Justiitsministeerium
Meie 13.05.2021 nr 2-2/21-0329/2534
Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise
seaduse eelnõu
Austatud justiitsminister
Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ekspordi riikliku tagamise seaduse
muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Martti Kalvik
625 6464
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
06.05.2021
Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seadus
Ekspordi riikliku tagamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 3¹ ja 32 järgmises sõnastuses:
„3¹) kindlustatud isik – tagatisevõtja või muu nimeliselt määratletud juriidiline isik, kellega
seotud riski käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava kindlustuslepingu
alusel kindlustatakse;
32) vahendaja – kindlustuslepingus kindlaks määratud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik,
kellega seonduvat riski tagatisevõtja kindlustab;“;
2) paragrahvi 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „andja“ sõnadega „ja kindlustatud isik“;
3) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:
„(3¹) Eksporditagatise andmisel, millega seotud tootmis- või krediidiperiood või nimetatud
perioodid kokku kestavad vähem kui kaks aastat, võib eksporditagatise anda ka juhul, kui
kindlustuslepingus on määratletud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik. Vahendaja
eksporditehingusse kaasamise korral on eksporditagatise andmine lubatud tingimusel, et kaup
müüakse või teenus osutatakse võlgnikule ning kauba või teenuse eest maksmise kohustus tekib
võlgnikul. Kui eksporditehingust tulenev nõue võlgniku vastu kuulub vahendajale, peab
tagatisevõtjale kuuluma nõue vahendaja vastu.
(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud juhul mõistetakse tagatisevõtjale tekkinud
kahjuna ka kahju, mille on põhjustanud tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule
eksporditehingust tuleneva nõude täitmata jätmine. Tagatisevõtjale eksporditehingust tuleneva
nõude ja võlgniku poolt tagatisevõtja suhtes täitmisele kuuluva rahalise kohustuse kohta
käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud juhul
vastavalt ka tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule eksporditehingust tuleneva nõude ja
võlgniku poolt sellise kindlustatud isiku suhtes täitmisele kuuluva kohustuse korral.“;
4) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) käesoleva seaduse § 9 lõikes 3¹ sätestatud juhul tagatisevõtjast erineva kindlustatud isiku
nimi ja registrikood.“;
5) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse arv „191 734 946“ arvuga „ 400 000 000“.
Riigikogu esimees Jüri Ratas
Tallinn, ………. 2021
Algatanud Vabariigi Valitsus
2021
06.05.2021
Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
2009. aasta lõpus jõustunud ekspordi riikliku tagamise seadus (edaspidi ERTS) sätestab
ekspordi riikliku tagamise alused ning määratleb riikliku eksporditagatise andjana riigi poolt
asutatud krediidikindlustusseltsi. 2010. aastal alustas ekspordi riikliku tagamise korraldajana
tegevust aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus. Riikliku eksporditagatise andmine on
reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktidega, mis seavad piirangud nii lühi- kui pikaajalistest
eksporditehingutest ostjatele tulenevate maksekohustuste tagamisele riigi toel, eesmärgiga
vältida riikide poolt sellise abi andmist, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ega
ole seetõttu siseturuga kokkusobiv.
27.03.2020 muutis Euroopa Komisjon „Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise
ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisas sätestatud turukõlbuliku riski riikide loetelu. Euroopa
Komisjoni 27.03.2020 otsuse kohaselt käsitati alates 27.03.2020 kuni 31.12.2020 kõiki loetelus
toodud riike ajutiselt turukõlbmatu riski riikidena. Hiljem on Euroopa Komisjon otsuse
kehtivust kahel korral pikendanud. Hetkeseisuga käsitatakse kõiki riike ajutiselt turukõlbmatu
riski riikidena kuni 31.12.20211. COVID-19 leviku üheks tagajärjeks on erakapitalil põhinevate
krediidikindlustusandjate teenuse kättesaadavuse langus. Sellega seoses suureneb vajadus
selliste lühiajalistest eksporditehingutest tulenevate riskide tagamise järele riikliku
eksporditagatisega, mida Eesti eksportijad erakapitalil põhinevate Eestis piiriüleselt teenuseid
osutavate krediidikindlustusandjate teenuste abil enam maandada ei saa. Riiklik eksporditagatis
loob eksportijatele teistes riikides asuvate konkurentidega võrdsed võimalused – eksportijad
konkureerivad oma toote või teenusega, mitte aga krediidikindlustuse kättesaadavusega.
Käesoleva eelnõuga viiakse ERTS-i sisse muudatused, mis võimaldavad lühiajaliste
eksporditehingute tagamist riikliku eksporditagatisega ka siis, kui kindlustuslepingus on
kindlaks määratud tagatisevõtjast erinev kindlustatud isik, kellega seonduvat riski tagatisevõtja
kindlustab. Muuhulgas nähakse ette, et selliseks kindlustatud isikuks võib olla muu hulgas ostja
sihtriigis asuv vahendaja ja nõue ostja ehk eksporditehingu järgse võlgniku vastu võib kuuluda
vahendajale tingimusel, et tagatisevõtjale kuulub omakorda nõue vahendaja vastu. Lisaks
suurendatakse samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahule seatud piirmäära. See
võimaldab reageerida eksportijate suurenenud vajadusele riikliku eksporditagatisega seotud
krediidikindlustuslepingute sõlmimise järele ning anda riiklikku eksporditagatist ka selliste
eksporditehingute puhul, kus eksportijal on huvi kindlustada kolmanda isiku riski – näiteks kui
eksportimisel on mõistlik kasutada sihtriigis asuvat vahendajat.
1
Komisjoni 28.jaanuari 2021 teatis C(2021)564 (ELT C 34/6, 01.02.2021, lk 6).
Eelnõuga kavandatavad muudatused on vajalikud nii eksportijate huvide kaitseks kui ka
aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jätkusuutliku tegevuse tagamiseks. Muudatused on
kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
majandusarengu osakonna strateegilise planeerimise juht Martti Kalvik (tel. 625 6464; e-post:
[email protected]) ja aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus jurist /vastavuskontrolli juht
Maarit Arro (tel 667 4118; e-post:
[email protected]). Õigusliku ekspertiisi tegi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Anne-Ly Normak (e-
post:
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõuga muudetav ekspordi riikliku tagamise seaduse versioon:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13315245.
Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on ERTS-i muutmine lähtuvalt eksportijate vajadustest. Muudatused
võimaldavad aktsiaseltsil KredEx Krediidikindlustus korraldada riikliku eksporditagatise
andmist ka sellistest lühiajalistest eksporditehingutest tulenevate ostjate makseriskide
tagamiseks, mille puhul kauba müük või teenuse osutamine ostjale toimub ostja asukohariigis
asuva vahendaja kaudu või kui tagatisevõtjal on muu põhjus kolmanda isiku riski
kindlustamiseks - näiteks kui emaettevõtjast tagatisevõtja soovib sama lepingu alusel
kindlustada ka tütarettevõtja eksporditehingutest tulenevaid riske. Muudatused näevad ette
samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahu suurendamist selleks, et olla valmis
reageerima eksportijate suurenenud kindlustushuvile, kuid tagada samas riikliku
eksporditagatise andja tegevuse jätkusuutlikkus.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatusettepanekud jagunevad kaheks. Enamik
muudatusi on vajalikud võimaluse loomiseks anda riiklik eksporditagatis ka selliste lühiajaliste
tehingute krediidikindlustuslepingute alusel, milles on määratletud tagatisevõtjast erinev
kindlustatud isik. Lisaks muudetakse piirangut samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise
mahule: mahtu suurendatakse seniselt 191 734 949 eurolt 400 000 000 eurole.
Eelnõu punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 2 punktidega 3¹ ja 32, milles sätestatakse
kindlustatud isiku ning vahendaja mõiste. Kindlustatud isik on tagatisevõtja või muu juriidiline
isik, kellega seotud riski kindlustatakse. Muuhulgas võib tagatisevõtjaks olla ka juriidilisest
isikust vahendaja. Nõuded sellele, millisel juhul saab eksporditagatise andmisega seotud
kindlustuslepingu alusel kindlustada muu juriidilise isiku riski ning millistel tingimustel saab
kindlustatud isikuna määratleda vahendaja, sätestatakse §-i 9 lisatavates lõigetes 3¹ ja 3².
Kindlustatud isiku mõiste sätestamisel lähtutakse võlaõigusseaduse § 424 ja 4. osa 6. jaos
sätestatust. Eksporditagatisega seotud kindlustuslepingute puhul peab tagatisevõtjast erinev
kindlustatud isik olema alati nimeliselt määratletud.
Eelnõu punktiga 2 muudetakse paragrahvi 2 punkti 4 kolmandat lauset. Lause sõnastust
täiendatakse selliselt, et lisaks riikliku eksporditagatise andjale ei käsitleta võlgnikuna ka
kindlustatud isikut (vaid üksnes lõppostjat).
Paragrahvi 9 lisatavate lõigete 3¹ ja 3² kohaselt võimaldatakse kolmanda isiku riski
kindlustamine. Teatud juhtudel võib eksporditehingu struktuur olla üles ehitatud nii, et
tagatisevõtjal on nõue kolmanda isiku - kindlustatud isik - vastu ning kolmandal isikul
omakorda nõue lõppostja vastu. Sellisel juhul käsitletakse võlgnikuna üksnes lõppostjat.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 9 lõigetega 3¹ ja 3². Muudatusega luuakse
eksportöörile võimalus kasutada riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustust ka
nende lühiajaliste eksporditehingute korral, kus kauba müük või teenuse osutamine ostjale
toimub mitte otse eksportöörilt ostjale, vaid kasutades ostja asukohariigis asuvat vahendajat.
Samuti luuakse tagatisevõtjale võimalus kindlustada teise eksportööri riske: näiteks kui
tegemist on ettevõtjate grupiga ning tagatisevõtja soovib sama kindlustuslepingu alusel
kindlustada nii tagatisevõtja enda kui oma tütarettevõtja eksporditehingutest tulenevaid riske.
Mõningatel juhtudel on eksportival ettevõtjal otstarbekas või isegi hädavajalik korraldada oma
müügitegevust läbi sihtturul asuva vahendaja. Ka selliseks vahelüliks võib olla nii
eksportööriga osaluse kaudu otseselt seotud isik (tütar- või sidusettevõtja jms), aga ka
eksportööriga osaluse kaudu mitteseotud, kuid siiski teatavat majanduslikku seost omav kolmas
isik.
Sisuliselt ongi tegemist võlaõigusseaduse 4. osa 6. jaos reguleeritud kolmanda isiku riski
kindlustamisega ning selline kolmas isik märgitakse kindlustuslepingus kui kindlustatud isik.
ERTS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse ekspordi riikliku tagamisega seotud lepingutele
võlaõigusseadust, arvestades ERTS-ist tulenevaid erisusi. Kolmanda isiku riski
kindlustamiseks on tagatisevõtjal huvi siis, kui tagatisevõtjal ning kolmandal isikul on ühine
majanduslik eesmärk.
Selgitavalt tuleb märkida ka seda, et ostja asukohariigis asuva vahendaja (kindlustuslepingu
järgse kolmanda isiku riski) kindlustamine ei mõjuta kindlustusriski asukoha määratlemist.
Kindlustustegevuse seaduse § 9 lg 3 p 2 kohaselt on kindlustusriski asukoht ka sellistest
eksporditehingutest tulenevate riskide kindlustamise korral Eesti, sest kindlustusvõtja
kindlustuslepinguga seotud tegevuskoht asub Eestis. See tähendab, et välisriigis asuva
kolmanda isiku riski kindlustamine Eestis asuva kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuslepingu
järgi ei kujuta endast piiriülese kindlustusteenuse osutamist, selleks ei ole vaja eraldi
tegevusluba ning see ei eelda Finantsinspektsiooni teavitamist.
Ka rahvusvahelise krediidikindlustuse turupraktika kohaselt on kolmanda isiku, sh vahendaja,
riski kindlustamine lubatav. Krediidilimiidid määratakse kindlustusandja poolt aga vaid
lõppostjale, kellel suhtes tekivad nõuded. Tagatisevõtja ja vahendaja omavahelistele tehingutele
kindlustuskaitse ei laiene. Samuti on kindlustuslepingus võimalik määratleda, et
kindlustuskaitse kehtib vaid konkreetsete eksporditavate kaupade müügile vahendaja kaudu,
mitte kõigi kaupade müügile, mida vahendaja lõppostjale vahendab.
Ostja asukohariigis asuvate ettevõtjate kasutamine ekspordil on levinud näiteks Venemaa
suunal aset leidvas kaubanduspraktikas, aga ka mujal. Seda soosivad lisaks kohalikule tavale
asjaolud, et nii on võimalik kasutada välisriigis asuvaid vaheladusid ja hoida kokku veokulusid,
samuti lihtsustub eksportija jaoks arveldamine ja tolliformaalsuste täitmine (kui
tolliprotseduure teostab välisriigis registreeritud vahendaja). Selliste tehingute korral võib, kuid
ei pruugi eksportööril algselt tekkida rahalist nõuet välisriigi ostja vastu, ehkki kokkuvõttes
leiab aset eksporditehing. Vahendaja ei pruugi saada müüdava kauba omanikuks, omand võib
erinevalt kauba eest tasumisele kuuluvatest summadest liikuda eksportijalt ostjale. Eksportööril
võib tekkida nõue ostja asukohariigis asuva vahendaja vastu, kellel omakorda tekib nõue ostja
vastu. Alljärgnev joonis illustreerib müüki läbi vahendaja:
Müüja müüb oma kauba Vahendaja müüb Ostja tasub kauba eest
vahendajale arvestades kauba ostjale. vahendajale. Kahju
ostja(te) tellimusi ning Vahendajal tekib korral on õigus hüvitisele
vahendajatel tekib nõue ostja vastu. Eesti eksportijal.
kohustus müüja ees.
Krediidikindlustuse pakkuja – maandab ostja
makseriski väljastades kindlustuspoliisi
müüjale ning lisades poliisile vahendaja kui
3. isiku andmed, samuti täpsustades, milliste
kaupade müük vahendaja kaudu on
kindlustatud.
Tagatisevõtjast erinevate kindlustatud isikutega seotud riskide kindlustamine saab siiski olema
võimalik vaid selliste riskide tagamise korral, mille puhul tootmis- või krediidiperiood või
nimetatud perioodid kokku ei kesta kauem kui kaks aastat ja juhul, kui sellised riskid on
Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt käsitatavad turukõlbmatutena. Turukõlblike riskide
kindlustamine riikliku tagatisega ei ole Euroopa Liidu riigiabi reeglite kohaselt lubatud.
Keskmise tähtajaga ja pikaajalise kindlustuskattega tehingute korral ei ole tagatisevõtjast
erinevate kindlustatud isikutega seotud riskide kindlustamine riikliku eksporditagatise toel
võimalik seetõttu, et Euroopa Nõukogu direktiivi 98/29/EÜ tingimused kindlustuslepingule ei
oleks sel juhul täidetud. Direktiivi sätete kohaselt on tarvilik, et nõue eksporditehingu
osapooleks oleva võlgniku vastu kuuluks algselt tagatisevõtjale. Niisiis pole riikliku
eksporditagatise andmine keskmise tähtajaga ja pikaajalise kindlustuskattega tehingute korral
lubatud juhul, kui nõuet võlgniku vastu omab kolmas isik. Pikaajaliste tehingute
krediidikindlustuse puhul, mis on eelkõige mõeldud suuremahuliste kapitalikaupade
müügitehingutest tekkivate nõuete kindlustamiseks, ei ole turul ka vajadust sellise kolmanda
isiku riski kindlustamise järele, sest tehingute struktuur erineb lühiajaliste eksporditehingute
omast.
Lisatava lõikega 3² täpsustatakse, et ERTS-is nimetatud tagatisevõtjale tekkinud kahju all
mõistetakse ka kahju, mille põhjustas eksporditehingust tagatisevõtjast erinevale kindlustatud
isikule tuleneva nõude mittetäitmine võlgniku poolt. Tagatisevõtjale kuuluva nõude ja
tagatisevõtjale täitmisele kuuluva rahalise kohustuse kohta ERTS-is sätestatut kohaldatakse aga
vastavalt ka eksporditehingust tagatisevõtjast erinevale kindlustatud isikule tuleneva nõude ja
sellele kindlustatud isikule täitmisele kuuluva kohustuse suhtes. Sellise täpsustuse tegemine
võimaldab jätta tegemata eraldiseisvad muudatused mitmetes ERTS-i sätetes, kus
tagatisevõtjale tekkinud kahju, temale kuuluva nõude või täitmisele kuuluva rahalise
kohustusega seonduvat käsitletakse, kuid kohaldada nimetatud sätteid ka tagatisevõtjast
erinevale kindlustatud isikule tekkinud kahju, sellele kindlustatud isikule kuuluva nõude või
täitmisele kuuluva rahalise kohustuse suhtes. Lisatav täiendus loob selguse, et kindlustusandjal
on ERTS-is sätestatud tingimustel kahju hüvitamise kohustus ka juhul, kui tegu on kolmanda
isiku riski kindlustamisega ja tagatisevõtjal endal ei ole nõuet võlgniku vastu; kindlustusandjal
on õigus teatud juhtudel kohustada peatama ka kolmanda isiku tehingud võlgnikuga jms.
Seaduse kohaldamist täpsustava üldise täienduse lisamisega § 9 lg 3² Seeläbi välditakse ERTS-
i teksti asjatut pikendamist ja keerukamaks muutmist iga tagatisevõtjale tekkinud kahju, temale
kuuluvat nõuet ja temale täitmisele kuuluvat rahalist kohustust puudutava sätte eraldiseisva
täiendamisega.
Eelnõu punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 11 lõiget 1 punktiga 10, mille kohaselt tuleb juhul,
kui eksporditagatisega seotud kindlustuslepingu alusel kindlustatakse kolmanda isiku riski,
märkida kindlustuslepingus selle kolmanda isiku ehk tagatisevõtjast erineva kindlustatud isiku
andmed.
Eelnõu punktiga 5 muudetakse paragrahvi 12 lõiget 1. Paragrahvi 12 lõikes 1 muudetakse
samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatise mahu piirmäära ja tõstetakse see seniselt
191 734 949 eurolt 400 000 000 eurole.
31.12.2020 seisuga oli kehtivate riiklike eksporditagatiste maht 146,2 mln eurot. Lähiajal see
maht eelduslikult suureneb arvestades:
- Euroopa Komisjoni otsust käsitada kõiki „Komisjoni teatise liikmesriikidele Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise
ekspordikrediidikindlustuse suhtes“ lisas nimetatud riike ajutiselt mitteturukõlbuliku riski
riikidena vähemalt kuni 31.12.2021, ning silmas pidades ka võimalust, et eelnimetatud tähtaega
võidakse pikendada,
- seda, et Eesti taotlusel on Euroopa Komisjon mõned lühiajaliste eksporditehingutega seotud
riskid tunnistanud kuni 31.12.2023 ajutiselt turukõlbmatuks seetõttu, et erakapitalil
põhinevate krediidikindlustusandjate teenused puuduvad (Komisjoni 20.06.2016 otsus
SA.45282);
- seda, et Eestil võib esineda vajadus täiendava erandi taotlemiseks pärast 31.12.2021, kui
eelpool punktis 1 nimetatud tähtaega ei pikendata, kuid erakapitalil põhinevate
krediidikindlustusandjate teenuste kättesaadavus on endiselt kesine (hetkel puudub vajadus
taotleda otsuse SA.45282 muutmist).
2015. aastal viis Ernst & Young Baltic AS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tellimusel läbi perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate
rahastamisvahendite eelhindamise, mille tulemusena on tuvastas Eesti ekspordi
krediidikindlustuse turuga seoses järgmised turutõrked:
• Esinevad takistused kõrgema riskitasemega ja väljapoole OECD-d jäävatele tehingutele
kindlustuskatte saamisel ning pikaajaliste (nii OECD siseste kui väliste), üle 2-aastase
maksetähtajaga tehingute kindlustamisel.
• VKE-d, mille kindlustatav ekspordimüügi portfell jääb alla 2 mln € (erinevatel andmetel võib
see vahemik olla ka 1 kuni 3 mln €) ei ole suure tõenäosusega Eesti turul tegutsevate
erakindlustusandjate jaoks piisavalt atraktiivsed kliendid kindlustusteenuse pakkumiseks.
• Erakindlustusandjad ei ole üldjuhul nõus kindlustama üksikuid tehinguid/ostjaid ega FIE-sid.
See olukord ei ole pärast 2015. aastat muutunud. COVID-19 põhjustatud kriis võib veelgi
vähendada erakapitalil põhinevate ja piiriüleselt tegutsevate krediidikindlustusandjate huvi
Eesti eksportööridele teenust pakkuda ning suurendada Eesti eksportijate huvi riikliku
eksporditagatisega tagatud krediidikindlustuse teenuste järele. Seda näitas ilmekalt ka 2008.
aasta majanduskriis.
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus on tähele pannud Eesti eksportijate huvi suurenemist
alates 2020. aasta märtsi keskpaigast, Eesti eksportijad on kurtnud, et piiriüleselt tegutsevad
krediidikindlustusandjad on loobunud osade ekspordiriskide kindlustamisest. Seetõttu on
oluline luua seaduse muudatusega võimalus riiklike eksporditagatiste mahu suurendamiseks, et
hetkel kehtiv piirmäär ei saaks takistuseks krediidikindlustuse teenuste osutamisel. Aktsiaseltsi
KredEx Krediidikindlustus kogu ekspordikindlustuse maht 31.12.2020 seisuga oli üle 253 mln
euro. Tulenevalt COVID-19 levikust ja selle põhjustatud majandusseisakust on oluline, et Eesti
eksportööridele oleks tagatud krediidikindlustuse kasutamise võimalus uute eksporditehingute
teostamisel.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus omakapital 31.12.2020 seisuga oli 20,8 mln eurot ning
edasikindlustusandja deposiidi maht 14,9 mln eurot. Arvestades osutatava kindlustusteenuse
olemust ja riskijuhtimise meetmete rakendamist, võimaldab selline tase suurendada kindlustuse
mahte ilma vajaduseta suurendada aktsiaseltsi omakapitali. Seetõttu on võimalik sätestada
seaduse tasandil samaaegselt kehtivate eksporditagatiste piirmääraks 400 mln eurot.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata Eesti õigusaktides seni kasutamata ega võõrkeelseid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Nõukogu direktiiviga 98/29/EÜ keskmise tähtajaga või
pikaajalise kindlustuskattega tehingute ekspordikrediidikindlustust käsitlevate peamiste sätete
ühtlustamise kohta.
Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni teatisega liikmesriikidele Euroopa Liidu Toimimise
Lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suhtes
(2012/C 392/01).
6. Seaduse mõjud
Aktsiaseltsil KredEx Krediidikindlustus oli 31.12.2020 seisuga sõlmitud 131 kehtivat
lühiajaliste tehingute krediidikindlustuse lepingut, mille alusel 4666 ostjale määratud kehtivate
krediidilimiitide arv kokku oli 5538. Kehtivaid pikaajaliste tehingute krediidikindlustuse
lepinguid oli 7, mille alusel oli määratud kokku 7 krediidilimiiti 5 ostjale.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus poolt kindlustatud käive kasvas 2020. aastal 10%,
kokku 716 mln euroni. Sellest oli kindlustatud ekspordikäive 451 mln eurot, mis suurenes
eelnenud aastaga võrreldes 15,7%. Eesti-sisene kindlustatud käive kasvas aastaga 2,6% (266
mln euroni) ning see oli ootuspärane, sest strateegia alusel toetab aktsiaselts eelkõige Eesti
eksportööride samme välisturgudel.
Määratud krediidilimiitide portfelli kogumaht 31.12.2020 seisuga oli 357,7 mln eurot. Sellest
ekspordi kindlustamiseks määratud krediidilimiite oli kokku summas üle 253 mln euro.
Riikliku eksporditagatisega tagatud krediidilimiitide maht moodustas 146,2 mln eurot ehk
40,9% kogu portfellist. Hetkel kehtivast ERTS § 12 lg 1 sätestatud maksimaalsest mahust oli
31.12.2020 seisuga riiklike eksporditagatisi välja antud seega ligikaudu 76,3% ulatuses.
Aktsiaseltsis KredEx Krediidikindlustus kindlustatud Eesti ettevõtjate ekspordikäive suureneb
2021. aastal hinnanguliselt vähemalt 4,0%ni (2022. aastal 5%ni). Hinnanguliselt 65% kogu
kindlustatud ekspordikäibest moodustab riikliku eksporditagatise abil kindlustatud
ekspordikäive.
Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus prognoosib riikliku eksporditagatisega tagatud
krediidilimiitide portfelli kasvu 2021. aastal 186 mln euroni (mis tähendab sellele vastavat
kindlustatud müügikäivet ligikaudu 370 mln eurot) ja 2024. aastaks 310 mln euroni (sellele
vastav kindlustatud müügikäive ligikaudu 559 mln eurot).
ERTS-i § 9 kavandatav muudatus, millega võimaldatakse kindlustada kolmanda isiku riski, sh
riske eksporditehingutest, kus osaleb ostja sihtriigis asuv vahendaja, omab positiivset mõju nii
riikliku eksporditagatisega tagatud kindlustatud käibe suurenemisele kui ka kindlustusvõtjate
arvu kasvule.
Muudatustega seonduvaks negatiivseks mõjuks võib pidada üksnes vähesel määral suurenevaid
õigusriske. Tagatud peab olema see, et kindlustatud on Eestist vahendaja kaudu üle piiri
müüdavate kaupade või osutatavate teenustega seotud krediidid, mitte vahendaja poolt
lõppostjale võõrandatud muude kaupade või osutatud teenustega seotud krediidid. Kuivõrd
selliste õigusriskide maandamise peab tagama riikliku eksporditagatise andja oma nii oma
lepingulise regulatsiooni kui kahjukäsitluse õiguspärase läbiviimisega, ning kindlustusandja on
majandus- ja kutsetegevuses tegutsev professionaalne turuosaline, ei saa selliseid riske pidada
märkimisväärseks.
Käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused viivad riiklike tagatiste pakkumise paremini
vastavusse Eesti eksportijate vajaduste ja eksporditegevuse praktikaga. Tulemuseks on
muuhulgas senisest kindlam juurdepääs ekspordiks vajalikele täiendavatele käibevahenditele ja
kaasaegsete müügistruktuuride kasutamise võimaldamine riiklikult eksporditagatise toel – see
parandab kohalike eksportööride konkurentsivõimet võrreldes välisriikide ettevõtjatega.
COVID-19 põhjustatud majanduslanguse tingimustes on lähiaastatel oodata Eesti eksportijate
kasvavat huvi just riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustuse teenuste vastu.
Eksportijate huvi suurenemine on nähtav juba 2020. märtsi keskpaigast alates. ERTS-i
muudatused võimaldavad pakkuda eksportijate reaalseid vajadusi arvestavaid
krediidikindlustuslahendusi.
Lisaks otsesele majanduslikule kasule hõlbustab ERTS-i muutmine ettevõtluse
rahvusvahelisustumist. ERTS-i muudatuste mõju toob riigieelarvesse kaudseid tulusid läbi
sotsiaal- ja tulumaksu laekumiste ning sotsiaaltoetuste väljamaksete vähenemise seoses
ettevõtjate poolt loodud ja säilitatud töökohtadega. See omakorda võib kaudselt avaldada
positiivset mõju Eesti regionaalarengule, kuivõrd eksportivad ettevõtted tegutsevad erinevates
Eesti regioonides.
Olulisi mõjusid riigi julgeolekule, elu- ja looduskesskonnale ning riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse korraldusele kavandatavate muudatustega ei kaasne.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamine ei too endaga kaasa täiendavaid tegevusi riigile ja kohalikule
omavalitsusele, samuti ei kaasne otseseid kulusid ei riigi ega kohaliku omavalitsuse eelarvetele.
Riikliku eksporditagatisega tagatud samaaegselt kehtivate kindlustuslepingu järgsete
kohustuste lubatud piirmäär suureneb, kuid see ei tähenda samas mahus kulu kaasnemist, sest
eksporditagatise andmisel lähtutakse põhimõttest, et kindlustada saab selliseid riske, mille
kindlustamine on majanduslikult põhjendatud. Riikliku eksporditagatisega tagatud
krediidilimiitide mahu suurenemine tähendab ühtlasi kogutavate kindlustusmaksete mahu
suurenemist. Aktsiaselts KredEx Krediidikindlustus täidab kindlustustegevuse seaduses
kindlustusandja tegevuse aluste kohta sätestatud reegleid ning eesmärgiks on olla kogu
majandustsükli ulatuses kokkuvõtlikult kasumlikult tegutsev.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendusakte ei muudeta.
9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium
kooskõlastas eelnõu märkusega. Eelnõu kooskõlastamise märkustega arvestamise tabel on
käesoleva seletuskirja lisas.
Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastamisel laekunud märkustega arvestamine
Märkuste/ettepanekute esitaja MKM vastus:
Rahandusministeerium:
Palume eelnõu seletuskirja täiendada selgitusega, et Arvestatud. Täiendus lisatud
hetkel puudub vajadus taotleda Euroopa Komisjoni seletuskirja eelnõu punkti 5
otsuse SA.45282 muutmist. selgituses.