dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021-2030 - avalik konsultatsioon

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. mai 2021
Viit
13-2/21-0353/2857-10
Registreeritud
10. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Andmesidevõrk MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13/S Elektroonilise side korraldamine
Sari
13-2/S Elektroonilise side kirjavahetus ettevõtete ning asutustega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-2/21-0353
Vastutaja
Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)

Failid

  • 📎ASV seisukohad Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021-2030 (28.04.2021).pdf731 KB

Sisu (failidest)

Eesti Andmesidevõrgu AS / Eesti Andmesidevõrk MTÜ seisukohad „Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021 2021-2030“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 28.04.2021 Lugupeetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Käesolevaga esitab Eesti Andmesidevõrgu AS ja Eesti Andmesidevõrk MTÜ (edaspidi koos nimetatud ASV) oma seisukohad Teie poolt saadetud dokumendile „Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021 2021-2030“. Teie küsimus: 1. Kuidas täpsemalt määratleda ääratleda valges alas asuvate aadresside koguarvu ja nende asukohta? Sealhulgas: a. Kas peatükis 2.1.4 esitletud statistika on Teie hinnangul asjakohane ning sellest tuletatud hinnanguline aadresside arv hajaasustuses loogiline? b. Kas on veel täiendavat riigiülest iigiülest statistikat või andmestikke, mis aitaks täpsemini hinnata lairiba taristu turutõrke suurust maapiirkondades ja sealhulgas tuvastada neid konkreetseid aadresse, mida reaalselt elukohana või ettevõtte asupaigana kasutatakse? Meie vastus: Meie hinnangul angul tuleks valgete alade määratlemisse kaasata kohalike omavalitsusi ja/või nende esindusorganisatsioone (näiteks maakondlikud KOV liidud), et selgitada välja aadressid, kus tegelikult elatakse või kus toimub majandustegevus. See informatsioon on üldpild üldpildis is kohalikes omavalitsustes olemas. Lisaks tuleks toetuse saajale panna tõendamiskohustus või kinnituse andmise kohustus, et juurdepääsuvõrk rajatakse kohtadesse, kus on selleks tegelik nõudlus. Toetuse taotleja peab selleks tegema vajaliku eeltöö ja olema veendunud, et võrku ei rajata aadressidele, kus puudub tegelik nõudlus. Seniste juurdepääsuvõrkude meetmete raames on rajatud / rajatakse paraku üsna palju ühendusi aadressidele, kus kedagi ei asu. See ei ole riigi vaates rahastuse kuigi efektiivne ja ees eesmärgi pärane kasutus. Teie küsimus: 2. Kas peatükis 2.1.5 esitatud hinnangulised kogumaksumused on Teie arvates õiged? 3. Kas Teil on täpsemaid hinnanguid kogumaksumusele, mida oleks võimalik avalikustada ja arvestuste alusena kasutada? Meie vastus: Eesti Andmesidevõrgu AS Tel: +372 6225237 Pikk tn 15a 1 [email protected] @eestiandmeside.ee 65604, Võru linn, Eesti www.eestiandmeside.ee Lähtudes htudes ASV võrguehituse kogemusest saame öelda, et tihedamas asutuses kujuneb keskmiseks aadressi liitumisvõimaluse loomiseks kinnistupiirile 1300 - 1800 eurot (maakaabli korral). See keskmine suureneb aga kiiresti tingimustes, kus maastik on ebasoodne või aadresside tihedus madal, samuti kui aadresse kokku on tellitavas projektis vähe või kui baasvõrk on kaugel. Millised keskmised on üle-eestiliselt, eestiliselt, arvestades erinevaid tehnilise lahendusi (maakaabel/õhuliin), on väga keeruline öelda ja see vajaks põhjalikku kku analüüsi erinevate tingimuste ja olude väljaselgitamiseks piirkonniti. Näiteks Rõuge vallas, kus asutustihedus on väga madal ning baasvõrgu olemasolu on puudulik, ei saa me kindlasti rääkida keskmisest ühendusest alla 6000 euro. Kõrvutada mastide loomist ist ja raadioühendusi kaabelliinidele kogumaksumuse arvutamiseks annab meie hinnangul väga kaheldava väärtusega tulemi. On selge, et terve Eesti katmine täiendavate mastidega on kordades odavam kui kaabliühendused, kuid kas see annab oodatava tulemuse? Teie küsimus: 1. Kas peatükis 2.3.1 nimetatud üldised põhimõtted tunduvad Teile sobivad? Kas või mida peate vajalikuks neist muuta? Meie vastus: Nende üldpõhimõtete järgi ei ole kaablivõrkude arendus mastide arendusega konkurentsis. Need tingimused tekitavad d pigem olukorra, kus konkursile minnakse osalema mastide rajamisega kui et kaablivõrkudega. Kui see on riigipoolne eesmärk, et kaablivõrke ei rajata, siis need tingimused on enamjaolt sobilikud. Kui eesmärgiks on Euroopa Liidu nö gigabiti ühiskond, siis peaks olema oluline roll ka kaabivõrkude arenduses, kus toimib erinevate lõppteenuse pakkujate vahel turukonkurents tegelikult ja kiiret stabiilselt internetiühendust saavad tarbida meed majapidamised/asutused, kus ka tegelikult elatakse/asutakse. Selleks tuleks meie hinnangul muuta järgnevat: 1) Lisada tuleks kriteerium, et toetuse saaja kohustub tagama vähemalt 5 sideoperaatori juurdepääsu võrgule ning mastide puhul tuleb täpsustada (luua põhimõte), kuidas toetuse saaja tagab 5 sideoperaatori mitte mitte-diskrimineerimise, neerimise, sest teadupärast määrab mastis seadmete kõrguse positsioon selle kui paljudele aadressidel saab ühendust pakkuda (otsenähtavus). Ei ole võimalik panna 5 sideoperaatori seadmeid ühele ja samale kõrgusele tavapärases mobiilimastis; 2) Toetuse raames peaks toetama üksnes passiivse taristu loomist (ilma aktiivseadmeteta). Aktiivseadmete valimine toetuse saaja poolt võib väga lihtsasti luua tehnoloogilise eelise mõnele operaatorile. Näiteks olukorras, kus seadmed, mida tavapäraselt kasutab operaator, ei ühildu seadmetega, mida kasutab toetuse saaja. Vältimaks neid vaidlusi ja olukordi ning tagamaks võrdse kohtlemise peaks toetama üksnes passiivse taristu loomist; 3) Lisada tuleks kriteerium, et mastide puhul on ära piiratud võimalik maksimaalne kaugus masti ja aadressi hoone vahel ning otsenähtavuse tagamine, vastasel juhul pole kuidagi garanteeritud, et lõpptarbija saab ligilähedaseltki samaväärse ühenduse kaablivõrg kaablivõrguga. Kauguse määramisel tuleks lähtuda 5G võrgu 1 gigabitt sekundis ühenduse kaugusest Eesti Andmesidevõrgu AS Tel: +372 6225237 Pikk tn 15a 2 [email protected] @eestiandmeside.ee 65604, Võru linn, Eesti www.eestiandmeside.ee arvestades maha kaugusest mõistliku varu, sest reaalses elus tehnoloogia üldjuhul ei tööta spetsifikatsioonide järgi lubatud võimekusega; 4) Muuta tuleks gigabiti kiiruse vvõimalikkuse õimalikkuse sõnastust: toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab võimaldama osutada lairibateenust garanteeritud allalaadimiski allalaadimiskiirusega irusega üks gigabitt sekundis või enam igal ajahetkel ning ilmast sõltumatult. Hetkel sõnastus „kuni üks gigabitt sekundis“ võiks pigem tähendada, et 10 megabitt sekundis ühendus kvalifitseerub ka; 5) Kriteerium, et „üks asustusüksus tuleb juurdepääsuvõrguga katta terviklikult.“ on puhtalt ainult mastide arendust soodustav punkt ja jätab kaablivõrgud konkurentsist kõrvale. Mast „keset küla“ üla“ võib lahendada kõik aadressid ära, kuid kaabivõrgu korral tuleb ka iga „puukuuri“ ja mahajäetud hooneni kaabel eraldi viia, mis on ebaratsionaalne tegevus. Sellest kriteeriumist tuleks loobuda. Või sätestata see kriteerium tingimuslikult, et kaablivõr kaablivõrkude puhul see ei rakendu; 6) Liitumistasu lõppkasutajatele 200 eurot on ebamõistlikult piirav ja jätab hajaasustuse järjekordselt teisejärguliseks. ASV kogemusest võime öelda, et paljud hajaasustuses elavad inimesed on valmis maksma ühenduse eest ka kuni 100 1000 0 eurot. Seal, kus on tegelik nõudlus olemas aga riik ei soodusta selle arendust, kuna piirab 200 euro peale liitumistasu, kannatavad inimesed, kes kõige rohkem seda ühendust soovivad. Liitumistasu maksimum võiks olla sõltuv hajaasustusest, suurema asustus asustustihedusega tihedusega piirkonnas liitumistasu maksimum 200 eurot, kuid suureneb vastavalt asustustiheduse vähenemisele; Teema, mida ei ole üldse teie plaanis kajastatud, on baasvõrku täiendava ressursi loomine. Paljud juurdepääsuvõrgud saavad olema mõjutatud sellest, et baasvõrgu ressurss on teatud olulistes kohtades otsas (kõik kiud on kasutuses). Selliseid olukordi on juba täna tekkinud ASV ASV-l palju, kus planeeritud või juba ehitatud juurdepääsuvõrgu jaoks puudub baasvõrgus ressurss kõikide operaatorite tarbeks. Tekib b olukord, kus riik rahastab juurdepääsuvõrku, kuid operaatorid ei saa loodavas juurdepääsuvõrgus teenust pakkuda, kuna puudub baasvõrgu ressurss jõudmaks sideühendusega juurdepääsuvõrku. Sellised olukorrad on täna reaalselt tekkinud ning turukonkurents ei toimi, kuna operaatorid ei nõustu rahastama ise baasvõrgu ressursi tõstmist täiendava kaabli puhumiseks ning keevitusteks. Kuna turukonkurents ei toimi ja seda on võimalik tõestada sellega, et operaatorid ei asu seda tegema, siis on äärmiselt vajalik, et riik toetaks baasvõrgu ressursi täiendamist st. täiendava kaabli puhumist ning kiudude keevituste teostamist baasvõrgus. ASV teeb ettepaneku, et MKM peaks kujundama täiendava meetme, millega toetatakse baasvõrgu ressursi suurendamist juurdepääsuvõrkude ü ühendamise hendamise eesmärgil, kohtades, kus turukonkurents ei toimi. Vastasel juhul jäävad ASV baasvõrgu piirkondades paljude kohtade juurdepääsuvõrgud ilma ühenduseta. Tekib olukord, kus riik rahastab juurdepääsuvõrku, kuid reaalselt teenust lõpptarbijad ei saa. Sõltumata õltumata sellest, kes rajab juurdepääsuvõrke, on see probleem ASV baasvõrgus mitmetes kohtades olemas. Kui riik jätab baasvõrgu ressursi puudumise probleemi ilma tähelepanuta, siis on tulemuseks juurdepääsuvõrkude väljaehitamine viisil, millega ei täitu tegelikud eesmärgid, milleks on lõpptarbijatele bijatele lairiba teenuste pakkumine. Teie küsimus: 2. Kas on veel täiendavaid põhimõtteid, mida võiks toetuste jagamisel kaaluda? Eesti Andmesidevõrgu AS Tel: +372 6225237 Pikk tn 15a 3 [email protected] @eestiandmeside.ee 65604, Võru linn, Eesti www.eestiandmeside.ee Meie vastus: Üldise tähelepanekuna toome veel välja, et selliste põhimõtetega nagu hetkel on, soovib riik eesmärke saavutada nö „exceli tabeli“ juhtimisega. Need põhimõtted ei loo suures plaanis õigeid eeldusi, et võrke rajatakse sinna, kus on tegelik vajadus ja konkurents ei toimi. Tulevaste meetmete kujundamisel peaks lähtuma rohkem tegelikust vajadusest, mitte sellest, et sa saame ame paberi peal võimalikult suure aadresside arvu, mille taga tegelik sisu on olematu. Kaablivõrkude puhul ei tohiks soodustada seda tegevust, et kaablit viiakse kohtadesse, kus kedagi ei ole või kus keegi ei soovi ühendust. Selle asemel, et ühendada kümm kümmee „puukuuri“ võiks kaabli viia talumajapidamisse hajaasustuses, kus on reaalne nõudlus ja vajadus. Mastide puhul ei tohiks kaduda sideoperaatorite võrdne kohtlemine masti seadmekoha kõrguse tõttu ja tehnoloogia neutraalsus, mida pole võimalik saavutada kui toetuse saaja teeb otsuse seadmete osa. Samuti peab olema masti puhul tagatud stabiilne ja nõutud kiirusele vastav teenusepakkumine mitmete operaatorite poolt, sellest tulenevalt ei saa mast asuda aadressist väga kaugel ning peab olema otsenähtavus. Nendee meetme tingimuste järgi, mis hetkel on kavandatud, saab juba ette ära öelda, et näiteks Rõuge elanikud endale kaabli ühendust ei saa, kuid kas see on see mida nad ootavad, et tuleb järjekordne G raadioühendus, mis ei tööta stabiilselt kui puu ette kasvab või kui on suurem vihmasadu? Teie küsimus: 3. Kas peatükis 2.3.2 loetletud hindamiskriteeriumid on Teie arvates asjakohased? 4. Kas on veel teisi hindamiskriteeriume, mida võiks toetuste jagamisel kasutada? 5. Millised peaksid olema erinevate hindamiskr hindamiskriteeriumite iteeriumite osakaalud lõpphinde kujunemisel? Meie vastus: Hindamiskriteeriumid mille kohaselt tekitatakse pingerida hinna alusel soodustab võrgu arendust sinna, kus on seda odav ehitada mitte sinna, kus on tegelik nõudlus. Meie jaoks on kummastav, et riik järjepidevalt soovib ja soosib võrkude ehitust koh kohtadesse, adesse, kus puudub nõudlus (garaažid, puukuurid, suvilad, maha jäetud hooned). Hindamine peaks oleme seotud tegeliku nõudlusega, mida toetuse saaja peab tõestama või muu mehhanism kuidas tagada, et võrku ra rajatakse jatakse sinna, kus on selleks nõudlus. Varasemad meetmed on tõestanud, et selline hindamise alus on suuresti riiklike vahendite ebaratsionaalne raiskamine ning on arusaamatu, miks riik ei ole võimeline õppima vigadest. ASV ettepanekuks on hindamise sidumine tegeliku nõudlusega, mida peab toetuse saaja tõestama või kasvõi lihtsalt kinnitama (tagama toetuse taotlemisel teatud hulga tarbijaid projektis). Samuti võiks hindamiskriteeriumites olla hajaasustuse koefitsient. Eesti seadustes on defineeritud hajaasustuse tuse mõiste ja sellest lähtuvalt võiks nendes piirkondades olla koefitsient, mis annab hinnale pingereas kaalu juurde kui projekt on hajaasustuses. Hajaasustused, kus on tihti olemas tegelik nõudlus, on vastasel juhul konkursil ebasoodsas olukorras. Teie küsimus: Eesti Andmesidevõrgu AS Tel: +372 6225237 Pikk tn 15a 4 [email protected] @eestiandmeside.ee 65604, Võru linn, Eesti www.eestiandmeside.ee 6. Millised asutused ja ettevõtted võiksid kuuluda „kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõtte“ kategooriasse? 7. Kuidas ja/või milliste andmebaaside abil või protsessi kaudu (näide: KOVi esitatav nimekiri) on Teie vaates võimalik: a. lastega perede de aastaringse elupaiga tuvastamine; b. kohaliku tähtsusega asutuste tuvastamine; c. tegutsevate ettevõtete reaalsete asupaikade tuvastamine. Meie vastus: Meie hinnangul peaksid kohalike tähtsusega ettevõtete üle otsustama eelkõige kohalikud omavalitsused. Riigipoolselt võiksid olla ette antud mõned baaskriteeriumid, näiteks töötajate arv ja/või käive, kuid need ilmselt ei tohiks olla ka lõplikult piiravad, sest kohalikud omavalitused teavad kohti, kuhu on vaja sideühendusi luua ka perspektiivis (näiteks ku kuii on teada, et on algatatud detailplaneering tööstuspargi loomiseks vms). Kindlasti peaksid kuuluma nimekirja kõik kohalike omavaltsuste enda asutused ja allasutused (raamatukogud, kultuurimajad, koolid, lasteaiad, külaseltsid jne). Teie küsimus: 8. Kas peatükis eatükis 2.3.3 nimetatud tingimused toetuse suurusele (maksimaalselt 3000 € aadressi kohta) ja maksimaalsele osakaalule (70% kogumaksumusest) võimaldavad perioodil 20212021-2027 projektide edukat valmimist? Meie vastus: Ei võimalda, selliste tingimustega jäävad hajaasustused konkursil ebasoodsasse olukorda. Maksimaalse toetuse piiramine aadressi kohta (kui selline on üldse vajalik) ja toetusmäär tuleks siduda asustustihedusega. Kavandatavad tingimused ei sobi hajaasustuse projektide jaoks. Meetmes peaks olema põhimõte, himõte, et vastavalt asustusüksuse asustustihedusele suureneb toetusmäär ja maksimaalne võimalik toetus ühe aadressi kohta. Piirmäärad 3000 eurot ja 70% teotuse osakaal sobivad rohkem tihedamasse asustusse. Hajaasustuses peaksid olema need piirmäärad 6000 eurot ja 90%. Kuna RRF vahendites on võimalik suurem toetuse osakaal kui 70%, siis soovitame tõsiselt kaaluda, et RRF meede võiks olla tugevamalt suunaga hajaasustusse ning suurema toetusmääraga. Teie küsimus: 9. Kas peatükis 2.3.4 nimetatud kaks põhimõtet eelarve jaotamiseks maakondade vahel on Teie arvates sobivad? Meie vastus: Eesti Andmesidevõrgu AS Tel: +372 6225237 Pikk tn 15a 5 [email protected] @eestiandmeside.ee 65604, Võru linn, Eesti www.eestiandmeside.ee ASV on rääkinud maakondliku jaotamise põhimõttest väga ammu ning selline muudatus meetmetes on väga tervitatav. ASV ei ole aga analüüsinud teie poolsete arvutuste sobivust, seega jätame jaotuse arvutuse osas seisukoha esitamata. Teie küsimus: 10. Ettevõtetele: milline on Teie ettevõtte võimekus 2022+ iga iga-aastaselt aastaselt täiendavaid liitumisi välja ehitada ideaalsel juhul – s.t mitmele aadressile toetusrahaga liitumisvõim liitumisvõimalus alus välja ehitada? Meie vastus: Kavandatud meetmes võimaldatakse toetuse saajal tegevusi ellu viia kahe aasta jooksul - see on väga positiivne, sest võimaldab asju ette planeerida. Kuid pöörame tähelepanu asjaolule, et see kaks aastat peaks algama toetusotsuste tsuste tegemisest mitte mõnest varasemast kuupäevast. Kui teame alates toetuseotsusest ette kahe aast aasta arendusi, siis võimekus oleks arendada vähemalt 1500 aadressi aastas, samas saab sedaa võimekust ka vajadusel tõsta tõsta,, kui meetme tingimused on mõistlikud. Teie küsimus: 11. Mis on Teie ettepanekud, kuidas saada toetuse abil liitumisvõimaluse saavaid leibkondi/ettevõtteid seda võimalust aktiivselt kasutama? Mis tegevusi saab selleks teha riik, KOV, ettevõtted ise? Meie vastus: Meie ettepanek oleks, et riigil tuleks rajada võrku sinn sinna, a, kus selle jaoks on olemas tegelik nõudlus. Rajada võrku sinna, kus seda ei soovita kasutada (puudub vajadus), ja siis „sundida“ inimesi seda kasutama ei tundu meile kõige mõistlikum tegevus. Lugupidamisega, Hanna Kaplan Eesti Andmesidevõrk Eesti Andmesidevõrgu AS Tel: +372 6225237 Pikk tn 15a 6 [email protected] @eestiandmeside.ee 65604, Võru linn, Eesti www.eestiandmeside.ee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel