Lõuna-Eesti omavalitsuste tagasiside eelnõule „Eesti
lairiba arendamise plaan 2021-2030“.
30.04.2021
1. Eelnõu punktis 1.1.1. on välja toodud Euroopa Komisjoni digitaalse ühenduvuse poliitilised
eesmärgid aastaks 2025: kõigil Euroopa majapidamistel nii maa- kui ka linnapiirkondades on
internetiühendus kiirusega vähemalt 100 Mbit/s (allalink), mida saab suurendada gigabiti
kiiruseni.
Eelnõu punktis 1.1.2. strateegia „Eesti digiühiskond 2030“ tegevusena: toetatakse väga suure
läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust maapiirkondades, kus ettevõtted
konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee.
Tegevuse tulemustena on välja toodud: mille tulemusteks on aastaks 2030 on kõigil Eesti
elanikel ja ettevõtetel võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab
suurendada kuni kiiruseni 10 Gbit/s ning turutõrkepiirkondades on riigi- ja sideettevõtjate
koostöös rajatud baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.
On tervitatav, et Eesti riik on otsustanud panustada uuel programmperioodil kiire interneti
arendusse läbi Euroopa Liidu toetuste 69,29 miljonit eurot, samas saab antud toetusega katta
eelpool nimetatud eesmärkidest 20%. Järele jäävatest valgetest aladest asub enamik
turutõrkepiirkonnas, kuhu sideettevõtjatel pole majanduslikult otstarbekas baastaristut rajada.
Eelnõu tabelis 8 on välja toodud, et kogu Eesti katmiseks kiire internetiga (mis täidab ka eespool
nimetatud eesmärke) kulub ca 346 miljonit eurot (5 200 eurot ühenduse kohta). Võttes summast
maha uuel perioodil toetuste toel tehtavad investeeringud jääb investeeringu vajaduseks ca 300
miljonit eurot.
Soovime teada riigi pikka plaani, kuidas täita Euroopa Komisjoni digitaalse ühenduvuse
poliitilised eesmärgid aastaks 2025 ning strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ välja
toodud eesmärgid.
2. Eelnõu punktis 2.1.2. on esile toodud: projekti EstWini eesmärgiks on, et 98%
majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest oleks kiire interneti pakkumiseks sobivale
fiiberoptilistel kaablitel põhinevale baasvõrgule lähemal kui 1,5 km. EstWin võrk rajatakse
ainult maapiirkondadesse, kuhu sideettevõtjad ise oma vahenditega võrku ei raja.
Samas ei ole ära märgitud, kui palju eesmärgist on täidetud. Lõuna-Eesti omavalitsustes on
valdavalt hajaasustus, mis asub baasvõrgust kaugemal kui 1,5 km. Samas toetatakse eelnõu
järgselt vaid viimase miili rajamist ning baasvõrkude rajamine ei ole abikõlblik, seega tekib
piirkondade vahel taotlemisel ebavõrdsus ning hajaasustusse toetus ei jõua.
Millised on riigi plaanid baasvõrkude edasi arendamisel?
3. Ettepanekud ja mõtted alapeatükk 2.3. kohta.
3.1. Punktis 2.3.1. on välja toodud üldine põhimõte: Üks asustusüksus tuleb
juurdepääsuvõrguga katta terviklikult.
Selline põhimõte piirab taotlemist hajakülades või looduslikult keerulistes kohtades asuvates
asustusüksustes ühenduste rajamiseks. Teeme ettepaneku, et see põhimõte ei oleks kohustuslik
vaid soovituslik ning võiks anda hindamisel lisapunkte (näiteks, kui kaetakse asutusüksuses
100% aadressidest, antakse maksimaalsed hindepunktid, kui vähem, siis saadakse
proportsionaalselt vähem punkte).
3.2. Toetame punktis 2.3.4. toodud eelarve maakondlikku jaotust.
3.3. Teeme ettepanekud kaasata kohalikud omavalitsused taotlemis- ja hindamisprotsessi
järgnevalt:
3.3.1. kooskõlastada KOV-dega planeeritavad aadressandmed;
3.3.2. arvestada KOV-de poolt esitatavate perspektiivsete alade ettepanekutega. Siin on
mõeldud uusi rajatavaid KOV-de hooneid, elamumaadeks taotletavaid piirkondi jms,
neil pole hetkel aadresse;
3.3.3. taotluste hindamiskomisjoni koosseisu nimetada maakonna esindaja või viia läbi
maakondlik taotluste eelhindamine/kooskõlastamine;
3.3.4. hetkel annavad täiendavaid punkte lastega pered ja kohaliku tähtsusega asutused
ja ettevõtted, kusjuures mõlemate osas tuleks sisend omavalitsuselt. Omavalitsusel ei
ole võimalik anda lastega perede andmeid (andmekaitse nõuded) ning ettevõtete
tähtsuse hindamine on subjektiivne;
3.4. rajada mobiilileviku parendamiseks täiendavalt mobiilimaste vastavalt maakonna
kaardistusele ja KOV-de ettepanekutele.
3.5. vabastada leibkonnad/ettevõtted liitumistasust, kui nad asuvad tarbima teenust aasta
jooksul peale liitumisvõimaluste loomist.
Lõuna-Eesti MARO-de (SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, MTÜ Põlvamaa
Omavalitsuste Liit, MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit,
SA Võrumaa Arenduskeskus) ning Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakonna
omavalitsuste nimel,
Tiit Toots
SA Võrumaa Arenduskeskus
juhatuse liige
Tel: +372 514 5985
E-post:
[email protected]