Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Rahandusministeerium
[email protected] Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 14 .05.2021 nr 1.15/1436
[email protected] Lugupeetud ministrid Käesolevaga edastame teile Narva linnapea Katri Raigi ja Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri ühispöördumise . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Katri Raik Linnapea
Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Rahandusministeerium Taavi Aas Majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 13.05.2021 Narva linna soojamajanduse olukorrast ja edasistest arenguperspektiividest Lugupeetud rahandusminister Eesti on taastuvenergia valdkonnas Euroopa Liidu (EL) teiste liikmesriikidega võrreldes teinud läbi kiire arengu. Kusjuures eriti kiire on olnud areng soojamajanduse dekarboniseerimises. Enamikku Eesti linnadesse on rajatud uued, kaasaegsed ja tõhusad biomassil põhinevad koostootmisseadmed või katlamajad, mille tulemusel ulatub taastuvenergia osakaal Eesti soojamajanduses juba ligi 60% lähedale. Kuna selliste arengutega on kaasnenud võrdlemisi suur investeeringukulu, siis on Eesti riik toetanud neid arenguid taastuvenergia toetustega. Narva on nendest arengutest seni kõrvale jäänud. Kui varasemalt oli selle põhjuseks põlevkivist toodetava energia odav hind, siis täna, kui CO 2 kvoodi hind EL-i heitmekaubanduse süsteemis on tõusnud üle 50 €/tonn , põlevkivist odavat energia enam toota ei saa. Narva linnaelanikele tarnitava soojusenergia hind on veel võrdlemisi odav , kuid kehtiva reguleeritud soojahinna puhul on arvestatud 27 €/tonn CO 2 kvoodi kuluga. Kuna CO 2 kvoodi tänane turuhind on märksa kõrgem, siis saab kohalik soojatootja Enefit Power toodetava soojusenergia eest 2021. aastal ligi 2 miljonit eurot kahjumit, mida ei saa pidada jätkusuutlikuks lahenduseks . O lukor da leevendavaid meetmeid rakenda mata on ettevõte sunnitud esitama Konkurentsiametile uue ja märksa kõrgema hinnaga soojahinna taotluse. Piirkonnas, kus tööpuudus on riigi keskmisest kaks korda suurem ja palk viiendiku võrra madalam, oleks sel täiendav negatiivne sotsiaalne mõju. Seda on võimalik vähemalt esialgu vältida. Lähtudes eelnevast teeme teile ettepaneku kaaluda üheaegselt nii võimalikku lühiajalist leevendavat meedet kui ka pikaajalist lahendust. Vähendamaks kõrgema soojahinna survet Narva soojatarbijatele on kõige lihtsam ja kiirem meede Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse muudatuste seaduse eelnõu ( 156 SE ) lõpuni menetlemine, et Narva soojatootjal oleks võimalik taotleda fossiilkütuse osaliseks asendamiseks biomassiga taastuvenergia toetust. Selle meetme ellu rakendamiseks on Eestil olemas riigiabiluba ja soojatootjal võimekus asendada põlevkivi osaliselt jäätmepuiduga . Toetusskeem oleks tähtajaline ja piirduks eelnõu kohaselt 3 aastaga. Samal ajal tuleks kohe alustada pikaajalise ja jätkusuutliku meetme ettevalmistamist, milleks oleks Narva soojamajanduse lahti sidumine fossiilsest kütusest põlevkivist. Meetme sisuks oleks investeeringutoetuse abil taastuvenergia põhise tootmisvõimekuse arendamine Narvas, mis võiks tööd alustada 2025 aastal. Selle meetme ellu rakendamiseks on MKM juba markeeri n ud vahendid Õiglase Ülemineku Fondi vahendite hulgast ning selle plaani ellu rakendamisega on ministeerium valmis edasi liikuma nii kiiresti kui võimalik. Head ministr id , palume t eil tõsiselt kaaluda Narva linna elanike huvides kirjeldatud lühiajalise leevendava meetme ja pikaajalise lahenduse ellu rakendamist esimesel võimalusel. Lugupidamisega Katri Raik Narva linnapea Hando Sutter Eesti Energia juhatuse esimees