dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega" muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. mai 2021
Viit
22
Registreeritud
6. mai 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Kati Kikas

Failid

  • 📎22 06.05.2021 Ministri määrus (1).asice818 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 06.05.2021 nr 22 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega" muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määruses nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 2, § 8 lõike 5 punktis 2, § 9 lõike 5 punktis 2, § 10 lõike 5 punktis 2 ja § 12 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „kahega“ sõnaga „kolmega“; 2) paragrahvi 7 lõikes 6, § 8 lõikes 6, § 9 lõikes 6, § 10 lõikes 6 ja § 12 lõikes 6 asendatakse arv „600 000“ arvuga „900 000“; 3) paragrahvi 7 lõiget 7, § 8 lõiget 7, § 9 lõiget 7, § 10 lõiget 7 ja § 12 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „tööjõukuludest“ sõnadega „, mis korrutatakse kolmega“; 4) paragrahvi 7 lõikes 8, § 8 lõikes 8, § 9 lõikes 8, § 10 lõikes 8 ja § 12 lõikes 8 asendatakse arv „1168“ arvuga „3000“; 5) paragrahvi 7 lõikes 9, § 8 lõikes 9, § 9 lõikes 9, § 10 lõikes 9, § 11 lõikes 4, § 12 lõikes 9 ja § 13 lõikes 8 asendatakse arv „1168“ arvuga „2000“; 6) paragrahve 7–10 ja 12 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kui käesoleva paragrahvi kohaselt, välja arvatud lõikes 9 sätestatud juhul, arvestatud toetuse suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot.“; 7) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse arv „5000“ arvuga „7500“; 8) paragrahvi 13 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „tööjõukuludest“ sõnadega „, mis korrutatakse kahega“; 9) paragrahvi 13 lõikes 9 asendatakse arv „1168“ arvuga „1400“; 10) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kui käesoleva paragrahvi kohaselt, välja arvatud lõikes 9 sätestatud juhul, arvestatud toetuse suurus on väiksem kui 2000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 2000 eurot.“; 11) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ja“ sõnadega „§ 18 lõike 21 alusel toetuse osaliste väljamaksete eelarve ja toetuse suuruse“; 12) paragrahvi 14 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „tähtaega“ sõnadega „, välja arvatud § 18 lõikes 21 sätestatud juhul“; 13) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) EAS võib vastavaks tunnistatud taotleja ja taotluse puhul taotluse rahuldada ja maksta toetuse osaliselt välja § 14 lõike 1 alusel kehtestatud osalise väljamakse summa ulatuses ja lähtudes osalisteks väljamakseteks kehtestatud eelarve summast. (22) EAS võib muuta lõike 21 kohaselt tehtud taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse suurust, kui seda tingib § 14 lõike 3 viimases lauses sätestatu. Vastav EAS-i õigus nähakse ette lõike 21 kohaselt tehtavas taotluse rahuldamise otsuses.“; 14) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 18 lõikes 21 sätestatud juhul tehakse toetuse saajale kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates otsuses märgitud osaline väljamakse ja ülejäänud toetuse osa makstakse kümne tööpäeva jooksul § 17 lõikes 3 sätestatud viimasest tähtpäevast arvates.“. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 05.05.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021. a määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister kehtestas oma 21.04.2021. a määrusega nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ ettevõtjate täiendavad toetamise tingimused. Tegemist ei ole üldise kriisitoetusega, vaid eesmärk on toetada raskustesse sattunud ettevõtjaid kriisist kiiremaks väljumiseks piirangute leevenemisel ja majanduse taastumisel. Määrusega nr 16 kehtestati tingimused ettevõtjate tegevuskulude osaliseks toetamiseks kahel kuul (märts ja aprill 2021. a) ehk ajaks, mil Vabariigi Valitsuse 19.08.2021. a korraldusega „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ olid kehtestatud ettevõtjate tegevusele täiendavad piirangud (ettevõtjad olid Vabariigi Valitsuse korralduse alusel suletud või 2021. a märtsis ja aprillis kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud). Toetusmeetme sihtgruppideks olid ülaltoodust tulenevalt majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad, spaad, veekeskused, reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad, turismiteenuse pakkujad, sõitjate muu maismaavedu teostavad ettevõtjad ja jaekaubanduse ettevõtjad. Käesoleva määrusega viiakse toetustingimustesse sisse muudatused, mis võimaldavad pikendada toetuse maksmisel aluseks võetavat ajaperioodi algse kahe kuu asemel kolmeks kuuks (lisandub mai 2021. a). Muudatus on ajendatud Vabariigi Valitsuse 22.04.2021. a otsusest pikendada sihtgrupi ettevõtjate suhtes kehtivaid piiranguid mai kuusse 2021. a ning 29.04.2021. a valitsuskabineti otsusest pikendada vastavalt ettevõtjate toetamise perioodi. Toetuse maksmisel aluseks võetava perioodi pikendamine ei puuduta jaekaubanduse ettevõtjaid, kelle suhtes vähendatakse alates 3. maist 2021. a oluliselt tegevuspiiranguid. Samuti nähakse ette võimalus toetuse osaliseks varasemaks väljamaksmiseks ning muudetakse toetuse üldisi tingimusi soodsamaks kõigile sihtrühmadele, sh jaekaubanduse ettevõtjatele. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik Kati Kikas (e-post: [email protected], tel: 625 6328), juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected], tel: 7153403). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 14 punktist, mille põhisisuks on: 1) toetuse arvestamise aluste ja toetussummade täpsustamine selliselt, et toetus võtaks arvesse ka seda, et tegevuspiirangud hõlmavad ka maid 2021. a. Sisuliselt tähendab see toetuse suurenemist ühe kolmandiku võrra. Muudatus puudutab järgmisi sihtgruppe: majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad, spaad, veekeskused, reisiettevõtjad, 1 nõupidamiste ja messide korraldajad, turismiteenuse pakkujad ja sõitjate muu maismaavedu teostavad ettevõtjad. Muudatus ei laiene jaekaubanduse ettevõtjatele; 2) toetuse summade suurendamine juhtudel, mil toetussumma oli fikseeritud 1168 eurole. Muudatus laieneb kõigile sihtrühmadele ning puudutab nii füüsilisest isikust ettevõtjat kui juriidilisest isikust ettevõtjat. Juriidilisest isikust ettevõtjatest puudutab muudatus neid ettevõtjaid, kellel ei olnud enam 2021. a veebruaris töötajaid. Suurem toetus võimaldab paremini katta ettevõtjatele vähemalt nende miinimumvajadused; 3) toetuse miinimumsuuruse sisse viimine juriidilisest isikust ettevõtjale, mille kohaselt makstakse toetust 1000 eurot ühe kuu kohta ka juhul, kui toetuse summa jääks toetuse suuruse arvutamise tulemusel sellest summast väiksemaks. Majutusettevõtja, toitlustusettevõtja, spaa ja veekeskuse, reisiettevõtja, nõupidamiste ja messide korraldaja ja sõitjate muu maismaavedu teostava ettevõtja puhul kujuneb toetuse miinimumsuuruseks juriidilise isiku puhul 3000 eurot ning jaekaubanduse ettevõtjate puhul juriidilise isiku puhul 2000 eurot. Ka see muudatus teenib eesmärki anda võimaldada ettevõtjatele paremad võimalused igapäevaste majandamiskulude katmiseks; 4) menetluslike muudatuste sisseviimine selleks, et kiirendada ettevõtjatele toetuse väljamaksmist. Selleks nähakse ette võimalus toetuse esimese osa kiiremaks väljamaksmiseks enne, kui kõik taotlused on vastu võetud ning ära menetletud. Selline lahendus võimaldab toetuse esimese osa viia ettevõtjateni mõned nädalad kiiremini ja leevendab ühtlasi ka pikka aega kriisi olukorras tegutsenud ettevõtjate majanduslikke raskusi. Toetuse teine osa makstakse välja seejärel, kui kõik taotlused on ära menetletud ning on selgunud kõikide vastavaks tunnistatud taotluste suhe toetuste eelarvesse. See võib ühtlasi tähendada ka toetuse suuruse vähenemist nt juhul, kui taotluste rahastamise eelarve ei võimalda kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi täies mahus rahuldada (summa väheneb proportsionaalselt). Sel juhul muudetakse toetuse rahuldamise otsust ning vastavalt vähendatakse toetuse teise osa suurust. Täpsemalt on muudatused järgnevad: - Punktides 1 ja 7 sisalduvate muudatustega nähakse ette käibemaksukohuslasest ettevõtja toetuse arvutamise aluste muudatus, mille kohaselt toetussumma arvutamise valemisse lülitatakse senise 2 kuu asemel ka 3. kuu ehk arvestuslikult lisaks märtsile ja aprillile 2021. a ka mai 2021. a (v.a jaekaubanduse ettevõtjad); - Punktides 2 ja 3 sisalduvate muudatustega on suurendatud samas ulatuses (kolmandiku võrra) toetuse suuruse summat; - Punktis 4 sisalduvate muudatustega suurendatakse toetussummat neile juriidilisest isikutest ettevõtjaile, kelle toetuse suurus oli fikseeritud alampalga suurusega. Senine toetussumma 1168 eurot (2 alampalka) tõuseb 3000 eurole. Uue toetussumma valikul on lähtutud vajadusest arvestada toetuse pikenemist ühe kuu võrra (kõik sihtrühmad peale jaekaubanduse) ning lisaks ümardati toetussummat arvestusega, et ühe kuu kohta kujunev toetussumma oleks vähemalt 1000 eurot. 3000 eurot on ka minimaalne summa, mille toetuse saaja on pidanud toetuse saamise eeltingimusena riigile tööjõumaksudena määruses ettenähtud perioodil tasuma; - Punktis 5 sisalduvate muudatustega suurendatakse füüsilisest isikust ettevõtjate toetussummat seniselt 1168 eurolt (2 alampalka) 2000 eurole. Uue toetussumma valikul on lähtutud vajadusest arvestada toetuse pikenemist ühe kuu võrra (kõik sihtrühmad peale jaekaubanduse) ning lisaks ümardati toetussumma ülespoole. Muudatus sisaldab ka täpsustust jaekaubanduse ettevõtja toetamise tingimustes. Toetamise periood jaekaubanduse ettevõtjale küll ei pikene, kuid võttes arvesse teistele sihtgruppidele laienevaid üldisi soodsamaid tingimusi, laiendatakse samu tingimusi võrdse kohtlemise 2 eesmärgil ka jaekaubanduse ettevõtjale. Seetõttu jaekaubanduse ettevõtja (nii äriühingu kui füüsilisest isikust ettevõtja puhul), kelle puhul senine toetussumma oli fikseeritud 1168 eurole (2 alampalka), on uue toetussumma määramisel arvestatud 2 alampalgaga ja lisaks on tehtud ümardus ülespoole arvestusega, et juriidilise isiku puhul ühe kuu kohta kujunev toetussumma oleks 1000 eurot (seega kahe kuu eest kokku 2000 eurot) Füüsilisest isikust jaekaubanduse ettevõtja puhul kujuneb toetuse summa vastavalt punktis 9 toodule; - Punktides 6 ja 10 sisalduvate muudatustega tuuakse määrusesse sisse täiendus, mille kohaselt väiksemate kui 1000-euroste toetuste puhul ühe kuu kohta makstakse toetusena välja ühe kuu kohta 1000 eurot. See tähendab, et majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad, spaad, veekeskused, reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad ja sõitjate muu maismaavedu teostavad ettevõtjad saavad muudatuse kohaselt toetust vähemalt 3000 eurot ning jaekaubanduse ettevõtjad vähemalt 2000 eurot (vastavalt 3 ja 2 kuu eest). Need muudatused ei laiene füüsilisest isikutest ettevõtjatele, keda käsitletakse eraldi punktides 5 ja 9; - Punkti 8 kohaselt arvestatakse jaekaubanduse ettevõtja toetuse suurus 2 kuu eest; - Punktiga 9 viiakse analoogselt punktis 5 sisalduvate muudatustega sisse füüsilisest isikust jaekaubanduse ettevõtja toetussumma muudatus, nähes ette selle suurenemise seniselt 1168 eurolt 1400 eurole. Muudatusega tagatakse jaekaubanduse sihtgrupis füüsilisest isikutest ettevõtjate sarnane kohtlemine teiste sihtgruppide füüsilisest isikust ettevõtjatega (toetuse summa suureneb proportsionaalselt); - Punktidega 11-14 viiakse määrusesse sisse muudatused, mis on vajalikud toetuse mitmes osas väljamaksmise võimaldamiseks. Täpsemalt nähakse ette, et toetuse osaliste väljamaksetega on võimalik alustada juba taotluste vastuvõtu perioodil (kehtivas määruses: üksnes peale taotluste esitamise tähtaja lõppu). Toetuse saajale osalise väljamakse suuruse ulatus ja osaliste väljamaksete kogueelarve määratakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga. Toetuse ülejäänud osa makstakse toetuse saajale välja seejärel, kui kõik vastavaks tunnistatud taotlused on ära menetletud ning on selgunud, kas toetuste rahastamise eelarve on piisav taotluste täies mahus rahuldamiseks. Kui toetuste rahastamise eelarve seda võimaldab, makstakse toetuse saajale täies ulatuses välja ka teine osa toetusest. Juhul, kui toetuste rahastamise eelarve ei ole piisav kõikide taotluste täies mahus rahuldamiseks, vähendatakse proportsionaalselt toetuste rahastamise eelarvega toetuse saajale väljamakstavat toetuse teist osa. Toetusesumma korrigeerimise võimalus märgitakse ära ka osalist väljamakset lubavas taotluse rahuldamise otsuses. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse ka toetuse väljamaksmise tähtaegu. Kuna praktikas võib tekitada mitmeti mõistetavust kehtivas määruses (§ 7 lg 2, § 8 lg 2, § 9 lg 2, § 10 lg 2, § 12 lg 2 ja § 13 lg 2) toetuse taotlemise eeldusena toodud tingimus tööjõumaksude tasumise osas vähemalt 800 euro ulatuses keskmiselt ühe kuu kohta, siis õigusselguse huvides antakse siinkohal täpsem selgitus. Sõnu „… võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot“ tuleb mõista nii, et toetust võib taotleda isik, kes on nimetatud perioodi eest tasunud tööjõumakse perioodi aritmeetilise keskmisena iga kalendrikuu kohta vähemalt 800 eurot. Samuti väärib lähemat selgitust, kuidas arvestatakse 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukulusid. Kehtivas määruses on nimelt läbivalt (§ 7 lg 7, § 8 lg 7, § 9 lg 7, § 10 lg 7, § 12 lg 7 ja § 13 lg 7) sätestatud, et toetuse suuruseks on 60, 70 või 90 protsenti ettevõtja poolt 2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest. Kui ettevõtja maksab veebruaris tehtud töö eest 3 töötasu välja veebruarikuu jooksul, tekib tööjõumaksude deklareerimise kohustus järgmise kuu 10-ndaks päevaks, s.o 10. märtsiks. Kui ettevõtja maksab veebruaris tehtud töö eest töötasu välja märtsi alguses, deklareerib ettevõtja tööjõumaksud järgmise kuu ehk aprilli 10-ndaks kuupäevaks. Kuna ei ole võimalik lihtsalt ja kiirelt tuvastada, milliste ettevõtjate puhul oleks vaja võtta aluseks veebruari TSD andmed (kui töötasu väljamakse toimub töötegemise kuul ehk veebruaris) ja milliste ettevõtjate puhul märtsi TSD andmed (kui töötasu väljamakse toimub töötegemise kuule järgneval kuul ehk märtsis), tuleb taotlusvormis see info taotlejal endal määrata, millise kuu TSD-l on ta veebruaris tehtud tööga seotud tööjõumaksud deklareerinud ning vastava info alusel väljastab taotluse menetlemiseks vajalikud andmed Maksu- ja Tolliamet. Kavandatav muudatus ei suurenda eelduslikult toetusmeetme eelarvet, kuna vaatamata märtsi- ja aprillikuu tegutsemispiirangutele suutsid paljud ettevõtjad säilitada oodatust suurema käibe. Eelkõige jaekaubanduse sektor, kus ettevõtjate arv, kellel käive langes alla 30%, on olnud oodatust väiksem. Kuna jaekaubanduse ettevõtjate majandustulemused on osutunud oodatust paremaks, tekib selle sihtrühma puhul toetuste eelarves osaline ülejääk. Samuti leevenevad 3. maist 2021. a piirangud jaekaubanduse sektorile, võimaldades alates 3. maist avada kõik kauplused, sh jäävad endiselt avatuks kõik teenindusettevõtted. Seetõttu suunatakse muudatustega vabanevad vahendid ümber turismisektori sihtrühmadele, kellele Vabariigi Valitsuse poolt seatud tegevuspiirangud mai algusest ei leevene. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9, edaspidi COVID-19 raamistik) mõttes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. Määruse alusel antakse abi alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest. Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1– 78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1– 18), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. Leevendus on tehtud mikro- ja väikeettevõtjatele. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab positiivselt piirangutest mõjutatud ettevõtjate ning turismiga seotud majandusharude ettevõtjate toimetulekut koroonaviiruse levikust tulenevalt tekkinud kriisi negatiivsete mõjude ja otsese majandusliku kahjuga hakkama saamisel, toetab ettevõtluse säilimist ja konkurentsivõimet kriisist väljumisel ning rahvusvahelise reisimise taastumisel. Ettevõtjate jätkusuutlikkuse tagamine aitab osaliselt säilitada sektori töökohti ning vähendada seeläbi töötuse kasvu üle Eesti. Toetuse saajate hinnanguline arv on 5000 ettevõtjat, neist füüsilisest isikust ettevõtjaid umbes 500. 5. Määruse eelnõu mõjud läbivatele teemadele 4 Määruse kavandamisel on arvestatud regionaalsuse põhimõtet nii, et abi saajate hulka kuuluksid ettevõtjad üle Eesti. Toetuse saajate sihtgrupis on nii füüsilisest isikust ettevõtjad, väikese kui keskmise suurusega ettevõtjad. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Riigi 2021. aasta lisaeelarve eelnõus on kavandatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves 25 miljonit eurot turismisektori toetuspaketiks ja 19 miljonit eurot erakorraliseks ettevõtluse toetuspaketiks. Nimetud vahendeid kasutatakse käesoleva määruse kohaste toetuste finantseerimiseks ning määruse muudatustega nimetatud eelarve ei suurene. Määruse elluviimise eest vastutab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Määruse rakendamisega seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes. Toetust saanud ettevõtjate jätkusuutlikkus, töökohtade säilimine ja turismiteenuste ekspordi ning jaekaubanduse ja ettevõtluse taastumine mõjutab riigi maksulaekumisi positiivselt. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Määruse kooskõlastamine Määruse eelnõu ei vaja täiendavat kooskõlastamist, toetuse perioodi pikendamine maikuule 2021. a ja selle rahastamine seni taotlustega katmata vahenditest otsustati 29.04.2021. a valitsuskabineti nõupidamisel. Toetuse sihtgrupid ja toetuse tingimuste loogika on eelnevalt kooskõlastatud erinevate sektorite esindajatega. Toetusmeetmete väljatöötamisse olid kaasatud Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Konverentsibürood, juhuvedajaid koondava ettevõtte esindaja. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →