Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. mai 2021
- Viit
- 13-2/21-0353/2857-9
- Registreeritud
- 10. mai 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Saaremaa Vallavalitsus
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 13/S Elektroonilise side korraldamine
- Sari
- 13-2/S Elektroonilise side kirjavahetus ettevõtete ning asutustega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 13-2/21-0353
- Vastutaja
- Raigo Iling (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)
Sisu (failidest)
Kommentaarid Ptk 2.3.2. hindamiskriteerium ite kohta Toetuse suurus ühe liitumise võimaluse saava aadressi kohta “Väiksem kulu aadressi kohta on parem kui suurem” ei saa olla arvestatava kaaluga hindamiskriteerium, kui soovitakse päriselt viia kvaliteetne internetiühendus iga majapidamiseni. Kui ühtpidi on loogiline, et küla lahendatakse tervikuna, aga terviklahendus tähendab mittekonkurentsivõimelist keskmist kulu ühe liitumisvõimalusega aadressi kohta, siis peab olema mingi muu mõõdik lisaks, mis aitab hajakülal konkureerida alevikega ( kus on rohkem ja lähestikku asuvaid majapidamisi ja soodsam liitumise hind aadressi kohta ) . Meetmega peaks tagama just kõige probleemsemate piirkondade katmise hea internetiühendusega, mitte parandama niigi hea ühendusega tiheasustusega piirkondi väga heaks. Kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõtte ühendamine Kohaliku tähtsusega asutusena ei peaks antud kontekstis hindamisel arvesse minema KOV hallatavad asutused nagu koolid, lasteaiad, raamatukogud, noortekeskused jne, sest Riigi Infosüsteemide Amet pakub andmeside- ja internetiteenust riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele on sealt kaudu võimalik KOV asutustele kiiret internetiühendust rajada. Tõsi küll, ühenduste rajamise raha tuleb KOVil endal leida, aga muus osas teeb ja toimetab RIA. Kohaliku tähtsusega (mitte KOV) asutuste ja ettevõtete nimekirja koostamine , samuti lastega perede aastaringse elupaiga tuvastamine jmt võiks olla KOV poolt ( nt Äriregistrist ettevõtted, Rahvastikuregistri ja EHIS väljavõt t e d lasteaedade, koolide kohta) . Hindamisel võiks lisapunkti anda kaasfinantseeringu olemasolu (nt KOV, kinnistuomanikud, ettevõtted) , taotleja ettevalmistatuse tase (eelkokkulepped maaomanikega jne) . Mis tegevusi saab teha riik? Riigi poolt selged sõnumid ja üks toimiv meede kogu rahastusperioodi vältel, tingimusi ei tohiks poole pealt muuta. Riigi poolt selge kokkulepe Transpordiametiga kaablite lubamiseks teemaadesse ja projektide lihtsus , et vähendada väga aeganõudvat bürokraatiat. Kas 30% omaosalusena võib kasutada kaasrahastust (muudest meetmest saadud raha)? Kas meetmest raha taotlemine võiks toimub ühel korral ja ühele maakonnale 5 aastaks või igal aastal eraldi ? Sellega oleks tagatud see , et maakonna üleselt ehitatakse lõpuks välja ühtne ja läbimõeldud võrk. Kas meetme t oetuse saaja otsustuse ringi kaasatakse ka kohalikud KOV-id ? Et tekiks võimalus hinnata toetuse jagamist ka kohalikust eluolust lähtuvalt. Valges alas olevate aadresside hulka tuleks lugeda ka kehtivad planeeringute aadressid. Seda just haja asustuses. Miks peab olema toetuse saadaja sideettevõte? Kas see võib ka KOV-ile kuuluv äriühing , mis ei ole sideettevõte? Antud äriühing toimiks sama äriloogika järgi nagu Elektrilevi ehk rendiks seda kaablit hiljem huvitatud operaatorile edasi.