Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. mai 2021
Sisu (failidest)
Aktsiaselts Eesti Raudtee
AINUAKTSIONÄRI OTSUS 06.05.2021 nr 107
Registrikood: 11575838
Aadress: Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Telliskivi tn 60/2, 15073
Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik
Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister –
majandus- ja taristuminister
Häälte arv: 80 302 814
Aktsiaselts Eesti Raudtee põhikirja kinnitamine uues
redaktsioonis
Vastavalt äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 1 ning § 301 lg 1 otsustan:
1. Kinnitada aktsiaselts Eesti Raudtee põhikiri käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis.
2. Tunnistada kehtetuks majandus- ja taristuministri 30.10.2017.a käskkirjaga nr 1.1-5/17-
058 kinnitatud aktsiaselts Eesti Raudtee põhikirja.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
AKTSIASELTSI EESTI RAUDTEE
PÕHIKIRI
1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND
1.1. Ärinimi
Aktsiaseltsi ärinimi on aktsiaselts Eesti Raudtee.
1.2. Asukoht
Aktsiaseltsi Eesti Raudtee (edaspidi Aktsiaselts) asukoht on Tallinn, Eesti
Vabariik.
1.3. Tähtaeg
Aktsiaselts on asutatud tähtajatult.
2. AKTSIASELTSI PÕHITEGEVUSALA
Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on raudteeinfrastruktuuri majandamine (EMTAK
4212), sh avaliku raudtee kasutusse andmise korraldamine, vastutus
raudteeinfrastruktuuri või selle osa ehitamise, remondi ja hooldamise eest,
samuti raudteeinfrastruktuuri juhtimis- ja ohutussüsteemi haldamine.
3. AKTSIAKAPITAL
3.1. Aktsiakapital
Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 31 955 824 (kolmkümmend üks miljonit
üheksasada viiskümmend viis tuhat kaheksasada kakskümmend neli) eurot ja
maksimumaktsiakapital 127 823 296 (ükssada kakskümmend seitse miljonit
kaheksasada kakskümmend kolm tuhat kakssada üheksakümmend kuus) eurot.
Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Aktsiaseltsi
aktsiakapitali (edaspidi Aktsiakapital) suurendada ja vähendada käesolevat
põhikirja (edaspidi Põhikiri) muutmata.
3.2. Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine
Aktsiakapitali suurendatakse täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta
(fondiemissioon).
4. AKTSIA
4.1. Mõiste
Aktsiaseltsi Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsia on jagamatu.
4.2. Aktsia liigid
Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad nimiväärtusega 1 (üks) euro, mis
annab tema omanikule Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle.
Aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda Aktsiaseltsi aktsionäride
üldkoosolekul ning kasumi ja Aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel,
samuti muud seaduses ja Põhikirjas ettenähtud õigused.
Aktsiaseltsil on Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusel ja seaduses
sätestatud korras õigus lasta välja vahetusvõlakirju, mille omanikul on õigus
vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas ettenähtud tingimustel.
4.3. Aktsiaraamat ja aktsiatäht
4.3.1. Aktsiaraamatu pidamist korraldatakse seaduses ettenähtud korras.
4.3.2. Aktsia kohta ei anta välja aktsiatähte.
4.4. Aktsia märkimine ja aktsionäri eesõigus
4.4.1. Aktsia märkimisega saab märkija õiguse saada aktsia ja võtab endale
kohustuse selle eest tasuda.
4.4.2. Aktsionäril on eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate
nimiväärtuse summaga, kui aktsiate eest tasutakse rahas.
4.5. Aktsia eest tasumine ja mitterahaline sissemakse
4.5.1. Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline.
4.5.2. Kui aktsia märkija ei tasu sissemakset märgitud aktsia eest õigeaegselt, on ta
kohustatud tasuma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud
päeva eest.
4.5.3. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku
poolt ettenähtud rahaliselt hinnatav ja Aktsiaseltsile üleantav asi või varaline
õigus, millele saab pöörata sissenõude.
4.5.4. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindab asja või õiguse hariliku väärtuse
alusel Aktsiaseltsi juhatuse poolt määratud ekspert ja väärtuse hindamist
kontrollib audiitor.
4.6. Aktsia võõrandamine
Aktsiad on vabalt võõrandatavad õigusaktidega ette nähtud korras ja tingimustel.
5. AKTSIASELTSI JUHTIMINE
5.1. Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava.
5.2. Juhtimisorganid
Aktsiaseltsi juhtimisorganid on:
5.2.1. Aktsiaseltsi Aktsionäride üldkoosolek (edaspidi Üldkoosolek);
5.2.2. Aktsiaseltsi nõukogu (edaspidi Nõukogu);
5.2.3. Aktsiaseltsi juhatus (edaspidi Juhatus).
5.3. Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti
(nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist);
(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule
antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise (nimetatud piirang kehtib viis
aastat pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist);
(3) kellel on ärikeeld (nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast ärikeelu
lõppemist);
(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule
(nimetatud piirang kehtib viis aastat pärast kahju hüvitamist);
(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud
(keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist
kustutatud).
5.4. Üldkoosolek
5.4.1. Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised
ja erakorralised.
5.4.2. Korraline Üldkoosolek toimub üks kord aastas nelja (4) kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest Juhatuse poolt määratud ajal ja kohas.
5.4.3. Juhatus kutsub kokku erakorralise Üldkoosoleku, kui:
(1) Aktsiaseltsil on netovara alla seaduses lubatud piiri või
(2) Üldkoosoleku kokkukutsumist nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on
esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist või
(3) seda nõuab Nõukogu või audiitor või
(4) see on Aktsiaseltsi huvides ilmselt vajalik.
5.4.4. Kui Juhatus ei kutsu Üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul aktsionäride või
Nõukogu või audiitori nõude saamisest, on aktsionäridel või Nõukogul või
audiitoril õigus Üldkoosolek kokku kutsuda kooskõlas Põhikirja ja seaduse
sätetega.
5.4.5. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatab Juhatus kõigile aktsionäridele nende
aadressil vähemalt 3 (kolm) nädalat enne korralise Üldkoosoleku toimumist ja
vähemalt 7 (seitse) päeva enne erakorralise Üldkoosoleku toimumist kas tähitud
kirjana või lihtkirjana või faksi teel või elektrooniliselt, kui lihtkirjale või faksile või
meilile on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnitusega. Kui Üldkoosoleku
päevakorras on küsimus, mille vastuvõtmiseks peavad selle poolt olema kõik
koosolekul osalevad aktsionärid, peab Üldkoosoleku kokkukutsumise teates
olema selgelt märgitud, et vastav küsimus vajab ühehäälset otsust.
5.4.6. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega
esindatud häältest.
Juhul kui ülaltoodud kvalifitseeritud kvooruminõuet Üldkoosolekul ei täideta, siis
kutsub Juhatus seitsme (7) päeva jooksul kokku uue koosoleku sama
päevakorraga. Uus Üldkoosolek on otsustusvõimeline vastu võtma otsuseid,
sõltumata koosolekul esindatud häältest.
5.4.7. Üldkoosoleku pädevuses on:
(1) põhikirja muutmine;
(2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;
(3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine, optsioonlaenude ja optsiooniõiguste
väljaandmine;
(4) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine;
(5) teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine, samuti
olulise osaluse omandamine ja võõrandamine tütarettevõtja poolt teises
äriühingus;
(6) Nõukogu liikmete valimine, nende tasustamise korra ning tasu suuruse
määramine ja tagasikutsumine;
(7) audiitori(te) valimine ning nende tasustamise korra määramine;
(8) erikontrolli määramine ja erikontrolli läbiviijate tasustamise korra
määramine;
(9) majandusaasta aruande kinnitamine;
(10) kasumi jaotamine;
(11) Juhatuse või Nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise, samuti
Nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste
määramine ja selles nõudes või tehingus Aktsiaseltsi esindaja määramine;
(12) Aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise
otsustamine;
(13) muude seadusega Üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
Kui Aktsiaseltsil on üks aktsionär, on ainuaktsionäril kõik õigused, mis on
Üldkoosolekul.
5.4.8. Üldkoosolek kehtestab Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse
põhimõtted, millega muuhulgas nähakse ette, milliste otsuste tegemiseks peab
tütarettevõtjal olema emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek.
5.4.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole Üldkoosolekul
esindatud häältest, kui seadusest ei tulene kõrgem häälteenamuse nõue.
5.4.10 Isiku valimisel loetakse Üldkoosolekul valituks ainult selline kandidaat, kes sai
teistest enim hääli. Häälte võrdsel jagunemisel otsust vastu ei võeta.
5.5. Nõukogu
5.5.1. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust, korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ja
teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik
Üldkoosoleku ees.
5.5.2. Nõukogu töökorra kehtestab üldkoosolek.
5.5.3. Nõukogu liige valitakse Üldkoosoleku poolt kuni 3 (kolmeks) aastaks.
5.5.4. Nõukogul on 4-8 liiget. Aktsiaseltsi nõukogu liikmete arvu määramisel
lähtutakse Aktsiaseltsi suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest
tagada nõukogu võime efektiivselt planeerida aktsiaseltsi tegevust ja korraldada
aktsiaseltsi juhtimist ning teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
5.5.5. Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks ei või olla:
(1) füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal
ega ole Aktsiaseltsi aktsionär;
(2) Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või
usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Aktsiaseltsi aktsionär;
(3) isik, kellele kuuluvate aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist
Aktsiaseltsis, mis tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ning see
äriühing ei ole Aktsiaseltsi aktsionär;
(4) Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või Aktsiaseltsiga samasse
kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle Aktsiaseltsi
aktsionär;
(5) isik, kellel on Aktsiaseltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu
hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises
sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Aktsiaseltsi oluline kaupade
müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
5.5.6. Nõukogu otsustab Juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute
tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise Juhatuse liikmetega. Tehingu
tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab Nõukogu Aktsiaseltsi esindaja.
5.5.7. Nõukogu nõusolek on vajalik Aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis
väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute
tegemiseks, millega kaasneb:
(1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes, v.a käesoleva
põhikirja punkti 5.4.7 alapunktis 4 nimetatud küsimused või
(2) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine või
(3) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine, omandamine
ja koormamine või
(4) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine või
(5) investeeringute tegemine, mis ületavad aastaeelarves vastavaks
majandusaastaks kinnitatud kulutuste summa, või
(6) laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad aastaeelarves vastavaks
majandusaastaks kinnitatud kulutuste summa, või
(7) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub Aktsiaseltsi
igapäevase majandustegevuse raamest, või
(8) Aktsiaseltsi tegevuse oluline muutmine või piiramine, samuti Aktsiaseltsi või
selle tütar- või sidusettevõtete oluliste varade ost, rent, müük või muul viisil
käsutamine ulatuses, mis ületab kinnitatud aastaeelarvet, Aktsiaseltsi või
tütarettevõtja varade baasil tagatise andmine, garantii andmine või laenu
andmine üle aastaeelarves ettenähtud ulatuse või bilansiväliste või
erakorraliste finantstehingute sõlmimine või
(9) tehingute sõlmimine Aktsiaseltsi aktsionäriga või aktsionäri tütar- või
sidusettevõttega või muu isiku või juriidilise isikuga, kes kontrollib
Aktsiaseltsi või selle aktsionäre või keda kontrollitakse Aktsiaseltsi või selle
aktsionäride poolt või
(10) mis tahes täis- või usaldusühingus osalemise lepingu, kasumi jagamise
lepingu, kontsessioonilepingu või muu sarnase tehingu tegemine, mille
puhul Aktsiaseltsi kasum läheks või võiks minna jagamisele mõne teise
isikuga, või
(11) Aktsiaseltsi või selle tütarettevõtja lõpetamise, ümberkujundamise,
ühinemise, jagunemise, restruktureerimise või likvideerimise soovituse
andmine.
5.5.8. Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi aastaeelarve.
5.5.9. Nõukogu otsustab toetuste maksmise ja annetuste tegemise ja kinnitab aastase
kulu, võttes arvesse alljärgnevat:
(1) Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja
arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa
äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele;
(2) kalendriaasta jooksul võib Aktsiaselts koos temaga ühte
konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjatega kokku maksta toetusi ja
teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses Aktsiaseltsi kolme eelneva
majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist;
(3) teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse äriühingu
veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates
ja see on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise
lõppemisest või annetuse tegemisest arvates;
(4) Aktsiaseltsi veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse
summa ja põhjendus, kuidas see toetus aitab kaasa Aktsiaseltsi tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamisele;
(5) toetuse maksmise ja annetuse tegemise aluseks on isiku taotlus, mis peab
olema taotletavate summade kasutamise osas piisavalt detailne
otsustamaks summade sihtotstarbelisuse üle;
(6) otsuseid toetuste ja annetuste eraldamise kohta võib teha vaid jooksva
aasta summade kasutamise piires;
(7) juhatus saadab kõikidele toetuse või annetuse taotluse esitajatele kirjaliku
teate nende taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata
jätmise kohta tulenevalt nõukogu otsustest ja aastaeelarves kinnitatust. Kui
aastaks eraldatud summad on juba kasutatud, võib juhatus kohe taotlejale
teatada, et sel aastal Aktsiaselts nimetatud taotlust ei rahulda;
(8) lepingud toetuste ja annetuste summade ülekandmiseks sõlmib juhatus.
Lepingus peab olema ära näidatud toetusena makstavate või annetusena
tehtavate summade kasutamise sihtotstarve, aruandluse kord ning
sanktsioonid summade sihipäratu kasutamise puhul. Nõukogul on õigus
oma otsuses toetuse või annetuse summa eraldamise kohta kehtestada
sõlmitavale lepingule täiendavaid nõudmisi või tingimusi;
(9) nõukogu otsuse alusel eraldatud, kuid samal aastal kasutamata jäänud
toetussummad või annetused kuuluvad väljamaksmisele järgmisel aastal
ning need ei vähenda uueks aastaks kinnitatud vastavat summat;
(10) nõukogu otsuse alusel eraldatud, kuid taotlejapoolsete puuduste tõttu
lepingu sõlmimisel või selle täitmisel kasutamata jäänud summad loetakse
kasutatuks ja need ei kandu järgmisesse aastasse.
5.5.10 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole
Nõukogu liikmetest. Kõik Nõukogu poolt tehtavad otsused loetakse
vastuvõetuks juhul, kui nende poolt hääletab enamus Nõukogu koosolekul
kohal viibivatest Nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks (1) hääl. Häälte
võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl.
5.5.11 Nõukogu esimehe valib Nõukogu Üldkoosoleku poolt valitud Nõukogu liikmete
hulgast.
5.5.12 Nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks peab Nõukogu esimees saatma
koosoleku kokkukutsumise teate, mis sisaldab täpset päevakorda, vähemalt
seitse (7) tööpäeva enne koosoleku toimumist kõigile nõukogu liikmetele nende
aadressil kas tähitud kirjana või lihtkirjana või faksi teel või elektrooniliselt, kui
lihtkirjale või faksile või meilile on lisatud teatis dokumendi kättesaamise
kinnitusega.
5.5.13 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Aktsiaselts järgib rahandusministri
kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli
kantavate andmete kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud
Nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija.
5.5.14 Kõigi Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalik otsus loetakse samaväärseks
nõuetekohaselt kokku kutsutud ja peetud Nõukogu koosolekul vastuvõetud
otsusega.
5.5.15 Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid Nõukogu koosolekut kokku kutsumata.
Sellisel juhul saadab Nõukogu esimees otsuse eelnõu kirjalikult kõigile Nõukogu
liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul Nõukogu liige peab esitama selle kohta
oma kirjaliku seisukoha. Kui Nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas
ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Kui otsus
tehakse sellisel viisil, siis on otsus vastuvõetud, kui selle poolt antakse üle poole
Nõukogu liikmete häältest. Juhul kui kas või üks nõukogu liige peab vajalikuks
otsuse tegemist koosolekul ja ta teatab sellest kirjalikult või kirjalikku
taasesitamist võimaldaval viisil, siis lülitatakse vastav küsimus nõukogu järgmise
koosoleku päevakorda ja otsust koosolekut kokku kutsumata ei tehta.
5.5.16 Nõukogu liikme tasustamine
5.5.16.1 Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise
korra otsustab Aktsiaseltsi üldkoosolek. Kui Aktsiaseltsil on üks aktsionär,
kelleks on Eesti Vabariik, siis Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele makstava tasu
suurus ja selle maksmise kord otsustatakse ainuaktsionäri otsusega,
arvestades äriühingu spetsiifikat.
5.5.16.2 Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse
määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse
seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.
5.5.16.3 Aktsiaseltsi nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist
nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
5.5.16.4 Aktsiaseltsi nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle
hüvitist.
5.5.16.5 Kui Aktsiaseltsil on üks aktsionär, kelleks on Eesti Vabariik ja nõukogu
esimees on valitud ainuaktsionäri otsusega, siis juhul, kui Aktsiaseltsi
nõukogu esimees ei esita majandus- ja taristuministrile ning
rahandusministrile nõukogu koosoleku päevakorda vähemalt kolm tööpäeva
enne koosoleku toimumist ja protokolli koopiat koos koosoleku materjalidega
ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist või nõukogu otsuse
vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõud
samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või
hääletustulemusi viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist, võib
ainuaktsionär otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või
tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud
kohustust ei täidetud.
5.6 Juhatus
5.6.1 Aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust juhib ja Aktsiaseltsi esindab Juhatus.
Juhatus võib vastu võtta kõiki Aktsiaseltsi tegevusega seotud otsuseid ja
teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse ja Põhikirjaga
Üldkoosoleku või Nõukogu pädevuses. Juhatuses on 1-4 (üks kuni neli) liiget.
5.6.2 Juhatuse liikmed valitakse Nõukogu poolt kuni 5 (viieks) aastaks. Nõukogu
määrab Juhatuse liikmete seast Juhatuse esimehe, kes korraldab Juhatuse
tegevust, ja Juhatuse aseesimehe.
5.6.3 Juhatuse täpsema töökorra võib kindlaks määrata Juhatus.
5.6.4 . Juhatuse liikme tasustamine
5.6.4.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme
lepingu alusel, mille tingimused kinnitab Nõukogu. Kui juhatuse liige täidab
lisaks Aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Aktsiaseltsile vajalikke
ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see
on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
5.6.4.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö
tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures
arvestama peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi
loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava
täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel
majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
5.6.4.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel
nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist
võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu
tasu ulatuses.
5.7 Struktuuriüksused
Aktsiaseltsil võivad olla struktuuriüksused. Aktsiaseltsi struktuuriüksuste
moodustamise ja nende tegevuse lõpetamise ning struktuuriüksuste pädevuse
määrab Juhatus.
6. ESINDAMINE
Aktsiaseltsi võivad kõigis õigustoimingutes esindada Juhatuse esimees üksinda
ja juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Edasivolitamise õigus on Juhatuse
esimehel üksinda ja kahel juhatuse liikmel ühiselt.
7. AUDIITOR JA SISEKONTROLL
7.1 . Audiitor(id) nimetatakse ja audiitorite arvu määrab Üldkoosolek ühekordse
Audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, määrates ka audiitori(te)
tasustamise korra. Audiitori(te)l on seaduses sätestatud õigused ja kohustused.
7.2. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
7.3. Sisekontrollisüsteemi toimimise hindamiseks ning riskide juhtimisel põhineva
järelevalve tagamiseks loob Aktsiaselts nõukogu otsusel siseaudiitori
ametikoha või moodustab riskijuhtimise ja siseauditi osakonna või korraldab
siseaudiitori teenuse ostmise audiitorühingult. Nõukogu kinnitab siseauditi
funktsiooni põhimääruse, nimetab ja vabastab ametist siseaudiitori või
riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhi ning kinnitab temaga või siseaudiitori
teenust osutava audiitorühinguga sõlmitava lepingu tingimused. Siseauditi
läbiviija annab siseauditi tegevusest aru auditikomiteele ja nõukogule.
7.4. Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda
majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt
kooskõlastada Aktsiaseltsi ainuktsionäri või aktsionäride üldkoosolekuga.
7.5. Ainuaktsionäri esindajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada
selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
8. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE
8.1. Majandusaasta
Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta.
8.2. Aruande koostamine ja kinnitamine
8.2.1. Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koostatakse ja kinnitatakse seaduses
sätestatud korras.
8.2.2. Majandusaasta aruande koosseisus kirjeldatakse aruandena hea
ühingujuhtimise tava järgimist.
8.3. Majandusaasta aruande esitamine
Aktsiaseltsil on kohustus esitada nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest
arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud
majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle
kohta, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud,
juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse
liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Äriühingu teistel
aktsionäridel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal
tähtajal.
Aktsiaselts avaldab kvartaalseid vahearuandeid vastavalt riigivaraseaduses
sätestatud nõuetele.
8.4. Kasumi jaotamine
8.4.1. Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu Üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise
aastaaruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservfondi
ja teistesse reservidesse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja
kasumi kasutamise muuks otstarbeks.
8.4.2. Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist
ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid
eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride
vahel jaotada.
8.5. Reservkapital
Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti
muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse ja Põhikirja alusel.
Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seaduses ei ole ette nähtud
teisiti. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek.
Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti.
Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele väljamakseid.
8.6. Dividendid
Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel üks kord aastas.
Dividendide maksmise ja suuruse otsustab Üldkoosolek, kui seadusest ei tulene
teisiti.
Aktsionärile makstakse dividendid vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele.
Aktsionäril on õigus nõuda Üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi
väljamaksmist. Juhatus teatab Aktsionäridele dividendide väljamaksmise aja ja
koha ühe (1) kuu jooksul vastava otsuse vastuvõtmisest Üldkoosolekul.
9. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LIKVIDEERIMINE
9.1. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seadusega
ettenähtud korras.
9.2. Lõpetamise alused
9.2.1. Aktsiaselts lõpetatakse:
(1) Üldkoosoleku otsusel;
(2) kohtuotsusega;
(3) teistel seaduses ettenähtud alustel.
9.3. Likvideerimine
9.3.1. Aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
9.3.2. Aktsiaseltsi likvideerijateks on Juhatuse liikmed, kui Üldkoosoleku otsusega või
kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Kohus määrab likvideerijad
sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad Aktsionärid, kelle aktsiad
esindavad vähemalt 1/10 Aktsiakapitalist. Likvideerijate tasustamise korra ja
tasu suuruse määrab Üldkoosolek või kohus.
9.3.3. Likvideerijatel on õigus esindada Aktsiaseltsi ainult ühiselt. Likvideerijad võivad
volitada ühte või mitut enda hulgast teatud tehingute tegemiseks või teatud liiki
tegevuseks.
Põhikirja redaktsioon on kinnitatud ainuaktsionäri ………….. .2021 otsusega