dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Parandusettepanekud ja vastuväited Sõrve looduskaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. mai 2021
Viit
17-1/20-0100/2879-1
Registreeritud
4. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK, Outlook
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/20-0100
Vastutaja
Margus Raha (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎17-120-01002879-1 04.05.2021 Väljaminev kiri.asice386 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet [email protected] Meie 04.05.2021 nr 17-1/20-0100/2879-1 Parandusettepanekud ja vastuväited Sõrve looduskaitseala moodustamise ja kaitse- eeskirja eelnõu kohta Keskkonnaministri 16. aprilli 2019. aasta käskkirjaga nr 313 on algatatud määruse „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet. Sõrve looduskaitseala (edaspidi Sõrve LK) moodustamise ettepanek esitati Keskkonnaministeeriumile kohaliku huvigrupi poolt 25.06.2006. Aastal 2007 tellis ministeerium riikliku tähtsusega Sõrve looduskaitseala moodustamise vajalikkuse hindamiseks ekspertiisi. Väljavõte Keskkonnaministeeriumi 23.02.2017 kirjast nr 8-2/17/1288 Harku Vallavalitsusele: Detsembris 2007 valminud ekspertiisi järeldused olid järgmised: Sõrve loodusväärtused ei ole sellised, et oleks vajalik riikliku kaitseala moodustamine. Kaitsealuste liikide elupaikade säilimise saab tagada läbi püsielupaikade moodustamise. Teiste väärtuste säilimine on võimalik tagada Harku valla üldplaneeringu kaudu, määratledes ala rohevõrgustiku alaks ja vältides sellega elamuarenduse laienemist. Ka alal läbi viidud täiendavad inventuurid näitasid, et alal esinevate elupaigatüüpide esinduslikkus ei ole kõrge. Eelpool toodut arvesse võttes on Keskkonnaministeerium seisukohal, et praeguste teadmiste juures ettepanekualale sellistes suurtes piirides riikliku looduskaitseala moodustamine LKS § 10 lõike 1 tähenduses ei ole otstarbekas. Alal esinevate väärtuste kaitse tagavad alale moodustatud püsielupaigad, looduskaitseseaduse §-st 55 tulenevad isendikaitse sätted ja Harku valla Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 üldplaneering. Juhime tähelepanu, et kavandatav Sõrve looduskaitseala kattub ka kolme maardlaga. Täies ulatuses kattub Muraste maardlaga, kus on arvele võetud aktiivne tarbevaru. Maardlas turba kaevandamist ei toimu ning taotluseid maavara uurimiseks ja kaevandamiseks esitatud ei ole. Samuti kattub kavandatav looduskaitseala umbes 50 ha ulatuses Sõrve lubjakivimaardla põhjapoolse lahustükiga, kus on arvele võetud ehituslubjakivi passiivne reservvaru. Maardlas maavara kaevandamist ei toimu ning taotluseid uurimiseks ja kaevandamiseks esitatud ei ole, sest kaevandada ei saa kaitstavate objektide/liikide ja asustuse tõttu. Siin võiks kaitsta II ja III kat liike, mida ei oleks täiendavalt vaja kaitsta Harku maardla peal, kuna need liigid ei vaja 100% kaitset. Kõige tähtsamaks peame kaitseala kattumist 533 ha ulatuses Harku lubjakivimaardlaga, kus on arvele võetud kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru. Tänase seisuga on keskkonnaametil kokku menetluses kolm uuringuloa taotlust, mis kattuvad täielikult või osaliselt Harku maardlaga ja kavandatava kaitsealaga. Vanim menetlus on aastast 2003. Praeguseks on kõik kolm menetlust peatatud, kuna Harku vald soovis kaitseala loomist maardlaga ja taotlustega kattuvale suurele osale. Ehituslubjakivist ehituskillustiku tootmisel peab arvestama, et kõik ehituslubjakivi varud ei sobi kvaliteetse ehituskillustiku tootmiseks. Harjumaal on riigi jaoks eriti olulised Harku, Väo, Maardu ja Jägala maardlad, kus tööstuslikult kasuliku kihi moodustab valdavalt Väo kihistu kõrgemargiline ehituslubjakivi. See kivim on Eesti kõige parema kvaliteediga ehituskivi ning on kõlblik II ja III klassi ehituskillustiku tootmiseks (killustiku purunemiskindluse kategooria LA25- 30). Kõige kvaliteetsem on ehituslubjakivi Väo kihistu avamusala lääneosas – Harku maardlas. Hoogustunud ehitustegevus Eestis on kaasa toonud ka suurenenud nõudluse ehitusmaavarade järele. Pikaajaliselt varustuskindlust taganud maardlad hakkavad ammenduma. Täna on kõige kriitilisem olukord Harjumaal, kus ehituslubjakivi varustuskindlus on tagatud ainult 5,2ks aastaks. Mitme Tallinna, Harjumaa ja Eesti suuremate riiklike infrastruktuuri arenduste ning ehitusobjektide (nt Rail Baltic, sh viaduktid ja kõrvalteed, Tallinna-Narva mnt Kostivere ja Loksa eritasandiline ristmik, Tallinna väike ringtee, Väo ristmik, 2+2 riigimaanteed, kruusateede tolmuvabad katted, jne) edukaks elluviimiseks suureneb kvaliteetse ehituslubjakivi nõudlus märgatavalt. Seetõttu on oluline leida uusi võimalusi suurenenud nõudluse rahuldamiseks, seda eriti Harjumaal. Harjumaa ja Tallinna lääneosa varustab ehituslubjakiviga ainult Harku maardla 2 (6) kuna ülejäänud kvaliteetse ehituslubjakiviga maardlad asuvad Tallinnast ida pool. Kehtivate kaevandamislubadega jätkub Harku maardlas ja Harjumaa läänepoolses piirkonnas kaevandatavat ehituslubjakivi varu 4,3ks aastaks, idapoolses piirkonnas jätkub varu 6,1ks aastaks. Harjumaa ehituslubjakivi varustuskindlust on analüüsinud Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Geoloogiateenistus. Kõik nimetatud asutused on seisukohal, et Harjumaa ehituslubjakivi kaevandatav varu on kriitilises seisus ning pikemas vaates muutub olukord veelgi keerulisemaks, kuna perspektiivseid alasid jääb aina vähemaks. Eesti Geoloogiateenistus on oma uurimistöös (https://fond.egt.ee/fond/egf/8994) toonud välja, et ehituslubjakiviga varustuskindluse tagamiseks aastani 2030 ja pikemas perspektiivis aastani 2050 on vaja laiendada maksimaalselt kaevandamisvõimalusi Harku ja Maardu maardlas ning nende maardlate lähiümbruses. Samuti on vajalik avada karjäärid Jägala maardlas ning teha geoloogiline uuring Paldiski perspektiivsel alal, saamaks teada kivimi kvaliteet ja kasutamise võimalikkus. Praegusel hetkel puuduvad Harku maardla piirkonnas olulised looduskaitselised piirangud (va I kat liik merikotkas) ja puudub ka tiheasutus. Kaitseala moodustamisega kaob juba lähikümnenditel ära võimalus kindlustada Tallinna ja Harjumaa lähiümbruse piirkonna infrastruktuuride rajamiseks/hooldamiseks ning ehitustöödeks vajaliku ehituslubjakivi varuga. Sellises olukorras muutuks ebavõrdseks ka Harjumaa ehituslubjakivi kaevandamise koormus (sh ka keskkonnamõju koormus), kuna võimalikud perspektiivsed alad, kus ehituslubjakivi uurida ja kaevandada, asuvad peamiselt Jõelähtme valla territooriumil. Lisaks ehituslubjakivi varustuskindluse kriisile on välja kujunenud ka olukord, kus kohaliku omavalitsuse üksused takistavad uute ehitusmaavarade karjääride kasutuselevõttu ja perspektiivsetel aladel geoloogiliste uuringute läbiviimist. Erinevate konfliktide ja probleemide lahendamiseks on Keskkonnaministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga algatamas Harjumaa maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut, mille koostamise eesmärk on Harjumaal perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisealade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste määratlemine. Perspektiivsed alad määratakse lähtuvalt riigi huvist ja koostöös kohalike omavalitsustega arvestades majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ning looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, mida hinnatakse planeeringu koostamise raames. Teemaplaneeringuga kavandatakse üldised ruumilised arengusuunad, antakse suunised ja seatakse konkreetsed tingimused kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning vajadusel tehakse ettepanekud riiklike ja 3 (6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitsealade ning kaitsealuste objektide kasutamistingimuste täpsustamiseks. Praeguses teemaplaneeringu etapis kaitseala moodustamine Harku maardlaga ja teiste maardlatega kattuvatele osale mõjutab märgatavalt teemaplaneeringu koostamise eesmärki ja mõtet. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks. Kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjas on punktis 5 Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused välja toodud mitmed määruse jõustumisel saamata jäävad tulud, näiteks metsamajandamisest, kuid pole arvestatud tulu, mis jääb saamata nii riigil kui ka omavalitsusel kaevandamisõiguse tasudest, lisaks muudest kaevandamisega seotud maksudest (tööjõumaksud, käibemaksud, kütuseaktsiis). Harku maardlas on 1 ha suurusel alal ca 70 tuh m3 ehituslubjakivi. Arvestades kavandatava kaitseala kattumise suurust Harku maardlaga väheneb maardlas ja Harjumaal ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru ca 37 000 tuh m3 ulatuses. 2020. aasta III kvartali seisuga on Harjumaal kaevandamislubadega antud kaevandatava ehituslubjakivi varu jääk ainult 5570 tuh m3. Keskmiselt kaevandatakse Harjumaal iga aasta 900-1100 tuh m3 ehituslubjakivi. Lisaks tuleb arvestada, et 37 000 tuh m3 varu kadumisega jääks riigil saamata ca 91 miljonit eurot kaevandamisõiguse tasu (arvestatud on 2020.a tasumäära, tasumäär on aastate lõikes kasvav), millest ca 21 miljonit eurot peaks kantama kohalikule omavalitsusele. Lisaks looduskaitseliste väärtuste analüüsile on vajalik teha majanduslik analüüs riigi huvist lähtuva varustuskindluse tagamiseks kvaliteetse ehitusmaavaraga ja kulust, mis tuleneb alternatiivse (imporditud tardkivimi killustiku) ehitusmaavara kasutamisel peamiselt riigiteedel kasutatava kvaliteetse ehituslubjakivi-killustiku asendamisel. Kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja punktis 2.2 on seoses maavaradega kirjas väga üldine info: "Lisaks paiknevad seal ehitusmaavarana arvel olevad alad." 15.04.2021 toimunud maapõue ja kaevandamise teemalisel koosolekul näitas Keskkonnaamet kaarti, kus olid kajastatud loodaval 4 (6) kaitsealal ja selle ümbruses paiknevad maardlad, aktiivsed mäeeraldised ning taotletavad geoloogilise uuringu ja kaevandamisload. Leiame, et selles osas on seletuskirjast oluline info puudu. Seoses eeltooduga teeb Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium järgmised ettepanekud: 1. Viia kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja sisse vastav majanduslik analüüs Sõrve LKA moodustamisel saamata jäänud ehitusmaavarade tulust ja varustuskindluse riskist. 2. Kompromissina jätta loodavast Sõrve LK-st välja 3 uuringuruumi- Rannamõisa, Rannamõisa II ja Rannamõisa III ning muuta moodustatava LK piire sellele vastavalt. Selline lähenemine võimaldab küllaltki suure osa maardla varust potentsiaalselt kaevandatavana säilitada. Samuti jääb ala välja merikotka piirangutest, kavandatav kaitseala säilib tervikuna (ei teki lahustükke) ja ei lõigata läbi rohekoridori. 3. Täiendada kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja loodaval kaitsealal ja selle ümbruses paiknevate maardlate, aktiivsete mäeeraldiste ning taotletavate geoloogilise uuringu ja kaevandamislubade osas ning lisada kaitse-eeskirja eelnõule 15.04.2021 koosolekul esitletud vastav kaart. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler 5 (6) Margus Raha 625 6406 [email protected] 6 (6)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →