Eesti Andmesidevõrgu AS / Eesti Andmesidevõrk MTÜ seisukohad
„Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021
2021-2030“
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 28.04.2021
Lugupeetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Käesolevaga esitab Eesti Andmesidevõrgu AS ja Eesti Andmesidevõrk MTÜ (edaspidi koos nimetatud
ASV) oma seisukohad Teie poolt saadetud dokumendile „Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021
2021-2030“.
Teie küsimus:
1. Kuidas täpsemalt määratleda
ääratleda valges alas asuvate aadresside koguarvu ja nende asukohta?
Sealhulgas:
a. Kas peatükis 2.1.4 esitletud statistika on Teie hinnangul asjakohane ning sellest tuletatud
hinnanguline aadresside arv hajaasustuses loogiline?
b. Kas on veel täiendavat riigiülest
iigiülest statistikat või andmestikke, mis aitaks täpsemini hinnata lairiba
taristu turutõrke suurust maapiirkondades ja sealhulgas tuvastada neid konkreetseid aadresse, mida
reaalselt elukohana või ettevõtte asupaigana kasutatakse?
Meie vastus:
Meie hinnangul
angul tuleks valgete alade määratlemisse kaasata kohalike omavalitsusi ja/või nende
esindusorganisatsioone (näiteks maakondlikud KOV liidud), et selgitada välja aadressid, kus tegelikult
elatakse või kus toimub majandustegevus. See informatsioon on üldpild
üldpildis
is kohalikes omavalitsustes
olemas. Lisaks tuleks toetuse saajale panna tõendamiskohustus või kinnituse andmise kohustus, et
juurdepääsuvõrk rajatakse kohtadesse, kus on selleks tegelik nõudlus. Toetuse taotleja peab selleks
tegema vajaliku eeltöö ja olema veendunud, et võrku ei rajata aadressidele, kus puudub tegelik
nõudlus.
Seniste juurdepääsuvõrkude meetmete raames on rajatud / rajatakse paraku üsna palju ühendusi
aadressidele, kus kedagi ei asu. See ei ole riigi vaates rahastuse kuigi efektiivne ja ees
eesmärgi pärane
kasutus.
Teie küsimus:
2. Kas peatükis 2.1.5 esitatud hinnangulised kogumaksumused on Teie arvates õiged?
3. Kas Teil on täpsemaid hinnanguid kogumaksumusele, mida oleks võimalik avalikustada ja
arvestuste alusena kasutada?
Meie vastus:
Eesti Andmesidevõrgu AS Tel: +372 6225237
Pikk tn 15a 1
[email protected]
@eestiandmeside.ee
65604, Võru linn, Eesti www.eestiandmeside.ee
Lähtudes
htudes ASV võrguehituse kogemusest saame öelda, et tihedamas asutuses kujuneb keskmiseks
aadressi liitumisvõimaluse loomiseks kinnistupiirile 1300 - 1800 eurot (maakaabli korral). See
keskmine suureneb aga kiiresti tingimustes, kus maastik on ebasoodne või aadresside tihedus madal,
samuti kui aadresse kokku on tellitavas projektis vähe või kui baasvõrk on kaugel. Millised keskmised
on üle-eestiliselt,
eestiliselt, arvestades erinevaid tehnilise lahendusi (maakaabel/õhuliin), on väga keeruline
öelda ja see vajaks põhjalikku
kku analüüsi erinevate tingimuste ja olude väljaselgitamiseks piirkonniti.
Näiteks Rõuge vallas, kus asutustihedus on väga madal ning baasvõrgu olemasolu on puudulik, ei saa
me kindlasti rääkida keskmisest ühendusest alla 6000 euro.
Kõrvutada mastide loomist
ist ja raadioühendusi kaabelliinidele kogumaksumuse arvutamiseks annab
meie hinnangul väga kaheldava väärtusega tulemi. On selge, et terve Eesti katmine täiendavate
mastidega on kordades odavam kui kaabliühendused, kuid kas see annab oodatava tulemuse?
Teie küsimus:
1. Kas peatükis 2.3.1 nimetatud üldised põhimõtted tunduvad Teile sobivad? Kas või mida peate
vajalikuks neist muuta?
Meie vastus:
Nende üldpõhimõtete järgi ei ole kaablivõrkude arendus mastide arendusega konkurentsis. Need
tingimused tekitavad
d pigem olukorra, kus konkursile minnakse osalema mastide rajamisega kui et
kaablivõrkudega. Kui see on riigipoolne eesmärk, et kaablivõrke ei rajata, siis need tingimused on
enamjaolt sobilikud.
Kui eesmärgiks on Euroopa Liidu nö gigabiti ühiskond, siis peaks olema oluline roll ka kaabivõrkude
arenduses, kus toimib erinevate lõppteenuse pakkujate vahel turukonkurents tegelikult ja kiiret
stabiilselt internetiühendust saavad tarbida meed majapidamised/asutused, kus ka tegelikult
elatakse/asutakse. Selleks tuleks meie hinnangul muuta järgnevat:
1) Lisada tuleks kriteerium, et toetuse saaja kohustub tagama vähemalt 5 sideoperaatori
juurdepääsu võrgule ning mastide puhul tuleb täpsustada (luua põhimõte), kuidas toetuse
saaja tagab 5 sideoperaatori mitte
mitte-diskrimineerimise,
neerimise, sest teadupärast määrab mastis
seadmete kõrguse positsioon selle kui paljudele aadressidel saab ühendust pakkuda
(otsenähtavus). Ei ole võimalik panna 5 sideoperaatori seadmeid ühele ja samale kõrgusele
tavapärases mobiilimastis;
2) Toetuse raames peaks toetama üksnes passiivse taristu loomist (ilma aktiivseadmeteta).
Aktiivseadmete valimine toetuse saaja poolt võib väga lihtsasti luua tehnoloogilise eelise
mõnele operaatorile. Näiteks olukorras, kus seadmed, mida tavapäraselt kasutab operaator,
ei ühildu seadmetega, mida kasutab toetuse saaja. Vältimaks neid vaidlusi ja olukordi ning
tagamaks võrdse kohtlemise peaks toetama üksnes passiivse taristu loomist;
3) Lisada tuleks kriteerium, et mastide puhul on ära piiratud võimalik maksimaalne kaugus
masti ja aadressi hoone vahel ning otsenähtavuse tagamine, vastasel juhul pole kuidagi
garanteeritud, et lõpptarbija saab ligilähedaseltki samaväärse ühenduse kaablivõrg
kaablivõrguga.
Kauguse määramisel tuleks lähtuda 5G võrgu 1 gigabitt sekundis ühenduse kaugusest
Eesti Andmesidevõrgu AS Tel: +372 6225237
Pikk tn 15a 2
[email protected]
@eestiandmeside.ee
65604, Võru linn, Eesti www.eestiandmeside.ee
arvestades maha kaugusest mõistliku varu, sest reaalses elus tehnoloogia üldjuhul ei tööta
spetsifikatsioonide järgi lubatud võimekusega;
4) Muuta tuleks gigabiti kiiruse vvõimalikkuse
õimalikkuse sõnastust: toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk
peab võimaldama osutada lairibateenust garanteeritud allalaadimiski
allalaadimiskiirusega
irusega üks gigabitt
sekundis või enam igal ajahetkel ning ilmast sõltumatult. Hetkel sõnastus „kuni üks gigabitt
sekundis“ võiks pigem tähendada, et 10 megabitt sekundis ühendus kvalifitseerub ka;
5) Kriteerium, et „üks asustusüksus tuleb juurdepääsuvõrguga katta terviklikult.“ on puhtalt
ainult mastide arendust soodustav punkt ja jätab kaablivõrgud konkurentsist kõrvale. Mast
„keset küla“
üla“ võib lahendada kõik aadressid ära, kuid kaabivõrgu korral tuleb ka iga
„puukuuri“ ja mahajäetud hooneni kaabel eraldi viia, mis on ebaratsionaalne tegevus. Sellest
kriteeriumist tuleks loobuda. Või sätestata see kriteerium tingimuslikult, et kaablivõr
kaablivõrkude
puhul see ei rakendu;
6) Liitumistasu lõppkasutajatele 200 eurot on ebamõistlikult piirav ja jätab hajaasustuse
järjekordselt teisejärguliseks. ASV kogemusest võime öelda, et paljud hajaasustuses elavad
inimesed on valmis maksma ühenduse eest ka kuni 100 1000
0 eurot. Seal, kus on tegelik nõudlus
olemas aga riik ei soodusta selle arendust, kuna piirab 200 euro peale liitumistasu,
kannatavad inimesed, kes kõige rohkem seda ühendust soovivad. Liitumistasu maksimum
võiks olla sõltuv hajaasustusest, suurema asustus
asustustihedusega
tihedusega piirkonnas liitumistasu
maksimum 200 eurot, kuid suureneb vastavalt asustustiheduse vähenemisele;
Teema, mida ei ole üldse teie plaanis kajastatud, on baasvõrku täiendava ressursi loomine. Paljud
juurdepääsuvõrgud saavad olema mõjutatud sellest, et baasvõrgu ressurss on teatud olulistes
kohtades otsas (kõik kiud on kasutuses). Selliseid olukordi on juba täna tekkinud ASV
ASV-l palju, kus
planeeritud või juba ehitatud juurdepääsuvõrgu jaoks puudub baasvõrgus ressurss kõikide
operaatorite tarbeks. Tekib b olukord, kus riik rahastab juurdepääsuvõrku, kuid operaatorid ei saa
loodavas juurdepääsuvõrgus teenust pakkuda, kuna puudub baasvõrgu ressurss jõudmaks
sideühendusega juurdepääsuvõrku. Sellised olukorrad on täna reaalselt tekkinud ning
turukonkurents ei toimi, kuna operaatorid ei nõustu rahastama ise baasvõrgu ressursi tõstmist
täiendava kaabli puhumiseks ning keevitusteks. Kuna turukonkurents ei toimi ja seda on võimalik
tõestada sellega, et operaatorid ei asu seda tegema, siis on äärmiselt vajalik, et riik toetaks baasvõrgu
ressursi täiendamist st. täiendava kaabli puhumist ning kiudude keevituste teostamist baasvõrgus.
ASV teeb ettepaneku, et MKM peaks kujundama täiendava meetme, millega toetatakse baasvõrgu
ressursi suurendamist juurdepääsuvõrkude ü ühendamise
hendamise eesmärgil, kohtades, kus turukonkurents ei
toimi. Vastasel juhul jäävad ASV baasvõrgu piirkondades paljude kohtade juurdepääsuvõrgud ilma
ühenduseta. Tekib olukord, kus riik rahastab juurdepääsuvõrku, kuid reaalselt teenust lõpptarbijad ei
saa. Sõltumata
õltumata sellest, kes rajab juurdepääsuvõrke, on see probleem ASV baasvõrgus mitmetes
kohtades olemas.
Kui riik jätab baasvõrgu ressursi puudumise probleemi ilma tähelepanuta, siis on tulemuseks
juurdepääsuvõrkude väljaehitamine viisil, millega ei täitu tegelikud eesmärgid, milleks on
lõpptarbijatele
bijatele lairiba teenuste pakkumine.
Teie küsimus:
2. Kas on veel täiendavaid põhimõtteid, mida võiks toetuste jagamisel kaaluda?
Eesti Andmesidevõrgu AS Tel: +372 6225237
Pikk tn 15a 3
[email protected]
@eestiandmeside.ee
65604, Võru linn, Eesti www.eestiandmeside.ee
Meie vastus:
Üldise tähelepanekuna toome veel välja, et selliste põhimõtetega nagu hetkel on, soovib riik
eesmärke saavutada nö „exceli tabeli“ juhtimisega. Need põhimõtted ei loo suures plaanis õigeid
eeldusi, et võrke rajatakse sinna, kus on tegelik vajadus ja konkurents ei toimi. Tulevaste meetmete
kujundamisel peaks lähtuma rohkem tegelikust vajadusest, mitte sellest, et sa saame
ame paberi peal
võimalikult suure aadresside arvu, mille taga tegelik sisu on olematu.
Kaablivõrkude puhul ei tohiks soodustada seda tegevust, et kaablit viiakse kohtadesse, kus kedagi ei
ole või kus keegi ei soovi ühendust. Selle asemel, et ühendada kümm
kümmee „puukuuri“ võiks kaabli viia
talumajapidamisse hajaasustuses, kus on reaalne nõudlus ja vajadus. Mastide puhul ei tohiks kaduda
sideoperaatorite võrdne kohtlemine masti seadmekoha kõrguse tõttu ja tehnoloogia neutraalsus,
mida pole võimalik saavutada kui toetuse saaja teeb otsuse seadmete osa. Samuti peab olema masti
puhul tagatud stabiilne ja nõutud kiirusele vastav teenusepakkumine mitmete operaatorite poolt,
sellest tulenevalt ei saa mast asuda aadressist väga kaugel ning peab olema otsenähtavus.
Nendee meetme tingimuste järgi, mis hetkel on kavandatud, saab juba ette ära öelda, et näiteks
Rõuge elanikud endale kaabli ühendust ei saa, kuid kas see on see mida nad ootavad, et tuleb
järjekordne G raadioühendus, mis ei tööta stabiilselt kui puu ette kasvab või kui on suurem
vihmasadu?
Teie küsimus:
3. Kas peatükis 2.3.2 loetletud hindamiskriteeriumid on Teie arvates asjakohased?
4. Kas on veel teisi hindamiskriteeriume, mida võiks toetuste jagamisel kasutada?
5. Millised peaksid olema erinevate hindamiskr
hindamiskriteeriumite
iteeriumite osakaalud lõpphinde kujunemisel?
Meie vastus:
Hindamiskriteeriumid mille kohaselt tekitatakse pingerida hinna alusel soodustab võrgu arendust
sinna, kus on seda odav ehitada mitte sinna, kus on tegelik nõudlus. Meie jaoks on kummastav, et riik
järjepidevalt soovib ja soosib võrkude ehitust koh
kohtadesse,
adesse, kus puudub nõudlus (garaažid, puukuurid,
suvilad, maha jäetud hooned). Hindamine peaks oleme seotud tegeliku nõudlusega, mida toetuse
saaja peab tõestama või muu mehhanism kuidas tagada, et võrku ra rajatakse
jatakse sinna, kus on selleks
nõudlus. Varasemad meetmed on tõestanud, et selline hindamise alus on suuresti riiklike vahendite
ebaratsionaalne raiskamine ning on arusaamatu, miks riik ei ole võimeline õppima vigadest.
ASV ettepanekuks on hindamise sidumine tegeliku nõudlusega, mida peab toetuse saaja tõestama
või kasvõi lihtsalt kinnitama (tagama toetuse taotlemisel teatud hulga tarbijaid projektis). Samuti
võiks hindamiskriteeriumites olla hajaasustuse koefitsient. Eesti seadustes on defineeritud
hajaasustuse
tuse mõiste ja sellest lähtuvalt võiks nendes piirkondades olla koefitsient, mis annab hinnale
pingereas kaalu juurde kui projekt on hajaasustuses. Hajaasustused, kus on tihti olemas tegelik
nõudlus, on vastasel juhul konkursil ebasoodsas olukorras.
Teie küsimus:
Eesti Andmesidevõrgu AS Tel: +372 6225237
Pikk tn 15a 4
[email protected]
@eestiandmeside.ee
65604, Võru linn, Eesti www.eestiandmeside.ee
6. Millised asutused ja ettevõtted võiksid kuuluda „kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõtte“
kategooriasse?
7. Kuidas ja/või milliste andmebaaside abil või protsessi kaudu (näide: KOVi esitatav nimekiri) on Teie
vaates võimalik:
a. lastega perede
de aastaringse elupaiga tuvastamine;
b. kohaliku tähtsusega asutuste tuvastamine;
c. tegutsevate ettevõtete reaalsete asupaikade tuvastamine.
Meie vastus:
Meie hinnangul peaksid kohalike tähtsusega ettevõtete üle otsustama eelkõige kohalikud
omavalitsused. Riigipoolselt võiksid olla ette antud mõned baaskriteeriumid, näiteks töötajate arv
ja/või käive, kuid need ilmselt ei tohiks olla ka lõplikult piiravad, sest kohalikud omavalitused teavad
kohti, kuhu on vaja sideühendusi luua ka perspektiivis (näiteks ku kuii on teada, et on algatatud
detailplaneering tööstuspargi loomiseks vms). Kindlasti peaksid kuuluma nimekirja kõik kohalike
omavaltsuste enda asutused ja allasutused (raamatukogud, kultuurimajad, koolid, lasteaiad,
külaseltsid jne).
Teie küsimus:
8. Kas peatükis
eatükis 2.3.3 nimetatud tingimused toetuse suurusele (maksimaalselt 3000 € aadressi kohta)
ja maksimaalsele osakaalule (70% kogumaksumusest) võimaldavad perioodil 20212021-2027 projektide
edukat valmimist?
Meie vastus:
Ei võimalda, selliste tingimustega jäävad hajaasustused konkursil ebasoodsasse olukorda.
Maksimaalse toetuse piiramine aadressi kohta (kui selline on üldse vajalik) ja toetusmäär tuleks
siduda asustustihedusega. Kavandatavad tingimused ei sobi hajaasustuse projektide jaoks. Meetmes
peaks olema põhimõte,
himõte, et vastavalt asustusüksuse asustustihedusele suureneb toetusmäär ja
maksimaalne võimalik toetus ühe aadressi kohta. Piirmäärad 3000 eurot ja 70% teotuse osakaal
sobivad rohkem tihedamasse asustusse. Hajaasustuses peaksid olema need piirmäärad 6000 eurot ja
90%.
Kuna RRF vahendites on võimalik suurem toetuse osakaal kui 70%, siis soovitame tõsiselt kaaluda, et
RRF meede võiks olla tugevamalt suunaga hajaasustusse ning suurema toetusmääraga.
Teie küsimus:
9. Kas peatükis 2.3.4 nimetatud kaks põhimõtet eelarve jaotamiseks maakondade vahel on Teie
arvates sobivad?
Meie vastus:
Eesti Andmesidevõrgu AS Tel: +372 6225237
Pikk tn 15a 5
[email protected]
@eestiandmeside.ee
65604, Võru linn, Eesti www.eestiandmeside.ee
ASV on rääkinud maakondliku jaotamise põhimõttest väga ammu ning selline muudatus meetmetes
on väga tervitatav. ASV ei ole aga analüüsinud teie poolsete arvutuste sobivust, seega jätame jaotuse
arvutuse osas seisukoha esitamata.
Teie küsimus:
10. Ettevõtetele: milline on Teie ettevõtte võimekus 2022+ iga
iga-aastaselt
aastaselt täiendavaid liitumisi välja
ehitada ideaalsel juhul – s.t mitmele aadressile toetusrahaga liitumisvõim
liitumisvõimalus
alus välja ehitada?
Meie vastus:
Kavandatud meetmes võimaldatakse toetuse saajal tegevusi ellu viia kahe aasta jooksul - see on väga
positiivne, sest võimaldab asju ette planeerida. Kuid pöörame tähelepanu asjaolule, et see kaks
aastat peaks algama toetusotsuste
tsuste tegemisest mitte mõnest varasemast kuupäevast. Kui teame
alates toetuseotsusest ette kahe aast
aasta arendusi, siis võimekus oleks arendada vähemalt 1500
aadressi aastas, samas saab sedaa võimekust ka vajadusel tõsta
tõsta,, kui meetme tingimused on
mõistlikud.
Teie küsimus:
11. Mis on Teie ettepanekud, kuidas saada toetuse abil liitumisvõimaluse saavaid
leibkondi/ettevõtteid seda võimalust aktiivselt kasutama? Mis tegevusi saab selleks teha riik, KOV,
ettevõtted ise?
Meie vastus:
Meie ettepanek oleks, et riigil tuleks rajada võrku sinn
sinna,
a, kus selle jaoks on olemas tegelik nõudlus.
Rajada võrku sinna, kus seda ei soovita kasutada (puudub vajadus), ja siis „sundida“ inimesi seda
kasutama ei tundu meile kõige mõistlikum tegevus.
Lugupidamisega,
Hanna Kaplan
Eesti Andmesidevõrk
Eesti Andmesidevõrgu AS Tel: +372 6225237
Pikk tn 15a 6
[email protected]
@eestiandmeside.ee
65604, Võru linn, Eesti www.eestiandmeside.ee