eie 09.04.2021 *
MTÜ Eesti Õliühing Meie 11.05.2021 nr 6-4/2828-2
[email protected] *
MTÜ Eesti Õliühing pöördumine
seoses rahandusministeeriumi
kevadise majandusprognoosiga
Austatud härra Raamat
Rahandusministeerium on oma prognoosides sõltumatu ning prognoos valmib parima
teadmise juures, kasutades seejuures kõige uuemaid kättesaadavaid andmeid. Aastate 2011–
2020 prognoosivigade analüüs näitab, et rahandusministeeriumi majandusprognoosid ei erine
oluliselt ega süsteemselt teiste institutsioonide prognoosidest1.
Sõltumatu eelarvenõukogu on seni alati leidnud, et rahandusministeeriumi prognoosid on
sobivaks aluseks eelarvepoliitika kujundamisel. Sama kinnituse sai eelarvenõukogu käest ka
meie 2021. aasta kevadine majandusprognoos2.
Maksutulude prognoos, nii ka aktsiisilaekumised, on kooskõlas rahandusministeeriumi
makromajandusprognoosiga. Rahandusministeerium lähtub majandusprognoosis
tervikvaatest, sealhulgas arvestades tavapäraste majandusseoste ning pikemate trendidega.
Riigirahanduse prognoos on kooskõlas makromajanduse prognoosiga. Kõikide tuleviku
numbrite taga on ajaloolised andmed ja trendid, mis on nii avalikult kättesaadavad kui ka
eraldi päringutega juurde küsitud. Ajaloolistele andmetele tuginedes lähtume (v.a üksikud
aastad), et suures plaanis ei saa diislikütuse prognoos liikuda teises suunas kui põhilised
makromajandusnäitajad, mis mõjutavad enim kütuse tarbimist. Peamised makromajanduse
muutujad, mida ökonomeetrilise modelleerimise käigus kasutame, on näiteks veosekäive, jae-
ja hulgikaubandus, naftabarreli hind, ehitussektori lisandväärtus ning eratarbimine3.
Prognoosi sisendina kasutame ka turuosaliste (nt Eesti Gaas, kütusemüüjad, transpordisektori
esindajad) hinnanguid nii praeguse olukorra kui ka tuleviku kohta. Lisaks annavad sisendi
majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maksu- ja tolliamet.
Rahandusministeeriumi kevadprognoosis on arvestatud, et aktsiisimäära erisuse lõppemisel
(pigem juba varem) hoogustub taas piiriülene tankimine. Tankimine, mis kaheks aastaks
1
Täpsem analüüs sisaldub rahandusministeeriumi 2021. a kevadise prognoosi seletuskirjas lisas 1
2
Viide - https://eelarvenoukogu.ee/uudised/alates-2022-aastast-tuleks-taas-taita-eelarvereegleid
3 Eratarbimine mõjutab diislikütuse tarbimist kõige vähem nimetatud teguritest, kuna kodumajapidamiste
osakaal tarbimisest jääb 13-15% juurde. Allikas statistikaameti andmebaas energiatoodete kasutamine
tegevusalade lõikes.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tagasi Eestisse toodi, viiakse piiri taha tagasi (eelkõige Lätti ja Leetu). Riskina oleme
markeerinud, et see võib toimuda kiiremini ja suuremas mahus kui prognoosis eeldatud.
Suveprognoosis on meil rohkem andmeid viimastest arengutest piirikaubandusest ning
siseriikliku tankimise muutusest, mis võimaldab prognoosimudeleid edasi arendada ning
täpsustada. Mistõttu ei saa välistada, et suveprognoosis tuleb diisliaktsiisi prognoosi muuta
praegusega võrreldes.
Joonisel 1 on toodud diislikütuse deklareerimise kogused aastate 2003–2020 kohta. 18-aastase
perioodi jooksul on deklareerimine peamiselt aastast aastasse kasvanud. Pikaajalist
langustrendi siinkohal välja ei joonistu. Tegemist on diislikütuse (v.a. erimärgistatud kütus)
deklareerimisega, mitte ainult maismaatranspordi tarbitava kogusega. Peamise diislikütuse
deklareerimise mõjutajana oleks siinkohal pikaajaline ja süvenev veoautode tankimise
vähenemine esile tulnud. Viimastel aastatel on maismaatranspordi tegelik ja potentsiaalne
tankimine vähenenud, seda peamiselt piirikaubanduse suurenemise tõttu, vähendades
seejuures kokkuvõttes diislikütuse deklareerimist ja aastaseid kasve.
Joonis 1. Diislikütuse deklareerimine aastatel 2003–2020
mln liitirt
900 50%
800 40%
37%
700 31% 30%
28%
600 20% 20%
13% 15%
500 10% 11% 10%
7% 8%
3% 3%
400 0% 3% 0%
-9% -7%
300 -10%
200 -20%
100 -30%
-33%
0 -40%
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Kogused Silutud kogused Kasv v.e.a. (parem skaala)
Ajaloolised trendid annavad meile tunnetuse, kuidas võib tulevikus tarbimine muutuda.
Prognoosimudelites hinnatakse olemasolevate andmete pealt erinevate tegurite vahelisi
seoseid tervikuna, kuid see võimaldab täpsemalt eristada ühe teguri mõju tervikpildile. Kõige
keerulisem ja kõige suuremate riskidega on kvantitatiivselt ja punkthinnanguna prognoosida
suurte poliitikamuutustega kaasnevat arengut. Sellest tulenevalt on rahandusministeeriumi
prognoosid pigem konservatiivsed, ennustades pikemas tulevikuvaates stabiilseid trende.
Täiendavalt kirjeldame riskikohti ning prognoosiga seotud ebakindlust. Joonisel 2 oleme välja
toonud veosekäibe ja diislikütuse deklareerimise kvartaalsed kasvud aastate 2003–2025
kohta.
Makromajanduse prognoos lähtub sellest, et maismaatranspordi veosekäive kasvab koos
majanduskasvuga, kuna prognoosiperioodil suurenevad oluliselt erinevate investeeringute
mahud ning majandusse lisanduva välisraha maht. Kui aastatel 2011–2016 kasvas majandus
3,3% aastas, siis kaubaveomahud suurenesid 4,3% ja veosekäive 7% aastas. 2017. aastal
alanud langus on seletatav mitmete negatiivsete tegurite koondmõjuga, millega kaasnes Eesti
firmade turuosa vähenemine ja konkurentsivõime langus rahvusvahelistel vedudel.
2
Konkurentsivõimele mõjusid negatiivselt tööjõunappus, palgasurve ja kütuseaktsiisi tõus.
Nõudlus rahvusvaheliste vedude järele peaks kasvama nii sellel kui ka järgnevatel aastatel
kooskõlas kaubanduspartnerite kasvuootustega. Veosekäive riigisisestel vedudel hakkab
taastuma sellel aastal koos piirangute leevendamisega ja suureneb edaspidi koos
majandusaktiivsuse kasvuga.
Rahvusvahelised veod moodustavad maanteetranspordi veosekäibest ca 70%, seega 30%
moodustavad riigisisesed veod. Riigisisesed veomahud ja veosekäive langesid eelmisel aastal
vastavalt 20% ja 22%, mis oli seotud majandusaktiivsuse vähenemisega. Veosekäibe langus
asendub stabiilse kasvuga, kuna veomahud hakkavad koos majandustegevuse
taastumisega kasvama, seda nii tööstuses kui ka kaubanduses, turismiga seotud ja muudes
teeninduse valdkondades. Eriline roll on nõudluse kasvul ehitusel, kus on oodata kasvu juba
sellel aastal ja kiirenemist edaspidi, mis on olulisel määral seotud valitsuse investeeringute
suurenemisega.
Joonis 2. Veondusekäibe kasv ja diislikütuse deklareerimise kasv võrreldes eelmise
kvartaliga aastatel 2003–2025 (prognoos punktiiriga aastate 2021–2025 kohta)
60,0%
50,0%
40,0%
30,0%
20,0%
10,0%
0,0%
-10,0%
-20,0%
-30,0%
-40,0%
2003 kv IV
2005 kv II
2006 kv IV
2008 kv II
2009 kv IV
2011 kv II
2012 kv IV
2014 kv II
2017 kv II
2020 kv II
2023 kv II
2003 kv I
2004 kv III
2006 kv I
2007 kv III
2009 kv I
2010 kv III
2012 kv I
2013 kv III
2015 kv I
2016 kv III
2018 kv I
2019 kv III
2021 kv I
2022 kv III
2024 kv I
2025 kv III
2024 kv IV
2015 kv IV
2018 kv IV
2021 kv IV
Veondus_kasv Diisel_kasv
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Merliin Laos,
[email protected], 611 3115
Irina Bõtškova,
[email protected], 611 3432
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
3
Rahandusministeerium
Majanduskomisjon
Rahanduskomisjon
Taavi Aas
Andres Sutt
Kristen Michal
Erki Savisaar
4