dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 3. mai 2021
Viit
13-1/2021/2851-1
Registreeritud
3. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13/S Elektroonilise side korraldamine
Sari
13-1/S Elektroonilise side kirjavahetus riigivalitsemise organite ning kohalike omavalitsustega
Toimik
13-1/2021
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎2021-04-30 Vastuskiri Eesti Lairiba strateegia kohta.asice190 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Hr Raigo Iling Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Teie: 06. aprill 2021 / e-mail Meie: 30. aprill 2021 nr 1-7/140-1 Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021-2030 Esitame Eesti Linnade ja Valdade Liidu märkused Eesti Lairiba Arendamise Plaani 2021-2030 kohta. Oleme kogunud vastused avaliku konsultatsiooni dokumendis toodud küsimustele ELVL liikmetelt - kohalikel omavalitsustelt. Tagasisidena saadud info on koondatud küsimuste kaupa alljärgnevalt. 1. Kas peatükis 2.3.1 nimetatud üldised põhimõtted tunduvad Teile sobivad? Kas või mida peate vajalikuks neist muuta? Vastus: Põhimõtted üldjoontes sobivad. Asustusüksust tuleks käsitleda tervikuna, et oleks lisaks tiheasustusalale kaetud hajaasustuse piirkond (nt Aegviidu alevi keskosa koos Kosenõmme ja Poolemõisa piirkonnaga). Toetuse saajaks võiksid olla peale sideettevõtete olla teatud juhtudel ka kohalikud omavalitsused, et nad saaksid tellida võrgu rajamist piirkondades, mis on põhivõrgust liiga kaugel ja ei paku sideettevõtetele huvi, kuid on olulised kohalikule kogukonnale. Toetusmeetme eelarve maakondlik jaotus on väga oluline. 2. Kas on veel täiendavaid põhimõtteid, mida võiks toetuste jagamisel kaaluda? Vastus: Toetuste jaotamisel võiks arvestada ka hajaasustuses paiknevate territooriumitega, kus on kõige suuremad probleemid kiire ühendusega. Arvestada võiks ka kohalike omavalitsuste ettepanekutega mõne piirkonna eelisarendamiseks (nt piirkond, mis muudele tingimustele ei kvalifitseeru, kuid on kohalikus võtmes oluline). 3. Kas peatükis 2.3.2 loetletud hindamiskriteeriumid on Teie arvates asjakohased? Vastus: Hindamiskriteeriumid on asjakohased. 4. Kas on veel teisi hindamiskriteeriume, mida võiks toetuste jagamisel kasutada? Vastus: Täiendav eelis võiks olla hajaasustuspiirkondadel, kus teenusepakkujate loomulik huvi on väiksem. Võiks lubada ka põhjendatud juhtudel erandeid, mis otseselt ei vasta kriteeriumidele, aga on mingil muul põhjusel olulised (nt juurdepääsuvõrguta asustusüksus asub kahe juba võrguga kaetud piirkonna vahel). _____________________________________________________________________________________________________ Roosikrantsi 12/1 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001 10119 Tallinn www.elvl.ee [email protected] Estonia 5. Millised peaksid olema erinevate hindamiskriteeriumite osakaalud lõpphinde kujunemisel? Vastus vajaks põhjalikumat analüüsi ja kaalumist, mistõttu hetkel ei ole võimalik Liidu konkreetset seisukohta esitada. Esialgse märkusena lisame, et Liidu liikmetelt laekunud tagasiside kohaselt on nende lähenemine selles küsimus mõnevõrra erinev, kus ühelt poolt on pakutud mh juba kindlapiirilisi kriteeriumide osakaale (40-30-15-15), kuid teiselt poolt rõhutatakse üldisemalt, et majandusliku tasuvuse hindamiskriteeriumid (toetuse suurus ühe liitumise võimaluse saava aadressi kohta, projektiga hõlmatud asustusüksuste arv) ei tohiks saada liiga suurt ülekaalu võrreldes vajadusel põhinevate kriteeriumitega (lastega peredele liitumise võimaluse loomine, kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõtte ühendamine). 6. Millised asutused ja ettevõtted võiksid kuuluda „kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõtte“ kategooriasse? Vastus: Sinna võiksid kuuluda järgmised asutused: • Kohaliku omavalitsuse administratiivhoone(d) ja hallatavad asutused (koolid, lasteaiad, raamatukogud, rahvamajad jne); • Riigiasutused; • Kogukonnakeskused; • Tervishoiuteenuse pakkujad; • Kirikud; • Ettevõtted, mis annavad olulise osa kohaliku elanikkonna tööhõivest; • Ettevõtted, mille tööprotsessis on kiire internetiühenduse olemasolu vajalik. 7. Kuidas ja/või milliste andmebaaside abil või protsessi kaudu (näide: KOVi esitatav nimekiri) on Teie vaates võimalik: a. lastega perede aastaringse elupaiga tuvastamine; b. kohaliku tähtsusega asutuste tuvastamine; c. tegutsevate ettevõtete reaalsete asupaikade tuvastamine. Vastused: a) Rahvastikuregistri, koolide ja lasteaedade andmed kooskõlastatult KOViga; b) KOVide nimekirjad; c) Äriregistri ja MTA andmed, mis on kooskõlastatud KOViga. 8. Kas peatükis 2.3.3 nimetatud tingimused toetuse suurusele (maksimaalselt 3000 € aadressi kohta) ja maksimaalsele osakaalule (70% kogumaksumusest) võimaldavad perioodil 2021- 2027 projektide edukat valmimist? Vastus: Üldjoontes jah. Toetuse suuruse osas võiks olla erisuse võimalus seda suurendada, kui piirkonna ühendamise vajadust kinnitab KOV. 9. Kas peatükis 2.3.4 nimetatud kaks põhimõtet eelarve jaotamiseks maakondade vahel on Teie arvates sobivad? Vastus: Üldjoontes jah. Võiks kaaluda valge ala osakaalu suurendamist ja võrdse osa vähendamist eelarve jaotuses. 10. Mis on Teie ettepanekud, kuidas saada toetuse abil liitumisvõimaluse saavaid leibkondi/ettevõtteid seda võimalust aktiivselt kasutama? Mis tegevusi saab selleks teha riik, KOV, ettevõtted ise? Vastus: Väga oluline on selge ja lihtne pidev kommunikatsioon erinevates kanalites (kohalik meedia, sotsiaalmeedia, ajaleht, listid jne). KOVid saavad aidata info levitamisel ja kogukondadega suhtlemisel. Siiski tuleb silmas pidada, et liitumise aktiivsuse määrab eelkõige liitumistasu suurus ja hilisem teenustasu (kui kasutajal on võimalus kasutada odavamat alternatiivühendust, mis teda rahuldab, siis seda ta ka teeb). Toetuse jagamisel peaks olema tingimus, et enne võrgu rajamist teatud piirkonda teavitatakse sellest vastava piirkonna KOV-i, et KOV saaks oma infokanaleid kasutades elanikke ja ettevõtteid teavitada. 11. Kuidas täpsemalt määratleda valges alas asuvate aadresside koguarvu ja nende asukohta? Sealhulgas: a. Kas peatükis 2.1.4 esitletud statistika on Teie hinnangul asjakohane ning sellest tuletatud hinnanguline aadresside arv hajaasustuses loogiline? b. Kas on veel täiendavat riigiülest statistikat või andmestikke, mis aitaks täpsemini hinnata lairiba taristu turutõrke suurust maapiirkondades ja sealhulgas tuvastada neid konkreetseid aadresse, mida reaalselt elukohana või ettevõtte asupaigana kasutatakse? Vastus: Elukoha ja ettevõtte tegutsemiskoha aadresside tuvastamiseks maapiirkondades võiks täiendava võimalusena kasutada kohalike omavalitsuste jäätmevaldajate registreid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Veikko Luhalaid ELVL tegevdirektor Saatja: Inga Köster <[email protected]> Saadetud: 03.05.2021 09:07 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Raigo Iling <[email protected]>; Kaimo Käärmann-Liive <[email protected]> Teema: FW: 2021-04-30 Vastuskiri Eesti Lairiba strateegia kohta Edastan Eesti Linnade ja Valdade Liidu vastuskirja Eesti Lairiba Arendamise Plaani 2021-2030 kohta. Lugupidamisega Inga Köster juhiabi Eesti Linnade ja Valdade Liit
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel