Saatja: Priit Soom <
[email protected]>
Saaja: Raigo Iling
Teema: Vs: Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021-2030 - avalik konsultatsioon
Lugupeetav Raigo Iling
Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tehtud töö eest Eesti Lairiba Arendamise Plaani 2021-2030 kavandi (Dokument) koostamisel ja võimaluse eest selles protsessis kaasa lüüa. Tegemist on Eesti regionaal- ja majandusarengu seisukohalt äärmiselt olulise küsimusega. Kuigi hetkel planeeritavad tegevused on pigem tulevikku suunatud, on praegune koroonasituatsioon, koos kaasneva koduõppe ja kodust töötamise vajadusega, eeldatavalt veennud ka viimaseid kõhklejaid, et riigi poolne panus kiirete sideühenduste rajamiseks maapiirkondades on elulise tähtsusega. Avalikule konsultatsioonile esitatud Eesti lairiba arendamise plaan 2021 – 2030 kajastab hästi hetkeolukorda ja esitab mõistlikud ettepanekud kuidas Euroopa Liidu toetuste abil edasi liikuda pakkumaks veelgi suuremale osale elanikkonnast kiiret või ülikiiret sideühendust. Kuivõrd dokumendis on esitatud erinevaid küsimusi, esitame siinkohal Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) mõtted nende osas.
Üldine tähelepanek või soovitus riigile oleks, et projekti eesmärke silmas pidades võiks märksa suuremal määral kasutada andmeid, millele riigil juurdepääs on. Senine kogemus näitab, et võimalik on parandada aadressiobjektide kvaliteeti, et planeerida võrgu rajamist neisse piirkondadesse, kus potentsiaalne nõudlus suurem, näiteks asustatud hooned. Samuti on riigil võimalus aidata aadressiobjektidega seotud kontaktandmetega, et neis piirkondades, kus võrku rajatakse, informatsioon sellest maksimaalselt paljudeni jõuaks. ELASA senine praktika paberteavituste osas näitab nende küllaltki tagasihoidlikku adressaadini jõudmise protsenti. Samuti võiks võrkude tulevikukindluse huvides kaaluda vähemalt toetusmeetme esimestel aastatel keskendumist vaid maasse paigaldatavale valguskaablile, millega on soovitud kiirustel sideühendused saavutatavad, ning risk ilmastikust tulenevateks riketeks väike. Järgnevalt keskenduks Dokumendis toodud küsimustele.
Kuidas täpsemalt määratleda valges alas asuvate aadresside koguarvu ja nende asukohta? Sealhulgas:
a. Kas peatükis 2.1.4 esitletud statistika on Teie hinnangul asjakohane ning sellest tuletatud hinnanguline aadresside arv hajaasustuses loogiline?
Jah, kuid tabelis 7 võivad mõningal määral segi olla aadressid ja asustatud hooned, kuivõrd 2020. toetusmeetme valik tehti üldisest aadresside nimistust, mitte asustatud hoonete aadressidest.
b. Kas on veel täiendavat riigiülest statistikat või andmestikke, mis aitaks täpsemini hinnata lairiba taristu turutõrke suurust maapiirkondades ja sealhulgas tuvastada neid konkreetseid aadresse, mida reaalselt elukohana või ettevõtte asupaigana kasutatakse?
Omavalitsuste (KOV) teenuste tarbimise andmed. Statistikaamet võib vastavaid andmeid omada.
Kas peatükis 2.1.5 esitatud hinnangulised kogumaksumused on Teie arvates õiged?
Senine 2020 toetuse aadressi maksumus oli vahemikus 435-2695 €/ühendus, MKM oodatav 2500 €/ühendus. Kuna Enefiti taotlused sisaldasid osaliselt ka maakaabelliine, siis see summa + omafinantseering on arvestatud pigem varuga. Enefiti maakaabelliinid tuleks siit statistikast välja arvata, kuid seda ei suuda peale nende enda keegi lihtsustatud korras teha.
Pinnases kuni 5200 €/ühendus, 2020 keskmine 1500 € ja kõige kallim oli 3022 €/ühendus, oodatav 5200 €/ühendus. Kui hõlmab üksikuid kaugemaid punkte, siis ilmselt ebapiisav, kontsentreeritud külades on varuga.
Masti sait sõltuvalt kõrgusest 50 - 100 tuh € - Elisa keskmine 2020 1387 €/ühendus, oodatav 2000 €/ühendus. Kui mast tuleb paigaldada asukohta, kus näiteks ELASA liitumine jääb kilomeetrite kaugusele, siis 100 tuh €/mast ei tule hästi välja. 2000 € ei oska kommenteerida. Pigem tekib küsimus, kuidas on tagatud 1 Gbit valmidus ja operaatori neutraalsus? Tuleviku 5G jääb ka hajaasustuse korral ilmselt võimetuks, kuna ei teeninda suuremaid vahemaid ega taga sellisel juhul andmemahte nõutud kiirusel.
Kas Teil on täpsemaid hinnanguid kogumaksumusele, mida oleks võimalik avalikustada ja arvestuste alusena kasutada?
Ei ole.
Kas peatükis 2.3.1 nimetatud üldised põhimõtted tunduvad Teile sobivad? Kas või mida peate vajalikuks neist muuta?
- Eelarve maakondlik jaotus.
Maakondlik jaotus tundub regionaalse võrdse kohtlemise mõttes mõistlik. Teisalt ei pruugi selline lähenemine anda parimat tulemust valges alas paiknevate aadresside üldise hõlmatuse osas, sest kunstlikult sunnitakse valima piirkondi, mis pruugi olla suurima aadresside arvuga st tegelikult kaetakse ühes piirkonnas vähem aadresse kõrgema maksumusega, kui mingis teises saaks sama raha eest võibolla rohkem teha.
- Toetust antakse ainult väljaspool linnu asuvate hoonete ühendamiseks. Linnades ja vallasisestest linnades on kaetus püsiühendusega üldistel heal tasemel. Üksikud tänavad ja piirkonnad, kus osati võib püsiühendus seni rajamata olla, on see suure tõenäosusega lähiaastatel erainvesteeringutest siiski tasuv teha.
Ainult väljaspool linnu suures plaanis sobilik. Oht on see kui jääb 30% omaosalus ja osalevad operaatorid otse, siis ka linnade võrkude areng võib mingil määral pidurduda, kuna planeeritavad investeeringud suunatakse omaosaluse tasumiseks. See on siiski vähetõenäoline.
- Üks asustusüksus tuleb juurdepääsuvõrguga katta terviklikult. Kõik asustusüksuses (küla, asula, alevik) asuvad aadressiobjektid, kellel veel ei ole piisava läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust, peavad selle toetust saava projekti käigus saama. Eesmärk on tagada külade ja kogukondade terviklik …
Hajutatud asutusüksuse korral võivad vahemaad üksikute punktide vahel olla pikad. Taoline lähenemine tõstab märkimisväärselt aadressiobjekti välja ehitamise maksumust. Teisalt, kui kogu haldusüksuse nõuet ei ole, jääb risk, et üksikud aadressid jäävadki ühenduseta.
- Üks projekt võib hõlmata mitu üksteise kõrval asuvat asustusüksust.
Võib anda mõnedel juhtudel efekti kaugemate äärealadel asuvate hoonete lahendamisel. Taaskord, pikemate vahemaade korral muutub aadressiobjektile liitumisvõimaluse loomine küllaltki kulukaks. Seejuures ei peaks peale esimese terve asustusüksuse katmist iga järgmise puhul terviku katmist taotlema, vaid võiks piisata mõningate aadresside liitmisest, mis jäävad esmajärjekorras tehtava asustusüksuse piirest välja.
- Toetuse saajad.
Lähenemine sobib.
- Liitumistasu lõppkasutajatele 200 eurot.
Põhimõtteliselt sobilik, haakub senise praktikaga. Samas 30% omafinantseeringu korral võiks see summa ka suurem olla.
- Gigabiti kiiruse võimalikkus.
Nagu varasemalt pakutud, võiks esimene soov olla valguskaabel maasse. Alternatiivina lihtsalt valguskaabel. Raadiolahenduste lubamisel peaksid selle sobilikkuse kriteeriumid väga selgelt enne konkurssi paigas olema.
Kas on veel täiendavaid põhimõtteid, mida võiks toetuste jagamisel kaaluda?
Hetkel ei oska midagi lisada.
Kas peatükis 2.3.2 loetletud hindamiskriteeriumid on Teie arvates asjakohased?
Üldine soovitus on hoida konkurss nii lihtne kui võimalik. Erinevatele kriteeriumitele kaalude määramine võib tekitada rohkem segadust kui kasu. Kui mingi grupp vajab spetsiaalset lähenemist (näiteks lasterikkad pered), võiks neile mingi eraldi meetmega läheneda.
- Projektiga hõlmatud asustusüksuste arv. Projekt võib saada täiendavaid punkte selle eest, kui see hõlmab kahte või enam kõrvuti asetsevat küla, asulat või alevikku. See hindamiskriteerium tasakaalustab toetuse suurusega seotud kriteeriumi – kui väikseim toetuse suurus suunab toetust rohkem tihedamalt asustatud piirkondadesse, siis mitme kõrvuti asetseva asustusüksuse puhul täiendavate punktide andmine võimaldab ka haja-küladel toetusele pretendeerida.
See on üks võimalus kriteeriumi mõttes.
-Lastega peredele liitumise võimaluse loomine. Juhul kui projekt loob liitumise võimaluse aadressile, kus aastaringselt elab lastega pere, siis selline projekt saab täiendavaid punkte.
Kui andmed antakse kõikidele taotlejatele hanke sisendina, siis on kõik võrdses stardipositsioonis. Ei pea õigeks, kui iga taotleja hakkab ise otsima ja sellisel juhul ei ole tulemus kontrollitav ega objektiivselt hinnatav. Nagu eelnevalt kirjutatud, parem on selliseid erikriteeriume vältida.
Kas on veel teisi hindamiskriteeriume, mida võiks toetuste jagamisel kasutada?
Usaldusväärsus ja väljaehitamise võimekus eelmiste meetmete kogemuse põhjal. Kohustuste mittetäitjatele järgmises meetmes osalemise keeld vms.
Millised peaksid olema erinevate hindamiskriteeriumite osakaalud lõpphinde kujunemisel?
Ei ole ettepanekuid.
Millised asutused ja ettevõtted võiksid kuuluda „kohaliku tähtsusega asutuse ja ettevõtte“ kategooriasse?
KOV asutused, kohalikud suuremad tööandjad, kohaliku kogukonna arengusse panustavad ühisused.
Kuidas ja/või milliste andmebaaside abil või protsessi kaudu (näide: KOVi esitatav nimekiri) on Teie vaates võimalik:
a. lastega perede aastaringse elupaiga tuvastamine;
KOV, kool, lasteaed. V.t. varasem ptk 2.3.2 kriteeriumite kommentaar.
b. kohaliku tähtsusega asutuste tuvastamine;
KOV, kogukonna ühendused.
c. tegutsevate ettevõtete reaalsete asupaikade tuvastamine.
KOV.
Kas peatükis 2.3.3 nimetatud tingimused toetuse suurusele (maksimaalselt 3000 € aadressi kohta) ja maksimaalsele osakaalule (70% kogumaksumusest) võimaldavad perioodil 2021-2027 projektide edukat valmimist?
30% omafinantseeringul on suur mõju vahendite kaasamisele, investeeringu tasuvusele ja ilmselt kahandab ettevõtete huvi taotlusvoorudes osalemiseks. 30% omafinantseering seab suure surve alla kiu kasutamise eest võetava kuutasu, mis võib osutuda liialt suureks, et operaator seda mõistlikult lõpptarbijale pakutavate teenuste kuutasust katta suudaks. Kui osalejatele seatakse piirangud taotluste esitamisel sarnaselt eelmise vooruga, siis maksimaalne toetus aadressi kohata võiks olla 3500 €.
Kas peatükis 2.3.4 nimetatud kaks põhimõtet eelarve jaotamiseks maakondade vahel on Teie arvates sobivad?
Põhimõte suunata toetused kõikidesse maakondadesse on mõistlik. Hetkel ei selgu kas ja kuidas toimub ümberjaotus, kui taotlusi planeeritud mahus vastavuses seatud kriteeriumitega mingil põhjusel mõnda maakonda ei laeku. Võimalik alternatiiv on paaril esimesel aastal maakondliku lähenemisega liikuda ja edasi võimaldada võrgu ehitajatel otsustada, millises Eesti piirkonnas võrku rajada.
Ettevõtetele: milline on Teie ettevõtte võimekus 2022+ iga-aastaselt täiendavaid liitumisi välja ehitada ideaalsel juhul – s.t mitmele aadressile toetusrahaga liitumisvõimalus välja ehitada?
ELASA hoolduspartneri sisend: „2021 aasataks oleme võtnud kohustuse ehitada 72 suurema projekti raames liitumisvõimalused ca 3600 aadressile. Kui käesolev plaan enam vähem sellisel kujul kinnitatakse, siis oleme valmis kaaluma võimekuse mõistlikku suurendamist. Siin on mõned agad- RRF rahastuse ehitustööde põhimaht koondub meie hinnangul valdavalt 2022 aastasse. Võimekuse ühekordset suuremahulist hüppelist kasvu me kindlasti ei taga ega ei planeeri. Kui toetuste planeerimine ja tsüklilisus arvestaks Eesti ilmastikust tulenevate eripäradega, siis me Lairiba arendamise plaanile ohtu ei näe. Viimane taotlusvoor paraku tingis projekteerimistöödega alustamise (valdavalt geodeetiliste alusplaanide koostamine) talvisele perioodile ja samas suunas triivib meie hinnangul ka praegune taotlusvoor. Normaalne ehitustsükkel - geoalused enne lume tulekut valmis, projekteerimine ajal, millal ehitus talvistest tingimustest lähtuvalt on raskendatud ja ehituse algus kevadisel perioodil. Kui kasutatakse õhuliiniposte siis võib ehitusperiood jääda talve perioodile.“
Mis on Teie ettepanekud, kuidas saada toetuse abil liitumisvõimaluse saavaid leibkondi/ettevõtteid seda võimalust aktiivselt kasutama? Mis tegevusi saab selleks teha riik, KOV, ettevõtted ise?
Tuleb projekti eesmärke, võimalusi ja arengusuundi senisest aktiivsemalt tutvustada. Vajalik on selles osas ilmselt ka riigi poolne jõulisem panus. Ilmselt on ka juba senise viimase miili praktika põhjal võimalik teha üldistusi, mis on muutunud, läinud paremaks jms. Äärmisel juhul räägitakse külade ja majapidamiste arvust, kus on võimalus liituda. Millised on aga sisulised muutused, sellest laiem avalikkus eriti midagi ei tea ja info võib olla kallutatud taotleja eesmärkidest lähtuvalt.
Taotluse välised ettepanekud ja küsimused.
Kuidas lihtsustada Transpordiameti bürokraatiat? Senine võrguehitajate kogemus näitab, et KOV tasandil on võimalik leida lahendused, mis kiirendavad oluliselt projekteerimise protsessi. Piisab aga kas või ühest maantee ületusest ja Transpordiamet nõuab selle koha osas täismahus projekti, ning kohaliku tähtsusega teele rakendub sisuliselt samaväärne bürokraatia, mis on omane riikliku tähtsusega maanteele.
Õhuliini lahendused seavad eelistatud seisusesse võrguoperaatori, kuid kes ei pruugi oma eesmärkidest lähtuvalt olla väga koostööaldis ja soovitud lõppeesmärgi saavutamine võib olla seetõttu takistatud.
Loodame, et esitatud mõtted aitavad kaasa plaani edasisele arendamisele ja vajadusel oleme valmis enda arvamust täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
Priit Soom
Juhataja, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus
Tel 3725299689 <mailto:3725299689> |
[email protected] <mailto:
[email protected]> | www.elasa.ee <http://www.elasa.ee/> | Narva mnt 5, Tallinn 10117, Eesti
Saatja: Raigo Iling <
[email protected]>
Saatmisaeg: teisipäev, 6. aprill 2021 14:23
Teema: Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021-2030 - avalik konsultatsioon
Tere!
Käesolevaga edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teile ja Teie organisatsioonile arvamuse avaldamiseks Eesti Lairiba Arendamise Plaani 2021-2030 avaliku konsultatsiooni dokumendi.
Plaani eesmärk on kirjeldada hetkeolukorda juurdepääsuvõrkude kaetuse osas ning tutvustada riigi plaane toetamaks aastatel 2021-2030 sidetaristu ehitamist turutõrkepiirkondades.
Tagasiside saamiseks on dokumendis konkreetsed küsimused, millele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ootab tagasisidet hiljemalt 30. aprilliks 2021 aadressile
[email protected] <mailto:
[email protected]> .
Kõik saabunud tagasiside registreeritakse ning muudetakse avalikult kättesaadavaks läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistri.
Plaani tutvustamiseks toimub käesoleva nädala reedel 9. aprillil 2021 kell 9:30 – 11:30 webinar (Microsoft Teams keskkonnas), millel osalemise lingi leiate e-kirja lõpust. Eelnev registreerimine ei ole vajalik.
Webinaril ütleb avasõnad ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
Seejärel tutvustab plaani ja avaliku konsultatsiooni küsimusi sideosakonna nõunik Raigo Iling.
Webinari lõpus vastab Raigo Iling küsimustele.
Lugupidamisega,
Raigo Iling
nõunik | sideosakond
6 397 681 |
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
________________________________________________________________________________
Microsoft Teamsi koosolek
Liitu oma arvuti või mobiilirakenduse kaudu
Koosolekuga liitumiseks klõpsa siin <https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3ameeting_MmNiM2NhNGYtNjdlMC00NmJiLTlkOTQtYWM3YTBkYzMwMTk5%40thread.v2/0?context=%7b%22Tid%22%3a%22f07d0cf4-e7c8-4845-a07f-905e63651955%22%2c%22Oid%22%3a%220de8f4c6-5ef2-42a6-aa6f-476ffd4fbd0c%22%7d>
Lisateave <https://aka.ms/JoinTeamsMeeting> | Koosolekusuvandid <https://teams.microsoft.com/meetingOptions/?organizerId=0de8f4c6-5ef2-42a6-aa6f-476ffd4fbd0c&tenantId=f07d0cf4-e7c8-4845-a07f-905e63651955&threadId=19_meeting_MmNiM2NhNGYtNjdlMC00NmJiLTlkOTQtYWM3YTBkYzMwMTk5@thread.v2&messageId=0&language=et-EE>
________________________________________________________________________________