Saatja: Ervin Nurmela <
[email protected]>
Saadetud: 11.05.2021 14:29
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Selgitustaotlus
Nurmela & Co Law Firm OÜ pöördub Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
poole seonduvalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021
määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega (edaspidi Määrus)
rakendamise probleemiga, paludes selgitust Määruse korrektse ja
eesmärgipärase tõlgenduse küsimuses.
Selgitustaotlus on lisatud manusena.
Lugupidamisega
Ervin Nurmela
nurmela.
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122
E-post:
[email protected]
Tallinnas, 11.05.2021
Selgitustaotlus: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 21.04.2021 määrus nr 16 Ettevõtjate toetamine
seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega
Lugupeetud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
Nurmela & Co Law Firm OÜ pöördub Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poole seonduvalt Ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021 määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ (edaspidi Määrus) rakendamise
probleemiga, paludes selgitust Määruse korrektse ja eesmärgipärase tõlgenduse küsimuses. Pöördumine
on esitatud jaekaubandusvaldkonnas tegutseva ettevõtja (kliendi) huvides.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus § 3 kohaselt
riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide,
nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome
tegevuse kohta.
Määruse § 1 lg 3 kohaselt toetuse andmisel kohaldatakse riigieelarve seaduse § 813 lõike 1 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimusi.
Vabariigi Valitsuse 16.04.2021 määruse nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi
leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused“ § 5 lg 1 p 1 kohaselt meetme tingimuste
kehtestamisel lähtutakse põhimõttest, et meetme alusel hüvitise või toetuse eraldamine peab olema
läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning tagama sihtrühma kuuluvate isikute võrdse kohtlemise nii ühe
meetme raames kui ka erinevate meetmete vahel.
Seega sätestab Vabariigi Valitsuse 16.04.2021 määrus nr 38, et hüvitise või toetuse eraldamine ei tohiks
olla diskrimineeriv ning see peaks tagama sihtrühma kuuluvate isikute võrdse kohtlemise.
Määruse § 13 lg 1 sätestab, et jaekaubanduse ettevõtja toetust võib taotleda käibemaksukohustuslasest
juriidilisest isikust ettevõtja:
1) kelle märtsi 2021. a käibe langus oli võrreldes perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember 2019. a
aritmeetilise keskmise ühe kuu käibega vähemalt 30 protsenti ja
2) kes olid käibemaksukohustuslased 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019. a.
Määrus § 4 p 8 sätestab, et jaekaubanduse ettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes omab või
valdab füüsilist kauplust või müügisaali, kus klientidel oli või on Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a
korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud” punkti
OÜ Nurmela & Co Law Firm - reg. 11353173 - Vana-Kalamaja 6-104 Tallinn
+372 5130013 -
[email protected] - www.nurmela.ee
2/3
2014 alapunkti 8 kohaselt alates 11. märtsist 2021. a kuni nimetatud alapunktis sätestatud piirangu
lõppemiseni keelatud viibida ning kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu G 451, jagu 4532 , jagu
4540, jagu 4719, jagu 4726, jagu 474, jagu 475, jagu 476, jagu 477 või jagu 478, välja arvatud isikud, kelle
põhitegevusala on EMTAK koodiga 4773, 4774, 47762, 47781 ja 4781;
Seega on jaekaubandusettevõtja toetuse eesmärk toetada füüsilist kauplust või müügisaali omavat
ettevõtjat, kelle jaekaubandusega seotud majandustegevus oli seiskunud alates 11.03.2021, seoses
Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutega.
Määruse § 4 p 9 kohaselt käive on taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel
deklareeritud käibe suurus.
Määrus defineerib käibena Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe,
eristamata, kas tegemist on füüsilise kaupluse jaekäibe või mõne muu käibega. Määrus ei erista seega
toetusele kvalifitseerumisel ettevõtja jaekaubanduse käivet (mis oli piirangute all) ja muud käivet.
Kuna nii toetusele kvalifitseerumine kui ka toetuse suurus on seotud käibe languse suurusega, siis seab
Määrus ebavõrdsesse ja diskrimineerivasse olukorda need ettevõtjad, kelle juriidilise isiku
majandustegevus ei seisne üksnes jaekaubanduses (mille füüsiliste poodide käibelangus sulgemisperioodil
oli ilmselgelt 100%), vaid kes viivad sama juriidilise isiku alt läbi ka muud majandustegevust.
Muu majandustegevuse käibe langus koosmõjus jaekaubanduse käibe langusega ei pruugi aga tagada
jaekaubanduse sektori toetuseks vajalikku kvalifitseerumist (kui summaarne käibelangus ei olnud nõutav
30%). Samuti võib muu majandustegevuse käibe väiksem langus mõjutada ka jaekaubandusele
ettenähtud teotuse suurust (toetuse suurus saadakse käibe languse läbi korrutamise teel).
Selline samas sektoris (jaekaubanduse valdkonnas) tegutsevate ettevõtjate erinev kohtlemine läheb aga
vastuollu Vabariigi Valitsuse 16.04.2021 määruse nr 38 § 5 lg 1 p 1 sätestatud ebavõrdse ja diskrimineeriva
kohtlemise keeluga. Samuti ei taga selline toetusmeetme rakendamine tegelikult toetuse eesmärki
(leevendada jaekaubanduse füüsiliste kaupluse sulgemise mõjusid).
Toetusele kvalifitseerumisel ja toetuse suuruse määramisel oleks kohane ja eesmärgipärane lähtuda
üksnes toetatava valdkonna (st jaekaubanduse) käibe langusest.
Ebavõrdne ja diskrimineeriv kohtlemine ei saa olla põhjendatud haldusefektiivsusega. Jaekaubanduse
ettevõtetel on võimalik toetuse taotlemisel esitada ka üksnes jaekäibe näitajad ja jaekäibega seotud
tööjõukulud.
Lähtudes eeltoodust palun selgitada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021 määruse nr 16
„Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate
piirangutega“ osas järgnevat:
1. Miks on jaekaubanduse ettevõtja toetusele kvalifitseerumisel otsustatud lähtuda ettevõtja poolt
Maksu- ja Tolliametile deklareeritud kogukäibest, mitte jaekaubanduse tegevusega seotud käibest?
2. Milline on seos ettevõtja muu (mitte jaekaubanduse) käibel selgelt jaekaubandusele mõeldud
toetusmeetme määramisel?
3. Miks ei saa ettevõtja taotleda toetust olukorras, kus tema füüsilise kaupluse käibelangus on suurem
kui nõutav 30% (laussulgemise puhul tõenäoliselt 100% käibelangus), kuid arvestades muu (mitte
füüsilise kauplusega seotud) käibe langust ei ole koondkäibe langus nõutav 30%?
3/3
4. Kuidas on tagatud kahe ettevõtja, kellest ühel ettevõtjal on üksnes füüsilised kauplused, mis olid
suletud (jaekäibe ja koondkäibe langus 100%) ja teisel ettevõtjal, kellel on samuti füüsilised
kauplused kuid ka näiteks ekspordile suunatud hulgimüük (jaekäibe langus 100%, koondkäibe
langus nt 25%) võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine jaekaubanduse füüsiliste kaupluse
sulgemise toetamisel seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate
piirangutega?
5. Kas Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister näeb võimalust täpsustada/muuta Määrust viisil, et
jaekaubanduse sulgemise mõjude leevendamise toetusmeetme jagamine kohtleks võrdselt kõiki
isikuid, kelle füüsilised kauplused olid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust
tulenevate piirangutega seoses suletud, st võrdleks üksnes meetme eesmärgiga kooskõlas olevat
käivet, st füüsiliste kaupluse käibelangust?
Arvestades, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ei ole veel avanud ülalviidatud Määruse järgset
toetuste taotlemist ning soovist vältida võimalikke õigusvaidlusi, palun käesolevale selgitustaotlusele
võimalusel vastust esimesel võimalusel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt
Ervin Nurmela
Nurmela & Co Law Firm OÜ