MÄÄRUS
06.05.2021 nr 22
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli
2021. a määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikust tulenevate piirangutega" muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määruses nr 16 „Ettevõtjate toetamine
seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 2, § 8 lõike 5 punktis 2, § 9 lõike 5 punktis 2, § 10 lõike 5 punktis
2 ja § 12 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „kahega“ sõnaga „kolmega“;
2) paragrahvi 7 lõikes 6, § 8 lõikes 6, § 9 lõikes 6, § 10 lõikes 6 ja § 12 lõikes 6 asendatakse arv
„600 000“ arvuga „900 000“;
3) paragrahvi 7 lõiget 7, § 8 lõiget 7, § 9 lõiget 7, § 10 lõiget 7 ja § 12 lõiget 7 täiendatakse pärast
sõna „tööjõukuludest“ sõnadega „, mis korrutatakse kolmega“;
4) paragrahvi 7 lõikes 8, § 8 lõikes 8, § 9 lõikes 8, § 10 lõikes 8 ja § 12 lõikes 8 asendatakse arv
„1168“ arvuga „3000“;
5) paragrahvi 7 lõikes 9, § 8 lõikes 9, § 9 lõikes 9, § 10 lõikes 9, § 11 lõikes 4, § 12 lõikes 9 ja §
13 lõikes 8 asendatakse arv „1168“ arvuga „2000“;
6) paragrahve 7–10 ja 12 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kui käesoleva paragrahvi kohaselt, välja arvatud lõikes 9 sätestatud juhul, arvestatud toetuse
suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot.“;
7) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse arv „5000“ arvuga „7500“;
8) paragrahvi 13 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „tööjõukuludest“ sõnadega „, mis korrutatakse
kahega“;
9) paragrahvi 13 lõikes 9 asendatakse arv „1168“ arvuga „1400“;
10) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kui käesoleva paragrahvi kohaselt, välja arvatud lõikes 9 sätestatud juhul, arvestatud toetuse
suurus on väiksem kui 2000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 2000 eurot.“;
11) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ja“ sõnadega „§ 18 lõike 21 alusel toetuse
osaliste väljamaksete eelarve ja toetuse suuruse“;
12) paragrahvi 14 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „tähtaega“ sõnadega „, välja arvatud
§ 18 lõikes 21 sätestatud juhul“;
13) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) EAS võib vastavaks tunnistatud taotleja ja taotluse puhul taotluse rahuldada ja maksta toetuse
osaliselt välja § 14 lõike 1 alusel kehtestatud osalise väljamakse summa ulatuses ja lähtudes
osalisteks väljamakseteks kehtestatud eelarve summast.
(22) EAS võib muuta lõike 21 kohaselt tehtud taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse suurust,
kui seda tingib § 14 lõike 3 viimases lauses sätestatu. Vastav EAS-i õigus nähakse ette lõike 21
kohaselt tehtavas taotluse rahuldamise otsuses.“;
14) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Paragrahvi 18 lõikes 21 sätestatud juhul tehakse toetuse saajale kümne tööpäeva jooksul
taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates otsuses märgitud osaline väljamakse ja ülejäänud
toetuse osa makstakse kümne tööpäeva jooksul § 17 lõikes 3 sätestatud viimasest tähtpäevast
arvates.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
05.05.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021. a määruse nr 16 „Ettevõtjate
toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate
piirangutega“ muutmise määruse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister kehtestas oma 21.04.2021. a määrusega nr 16
„Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate
piirangutega“ ettevõtjate täiendavad toetamise tingimused. Tegemist ei ole üldise
kriisitoetusega, vaid eesmärk on toetada raskustesse sattunud ettevõtjaid kriisist kiiremaks
väljumiseks piirangute leevenemisel ja majanduse taastumisel. Määrusega nr 16 kehtestati
tingimused ettevõtjate tegevuskulude osaliseks toetamiseks kahel kuul (märts ja aprill 2021. a)
ehk ajaks, mil Vabariigi Valitsuse 19.08.2021. a korraldusega „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ olid kehtestatud ettevõtjate tegevusele
täiendavad piirangud (ettevõtjad olid Vabariigi Valitsuse korralduse alusel suletud või 2021. a
märtsis ja aprillis kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud). Toetusmeetme sihtgruppideks
olid ülaltoodust tulenevalt majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad, spaad, veekeskused,
reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad, turismiteenuse pakkujad, sõitjate muu
maismaavedu teostavad ettevõtjad ja jaekaubanduse ettevõtjad.
Käesoleva määrusega viiakse toetustingimustesse sisse muudatused, mis võimaldavad
pikendada toetuse maksmisel aluseks võetavat ajaperioodi algse kahe kuu asemel kolmeks
kuuks (lisandub mai 2021. a). Muudatus on ajendatud Vabariigi Valitsuse 22.04.2021. a
otsusest pikendada sihtgrupi ettevõtjate suhtes kehtivaid piiranguid mai kuusse 2021. a ning
29.04.2021. a valitsuskabineti otsusest pikendada vastavalt ettevõtjate toetamise perioodi.
Toetuse maksmisel aluseks võetava perioodi pikendamine ei puuduta jaekaubanduse
ettevõtjaid, kelle suhtes vähendatakse alates 3. maist 2021. a oluliselt tegevuspiiranguid. Samuti
nähakse ette võimalus toetuse osaliseks varasemaks väljamaksmiseks ning muudetakse toetuse
üldisi tingimusi soodsamaks kõigile sihtrühmadele, sh jaekaubanduse ettevõtjatele.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna osakonna turisminõunik Kati Kikas (e-post:
[email protected], tel: 625
6328), juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected], tel: 7153403).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 14 punktist, mille põhisisuks on:
1) toetuse arvestamise aluste ja toetussummade täpsustamine selliselt, et toetus võtaks
arvesse ka seda, et tegevuspiirangud hõlmavad ka maid 2021. a. Sisuliselt tähendab see
toetuse suurenemist ühe kolmandiku võrra. Muudatus puudutab järgmisi sihtgruppe:
majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad, spaad, veekeskused, reisiettevõtjad,
1
nõupidamiste ja messide korraldajad, turismiteenuse pakkujad ja sõitjate muu
maismaavedu teostavad ettevõtjad. Muudatus ei laiene jaekaubanduse ettevõtjatele;
2) toetuse summade suurendamine juhtudel, mil toetussumma oli fikseeritud 1168 eurole.
Muudatus laieneb kõigile sihtrühmadele ning puudutab nii füüsilisest isikust ettevõtjat
kui juriidilisest isikust ettevõtjat. Juriidilisest isikust ettevõtjatest puudutab muudatus
neid ettevõtjaid, kellel ei olnud enam 2021. a veebruaris töötajaid. Suurem toetus
võimaldab paremini katta ettevõtjatele vähemalt nende miinimumvajadused;
3) toetuse miinimumsuuruse sisse viimine juriidilisest isikust ettevõtjale, mille kohaselt
makstakse toetust 1000 eurot ühe kuu kohta ka juhul, kui toetuse summa jääks toetuse
suuruse arvutamise tulemusel sellest summast väiksemaks. Majutusettevõtja,
toitlustusettevõtja, spaa ja veekeskuse, reisiettevõtja, nõupidamiste ja messide
korraldaja ja sõitjate muu maismaavedu teostava ettevõtja puhul kujuneb toetuse
miinimumsuuruseks juriidilise isiku puhul 3000 eurot ning jaekaubanduse ettevõtjate
puhul juriidilise isiku puhul 2000 eurot. Ka see muudatus teenib eesmärki anda
võimaldada ettevõtjatele paremad võimalused igapäevaste majandamiskulude
katmiseks;
4) menetluslike muudatuste sisseviimine selleks, et kiirendada ettevõtjatele toetuse
väljamaksmist. Selleks nähakse ette võimalus toetuse esimese osa kiiremaks
väljamaksmiseks enne, kui kõik taotlused on vastu võetud ning ära menetletud. Selline
lahendus võimaldab toetuse esimese osa viia ettevõtjateni mõned nädalad kiiremini ja
leevendab ühtlasi ka pikka aega kriisi olukorras tegutsenud ettevõtjate majanduslikke
raskusi. Toetuse teine osa makstakse välja seejärel, kui kõik taotlused on ära menetletud
ning on selgunud kõikide vastavaks tunnistatud taotluste suhe toetuste eelarvesse. See
võib ühtlasi tähendada ka toetuse suuruse vähenemist nt juhul, kui taotluste rahastamise
eelarve ei võimalda kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi täies mahus rahuldada
(summa väheneb proportsionaalselt). Sel juhul muudetakse toetuse rahuldamise otsust
ning vastavalt vähendatakse toetuse teise osa suurust.
Täpsemalt on muudatused järgnevad:
- Punktides 1 ja 7 sisalduvate muudatustega nähakse ette käibemaksukohuslasest
ettevõtja toetuse arvutamise aluste muudatus, mille kohaselt toetussumma arvutamise
valemisse lülitatakse senise 2 kuu asemel ka 3. kuu ehk arvestuslikult lisaks märtsile ja
aprillile 2021. a ka mai 2021. a (v.a jaekaubanduse ettevõtjad);
- Punktides 2 ja 3 sisalduvate muudatustega on suurendatud samas ulatuses (kolmandiku
võrra) toetuse suuruse summat;
- Punktis 4 sisalduvate muudatustega suurendatakse toetussummat neile juriidilisest
isikutest ettevõtjaile, kelle toetuse suurus oli fikseeritud alampalga suurusega. Senine
toetussumma 1168 eurot (2 alampalka) tõuseb 3000 eurole. Uue toetussumma valikul
on lähtutud vajadusest arvestada toetuse pikenemist ühe kuu võrra (kõik sihtrühmad
peale jaekaubanduse) ning lisaks ümardati toetussummat arvestusega, et ühe kuu kohta
kujunev toetussumma oleks vähemalt 1000 eurot. 3000 eurot on ka minimaalne summa,
mille toetuse saaja on pidanud toetuse saamise eeltingimusena riigile tööjõumaksudena
määruses ettenähtud perioodil tasuma;
- Punktis 5 sisalduvate muudatustega suurendatakse füüsilisest isikust ettevõtjate
toetussummat seniselt 1168 eurolt (2 alampalka) 2000 eurole. Uue toetussumma valikul
on lähtutud vajadusest arvestada toetuse pikenemist ühe kuu võrra (kõik sihtrühmad
peale jaekaubanduse) ning lisaks ümardati toetussumma ülespoole. Muudatus sisaldab
ka täpsustust jaekaubanduse ettevõtja toetamise tingimustes. Toetamise periood
jaekaubanduse ettevõtjale küll ei pikene, kuid võttes arvesse teistele sihtgruppidele
laienevaid üldisi soodsamaid tingimusi, laiendatakse samu tingimusi võrdse kohtlemise
2
eesmärgil ka jaekaubanduse ettevõtjale. Seetõttu jaekaubanduse ettevõtja (nii äriühingu
kui füüsilisest isikust ettevõtja puhul), kelle puhul senine toetussumma oli fikseeritud
1168 eurole (2 alampalka), on uue toetussumma määramisel arvestatud 2 alampalgaga
ja lisaks on tehtud ümardus ülespoole arvestusega, et juriidilise isiku puhul ühe kuu
kohta kujunev toetussumma oleks 1000 eurot (seega kahe kuu eest kokku 2000 eurot)
Füüsilisest isikust jaekaubanduse ettevõtja puhul kujuneb toetuse summa vastavalt
punktis 9 toodule;
- Punktides 6 ja 10 sisalduvate muudatustega tuuakse määrusesse sisse täiendus, mille
kohaselt väiksemate kui 1000-euroste toetuste puhul ühe kuu kohta makstakse toetusena
välja ühe kuu kohta 1000 eurot. See tähendab, et majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad,
spaad, veekeskused, reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad ja sõitjate muu
maismaavedu teostavad ettevõtjad saavad muudatuse kohaselt toetust vähemalt 3000
eurot ning jaekaubanduse ettevõtjad vähemalt 2000 eurot (vastavalt 3 ja 2 kuu eest).
Need muudatused ei laiene füüsilisest isikutest ettevõtjatele, keda käsitletakse eraldi
punktides 5 ja 9;
- Punkti 8 kohaselt arvestatakse jaekaubanduse ettevõtja toetuse suurus 2 kuu eest;
- Punktiga 9 viiakse analoogselt punktis 5 sisalduvate muudatustega sisse füüsilisest
isikust jaekaubanduse ettevõtja toetussumma muudatus, nähes ette selle suurenemise
seniselt 1168 eurolt 1400 eurole. Muudatusega tagatakse jaekaubanduse sihtgrupis
füüsilisest isikutest ettevõtjate sarnane kohtlemine teiste sihtgruppide füüsilisest isikust
ettevõtjatega (toetuse summa suureneb proportsionaalselt);
- Punktidega 11-14 viiakse määrusesse sisse muudatused, mis on vajalikud toetuse
mitmes osas väljamaksmise võimaldamiseks. Täpsemalt nähakse ette, et toetuse osaliste
väljamaksetega on võimalik alustada juba taotluste vastuvõtu perioodil (kehtivas
määruses: üksnes peale taotluste esitamise tähtaja lõppu). Toetuse saajale osalise
väljamakse suuruse ulatus ja osaliste väljamaksete kogueelarve määratakse ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga. Toetuse ülejäänud osa makstakse toetuse saajale
välja seejärel, kui kõik vastavaks tunnistatud taotlused on ära menetletud ning on
selgunud, kas toetuste rahastamise eelarve on piisav taotluste täies mahus
rahuldamiseks. Kui toetuste rahastamise eelarve seda võimaldab, makstakse toetuse
saajale täies ulatuses välja ka teine osa toetusest. Juhul, kui toetuste rahastamise eelarve
ei ole piisav kõikide taotluste täies mahus rahuldamiseks, vähendatakse
proportsionaalselt toetuste rahastamise eelarvega toetuse saajale väljamakstavat toetuse
teist osa. Toetusesumma korrigeerimise võimalus märgitakse ära ka osalist väljamakset
lubavas taotluse rahuldamise otsuses. Eeltoodust tulenevalt täpsustatakse ka toetuse
väljamaksmise tähtaegu.
Kuna praktikas võib tekitada mitmeti mõistetavust kehtivas määruses (§ 7 lg 2, § 8 lg 2, § 9 lg
2, § 10 lg 2, § 12 lg 2 ja § 13 lg 2) toetuse taotlemise eeldusena toodud tingimus tööjõumaksude
tasumise osas vähemalt 800 euro ulatuses keskmiselt ühe kuu kohta, siis õigusselguse huvides
antakse siinkohal täpsem selgitus. Sõnu „… võib ta toetust taotleda, kui ta on perioodi
tegutsemise alguse ajast kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas
kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot“ tuleb mõista nii, et toetust võib taotleda isik, kes
on nimetatud perioodi eest tasunud tööjõumakse perioodi aritmeetilise keskmisena iga
kalendrikuu kohta vähemalt 800 eurot.
Samuti väärib lähemat selgitust, kuidas arvestatakse 2021. a veebruari eest tasutud
tööjõukulusid. Kehtivas määruses on nimelt läbivalt (§ 7 lg 7, § 8 lg 7, § 9 lg 7, § 10 lg 7, § 12
lg 7 ja § 13 lg 7) sätestatud, et toetuse suuruseks on 60, 70 või 90 protsenti ettevõtja poolt
2021. a veebruari eest tasutud tööjõukuludest. Kui ettevõtja maksab veebruaris tehtud töö eest
3
töötasu välja veebruarikuu jooksul, tekib tööjõumaksude deklareerimise kohustus järgmise kuu
10-ndaks päevaks, s.o 10. märtsiks. Kui ettevõtja maksab veebruaris tehtud töö eest töötasu
välja märtsi alguses, deklareerib ettevõtja tööjõumaksud järgmise kuu ehk aprilli 10-ndaks
kuupäevaks. Kuna ei ole võimalik lihtsalt ja kiirelt tuvastada, milliste ettevõtjate puhul oleks
vaja võtta aluseks veebruari TSD andmed (kui töötasu väljamakse toimub töötegemise kuul ehk
veebruaris) ja milliste ettevõtjate puhul märtsi TSD andmed (kui töötasu väljamakse toimub
töötegemise kuule järgneval kuul ehk märtsis), tuleb taotlusvormis see info taotlejal
endal määrata, millise kuu TSD-l on ta veebruaris tehtud tööga seotud tööjõumaksud
deklareerinud ning vastava info alusel väljastab taotluse menetlemiseks vajalikud andmed
Maksu- ja Tolliamet.
Kavandatav muudatus ei suurenda eelduslikult toetusmeetme eelarvet, kuna vaatamata märtsi-
ja aprillikuu tegutsemispiirangutele suutsid paljud ettevõtjad säilitada oodatust suurema käibe.
Eelkõige jaekaubanduse sektor, kus ettevõtjate arv, kellel käive langes alla 30%, on olnud
oodatust väiksem. Kuna jaekaubanduse ettevõtjate majandustulemused on osutunud oodatust
paremaks, tekib selle sihtrühma puhul toetuste eelarves osaline ülejääk. Samuti leevenevad 3.
maist 2021. a piirangud jaekaubanduse sektorile, võimaldades alates 3. maist avada kõik
kauplused, sh jäävad endiselt avatuks kõik teenindusettevõtted. Seetõttu suunatakse
muudatustega vabanevad vahendid ümber turismisektori sihtrühmadele, kellele Vabariigi
Valitsuse poolt seatud tegevuspiirangud mai algusest ei leevene.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel antakse riigiabi
Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks
praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9, edaspidi COVID-19
raamistik) mõttes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse
COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
Määruse alusel antakse abi alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse
vastuvõtmisest. Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–
78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–
18), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember
2019. a. Leevendus on tehtud mikro- ja väikeettevõtjatele.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab positiivselt piirangutest mõjutatud ettevõtjate
ning turismiga seotud majandusharude ettevõtjate toimetulekut koroonaviiruse levikust
tulenevalt tekkinud kriisi negatiivsete mõjude ja otsese majandusliku kahjuga hakkama
saamisel, toetab ettevõtluse säilimist ja konkurentsivõimet kriisist väljumisel ning
rahvusvahelise reisimise taastumisel. Ettevõtjate jätkusuutlikkuse tagamine aitab osaliselt
säilitada sektori töökohti ning vähendada seeläbi töötuse kasvu üle Eesti.
Toetuse saajate hinnanguline arv on 5000 ettevõtjat, neist füüsilisest isikust ettevõtjaid umbes
500.
5. Määruse eelnõu mõjud läbivatele teemadele
4
Määruse kavandamisel on arvestatud regionaalsuse põhimõtet nii, et abi saajate hulka kuuluksid
ettevõtjad üle Eesti. Toetuse saajate sihtgrupis on nii füüsilisest isikust ettevõtjad, väikese kui
keskmise suurusega ettevõtjad.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Riigi 2021. aasta lisaeelarve eelnõus on kavandatud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves 25 miljonit eurot turismisektori
toetuspaketiks ja 19 miljonit eurot erakorraliseks ettevõtluse toetuspaketiks. Nimetud
vahendeid kasutatakse käesoleva määruse kohaste toetuste finantseerimiseks ning määruse
muudatustega nimetatud eelarve ei suurene.
Määruse elluviimise eest vastutab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Määruse rakendamisega
seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite
majandustulemustes.
Toetust saanud ettevõtjate jätkusuutlikkus, töökohtade säilimine ja turismiteenuste ekspordi
ning jaekaubanduse ja ettevõtluse taastumine mõjutab riigi maksulaekumisi positiivselt.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Määruse kooskõlastamine
Määruse eelnõu ei vaja täiendavat kooskõlastamist, toetuse perioodi pikendamine maikuule
2021. a ja selle rahastamine seni taotlustega katmata vahenditest otsustati 29.04.2021. a
valitsuskabineti nõupidamisel.
Toetuse sihtgrupid ja toetuse tingimuste loogika on eelnevalt kooskõlastatud erinevate sektorite
esindajatega. Toetusmeetmete väljatöötamisse olid kaasatud Eesti Hotellide ja Restoranide Liit,
Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti
Konverentsibürood, juhuvedajaid koondava ettevõtte esindaja.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
5