongides hakati pakkuma sõiduvõimalust Interraili rahvusvahelise piletiga. - Veebruar - Elron sõidutas erirongiga külalised 24. veebruaril Vabariigi Presidendi vastuvõtule. Erirongis kogutud heategevusliku piletitulu annetas ettevõte SA-le Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. - Märts - Seoses koroonaviiruse levikuga vähendati alates märtsist veomahtu. Koos teiste raudtee-ettevõtjatega võideti 2019. aastal läbi viidud raudtee ohutuse kampaania eest loovusfestivalil Kuldmuna pronksmedal. - Aprill – Kaardimaksega rongipileti eest tasumise võimalust laiendati ka elektrirongidele. Avati ettevõtte uus koduleht. - Mai – alustati rongide sõiduplaani tihendamist seoses koroonaviiruse taandumisega. Alustati elektrirongide moderniseerimisega, et luua linnalähirongidesse rohkem kohti lapsevankritele ja ratastele. - Juuni – lõppes remont Lelle-Türi raudteelõigul ning rongiliiklus taastus. Tartu- suunaline rongiliiklus taastati täies mahus. Rongijuhi õpilased sooritasid edukalt lõpueksami. - Juuli – Tartu ja Narva suunal katsetati edukalt piirkiirust 135 km/h. - August – Viljandi suunal katsetati edukalt piirkiirust 140 km/h. Ettevõtte nõukogu kiitis heaks Elroni strateegia aastani 2030. - September – Elron viis läbi raudteeohutuskampaania „Rongi rattad ei ragise“. - Oktoober – Baltic Brands avalikustas uuringu, mille kohaselt on Elroni kaubamärk Eesti roheliste kaubamärkide seas 2. kohal. Rongide hanke võitjaks kuulutati Śkoda. - November – Oktoobris-novembris rongiga reisijate seas läbiviidud rahulolu uuringust ilmnes, et rahulolu reisirongiliikluse ja Elroni teenusega on aasta jooksul kasvanud. Enim olid Elroni teenusega rahul sagedased rongireisijad. Rahulolu Elroni teenuse ja rongidega aasta võrdluses kasvas 80%-lt 86%-ni. - Detsember – Elron kutsus üles saatma üksikutele inimestele jõulusoove ja kogus kokku sadade inimeste soojad postitused üle Eesti. Elron toimetas üle 600 jõulukaardi ühtekokku 20 hooldekodusse, aga ka üksi elavate inimesteni nii Harju- , Tartu-, Võru-, Jõgeva-, Viljandi-, Valga-, Pärnu-, Ida- ja Lääne-Virumaal. Uue liiklusgraafikuga tihenes liiklus Tartu ja Turba suunal, sõiduajad lühenesid Tartu, Keila, Turba, Paldiski ja Viljandi suunal. 4 Tegevuspõhimõtted Elroni ainuaktsionär on Eesti Vabariik. Riigile kuuluva ettevõtja staatus ja omaniku ootused on Elroni tegevuspõhimõtete ja strateegia aluseks. Omaniku ootused Elronile on sõnastatud ainuaktsionäri otsusega. Selles märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõtte riigivaraseaduse alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks. Elroni kaudu soovib riik tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastava kvaliteetse avaliku reisijateveo teenuse avalikul raudteel. Elron on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks on omanik seadnud Elronile eesmärgi toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Visioon Elroni visiooniks on olla reisija esimene valik Missioon Elron loob Sulle aega – viime Sind kohale kiiresti, turvaliselt ja mugavalt Väärtused Kiirus Pakume kõige kiiremaid ühendusi sihtkohtade vahel, reageerime kiiresti nii klientide soovidele ja muredele kui töötajate tagasisidele. Toimetame tempokalt ning oleme seetõttu konkurentidest ees. Turvalisus Rong on kõige turvalisem liiklusvahend – meie sõidame iga ilmaga. Samas hoolime raudteeohutusest ja ka oma töötajate turvalisusest. Usaldusväärsus Meie sõiduplaanist kinnipidamine on üle 99% - viime Sind alati kohale. Täidame nii klientidele kui töötajatele antud lubadusedo, oleme ausad ja viisakad. Elron on hinnatud ja usaldusväärne tööandja. Kliendikesksus Oleme kliendi esimene valik, aitame kõikide murede korral nii rongis kui väljaspool. Arvestame klientide tagasisidet, et pakkuda võimalikult mugavat teenust. 5 Keskkonnasõbralikkus Rongiliiklus on üks rohelisemaid transpordiliike. Meie elektrirongid sõidavad taastuvatest allikatest toodetud elektriga ning ka meie uued rongid saavad olema keskkonnasõbralikud elektrirongid. 6 Strateegilised eesmärgid ja tegevus Rong on reisija eelistatuim transpordivahend Elroni peamiseks eesmärgiks on rongireisijate arvu pidev kasv. Aastaks 2030 on eesmärgiks kahekordistada reisijate arvu ning teenindada aastas 16 miljonit reisijat. Selleks tuleb tagada kiire, turvaline, usaldusväärne, kliendi- ja keskkonnasõbralik teenus. Rongireisijate arvu kasvatamisega panustab Elron riigi transpordipoliitika prioriteetidesse, milleks on ühistranspordi kasutajate arvu suurendamine. Rongireisijate arv on läbi aastate stabiilselt kasvanud ning eeldame kasvu taastumist ka pärast koroonaviiruse taandumist, mis 2020. aastal nõudlust tugevasti pärssis. Elroni rongidega tehti kokku 5,982 mln sõitu, mis on 28% vähem võrreldes 2019. aastaga. Reisijate arv langes ühtlaselt kõikides teeninduspiirkondades, kaugliinidel mõnevõrra enam kui linnalähiliinidel. Reisijate arvu taastamisel ja kasvatamisel peame oluliseks ühenduskiiruste jätkuvat kasvatamist sihtkohtade vahel ja sõiduplaani tihendamist kõikidel suundadel. Juba 2020. aasta lõpus lisati sõiduplaani täiendav Tallinna-Tartu ekspressrong, samuti tihenes liiklus Turba suunal. 8 265 7 656 7 333 6 568 6 803 5 842 5 982 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Reisijate arv raudteel 2014-2020 (tuh reisijat) Reisijate arvu jätkuvat kasvu silmas pidades kuulutas Elron 2020. aasta jaanuaris välja hanke täiendava veeremipargi ostmiseks. Hanke tulemusena sõlmiti 2021. aasta veebruaris Śkodaga leping kuue kahesüsteemse (3 kV ja 25 kV) elektrirongi ostmiseks kogumaksumusega 56,2 mln eurot. Sama hanke raames on võimalik osta lisaks kuuele rongile veel kümme rongi. Sõiduplaanist kinnipidamine ja rongide töökindlus on teine oluline eesmärk reisijate usalduse kasvatamisel rongiliikluse vastu. Sõiduplaanist kinnipidamine on Elronil 7 jätkuvalt väga kõrge. 2020. aastal jõudis 99,12% kõikidest väljumistest sihtkohta tähtaegselt. Taristurikked moodustasid kogu hilinemiste arvust 46%. Ka rongide tehniline töökindlus oli 2020. aastal väga kõrgel tasemel – nii elektrirongide kui diiselrongide puhul 99,9%. Ronge hooldavad pädevad tehnikud Elroni Pääsküla depoos vastavalt rongitootja Stadler hooldusjuhenditele. Lisaks korralistele hooldustele tehakse rongidele ka suuremaid remonditöid ning moderniseerimisi. 2020. aastal alustati kliimakontrollerite moderniseerimisega, millega jätkatakse 2021. aastal. Samuti uuriti koostöös Švetsi ABB-ga voolumuunduri rikete põhjusi. Linnalähirongides uuendatakse rongide salongi, et pakkuda mugavamat reisimise võimalust jalgrataste ning lapsevankritega sõitjatele. Diiselrongidele paigaldati täiendavad Wifi antennid parema internetiühenduse pakkumiseks. Klienditeeninduse tase rongides on jätkuvalt esmaklassiline. 2020. aastal läbiviidud kliendirahulolu uuring näitas, et klientide üldine positiivne hinnang Elronile püsib. Üldine rahulolu on võrreldes 2018. aastaga tõusnud. 88% vastanutest peab Elronit kliendisõbralikuks ja usaldusväärseks ettevõtteks. Alates 2020. aastast kasutab Elron kliendirahulolu hindamiseks ka soovitusindeksit, mis 2020. aastal oli keskmiselt 65. 2000 71 72 1800 70 68 1600 68 66 1400 66 1200 64 64 64 64 1000 62 800 60 60 600 400 58 200 56 859 1636 1715 1437 1496 1001 551 0 54 Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Vastajate arv Soovitusindeks Elron kui atraktiivne tööandja ja kaasaaegne töökoht Ettevõtte edukust saab hinnata väärtuse järgi, mida suudetakse oma klientidele ja töötajatele luua – olgu see siis kõrgetasemeline teenus või hea töökoht. 2020. aastal töötas Elronis keskmiselt 316 töötajat, sh 2 juhatuse liiget (2019. aastal 319 töötajat). Ettevõtte järelkasvu tagamiseks koolitati 2020. aastal Elroni koolituskeskuses (tegevusluba alates 2015. a) 11 uut vedurijuhti. Neli lõpetajat jätkasid vedurijuhi õpilastena ning kaks üldkoolituse läbinut asusid tööle liikluskorralduse ja tehnikaosakonnas. Lisaks vedurijuhtide väljaõppele korraldatakse perioodiliselt rongijuhtide sertifikaadi väljaõpet ning sertifikaadi- ja veeremipõhist täiendusõpet. 2020. aasta vähendatud eelarve tingimustes pöörati tähelepanu eelkõige algajate arvutikasutajate baasoskuste 8 arendamisele, erialakoolitustele finants-, raamatupidamise ja puhastustööde valdkonnas ning juhtimiskoolitustele. Uuendusena kasutati tuleohutusõppuse läbiviimisel hübriidlahendust: töötajad, kes ei saanud osaleda õppusel kohapeal, läbisid e-koolituse. Elroni töötajate rahulolu mõõdetakse üle aasta. 2020. aasta töötajate pühendumuse indeks kasvas võrreldes 2018. aastaga. Kui 2018. aasta uuringu põhjal oli tööga üldiselt rahul 56% vastajatest, siis 2020. aasta uuringus laienes üldine tööga rahulolu 70%-ni vastajatest. Uuringus osales viimase viie aasta vaates rekordarv töötajaid – 74%. Elroni jaoks on oluline ettevõtte keskkonna ja sotsiaalne mõju ehk jalajälg, mille ettevõte jätab. Seetõttu oleme otsustanud juurutada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ning taotleda vastutustundliku ettevõtluse märgist. 2020. aastal jätkasime kontori ning Balti jaama ruumide remondiga, mille käigus sai vahetatud valgustus energiasäästlikuma valgustuse vastu. Elroni jaoks on oluline vähendada ettevõtte keskkonnamõju, mistõttu seadsime eesmärgiks vähendada paberikulu töötaja kohta ning võtsime kasutusele prügisorteerimise süsteemi. Pöörame tähelepanu töötajate väärtustamisele ning tunnustame siseveebis töötajaid, kes on oma käitumisega pälvinud klientide või kolleegide tähelepanu. Samuti jätkasime puuviljapäevade korraldamisega töötajatele ning ettevõtte kulul gripivaktsiini pakkumisega töötajatele, kes seda soovisid. Vastutustundlikkust peame oluliseks ka oma turunduskampaaniate läbiviimisel. 2020. aasta jõulukampaania eesmärk oli juhtida tähelepanu ühele olulisele sotsiaalsele murekohale - üksildusele, mis pandeemia tõttu fookusesse tõusis. Lisaks jätkasime raudteeohutusealaste kampaaniatega. Ka kampaaniamaterjalide puhul lähtusime keskkonnasäästlikest põhimõtetest ning eelistasime digilahendusi. Eetiline tegutsemine on meie äritegevuse lahutamatu osa. 2020. aastal uuendasime käitumisnorme huvide konflikti ärahoidmiseks ning täiendasime isikute ringi, kes peavad oma huve deklareerima. Turvalisus ja ohutus Ohutuse tagamine on Elroni jaoks oluline nii ettevõttesiseselt kui ka üldisest raudteeohutusest lähtuvalt. Ettevõttes on juurutatud ohutusjuhtimissüsteem väärtustel põhineva ohutuskultuuri tagamiseks, selle arendamise ja täiustamisega tegeleme igapäevaselt. Hindame ja kontrollime oma tegevustes raudteeohutuse ja tööohutuse riske ning kavandame meetmeid nende vähendamiseks. Tegutseme vastavuses õiguslike ja ettevõttes kehtivate ohutusnõuetega. Elroni eesmärk on ennetada raudteeõnnetuste toimumist. Selleks registreerime ja analüüsime kõiki juhtumeid ning tõstame inimeste ohutusalast teadlikkust koostöös meie partneritega. 2020. aastal toimus 7 õnnetusjuhtumit, mis on poole vähem kui 2019. aastal, oma mõju on siin kindlasti ka koroonaviirusest põhjustatud inimeste vähenenud liikumisel. Tõsiseid õnnetusjuhtumeid 2020. aastal ei toimunud (samuti mitte 2019) ja vahejuhtumeid registreeriti 1 (2019 oli 2). Kõikide nii raudtee- kui tööohutusega seotud juhtumite registreerimiseks ja menetlemiseks võeti Elronis kasutusele uus tarkvara, mis võimaldab kiirema infoliikumise. Kaasaegse töökeskkonna ja töökorralduse ning töötajate pädevuse abil tagame oma töötajatele ohutu töökeskkonna. Tegutseme selle nimel, et olla töökeskkonnaga eeskujuks 9 teistele. Elroni eesmärk on töötada tööõnnetuste ja kutsehaigestumisteta, selleks kaasame töötajaid juhtumite ennetamise, nendest teavitamise ja uurimise protsessi. Tööõnnetuste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud, tööõnnetusi registreeriti kokku 3 (2019. aastal 4) ja kõik juhtumid olid raskusastmelt kerged. 2020. aastal ajakohastati ja digitaliseeriti paljud ohutusalased dokumendid ja viidi läbi töökeskkonna riskianalüüs kõikidel töökohtadel. Kõik töötajad läbivad tööle asumisel oma ametikohal töötamiseks vajaliku koolituse ning eeskirjade muutmisel koolitatakse töötajaid regulaarselt. Koolitusvõimaluste parendamiseks algatati 2020. aastal ohutusalase e-õppe keskkonna loomise projekt, mis jätkub ka 2021. aastal. Kokku viidi eelmisel aastal läbi viis töökeskkonna operatiivkontrolli, mis näitasid, et Elroni töökeskkond on ohutu, kuid nagu kõik valdkonnad, vajab pidevat ülevaatamist ja parendamist. Riskijuhtimine Sarnaselt 2019. aastale hinnati ka 2020. aastal ettevõtte-üleseid riske nende mõju ja avaldumise tõenäosuse kaudu. Elroni suurimaks riskiks oli 2020. aastal riigis kehtestatud piirangutest tulenev olukord, mis tõi kaasa veomahu vähendamise ja kulude kärpimise vajaduse. 2020. aasta sügisel viidi läbi siseaudit, mille raames hinnati Elroni riskijuhtimise sisekordade/juhendite ajakohasust ning vajalike riskianalüüside olemasolu. Auditi tulemusena jõuti järeldusele, et riskijuhtimise korraldusega seotud protsessid on olulises osas tulemuslikud ning ühtegi väga olulise või olulise prioriteediga tähelepanekut ei tehtud. 2020. aasta lõpus alustasime juhtimistarkvara juurutamisega, mis võimaldab jälgida ettevõtte strateegiliste eesmärkide täitmist, siduda ettevõtte strateegilised eesmärgid osakondade eesmärkidega ning töötajate isiklike eesmärkidega, mis kajastuvad arenguvestlustes. Lisaks võimaldab tarkvara siduda ettevõtte riskid nende maandamiseks vajalike meetmetega ning hallata nii riske kui ka riskidega seotud juhtumeid. 10 Majandustulemused Elroni 2020. majandusaasta äritulud olid kokku 43,53 mln eurot, kahanedes võrreldes 2019. aastaga 7%. Piletimüügitulu oli kogutuludest 13,73 mln eurot, kahanedes võrreldes 2019. aastaga 26%. Koroonaviiruse mõju jääb Elroni piletitulu mõjutama ka lähiaastatel. 18 577 15 931 13 231 13 730 11 773 12 169 10 082 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Piletitulu (tuh €) 2013-2020 Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 2020. aastal 24,04 mln eurot, kasvades koroonaviiruse olukorrast tingituna võrreldes 2019. aastaga 12%. Diiselrongide liisingumaksete katmiseks eraldas riik 2020. aastal 5,7 mln eurot. Ettevõtte ärikulud olid 2020. aastal 44,52 mln, vähenedes 2019. aastaga võrreldes 4% (46,36 mln eurot). Suurimad kuluartiklid: Muud tegevus- ja ärikulud 8% Põhivara kulum ja allahindluskulud 14% Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 44% Materjali - ja energiakulud 15% Tööjõukulud 19% - raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 19,7 mln eurot (44% ärikuludest); - tööjõukulud 8,43 mln eurot (19% ärikuludest); 11 - energia ja kütus 6,74 mln eurot (15% ärikuludest); - põhivara kulum ja allahindlus 6,13 mln eurot (14% ärikuludest). 2020. aastal viidi tagasiulatuvalt läbi põhivara erakorraline allahindlus, mille käigus korrigeeriti rongide jääkmaksumust rongidelt maha monteeritud ja asendatud komponentide hinnangulise soetusmaksumuse võrra. Kuivõrd rongid on arvel tervikvarana (kasulik eluiga 35 aastat), aga komponentide eluiga on lühem (keskmiselt 5 aastat), siis oleks komponentide vahetus tulnud kajastada varasemates perioodides põhivara allahindlusena. Sellega seoses korrigeerisime põhivara 2019. aasta saldosid - 1,87 miljoni võrra ning 2020. aasta erakorraline allahindluskulu on 0,25 miljonit eurot. Arvnäitajad 2020 2019 2018 Äritulud (tuh €) 43 525 46 359 45 288 EBITDA (tuh €) 5 137 5 563 6 107 Ärikasum/-kahjum (tuh €) -994 -1 522 Puhaskasum/-kahjum (tuh €) -5 424 -5 172 -5 225 EBITDA marginaal (%) 11,8% 12,0% 13,5% Ärirentaablus (%) -2,3% 0,0% 1,2% Puhasrentaablus (%) -12,5% -11,2% -11,5% Omakapitali ja varade suhe (%) 68,70% 68,6% 65,7% Vastavalt „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile” on riigi äriühingud kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt kandis Elron 2013. aastal soetatud rongide kogumaksumuse tulusse (kasumisse). Nüüd vähendab rongide kui sihtfinantseerimisega soetatud põhivara amortiseerimine igal aastal kasumit. Ehk lihtsustatult öeldes – Elroni kasumiaruanne näitab puhaskahjumit seni, kuni rongid on amortiseerunud, kuid see ei peegelda ettevõtte põhitegevuse tulemit ega tegelikku majanduslikku seisu. 12 2021 väljavaade 2021. aastal jätkub koroonaviiruse mõju rongireisijate arvule. Eeldame viiruse taandumist teisel poolaastal, mis hoiab sõitude arvu 2020. aastaga võrreldaval tasemel. Rongide töökindluse jätkusuutlikkuse tagamiseks planeeritakse 2021. aastal täiendada rongide tarkvara, mis on seotud nii rongi süsteemide töö parendamisega kui ka parameetrite muutmisega. Planeeritakse täiendada diiselmootorite töö diagnostikasüsteeme. Lisaks rongi pöördvankrite ja rattapaaride remondile alustati ka diiselmootorite 24 000 mototunni järgsete kapitaalremontidega. Aastatel 2021-2024 keskendub Elron lisaks tavapärasele reisijateveole ka uute rongide valmimisele. 2021. aastal kooskõlastatakse rongide projekt ning algab esimese vagunikere ehitus. Uued rongid saabuvad liinile 2024. aasta IV kvartalis. 13 Hea ühingujuhtimise tava Riigivaraseaduse ja ettevõtte põhikirja alusel on Elronil kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava (edaspidi: HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina järgib Elron HÜT-i põhimõtteid mõne erandiga, mida on ka kirjeldatud (ja nimetatud mittejärgimise põhjus). Üldkoosolek Kuna 2020. aasta majandusaasta jooksul oli ettevõtte ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, siis pole vajadust käsitleda aruandes HÜT-i ühe põhimõtte, milleks on tagada aktsionäride võrdne kohtlemine, järgimist. Vabariigi Valitsus poolt 12. märtsil 2020. aastal välja kuulutatud eriolukorra raames kehtestatud meetmetest tulenevalt toimus 2020. aastal korraline üldkoosolek kirjalikult ning seal ei osalenud juhatuse liikmed, nõukogu liikmed ega audiitor. Koosolekule esitati juhatuse esimehe aruanne, nõukogu esimehe aruanne nõukogu ja juhatuse tööst ning kontrollikeskkonnast. Korraline üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2019. majandusaasta aruande. Ettevõte täidab HÜT nõuet ning üldkoosoleku juhatajaks ei valitud nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. 2020. aastal deklareerisid juhatuse ja nõukogu liikmed, hangetega seotud spetsialistid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise kohustusega töötajad tulenevalt ettevõttes kehtivast huvide konflikti vältimise korrast oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega, millega tagatakse töötajate toimingupiirangu võimaliku rikkumise ennetamine. Ettevõttes on efektiivselt toimiv siseauditi funktsioon, mille kohustusi täidab hankega väljavalitud teenusepakkuja KPMG Baltics OÜ. Siseaudit järgib oma töö korraldamisel audiitortegevuse seadust ja sellega seotud määruseid ning rahvusvahelisi siseauditeerimise kutsetegevuse standardeid. Siseaudiitori teenuse pakkujal on aruandluskohustus auditikomitee ja nõukogu ees. Nõukogu Ettevõtte põhikirja kohaselt koosneb nõukogu kolmest kuni kuuest liikmest. Nõukogu liikme valib üldkoosolek kolmeks aastaks, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee ettepanekust. Nõukogu liikmed valivad üldkoosoleku otsusega nimetatud nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. 2020. aastal oli nõukogu neljaliikmeline: Siiri Odrats-Koni (liige ja esimees kuni 21.05.2020)/Andres Allikmäe (liige ja esimees alates 22.05.2020), Kalle Viks, Hindrek Allvee ja Kai Realo. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Ettevõtte nõukogu korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2020. aastal toimus kuus nõukogu koosolekut ja 5 otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Kõik nõukogu liikmed võtsid osa kõikidest koosolekutest. Kirja teel hääletamisel osalesid kõik nõukogu liikmed. Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse aruanded ettevõtte müügitulemuste, 14 finantsseisundi ja äristrateegia kohta. Juhatus teavitas nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ning küsis nõukogult nõusoleku tehingute tegemiseks, mille ühekordne või aastane maksumus ületas 400 000 eurot. Nõukogu otsustas igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise, milleks seaduse või põhikirja kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele enne koosoleku toimumist, et nõukogu liikmetel oleks piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu on moodustanud auditikomitee. Nõukogu moodustatud kolmeliikmelise auditikomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2020. aastal kuulusid auditikomitee koosseisu Kalle Viks (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra, kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu koosolekul ei osale, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele komiteede koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele tulemustasu ega lahkumishüvist ei maksta. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses Elroniga samal tegevusalal. Juhatus Ettevõtte juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng seatud eesmärkide kohaselt. Juhatus tagab, et ettevõte täidab kehtivaid õigusakte, ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Põhikirja järgi võib ettevõtet kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Juhatuse esimehel eraldi ja teistel juhatuse liikmetel kahekesi ühiselt on ka edasivolitamise õigus. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on piiritletud ning tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. 2020. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehena Merike Saks ja juhatuse liikmena Riho Seppar. Elroni juhatuse liikmed ei kuulu teiste äriühingute juhatustesse ega ole teise äriühingu nõukogu esimeheks. Juhatuse liikmed ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega tegele muude tööülesannetega juhatuse liikme kohustuste täitmise kõrval. Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes, mille on nõukogu läbi arutanud ja kinnitanud. Juhatuse liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu ettevõtte majandustulemustest, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisse. Majandusaasta jooksul makstava lisatasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud neljakordset keskmist kuutasu ning lahkumishüvitist võib juhatuse liikmele maksta üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ja mitte rohkem 15 kui kolme kuu tasu ulatuses. Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Elroni põhikirja punkti 4.4.11. alusel otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja. Teabe avaldamine Elron avaldab oma veebilehel teavet ainuaktsionäri kohta, juhatuse ja nõukogu koosseisu kohta ning nõukogu moodustatud auditikomitee koosseisu ning ülesannete kohta. Peale selle avaldatakse veebilehel reisijateveo eeskiri, ettevõtte põhikiri, huvide konfliktide vältimise juhend, isikuandmete töötlemise juhend, andmed audiitori kohta, üldkoosoleku otsused, nõukogu aruanded, hankeplaan, hangete läbiviimise kord ja hangete ajalugu ning majandusaasta aruanded. Samuti avaldatakse koos selgitustega kvartaalsed majandusaasta aruanded. Ettevõte avalikustab oma veebilehel teabe tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, ettepanekuid ega materjale, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär, kellele edastatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ka päevakorras olevate küsimuste kohta otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. Teave avaldatakse veebilehel peamiselt eesti keeles. Finantsaruandlus ja auditeerimine Elron koostab finantsaruanded vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile, mis lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhatuse koostatud 2020. majandusaasta aruannet auditeeris audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS, kes valiti üldkoosoleku otsusega, millega kinnitati ka auditi kogumaksumus. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused (sh tasu, lepingu kehtivus, ajakava ja tööülesanded) on nõukogu heaks kiitnud. Merike Saks Riho Seppar Juhatuse esimees Juhatuse liige 16 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 3 994 605 5 133 642 2 Nõuded ja ettemaksed 6 606 290 7 309 185 3 Varud 3 176 186 2 377 894 4 Kokku käibevarad 13 777 081 14 820 721 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 60 950 617 64 051 545 3 Materiaalsed põhivarad 138 743 569 143 637 154 6 Immateriaalsed põhivarad 86 301 90 280 7 Kokku põhivarad 199 780 487 207 778 979 Kokku varad 213 557 568 222 599 700 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 5 906 872 6 434 041 9 Eraldised 66 500 56 419 11 Kokku lühiajalised kohustised 5 973 372 6 490 460 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 60 950 618 64 051 544 9 Kokku pikaajalised kohustised 60 950 618 64 051 544 Kokku kohustised 66 923 990 70 542 004 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 671 080 671 080 14 Kohustuslik reservkapital 67 108 67 108 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 151 319 508 156 550 808 Aruandeaasta kasum (kahjum) -5 424 118 -5 231 300 Kokku omakapital 146 633 578 152 057 696 Kokku kohustised ja omakapital 213 557 568 222 599 700 17 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Müügitulu 13 729 704 18 577 408 15 Muud äritulud 29 795 384 27 781 308 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused -26 444 251 -28 689 784 17 Mitmesugused tegevuskulud -2 405 951 -3 139 156 18 Tööjõukulud -8 430 421 -8 407 716 19 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -6 131 142 -5 623 327 6,7 Muud ärikulud -1 107 309 -559 303 20 Ärikasum (kahjum) -993 986 -60 570 Intressitulud 434 729 Intressikulud -4 430 566 -5 171 459 21 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -5 424 118 -5 231 300 Aruandeaasta kasum (kahjum) -5 424 118 -5 231 300 18 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -993 986 -60 570 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 131 142 5 623 327 6,7 Muud korrigeerimised -28 754 372 -28 154 435 13 Kokku korrigeerimised -22 623 230 -22 531 108 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 904 751 1 425 614 Varude muutus -798 292 -230 899 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -718 945 -1 605 466 Makstud intressid -4 430 566 -5 171 459 Laekumised sihtfinantseerimisest 28 754 372 28 154 435 21 Kokku rahavood äritegevusest 94 104 -19 453 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -1 233 576 -1 078 846 6 soetamisel Laekunud intressid 435 730 Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 233 141 -1 078 116 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -2 899 071 -11 034 327 13 Laekumised sihtfinantseerimisest 2 899 071 11 034 327 13 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 0 Kokku rahavood -1 139 037 -1 097 569 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 133 642 6 231 211 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 139 037 -1 097 569 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 994 605 5 133 642 2 19 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2018 671 080 67 108 158 310 660 159 048 848 Vigade parandamise -1 759 852 -1 759 852 mõju Korrigeeritud saldo 671 080 67 108 156 550 808 157 288 996 31.12.2018 Aruandeaasta kasum -5 171 712 -5 171 712 (kahjum) 31.12.2019 671 080 67 108 151 379 096 152 117 284 Vigade parandamise -59 588 -59 588 mõju Korrigeeritud saldo 671 080 67 108 151 319 508 152 057 696 31.12.2019 Aruandeaasta kasum -5 424 118 -5 424 118 (kahjum) 31.12.2020 671 080 67 108 145 895 390 146 633 578 2020. aastal viidi tagasiulatuvalt läbi põhivara erakorraline allahindlus, mille käigus korrigeeriti rongide jääkmaksumust rongidelt maha monteeritud ja asendatud komponentide hinnangulise soetusmaksumuse võrra. Kuivõrd rongid on arvel tervikvarana (kasulik eluiga 35 aastat), aga komponentide eluiga on lühem (keskmiselt 5 aastat), siis oleks komponentide vahetus tulnud kajastada varasemates perioodides põhivara allahindlusena. Sellega seoses korrigeerisime põhivara ja omakapitali 2018a. ja 2019. aasta saldosid kokku 1 819 440 miljoni euro võrra. 20 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Eesti Liinirongid, kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. AS Eesti Liinirongid tehingupartnerikood (alates 31.12.2014) on 012305. Kasumiaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1. 2019. aastal on muudetud rahavoogude aruande esitusviis. 2020. aastal muudeti varude arvestuspõhimõtteid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused 2020. aastal muudeti tagasiulatavalt esitusviisi seoses põhivarade komponendiarvestuse täpsustamisega. Lisarea nimetus 31.12.2019 Muutus 31.12.2019 Varud 100 542 2 277 352 2 377 894 Materiaalsed 147 733 946 -2 277 352 145 456 594 põhivarad Vigade korrigeerimine 2020. aastal viidi tagasiulatuvalt läbi põhivara erakorraline allahindlus, mille käigus korrigeeriti rongide jääkmaksumust rongidelt maha monteeritud ja asendatud komponentide hinnangulise soetusmaksumuse võrra. Kuivõrd rongid on arvel tervikvarana (kasulik eluiga 35 aastat), aga komponentide eluiga on lühem (keskmiselt 5 aastat), siis oleks komponentide vahetus tulnud kajastada varasemates perioodides põhivara allahindlusena. Sellega seoses korrigeerisime põhivara ja omakapitali 2018a. ja 2019. aasta saldosid kokku 1 819 440 miljoni euro võrra. Lisarea nimetus 31.12.2019 Muutus 31.12.2019 Materiaalsed 145 456 594 -1 819 440 143 637 154 põhivarad Eelmiste perioodide jaotamata kasum 158 310 660 -1 759 852 156 550 808 (kahjum) Aruandeaasta kasum -5 171 712 -59 588 -5 231 300 (kahjum) Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas toimunud tehingud on arvestatud tehingupäeva Euroopa Keskpanga kursiga. Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel „Ebatõenäoliselt laekuvad summad“. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Kõiki muid nõudeid (laenud ning muud lühi- 21 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Varud Varud on soetatud ettevõttesiseseks kasutamiseks ja on bilansis kajastatud soetusmaksumuses. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Inventuuri käigus selgunud seisma jäänud mittekasutatavad materjalid kantakse kuluks. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivarana kajastatakse bilansis varad maksumusega alates 20 000 eurot ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Oma tarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb tegelikest valmistamiskuludest. Parenduskulud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Hoolduse ja jooksva remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuluna. Ettevõtte veeremkoosseisu puhul on nõutud kapitaalremondi teostamine teatud kindla ajavahemiku järel. Nimetatud remondiga seotud kulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse eraldi arvele võetud varaobjektina, mille amortisatsiooniperiood vastab remondi perioodilisusele (nt remont R5 - kolm aastat, R6 – kuus aastat). Kuna üks põhivaraobjekt võib koosneda erineva kasuliku elueaga osadest, on kasutusel komponentarvestus. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse mahakantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Immateriaalse põhivarana võetakse arvele kõrge maksumusega pikaajalise kasutuseaga tarkvaraobjektid, mida kajastatakse sarnaselt materiaalsele põhivarale. Kasutusel on amortisatsiooninorm 20% aastas. Vara väärtuse vähenemine. Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Veeremi kasuliku eluea määravad kasutamise tehnilised tingimused ja hoolduse tehnoloogia. Elron on riigile kuuluv äriühing ning peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Vastavalt sellele rakendatakse finantsaruandluse standardit ja ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 20000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 5-50 Rajatised 10-30 Veerem 3-35 Masinad ja seadmed 3-15 Muu põhivara 5 Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rentnikuna kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Rendileandjana kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. 22 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Finantskohustised Kõik finantskohustised( võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldavad ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtustega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. pikaajaliste finantskohustiste korrigeerimine soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldised Ettevõte kajastab bilansis eraldise juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenev kohustis, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustised Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks (mille tõenäosus on alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata), avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. (Lisa 14) Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimiseks saadud summa kantakse kohe tulusse, kui tingimuslikke kohustisi ei kaasne või need on täidetud. Sihtfinantseerimisega soetatud vara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Tegevuskulude sihtfinantseerimist, mis saadakse aruandeperioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Kohustuslik reservkapital Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele väljamakseid. Tulud Tulud kaupade ja teenuste müügist kajastatakse siis, kui müügitulu on usaldusväärselt määratav, tehingust saadava tasu laekumine tõenäoline ja olulised omandiga seotud riskid on läinud müüjalt ostjale. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurus usaldusväärselt hinnatav. Kulud Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt. Kõik aruandekuupäevajärgselt sissenõutavad, kuid aruandekuupäeval teadaolevad arvestusperioodi kuuluvad kulud kajastatakse arvestusperioodis. Puhkusetasude reserv Puhkusetasu on kuluna kajastatud kohustise tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas – aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustisena töövõtjate ees. Puhkusetasu reservis kajastub ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks. Maksustamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimiselt. Kehtiv maksumäär on 20%; tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisväärtuse ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid ja –kohustusi. Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendidena ja muus vormis jaotamata kasum tulumaksumääraga mille määr 2018 a. oli 20/80 väljamaksetelt. 2019 a. regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva äriühingu tulumaksumäär on 14/86. Madalam maksumäär rakendub 1/3 2018. aastal väljamakstud dividendide suurusele summale, ülejäänud jaotamata kasumi tulumaksuga maksustamise määr on 20/80. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning –kohustisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksimaalne tulumaksukohistus, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise 23 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne aastaaruande lisades. Seotud osapooled Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku maavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega (v.a juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades). AS Eesti Liinirongid käsitleb seotud osapooltena: • tegev- ja kõrgemat juhtkonda, • eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid. Aruandekuupäevajärgsed sündmused. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. (Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval olemas.) Mitte-korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui nad on olulised. (Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest.) Rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustuste saldode muutused. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Kassa 8 900 9 540 Pangakontod 3 985 705 5 124 102 Kokku raha 3 994 605 5 133 642 24 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 341 461 341 461 0 Ostjatelt 341 461 341 461 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt 0 0 0 0 laekuvad nõuded Nõuded seotud 0 osapoolte vastu Maksude ettemaksed 567 370 567 370 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 3 349 3 349 0 Laenunõuded 0 Intressinõuded 0 0 0 0 Dividendinõuded 0 Viitlaekumised 3 349 3 349 0 0 Ettemaksed 1 300 527 1 300 527 0 Tulevaste 1 294 662 1 294 662 0 0 perioodide kulud Muud makstud 5 865 5 865 0 0 ettemaksed Saamata pv 64 051 544 3 100 927 19 060 116 41 890 501 13 sihtfinantseerimine Saamata tegevuskulude 1 292 656 1 292 656 0 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 67 556 907 6 606 290 19 060 116 41 890 501 ettemaksed 25 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 427 611 427 611 0 Ostjatelt 426 567 426 567 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt 1 044 1 044 0 0 laekuvad nõuded Nõuded seotud 0 osapoolte vastu Maksude ettemaksed 645 835 645 835 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 2 755 2 755 0 Intressinõuded 81 81 0 0 Viitlaekumised 2 674 2 674 0 0 Ettemaksed 3 023 657 3 023 657 Tulevaste 1 923 598 1 923 598 0 0 perioodide kulud Muud makstud 1 100 059 1 100 059 0 0 ettemaksed Saamata pv 66 950 616 2 899 071 17 819 389 46 232 156 13 sihtfinantseerimine Saamata tegevuskulude 310 256 310 256 0 0 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 71 360 730 7 309 185 17 819 389 46 232 156 ettemaksed Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Tooraine ja materjal 3 170 709 2 377 452 Varuosad 3 163 660 2 369 504 Piletikandjad 7 049 7 948 Ettemaksed varude eest 5 477 442 Ettemaksed tarnijatele 5 477 442 Kokku varud 3 176 186 2 377 894 26 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 567 370 0 645 835 0 Üksikisiku tulumaks 0 182 250 0 200 330 Erisoodustuse tulumaks 0 652 0 6 989 Sotsiaalmaks 0 429 878 0 450 296 Kohustuslik kogumispension 0 16 570 0 17 873 Töötuskindlustusmaksed 0 23 860 0 26 574 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 567 370 653 210 645 835 702 062 27 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Muud põhivarad Lõpetamata masinad ja projektid seadmed 31.12.2018 Soetusmaksumus 73 366 2 489 170 170 331 092 1 219 593 171 550 685 917 494 401 223 175 431 938 Akumuleeritud kulum -902 803 -25 596 643 -620 948 -26 217 591 -411 199 -27 531 593 Jääkmaksumus 73 366 1 586 367 144 734 449 598 645 145 333 094 506 295 401 223 147 900 345 Ostud ja parendused 1 330 222 1 330 222 Amortisatsioonikulu -110 963 -5 249 270 -133 742 -5 383 012 -39 850 -5 533 825 Allahindlused väärtuse -59 588 -59 588 -59 588 languse tõttu Ümberliigitamised 34 972 855 813 61 735 917 548 50 921 -1 003 441 0 Ümberliigitamised 34 972 855 813 61 735 917 548 50 921 -1 003 441 0 lõpetamata projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 73 366 2 524 142 171 127 317 1 281 328 172 408 645 968 415 728 004 176 702 572 Akumuleeritud kulum 0 -1 013 766 -30 845 913 -754 690 -31 600 603 -451 049 -33 065 418 Jääkmaksumus 73 366 1 510 376 140 281 404 526 638 140 808 042 517 366 728 004 143 637 154 Ostud ja parendused 1 200 817 1 200 817 Muud ostud ja 1 200 817 1 200 817 parendused Amortisatsioonikulu -116 956 -5 494 133 -139 530 -5 633 663 -49 088 -39 720 -5 839 427 Allahindlused väärtuse -254 975 -254 975 -254 975 languse tõttu Ümberliigitamised 1 293 204 1 293 204 60 938 -1 354 142 0 Ümberliigitamised 1 293 204 1 293 204 60 938 -1 354 142 0 ettemaksetest 31.12.2020 Soetusmaksumus 73 366 2 524 142 172 165 545 1 281 328 173 446 873 1 029 353 534 959 177 608 693 Akumuleeritud kulum 0 -1 130 722 -36 340 045 -894 220 -37 234 265 -500 137 0 -38 865 124 Jääkmaksumus 73 366 1 393 420 135 825 500 387 108 136 212 608 529 216 534 959 138 743 569 2020. aastal viidi tagasiulatuvalt läbi põhivara erakorraline allahindlus, mille käigus korrigeeriti rongide jääkmaksumust rongidelt maha monteeritud ja asendatud komponentide hinnangulise soetusmaksumuse võrra. Kuivõrd rongid on arvel tervikvarana (kasulik eluiga 35 aastat), aga komponentide eluiga on lühem (keskmiselt 5 aastat), siis oleks komponentide vahetus tulnud kajastada varasemates perioodides põhivara allahindlusena. Sellega seoses korrigeerisime põhivara 2018a. ja 2019. aasta saldosid kokku 1 819 440 miljoni euro võrra ning 2020. aasta erakorraline allahindluskulu on 254 957 eurot. 28 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2018 Soetusmaksumus 149 570 149 570 Akumuleeritud kulum -29 376 -29 376 Jääkmaksumus 120 194 120 194 Amortisatsioonikulu -29 914 -29 914 31.12.2019 Soetusmaksumus 149 570 149 570 Akumuleeritud kulum -59 290 -59 290 Jääkmaksumus 90 280 90 280 Ostud ja parendused 32 760 32 760 Amortisatsioonikulu -36 739 -36 739 31.12.2020 Soetusmaksumus 182 330 182 330 Akumuleeritud kulum -96 029 -96 029 Jääkmaksumus 86 301 86 301 Lisa 8 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 64 051 545 3 100 927 19 060 116 41 890 502 6,75 EUR 2034 9 Kapitalirendikohustised 64 051 545 3 100 927 19 060 116 41 890 502 kokku 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 66 950 615 2 899 071 17 819 388 46 232 156 6,75 EUR 2034 9 Kapitalirendikohustised 66 950 615 2 899 071 17 819 388 46 232 156 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 29 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 31.12.2019 Masinad ja seadmed 73 699 018 77 992 897 Kokku 73 699 018 77 992 897 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 1 275 614 1 275 614 0 0 Võlad töövõtjatele 450 215 450 215 0 0 10 Maksuvõlad 653 210 653 210 0 0 5 Muud võlad 9 408 9 408 0 0 Muud viitvõlad 9 408 9 408 0 0 Saadud ettemaksed 417 498 417 498 0 0 Tulevaste perioodide 417 498 417 498 0 0 tulud Kapitalirendi võlg 64 051 545 3 100 927 19 060 116 41 890 502 8 Kokku võlad ja 66 857 490 5 906 872 19 060 116 41 890 502 ettemaksed 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 1 983 523 1 983 523 0 0 Võlad töövõtjatele 470 190 470 190 0 0 10 Maksuvõlad 702 062 702 062 0 0 5 Muud võlad 17 226 17 226 0 0 Muud viitvõlad 17 226 17 226 0 0 Saadud ettemaksed 361 969 361 969 0 0 Tulevaste perioodide 361 969 361 969 0 0 tulud Kapitalirendi võlg 66 950 615 2 899 071 17 819 388 46 232 156 8 Kokku võlad ja 70 485 585 6 434 041 17 819 388 46 232 156 ettemaksed Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Töötasude kohustis 419 339 439 814 Puhkusetasude kohustis 30 876 30 376 Kokku võlad töövõtjatele 450 215 470 190 30 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2018 31.12.2019 Lisa nr Erakorralise remondi fondi 556 760 -556 760 0 eraldis Töösuhtejärgne eraldis 56 418 1 56 419 20 Kokku eraldised 613 178 -556 759 56 419 Sealhulgas: Lühiajalised 613 178 -556 759 56 419 Muud eraldised 613 178 -556 759 56 419 Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2019 31.12.2020 Lisa nr Töösuhtejärgne eraldis 56 419 10 081 66 500 20 Kokku eraldised 56 419 10 081 66 500 Sealhulgas: Lühiajalised 56 419 10 081 66 500 Muud eraldised 56 419 10 081 66 500 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 116 716 312 122 511 158 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 29 179 078 30 627 790 Kokku tingimuslikud kohustised 145 895 390 153 138 948 Lisa 13 Sihtfinantseerimine (eurodes) Varad soetusmaksumuses 31 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2018 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2019 kasumiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 77 984 943 0 17 471 426 0 6 437 098 11 034 328 66 950 615 0 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 77 984 943 0 17 471 426 0 6 437 098 11 034 328 66 950 615 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 812 850 0 21 717 337 0 21 219 128 0 310 256 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 812 850 0 21 717 337 0 21 219 128 0 310 256 0 tegevuskuludeks Kokku 78 797 793 0 39 188 763 0 27 656 226 11 034 328 67 260 871 0 sihtfinantseerimine Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2019 Laekunud Tagasi soetusmaksumuses 31.12.2020 kasumiaruandes makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 66 950 615 8 595 486 5 696 415 2 899 071 64 051 545 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 66 950 615 8 595 486 5 696 415 2 899 071 64 051 545 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 310 256 24 040 357 24 040 357 1 292 656 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 310 256 24 040 357 24 040 357 1 292 656 tegevuskuludeks Kokku 67 260 871 32 635 843 29 736 772 2 899 071 65 344 201 sihtfinantseerimine Lisa 14 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Aktsiakapital 671 080 671 080 Aktsiate arv (tk) 67 108 67 108 Aktsiate nimiväärtus 10 10 32 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Müügitulu (eurodes) 2020 2019 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 13 729 704 18 577 408 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 13 729 704 18 577 408 Kokku müügitulu 13 729 704 18 577 408 Müügitulu tegevusalade lõikes reisijatevedu 13 729 704 18 577 408 Kokku müügitulu 13 729 704 18 577 408 Lisa 16 Muud äritulud (eurodes) 2020 2019 Tulu sihtfinantseerimisest 29 736 772 27 656 226 Trahvid, viivised ja hüvitised 1 816 4 623 Rendi- ja üüritulu 10 645 18 767 Vanametalli müük 3 722 2 413 Muud 42 429 99 279 Kokku muud äritulud 29 795 384 27 781 308 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2020 2019 Tooraine ja materjal 1 369 168 1 661 911 Energia 5 371 975 7 113 564 Elektrienergia 876 058 1 056 556 Soojusenergia 38 419 46 807 Kütus 4 457 498 6 010 201 Taristu kasutustasud 19 703 108 19 914 309 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 26 444 251 28 689 784 33 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Üür ja rent 113 706 101 932 Mitmesugused bürookulud 159 011 195 769 Lähetuskulud 3 511 9 809 Koolituskulud 35 284 44 951 Riiklikud ja kohalikud maksud 5 985 24 894 Turunduskulud 189 530 218 869 Infotehnoloogia ja sideteenused 501 044 440 395 Kinnisvara hooldus 234 830 241 246 Personali- ja juriidilised teenused 179 928 156 544 Töötajatega seotud kulud 65 636 99 809 Transporditeenused 240 256 641 240 Väheväärtuslik vara 101 451 278 559 Kindlustus 273 994 261 154 Seadmete hooldus 232 780 317 924 Muud 69 005 106 061 Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 405 951 3 139 156 Lisa 19 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu 6 309 306 6 292 185 Sotsiaalmaksud 2 121 116 2 115 531 Kokku tööjõukulud 8 430 422 8 407 716 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 316 319 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 316 336 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 0 3 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 8 Lisa 20 Muud ärikulud (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Liikme- ja ametiühingumaksud 3 866 4 973 Eraldised 0 -556 760 11 Muud 1 103 443 1 111 090 Kokku muud ärikulud 1 107 309 559 303 34 AS Eesti Liinirongid 2020. a. majandusaasta aruanne Muud ärikulud koosnevad kapitalirendiga seotud muudest kuludest. Lisa 21 Intressikulud (eurodes) 2020 2019 Intressikulu kapitalirendilt 4 430 566 5 171 250 Muud intressikulud 0 209 Kokku intressikulud 4 430 566 5 171 459 Lisa 22 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2020 31.12.2019 Kohustised Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning 66 500 14 850 nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 226 088 196 251 Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva Eesti Vabariigis on alates 11.03.2021 välja kuulutatud ranged piirangud seoses COVID-19 levikuga, mille tõttu on suletud enamik mitte esmatarbeks vajalikud ettevõtted. Juhatus on analüüsinud võimalikku mõju ettevõtte käibele ning tulevastele rahavoogudele ning tegeleb piirangutega kaasnevate negatiivsete majanduslike mõjude ja riskide maandamisega. Juhatus on hinnanud piirangute tingimuste mõju ettevõtte finantsolukorrale ja jätkusuutlikkusele. Täiendavalt on juhatus üle vaadanud igakuised kulutused. Juhatus on täiendavalt hinnanud, et tegemist on mitte-korrigeeriva aruandekuupäevajärgse sündmusega, mis võib omada olulist mõju järgmise majandusaasta finantsaruannetele, kuid selle ulatust on aruande koostamise seisuga võimatu mõistlikult hinnata sündmuste arenguga seotud ebakindluse tõttu. 35 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Liinirongid aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2020 ning eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kasumiaruannet, rahavoogude aruannet, omakapitali muutuste aruannet ja raamatupidamise aastaaruande lisasid ning aastaaruande koostamisel kasutatud peamiste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Eesti Liinirongid finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksi (sh rahvusvaheliste sõltumatuse standardite) (edaspidi: IESBA koodeks) ja Eestis finantsaruannete auditi läbiviimisel asjassepuutuvate eetikanõuetega, mis meile rakenduvad, ning oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele ja IESBA koodeksile. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning sellise sisekontrollisüsteemi eest nagu juhtkond peab vajalikuks, võimaldamaks raamatupidamise aastaaruande korrektset koostamist ja esitamist ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Usin Vandeaudiitori number 496 Ernst & Young Baltic AS Audiitorettevõtja tegevusloa number 58 Rävala pst 4, 10143 Tallinn 22. märts 2021 AS Eesti Liinirongid nõukogu aruanne 20 20 . aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Liinirongid , registrikood 10520953 ASUKOHT : Vabaduse pst 176, Tallinn , Eesti Vabariik A INUAKTSIONÄR : Eesti Vabariik , keda esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister AKTSIAKAPITAL: 671 080 EUR AKTSIATE ARV : 6 7 108 aktsiat I Ülevaade majandusaasta tegevustest AS Eesti Liinirongid (edaspidi ka Aktsiaselts) on 100% riigile kuuluv aktsiaselts , kes korraldab Eestis reisirongili iklust Elroni kaubamärgi alt . AS-i Eesti Liinirongid põhitegevusalaks on rei sijateveo korraldamine raudteel ning r eisijateveo teenust osutab aktsiaselts Eesti Vabariigiga 2017. aastal sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel, mis kehtib perioodil 2018-2022. Juhtimi s- ja kontrollisüsteem Aktsiaseltsi juhtimisel rakenda b juhatus H ea Ü hingujuhtimise T ava , arvestades riigivaraseadusest tulenevate erisustega . Tagatud on A ktsiaseltsi tegevusega seotud õigusaktide järgimine , nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine , finantsaruandlus ja teabe avalikustamine . Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses A ktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktide s ja sisekorraeeskirjade s sätestatud nõuete täitmise. Aktsiaseltsi s toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem , mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekal lete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil (välisaudit) toimib A ktsiaseltsi s ka sisekontrollisüsteem. Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: Põhikiri Sisekorraeeskiri Raamatupidamise sise -eeskiri Nõukogu töökord Auditikomitee töökord Siseauditi põhimäärus Töötajate ametij uhendid Huvide konflikti vältimise juhend Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. Nõukogu kinnitab auditikomitee ettepanekul igaks kalendriaastaks siseauditite kava, siseauditite tulemuse d ja parendusettepaneku d raporteeritakse auditikomiteele ja nõukogule . Siseaudiitori teenus t osuta b aktsiaseltsile riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel KPMG Baltics OÜ. II Juhtorganite koosseis , tegevus ja t asustami n e AS Eesti Liinirongid nõukogu on koostöös osaluse valitseja ga ning juhatusega Aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalv et teostanud lähtudes põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga antud ülesandeid ning tegutsevad ülesandeid täites A ktsiaseltsi huve järgides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu A ktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. Juhatus Põhikirja kohaselt on j uhatuse l üks kuni kolm liiget , kes valitakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 2020. a asta l oli AS-i Eesti Liinirongid juhatuse esimeheks Merike Saks ja juhatuse liikmeks Riho Seppar ning juhatus e koosseisus aasta jooksul muudatusi ei toimunud . Seoses j uhatuse liikme Riho Seppari juhatuse liikme leping u lõpp tähtaja 31.05.2021 lähenemisega otsustas nõukogu oma 18.11.2020 koosolekul p ikendada juhatuse liikme lepingut kuni 31.03.2023. a . J uhatuse liikmetele 20 20 . aastal makstud bruto tasud (EUR) : Nimi Merike Saks Riho Seppar Kokku Periood 01.01.20 20 -31.12.20 20 01.01.20 20 -31.12.20 20 juhatuse liikme tasu 84 000 66 000 150 000 III samba pensionifond - 1 000 1 000 T ulemustasu 2019. a eest 20 081 15 61 9 35 700 Kokku (EUR) 104 081 82 619 186 700 Juhatuse liikme te le 20 20 . a jooksul makstud tulemustasu d e suuruse otsustas nõukogu veebruaris 20 20. a toimunud koosolekul 201 9 . aasta ks seatud tulemuseesmärkide saavuta mise põhjal . Aktsiaseltsi juhatus täitis olulises osas või ületa s neile 201 9 . aastaks seatud numbrilised eesmärgid ning täit is projektide läbiviimise eesmärgid . Aktsiaseltsi majandustulemused o lid 2019. aastal väga head ning riigi poolset tegevuskulude sihtfinantseerimist kasutati kavandatust väiksemas mahus. 2020. aastal pärssis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eriolukord oluliselt Aktsiaseltsi tegevusmahtu ja -tulusid , mistõttu vaatas nõukogu maikuus üle juhatusele 2020. aastaks seatud eesmärgid ja alandas maksimaalset võimalikku tulemustasu mahtu ühele kuutasule . Nõukogu hin dab juhatuse töö ka 2020. aastal heaks . Nõukogu Põhikirja kohaselt on n õukogul kolm kuni kuus liiget , kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks . Aasta alguse seisuga olid nõukogu liikmeteks Siiri Odrats-Koni ( esime e s ), Kai Realo , Hindrek Allvee ja Kalle Viks . Ainuaktsionäri 07.05.2020. a otsusega kutsuti Siiri Odrats-Koni AS-i Eesti Liinirongid nõukogust seoses volituste lõppemisega alates 22.05.2020 tagasi ning vali ti Andres Allikmäe, Kai Realo, Hindrek Allvee ja Kalle Viks alates 22.05.2020 AS-i Eesti Liinirongid nõukogu liikmeteks volituste pikkusega 3 aastat. Seega olid aasta lõpu seisuga nõukogu liikmeteks Andres Allikmäe (esimees), Kai Realo, Hindrek Allvee ja Kalle Viks. Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad Aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimalda b kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Kokku toimus 20 20 . aastal 7 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 5 otsust vastu kirjalikus menetluses koosolekut kokku kutsumata . Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate Aktsiaseltsi majandustulemustest, mis võimaldab Aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis Aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu käsitles 2020. aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel järgmisi olulisemaid teemasid : Aktsiaseltsi 2020 . aasta eelarve kinnitamine; Juhatusele nõusolek u andmine kahesüsteemse te elektrirongi de hankemenetluse läbiviimiseks ; Perioodilised ülevaated müügitulemus t e st ja eriolukorra mõjudest ; Siseauditi te kava kinnitamine 2020 . aastaks ; Kokkuvõte tööaja planeerimise ja arvestuse siseauditi st ; Aktsiaseltsi 2019.a auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine ; Nõukogu hinnang juhatuse tööle 2019. aastal ja ootused 2020. aastaks; Juhatuse 2020.a tulemuseesmärkide täpsustamine eriolukorda arvestades ; Kokkuvõte laomajanduse sise auditi st ; A uditikomitee liikme Marko Rootsi volituste pikendamine ; N õukogu liikmeks mitteolevate auditikomitee liikmete le tasu määra mine; N õukogu esimehe valimine ; Finantsplaani kinnitamine aastateks 2020-2025; Ülevaade Aktsiaseltsi ohutusalasest tegevusest; Ülevaade Aktsiaseltsi riskihindamise tulemuste s t; Kokkuvõte korruptsiooniriskide juhtimise siseauditist; Aktsiaseltsi strateegia kinnitamine aastani 2030; Ülevaade kahesüsteemsete elektri rongide hanke tulemustest; Kokkuvõte riskijuhtimise siseauditi st ; S iseauditi riskipõhi s e tööplaan i kinnitamine 2021 . aastaks ; Ülevaade töötajate rahulolu uuringu tulemustest; Aktsiaseltsi 2021 . aasta eelarve kinnitamine ; Juhatuse liikme Riho Seppari lepingu pikendamine. N õukogu liikmete osalemine 20 20 . aastal to imunud koosolekutel ja hääletustel: Toimumise kuupäev Nõukogu koosolek Siiri Odrats-Koni Andres Allikmäe Hindrek Allvee Kai Realo Kalle Viks 14.01.2020 142* jah - jah jah jah 17.01.2020 143* jah - jah jah jah 20 .02.20 20 1 44 jah - jah jah jah 14 .04.20 20 1 45 jah - jah jah jah 30.04.2020 146* jah - jah jah jah 14 .0 5 .20 20 1 47 jah - jah jah jah 11.06.2020 148* - jah jah jah jah 27.07.2020 149 - jah jah jah jah 12 .08.20 20 1 50 - jah jah jah jah 0 5 .10.20 20 1 51 - jah jah jah jah 18 .1 1 .20 20 1 52 - jah jah jah jah 29.12.2020 153* - jah jah jah jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata N õukogu liikmetele 20 20 . aastal makstud bruto tasud : Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Siiri Odrats-Koni nõukogu esimehe tasu 4 700 01.01.20 20 - 2 1. 05 .20 20 Andres Allikmäe nõukogu esimehe tasu 6 921 22.05.2020-31.12.2020 Hindrek Allvee nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.20 20 -31.12.20 20 Kai Realo nõukogu liikme tasu 5 375 01.01.20 20 -31.12.20 20 Kalle Viks nõukogu liikme tasu 6 000 01.01.20 20 -31.12.20 20 Kokku 28 996 Auditikomitee Aktsiaseltsi nõukogu on moodusta nud auditik omitee , mille eesmärgi ks on nõukogu nõusta mine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Komitee koosneb kolmest liikmest, kes valitakse n õukogu poolt kolmeks aastaks . Komitee esimehe määrab n õukogu . 2020. a asta l oli d a uditikomitee liikmeteks Kalle Viks (esimees), Marko Roots ja Piret Kustasson ning aasta jooksul a uditikomitee koosseisus muudatusi ei toimunud . Seoses volituste lõppemisega otsustas Aktsiaseltsi nõukogu oma 14.05.2020 . a koosolekul pikendada MKM raudteetalituse peaspetsialist i Marko Roots i volitusi auditikomitee liikme na kuni 0 5 .06.202 3. a . Ühtlasi muudeti a lates 01.06.2020 . a nõukogu liikmeks mitteo levate auditikomitee liikmete tasustamist, määrates neile auditikomitee töös osalemise eest makstava tasu suuruseks 250 EUR koosoleku toimumise kuu eest. Aasta jooksul t oimus 2 auditikomitee koosolekut ning lisaks võeti 1 otsus vastu kirjalikus menetluses . A uditikomitee liikmetele anti ülevaa teid aktsiaseltsis läbiviidud sise - ja välisauditite tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee on kokku leppinud üldise töökorralduse, mille kohaselt vaadatakse lisaks läbiviidud siseauditite tulemustele regulaarselt igal kevadel üle Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus, suvel toimub riskide hindamine ja maandusmeetmete arutelu, sügisel auditikomitee tööplaani ja siseauditi kava kinnitamine ning talvel vaheauditi tulemuste ja vajadusel Aktsiaseltsi järgmise aasta eelarve ülevaatus. Olulisemad a uditikomitee 20 20 . a astal toimunud koosolekutel käsitletud teemad olid: Aktsiaseltsi 2019. a auditeer itud majandusaasta aruande läbi vaat us ning juhatusele ja nõukogule omapoolse arvamuse andmine; Kokkuvõte korruptsiooniriskide juhtimise siseauditi st ; S ise auditi teenuse osutamise lepingu pikendamine KPMG Baltics OÜ-ga järgmiseks 1-aastaseks perioodiks ; Ülevaade Aktsiaseltsi ohutusalasest tegevusest; Ülevaade Aktsiaseltsi riskihindamise tulemustest ; Kokkuvõte riskijuhtimise korralduse siseauditi st ; Siseauditi riskipõhi s e tööplaan i koostamine 2021. aastaks; Auditikomitee tööplaan i kinnitamine 2021. aastaks; Laomajanduse siseauditi järeltegevus t e ülevaatus; Auditikomitee seisukohtade kujundamine v aheauditi tähelepaneku te osas; Aktsiaseltsi 2021. a eelarve ülevaatus. S iseaudiitori teenus t osutab riigihanke tulemusel Aktsiaseltsile kuni 2021. aasta lõpuni KPMG Baltics OÜ ning 2020. aasta jooksul viidi läbi k olm siseauditit: Laoarvestuse siseaudit eesmärgiga anda hinnang Aktsiaseltsi laoarvestuse toimimisele ; Korruptsiooniriskide juhtimise siseaudit eesmärgiga anda hinnang korruptsiooni vältimise alaste reeglite olemasolu ning sellega seotud võimalike riskide juhtimise korralduse kohta; Riskijuhtimise korralduse siseaudit eesmärgiga anda hinnang Aktsiaseltsi riskijuhtimise sisekordade/juhendite ajakohasus ele ning nõutavate riskianalüüside olemasolu le . Auditikomitee liikmete osalemine 20 20 . aastal to imunud koosolekutel ja hääletustel : Toimumise kuupäev Auditikomitee koosolek Kalle Viks Marko Roots Piret Kustasson 28 .0 4 .20 20 54* jah jah jah 1 0 . 0 8 .20 20 5 5 jah jah jah 12 .11.20 20 5 6 jah jah jah * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata Auditikomitee liikmetele 20 20 . aastal makstud bruto tasud : Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Kalle Viks auditikomitee esimehe tasu 563 01.01.20 20 - 31.12.20 20 Piret Kustasson auditikomitee liikme tasu 1125 01.01. 20 20 -31.12.20 20 Marko Roots auditikomitee liikme tasu 1125 01.01. 20 20 - 31.12.20 20 Kokku 2813 III Ülevaade omaniku ootuste ga kehtes tatud eesmärkide täitmisest Strateegilised eesmärgid AS Eesti Liinirongid omamise eesmärk on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastav kvaliteetne avalik reisijateveo teenus avalikul raudteel. AS Eesti Liinirongid on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks seab omanik aktsiaseltsile Eesti Liinirongid eesmärgiks toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Strateegilised eesmärgid on täidetud. Aktsiaselts tagab kaasaegse, ohutu ja kvaliteetse avaliku reisijateveoteenuse maksimaalse kättesaadavuse avalikul raudteel. Lähtudes transpordi arengukavast perioodiks 2014-2020 ning olemasolevast veeremipargist pakub aktsiaselts optimaalseimat võimalikku sõidugraafikut ja maksimeerib piletitulu ja reisijate arvukust teenindatavatel liinidel. Finantseesmärgid Kasumlikkus Kuna AS Eesti Liinirongid ei tegutse vabal turul (tegutseb riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel) ja riigisisene avalik reisijatevedu raudteel ei ole Eesti tingimustes kasumlik tegevus (riik maksab iga-aastaselt avaliku liiniveo toetust), siis ootab riik omanikuna, et aktsiaselts tegutseks efektiivselt, ressursisäästlikult ja avaliku liiniveo tulud (piletitulu, avaliku liiniveo toetus ja muud tulud) ei oleks väiksemad kui avaliku liiniveo kulud. E esmärk on täidetud. Aktsiaseltsi põhitegevuse tulem on positiivne, Aktsiaselts jätkusuutlik ning oma tegevuse kavandamisel juhindub Aktsiaselts tegevuse efektiivsuse tõstmise, piletitulu suurendamise ja vajaliku riikliku dotatsiooni vähendamise eesmärkidest. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandus ministeerium hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali hinnaks 20 20 . aastal 1 0 , 0 % ja 202 1 . aastal 9 , 2 % , kuid sihtfinantseerimise brutomeetodi kasutamise tõttu on Aktsiaseltsi omakapitali tootlus negatiivne (-3,6%) . Sihtfinantseerimise mõju arvestamata oli Aktsiaseltsi omakapitali tootlus 2020. aastal ca 0,1% . Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu põhitegevuse rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik omapoolselt projektidesse, mis on seotud eeskätt reisijateveo kvaliteetse teenusega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. E esmärk on täidetud. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali optimaalseks osakaaluks 5 0 - 55 %. 20 20 . aasta lõpu seisuga moodustas omakapital 6 8,7 % bilansimahust . Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riskide jälgimisega tegeletakse jooksvalt . Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. AS Eesti Liinirongid peab tegelema aktiivselt reisijateveo teenuse kvaliteedi tõstmisega raudteel, et tagada seeläbi reisijate arvu kasv raudteel ning aktsiaseltsi tulude suurenemine. Efektiivsuseesmärk on täidetud. Reisijate arv ja piletitulud kasvavad järjepidevalt. Tulevikus võivad sellele pidurdavat mõju avaldada veeremipargi suurusest tulenevad piirangud , kuid selle riski maandamiseks on välja kuulutatud uute rongide hange . Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kuna AS Eesti Liinirongid ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik omanikuna ei oota äriühingult kapitalikulu tagasiteenimise ja iseseisva investeerimise võimekust ja peab võimalikuks/vajalikuks aktsiaseltsi doteerimist. Aktsiaselts ei oma iseseisva investeerimise võimekust ega maksa riigile omanikutulu, kuid põhitegevuse tulem on positiivne. Rahandusministeeriumi poolt osaluste valitsemise koondaruandes seatud omakapitali tootluse sihttaset ei ole võimalik saavutada. IV Nõukogu arvamus 20 20 . a. majandusaasta aruande kohta Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Liinirongid nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 20 20 . a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud . Nõukogu teeb Aktsiaseltsi ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning katta aruande aasta puhas kahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi st , tegemata ainu aktsionärile väljamakseid. /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Andres Allikmäe AS Eesti Liinirongid nõukogu esimees Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev AS Eesti Liinirongid (registrikood: 10520953) KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT AS Eesti Liinirongid asukohaga AS Eesti Liinirongid asukohaga Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Vabaduse pst 176, 10917, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Tallinn, 30.04.2021.a. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Aktsiate/häälte arv: 67 108 aktsiat, 100% aktsiatest riigi omandis Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Võttes arvesse, et Eesti Vabariigis kehtivad üldkoosoleku toimumise ajal piirangud, mille raames kehtestatud meetmetest tulenevalt ei ole võimalik pidada aktsionäride üldkoosolekut, toimub üldkoosolek elektroonilisel (TsÜS § 331). Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud aktsiaseltsi majandusaasta aruannet koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega (lisa 1), nõukogu aruannet majandusaasta aruande kohta (lisa 2): Tutvunud aktsiaselts AS Eesti Liinirongid 2020. a majandusaasta aruandega ja audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku§ 298 lõike 1 punktist 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Eesti Liinirongid korralise üldkoosoleku päevakord. 2. Kinnitada 2020.a majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 2.1. Katta majandusaasta kahjum summas -5 424 118 eurot eelmiste perioodide kasumi arvelt. Jaotamata kasumi jääk peale jaotamist on 145 895 390 eurot. 3. 2020. majandusaasta eest aktsionärile dividende mitte maksta. Päevakorrapunkt 2-3 otsused jõustuvad peale Vabariigi Valitsuse korralduse "Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2021. aastaks" jõustumist. 1 Lisad: 1. Aktsiaseltsi 2020.a. majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi nõukogu aruanne 2020.a. majandusaasta aruande kohta. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Aas 2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel