dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. mai 2021
Viit
1.15-5/2021/2431-2
Registreeritud
12. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viljandi Linnavalitsus, Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Margus Tähepõld (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond)

Failid

  • 📎1.15-520212431-2 12.05.2021 Väljaminev kiri.asice227 KB

Sisu (failidest)

Hr. Madis Timpson Teie 15.04.2021 nr 13-6/21/1373 Viljandi Linnavalitsus [email protected] Meie 12.05.2021 nr 1.15-5/2021/2431-2 Linnu 2 71020, Viljandi Ühistranspordi korraldamisest Viljandis Austatud Madis Timpson Täname ettepaneku eest ühistranspordiseaduse täiendamiseks. Oleme peatselt ette valmistamas ühistranspordiseaduse muutmist, mille raames kaalume ka teie poolt tehtud ettepanekut. Vastuseks teie küsimusele, millistel tingimustel ja kas on võimalik Viljandi linnas ja selle lähiümbruses kulgeva avaliku liinivõrgu ümberkorraldamine vastavalt koostatud liinivõrgu analüüsile, et oleks tagatud ühistranspordi eesmärgipärane osutamine ning liinivõrgu rahastamine toimuks 100 % ulatuses riigieelarvest, selgitame järgnevat. Meile jääb arusaamatuks soov rahastada ühistransporti Viljandi linnas ja selle lähiümbruses 100% riigieelarvest. Muuhulgas on ka Riigikontroll maakondliku ühistranspordi auditi aruandes tauninud olukorda, kus riik on ajalooliselt (eelkõige endiste maavalitsuste otsustena) maksnud osas piirkondades ka selliste liinide eest, mis ei kuulu olemuselt maakondlikku liinivõrku ning mida seaduse kohaselt peaks rahastama kohalik omavalitsus. Piirkondlikud ühistranspordikeskused, kes on halduslepingu alusel riigi ülesannete täitjad, kuid kelle liikmeks on omavalitsused, ei tohi liini rahastamise otsuste tegemisel nimetada kohaliku omavalitsuse liini ümber maakonnaliiniks, eriti kui see teenindab enamasti vaid ühe omavalitsuse koolilapsi või kulgeb suuresti vaid ühe omavalitsuse territooriumil vms. Selline olukord paneb omavalitsused ebavõrdsesse olukorda, kui osa omavalitsusi tasub seaduse kohaselt enda territooriumil ühistranspordi korraldamise eest ja osa mitte. Tasuta maakondliku ühistranspordi rakendamise eesmärk ei olnud ega ole üle võtta omavalitsusüksustelt nende haldusterritooriumil ühistranspordikorralduse tasumise kohustus ja panna see riigile. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada valla- või linnasisest ühistransporti ning samad ülesanded on täpsemalt nimetatud ka ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 13 lg-s 1. ÜTS § 13 lg 1 p 7 kohaselt võib omavalitsusorgan esitada Transpordiametile või piirkondlikule ühistranspordikeskusele, kui teda on volitatud täitma Transpordiameti ülesandeid, taotluse valla või linna ühistranspordi osaliseks rahastamiseks riigieelarvest ning punkti 9 kohaselt korraldab omavalitsusorgan avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo rahastamist oma eelarvest ja muudest tuluallikastest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Seega, üldjuhul peab omavalitsus ise rahastama ühistranspordikorraldust oma territooriumil ning vajadusel võib taotleda osalist rahastamist riigieelarvest, näiteks kui linnaliini mingi osa väljub teise omavalitsuse territooriumile. Transpordiameti ülesanne on vastavalt ÜTS § 16 lg 1 p-le 1 koordineerida maakondade ja üleriigilise ühistranspordi arengut ning vastavalt punktile 6 korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo (eelkõige maakonnaliiniveo) rahastamist riigieelarvest, valla- ja linnavolikogude otsuste alusel nende eelarvetest ning ettevõtjate sihteraldistest. Ka sellest sättest selgub, et omavalitsustele on antud võimalus hüvitada osaliselt maakonnaliinide kulusid, eelkõige juhtudel, kui liin teenindab peamiselt ühe omavalitsusüksuse elanikke. Transpordiamet on praeguseks asunud uute liinide avamisel ja uute maakondlike hangete ettevalmistamisel üle vaatama, kas seni maakonnaliinina esitletud liin seda on, või esinevad hoopis linna- või vallaliini tunnused. Meile teadaolevalt rakendab Transpordiamet selleks vastavalt ka 03.01.2020 peadirektori käskkirjaga koostatud „Sõiduplaanide koostamise juhendit“. Piirkondlikud ühistranspordikeskused on ühistranspordi valdkonna regionaalseteks kompetentsikeskusteks, kelle korraldada on regionaalne ühistransport ning tagada ühistranspordi eesmärgipärane osutamine. Kohalikul omavalitsusel on võimalus läbi keskuste liikmelisuse osaleda piirkonna ühistranspordi korraldamises ja teha ise vahetult ühistranspordi korraldamist puudutavaid otsuseid, et oleks tagatud regiooni liinivõrgu kujundamine piirkonna vajadustest lähtuvalt. Halduspiire ületavate liinide eristamisel lasub ühistransporti korraldavatel pädevatel asutustel kohustus kaalutleda kogumis liini iseloomustavaid näitajaid, eelkõige sõiduplaani, sõitjate põhilist sihtrühma, peamist teeninduspiirkonda ja ühissõiduki tehnilist vastavust liini teenindamiseks. Vastavalt läbiviidud kaalutlusele jaotatakse bussiliinid maakondlikeks ja kohalikeks liinideks ning vastavalt määratakse, kas liini korraldamise eest tasub riik, omavalitsus või tasumine toimub proportsionaalselt ühise rahastusena. Lähtuvalt piirkonna vajadustest võib kohalike liinide lõimimine maakonnaliinidega osutuda optimaalseks lahenduseks, kuid taoliste liinide rahastamine peab toimuma proportsionaalselt riigi ja omavalitsuste poolt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Lisaadressaadid: Transpordiamet Margus Tähepõld 625 6490 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel