Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. mai 2021
- Viit
- 13-2/21-0353/2857-13
- Registreeritud
- 10. mai 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Elisa Eesti AS
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 13/S Elektroonilise side korraldamine
- Sari
- 13-2/S Elektroonilise side kirjavahetus ettevõtete ning asutustega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 13-2/21-0353
- Vastutaja
- Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)
Sisu (failidest)
Elisa Eesti AS vastused konsultatsiooni
käigus esitatud küsimustele
30.04.2021
Allpool on Elisa Eesti AS vastused „Lairiba arendamise plaani 2021-2030 avalik konsultatsioon
6.04.2021“ küsimustele.
1. Kas peatükis 2.3.1 nimetatud üldised põhimõtted tunduvad Teile sobivad? Kas või
mida peate vajalikuks neist muuta?
Üks asustusüksus tuleb juurdepääsuvõrguga katta terviklikult – Elisa ettepanekul tuleks arvesse
võtta asjaolu, et osade asustusüksuste puhul võib üksikuid elukohti asude teistest kaugemal eraldi,
milleni võrgu rajamine võib tõsta keskmise ühenduse hinna väga kõrgeks. Kõigi asustusüksuses
asuvate valgete alade aadresside katmine võiks anda meetmes lisapunkte, kuid ei peaks olema
möödapääsmatu tingimus.
Toetust antakse ainult väljaspool linnu asuvate hoonete ühendamiseks – peame esmatähtsaks
valgete alade kaardistuse kvaliteeti. Kui need andmed on piiavalt hästi ette valmistatud, ei ole selline
välistus vajalik, sest võib piirkonniti jätta kliendid teenuseta – päris valged alad on ikkagi need, kuhu
turg ei jõua .
Toetuse saajad – Teeme ettepaneku, et regulaator võiks hinnata osalevate operaatorite võimekust
ja välistada ettevõtted, kelle puhul on arvestatav risk projekti ebaõnnestumisel. Minimaalselt tuleks
lisada nõue, et võrku saab pakkuda ettevõte, kes hiljem ise ka edasi rentimist pakub koos
hoolduskohustusega. Samuti peaks olema juba enne konkurssi paigas põhireeglid opereerimiseks (nt
tasudeks).
5. Millised peaksid olema erinevate hindamiskriteeriumite osakaalud lõpphinde
kujunemisel?
Oluline on tagada, et kriteeriumite (nt lastega perede liitumise võimaluse loomine; kohaliku
tähtsusega asutuste ja ettevõtte ühendamine) mõõdik oleks objektiivne ja kõigile selgelt arusaadav.
8. Kas peatükis 2.3.3 nimetatud tingimused toetuse suurusele (maksimaalselt 3000 €
aadressi kohta) ja maksimaalsele osakaalule (70% kogumaksumusest) võimaldavad
perioodil 2021-2027 projektide edukat valmimist?
Ei võimalda, kindlasti mitte maasse kaevatud optikakaabli lahendusega. Meie hinnangul need
tingimused ei võimalda projektide edukat valmimist. Arvestada tuleb, et isegi lõppkasutajatele
teenuse osutamine nõuab märkimisväärset investeeringut ning kui tarbijaid on vähe, ei ole võimalik
maksta lisaks märkimisväärseid võrgukulusid, mida eeldaks juurdepääsuvõrgu rajajale tehtud 30%
investeeringu tagasi teenimine. Ka 3000 euro maksimumpiir soosib vaid suurlinnade ligidal asuvaid
suuremaid külasid ja jätaks Eesti kaugemad piirkonnad sisuliselt projektist välja.
Selgitame allpool selle majanduslikke põhjuseid.
I. Esitatud tingimused ei taga, et rajatud operaator-neutraalses võrgus oleks operaatoritel teenuse
pakkumise huvi
Et riigi toetusega rajatav võrk reaalselt ka operaatoreid teenust pakkuma meelitaks, siis
on vaja arvestada kahte peamist kriteeriumit:
• Võrgu rendi kulud peavad olema mõistlikud
• Piirkonna suurus (rajatud võrguga liitunud klientide arv)
1. Üldine arvamus, et sideoperaatori teenuse hindades on väga palju õhku sees on tegelikult
ekslik. Keskmine kuupaketi tasu, mida operaator Eestis interneti teenuselt saab on
tegelikult suurusjärgus 12-18€. Sellega peab operaator katma kõik klienditeeninduse ja
kvaliteetse sideteenuse pakkumisega (sidevõrgu haldamisega) seotud kulud. Eraldi
lisanduvad veel kliendile teenuse aktiveerimisega seotud otsesed kulud ehk kliendiseade
ja tehniku visiit, mis on operaatori jaoks 100+ EUR kulu. Maapiirkondades
(operaatorneutraalses võrgus) lisandub teenuse pakkumiseks veel kiurent (hetkel 6€), mis
operaatori jaoks ületab linnades rajatava võrguga võrreldes nn viimase miili kulud
mitmekordselt.
Sellises olukorras jääb operaatorile kliendi poolt makstavast kuutasust alles vaid paar
eurot, mis peab omakorda katma uues piirkonnas teenuse pakkumiseks tehtavad
investeeringud. Senisest suurema kiurendi korral, aga on kvaliteetset teenust pakkuda
soovival operaatoril sellises piirkonnas teenuse pakkumisest loobuda.
2. Piirkonna suurus (ehk rajatud võrguga LIITUNUD klientide arv) on siin arvutuse teine
oluline muutuja. Kui me eelnevalt kireldasime uues piirkonnas kliendipõhiselt teenuse
pakkumise tulude poolt, siis lisaks peame arvestama piirkonnas teenuse pakkumise
alustamisega seotud kulusid. Kui uus rajatav võrk ei asu operaatori senise võrgu (interneti
keskseadmete) läheduses, on vaja teha lisa investeeringuid konkreetselt selles piirkonnas
teenuse pakkumiseks (seadmeruum, ülekandevõrgu rent signaali kohaleviimiseks,
interneti keskseade jne). Sõltuvalt operaatori teenusekvaliteedist võivad need
investeeringud üksjagu erineda, kuid meie hinnangul on vahemikus 5000-20000€. Sellele
baseerudes ongi Elisal seni olnud kriteerium, et teenuse pakkumist täiesti uues piirkonnas
on põhjust alustada alles siis, kui sealt on võimalik saada vähemalt 50 igakuise teenusega
liituvat klienti. Arvestades senist klientide liitumise huvi, peaksid rajatavad piirkonnad
olema vähemalt 200 aadressi suurused. Sellest väiksemates piirkondades on enda tehtud
investeeringute tasuvus kas kahtlane või jääb liiga pika perioodi peale ning tasub eeldada,
et teenuse pakkumisest on huvitatud ainult need operaatorid, kellel on olemasolev
sidetaristu selle piirkonna läheduses olemas.
Seetõttu teeme ettepaneku toetust saavate piirkondade juures arvestada ühe uue
kriteeriumina ka seda, paljud operaatorid enne neile toetuse määramist avaldavad soovi (või
näitavad muud moodi huvi) seal ka teenust pakkuma hakata (analoogne ELASA trassi
planeerimisele).
Riigi eesmärk toetuste jagamisel peaks olema tagada olukord, kus võrgu kasutamise
kulud võimaldavad seal teenust pakkuda erinevatel operaatoritel (eelkõige olukorras kus
võrgu rajab sideteenuse pakkuja).
II. Võrgu rajamisel mõistlik omafinantseering
Võttes arvesse eelnevat selgitust, miks operaator neutraalses võrgus ei saa suurendada
kiurenti, toome siinkohal ära ka arvutusliku näite selle kohta, kui suure väljakutse võrgu
rajamiseks tekitab 70% riigi toetuse (ehk 30% omaosaluse) nõue.
Eeldused:
• Kiurent 6€
• Keksmine aadressi liitumisvõimekuse maksumus - 2500€
• Keskmine kliendiliini maksumus - 800€
• Klientide liitumine 25% liitumisvõimaluse saanutest.
• Kliendilt saadav liitumistasu 200€
See teeb lihtsa arvutuse korral ühe reaalselt võrguga liitunud kliendi jaoks kuluks
(liitumistasu maha arvutatud) 10 600€.
70% riigitoetuse korral on operaatori omafinantseering sellises olukorras 3180€
Hinnanguline võrgu haldus- ja opereerimiskulu operaatorneutraalse võrguteenuse
pakkumisel võiks olla suurusjärgus 1€ kuus per klient. Seega jääb võrgu teenuse pakkujal
tehtud omafinantseeringu tasuvuse tagasi saamiseks 5€ kuus.
Tasuvusarvutus -> 3180/5=636 kuud ehk 53 aastat.
Eelpoolmainitud tingimusi arvestades ei ole 30% omaosaluse nõude juures tavapärase optika
võrgu ehituse mudeliga maapiirkonda võrgu rajamine sideoperaatori vaates mõttekas.
10. Ettevõtetele: milline on Teie ettevõtte võimekus 2022+ iga-aastaselt täiendavaid
liitumisi välja ehitada ideaalsel juhul – s.t mitmele aadressile toetusrahaga
liitumisvõimalus välja ehitada?
See sõltub vähem sideettevõtete ja eelkõige ehitusettevõtete võimekusest ja nende poolt ette
võetud tööde mahust (samad ettevõtted rajavad ka näiteks gaasi- ja elektritrasse nii Eestis kui
väljaspool) ning samuti rahastuse ulatusest.
11. Mis on Teie ettepanekud, kuidas saada toetuse abil liitumisvõimaluse saavaid
leibkondi/ettevõtteid seda võimalust aktiivselt kasutama? Mis tegevusi saab selleks
teha riik, KOV, ettevõtted ise?
Meie hinnangul peaks (näiteks omavalitsuste eestvedamisel) toimuma juba enne projektide välja
kuulutamist klientide poolse liitumishuvi registreerimine, investeeringute otstarbekus on otseses
seoses teenust soovivate klientidega.
12. Täiendavad ettepanekud
a) Et kõigil osalevatel sideettevõtetel oleks võrdsed tingimused elektripostidel õhuliiniga liitumiste
rajamiseks teeme ettepaneku muuta riigi poolt elektripostide kaardi kõigile kättesaadavaks, samuti
tingimused, millega teised sideettevõtted saavad elektriposte kasutada.
b) Projekti õnnestumiseks on kõige tähtsam alusandmete kvaliteet. See tähendab, et tuleb oluliselt
tõsta valgete alade aadresside täpsust võrreldes eelmise (2020 a.) projektiga. Kuna tegemist on
arusaadavalt väga suure tööga, võiks kaaluda töö hankega sisse ostmist.
c) Eraldi tuleks tähelepanu pöörata konkursside hajutamisele ajas, et väljaehitamine ei satuks ühte
aega (tulemusena ei jätku töömehi, hinnad tõusevad jne).
d) Arvestades, et projekti elluviimisel kasutatakse struktuurvahendeid, peaks see olema kooskõlas
Euroopa Komisjoni asjassepuutuvate plaanidega. Teada on Euroopa Komisjoni eesmärk katta 2030
aastaks 5G-ga kõik piirkonnad, kus elavad inimesed. Samuti on teada, et standardi järgi võimaldab
5G nõutud nn gigabiti kiiruseid. Topelt investeerimine turutõkke piirkondadesse sama eesmärgi
täitmiseks ei ole meie hinnangul otstarbekas.
e) arutluse all on olnud ka mõte, kas statistikaametilt tellida analüüs külade raalsete elanike arvu
kohta. Meie hinnangul peaks see olema osa täpsustatud valgete alade kaardistusest, sest aitaks
mõista tegelikku vajadust teenuse järgi piirkonnas.
f) reeglites peaks olema selge ka võidetud projektist loobumise tingimused.
***