Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Hr Raigo Iling
[email protected]
29.04.2021 nr 2-3/38
Arvamus Eesti Lairiba Arendamise Plaani kohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Eesti Lairiba Arendamise Plaani 2021-2030
avaliku konsultatsiooni dokumendi välja pannud arvamuse avaldamiseks. Dokumendis
tutvustatakse riigi plaane toetamaks aastatel 2021-2030 sidetaristu ehitamist
turutõrkepiirkondades.
Raplamaa Omavalitsuste Liit arutas ettepandud küsimusi ja kujundas oma esialgse seisukoha,
lisaks maakonna kohalike omavalitsuste individuaalsetele seisukohtadele. Esitame meie
vastused küsimuste kaupa järjest:
1. Kas peatükis 2.3.1 nimetatud üldised põhimõtted tunduvad Teile sobivad? Kas või
mida peate vajalikuks neist muuta?
Suuremas osas tunduvad meile esitatud põhimõtted arusaadavad, põhjendatud ja mõistlikud.
Esitatud maakonnadevahelise rahajaotuse põhimõte on meie arvates hea – see võimaldab ühelt
poolt arendada sidetaristut kogu Eesti territooriumil ja tagada regionaalpoliitilist tasakaalu ning
on samas ka õiglane, sest panustatakse rohkem nendesse piirkondadesse, kus probleem (nn
valge laik) on suurem.
Sidetaristu arendamine väljaspool linnu on käesoleva meetme raames õige lähenemine. Ka on
mõistlik lahendada korraga terve asusutusüksuse probleemid, kuigi sel juhul tuleb ikkagi lähtuda
sooviavaldustest. Sideühendust ja vastava toetuse kasutamist ei ole võimalik muuta
kohustuslikuks.
Tingimatult on aga vajalik, et põhimõtetest rääkides on selgesti paika pandud asustusüksuste
temaatika ja valikukriteeriumid! Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lg 2 alusel on
Eestis asusutusüksusteks linn, alev, alevik ja küla. Seepärast ei ole kohane käesolevas
dokumendis esitatud rida „külad, asulad, alevikud“. Sellist asusutusüksust nagu „asula“ ei ole
olemas! Ka olete asustusüksuste hulgast välja jätnud alevid ning seetõttu ei ole selge, kas alevid
käivad linnadega samasse kategooriasse (ja seal sidevõrku selle meetmega ei ehitata) või käivad
nad samasse kategooriasse külade ja alevikega (ja seal on võimalik sidevõrke selle meetmega
ehitada).
Tallinna mnt 12 Reg. nr. 80196268 Tel. 53 493 396
79513 Rapla
[email protected]
ESTONIA rol.raplamaa.ee
2. Kas on veel täiendavaid põhimõtteid, mida võiks toetuste jagamisel kaaluda?
Meil ei ole pakutud põhimõtetele lisada uusi.
3. Kas peatükis 2.3.2 loetletud hindamiskriteeriumid on Teie arvates asjakohased?
Meie hinnangul on hindamiskriteeriumid üsna õnnestunud, sest tasakaalustavad tihedama
asustusega paikade (kriteerium 1) ja hõreda asustusega piirkondade (kriteerium 2) võimalusi. Ka
on põhjendatud kohaliku elu „tulipunktide“ esiletoomine (kriteerium 4) ja lastega perede
soosimine (kriteerium 3). Selle viimase asjakohasust on eriti selgelt näidanud praegune
kriisiperiood, kus selliste perede vajadused tulid väga reljeefselt esile. Meie hinnangul võiks
lastega perede määratlust mõnevõrra täpsustada – see võiks laieneda eeskätt eelkooli- ja
kooliealistele lastele.
4. Kas on veel teisi hindamiskriteeriume, mida võiks toetuste jagamisel kasutada?
Meil ei ole lisada uusi kriteeriume.
5. Millised peaksid olema erinevate hindamiskriteeriumite osakaalud lõpphinde
kujunemisel?
Pakume omalt poot hindamiskriteeriumidele järgmised osakaalud: kriteerium 1 – 40%,
kriteerium 2 – 30%, kriteerium 3 – 15% ja kriteerium 4 – 15%. Kuigi kriteeriumid 3 ja 4 on
olulised kohaliku arengupotentsiaali ja teenuste toetamisel ning õppimisvõimaluste laiendamise
mõttes, siis on meie hinnangul siiski kõige olulisemad esimesed kaks kriteeriumit. Nendega
määratakse laiemalt kindlaks sidevõrgu rajamise põhimõttelised suunad. Toetuse suurus
liitumise kohta on väga oluline, kuna just see mõjutab kõige enam meetme efektiivsust ja sinna
kaasatavate vahendite mahtu – ja arvestades, et kasutadaolevate toetuste maht jääb selgelt alla
vajadusele, on lisavahenid tähtsad. Kaasatud asustusüksuste arv aga on samuti oluline, kuna see
vähendab regionaalseid erinevusi ja loob laiemal maa-alal elamis- ja ettevõtlusvõimalusi.
6. Millised asutused ja ettevõtted võiksid kuuluda „kohaliku tähtsusega asutuse ja
ettevõtte“ kategooriasse?
Meie hinnangul on väga raske esitada selle osas universaalseid kriteeriume, kuna see sõltub väga
asutuse või ettevõtte toimimise spetsiifikast (nt töökohtade füüsiline paiknemine ja nende
loomine kohalikele elanikele, pakutavate teenuste iseloom jne) ning asutuse-ettevõtte kohalikust
mõjukusest. Arvame, et antud juhul tuleks see igakordselt määrata KOV poolt esitatava
nimekirja alusel.
7. Kuidas ja/või milliste andmebaaside abil või protsessi kaudu (näide: KOVi esitatav
nimekiri) on Teie vaates võimalik:
a. lastega perede aastaringse elupaiga tuvastamine;
b. kohaliku tähtsusega asutuste tuvastamine;
c. tegutsevate ettevõtete reaalsete asupaikade tuvastamine.
Lastega perede osas on aluseks eelkõige Rahvastikuregister. Asutuste ja ettevõtete puhul tuleks
kasutada KOV poolt esitatavaid nimekirju.
8. Kas peatükis 2.3.3 nimetatud tingimused toetuse suurusele (maksimaalselt 3000 €
aadressi kohta) ja maksimaalsele osakaalule (70% kogumaksumusest) võimaldavad
perioodil 2021-2027 projektide edukat valmimist?
Tallinna mnt 12 Reg. nr. 80196268 Tel. 53 493 396
79513 Rapla
[email protected]
ESTONIA rol.raplamaa.ee
Meil ei ole andmeid, mille alusel saaksime väita, et see ei ole võimalik.
9. Kas peatükis 2.3.4 nimetatud kaks põhimõtet eelarve jaotamiseks maakondade
vahel on Teie arvates sobivad?
Nagu viitasime ka juba eelpool, põhimõtetest rääkides tunduvad meile eelarve maakondliku
jaotamise põhimõtted sobivad ja mõistlikud.
10. Ettevõtetele: milline on Teie ettevõtte võimekus 2022+ iga-aastaselt täiendavaid
liitumisi välja ehitada ideaalsel juhul – s.t mitmele aadressile toetusrahaga
liitumisvõimalus välja ehitada?
See ei ole meile vastamiseks.
11. Mis on Teie ettepanekud, kuidas saada toetuse abil liitumisvõimaluse saavaid
leibkondi/ettevõtteid seda võimalust aktiivselt kasutama? Mis tegevusi saab selleks
teha riik, KOV, ettevõtted ise?
Me ei näe muud võimalust kui laialdane avalik teavitus võimaluste kohta. See eeldab igal
tasandil (sh riik, KOV) kommunikatsiooni, kasutades avalikku meediat, sobivaid veebilehti ning
sotsiaalmeedia kanaleid. Ka on oluline KOV otsesuhtlus kodanikuühenduste ja ettevõtjatega.
Teatud juhtudel kasutada ka teiste maakondlike partnerite – nt arendus- ja ettevõtluskekused
ning partnerluskogud – kontakte ja võimalusi.
Lisame veel, et meie hinnangul on meetme korrektseks toimimiseks kindlasti vajalik, et
taotlemisel teeks pakkujad iga maakonna kohta eraldi ühe tervikpakkumise, mitte rea
väiksemaid eraldi projekte. See võimaldaks vältida kattuvusi ja segadusi.
Lõpetuseks tõstame positiivselt esile, et aktiivselt on asutud lahendama Eesti ees pikalt seisnud
probleeme andmeside valdkonnas ning et selle plaani arutamisse on kaasatud olulised
osapooled. Numbrid näitavad, et Eesti on juba aastaid olnud kiire andmeside kättesaadavuse
osas pigem kehvemate seas Euroopa Liidus ning edasiminek taristu osas – eriti maapiirkondades
– ei ole olnud muljetavaldav. Vaja on kiireid lahendusi ja praegune tervisekriis on taas selle
teema eriti teravalt esile toonud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt praegu
plaanitava meetme maht on liiga piiratud ega taga päriselt Euroopa Liidu 2025 ja Eesti 2030
eesmärkide saavutamist, aga aitab kindlasti kaasa olukorra normaliseerumisele.
Soovime teile jõudu meetme kavandamisel ja rakendamisel!
/allkirjastatud digitaalselt/
Heiki Hepner
Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees
Tavo Kikas
5114321
Tallinna mnt 12 Reg. nr. 80196268 Tel. 53 493 396
79513 Rapla
[email protected]
ESTONIA rol.raplamaa.ee