Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 06.04.2021
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie 30.04.2021 nr EC.1-5.1/623-1
[email protected]
Telia Eesti AS vastused avalikule konsultatsioonile „Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021-
2030 avalik konsultatsioon” dokumendi küsimustele
Lähtudes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 06.04.2021 e-kirja teel saadetud Avaliku
konsultatsiooni dokumendist ja selles esitatud küsimustest, on Telia Eesti AS (edaspidi: Telia)
vastused ja seisukohad küsimuste osas järgmised:
I Küsimused konsultatsiooniks
1. Kuidas täpsemalt määratleda valges alas asuvate aadresside koguarvu ja nende asukohta?
a. Kas peatükis 2.1.4 esitletud statistika on Teie hinnangul asjakohane ning sellest tuletatud
hinnanguline aadresside arv hajaasustuses loogiline?
Leiame, et ei ole piisav tugineda vaid 2011.aasta rahvaloenduse tulemustele. Sellest tulenevalt
pakume välja võimalikke variante ja võimalusi, mille kasutamise võimalikkuse ja
õiguspärasuse osas on analüüs ja eelhinnang tegemata.
Lisaks Statistikaameti 2011.a (vananenud) andmete kasutamisele arvame, et mõistlik oleks
küsida Statistikaametilt, võib-olla ka Rahvastikuregistrist, Aadressiandmete süsteemist (ADS),
uuemaid andmeid kui 2011. aasta andmed või vähemalt teha täpsustusi andmetesse
uue haldusjaotuse seisukohast.
Järgmise sammuna soovitame võtta see valgete alade kaardistusel lähtekohaks ning selle
alusel koostatud valged aadressid anda läbivaatamiseks KOV-tele, kes omakorda
eemaldavad aadressid, mis ei ole elukohana kasutusel või püsiva elukohana või
ettevõtluseks kasutatavad ega plaanita ka võtta lähitulevikus kasutusele. Toome siia näitena
juurde ka suvekodude ja suvilate nõudluse kiire interneti järele, eelkõige kaugtöö tegemise
ajal, millede olemasolu rahvaloendus ei sisaldanud, kuid tänaseks on KOV-il see teadmine
olemas ning on võimalik KOVide abiga antud aadresside loetelu saada täpsemaks.
b. Kas on veel täiendavat riigiülest statistikat või andmestikke, mis aitaks täpsemini
hinnata lairiba taristu turutõrke suurust maapiirkondades ja sealhulgas tuvastada
neid konkreetseid aadresse, mida reaalselt elukohana või ettevõtte asupaigana
kasutatakse?
Telia Eesti AS
Mustamäe tee 3 telia.ee
15033 Tallinn, ESTONIA
[email protected]
Registrikood: 10234957
[email protected]
Lisaks KOV poolsele valgete alade aadresside ülevaatamisele ja elukohana
mittekasutatavate aadresside maha tõmbamisele soovitame kasutada ka KOV teadmist oma
valla piirkonna majapidamiste vajaduste kohta (koolis käivate laste arv, pereliikmete
arv, arenduspiirkonnad ja mahajäetud külad vmt). Elanikelt sooviavalduste kogumisest ja
vajaduste kaardistamisest on täiendavalt abi valgete alade täpsemaks saamisel. Juhul,
kui riigil/KOV-il on võimalik lisaks kasutada ka elektritarbimise andmeid valgete aadressidega
võrdluses, või rahvastikuregistri sissekirjutuse andmeid, siis võivad need olla täiendavalt
abiks sideteenuse tarbimise väljaselgitamiseks.
2. Kas peatükis 2.1.5 esitatud hinnangulised kogumaksumused on Teie arvates õiged?
Ühte keskmist hinda välja tuua või selle õigsust hinnata on väga keeruline. Maksumused on
piirkonniti väga erinevad, sest sõltuvad asustustihedusest, hoonestusest ja tehnoloogilisest
valikust jne. Hindade vahe on niivõrd suur erinevates kohtades. Mõistlik oleks lüüa valgete
alade ehitamine kaheks - ühed, mis ehitatakse välja optikaga ja teised, mis ehitatakse
raadiolahendusega ning seejärel on võimalik tuua välja keskmised maksumused erinevate
lahenduste põhiselt. Praegune arvutusloogika ei loo selgust ega läbipaistvust.
3. Kas Teil on täpsemaid hinnanguid kogumaksumusele, mida oleks võimalik avalikustada
ja arvestuste alusena kasutada?
Tehnoloogiliselt on võimalik hinnangulised maksumused välja arvutada aadressipõhiselt, kuid
need ei arvesta keskkonnast tulenevaid erisusi ega tehnoloogilistest lahendustest tulenevaid
erisusi. Kogumaksumused sõltuvad otseselt milliseid tehnoloogilisi lahendusi kasutame,
seega oleks otstarbekas aadresside kogumid (sh külad) jagada tehnoloogia põhiselt kaheks:
tihedama asutuse puhul eelistame valguskaabli ja hõredama asutuse puhul raadiolahendusi.
Otstarbekas oleks üksiku majapidamise liitmisel teatud piirkaugusest alates mitte kasutada
optika ehitamist vaid piirduda traadita lahendusega.
II Küsimused konsultatsiooniks
1. Kas peatükis 2.3.1 nimetatud üldised põhimõtted tunduvad Teile sobivad? Kas või mida
peate vajalikuks neist muuta?
i. Eelarve maakondlik jaotus
Sobib. Samas kui mõnes maakonnas ei leidu kogu summa ulatuses pakkujaid, siis vabad
vahendid võiksid selgete reeglite alusel olla kasutatavad teistes maakondades, kus
pakkumisi rohkem.
ii. Toetust antakse ainult väljaspool linnu
Põhimõtteliselt nõus, kuid ilmselt vajab mõiste „linn“ enne defineerimist, et me ei mõtle selle
all nö linna äärealasid ja linna kui haldusüksuse sisse jäävaid väiksemaid asulaid, külasid,
alevikke. Näiteks, Haapsalu keskusest 20km eemal oleva „Klient“ klassifitseerub, aga
Telia Eesti AS
Mustamäe tee 3 telia.ee
15033 Tallinn, ESTONIA
[email protected]
Registrikood: 10234957
[email protected]
Haapsalu „uuskülale“ mitte. Rahvastikutihedust ruutkilomeetril vms arvesse võtta näiteks. Kui
nii on mõeldud, siis tundub mõistlik.
iii. Üks asustusüksus tuleb juurdepääsuvõrguga katta terviklikult
Ei kiida heaks sellist 100% katvuse kohustuse panemist. See teeb lahendused
ebamõistlikult kalliks ja samas ei tehta pakkumist ka nendele valgetele aadressidele, mida
muidu ollakse valmis antud asustusüksuses välja ehitama. Põhjuseks see, et üksikud väga
kaugel asuvad hooned teevad projekteerimise, ehituse ja hoolduse nii kalliks, et isegi 100%
riigiabiga pole neid otstarbekas realiseerida. Juhul, kui on soov katvuse nõue sisse tuua,
siis võiks see olla “vähemalt 70% või 80% küla asustatud aadressidest”
iv. Üks projekt võib hõlmata mitu üksteise kõrval asuvat asustusüksust
Põhimõtteliselt nõus, see peaks tulenema tehnilise lahenduse otstarbekusest ning rahaline
toetus ei tohiks saada sellele takistuseks. St selle võiks anda pigem võimalusena,
mitte sätestada kohustusena. Kui see on mõistlik ja võimalik, siis on taristu rajaja huvi juba
hõlmata ühes piirkonnas nii palju aadresse, kui võimalik.
v. Toetuse saajateks on sideettevõtjad
Toetame. Lisa nõue peab olema minimaalne maht vähemalt 1000(500) aadressi. See looks
eelduse teiste sideettevõtjate poolt võrgus teenuste osutamiseks ja vajalike
teenuslepingute sõlmimiseks. Selle lähenemise juures soovitame jätta sisse ka tingimus
varasema kogemuse ja teatud käibe olemasolu kohta.
vi. Liitumistasu lõppkasutajatele 200 eurot.
Oleme nõus, et see võiks jääda samaks, mis eelmistelgi aastatel. Mõelda ka KOV toetuse
peale valgetel aadressidel, kus vajadus on, kuid finantsiliselt ei ole võimalik liitumistasu
maksta.
vii. Gigabiti kiiruse võimalikkus
Toetame „Eesti digiühiskond 2030” strateegia määratlust, mille kohaselt saab
kiirust suurendada kuni 10 Gbit/s). Sellisel juhul võiks meetme rahalise poole jagada ka
kaheks osaks: Valguskaabli ehituseks mõeldud investeeringud (näiteks 90%) ja muude
lahenduste investeeringud (näiteks 10%) või 95% ja 5%. Sellisel juhul oleks võimalik
kehtestada ka erinevad kiiruse ja kvaliteedinõuded erinevatele lahendustele.
2. Kas on veel täiendavaid põhimõtteid, mida võiks toetuste jagamisel kaaluda?
Lisaks eelpool nimetatud võimalikele valgete alade täpsustamise võimalustele peaks
valgete alade kaardistus välistama paralleelsete võrkude tekke ja olemasolevate taristute
nö turult kõrvaletõrjumise, sh valgete alade kõrval või vahetus läheduses paiknevad
taristud.
Telia Eesti AS
Mustamäe tee 3 telia.ee
15033 Tallinn, ESTONIA
[email protected]
Registrikood: 10234957
[email protected]
3. Kas peatükis 2.3.2 loetletud hindamiskriteeriumid on Teie arvates asjakohased?
Üksnes peatükis 2.3.2. loeteletud hindamiskriteeriumid ei ole piisavad. Oleme
eelpool toonud välja ettepanekud valgete alade kvaliteetsemaks kaardistamiseks. ning
lisaks sellele ka optika ja raadiolahenduste eristamise erinevate hinnakujunduse ja
erinevate kvaliteedinõuete määratlemiseks.
4. Kas on veel teisi hindamiskriteeriume, mida võiks toetuste jagamisel kasutada?
Mõistlik on sisse tuua riigiabiga rajatud taristu kasutamise peatükk (sealhulgas ka
hindamiskriteeriumina): rendi tingimused ja hinnad, sealhulgas ka võimalike
arengute/muutuste prognoos tulevikus. Need tingimused peavad olema teada juba
pakkumise tegemise hetkel.
5. Millised peaksid olema erinevate hindamiskriteeriumite osakaalud lõpphinde kujunemisel?
Vt eelpool olevaid vastuseid valgete alade kaardistuse, hindamiskriteeriumite ja
tehnoloogiliste lahenduste eristamise kohta.
6. Millised asutused ja ettevõtted võiksid kuuluda „kohaliku tähtsusega asutuse ja
ettevõtte“ kategooriasse?
Vt eelpool olevaid vastuseid valgete alade kaardistuse, hindamiskriteeriumite ja
tehnoloogiliste lahenduste eristamise kohta.
7. Kuidas ja/või milliste andmebaaside abil või protsessi kaudu (näide: KOVi esitatav nimekiri)
on Teie vaates võimalik:
a. lastega perede aastaringse elupaiga tuvastamine;
Vt eelpool olevaid vastuseid, kuid see ei tundu realistlik, kui siis ainult KOV abiga
b. kohaliku tähtsusega asutuste tuvastamine;
Vt eelpool olevaid vastuseid, eelkõige KOV abiga
c. tegutsevate ettevõtete reaalsete asupaikade tuvastamine.
Vt eelpool olevaid vastuseid, eelkõige KOV abiga, kui üldse vajalik
8. Kas peatükis 2.3.3 nimetatud tingimused toetuse suurusele (maksimaalselt 3000 €
aadressi kohta) ja maksimaalsele osakaalule (70% kogumaksumusest) võimaldavad
perioodil 2021-2027 projektide edukat valmimist?
Tegelikkuses puudub mehhanism, kuidas omaosaluse tegelikku kasutamist ja selle
ulatust kontrollida. Samas omaosaluse ulatus hakkab otseselt määrama, milliste rendi
hindadega lähimas ja kaugemas tulevikus sideettevõtjad rajatud võrku
Telia Eesti AS
Mustamäe tee 3 telia.ee
15033 Tallinn, ESTONIA
[email protected]
Registrikood: 10234957
[email protected]
kasutama hakkavad. Seega, tekib küsimus, kas see omaosaluse nõue täidab tegelikku
eesmärki ja kas see 70%/30% osakaal on põhjendatud ja vajalik.
9. Kas peatükis 2.3.4 nimetatud kaks põhimõtet eelarve jaotamiseks maakondade vahel on
Teie arvates sobivad?
Jagamine maakondade vahel sobib, kuid küsitav on hetkel see, kas
proportsioonid vastavad tegelikule olukorrale. Eeltoodust tulenevalt leiame, et valgete
alade aadresside kaardistuse ja kvaliteedi parendamist saaks läbi viia eelpool toodud
ettepanekute kohaselt koostöös KOV-ga.
10. Ettevõtetele: milline on Teie ettevõtte võimekus 2022+ iga-aastaselt täiendavaid liitumisi
välja ehitada ideaalsel juhul – s.t mitmele aadressile toetusrahaga liitumisvõimalus välja
ehitada?
Arvestades Telia enda poolt rajatavate projektide mahtu ning side ehituse turul toimuvat
laiemalt oleks Telia võimekus meetmega kaasa minnes aastas välja
ehitada suurusjärgus 5000 aadressi. Tegelik ehitusmaht sõltub ka toetuse tingimustest,
ajakavast ning liitumissoovide hulgast.
11. Mis on Teie ettepanekud, kuidas saada toetuse abil liitumisvõimaluse saavaid
leibkondi/ettevõtteid seda võimalust aktiivselt kasutama? Mis tegevusi saab selleks teha
riik, KOV, ettevõtted ise?
Võtta kasutusse ühtne sooviavalduste kogumise rakendus vajaduste, võimaluste ning
ettepanekute kogumiseks, et loodud ühendustest oleks tegelikult ka kasu ning teenuseid
hakataks tarbima. Info kogumist võidakse koordineerida ka KOV poolt ning raha
(toetuste) jagamine vastavalt KOV valikule.
Lisaks soovitame teha eelnevate toetusmeetmete (I – II etapp) kasutamise (järel)analüüs
ja selle järelduste ning soovitustega III etappi läbiviimisel kindlasti arvestada.
Oleme valmis oma seisukohtasid täiendavalt põhjendama ja selgitama, leidmaks parim lahendus
valgete alade võimalikult täpseks kaardistamiseks ning toetusmeetme põhimõtete ja tingimuste
sätestamiseks läbipaistval ja arengukava eesmärke arvestaval moel.
Parimate soovidega ja heale koostööle lootes
(allkirjastatud digitaalselt)
Toivo Praakel
võrgu ja infrastruktuuri allüksuse juht
Telia Eesti AS
Mustamäe tee 3 telia.ee
15033 Tallinn, ESTONIA
[email protected]
Registrikood: 10234957
[email protected]
Saatja: Telia dokumendihaldus <
[email protected]>
Saadetud: 03.05.2021 12:01
Adressaat: MKM info <
[email protected]>; Raigo Iling <
[email protected]>
Teema: Telia Eesti AS vastused avaliku konsultatsiooni dokumendi
küsimustele
Tere
Edastame Teile Telia Eesti AS kirja Telia Eesti AS vastused avalikule
konsultatsioonile „Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021-2030 avalik
konsultatsioon dokumendi küsimustele.
Lugupidamisega
Eva-Maria Viidik
Dokumendihaldur
E-post:
See e-kiri võib sisaldada informatsiooni, mis on kaitstud volitamata
avaldamise või jagamise eest. Kui Sa ei ole selle e-kirja õige adressaat,
siis palun teavita sellest e-kirja saatjat ja kustuta kiri ning kõik
sellele lisatud manused ilma neid jagamata või kopeerimata ning ära
avalda nendes sisalduvat teavet teistele isikutele. Telia Company töötleb
e-kirju ja teisi dokumente, mis võivad sisaldada isikuandmeid, vastavalt
Telia Company . This email may contain information which is privileged or
protected against unauthorized disclosure or communication. If you are
not the intended recipient, please notify the sender and delete this
message and any attachments from your system without producing,
distributing or retaining copies thereof or disclosing its contents to
any other person. Telia Company processes emails and other files that may
contain personal data in accordance with Telia Companys .