Ando Leppiman Meie 12.05.2021 nr 8-6/21/11797-1
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Suur-Ameerika tn 1
10122, Tallinn, Harju maakond
Majandus- ja taristuministri määruse nr
106 Tee projekteerimise normid
muudatusettepanek
Austatud hr Leppiman
Käesolevaga pöördume Teie poole rõhutamaks meie ühist soovi, et ministeerium korraldaks
kiiremas korras majandus- ja taristuministri määruse nr 106 Tee projekteerimise normid
muudatuse, millega taastatakse seal mullatööde osas normi esialgse tehnilise mõttega kooskõla,
võimaldamaks kasutada võimlikult suures mahus kohalikke materjale ning vähendada suurel
hulgal juhtudele pikaajaliste katsete vajadust pinnase ja materjali filtratsioonimooduli määramisel.
Transpordiamet on koostanud määruse nr 106 korrigeerimise eelnõu, mille on tehniliselt üle
vaadanud ja heaks kiitnud Eesti üks pädevaimaid geotehnika eksperte Peeter Talviste. Eelnõuga
viiakse määrus kooskõlla selle baasversiooni uuemate nõuetega ning mille koostatud sõnastused
on koostatud kooskõlas kehtiva määruse olemusega.
Taristuehituse Liit (endise nimega Asfaldiliit) on eelnõu väljatöötamise protsessis aktiivselt
osalenud ja peab väga oluliseks selle muudatuse jõustamist, toomaks kõneksolevas teemas turul
kaasa leevendusi kuni luuakse täitsa uus süsteem. Allakirjutanud on teadlikud uue, üldistatuma tee
projekteerimise normi ettevalmistuse protsessist, kuid kuna antud muudatus ei mõjuta seda ja selle
tulemusel saab ka detailsemat projekteerimist tulevikus uue normi kehtima hakkamisel teostada,
on see tervikeelnõuga kooskõlas.
Eeltulenevast palume lisatud eelnõu võimalikult kiiret menetlemist, arvestades et määruse
muudatuses ei ole võimalik kasutada tasakaalu ja kooskõla säilitamiseks kõiki kaasaegseid
normitehnilisi võtteid tagamaks kogu kehtiva määruse ühtset mõistetavust.
Lugupidamisega
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Raido Randmaa Sven Pertens
maanteehoiuteenistuse direktor juhatuse esimees
Eesti Taristuehituse Liit
Lisa: 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmise eelnõu
2 (2)
Eelnõu 22.04.2021
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTRI MÄÄRUS
Tallinn …………………………….. nr
…………
05.08.2015. a määruse nr 106 "Tee projekteerimise normid" muutmine
Määrus kehtestatakse “Ehitusseadustiku” § .... lõike ... alusel.
§ 1. Majandus ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruses nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ tehakse järgmised
muudatused:
1) peatüki „1. Üldosa“ ette peatükk „MÕISTED“ lisatakse või muudetakse järgnevad
mõisted::
Aluspinnas Looduslik aluspinnas või kivim, millele on rajatud
muldkeha
Muldkeha Geotehniline konstruktsioon, mille ülesandeks on
tagada:
- sõidutee kavandatud ruumiline asukoht
- stabiilne alus katendile pinnaskonstruktsioonina, mis
koosneb muldest või süvendist koos aluspinnase ning
niiskusrežiimi kontrollisüsteemidega vee ärajuhtimiseks,
tee maa-ala kuivendamiseks sh veeärastussüsteemide,
drenaaži jms ning geotehniliste tugistruktuuridega vms
Töökiht Muldkeha ülemine kiht, mis paikneb katendi alumisest
kihist allpool (2/3 konstruktsiooni külmumissügavusest
kuid mitte vähem kui ) kuni 1,5 m sügavuseni katte
pinnast
Dreenkiht Töökihi peal asetsev piisava paksusega filtreerivast
materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mille kaudu
juhitakse vesi katendist välja kui mulle ei vasta Tabeli 3.9
või punkt 3.4 lõige 1 nõuetele
Filtratsioonimoodu Veejuhtivus ehk filtratsioonimoodul k on pinnase ja
l (k) kivimite omadus lasta vett läbi pooride või lõhede,
defineeritakse veekoguse kaudu, mis voolab ajaühikus
läbi ühikulise voolu ristlõike pinna ühikulise gradiendi
korral (Q = k x A x i, kus Q on vooluhulk ajaühikus, A on
ristlõike pindala, i on voolugradient ja k on
fitratsioonimooodul).
2) punkti 3.2. lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt
„10) Dreeniv pinnas on alati kalju ja jämepurdpinnas, kruusliiv, jäme- ja keskliiv.
EVS EN 13242 ja EVS EN 13285 järgi toodetud materjal või peenliiv loetakse
dreenivaks juhul kui nad täidavad ühte järgnevatest tingimustest: kas neis on
osakesi alla 0,063 mm alla 10 % ning samal ajal osakesi alla 0,006 mm alla 2%
% või osakesi alla 0,063 mm alla 7% või kui eeltoodud valikud ei ole tagatud, siis
peab nende pinnaste või materjalide filtratsioonimoodul olema suurem kui 0,5
m/ööp. Mittedreeniv pinnas on alati savi- ja tolmliiv. Mittedreenivaks pinnaseks
loetakse ka peenliiv ja eelnimetatud standardite järgi toodetud materjalid juhul kui
nad ülalmainitud tingimustele ei vasta. Filtratsioonimoodulite määramine on
kirjeldatud standardis EVS 901-20.“;
3) Lisada punkt 3.2 lõige 11
„(11) „Külmakindlaks loetakse pinnased ja EVS EN 13242 ja EVS EN 13285
järgi toodetud materjalid juhul, kui neis on samaaegselt <0,125 mm osakesi alla
25%; <0,063 mm osakesi alla 7% ja <0,002 mm osakesi alla 0,5% või kui eeltoodu
ei ole tagatud, siis peab filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 m/ööp.
Filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20“ .
4) punkti 3.3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui töökihis on erinevaid pinnaseid või materjale, tuleb teekatte
pinna kõrgus määrata selle pinnase või materjali järgi, mille puhul
nõutav teekatte pinna kõrgus on kõige suurem. “
5) punkti 3.3. lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Töökihi üheks eesmärgiks on tagada mulde külmakindlus, seetõttu
tsementbetoonkatete pinnast vähemalt 1,2 m sügavuseni ja asfaltkatete
puhul vähemalt 1 m sügavuseni tohib muldes kasutada ainult
külmakindlaid pinnaseid või materjale. Kui ei ole võimalik või mõistlik
selliste pinnaste või materjalide kasutamine, siis tuleb tagada Tabeli 3.9
nõuetele vastav katte pinna kõrgus ja kontrollida külmakerke suurus.
Külmakerke suuruse vähendamiseks rajada soojaisolatsiooni kiht või
kapillaare katkestav kiht mulde alumisse osasse.
6) punkti 3.4. lõige 2 kustutada
7) Lisada 3.3 lõige 8
(8) Dreenkiht tuleb rajada kui p.3.3 lõige 3 tingimused ei ole täidetud või
kui projekteeritavasse konstruktsiooni jääb alles sideainetega töödeldud
kiht vanas muldes või kaljupinnas aluspinnasena jääb vähem kui 0,5 m
sügavusele katte pinnast. Dreenkihi paksus, vajalik filtratsioonimoodul,
kasutatava materjali terakoostis ja teised nõuded tuleb sõltuvalt tee
laiusest ja teisest parameetritest lähtuvalt alati arvutada ja sõltumata
arvutusest on dreenkihi filtratsioonimooduli lubatav miinimumväärtus
1ses ja 2ses niiskuspaikkonnas 2 m/ööp ja kihi minimaalne paksus 20 cm
ning 3ndas niiskuspaikkonnas 3 m/ööp ja 30cm. Filtratsioonimooduli
määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.“;
8) Kustutada 4.4 lõige 9)
9) Punkti 6.3 lõige 6 punkt muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
8) juhul kui silla koonuse ja kaldasambale ei ole teostatud hüdraulilise
stabiilsuse kontrolli, siis nende tagune pealesõidu mulle peab olema lõigul,
mille pikkus kaldasambast mulde peal mõõdetuna on võrdne vähemalt
pikkusega, mis võrdub mulde kõrgusega pluss 2 m, projekteeritud kas
dreenivast pinnasest või EVS EN 13242 või EVS EN 13285 täitematerjalist
või peenliivast, millede kummagi filtratsioonimoodul standardse
Proctorteimiga saavutatava maksimaalse tihenduse juures peab olema
vähemalt 2 m ööpäevas ning selle kihi tihedus tuleb ette näha vähemalt 0,98.