Keskkonnaamet
[email protected] Meie 04.05.2021 nr 17-1/20-0100/2879-1
Parandusettepanekud ja vastuväited Sõrve
looduskaitseala moodustamise ja kaitse-
eeskirja eelnõu kohta
Keskkonnaministri 16. aprilli 2019. aasta käskkirjaga nr 313 on algatatud määruse „Sõrve
looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet.
Sõrve looduskaitseala (edaspidi Sõrve LK) moodustamise ettepanek esitati
Keskkonnaministeeriumile kohaliku huvigrupi poolt 25.06.2006. Aastal 2007 tellis ministeerium
riikliku tähtsusega Sõrve looduskaitseala moodustamise vajalikkuse hindamiseks ekspertiisi.
Väljavõte Keskkonnaministeeriumi 23.02.2017 kirjast nr 8-2/17/1288 Harku Vallavalitsusele:
Detsembris 2007 valminud ekspertiisi järeldused olid järgmised: Sõrve loodusväärtused ei ole
sellised, et oleks vajalik riikliku kaitseala moodustamine. Kaitsealuste liikide elupaikade säilimise
saab tagada läbi püsielupaikade moodustamise. Teiste väärtuste säilimine on võimalik tagada
Harku valla üldplaneeringu kaudu, määratledes ala rohevõrgustiku alaks ja vältides sellega
elamuarenduse laienemist. Ka alal läbi viidud täiendavad inventuurid näitasid, et alal esinevate
elupaigatüüpide esinduslikkus ei ole kõrge.
Eelpool toodut arvesse võttes on Keskkonnaministeerium seisukohal, et praeguste teadmiste juures
ettepanekualale sellistes suurtes piirides riikliku looduskaitseala moodustamine LKS § 10 lõike 1
tähenduses ei ole otstarbekas. Alal esinevate väärtuste kaitse tagavad alale moodustatud
püsielupaigad, looduskaitseseaduse §-st 55 tulenevad isendikaitse sätted ja Harku valla
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
üldplaneering.
Juhime tähelepanu, et kavandatav Sõrve looduskaitseala kattub ka kolme maardlaga. Täies
ulatuses kattub Muraste maardlaga, kus on arvele võetud aktiivne tarbevaru. Maardlas turba
kaevandamist ei toimu ning taotluseid maavara uurimiseks ja kaevandamiseks esitatud ei ole.
Samuti kattub kavandatav looduskaitseala umbes 50 ha ulatuses Sõrve lubjakivimaardla
põhjapoolse lahustükiga, kus on arvele võetud ehituslubjakivi passiivne reservvaru. Maardlas
maavara kaevandamist ei toimu ning taotluseid uurimiseks ja kaevandamiseks esitatud ei ole, sest
kaevandada ei saa kaitstavate objektide/liikide ja asustuse tõttu. Siin võiks kaitsta II ja III kat liike,
mida ei oleks täiendavalt vaja kaitsta Harku maardla peal, kuna need liigid ei vaja 100% kaitset.
Kõige tähtsamaks peame kaitseala kattumist 533 ha ulatuses Harku lubjakivimaardlaga, kus on
arvele võetud kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru. Tänase seisuga on
keskkonnaametil kokku menetluses kolm uuringuloa taotlust, mis kattuvad täielikult või osaliselt
Harku maardlaga ja kavandatava kaitsealaga. Vanim menetlus on aastast 2003. Praeguseks on kõik
kolm menetlust peatatud, kuna Harku vald soovis kaitseala loomist maardlaga ja taotlustega
kattuvale suurele osale.
Ehituslubjakivist ehituskillustiku tootmisel peab arvestama, et kõik ehituslubjakivi varud ei sobi
kvaliteetse ehituskillustiku tootmiseks. Harjumaal on riigi jaoks eriti olulised Harku, Väo, Maardu
ja Jägala maardlad, kus tööstuslikult kasuliku kihi moodustab valdavalt Väo kihistu
kõrgemargiline ehituslubjakivi. See kivim on Eesti kõige parema kvaliteediga ehituskivi ning on
kõlblik II ja III klassi ehituskillustiku tootmiseks (killustiku purunemiskindluse kategooria LA25-
30). Kõige kvaliteetsem on ehituslubjakivi Väo kihistu avamusala lääneosas – Harku maardlas.
Hoogustunud ehitustegevus Eestis on kaasa toonud ka suurenenud nõudluse ehitusmaavarade
järele. Pikaajaliselt varustuskindlust taganud maardlad hakkavad ammenduma. Täna on kõige
kriitilisem olukord Harjumaal, kus ehituslubjakivi varustuskindlus on tagatud ainult 5,2ks aastaks.
Mitme Tallinna, Harjumaa ja Eesti suuremate riiklike infrastruktuuri arenduste ning
ehitusobjektide (nt Rail Baltic, sh viaduktid ja kõrvalteed, Tallinna-Narva mnt Kostivere ja Loksa
eritasandiline ristmik, Tallinna väike ringtee, Väo ristmik, 2+2 riigimaanteed, kruusateede
tolmuvabad katted, jne) edukaks elluviimiseks suureneb kvaliteetse ehituslubjakivi nõudlus
märgatavalt. Seetõttu on oluline leida uusi võimalusi suurenenud nõudluse rahuldamiseks, seda
eriti Harjumaal. Harjumaa ja Tallinna lääneosa varustab ehituslubjakiviga ainult Harku maardla
2 (6)
kuna ülejäänud kvaliteetse ehituslubjakiviga maardlad asuvad Tallinnast ida pool. Kehtivate
kaevandamislubadega jätkub Harku maardlas ja Harjumaa läänepoolses piirkonnas kaevandatavat
ehituslubjakivi varu 4,3ks aastaks, idapoolses piirkonnas jätkub varu 6,1ks aastaks. Harjumaa
ehituslubjakivi varustuskindlust on analüüsinud Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Geoloogiateenistus. Kõik nimetatud
asutused on seisukohal, et Harjumaa ehituslubjakivi kaevandatav varu on kriitilises seisus ning
pikemas vaates muutub olukord veelgi keerulisemaks, kuna perspektiivseid alasid jääb aina
vähemaks.
Eesti Geoloogiateenistus on oma uurimistöös (https://fond.egt.ee/fond/egf/8994) toonud välja, et
ehituslubjakiviga varustuskindluse tagamiseks aastani 2030 ja pikemas perspektiivis aastani 2050
on vaja laiendada maksimaalselt kaevandamisvõimalusi Harku ja Maardu maardlas ning nende
maardlate lähiümbruses. Samuti on vajalik avada karjäärid Jägala maardlas ning teha geoloogiline
uuring Paldiski perspektiivsel alal, saamaks teada kivimi kvaliteet ja kasutamise võimalikkus.
Praegusel hetkel puuduvad Harku maardla piirkonnas olulised looduskaitselised piirangud (va I
kat liik merikotkas) ja puudub ka tiheasutus. Kaitseala moodustamisega kaob juba lähikümnenditel
ära võimalus kindlustada Tallinna ja Harjumaa lähiümbruse piirkonna infrastruktuuride
rajamiseks/hooldamiseks ning ehitustöödeks vajaliku ehituslubjakivi varuga. Sellises olukorras
muutuks ebavõrdseks ka Harjumaa ehituslubjakivi kaevandamise koormus (sh ka keskkonnamõju
koormus), kuna võimalikud perspektiivsed alad, kus ehituslubjakivi uurida ja kaevandada, asuvad
peamiselt Jõelähtme valla territooriumil.
Lisaks ehituslubjakivi varustuskindluse kriisile on välja kujunenud ka olukord, kus kohaliku
omavalitsuse üksused takistavad uute ehitusmaavarade karjääride kasutuselevõttu ja
perspektiivsetel aladel geoloogiliste uuringute läbiviimist. Erinevate konfliktide ja probleemide
lahendamiseks on Keskkonnaministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga algatamas
Harjumaa maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut, mille koostamise eesmärk on
Harjumaal perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisealade
paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määratlemine.
Perspektiivsed alad määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike omavalitsustega
arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid,
mida hinnatakse planeeringu koostamise raames. Teemaplaneeringuga kavandatakse üldised
ruumilised arengusuunad, antakse suunised ja seatakse konkreetsed tingimused kohalike
omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning vajadusel tehakse ettepanekud riiklike ja
3 (6)
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitsealade ning kaitsealuste objektide kasutamistingimuste
täpsustamiseks. Praeguses teemaplaneeringu etapis kaitseala moodustamine Harku maardlaga ja
teiste maardlatega kattuvatele osale mõjutab märgatavalt teemaplaneeringu koostamise eesmärki
ja mõtet.
Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri
ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete
ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks
arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning
maavara ja keskkonna kaitsmiseks.
Kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjas on punktis 5 Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud
kulutused välja toodud mitmed määruse jõustumisel saamata jäävad tulud, näiteks
metsamajandamisest, kuid pole arvestatud tulu, mis jääb saamata nii riigil kui ka omavalitsusel
kaevandamisõiguse tasudest, lisaks muudest kaevandamisega seotud maksudest (tööjõumaksud,
käibemaksud, kütuseaktsiis). Harku maardlas on 1 ha suurusel alal ca 70 tuh m3 ehituslubjakivi.
Arvestades kavandatava kaitseala kattumise suurust Harku maardlaga väheneb maardlas ja
Harjumaal ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru ca 37 000 tuh m3 ulatuses. 2020. aasta III kvartali
seisuga on Harjumaal kaevandamislubadega antud kaevandatava ehituslubjakivi varu jääk ainult
5570 tuh m3. Keskmiselt kaevandatakse Harjumaal iga aasta 900-1100 tuh m3 ehituslubjakivi.
Lisaks tuleb arvestada, et 37 000 tuh m3 varu kadumisega jääks riigil saamata ca 91 miljonit eurot
kaevandamisõiguse tasu (arvestatud on 2020.a tasumäära, tasumäär on aastate lõikes kasvav),
millest ca 21 miljonit eurot peaks kantama kohalikule omavalitsusele.
Lisaks looduskaitseliste väärtuste analüüsile on vajalik teha majanduslik analüüs riigi huvist
lähtuva varustuskindluse tagamiseks kvaliteetse ehitusmaavaraga ja kulust, mis tuleneb
alternatiivse (imporditud tardkivimi killustiku) ehitusmaavara kasutamisel peamiselt riigiteedel
kasutatava kvaliteetse ehituslubjakivi-killustiku asendamisel.
Kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja punktis 2.2 on seoses maavaradega kirjas väga üldine info:
"Lisaks paiknevad seal ehitusmaavarana arvel olevad alad." 15.04.2021 toimunud maapõue ja
kaevandamise teemalisel koosolekul näitas Keskkonnaamet kaarti, kus olid kajastatud loodaval
4 (6)
kaitsealal ja selle ümbruses paiknevad maardlad, aktiivsed mäeeraldised ning taotletavad
geoloogilise uuringu ja kaevandamisload. Leiame, et selles osas on seletuskirjast oluline info
puudu.
Seoses eeltooduga teeb Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium järgmised
ettepanekud:
1. Viia kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja sisse vastav majanduslik analüüs Sõrve LKA
moodustamisel saamata jäänud ehitusmaavarade tulust ja varustuskindluse riskist.
2. Kompromissina jätta loodavast Sõrve LK-st välja 3 uuringuruumi- Rannamõisa,
Rannamõisa II ja Rannamõisa III ning muuta moodustatava LK piire sellele vastavalt.
Selline lähenemine võimaldab küllaltki suure osa maardla varust potentsiaalselt
kaevandatavana säilitada. Samuti jääb ala välja merikotka piirangutest, kavandatav
kaitseala säilib tervikuna (ei teki lahustükke) ja ei lõigata läbi rohekoridori.
3. Täiendada kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja loodaval kaitsealal ja selle ümbruses
paiknevate maardlate, aktiivsete mäeeraldiste ning taotletavate geoloogilise uuringu ja
kaevandamislubade osas ning lisada kaitse-eeskirja eelnõule 15.04.2021 koosolekul
esitletud vastav kaart.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika ja maavarade asekantsler
5 (6)
Margus Raha
625 6406
[email protected]
6 (6)