dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lõuna-Eesti omavalitsuste tagasiside eelnõule „Eesti lairiba arendamise plaan 2021-2030“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. mai 2021
Viit
13-2/21-0353/2857-11
Registreeritud
10. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Võrumaa Arenduskeskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13/S Elektroonilise side korraldamine
Sari
13-2/S Elektroonilise side kirjavahetus ettevõtete ning asutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-2/21-0353
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎Lõuna-Eesti MARO-de ja KOV-de tagasiside eelnõule Eesti lairiba arendamise plaan 2021-2030.pdf191 KB

Sisu (failidest)

Lõuna-Eesti omavalitsuste tagasiside eelnõule „Eesti lairiba arendamise plaan 2021-2030“. 30.04.2021 1. Eelnõu punktis 1.1.1. on välja toodud Euroopa Komisjoni digitaalse ühenduvuse poliitilised eesmärgid aastaks 2025: kõigil Euroopa majapidamistel nii maa- kui ka linnapiirkondades on internetiühendus kiirusega vähemalt 100 Mbit/s (allalink), mida saab suurendada gigabiti kiiruseni. Eelnõu punktis 1.1.2. strateegia „Eesti digiühiskond 2030“ tegevusena: toetatakse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust maapiirkondades, kus ettevõtted konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee. Tegevuse tulemustena on välja toodud: mille tulemusteks on aastaks 2030 on kõigil Eesti elanikel ja ettevõtetel võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 10 Gbit/s ning turutõrkepiirkondades on riigi- ja sideettevõtjate koostöös rajatud baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. On tervitatav, et Eesti riik on otsustanud panustada uuel programmperioodil kiire interneti arendusse läbi Euroopa Liidu toetuste 69,29 miljonit eurot, samas saab antud toetusega katta eelpool nimetatud eesmärkidest 20%. Järele jäävatest valgetest aladest asub enamik turutõrkepiirkonnas, kuhu sideettevõtjatel pole majanduslikult otstarbekas baastaristut rajada. Eelnõu tabelis 8 on välja toodud, et kogu Eesti katmiseks kiire internetiga (mis täidab ka eespool nimetatud eesmärke) kulub ca 346 miljonit eurot (5 200 eurot ühenduse kohta). Võttes summast maha uuel perioodil toetuste toel tehtavad investeeringud jääb investeeringu vajaduseks ca 300 miljonit eurot. Soovime teada riigi pikka plaani, kuidas täita Euroopa Komisjoni digitaalse ühenduvuse poliitilised eesmärgid aastaks 2025 ning strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ välja toodud eesmärgid. 2. Eelnõu punktis 2.1.2. on esile toodud: projekti EstWini eesmärgiks on, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest oleks kiire interneti pakkumiseks sobivale fiiberoptilistel kaablitel põhinevale baasvõrgule lähemal kui 1,5 km. EstWin võrk rajatakse ainult maapiirkondadesse, kuhu sideettevõtjad ise oma vahenditega võrku ei raja. Samas ei ole ära märgitud, kui palju eesmärgist on täidetud. Lõuna-Eesti omavalitsustes on valdavalt hajaasustus, mis asub baasvõrgust kaugemal kui 1,5 km. Samas toetatakse eelnõu järgselt vaid viimase miili rajamist ning baasvõrkude rajamine ei ole abikõlblik, seega tekib piirkondade vahel taotlemisel ebavõrdsus ning hajaasustusse toetus ei jõua. Millised on riigi plaanid baasvõrkude edasi arendamisel? 3. Ettepanekud ja mõtted alapeatükk 2.3. kohta. 3.1. Punktis 2.3.1. on välja toodud üldine põhimõte: Üks asustusüksus tuleb juurdepääsuvõrguga katta terviklikult. Selline põhimõte piirab taotlemist hajakülades või looduslikult keerulistes kohtades asuvates asustusüksustes ühenduste rajamiseks. Teeme ettepaneku, et see põhimõte ei oleks kohustuslik vaid soovituslik ning võiks anda hindamisel lisapunkte (näiteks, kui kaetakse asutusüksuses 100% aadressidest, antakse maksimaalsed hindepunktid, kui vähem, siis saadakse proportsionaalselt vähem punkte). 3.2. Toetame punktis 2.3.4. toodud eelarve maakondlikku jaotust. 3.3. Teeme ettepanekud kaasata kohalikud omavalitsused taotlemis- ja hindamisprotsessi järgnevalt: 3.3.1. kooskõlastada KOV-dega planeeritavad aadressandmed; 3.3.2. arvestada KOV-de poolt esitatavate perspektiivsete alade ettepanekutega. Siin on mõeldud uusi rajatavaid KOV-de hooneid, elamumaadeks taotletavaid piirkondi jms, neil pole hetkel aadresse; 3.3.3. taotluste hindamiskomisjoni koosseisu nimetada maakonna esindaja või viia läbi maakondlik taotluste eelhindamine/kooskõlastamine; 3.3.4. hetkel annavad täiendavaid punkte lastega pered ja kohaliku tähtsusega asutused ja ettevõtted, kusjuures mõlemate osas tuleks sisend omavalitsuselt. Omavalitsusel ei ole võimalik anda lastega perede andmeid (andmekaitse nõuded) ning ettevõtete tähtsuse hindamine on subjektiivne; 3.4. rajada mobiilileviku parendamiseks täiendavalt mobiilimaste vastavalt maakonna kaardistusele ja KOV-de ettepanekutele. 3.5. vabastada leibkonnad/ettevõtted liitumistasust, kui nad asuvad tarbima teenust aasta jooksul peale liitumisvõimaluste loomist. Lõuna-Eesti MARO-de (SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit, SA Võrumaa Arenduskeskus) ning Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonna omavalitsuste nimel, Tiit Toots SA Võrumaa Arenduskeskus juhatuse liige Tel: +372 514 5985 E-post: [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel