dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

MTÜ Eesti Õliühing pöördumine seoses rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosiga

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. mai 2021
Viit
1.15-5/2021/2323-2
Registreeritud
11. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Timo Tatar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond)

Failid

  • 📎6-42828-2 11.05.2021 Väljaminev kiri.asice584 KB

Sisu (failidest)

eie 09.04.2021 * MTÜ Eesti Õliühing Meie 11.05.2021 nr 6-4/2828-2 [email protected] * MTÜ Eesti Õliühing pöördumine seoses rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosiga Austatud härra Raamat Rahandusministeerium on oma prognoosides sõltumatu ning prognoos valmib parima teadmise juures, kasutades seejuures kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid. Aastate 2011– 2020 prognoosivigade analüüs näitab, et rahandusministeeriumi majandusprognoosid ei erine oluliselt ega süsteemselt teiste institutsioonide prognoosidest1. Sõltumatu eelarvenõukogu on seni alati leidnud, et rahandusministeeriumi prognoosid on sobivaks aluseks eelarvepoliitika kujundamisel. Sama kinnituse sai eelarvenõukogu käest ka meie 2021. aasta kevadine majandusprognoos2. Maksutulude prognoos, nii ka aktsiisilaekumised, on kooskõlas rahandusministeeriumi makromajandusprognoosiga. Rahandusministeerium lähtub majandusprognoosis tervikvaatest, sealhulgas arvestades tavapäraste majandusseoste ning pikemate trendidega. Riigirahanduse prognoos on kooskõlas makromajanduse prognoosiga. Kõikide tuleviku numbrite taga on ajaloolised andmed ja trendid, mis on nii avalikult kättesaadavad kui ka eraldi päringutega juurde küsitud. Ajaloolistele andmetele tuginedes lähtume (v.a üksikud aastad), et suures plaanis ei saa diislikütuse prognoos liikuda teises suunas kui põhilised makromajandusnäitajad, mis mõjutavad enim kütuse tarbimist. Peamised makromajanduse muutujad, mida ökonomeetrilise modelleerimise käigus kasutame, on näiteks veosekäive, jae- ja hulgikaubandus, naftabarreli hind, ehitussektori lisandväärtus ning eratarbimine3. Prognoosi sisendina kasutame ka turuosaliste (nt Eesti Gaas, kütusemüüjad, transpordisektori esindajad) hinnanguid nii praeguse olukorra kui ka tuleviku kohta. Lisaks annavad sisendi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maksu- ja tolliamet. Rahandusministeeriumi kevadprognoosis on arvestatud, et aktsiisimäära erisuse lõppemisel (pigem juba varem) hoogustub taas piiriülene tankimine. Tankimine, mis kaheks aastaks 1 Täpsem analüüs sisaldub rahandusministeeriumi 2021. a kevadise prognoosi seletuskirjas lisas 1 2 Viide - https://eelarvenoukogu.ee/uudised/alates-2022-aastast-tuleks-taas-taita-eelarvereegleid 3 Eratarbimine mõjutab diislikütuse tarbimist kõige vähem nimetatud teguritest, kuna kodumajapidamiste osakaal tarbimisest jääb 13-15% juurde. Allikas statistikaameti andmebaas energiatoodete kasutamine tegevusalade lõikes. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 tagasi Eestisse toodi, viiakse piiri taha tagasi (eelkõige Lätti ja Leetu). Riskina oleme markeerinud, et see võib toimuda kiiremini ja suuremas mahus kui prognoosis eeldatud. Suveprognoosis on meil rohkem andmeid viimastest arengutest piirikaubandusest ning siseriikliku tankimise muutusest, mis võimaldab prognoosimudeleid edasi arendada ning täpsustada. Mistõttu ei saa välistada, et suveprognoosis tuleb diisliaktsiisi prognoosi muuta praegusega võrreldes. Joonisel 1 on toodud diislikütuse deklareerimise kogused aastate 2003–2020 kohta. 18-aastase perioodi jooksul on deklareerimine peamiselt aastast aastasse kasvanud. Pikaajalist langustrendi siinkohal välja ei joonistu. Tegemist on diislikütuse (v.a. erimärgistatud kütus) deklareerimisega, mitte ainult maismaatranspordi tarbitava kogusega. Peamise diislikütuse deklareerimise mõjutajana oleks siinkohal pikaajaline ja süvenev veoautode tankimise vähenemine esile tulnud. Viimastel aastatel on maismaatranspordi tegelik ja potentsiaalne tankimine vähenenud, seda peamiselt piirikaubanduse suurenemise tõttu, vähendades seejuures kokkuvõttes diislikütuse deklareerimist ja aastaseid kasve. Joonis 1. Diislikütuse deklareerimine aastatel 2003–2020 mln liitirt 900 50% 800 40% 37% 700 31% 30% 28% 600 20% 20% 13% 15% 500 10% 11% 10% 7% 8% 3% 3% 400 0% 3% 0% -9% -7% 300 -10% 200 -20% 100 -30% -33% 0 -40% 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kogused Silutud kogused Kasv v.e.a. (parem skaala) Ajaloolised trendid annavad meile tunnetuse, kuidas võib tulevikus tarbimine muutuda. Prognoosimudelites hinnatakse olemasolevate andmete pealt erinevate tegurite vahelisi seoseid tervikuna, kuid see võimaldab täpsemalt eristada ühe teguri mõju tervikpildile. Kõige keerulisem ja kõige suuremate riskidega on kvantitatiivselt ja punkthinnanguna prognoosida suurte poliitikamuutustega kaasnevat arengut. Sellest tulenevalt on rahandusministeeriumi prognoosid pigem konservatiivsed, ennustades pikemas tulevikuvaates stabiilseid trende. Täiendavalt kirjeldame riskikohti ning prognoosiga seotud ebakindlust. Joonisel 2 oleme välja toonud veosekäibe ja diislikütuse deklareerimise kvartaalsed kasvud aastate 2003–2025 kohta. Makromajanduse prognoos lähtub sellest, et maismaatranspordi veosekäive kasvab koos majanduskasvuga, kuna prognoosiperioodil suurenevad oluliselt erinevate investeeringute mahud ning majandusse lisanduva välisraha maht. Kui aastatel 2011–2016 kasvas majandus 3,3% aastas, siis kaubaveomahud suurenesid 4,3% ja veosekäive 7% aastas. 2017. aastal alanud langus on seletatav mitmete negatiivsete tegurite koondmõjuga, millega kaasnes Eesti firmade turuosa vähenemine ja konkurentsivõime langus rahvusvahelistel vedudel. 2 Konkurentsivõimele mõjusid negatiivselt tööjõunappus, palgasurve ja kütuseaktsiisi tõus. Nõudlus rahvusvaheliste vedude järele peaks kasvama nii sellel kui ka järgnevatel aastatel kooskõlas kaubanduspartnerite kasvuootustega. Veosekäive riigisisestel vedudel hakkab taastuma sellel aastal koos piirangute leevendamisega ja suureneb edaspidi koos majandusaktiivsuse kasvuga. Rahvusvahelised veod moodustavad maanteetranspordi veosekäibest ca 70%, seega 30% moodustavad riigisisesed veod. Riigisisesed veomahud ja veosekäive langesid eelmisel aastal vastavalt 20% ja 22%, mis oli seotud majandusaktiivsuse vähenemisega. Veosekäibe langus asendub stabiilse kasvuga, kuna veomahud hakkavad koos majandustegevuse taastumisega kasvama, seda nii tööstuses kui ka kaubanduses, turismiga seotud ja muudes teeninduse valdkondades. Eriline roll on nõudluse kasvul ehitusel, kus on oodata kasvu juba sellel aastal ja kiirenemist edaspidi, mis on olulisel määral seotud valitsuse investeeringute suurenemisega. Joonis 2. Veondusekäibe kasv ja diislikütuse deklareerimise kasv võrreldes eelmise kvartaliga aastatel 2003–2025 (prognoos punktiiriga aastate 2021–2025 kohta) 60,0% 50,0% 40,0% 30,0% 20,0% 10,0% 0,0% -10,0% -20,0% -30,0% -40,0% 2003 kv IV 2005 kv II 2006 kv IV 2008 kv II 2009 kv IV 2011 kv II 2012 kv IV 2014 kv II 2017 kv II 2020 kv II 2023 kv II 2003 kv I 2004 kv III 2006 kv I 2007 kv III 2009 kv I 2010 kv III 2012 kv I 2013 kv III 2015 kv I 2016 kv III 2018 kv I 2019 kv III 2021 kv I 2022 kv III 2024 kv I 2025 kv III 2024 kv IV 2015 kv IV 2018 kv IV 2021 kv IV Veondus_kasv Diisel_kasv Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Merliin Laos, [email protected], 611 3115 Irina Bõtškova, [email protected], 611 3432 Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3 Rahandusministeerium Majanduskomisjon Rahanduskomisjon Taavi Aas Andres Sutt Kristen Michal Erki Savisaar 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →