dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. mai 2021
Viit
2-15/21-0026/3142-1
Registreeritud
14. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/21-0026
Vastutaja
Mart Laas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Sideosakond)
Lahendamise tähtaeg
3. juuni 2021

Failid

  • 📎1-1-14-392-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_392_SE_kohta.asice379 KB
  • 📎21-01163-2 (1).pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/21-0640 - Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 14.5.2021 resolutsioonile. Osapooled: Justiitsministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium Tähtaeg: 03.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6fdad79f-d96c-467d-bf77-51b80b0e216f Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6fdad79f-d96c-467d-bf77-51b80b0e216f?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsus .05.2021 nr 1-1/14-392/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu õiguskomisjoni k.a 12. mail algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri seitsmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Seletuskiri Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärk on suurendada sõltumatust ja läbipaistvust kriminaalmenetluse raames kogutavate sideandmete päringute teostamisel. Selleks viiakse kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) vastavusse 02.03.2021 Euroopa Liidu Kohtu otsusega nr C-746/18, milles leiti, et prokuratuuri ei saa pidada sõltumatuks asutuseks andmaks elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 1111 lg-tes 2-3 nimetatud andmete päringuteks lube. Muudatuse kohaselt annaks edaspidi neid lube kohus, samuti rõhutatakse vajadust arvestada lubade andmisel kuriteo raskust ja laadi ning kaasnevat isikuõiguste riivet. Muudatustega mõjutatud sihtrühmad on Prokuratuur ja kohtud. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud õiguskomisjon koostöös Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika valdkonna asekantsleri Markus Kärneriga ning osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõuniku Markko Künnapuga. Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku 08.01.2021 jõustunud redaktsioonis (RT I, 29.12.2020, 10). Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras ehk kümnendal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk KrMS muudatusega viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu Kohtu lahendi C-746/18 tingimustega. Nimetatud lahendis leidis Euroopa Liidu Kohus, vastates Riigikohtu eelotsusetaotluses esitatud küsimusele prokuratuuri rolli ja sõltumatuse kohta sideandmete päringuteks lubade andmisel, et prokuratuur kui ise kriminaalmenetlust juhtiv ning kohtus riiklikku süüdistust esindav asutus ei saa olla sõltumatu nende lubade andmisel. Samuti täiendatakse seadustikku nõudega, et sideandmete loa andmisel tuleb lisaks vältimatule vajadusele võtta arvesse ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet. Euroopa Liidu Kohtu otsuse ajendiks oli Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.11.2018 määrus, 1-16-6179/85, millega taotleti Euroopa Liidu Kohtult eelotsust ning, millega esitati Euroopa Liidu Kohtule alljärgnevad küsimused: − Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. a direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõiget 1 tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8, 11 ja artikli 52 lõikega 1 tõlgendada nii, et kriminaalmenetluses riigiasutuste juurdepääs andmetele, mis võimaldavad kindlaks teha kahtlustatava telefoni ja mobiiltelefoni side lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja ja kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja mobiilsideseadme kasutamise asukoha, kujutab endast harta viidatud artiklitega tagatud põhiõiguste sedavõrd rasket riivet, et sellist juurdepääsu tuleb kuritegude ennetamisel, uurimisel, avastamisel ja menetlemisel piirata võitlusega raske kuritegevuse vastu, sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta säilitatud andmetele on riigiasutustel juurdepääs? − Kas direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada Euroopa Kohtu asjas C- 207/16 tehtud 2. oktoobri 2018. a otsuse punktides 55-57 väljendatud proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes nii, et kui esimeses küsimuses viidatud andmete hulk, millele riigiasutustel on juurdepääs, ei ole suur (nii andme liikide kui ka ajalise ulatuse mõttes), on sellega kaasnev põhiõiguste riive õigustatav üldiselt kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise eesmärgiga ning mida rohkematele andmetele on riigiasutustel juurdepääs, seda raskemad peavad olema kuriteod, mille vastu võitlemine on riive eesmärgiks? − Kas Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 tehtud 21. detsembri 2016. a otsuse resolutsiooni punktis 2 toodud nõue, et riigi pädevate asutuste juurdepääs andmetele peab olema allutatud kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelnevale kontrollile, tähendab, et direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sõltumatu haldusasutusena võib olla käsitatav prokuratuur, kes juhib kohtueelset menetlust, olles seejuures seadusega kohustatud tegema seda sõltumatult, alludes ainult seadusele ja selgitades kohtueelses menetluses süüdistatavat nii süüstavad kui ka õigustavad asjaolud, kuid kes esindab hiljem kohtumenetluses riiklikku süüdistust? Euroopa Liidu Kohus vastas sellele küsimusele oma 02.03.2021 otsuses nr C-746/18 alljärgnevalt: − Direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et koostoimes Euroopa Liidu Põhiõiguste harta art-tega 7, 8, 11 ja 52 lõikega 1 on sellega vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpseid järeldusi, ilma et see juurdepääs piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine, ning seda sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud, ning sõltumata selle ajavahemiku kohta kättesaadavate andmete hulgast ja liigist. − Direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et koostoimes Euroopa Liidu Põhiõiguste harta art-tega 7, 8, 11 ja 52 lõikega 1, on sellega vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad prokurörile, kelle ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esindada hilisemas menetluses riiklikku süüdistust, pädevuse anda ametiasutusele kriminaaluurimise läbiviimiseks liiklus- ja asukohaandmetele juurdepääsu luba. Euroopa Liidu Kohtu otsusest tulenevalt on vaja KrMS-i muuta ning prokuratuuri loa nõue tuleb asendada kohtu loa nõudega. Seadusemuudatuse kohaselt annaks edaspidi sideandmete päringuteks lube prokuröri taotlusel kohus. Euroopa Liidu liikmesriikides ei ole selliste lubade andmise osas täielikult ühtset lähenemist ning see sõltub nii riigi õigussüsteemist kui ka prokuratuuri ja kohtute pädevustest kriminaalmenetluses. Belgias ja Prantsusmaal saavad vastavaid lube anda nii prokurör kui ka eeluurimiskohtunik, Lätis prokurör, Saksamaal, Soomes ja Rootsis kohus. Seetõttu saab kohtu poolt vastavate lubade andmise pädevusi pidada suhteliselt tavapäraseks praktikaks ning otstarbekas on see sarnaselt ka Eestis reguleerida. Muudatus ei mõjuta varem kehtinud regulatsiooni alusel antud lubade kehtivust, sest KrMS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Samuti täiendatakse Euroopa Liidu Kohtu otsusest tulenevalt KrMS-i selliselt, et sideandmete loa andmisel arvestab kohus lisaks vältimatule vajadusele ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse KrMS § 901. Muudatustega sätestatakse kokkuvõtvalt, et KrMS § 901 lg-s 1 loetlemata ning ESS § 1111 lg- tes 2 ja 3 sätestatud andmete väljanõudmise eelduseks on prokuratuuri taotlus ja kohtu luba. ESS § 1111 eesmärgiks on panna sideettevõtjale kohustus säilitada sideteenuse osutamise käigus tekkinud andmeid. ESS § 1111 lõige 2 sätestab andmete säilitamise kohustuse telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja jaoks ning reguleerib järgmiste andmete säilitamist: 1) helistaja number ning kliendi nimi ja aadress; 2) vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress; 3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress; 4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 5) kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus; 6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity – IMSI); 7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity – IMEI); 8) kärjetunnus kõne alustamise ajal; 9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse; 10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt peab Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja säilitama järgmised andmed: 1) sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused; 2) telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnus ja telefoninumber; 3) kliendi nimi ja aadress, kelle nimele Interneti-protokolli aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud; 4) Interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja kasutajatunnus või number; 5) kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja kasutajatunnus elektronposti ning Interneti- telefoni teenuse korral; 6) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega; 7) elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi; 8) kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse korral; 9) helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse korral; 10) digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või mõni muu tunnus side algataja kohta. Andmete säilitamise tähtaja näeb ette sama paragrahvi lõige 4 ning selleks on üks aasta alates sideteenuse osutamise ajast. Oluline on märkida, et side sisu säilitamine sideettevõtja poolt ei ole lubatud ning lõike 9 punkt 1 keelab selle sõnaselgelt. KrMS § 901 lõike 1 regulatsioon võrreldes kehtiva õigusega ei muutu, kuid lõike sõnastust parandatakse. KrMS § 901 lõikes 2 muudetakse seni kehtinud regulatsiooni. Kehtivas õiguses võis KrMS § 901 lõikes 1 nimetamata ja ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete päringu teha uurimisasutus prokuratuuri loal. Eelnõuga sätestatakse sellise päringu tegemise eelduseks prokuratuuri taotlus ning eeluurimiskohtuniku luba (kohtumenetluses kohtu luba). KrMS § 901 lõikes 3 sätestatakse, et eeluurimiskohtuniku määrus ning kohtumäärus prokuratuuri taotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel (vrd KrMS § 91 lg 2). KrMS § 901 lõiget 4 täiendatakse võrreldes kehtiva õigusega kriteeriumiga (KrMS § 901 lg-s 3), et KrMS § 901 lõikes 2 sätestatud loa andmisel tuleb lisaks vältimatule vajadusele võtta kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga arvesse ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet (vrd sõnastuste osas nt KrMS § 372 lg 2 ja KrMS § 1261 lg 3). KrMS § 901 lõikes 5 sätestatakse, et edasilükkamatul juhul, kui eeluurimiskohtuniku või kohtu loa vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib KrMS § 901 lõikes 2 nimetatud päringu teha prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Sellisel juhul tuleb sellest päringu tegemisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab päringu lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel. Regulatsiooni eeskujuks on KrMS § 91 lõiked 5 ja 6 ning selle eesmärgiks on võimaldada edasilükkamatutel juhtudel anda sideandmete päringu luba kiirendatud korras. Kohus peab sellisel juhul tagantjärele hindama loa põhjendatust. Ka Euroopa Kohus leidis 02.03.2021 otsuse nr C-746/18 punktis 58, et kohtulik järelkontroll on lubatav „nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, mil kontroll peab toimuma lühikese aja jooksul“. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, mille artikli 15 kohaldamisalasse kuulub sideandmetele ligipääs kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil. KrMS muudatustega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu 02.03.2021 otsusega C-746/18. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatakse muudatust, mille kohaselt prokuröril tuleb edaspidi taotleda sideandmete päringu tegemiseks eeluurimiskohtuniku või kohtuniku luba. Edasilükkamatul juhul võib päringu teha ka prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele – kohtute ja prokuratuuri töökorraldus. Sihtrühm: kohtud. Muudatused mõjutavad eelkõige maakohtuid, vähemal määral ka ringkonnakohtuid ja Riigikohut. Eestis tegutseb neli maakohut kokku 15 kohtumajaga. Kohtuniku ametikohti on neis kokku 152. Sideandmete päringuks loa taotlemine suurendab kohtunike töökoormust. Aastas antakse välja keskmiselt ligi 3000 luba sideandmete päringuks (vt tabel 1). Taotluse lahendamiseks tuleb kohtunikul koostada kohtueelses menetluses eeluurimiskohtuniku määrus ning kohtumenetluses kohtumäärus. Muudatus toob sihtrühmale kaasa täiendava töökoormuse. Tabel 1. Aastatel 2018-2020 välja antud load sideandmete päringuks Aasta Lubade arv 2018 3319 2019 2706 2020 2828 Prokuratuuride kaupa jagunesid taotlused 2020. aastal järgmiselt: Tabel 2. Aastal 2020 välja antud load sideandmete päringuks prokuratuuri kaupa Prokuratuur Lubade arv Lääne Ringkonnaprokuratuur 480 Lõuna Ringkonnaprokuratuur 511 Viru Ringkonnaprokuratuur 668 Põhja Ringkonnaprokuratuur 1157 Riigiprokuratuur 12 Hetkel on aastas eeluurimiskohtunike asju kokku ligikaudu 4000 (nt vahistamised, uurimiskaebused, vara arestimised, läbiotsimisload, jälitusload jmt). Juhul, kui sideandmete päringu taotlusi lisanduks suurusjärgus 2800 asja aastas, oleks see väga märkimisväärne töökoormuse kasv. Kohtunikul on aastas ligikaudu 1600 töötundi. On keeruline prognoosida, kui palju võiks keskmiselt ühe sideandmete päringu loa andmine aega võtta. Mõned taotlused võivad olla hõlpsamini pealdisega lahendatavad, teised võivad eeldada oluliselt põhjalikumat ning mahukate materjalidega tutvumist. Kui võtta keskmiseks tööajaks 2 tundi, tähendaks see, et lisandub 3,5 kohtuniku töö. Arvestades aga eeluurimiskohtunike tööjaotust maakohtute piirkondades ning nende ülesannete iseloomu, ei pruugi see arvutus peegeldada tegelikku lisakohtunike arvu, mis oleks nõutav selleks, et teised tööülesanded seeläbi ei kannataks. Seega võiks arvestada 6 lisanduva kriminaalasju lahendava kohtuniku kohaga, 6 kohtuistungi sekretäri ja 6 kohtujuristi kohaga maakohtutes. Teiselt poolt tuleb arvestada Euroopa Kohtu otsuses väljendatud seisukohti, samuti suurenenud vajadust taotlusi ja lube sisuliselt põhjendada, mistõttu võib prognoosida, et taotluste ja lubade arv väheneb. Lubade arvu vähenemise hulka ei ole tõsikindlalt võimalik ette näha. Seda võib mõjutada ka Riigikohtu poolt tehtav otsus Euroopa Kohtu menetluses olnud kriminaalasjas. Sihtrühm: prokuratuur. Prokuratuuri struktuuris on 191 prokuröri ametikohta. Sideandmete päringu luba puudutav muudatus toob prokuröridele kaasa täiendava kohustuse seoses taotluse esitamisega eeluurimiskohtunikule või kohtunikule. Aasta jooksul tähendab see ühele prokurörile keskmiselt 15 täiendava taotluse esitamist.1 Mõju valdkond II: sotsiaalne mõju – elanike õigused Sideandmete päringuid puudutava muudatuse potentsiaalseks sihtrühmaks on terve elanikkond, otsese sihtrühma suurus ulatub siiski kuni 3000 isikuni aastas2. Muudatuse tulemusel suureneb elanikkonna jaoks kindlus, et sideandmete avaldamise lubatavuse üle otsustab kohus kui kriminaalmenetluses sõltumatu asutus. Muudatus hõlmab ESS §-i 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmeid. Kaudselt suureneb muudatuse tulemusel elanike usaldus riigi ja justiitssüsteemi vastu tervikuna. Mõju valdkond III: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega Kavandatava eelnõu seadusena jõustumisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuna sideandmete päringut puudutav muudatus viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu kohtu otsusega. Eelnõuga tervikuna ei kaasne olulisi mõjusid HÕNTE § 46 tähenduses. Kavandatavad muudatused ei mõjuta elanike ega ettevõtjate halduskoormust, kasvab avaliku sektori (kohtute ja prokuratuuri) töökoormus. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kui kehtiva õiguse kohaselt annab sideandmete päringu lube prokurör, siis edaspidi hakkab lube andma prokuröri taotlusel kohus. Sellega kaasneb täiendav töökoormus kohtutele (vt täpsemalt seletuskirja osa 6). Selleks, et teised kohtu ülesanded ei kannataks, võib kriminaalasjade lahendamisel täiendavalt vaja minna 6 kohtuniku, 6 kohtuistungi sekretäri ja 6 kohtujuristi ressurssi. See tähendab aastast lisakulu summas 756 141,3 eurot. Käesoleva aasta riigieelarves sellise lisakuluga arvestatud ei ole ning vajalikud lisakulutused tuleb katta olemasolevatest riigieelarve vahenditest. Lisavahendite vajadusega tuleb arvestada järgmiste aastate riigieelarvete koostamisel ja vastavad vahendid tuleb planeerida kohtute eelarvesse. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja luua uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine 1 Hinnang on esitatud eeldusel, et sideandmete päringute tegemine on prokuröride lõikes ühtlase jaotusega. Tegelik lisanduv koormus sõltub prokuröri spetsialiseerumisest ning kuritegevuse piirkondlikust jaotusest. 2 Praktikas on mõjutatud isikute hulk väiksem tulenevalt korduvatest päringutest ühe isiku kohta. Seadus jõustub üldises korras. Seaduse jõustumine üldises korras võimaldab kavandada muudatuste rakendamist, samuti jääb piisav aeg uute normidega tutvumiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, maa- ja ringkonnakohtutele, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Algatab õiguskomisjon 12.05.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Karilaid Õiguskomisjoni esimees EELNÕU Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus Kriminaalmenetluse seadustiku § 901 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 901. Andmete nõudmine sideettevõtjalt (1) Menetleja võib teha elektroonilise side ettevõtjale päringu identifitseerimistunnustega seotud andmete kohta, mida kasutatakse üldkasutatavas elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed. (2) Menetleja võib prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses teha päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. (3) Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud. Nii eeluurimiskohtuniku määrus kui ka kohtumäärus prokuratuuri taotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud päringu võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks, arvestades kuriteo raskust ja laadi ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi. (5) Edasilükkamatul juhul, kui eeluurimiskohtuniku või kohtu loa vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud päringu teha prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Sellisel juhul tuleb sellest päringu tegemisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab päringu lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab õiguskomisjon 12.05.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Karilaid Õiguskomisjoni esimees S eletuskiri Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärk on suurendada sõltumatust ja läbipaistvust kriminaalmenetluse raames kogutavate sideandmete päringute teostamisel . Selleks viiakse kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS ) vastavusse 02.03.2021 Euroopa Liidu Kohtu otsusega nr C-746/18, milles leiti, et prokuratuuri ei saa pidada sõltumatuks asutuseks andmaks elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS ) § 111 1 lg- tes 2-3 nimetatud andmete päringuteks lube. Muudatuse kohaselt annaks edaspidi neid lube kohus , samuti rõhutatakse vajadust arvestada lubade andmisel kuriteo raskust ja laadi ning kaasnevat isikuõiguste riivet . Muudatustega mõjutatud sihtrühmad on Prokuratuur ja kohtud. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud õiguskomisjon koostöös Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika valdkonna asekantsleri Markus Kärneriga ning osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik u Markko Künnapu ga . Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku 08.01.2021 jõustunud redaktsioonis (RT I, 29.12.2020, 10) . Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras ehk kümnendal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk KrMS muudatusega viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu Kohtu lahendi C-746/18 tingimustega. Nimetatud lahendis leidis Euroopa Liidu Kohus, vastates Riigikohtu eelotsusetaotluses esitatud küsimusele prokuratuuri rolli ja sõltumatuse kohta sideandmete päringuteks lubade andmisel, et prokuratuur kui ise kriminaalmenetlust juhtiv ning kohtus riiklikku süüdistust esindav asutus ei saa olla sõltumatu nende lubade andmisel. Samuti täiendatakse seadustikku nõudega, et sideandmete loa andmisel tuleb lisaks vältimatule vajadusele võtta arvesse ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet . Euroopa Liidu Kohtu otsuse ajendiks oli Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.11.2018 määrus, 1-16-6179/85, millega taotleti Euroopa Liidu Kohtult eelotsust ning , millega esitati Euroopa Liidu Kohtule alljärgnev ad küsimus ed : Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. a direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõiget 1 tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8, 11 ja artikli 52 lõikega 1 tõlgendada nii, et kriminaalmenetluses riigiasutuste juurdepääs andmetele, mis võimaldavad kindlaks teha kahtlustatava telefoni ja mobiiltelefoni side lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja ja kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja mobiilsideseadme kasutamise asukoha, kujutab endast harta viidatud artiklitega tagatud põhiõiguste sedavõrd rasket riivet, et sellist juurdepääsu tuleb kuritegude ennetamisel, uurimisel, avastamisel ja menetlemisel piirata võitlusega raske kuritegevuse vastu, sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta säilitatud andmetele on riigiasutustel juurdepääs? Kas direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada Euroopa Kohtu asjas C-207/16 tehtud 2. oktoobri 2018. a otsuse punktides 55-57 väljendatud proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes nii, et kui esimeses küsimuses viidatud andmete hulk, millele riigiasutustel on juurdepääs, ei ole suur (nii andme liikide kui ka ajalise ulatuse mõttes), on sellega kaasnev põhiõiguste riive õigustatav üldiselt kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise eesmärgiga ning mida rohkematele andmetele on riigiasutustel juurdepääs, seda raskemad peavad olema kuriteod, mille vastu võitlemine on riive eesmärgiks? Kas Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 tehtud 21. detsembri 2016. a otsuse resolutsiooni punktis 2 toodud nõue, et riigi pädevate asutuste juurdepääs andmetele peab olema allutatud kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelnevale kontrollile, tähendab, et direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sõltumatu haldusasutusena võib olla käsitatav prokuratuur, kes juhib kohtueelset menetlust, olles seejuures seadusega kohustatud tegema seda sõltumatult, alludes ainult seadusele ja selgitades kohtueelses menetluses süüdistatavat nii süüstavad kui ka õigustavad asjaolud, kuid kes esindab hiljem kohtumenetluses riiklikku süüdistust? Euroopa Liidu Kohus vastas sellele küsimusele oma 02.03.2021 otsuses nr C-746/18 alljärgnevalt: Direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et koostoimes Euroopa Liidu Põhiõiguste harta art- te ga 7, 8, 11 ja 52 lõikega 1 on sellega vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpseid järeldusi, ilma et see juurdepääs piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine, ning seda sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud, ning sõltumata selle ajavahemiku kohta kättesaadavate andmete hulgast ja liigist. Direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-t 1 tuleb tõlgendada nii, et koostoimes Euroopa Liidu Põhiõiguste harta art- te ga 7, 8, 11 ja 52 lõikega 1, on sellega vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad prokurörile, kelle ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esindada hilisemas menetluses riiklikku süüdistust, pädevuse anda ametiasutusele kriminaaluurimise läbiviimiseks liiklus- ja asukohaandmetele juurdepääsu luba. Euroopa Liidu Kohtu otsusest tulenevalt on vaja KrMS -i muut a ning prokuratuuri loa nõue tuleb asendada kohtu loa nõudega. Seadusemuudatuse kohaselt annaks edaspidi sideandmete päringuteks lube prokuröri taotlusel kohus. Euroopa Liidu liikmesriikides ei ole selliste lubade andmise osas täielikult ühtset lähenemist ning see sõltub nii riigi õigussüsteemist kui ka prokuratuuri ja kohtute pädevustest kriminaalmenetluses. Belgias ja Prantsusmaal saavad vastavaid lube anda nii prokurör kui ka eeluurimiskohtunik , Lätis prokurör , Saksamaal, Soomes ja Rootsis kohus. Seetõttu saab kohtu poolt vastavate lubade andmise pädevusi pidada suhteliselt tavapäraseks praktikaks ning otstarbekas on see sarnaselt ka Eestis reguleerida . Muudatus ei mõjuta varem kehtinud regulatsiooni alusel antud lubade kehtivust, sest KrMS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse k riminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust. Samuti täiendatakse Euroopa Liidu Kohtu otsusest tulenevalt KrMS -i selliselt, et sideandmete loa andmisel arvestab kohus lisaks vältimatule vajadusele ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ga muudetakse KrMS § 90 1 . Muudatustega sätestatakse kokkuvõtvalt, et KrMS § 90 1 lg-s 1 loetlemata ning ESS § 111 1 lg- tes 2 ja 3 sätestatud andmete väljanõudmise eelduseks on prokuratuuri taotlus ja kohtu luba. ESS § 111 1 eesmärgiks on panna sideettevõtjale kohustus säilitada sideteenuse osutamise käigus tekkinud andmeid. ESS § 111 1 lõige 2 sätestab andmete säilitamise kohustuse t elefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja jaoks ning reguleerib järgmiste andmete säilitamist: 1) helistaja number ning kliendi nimi ja aadress; 2) vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress; 3 ) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress; 4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 5) kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus; 6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity – IMSI); 7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity – IMEI); 8) kärjetunnus kõne alustamise ajal; 9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse; 10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt peab Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja säilitama järgmised andmed: 1) sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused; 2) telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnus ja telefoninumber; 3) kliendi nimi ja aadress, kelle nimele Interneti-protokolli aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud; 4) Interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja kasutajatunnus või number; 5) kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja kasutajatunnus elektronposti ning Interneti-telefoni teenuse korral; 6) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega; 7) elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise alguse ( log-in ) ja lõpu ( log-off ) kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi; 8) kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse korral; 9) helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse korral; 10) digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või mõni muu tunnus side algataja kohta. Andmete säilitamise tähtaja näeb ette sama paragrahvi lõige 4 ning selleks on üks aasta alates sideteenuse osutamise ajast. Oluline on märkida, et side sisu säilitamine sideettevõtja poolt ei ole lubatud ning lõike 9 punkt 1 keelab selle sõnaselgelt. KrMS § 90 1 l õike 1 regulatsioon võrreldes kehtiva õigusega ei muutu, kuid lõike sõnastust parandatakse. KrMS § 90 1 l õikes 2 muudetakse seni kehtinud regulatsiooni. Kehtivas õiguses võis KrMS § 90 1 l õikes 1 nimetamata ja ESS § 111 1 l õigetes 2 ja 3 sätestatud andmete päringu teha uurimisasutus prokuratuuri loal. Eelnõuga sätestatakse sellise päringu tegemise eelduseks prokuratuuri taotlus ning eeluurimiskohtuniku luba (kohtumenetluses kohtu luba). KrMS § 90 1 lõikes 3 sätestatakse, et eeluurimiskohtuniku määrus ning kohtumäärus prokuratuuri taotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel (vrd KrMS § 91 lg 2). KrMS § 90 1 l õiget 4 täiendatakse võrreldes kehtiva õigusega kriteeriumiga ( KrMS § 90 1 lg -s 3 ), et KrMS § 90 1 l õikes 2 sätestatud loa andmisel tuleb lisaks vältimatule vajadusele võtta kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga arvesse ka kuriteo raskust ja laadi ning päringuga kaasnevat isikuõiguste riivet (vrd sõnastuste osas nt KrMS § 37 2 lg 2 ja KrMS § 126 1 lg 3). KrMS § 90 1 l õikes 5 sätestatakse, et e dasilükkamatul juhul, kui eeluurimiskohtuniku või kohtu loa vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib KrMS § 90 1 l õikes 2 nimetatud päringu teha prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Sellisel juhul tuleb sellest päringu tegemisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab päringu lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel. Regulatsiooni eeskujuks on KrMS § 91 l õi ked 5 ja 6 ning selle eesmärgiks on võimaldada edasilükkamatutel juhtudel anda sideandmete päringu luba kiirendatud korras. Kohus peab sellisel juhul tagantjärele hindama loa põhjendatust. Ka Euroopa Kohus leidis 02.03.2021 otsuse nr C-746/18 punktis 58, et kohtulik järelkontroll on lubatav „ nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, mil kontroll peab toimuma lühikese aja jooksul “. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris , mille artikl i 15 kohaldamisalasse kuulub sideandmetele ligipääs kuritegude ennetamis e , uurimis e , avastamis e ja kohtus menetlemis e eesmärgil . KrMS muudatustega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu 02.03.2021 otsusega C-746/18. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatakse muudatus t , mille kohaselt prokuröril tuleb edaspidi taotleda sideandmete päringu tegemiseks eeluurimiskohtuniku või kohtuniku luba. Edasilükkamatul juhul võib päringu teha ka prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele – kohtute ja prokuratuuri töökorraldus. Sihtrühm: kohtud. Muudatused mõjutavad eelkõige maakohtuid, vähemal määral ka ringkonnakohtuid ja Riigikohu t . Eestis tegutseb neli maakohu t kokku 15 kohtumajaga. Kohtuniku ametikohti on neis kokku 152. Sideandmete päringuks loa taotlemine suurendab kohtunike töökoormust. Aastas antakse välja keskmiselt ligi 3000 luba sideandmete päringuks (vt tabel 1). Taotluse lahendamiseks tuleb kohtunikul koostada kohtueelses menetluses eeluurimiskohtuniku määrus ning kohtumenetluses kohtumäärus. Muudatus toob sihtrühmale kaasa täiendava töökoormuse . Tabel 1. Aastatel 2018-2020 välja antud load sideandmete päringuks Aasta Lubade arv 2018 3319 2019 2706 2020 2828 Prokuratuuride kaupa jagunesid taotlused 2020. aastal järgmiselt: Tabel 2. Aastal 2020 välja antud load sideandmete päringuks prokuratuuri kaupa Prokuratuur Lubade arv Lääne Ringkonnaprokuratuur 480 Lõuna Ringkonnaprokuratuur 511 Viru Ringkonnaprokuratuur 668 Põhja Ringkonnaprokuratuur 1157 Riigiprokuratuur 12 Hetkel on aastas eeluurimiskohtunike asju kokku ligikaudu 4000 (nt vahistamised, uurimiskaebused, vara arestimised, läbiotsimisload, jälitusload jm t ) . Juhul, kui sideandmete päringu taotlusi lisanduks suurusjärgus 2800 asja aastas, oleks see väga märkimisväärne töökoormuse kasv. Kohtunikul on aastas ligikaudu 1600 töötundi. On keeruline prognoosida, kui palju võiks keskmiselt ühe sideandmete päringu loa andmine aega võtta. Mõned taotlused võivad olla hõlpsamini pealdisega lahendatavad, teised võivad eeldada oluliselt põhjalikumat ning mahukate materjalidega tutvumist. Kui võtta keskmiseks tööajaks 2 tundi, tähendaks see, et lisandub 3,5 kohtuniku töö. Arvestades aga eeluurimiskohtunike tööjaotust maakohtute piirkondades ning nende ülesannete iseloomu, ei pruugi see arvutus peegeldada tegelikku lisakohtunike arvu, mis oleks nõutav selleks, et teised tööülesanded seeläbi ei kannataks. Seega võiks arvestada 6 lisanduva kriminaalasju lahendava kohtuniku kohaga , 6 kohtuistungi sekretäri ja 6 kohtujuristi koha ga maakohtutes . Teiselt poolt tuleb arvestada Euroopa Kohtu otsuses väljendatud seisukohti, samuti suurenenud vajadust taotlusi ja lube sisuliselt põhjendada, mistõttu võib prognoosida, et taotluste ja lubade arv väheneb. Lubade arvu vähenemise hulka ei ole tõsikindlalt võimalik ette näha. Seda võib mõjutada ka Riigikohtu poolt tehtav otsus Euroopa Kohtu menetluses olnud kriminaalasjas. Sihtrühm: prokuratuur. Prokuratuuri struktuuris on 191 prokuröri ametikohta. Sideandmete päringu luba puudutav muudatus toob prokuröridele kaasa täiendava kohustuse seoses taotluse esitamisega eeluurimiskohtunikule või kohtunikule. Aasta jooksul tähendab see ühele prokurörile keskmiselt 15 täiendava taotluse esitamist. Mõju valdkond II: sotsiaalne mõju – elanike õigused Sideandmete päringuid puudutava muudatuse potentsiaalseks sihtrühmaks on terve elanikkond, otsese sihtrühma suurus ulatub siiski kuni 3000 isikuni aastas . Muudatuse tulemusel suureneb elanikkonna jaoks kindlus, et sideandmete avaldamise lubatavuse üle otsustab kohus kui kriminaalmenetluses sõltumatu asutus. Muudatus hõlmab ESS §-i 111 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmeid. Kaudselt suureneb muudatuse tulemusel elanike usaldus riigi ja justiitssüsteemi vastu tervikuna . Mõju valdkond III: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega Kavandatava eelnõu seadusena jõustumisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuna sideandmete päringut puudutav muudatus viib Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu kohtu otsusega. Eelnõuga tervikuna ei kaasne olulisi mõjusid HÕNTE § 46 tähenduses. Kavandatavad muudatused ei mõjuta elanike ega ettevõtjate halduskoormust, kasva b avaliku sektori (kohtute ja prokuratuuri) töökoormus . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kui kehtiva õiguse kohaselt annab sideandmete päringu lube prokurör, siis edaspidi hakkab lube andma prokuröri taotlusel kohus. Sellega kaasneb täiendav töökoormus kohtutele (vt täpsemalt seletuskirja osa 6). Selleks, et teised kohtu ülesanded ei kannataks, võib kriminaalasjade lahendamisel täiendavalt vaja minna 6 kohtuniku , 6 kohtuistungi sekretäri ja 6 kohtu juristi ressurssi . See tähendab aastast lisakulu summas 756 141,3 eurot. Käesoleva aasta riigieelarves sellise lisakuluga arvestatud ei ole ning vajalikud lisakulutused tuleb katta olemasolevatest riigieelarve vahenditest. Lisavahendite vajadusega tuleb arvestada järgmiste aastate riigieelarvete koostamisel ja vastavad vahendid tuleb planeerida kohtute eelarvesse . 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja luua uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras . Seaduse jõustumine üldises korras võimaldab kavandada muudatuste rakendamist, samuti jääb piisav aeg uute normidega tutvumiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, maa- ja ringkonnakohtutele, Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri K antseleile ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Algatab õiguskomisjon 1 2 .05.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Karilaid Õiguskomisjoni esimees EELNÕU Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus Kriminaalmenetluse seadustiku § 90 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 90 1 . Andmete nõudmine sideettevõtjalt (1) Menetleja võib teha elektroonilise side ettevõtjale päringu identifitseerimistunnustega seotud andmete kohta , mida kasutatakse üldkasutatava s elektroonilise side võrgus lõppkasutaja tuvastamiseks, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed. (2) Menetleja võib prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses teha päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111 1 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 . (3) Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud. Nii eeluurimiskohtuniku määrus kui ka kohtumäärus prokuratuuri taotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud päringu võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks, arvestades kuriteo raskust ja laadi ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult i sikuõigusi . ( 5 ) Edasilükkamatul juhul, kui eeluurimiskohtuniku või kohtu loa vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud päringu teha prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Sellisel juhul tuleb sellest päringu tegemisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab päringu lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel. “. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn , 202 1 Algatab õiguskomisjon 1 2 .05.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Karilaid Õiguskomisjoni esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 14.05.2021 /1-1/14-392/1; Riigikantselei / 14.05.2021 / 2-5/21-01163 Resolutsiooni teema: Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE) Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 03.06.2021 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 27.05.2021 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 10.6.2021 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 21-0640. Kontroll: Eero Svarval Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 14.05.2021 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected],
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel