SUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 03.05.2021
kehtiv kuni 03.05.2026
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Teabevaldaja: Rahandusministeerium*
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 10.05.2021 nr 14-6/3663-1
[email protected]
Ettepanekud eelnõule "Eesti lairiba
arendamise plaan 2021-2030"
Aitäh võimaluse eest kaasa rääkida regionaalpoliitika seisukohast äärmiselt olulisel teemal!
Kiire ja kvaliteetne andmeside on vajalik eeldus nii töökohtade kui ka olulise osa teenustest
kättesaadavuse tagamisel. Esitame ettepanekud lairiba juurdepääsuvõrkude arendamise
regionaalse tasakaalustatuse parandamiseks.
Valge ala määratlemine
Avaliku konsultatsiooni eelnõus on esitatud ettepanek anda toetust ainult väljaspool linnu
asuvate hoonete ühendamiseks. Eelnõu lk 11 teksti järgi on tabelites arvesse võetud asustatud
hooneid väljaspool linnu, vallasiseseid linnu ja aleveid. Kuivõrd suur osa varasematest
toetustest läks just suurematesse asulatesse1, siis on meie ettepanek välistada uue perioodi
toetuse sihtpiirkonnast lisaks linnadele ja väikelinnadele ka alevid ja suuremad alevikud,
andes võimaluse ehitada toetusega juurdepääsuvõrgud vähem atraktiivsetesse asukohtadesse
hajaasustuses. Suuremates alevikes (üle 3000 elaniku - Haabneeme, Laagri, Peetri, Saku,
Tabasalu, Jüri) on rohkem elanikke kui väiksemates linnades. Alla 2000 elaniku on Eestis 11
linnas2, lisaks mitmes Kohtla-Järve eraldiseisvas linnaosas. Suurimad Harjumaa külad on
samuti ligi 2000 elanikuga ning tänu soodsale asukohale kaetakse need eraturu poolt
ühendusvõimalustega tõenäoliselt enne, kui mitmed väiksemad linnad teistes maakondades.
1 Vt näiteks https://vana.ttja.ee/sites/default/files/content-editors/Lairiba/TaristumeetmeKaart/kaart.html
2 Kilingi-Nõmme, Karksi-Nuia, Antsla, Mustvee, Võhma, Lihula, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Püssi, Kallaste, Mõisaküla
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Joonis 1: Asulate elanike arv ja asustustihedus 01.01.2019. a seisuga. Rahandusministeerium
Statistikaameti andmete alusel.
Hea alternatiivina näeme võtta nii maakondliku eelarve jaotuse alusena kui ka projektide
valikus kriteeriumina arvesse asulatüüpide asemel asulasuurust ja asustustihendust. Kuivõrd
asulate tüpoloogia (linn, vallasisene linn, küla, alev, alevik) ei näita tingimata elanikkonna
paiknemise tihedust ega lairiba juurdepääsuvõrgu ehitamise reaalsete investeeringute
vajadust.
Eelarve jaotumine maakondades aastatel 2021-2025
Maakondliku rahajaotuse kehtestamine on samm õiges suunas ning on oluliseks eelduseks, et
erinevused piirkondade ligipääsus kiirele internetiühendusele saaksid hakata vähenema.
Eelarve maakondliku jaotuse valemis arvestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(edaspidi MKM) maakonna valge ala suurust võrreldes kogu Eesti valge ala ulatusega, mis
võimaldab võtta arvesse maakonna valges alas asuvate hoonete arvu ehk maakonna suurust.
Valemis aga ei ole arvesse võetud erinevust maakondade praeguses kaetuses lairibavõrguga
(valge ala osakaal maakonnas hajaasustuse hoonetes), mis seab ka uute investeeringute järel
täna suurema valgeala osakaaluga maakondi jätkuvalt ebavõrdsesse seisundisse võrreldes
väikse valge ala osakaaluga maakondadega. Kiire ja kvaliteetse andmeside olemasolu on
vaieldamatuks konkurentsieeliseks kõigi maakondade jätkusuutliku arengu tagamisel. Eriti
jämedalt tõi seda välja koroonakriisi aegne periood, mil kvaliteetse interneti olemasolu on nii
töö kui teenuste kättesaadavuse eelduseks. Lairiba konsultatsiooni dokumendis pakutud
valemis võetud eeldus, et kõigil maakondadel on sama stardipositsioon, millest võiks alates
2021. aastast proportsionaalselt hakata valget ala vähendama, ei pea paika. Kõige parema
lairibavõrgu kaetusega maakond on praegu Harjumaa (valge ala osakaal 29,7% maakonna
hajaasustuse hoonetest) ning kõige kehvema lairibavõrgu kaetusega maakond on Läänemaa
(valge ala osakaal moodustab 98,7% maakonna hajaasustuse hoonetest). Saare, Põlva, Järva,
Viljandi, Lääne-Viru maakondades jääb lairibaga katmata valge ala osakaal vahemikku 80-
2
70% asustatud hoonetest hajaasustuses. Antud erinevuste arvesse võtmata jätmine süvendab
piirkondlike erinevuste suurenemist tasuvate töökohtade ja kvaliteetse teenuste kättesaamises
ning mõjutab kahtlemata maakondade atraktiivsust nii potentsiaalsete elanike kui ka
investorite seisukohalt. Sellest tulenevalt palume lairiba juurdepääsuvõrkude arendamise
toetusmeetme eelarve maakondlikus jaotuses võtta arvesse maakondade praegusi erinevusi
lairibavõrguga kaetuses nii, et pöördvõrdeliselt kõige rohkem toetust läheks kõige väiksema
kaetusega maakondadele. MKMi pakutud valemi puhul jääksid need maakonnad jätkuvalt
teistest maakondadest märkimisväärselt kehvema ligipääsuga kiirele internetiühendusele.
Võimaliku alternatiivina võib valemis kaaluda varianti, mil maakonnale antakse toetust mingi
piirini, näiteks kuni maakonna lairibaga kaetuse valge ala osakaal on 25%. See võimaldaks
ühelt poolt investeerida kõigi maakondade lairibavõrgu arengusse, kuid teiselt jätaks lairibaga
75% kaetuse saavutanud maakondi hilisematest taotlusvoorudest välja ning lubaks suunata
rohkem raha lairibaga kehvema kaetusega maakondadele. Ja siis kui kõik maakonnad on
saavutanud tulevikus 75% kaetuse lairibaga, siis saab jälle üleriigiliste voorudega edasi
minna.
Joonis 2: Maakondade vahelised erinevused lairibavõrguga kaetuses. Rahandusministeeriumi
arvutused MKMi eelnõu „Eesti lairiba arendamise plaan 2021-2030“ avalikuks
konsultatsiooniks andmete alusel, aluseks MKMi pakutud jaotusvalem.
Eelarve jaotuses maakondade vahel jääb MKMi pakutud valemis arvestamata ka töökohtade
maakondlik paiknemine. Kuivõrd ettevõtete jaoks võib kiire interneti olemasolu olla oluliselt
pakilisem vajadus kui inimeste elukohas, siis töökohtade asukohtadega arvestamine
toetusmeetme eelarve maakondlikus jaotuses ilmtingimata vajalik. Täpsemaks hindamiseks
lairiba taristu turutõrke suurust maapiirkondades palume jätkuvalt kasutada Töötamise registri
andmeid töökohtade asukohtade kaardistamiseks. Kuivõrd elu püsimiseks
hajaasustuspiirkondades kaheks oluliseks teguriks on töökohtade olemasolu ning erinevate
teenuste kättesaadavus, tuleb turutõrgete piirkondades valiku tegemisel eelistada kiire
interneti viimist kõikide olemasolevate ja potentsiaalsete töökohadeni. Siinjuures on abiks
Statistikaameti veebilehel olev kaart „Majandusüksused hõivatud töötajate arvu järgi“, mis
toob töökohtade kontsentratsiooni asukohad välja:
3
https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR?app_id=STAT2&user_id=at&LANG=1&resetlegen
d=1&bbox=311750,6361000,748750,6613500&thm=TOOARVG22019_TOTAL&thmp=4
&thma=90&thmj=2.
Projektide valikukriteeriumid ja hindamine
Eelnõu ettepanekus katta juurdepääsuvõrguga üks asustusüksus terviklikult näeme
positiivsena asjaolu, et kriteerium takistab eelistada asustusüksustes atraktiivseid kante.
Murekohana näeme hajusamaid piirkondi suurema pindalaga asulates, kus on vähe inimesi
ning kes asuvad lisaks ka küla erinevates nurkades3. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku
hindamise ühe eelistuskriteeriumina sätestada asustusüksuse asustustiheduse kriteeriumi nii,
et mida hajuvam asustusüksus4 on, seda kõrgemaid punkte saab projekt hindamisel.
Oluline on ühtlasi läbi mõelda, kuidas käsitleda hindamisel (mitme asula hõlmamise
kriteerium) näiteks 1-2 inimesega asulaid, mida Eestis on kokku 134, või ilma elaniketa
asulaid, ning kas peab sätestama minimaalse inimeste arvu piiri asula kohta juurdepääsuvõrgu
väljaarendamiseks, et hindamisel eelist saada. Näiteks, kas eelistuskriteeriumi eest boonus-
punktide saamiseks peab projekt hõlmama vähemalt 10 huvitatud majapidamist või ettevõtet
igast asulast.
Taotluste hindamise aluseks olevate eelduste tagamine
Toetuse andmise otsustega on oluline tagada, et toetuse taotlejate poolt taotlustes toodud
lubadused ning projektide hindamisel ja valikus oluliseks peetud tingimused oleksid
projektide elluviimisel ilmtingimata täidetud. Selleks palume toetuse andmise otsustes /
lepingutes fikseerida muu hulgas ka ettevõtjate poolt toodud lubadused ühenduste arvu
tagamiseks ettevõtetele, lastega peredele ja muudele hindamisel eelistatud sihtrühmadele.
Toetuse andmise otsuses / lepingus toodud lubaduste täitmise (tulemuste saavutamise) tuleb
siduda hilisema toetuse väljamaksmisega. Juhul, kui osa lubadustest jääb täitmata, peab jääma
proportsionaalselt välja maksmata ka vastav osa toetusest.
Andmeallikana saab kasutada eelistatud sihtgrupi olemasolu määratlemisel Rahvastikuregistri
ning Töötamise registri andmeid.
Alternatiivseks lahenduseks oleks maksta eelistuskriteeriumite seadmise asemel nn preemiat
ettevõtete või lastega perede majapidamiste ühendamisel. Toetuse saajale projektipõhise
toetuse suuruse arvutamisel pärast projekti elluviimist saaks sätestada suuremat
hinnakoefitsienti ettevõtete ühendamise eest lairibaga (võrreldes kodumajapidamistega) ning
suuremat hinnakoefitsienti ka lastega perede ühendamise eest (võrreldes ilma lasteta perede
ühendamisega).
Andmebaasid
1. Töötamise register: https://www.emta.ee/et/tor.
2. Rahvastiku register: https://www.rahvastikuregister.ee/.
Kuna konsultatsioonipaberis on küsitud täiendavate andmete kohta, mis aitavad muuhulgas
turutõrkega arvestada, siis võib siinkohal nimetada kahte kahaneva ja vananeva
elanikkonnaga kohandamise kontekstis asjakohast uuringut:
3 https://www.hendrikson.ee/maps/V%c3%a4ikeasulad/
4 Kergliikluse mudeli kaardi üheks kihiks on asustustihendus, kättesaadav siit: https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-
ohuruum/eesti-teedevork/kergliiklejate-arv-riigiteede-aares, samuti saab määrata asula asustustihedust elanike arvu ja
pindala andmete põhjal
4
2020 aastal viidi läbi uuring kahaneva rahvastikuga piirkondade elukeskkonna
kaardistamiseks ja kohandamiseks vastavaks elanike arvule ning nende vajadustele.
Töö tulemusena valmisid suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja
kohandamise strateegia koostamiseks: https://planeerimine.ee/juhendid-ja-
uuringud/tuhjeneva-elukeskkonna-juhend/. 2021. aastal toimub uuringu metoodikat
kasutades andmekorje üle Eesti, et abistada kohalikke omavalitsusi
arengudokumentide ettevalmistamisel.
Eesti tasakaalustatud arengu üheks väljakutseks on rahvastiku koondumine
suurematesse keskustesse. 2019. aasta alguses valmis Eesti väikeasulate uuring, mis
selgitas välja asulate olukorra väljaspool keskuslinnu ning tegi ettepanekud
väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil:
https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/vaikeasulate-uuring/. Kordusuuring
andmete täpsustamiseks toimub 2021. aasta lõpus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Natalja Zinovjeva 611 3043
[email protected]
5