dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. mai 2021
Seotud ettevõtted
Telia Eesti AS (adressaat)
Viit
13-2/21-0353/2857-2
Registreeritud
3. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Telia Eesti AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13/S Elektroonilise side korraldamine
Sari
13-2/S Elektroonilise side kirjavahetus ettevõtete ning asutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-2/21-0353
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎0623-1 20210430 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021-2030 - avaliku konsultatsiooni küsimustele vastused.asice430 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎image001.jpg

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 06.04.2021 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie 30.04.2021 nr EC.1-5.1/623-1 [email protected] Telia Eesti AS vastused avalikule konsultatsioonile „Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021- 2030 avalik konsultatsioon” dokumendi küsimustele Lähtudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 06.04.2021 e-kirja teel saadetud Avaliku konsultatsiooni dokumendist ja selles esitatud küsimustest, on Telia Eesti AS (edaspidi: Telia) vastused ja seisukohad küsimuste osas järgmised: I Küsimused konsultatsiooniks 1. Kuidas täpsemalt määratleda valges alas asuvate aadresside koguarvu ja nende asukohta? a. Kas peatükis 2.1.4 esitletud statistika on Teie hinnangul asjakohane ning sellest tuletatud hinnanguline aadresside arv hajaasustuses loogiline? Leiame, et ei ole piisav tugineda vaid 2011.aasta rahvaloenduse tulemustele. Sellest tulenevalt pakume välja võimalikke variante ja võimalusi, mille kasutamise võimalikkuse ja õiguspärasuse osas on analüüs ja eelhinnang tegemata. Lisaks Statistikaameti 2011.a (vananenud) andmete kasutamisele arvame, et mõistlik oleks küsida Statistikaametilt, võib-olla ka Rahvastikuregistrist, Aadressiandmete süsteemist (ADS), uuemaid andmeid kui 2011. aasta andmed või vähemalt teha täpsustusi andmetesse uue haldusjaotuse seisukohast. Järgmise sammuna soovitame võtta see valgete alade kaardistusel lähtekohaks ning selle alusel koostatud valged aadressid anda läbivaatamiseks KOV-tele, kes omakorda eemaldavad aadressid, mis ei ole elukohana kasutusel või püsiva elukohana või ettevõtluseks kasutatavad ega plaanita ka võtta lähitulevikus kasutusele. Toome siia näitena juurde ka suvekodude ja suvilate nõudluse kiire interneti järele, eelkõige kaugtöö tegemise ajal, millede olemasolu rahvaloendus ei sisaldanud, kuid tänaseks on KOV-il see teadmine olemas ning on võimalik KOVide abiga antud aadresside loetelu saada täpsemaks. b. Kas on veel täiendavat riigiülest statistikat või andmestikke, mis aitaks täpsemini hinnata lairiba taristu turutõrke suurust maapiirkondades ja sealhulgas tuvastada neid konkreetseid aadresse, mida reaalselt elukohana või ettevõtte asupaigana kasutatakse? Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Lisaks KOV poolsele valgete alade aadresside ülevaatamisele ja elukohana mittekasutatavate aadresside maha tõmbamisele soovitame kasutada ka KOV teadmist oma valla piirkonna majapidamiste vajaduste kohta (koolis käivate laste arv, pereliikmete arv, arenduspiirkonnad ja mahajäetud külad vmt). Elanikelt sooviavalduste kogumisest ja vajaduste kaardistamisest on täiendavalt abi valgete alade täpsemaks saamisel. Juhul, kui riigil/KOV-il on võimalik lisaks kasutada ka elektritarbimise andmeid valgete aadressidega võrdluses, või rahvastikuregistri sissekirjutuse andmeid, siis võivad need olla täiendavalt abiks sideteenuse tarbimise väljaselgitamiseks. 2. Kas peatükis 2.1.5 esitatud hinnangulised kogumaksumused on Teie arvates õiged? Ühte keskmist hinda välja tuua või selle õigsust hinnata on väga keeruline. Maksumused on piirkonniti väga erinevad, sest sõltuvad asustustihedusest, hoonestusest ja tehnoloogilisest valikust jne. Hindade vahe on niivõrd suur erinevates kohtades. Mõistlik oleks lüüa valgete alade ehitamine kaheks - ühed, mis ehitatakse välja optikaga ja teised, mis ehitatakse raadiolahendusega ning seejärel on võimalik tuua välja keskmised maksumused erinevate lahenduste põhiselt. Praegune arvutusloogika ei loo selgust ega läbipaistvust. 3. Kas Teil on täpsemaid hinnanguid kogumaksumusele, mida oleks võimalik avalikustada ja arvestuste alusena kasutada? Tehnoloogiliselt on võimalik hinnangulised maksumused välja arvutada aadressipõhiselt, kuid need ei arvesta keskkonnast tulenevaid erisusi ega tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid erisusi. Kogumaksumused sõltuvad otseselt milliseid tehnoloogilisi lahendusi kasutame, seega oleks otstarbekas aadresside kogumid (sh külad) jagada tehnoloogia põhiselt kaheks: tihedama asutuse puhul eelistame valguskaabli ja hõredama asutuse puhul raadiolahendusi. Otstarbekas oleks üksiku majapidamise liitmisel teatud piirkaugusest alates mitte kasutada optika ehitamist vaid piirduda traadita lahendusega. II Küsimused konsultatsiooniks 1. Kas peatükis 2.3.1 nimetatud üldised põhimõtted tunduvad Teile sobivad? Kas või mida peate vajalikuks neist muuta? i. Eelarve maakondlik jaotus Sobib. Samas kui mõnes maakonnas ei leidu kogu summa ulatuses pakkujaid, siis vabad vahendid võiksid selgete reeglite alusel olla kasutatavad teistes maakondades, kus pakkumisi rohkem. ii. Toetust antakse ainult väljaspool linnu Põhimõtteliselt nõus, kuid ilmselt vajab mõiste „linn“ enne defineerimist, et me ei mõtle selle all nö linna äärealasid ja linna kui haldusüksuse sisse jäävaid väiksemaid asulaid, külasid, alevikke. Näiteks, Haapsalu keskusest 20km eemal oleva „Klient“ klassifitseerub, aga Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Haapsalu „uuskülale“ mitte. Rahvastikutihedust ruutkilomeetril vms arvesse võtta näiteks. Kui nii on mõeldud, siis tundub mõistlik. iii. Üks asustusüksus tuleb juurdepääsuvõrguga katta terviklikult Ei kiida heaks sellist 100% katvuse kohustuse panemist. See teeb lahendused ebamõistlikult kalliks ja samas ei tehta pakkumist ka nendele valgetele aadressidele, mida muidu ollakse valmis antud asustusüksuses välja ehitama. Põhjuseks see, et üksikud väga kaugel asuvad hooned teevad projekteerimise, ehituse ja hoolduse nii kalliks, et isegi 100% riigiabiga pole neid otstarbekas realiseerida. Juhul, kui on soov katvuse nõue sisse tuua, siis võiks see olla “vähemalt 70% või 80% küla asustatud aadressidest” iv. Üks projekt võib hõlmata mitu üksteise kõrval asuvat asustusüksust Põhimõtteliselt nõus, see peaks tulenema tehnilise lahenduse otstarbekusest ning rahaline toetus ei tohiks saada sellele takistuseks. St selle võiks anda pigem võimalusena, mitte sätestada kohustusena. Kui see on mõistlik ja võimalik, siis on taristu rajaja huvi juba hõlmata ühes piirkonnas nii palju aadresse, kui võimalik. v. Toetuse saajateks on sideettevõtjad Toetame. Lisa nõue peab olema minimaalne maht vähemalt 1000(500) aadressi. See looks eelduse teiste sideettevõtjate poolt võrgus teenuste osutamiseks ja vajalike teenuslepingute sõlmimiseks. Selle lähenemise juures soovitame jätta sisse ka tingimus varasema kogemuse ja teatud käibe olemasolu kohta. vi. Liitumistasu lõppkasutajatele 200 eurot. Oleme nõus, et see võiks jääda samaks, mis eelmistelgi aastatel. Mõelda ka KOV toetuse peale valgetel aadressidel, kus vajadus on, kuid finantsiliselt ei ole võimalik liitumistasu maksta. vii. Gigabiti kiiruse võimalikkus Toetame „Eesti digiühiskond 2030” strateegia määratlust, mille kohaselt saab kiirust suurendada kuni 10 Gbit/s). Sellisel juhul võiks meetme rahalise poole jagada ka kaheks osaks: Valguskaabli ehituseks mõeldud investeeringud (näiteks 90%) ja muude lahenduste investeeringud (näiteks 10%) või 95% ja 5%. Sellisel juhul oleks võimalik kehtestada ka erinevad kiiruse ja kvaliteedinõuded erinevatele lahendustele. 2. Kas on veel täiendavaid põhimõtteid, mida võiks toetuste jagamisel kaaluda? Lisaks eelpool nimetatud võimalikele valgete alade täpsustamise võimalustele peaks valgete alade kaardistus välistama paralleelsete võrkude tekke ja olemasolevate taristute nö turult kõrvaletõrjumise, sh valgete alade kõrval või vahetus läheduses paiknevad taristud. Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] 3. Kas peatükis 2.3.2 loetletud hindamiskriteeriumid on Teie arvates asjakohased? Üksnes peatükis 2.3.2. loeteletud hindamiskriteeriumid ei ole piisavad. Oleme eelpool toonud välja ettepanekud valgete alade kvaliteetsemaks kaardistamiseks. ning lisaks sellele ka optika ja raadiolahenduste eristamise erinevate hinnakujunduse ja erinevate kvaliteedinõuete määratlemiseks. 4. Kas on veel teisi hindamiskriteeriume, mida võiks toetuste jagamisel kasutada? Mõistlik on sisse tuua riigiabiga rajatud taristu kasutamise peatükk (sealhulgas ka hindamiskriteeriumina): rendi tingimused ja hinnad, sealhulgas ka võimalike arengute/muutuste prognoos tulevikus. Need tingimused peavad olema teada juba pakkumise tegemise hetkel. 5. Millised peaksid olema erinevate hindamiskriteeriumite osakaalud lõpphinde kujunemisel? Vt eelpool olevaid vastuseid valgete alade kaardistuse, hindamiskriteeriumite ja tehnoloogiliste lahenduste eristamise kohta. 6. Millised asutused ja ettevõtted võiksid kuuluda „kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõtte“ kategooriasse? Vt eelpool olevaid vastuseid valgete alade kaardistuse, hindamiskriteeriumite ja tehnoloogiliste lahenduste eristamise kohta. 7. Kuidas ja/või milliste andmebaaside abil või protsessi kaudu (näide: KOVi esitatav nimekiri) on Teie vaates võimalik: a. lastega perede aastaringse elupaiga tuvastamine; Vt eelpool olevaid vastuseid, kuid see ei tundu realistlik, kui siis ainult KOV abiga b. kohaliku tähtsusega asutuste tuvastamine; Vt eelpool olevaid vastuseid, eelkõige KOV abiga c. tegutsevate ettevõtete reaalsete asupaikade tuvastamine. Vt eelpool olevaid vastuseid, eelkõige KOV abiga, kui üldse vajalik 8. Kas peatükis 2.3.3 nimetatud tingimused toetuse suurusele (maksimaalselt 3000 € aadressi kohta) ja maksimaalsele osakaalule (70% kogumaksumusest) võimaldavad perioodil 2021-2027 projektide edukat valmimist? Tegelikkuses puudub mehhanism, kuidas omaosaluse tegelikku kasutamist ja selle ulatust kontrollida. Samas omaosaluse ulatus hakkab otseselt määrama, milliste rendi hindadega lähimas ja kaugemas tulevikus sideettevõtjad rajatud võrku Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] kasutama hakkavad. Seega, tekib küsimus, kas see omaosaluse nõue täidab tegelikku eesmärki ja kas see 70%/30% osakaal on põhjendatud ja vajalik. 9. Kas peatükis 2.3.4 nimetatud kaks põhimõtet eelarve jaotamiseks maakondade vahel on Teie arvates sobivad? Jagamine maakondade vahel sobib, kuid küsitav on hetkel see, kas proportsioonid vastavad tegelikule olukorrale. Eeltoodust tulenevalt leiame, et valgete alade aadresside kaardistuse ja kvaliteedi parendamist saaks läbi viia eelpool toodud ettepanekute kohaselt koostöös KOV-ga. 10. Ettevõtetele: milline on Teie ettevõtte võimekus 2022+ iga-aastaselt täiendavaid liitumisi välja ehitada ideaalsel juhul – s.t mitmele aadressile toetusrahaga liitumisvõimalus välja ehitada? Arvestades Telia enda poolt rajatavate projektide mahtu ning side ehituse turul toimuvat laiemalt oleks Telia võimekus meetmega kaasa minnes aastas välja ehitada suurusjärgus 5000 aadressi. Tegelik ehitusmaht sõltub ka toetuse tingimustest, ajakavast ning liitumissoovide hulgast. 11. Mis on Teie ettepanekud, kuidas saada toetuse abil liitumisvõimaluse saavaid leibkondi/ettevõtteid seda võimalust aktiivselt kasutama? Mis tegevusi saab selleks teha riik, KOV, ettevõtted ise? Võtta kasutusse ühtne sooviavalduste kogumise rakendus vajaduste, võimaluste ning ettepanekute kogumiseks, et loodud ühendustest oleks tegelikult ka kasu ning teenuseid hakataks tarbima. Info kogumist võidakse koordineerida ka KOV poolt ning raha (toetuste) jagamine vastavalt KOV valikule. Lisaks soovitame teha eelnevate toetusmeetmete (I – II etapp) kasutamise (järel)analüüs ja selle järelduste ning soovitustega III etappi läbiviimisel kindlasti arvestada. Oleme valmis oma seisukohtasid täiendavalt põhjendama ja selgitama, leidmaks parim lahendus valgete alade võimalikult täpseks kaardistamiseks ning toetusmeetme põhimõtete ja tingimuste sätestamiseks läbipaistval ja arengukava eesmärke arvestaval moel. Parimate soovidega ja heale koostööle lootes (allkirjastatud digitaalselt) Toivo Praakel võrgu ja infrastruktuuri allüksuse juht Telia Eesti AS Mustamäe tee 3 telia.ee 15033 Tallinn, ESTONIA [email protected] Registrikood: 10234957 [email protected] Saatja: Telia dokumendihaldus <[email protected]> Saadetud: 03.05.2021 12:01 Adressaat: MKM info <[email protected]>; Raigo Iling <[email protected]> Teema: Telia Eesti AS vastused avaliku konsultatsiooni dokumendi küsimustele Tere Edastame Teile Telia Eesti AS kirja Telia Eesti AS vastused avalikule konsultatsioonile „Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021-2030 avalik konsultatsioon dokumendi küsimustele. Lugupidamisega Eva-Maria Viidik Dokumendihaldur E-post: See e-kiri võib sisaldada informatsiooni, mis on kaitstud volitamata avaldamise või jagamise eest. Kui Sa ei ole selle e-kirja õige adressaat, siis palun teavita sellest e-kirja saatjat ja kustuta kiri ning kõik sellele lisatud manused ilma neid jagamata või kopeerimata ning ära avalda nendes sisalduvat teavet teistele isikutele. Telia Company töötleb e-kirju ja teisi dokumente, mis võivad sisaldada isikuandmeid, vastavalt Telia Company . This email may contain information which is privileged or protected against unauthorized disclosure or communication. If you are not the intended recipient, please notify the sender and delete this message and any attachments from your system without producing, distributing or retaining copies thereof or disclosing its contents to any other person. Telia Company processes emails and other files that may contain personal data in accordance with Telia Companys .
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel