Saatja: Mattias Männi <
[email protected]>
Saaja: Raigo Iling
Teema: Eesti Lairiba Arendamise Plaan 2021-2030 - avaliku konsultatsiooni tagasiside
Tere,
Oleme arendanud Corle suutlikkust täiendavate liitumisvõimaluste väljaehituseks ning saame hetkel kinnitada organisatoorset võimekust 2500-4000 majapidamisele liitumisvõimaluse loomiseks kalendriaastas. Mitmed aspektid lairiba arendamise plaanis on head ja lastega perede arvestamine tundub igati kohane kui vastavad andmed on vähegi leitavad. Kindlasti on mõistlik säilitada sümboolne omaosalus (nt ~200 eur), mis kinnitab otsustavalt liituja huvi teenuse järele. Keskendume alltooduga lairiba arendamise plaanis täiendavat tähelepanu vajavatele aspektidele.
1. Valgete alade määratlus.
Punktis 2.1.4 on tehtud järeldus “Kokku on seega Eestis hinnanguliselt veel ca. 66 tuhat aastaringses kasutuses olevat hoonet, enamasti ühepereelamud, kus puudub vähemalt 30 Mbit/s kiirusega püsiühendus ja kuhu seda ka käimasolevate erainvesteeringute ning riiklike toetusmeetmete abiga kuni aastani 2023 ei ole plaanis ehitata.”
Hetkel jääb selgusetuks, kas ja millisel moel võtab siinne arvestuskäik arvesse sideoperaatorite sisendit, milles teatud aadressid nimetatakse kommertstingimustel arendatavateks (ning heidetakse seega valgete alade nimekirjast välja). Toetusmeetme väljastamisele eelnevalt peab olema selge, kas kommertstingimustel arendamiseks jäävad aadressid on eesmärgipäraselt määratletud, kas nende määratlemise alus on õiglane ning kas nendes toimub seniseid lubadusi järgiv (mahud, tempo, kasutuajakiirused, tehnoloogia) arendustegevus. Samuti, kellel ja mis alustel on võimalik kommertsoperaatorina lisada aadresse vastavasse nimekirja.
2. Asukohaga fikseeritud raadiolahenduse kasutamine tehnoloogiana.
Punktis 2.1.5 on nimetatud “2020. aastal sai Elisa Eesti AS toetust 6 masti püstitamiseks, keskmise toetuse summaga 1387 eurot ühe aadressi kohta. Püstitatud masti raadiuses on kõigil liitumise võimaluse saavatel aadressidel võimalik liituda 100 Mbit/s allalaadimisega lairibaühendusega.”
Eeldades toetuse rakendajatele samaväärseid toetuse rakendamise aluseid, eeldame siintoodud summa ning lahenduse osana lisaks masti püsitamisele ka teenuse osutamiseks tarvilike aktiivseadmete paigaldamist ning toimiva terviklahenduse võrdsetel alustel kõikidele sideoperaatoritele kasutusse andmist. On hea, et Eestis on sellise iseloomuga näide töös, sest nüüd on võimalik praktikas saada kindlus (või siis mitte) sellest, kas ja kuidas kirjeldatud lahendus turutingimustel töötab ja kasutust leiab. Enne siinse teenusmudeli turuosaliste poolt heakskiidetud toimimise kinnitamist ei tohi lubada järgmises toetusvoorus raadiotehnoloogial (veel vähem ainult passiivse mastiehituse) ning optilisel kaablil baseeruvate lahenduste omavahelist konkureerimist õun-õunaga samas toetusprogrammis, tulenevalt nende erinevast rakendatavusest (sh lõppkliendi teenuskogemusest) ja kulutasemest.
3. Asustusüksuste määramisest.
Punkis 2.3.1 on toodud “- Üks asustusüksus tuleb juurdepääsuvõrguga katta terviklikult. Kõik asustusüksuses (küla, asula, alevik) asuvad aadressiobjektid, kellel veel ei ole piisava läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust, peavad selle toetust saava projekti käigus saama. Eesmärk on tagada külade ja kogukondade terviklik areng ning vältida olukorda, kus teatud osa külast jääb kiire interneti võrguga katmata. - Üks projekt võib hõlmata mitu üksteise kõrval asuvat asustusüksust. Suuremate piirkondade terviklik juurdepääsuvõrguga katmine tagab parema efektiivsuse ning toetab piirkondade ühtlasemat arengut.”
Punktis 2.3.2 on toodud “Projektiga hõlmatud asustusüksuste arv. Projekt võib saada täiendavaid punkte selle eest, kui see hõlmab kahte või enam kõrvuti asetsevat küla, asulat või alevikku. See hindamiskriteerium tasakaalustab toetuse suurusega seotud kriteeriumi – kui väikseim toetuse suurus suunab toetust rohkem tihedamalt asustatud piirkondadesse, siis mitme kõrvuti asetseva asustusüksuse puhul täiendavate punktide andmine võimaldab ka hajaküladel toetusele pretendeerida.”
Nimetatud põhimõtted on lõppkasutaja vaatest arusaadavad, kuid kuluefektiivse võrgu rajamise võtmest ebaratsionaalsed. On täiesti tavaline, et asustusüksuse piirid ei kattu olemaoleva sidetaristu paiknemisega ja meetmest rajatav sidetaristu arvestab seejuures olemasoleva taristuga. Meetme rakendajatel puudub samas võrdne ligipääas olemasoleva sidetaristu andmetele. Samuti võib toodud olukord luua meetme rakendajate vahel ebanormaalse huvi kaardistada valgetel aladel just selliseid asustusüksuseid, mille geograafiline paiknemine on võimalikult kompaktne aga milles lõppteenuse kasutajate maht võib olla väike (vt ka tagasiside punkt number 5). Nimetatud alused tuleb ümber hinnata ning pakkuda “miks naaber saab aga mina ei saa?” olukorrale ülaltoodut paremini arvesse võttev alternatiiv. Lahendusena oleks võimalik kaaluda taotluses kaasatud majade vahelise kauguse hindamist/eesmärgistamist, siduda aadresside valik teiste olemasolevate kommunikatsioonidega (vee ja kanalisatsiooniühenduse olemasolu, olemasoleva raadiolahendusel teenuse tarbimine), defineerida meetme väljastaja poolt tasakaalukad arenduspiirkonnad ise ette jne. Võimalusi on veel, neid tuleb põhjalikult kaaluda ning sõnastada parim sihipärane alternatiiv.
4. Toetuse andmise tingimused.
Punktis 2.3.3 on toodud “Toetuse osakaal 70%, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot ühe aadressi kohta”
Esiteks. Kodanike huvides ei ole luua olukorda, kus valge ala toetust on võimalik rakendada ainult suure omaosaluse (mida 30% kindlasti on) olemaolul. Senisest toetuse rakendajate käekirjast (meede 1&2) võime selgelt järeldada, et ainuke ettevõte kes on operaatorneutraalsesse võrku valmis rakendama märkimisväärset omaosalust, on Enefit Connect. Kõikide teiste sideettevõtete või nende liidu (sh ELA SA) taotlused toetusmeetme rakendamisel on toetuste suurust aadressiobjekti kohta arvestades lähtunud taristu rajamise maksumusest, rakendades kohati marginaalset omaosalust. Ei ole ühtegi alust eeldada, et turuosaliste suhtumine peaks siintoodud võtmes kolmandas meetmes suurusjärgu võrra muutuma ja selliselt tekib moonutatud konkurentsi olukord. Kui omaosalus on tarvilik rahastusallika nõuetest tulenevalt, tuleb vormistada selle kompenseerimiseks riiklikud mehhanismid, analüüsida KOV rahastuse kaasamist jms.
Teiseks tuleb kehtestada toetuse taotlejale kehtiv toetuse rakendamise piirmäär analoogselt teises toetusmeetmes kehtinud 2,5MEUR põhimõttega. Ilma piirmäära seadmata luuakse olukord, kus üks turuosaline võib minna rakendama kogu toetuse mahtu, tekitades pudelikaela ning ühekülgsuse alade valikus, kommunikatsioonis osapooltega, piirates väljaehituse tempot jpm. Olukorras, kus esimeses toetusmeetmes pandi kogu vastutus toetuse rakendamisel ühe ettevõtte peale on MKM oma senises praktikas teinud õigesti, leevendades seda olukorda teises toetusmeetmes juurutatud piirmääraga ning jagades toetuse rakendamise koormust enamate turuosaliste vahel. Kõrvaltvaatajale ei ole tekkinud kindlust esimese toetusmeetme rakendamise õnnestumisest ning sarnast ilma piirmäärata käekirja jätkates süveneks probleem veelgi. Sobiv piirsumma peaks sõltuma konkreetse toetusmeetme mahust ning meetme rakendajate võimekusest.
5. Eelarve maakondlik jaotus.
Punktis 2.3.4 on toodud “Iga-aastane eelarve on jaotatud põhimõttel: • 50% eelarvest võrdselt kõigi maakondade vahel • 50% eelarvest võttes arvesse tabelis 7 maakonna valge ala osakaalu kogu Eesti hajaasustuses asustatud hoonetest.”
Sarnaselt plaanis nimetatud hea ideega arvestada toetuse rakendamisel lastega peredega leiame, et toetuse geograafiline jaotus peab ennekõike arvestama reaalse hilisema teenuse tarbimisega, kuivõrd haldusüksuste piiridega. Plaanis kirjeldatud matemaatiline ja halduslik jaotus ei kindlusta, et toetus rakendub ennekõike sinna, kus on kõige suurem teenuse tarbijate ootus. Tuleb analüüsida võimalusi, mis aitavad kaardistada piirkonnas teenust tarbivate lõppkasutajate reaalset vajadust. Tänastel sideoperaatoritel on käigus fikseeritud asukohaga raadiolahendusel baseeruvad püsiühenduse teenused (fikseeritud LTE, WiFi, WiMax vms), mille kliendibaasist on võimalik järeldada kõige rohkem püsiühendusest huvitatud asukohad. Nimetatud teenusepakkumise andmed tuleb meetme koostaja poolt kõikide raadio teel teenust osutavate sideoperaatorite käest andmekaitse reegleid silmas pidades välja küsida, meetme planeerimisel arvesse võtta ning rakendajate jaoks võrdsetel alustel arvesse võetavaks anda. Andmekaitse küsimused mh rakendajate osas on võimalik lahendada täiendavate konfidentsiaalsuselpingutega rakendajate jaoks vms sihipärased juriidilised mehhanismid.
Lugupidamisega,
Corle OÜ