dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanek

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 14. mai 2021
Viit
2-15/2021/3121-1
Registreeritud
14. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/2021
Vastutaja
Pavel Karev (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Teedetalitus)
Lahendamise tähtaeg
13. juuni 2021

Failid

  • 📎8-62111797-1 12.05.2021 Valjaminev kiri (1).asice612 KB

Sisu (failidest)

Ando Leppiman Meie 12.05.2021 nr 8-6/21/11797-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Suur-Ameerika tn 1 10122, Tallinn, Harju maakond Majandus- ja taristuministri määruse nr 106 Tee projekteerimise normid muudatusettepanek Austatud hr Leppiman Käesolevaga pöördume Teie poole rõhutamaks meie ühist soovi, et ministeerium korraldaks kiiremas korras majandus- ja taristuministri määruse nr 106 Tee projekteerimise normid muudatuse, millega taastatakse seal mullatööde osas normi esialgse tehnilise mõttega kooskõla, võimaldamaks kasutada võimlikult suures mahus kohalikke materjale ning vähendada suurel hulgal juhtudele pikaajaliste katsete vajadust pinnase ja materjali filtratsioonimooduli määramisel. Transpordiamet on koostanud määruse nr 106 korrigeerimise eelnõu, mille on tehniliselt üle vaadanud ja heaks kiitnud Eesti üks pädevaimaid geotehnika eksperte Peeter Talviste. Eelnõuga viiakse määrus kooskõlla selle baasversiooni uuemate nõuetega ning mille koostatud sõnastused on koostatud kooskõlas kehtiva määruse olemusega. Taristuehituse Liit (endise nimega Asfaldiliit) on eelnõu väljatöötamise protsessis aktiivselt osalenud ja peab väga oluliseks selle muudatuse jõustamist, toomaks kõneksolevas teemas turul kaasa leevendusi kuni luuakse täitsa uus süsteem. Allakirjutanud on teadlikud uue, üldistatuma tee projekteerimise normi ettevalmistuse protsessist, kuid kuna antud muudatus ei mõjuta seda ja selle tulemusel saab ka detailsemat projekteerimist tulevikus uue normi kehtima hakkamisel teostada, on see tervikeelnõuga kooskõlas. Eeltulenevast palume lisatud eelnõu võimalikult kiiret menetlemist, arvestades et määruse muudatuses ei ole võimalik kasutada tasakaalu ja kooskõla säilitamiseks kõiki kaasaegseid normitehnilisi võtteid tagamaks kogu kehtiva määruse ühtset mõistetavust. Lugupidamisega Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Raido Randmaa Sven Pertens maanteehoiuteenistuse direktor juhatuse esimees Eesti Taristuehituse Liit Lisa: 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ muutmise eelnõu 2 (2) Eelnõu 22.04.2021 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTRI MÄÄRUS Tallinn …………………………….. nr ………… 05.08.2015. a määruse nr 106 "Tee projekteerimise normid" muutmine Määrus kehtestatakse “Ehitusseadustiku” § .... lõike ... alusel. § 1. Majandus ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ tehakse järgmised muudatused: 1) peatüki „1. Üldosa“ ette peatükk „MÕISTED“ lisatakse või muudetakse järgnevad mõisted:: Aluspinnas Looduslik aluspinnas või kivim, millele on rajatud muldkeha Muldkeha Geotehniline konstruktsioon, mille ülesandeks on tagada: - sõidutee kavandatud ruumiline asukoht - stabiilne alus katendile pinnaskonstruktsioonina, mis koosneb muldest või süvendist koos aluspinnase ning niiskusrežiimi kontrollisüsteemidega vee ärajuhtimiseks, tee maa-ala kuivendamiseks sh veeärastussüsteemide, drenaaži jms ning geotehniliste tugistruktuuridega vms Töökiht Muldkeha ülemine kiht, mis paikneb katendi alumisest kihist allpool (2/3 konstruktsiooni külmumissügavusest kuid mitte vähem kui ) kuni 1,5 m sügavuseni katte pinnast Dreenkiht Töökihi peal asetsev piisava paksusega filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mille kaudu juhitakse vesi katendist välja kui mulle ei vasta Tabeli 3.9 või punkt 3.4 lõige 1 nõuetele Filtratsioonimoodu Veejuhtivus ehk filtratsioonimoodul k on pinnase ja l (k) kivimite omadus lasta vett läbi pooride või lõhede, defineeritakse veekoguse kaudu, mis voolab ajaühikus läbi ühikulise voolu ristlõike pinna ühikulise gradiendi korral (Q = k x A x i, kus Q on vooluhulk ajaühikus, A on ristlõike pindala, i on voolugradient ja k on fitratsioonimooodul). 2) punkti 3.2. lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „10) Dreeniv pinnas on alati kalju ja jämepurdpinnas, kruusliiv, jäme- ja keskliiv. EVS EN 13242 ja EVS EN 13285 järgi toodetud materjal või peenliiv loetakse dreenivaks juhul kui nad täidavad ühte järgnevatest tingimustest: kas neis on osakesi alla 0,063 mm alla 10 % ning samal ajal osakesi alla 0,006 mm alla 2% % või osakesi alla 0,063 mm alla 7% või kui eeltoodud valikud ei ole tagatud, siis peab nende pinnaste või materjalide filtratsioonimoodul olema suurem kui 0,5 m/ööp. Mittedreeniv pinnas on alati savi- ja tolmliiv. Mittedreenivaks pinnaseks loetakse ka peenliiv ja eelnimetatud standardite järgi toodetud materjalid juhul kui nad ülalmainitud tingimustele ei vasta. Filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.“; 3) Lisada punkt 3.2 lõige 11 „(11) „Külmakindlaks loetakse pinnased ja EVS EN 13242 ja EVS EN 13285 järgi toodetud materjalid juhul, kui neis on samaaegselt <0,125 mm osakesi alla 25%; <0,063 mm osakesi alla 7% ja <0,002 mm osakesi alla 0,5% või kui eeltoodu ei ole tagatud, siis peab filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 m/ööp. Filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20“ . 4) punkti 3.3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui töökihis on erinevaid pinnaseid või materjale, tuleb teekatte pinna kõrgus määrata selle pinnase või materjali järgi, mille puhul nõutav teekatte pinna kõrgus on kõige suurem. “ 5) punkti 3.3. lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Töökihi üheks eesmärgiks on tagada mulde külmakindlus, seetõttu tsementbetoonkatete pinnast vähemalt 1,2 m sügavuseni ja asfaltkatete puhul vähemalt 1 m sügavuseni tohib muldes kasutada ainult külmakindlaid pinnaseid või materjale. Kui ei ole võimalik või mõistlik selliste pinnaste või materjalide kasutamine, siis tuleb tagada Tabeli 3.9 nõuetele vastav katte pinna kõrgus ja kontrollida külmakerke suurus. Külmakerke suuruse vähendamiseks rajada soojaisolatsiooni kiht või kapillaare katkestav kiht mulde alumisse osasse. 6) punkti 3.4. lõige 2 kustutada 7) Lisada 3.3 lõige 8 (8) Dreenkiht tuleb rajada kui p.3.3 lõige 3 tingimused ei ole täidetud või kui projekteeritavasse konstruktsiooni jääb alles sideainetega töödeldud kiht vanas muldes või kaljupinnas aluspinnasena jääb vähem kui 0,5 m sügavusele katte pinnast. Dreenkihi paksus, vajalik filtratsioonimoodul, kasutatava materjali terakoostis ja teised nõuded tuleb sõltuvalt tee laiusest ja teisest parameetritest lähtuvalt alati arvutada ja sõltumata arvutusest on dreenkihi filtratsioonimooduli lubatav miinimumväärtus 1ses ja 2ses niiskuspaikkonnas 2 m/ööp ja kihi minimaalne paksus 20 cm ning 3ndas niiskuspaikkonnas 3 m/ööp ja 30cm. Filtratsioonimooduli määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.“; 8) Kustutada 4.4 lõige 9) 9) Punkti 6.3 lõige 6 punkt muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 8) juhul kui silla koonuse ja kaldasambale ei ole teostatud hüdraulilise stabiilsuse kontrolli, siis nende tagune pealesõidu mulle peab olema lõigul, mille pikkus kaldasambast mulde peal mõõdetuna on võrdne vähemalt pikkusega, mis võrdub mulde kõrgusega pluss 2 m, projekteeritud kas dreenivast pinnasest või EVS EN 13242 või EVS EN 13285 täitematerjalist või peenliivast, millede kummagi filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga saavutatava maksimaalse tihenduse juures peab olema vähemalt 2 m ööpäevas ning selle kihi tihedus tuleb ette näha vähemalt 0,98.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel