dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. mai 2021
Viit
13-2/21-0353/2857-15
Registreeritud
10. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
13/S Elektroonilise side korraldamine
Sari
13-2/S Elektroonilise side kirjavahetus ettevõtete ning asutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-2/21-0353
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎14-63663-1 10.05.2021 Väljaminev kiri.asice482 KB

Sisu (failidest)

SUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 03.05.2021 kehtiv kuni 03.05.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium* Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 10.05.2021 nr 14-6/3663-1 [email protected] Ettepanekud eelnõule "Eesti lairiba arendamise plaan 2021-2030" Aitäh võimaluse eest kaasa rääkida regionaalpoliitika seisukohast äärmiselt olulisel teemal! Kiire ja kvaliteetne andmeside on vajalik eeldus nii töökohtade kui ka olulise osa teenustest kättesaadavuse tagamisel. Esitame ettepanekud lairiba juurdepääsuvõrkude arendamise regionaalse tasakaalustatuse parandamiseks. Valge ala määratlemine Avaliku konsultatsiooni eelnõus on esitatud ettepanek anda toetust ainult väljaspool linnu asuvate hoonete ühendamiseks. Eelnõu lk 11 teksti järgi on tabelites arvesse võetud asustatud hooneid väljaspool linnu, vallasiseseid linnu ja aleveid. Kuivõrd suur osa varasematest toetustest läks just suurematesse asulatesse1, siis on meie ettepanek välistada uue perioodi toetuse sihtpiirkonnast lisaks linnadele ja väikelinnadele ka alevid ja suuremad alevikud, andes võimaluse ehitada toetusega juurdepääsuvõrgud vähem atraktiivsetesse asukohtadesse hajaasustuses. Suuremates alevikes (üle 3000 elaniku - Haabneeme, Laagri, Peetri, Saku, Tabasalu, Jüri) on rohkem elanikke kui väiksemates linnades. Alla 2000 elaniku on Eestis 11 linnas2, lisaks mitmes Kohtla-Järve eraldiseisvas linnaosas. Suurimad Harjumaa külad on samuti ligi 2000 elanikuga ning tänu soodsale asukohale kaetakse need eraturu poolt ühendusvõimalustega tõenäoliselt enne, kui mitmed väiksemad linnad teistes maakondades. 1 Vt näiteks https://vana.ttja.ee/sites/default/files/content-editors/Lairiba/TaristumeetmeKaart/kaart.html 2 Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia, Antsla, Mustvee, Võhma, Lihula, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Püssi, Kallaste, Mõisaküla Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Joonis 1: Asulate elanike arv ja asustustihedus 01.01.2019. a seisuga. Rahandusministeerium Statistikaameti andmete alusel. Hea alternatiivina näeme võtta nii maakondliku eelarve jaotuse alusena kui ka projektide valikus kriteeriumina arvesse asulatüüpide asemel asulasuurust ja asustustihendust. Kuivõrd asulate tüpoloogia (linn, vallasisene linn, küla, alev, alevik) ei näita tingimata elanikkonna paiknemise tihedust ega lairiba juurdepääsuvõrgu ehitamise reaalsete investeeringute vajadust. Eelarve jaotumine maakondades aastatel 2021-2025 Maakondliku rahajaotuse kehtestamine on samm õiges suunas ning on oluliseks eelduseks, et erinevused piirkondade ligipääsus kiirele internetiühendusele saaksid hakata vähenema. Eelarve maakondliku jaotuse valemis arvestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) maakonna valge ala suurust võrreldes kogu Eesti valge ala ulatusega, mis võimaldab võtta arvesse maakonna valges alas asuvate hoonete arvu ehk maakonna suurust. Valemis aga ei ole arvesse võetud erinevust maakondade praeguses kaetuses lairibavõrguga (valge ala osakaal maakonnas hajaasustuse hoonetes), mis seab ka uute investeeringute järel täna suurema valgeala osakaaluga maakondi jätkuvalt ebavõrdsesse seisundisse võrreldes väikse valge ala osakaaluga maakondadega. Kiire ja kvaliteetse andmeside olemasolu on vaieldamatuks konkurentsieeliseks kõigi maakondade jätkusuutliku arengu tagamisel. Eriti jämedalt tõi seda välja koroonakriisi aegne periood, mil kvaliteetse interneti olemasolu on nii töö kui teenuste kättesaadavuse eelduseks. Lairiba konsultatsiooni dokumendis pakutud valemis võetud eeldus, et kõigil maakondadel on sama stardipositsioon, millest võiks alates 2021. aastast proportsionaalselt hakata valget ala vähendama, ei pea paika. Kõige parema lairibavõrgu kaetusega maakond on praegu Harjumaa (valge ala osakaal 29,7% maakonna hajaasustuse hoonetest) ning kõige kehvema lairibavõrgu kaetusega maakond on Läänemaa (valge ala osakaal moodustab 98,7% maakonna hajaasustuse hoonetest). Saare, Põlva, Järva, Viljandi, Lääne-Viru maakondades jääb lairibaga katmata valge ala osakaal vahemikku 80- 2 70% asustatud hoonetest hajaasustuses. Antud erinevuste arvesse võtmata jätmine süvendab piirkondlike erinevuste suurenemist tasuvate töökohtade ja kvaliteetse teenuste kättesaamises ning mõjutab kahtlemata maakondade atraktiivsust nii potentsiaalsete elanike kui ka investorite seisukohalt. Sellest tulenevalt palume lairiba juurdepääsuvõrkude arendamise toetusmeetme eelarve maakondlikus jaotuses võtta arvesse maakondade praegusi erinevusi lairibavõrguga kaetuses nii, et pöördvõrdeliselt kõige rohkem toetust läheks kõige väiksema kaetusega maakondadele. MKMi pakutud valemi puhul jääksid need maakonnad jätkuvalt teistest maakondadest märkimisväärselt kehvema ligipääsuga kiirele internetiühendusele. Võimaliku alternatiivina võib valemis kaaluda varianti, mil maakonnale antakse toetust mingi piirini, näiteks kuni maakonna lairibaga kaetuse valge ala osakaal on 25%. See võimaldaks ühelt poolt investeerida kõigi maakondade lairibavõrgu arengusse, kuid teiselt jätaks lairibaga 75% kaetuse saavutanud maakondi hilisematest taotlusvoorudest välja ning lubaks suunata rohkem raha lairibaga kehvema kaetusega maakondadele. Ja siis kui kõik maakonnad on saavutanud tulevikus 75% kaetuse lairibaga, siis saab jälle üleriigiliste voorudega edasi minna. Joonis 2: Maakondade vahelised erinevused lairibavõrguga kaetuses. Rahandusministeeriumi arvutused MKMi eelnõu „Eesti lairiba arendamise plaan 2021-2030“ avalikuks konsultatsiooniks andmete alusel, aluseks MKMi pakutud jaotusvalem. Eelarve jaotuses maakondade vahel jääb MKMi pakutud valemis arvestamata ka töökohtade maakondlik paiknemine. Kuivõrd ettevõtete jaoks võib kiire interneti olemasolu olla oluliselt pakilisem vajadus kui inimeste elukohas, siis töökohtade asukohtadega arvestamine toetusmeetme eelarve maakondlikus jaotuses ilmtingimata vajalik. Täpsemaks hindamiseks lairiba taristu turutõrke suurust maapiirkondades palume jätkuvalt kasutada Töötamise registri andmeid töökohtade asukohtade kaardistamiseks. Kuivõrd elu püsimiseks hajaasustuspiirkondades kaheks oluliseks teguriks on töökohtade olemasolu ning erinevate teenuste kättesaadavus, tuleb turutõrgete piirkondades valiku tegemisel eelistada kiire interneti viimist kõikide olemasolevate ja potentsiaalsete töökohadeni. Siinjuures on abiks Statistikaameti veebilehel olev kaart „Majandusüksused hõivatud töötajate arvu järgi“, mis toob töökohtade kontsentratsiooni asukohad välja: 3 https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR?app_id=STAT2&user_id=at&LANG=1&resetlegen d=1&bbox=311750,6361000,748750,6613500&thm=TOOARVG22019_TOTAL&thmp=4 &thma=90&thmj=2. Projektide valikukriteeriumid ja hindamine Eelnõu ettepanekus katta juurdepääsuvõrguga üks asustusüksus terviklikult näeme positiivsena asjaolu, et kriteerium takistab eelistada asustusüksustes atraktiivseid kante. Murekohana näeme hajusamaid piirkondi suurema pindalaga asulates, kus on vähe inimesi ning kes asuvad lisaks ka küla erinevates nurkades3. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku hindamise ühe eelistuskriteeriumina sätestada asustusüksuse asustustiheduse kriteeriumi nii, et mida hajuvam asustusüksus4 on, seda kõrgemaid punkte saab projekt hindamisel. Oluline on ühtlasi läbi mõelda, kuidas käsitleda hindamisel (mitme asula hõlmamise kriteerium) näiteks 1-2 inimesega asulaid, mida Eestis on kokku 134, või ilma elaniketa asulaid, ning kas peab sätestama minimaalse inimeste arvu piiri asula kohta juurdepääsuvõrgu väljaarendamiseks, et hindamisel eelist saada. Näiteks, kas eelistuskriteeriumi eest boonus- punktide saamiseks peab projekt hõlmama vähemalt 10 huvitatud majapidamist või ettevõtet igast asulast. Taotluste hindamise aluseks olevate eelduste tagamine Toetuse andmise otsustega on oluline tagada, et toetuse taotlejate poolt taotlustes toodud lubadused ning projektide hindamisel ja valikus oluliseks peetud tingimused oleksid projektide elluviimisel ilmtingimata täidetud. Selleks palume toetuse andmise otsustes / lepingutes fikseerida muu hulgas ka ettevõtjate poolt toodud lubadused ühenduste arvu tagamiseks ettevõtetele, lastega peredele ja muudele hindamisel eelistatud sihtrühmadele. Toetuse andmise otsuses / lepingus toodud lubaduste täitmise (tulemuste saavutamise) tuleb siduda hilisema toetuse väljamaksmisega. Juhul, kui osa lubadustest jääb täitmata, peab jääma proportsionaalselt välja maksmata ka vastav osa toetusest. Andmeallikana saab kasutada eelistatud sihtgrupi olemasolu määratlemisel Rahvastikuregistri ning Töötamise registri andmeid. Alternatiivseks lahenduseks oleks maksta eelistuskriteeriumite seadmise asemel nn preemiat ettevõtete või lastega perede majapidamiste ühendamisel. Toetuse saajale projektipõhise toetuse suuruse arvutamisel pärast projekti elluviimist saaks sätestada suuremat hinnakoefitsienti ettevõtete ühendamise eest lairibaga (võrreldes kodumajapidamistega) ning suuremat hinnakoefitsienti ka lastega perede ühendamise eest (võrreldes ilma lasteta perede ühendamisega). Andmebaasid 1. Töötamise register: https://www.emta.ee/et/tor. 2. Rahvastiku register: https://www.rahvastikuregister.ee/. Kuna konsultatsioonipaberis on küsitud täiendavate andmete kohta, mis aitavad muuhulgas turutõrkega arvestada, siis võib siinkohal nimetada kahte kahaneva ja vananeva elanikkonnaga kohandamise kontekstis asjakohast uuringut: 3 https://www.hendrikson.ee/maps/V%c3%a4ikeasulad/ 4 Kergliikluse mudeli kaardi üheks kihiks on asustustihendus, kättesaadav siit: https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed- ohuruum/eesti-teedevork/kergliiklejate-arv-riigiteede-aares, samuti saab määrata asula asustustihedust elanike arvu ja pindala andmete põhjal 4  2020 aastal viidi läbi uuring kahaneva rahvastikuga piirkondade elukeskkonna kaardistamiseks ja kohandamiseks vastavaks elanike arvule ning nende vajadustele. Töö tulemusena valmisid suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks: https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/tuhjeneva-elukeskkonna-juhend/. 2021. aastal toimub uuringu metoodikat kasutades andmekorje üle Eesti, et abistada kohalikke omavalitsusi arengudokumentide ettevalmistamisel.  Eesti tasakaalustatud arengu üheks väljakutseks on rahvastiku koondumine suurematesse keskustesse. 2019. aasta alguses valmis Eesti väikeasulate uuring, mis selgitas välja asulate olukorra väljaspool keskuslinnu ning tegi ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil: https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/vaikeasulate-uuring/. Kordusuuring andmete täpsustamiseks toimub 2021. aasta lõpus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Natalja Zinovjeva 611 3043 [email protected] 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel