Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusministeerium
[email protected] 13.05.2021 nr 2-4/21-0334/3102
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Vabariigi Valitsuse korralduse „Volituse
andmine aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam
aktsiakapitali suurendamiseks” eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Austatud proua minister
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Volituse andmine aktsiaseltsi
Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamiseks“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
/*Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Äriplaan edastatakse eraldi e-kirja teel
Taivo Linnamägi
639 7607
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
13.05.2021
KORRALDUS
Volituse andmine aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamiseks
Riigivaraseaduse § 5 lõike 1 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 ja lõike 4 alusel:
1. Volitada majandus- ja taristuministrit osalust valitseva ministrina otsustama aktsiaseltsi
Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamine 20 000 000 euro võrra 2 000 000 uue 10-
eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, mille tulemusel on aktsiaseltsi Tallinna
Lennujaam aktsiakapitali suurus 45 617 280 eurot.
2. Kehtestada, et kõik uued aktsiad märgib ainuaktsionärina Eesti Vabariik.
3. Määrata omandatavate aktsiate valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
4. Kehtestada, et aktsiakapitali suurendamise eest tasub ainuaktsionärina Eesti Vabariik
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas finantseerimistehingutes
finantsvarade suurendamiseks ette nähtud vahenditest.
Kaja Kallas
peaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
13.05.2021
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Volituse andmine aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsiakapitali suurendamiseks”
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) esitab Vabariigi Valitsusele
korralduse eelnõu, mille alusel volitatakse majandus- ja taristuministrit osalust valitseva ministrina
otsustama aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam (edaspidi TL) aktsiakapitali suurendamine 20 000 000 euro
võrra summani 45 617 280 eurot 2 000 000 uue 10-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel,
tasudes selle eest rahalise sissemaksega summas 20 000 000 eurot.
Aktsiakapitali suurendamise eesmärk on rahastada lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi
investeeringuid ning parandada ettevõtte laenuvõimekust.
Eelnõus nimetatud meede ei ole läbi viidud analüüsi tulemusel käsitletav riigiabina, seega puudub
kohustus ja vajadus teavitada Euroopa Komisjoni (edaspidi Komisjon).
Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 5 lõike 1 ning § 76 lõike
3 punktide 4 ja 5 alusel.
Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette MKMi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi (tel 639
7607, e-post
[email protected]) koostöös TLi juhatusega.
1.1. Ettevõtte kirjeldus
TL (registrikood 10349560, asukoht Harjumaa, Lennujaama tee 12, 11101 Tallinn) on äriühing, mille
aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. TLi põhitegevuse valdkondadeks on lennujaamade käitamine ja
arendamine ning õhusõidukite ja reisijate maapealne teenindamine. TL on Eesti suurimate
lennujaamade käitaja ja arendaja, käitades Tallinna, Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamu
ning Ruhnu ja Kihnu lennuvälju. TL ja selle tütarettevõte AS Tallinn Airport GH moodustavad
kontserni.
1.2. Taust
COVID-19 tulemusel sai 2020. aasta esimesel poolel kogu maailm, sealhulgas ka Euroopa turismi- ja
transpordisektor oluliselt mõjutada äärmuslike reisipiirangute tõttu. 2020. aasta märtsis vähenesid
lennuliiklusmahud ligikaudu 80% võrreldes 2019. aasta sama perioodiga.1 Lennuliiklusmahud
taastusid vähehaaval 2020. aasta III kvartalis, kuid oodatud mahtude tõus ei ole paraku realiseerunud.
2020. aastal teenindati Tallinna lennujaamas kokku 863 585 reisijat, kusjuures pooled kõikidest
reisijatest läbisid lennujaama aasta kahe esimese kuu jooksul (võrdluseks 2019. aastal teenindati 3,26
mln reisijat). Viimati läbis Tallinna lennujaama analoogne reisijate hulk 2003. aastal. Kõrvutamiseks
tuleb üle rõhutada, et lendude arv muutus vähem kui reisijate hulk – kokku toimus 2020. aastal pea 23
000 lennuoperatsiooni, mis moodustab 2019. aasta tasemest 48%.
1
Lennuliikluse ülevaated Eurocontroli veebilehel. Kättesaadav: https://www.eurocontrol.int/covid19.
1
COVID-19 negatiivsete mõjude tulemusel vähenes perioodil 2020-2021 ettevõtte
investeerimisvõimekus 30 miljoni euro võrra. Seega on aktsiakapitali suurendamise eesmärk
võimaldada aktsiaseltsil jätkata vajalike investeeringute tegemisega. TLi aktsiakapitali suurendamine
20 miljoni euro võrra võimaldab aktsiaseltsil teha vajalikke investeeringuid ning parandab oluliselt
omakapitali ja võõrkapitali suhet.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1. Aktsiakapitali suurendamise vajadus
TLi on põhjendatud investeerida 20 miljonit eurot aktsiakapitali suurendamise kaudu järgmistel
põhjustel:
Ettevõtte investeerimisvõimekus vähenes aastatel 2020-2021 30 miljoni euro võrra ning
keeruline on prognoosida olukorra piirangute täielikku kaotamist ja seega tavapärase
äritegevuse taastumist. Lennuliikluse taastumist 2019. aasta tasemele prognoositakse alles
2024. aastaks2. Seega ka Tallinna lennujaama reisijate arvu taastumine toimub Euroopa
keskmisega võrreldavas tempos.
Omaniku investeering aktsiakapitali taastab äriühingu investeerimisvõimekuse, mille tulemusel
saab TL täita COVID-19 järgselt omaniku ootuseid3, sh aidata kaasa riigi ettevõtluse ja turismi
arengule, konkurentsivõime kasvule ning lennuliikluse korraldamiseks vajaliku taristu
arendamisele.
Investeering suurendab TLi laenuvõimekust, mis on oluline teiste investeerimisprojektide
elluviimiseks.
TLi kaks olulisimat alustatavat suure mõjuga strateegilist investeeringut perioodil 2022-2025
on:
Tallinna lennujaama lõunaala arenduse I etapp. TLi lennukauba ja lennukite
hoolduse valdkonnas tegutsevad partnerid soovivad oma tegevust Tallinnas toimiva
ärimudeli alusel laiendada. Arenduse esimese etapi arendus võimaldab toetada
partnerite tegevuse kasvu ja sidustulusid TLile ehk investeering suurendab TLi
mittelennundustulusid. Investeeringu maksumus on 36,5 miljonit eurot, millest taristu
väljaehitamine maksab 7,3 miljonit eurot ning kaubakäitlemise ja õhusõidukite
hoolduse (MRO, ingl maintenance, repair and overhaul) teenuse osutamiseks ehitiste
rajamine väljaüürimise eesmärgil maksab 29,2 miljonit eurot. Arenduse esimene etapp
teostatakse aastatel 2021–2023. Selle käigus ehitatakse välja kruntide hoonestusega
seotud taristu (sh juurdepääsuteed, tehnovõrgud, lennukite perroon ja pääsla) ning
ehitatakse välja kaubakäitlusteenusega seotud hooned.
Reisiterminali laiendus. Reisiterminali laiendusega suurendatakse piirialade
läbilaskevõimet, lahendatakse eelootealade kitsikus, leevendatakse COVID-19 reisijate
2
Lennuliikluse prognoos Eurocontroli veebilehel. Kättesaadav: https://www.eurocontrol.int/publication/eurocontrol-five-
year-forecast-2020-2024.
Reisijate prognoos ACI Europe veebilehel. Kättesaadav: https://www.aci-europe.org/economic-forecasts.html.
3
Omaniku ootuste dokument. Kättesaadav:
https://www.mkm.ee/sites/default/files/omaniku_ootused_aktsiaseltsile_tallinna_lennujaam.pdf.
2
hajutatuse probleeme ja luuakse võimekus avada maapealse teenuste turg vastavalt ELi
tingimustele.
Äriühingu seisukohalt on oluline realiseerida mõlemad investeeringute projektid, kuid
tulenevalt COVID-19 puudub ettevõttel selleks rahaline võimekus.
Investeerimisprojekti rahastamiseks taotleb TL aktsiakapitali suurendamist 20 miljoni euro
ulatuses. Lisaks omakapitalile plaanitakse kaasata võõrvahendeid ligikaudu 16,5 miljoni euro
ulatuses (pangalaen, mis on 45% projekti maksumusest). Aktsiakapitali suurendamise järgselt
taastub TLi laenuvõimekus. EBITDA langusest tingituna on ettevõtte olukorras, kus ei täideta
pankade seatud kovenante. Omaniku investeering ja aktsiakapitali suurendamine aitab
suurendada TLi usaldusväärsust pankade silmis.
TLi aktsiakapitali suurendamise taotlus on äriühingu nõukogus kinnitatud ja ettevõtte on sellega
aastate 2022-2025 investeeringute kavas arvestanud. Aktsiakapitali suurendamine võimaldaks
realiseerida arendusprojekti kogumahus.
2.2. Projekti ülevaade
Riigi kui omaniku investeering TLi aktsiakapitali summas 20 miljonit eurot jaguneb järgmiselt:
Tallinna lennujaama lõunaala arenduse I etapp summas 7,3 miljonit eurot.
Alade hoonestamine summas 12,7 miljonit eurot.
Investeerimisprojekti sensitiivsusanalüüsis kasutatavad stsenaariumid lähtuvad tänasest üürimäära
vahemikust. Täpne turuolukorra ja prognooside ning investeeringute ülevaade on leitav TLi
aktsiakapitali suurendamise taotlusest (lisa 1).
2.3. Finantsprognoosid ja -arvutused
Projekti sisemise tasuvusmäära analüüs perioodiks 2022-2045 ja ettevõtte finantsprognoos perioodiks
2021-2025 (kasumiaruanne, bilanss, rahavood) on leitavad TLi aktsiakapitali suurendamise taotluse
dokumendist (lisa 1) ning kontserni finantsprognoosist perioodil 2021-2025 (lisa 2).
3
2.4. Riigiabi analüüs
2.4.1. Riigiabi mõiste
ELi toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune (a) liikmesriigi
poolt ja ükskõik mis kujul (ehk i) riigi ressurssidest ja ii) riigile omistatava käitumise kaudu) antav
ning (b) teatud ettevõtjaid või teatud teenuste osutamist soodustav (st selektiivne) (c) abi (st
majanduslik eelis), mis (d) ähvardab kahjustada konkurentsi ja (e) liikmesriikide vahelist kaubandust
eelduslikult keelatud (st ühisturuga kokkusobimatu), kuid mis võib teatud tingimustel siiski olla
lubatav.
Riigiabiga on tegemist ainult siis, kui kõik eelnimetatud ja ELTL art 107 lg-st 1 tulenevad abi
elemendid esinevad korraga: kui kasvõi üks abi element puudub, siis ei ole tegemist riigiabiga.
Konkurentsireeglid, sh riigiabireeglid, kohalduvad ainult „ettevõtjate“ suhtes, siis üks sellistest
juhtumitest, kus riigi panus ei ole riigiabi, on see, kui abisaaja ei ole „ettevõtja“ ELi konkurentsiõiguse
ja -praktika mõttes, st kui riigi (rahaline) panus on suunatud sellise tegevuse toetamisele/rahastamisele,
mis ei ole ELi konkurentsiõiguse ja -praktika alusel majandusliku iseloomuga (ingl non-economic
activity), vaid näiteks „osa riigi olulistest funktsioonidest“ või nende funktsioonidega seotud oma
olemuse, eesmärgi ja seda reguleerivate eeskirjade poolest (üldised riigiabi suunised, punktid 6-7 ja
17). Teine ja praktikas rohkem levinud juhtum, kus riigi panus ei ole riigiabi, on see, kui riik tegutseb
ettevõtja rahastamisel ratsionaalse turuinvestorina kooskõlas seda tõendava (ingl market economy
operator) testiga (edaspidi MEO test), mistõttu ei anta riigilt ettevõtjale (üldse) majanduslikku „eelist“,
st midagi, mida ta ei oleks saanud tavalistel turutingimustel (ilma riigi sekkumiseta).
Järgnev analüüs keskendub just sellele alternatiivile – MEO testile ja TLi rahastamisel turuinvestorina
tegutsemisele. Analüüsis ei käsitleta täiendavalt teiste riigiabi elementide võimalikku puudumist või
täitmata jätmist, nt seda kas riik võiks rahastada sellist tegevust, mis ei ole majandusliku iseloomuga,
vaid osa riigi olulistest funktsioonidest või võimalikku puuduvat mõju konkurentsile ja liikmesriikide
vahelisele kaubandusele.
2.4.2. Turuinvestorina tegutsemine, kontrollimise viisid ja meetodi valik
Otsustamaks, kas riigi investeering annab saajale eelise ja on riigiabi andmine ehk teisisõnu kas riik
tegutseb antud juhul turuinvestorina, tuleb lähtuda hoolsa erainvestori suhtumisest tehingu tegemisse,
kes teeb oma otsuse lähtudes sel hetkel kättesaadavast teabest ja arvestades prognoositavaid arenguid
(MEO test).
Komisjoni üldiste riigiabi suuniste kohaselt saab iga tehingu turutingimustele vastavust teha kindlaks
MEO testi täitmise kaudu otseselt kui (a) avalik sektor ja eraettevõtja teevad samal ajal n-ö samaväärse
tehingu (ld pari passu); või (b) kui see sisaldab varade, kaupade ja teenuste müüki avatud, läbipaistva,
mittediskrimineeriva ja tingimusvaba hankemenetluse kaudu (üldised riigiabi suunised, p 84). Analüüsi
esemeks olev kavandatav finantseerimistehing ei mahu kummagi juhtumi alla, seetõttu saab ja tulebki
selle turutingimustele vastavus tuvastada kaudselt (a) võrdlusanalüüsi või (b) muu hindamismeetodi
kaudu.
Võrdlusanalüüs eeldaks tehingu hindamist sarnaste eraettevõtjate sarnastes olukordades tehtud sarnaste
tehingute tingimuste põhjal (üldised riigiabi suunised, p 98). Kuivõrd selliste tehingute kohta andmed
puuduvad (meetodi valik ja võimalikkus sõltub mh andmete kättesaadavusest), siis on riigi
finantseerimistehingut (TLi aktsiakapitali suurendamist) hinnatud ja TLi äriplaanis lähtutud nn muust
4
üldistes riigiabi suunistes tunnustatud üldiselt aktsepteeritud hindamismetoodikast. Täpsemalt
lähtutakse investeeringute (aastase) tulu kindlaksmääramisel sisemise tasuvusmäära (ingl internal rate
of return – IRR) arvutamisest ja selle võrdlusest tavalise turul oodatava tuluga (üldised riigiabi
suunised, p 102). Oodatava tuluna ja seega investeerimisprojekti sisemise tasuvusmäära (IRR)
võrdlusbaasina on kasutatud mh Komisjoni praktikas tunnustatud keskmise investori kaalutud
keskmise omakapitali hinda (ingl weighted average cost of capital – WACC), st tulukusmäära, mille
puhul mh Konkurentsiamet eeldab, et ettevõte teenib kasumit mõistlikkuse piires. Sama meetodit
kasutaks otsustamisel ka hüpoteetiline erainvestor, kes kaalub investeerimisprojekti, st Tallinna
lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi teostamist ja rahastamist.
2.4.3. Turuinvestorina tegutsemise kontrollimine
2.4.3.1. Äriplaani stsenaariumid ja sensitiivsusanalüüs
Juhindudes riigiabi suunistest ning Komisjoni praktikast on riigi tegutsemist turuinvestorina
investeerimisprojekti kavandamisel, rahastamisel ja elluviimisel kontrollitud ja tuvastatud järgnevalt:
Esiteks on äriplaani koostamisel tehtud konservatiivsetel eeldustel põhinevad arvutused
(põhimudel), mis kinnitavad, et kavandatava investeerimisprojekti IRR ületab TLi WACCi ja
loob eelduse, et investeering Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi
elluviimiseks tehakse turutingimustel.
Teiseks on koostatud põhimudeli sensitiivsusanalüüs, sh kontrollitud kas investeerimisprojekt
on piisavalt kasumlik (st IRR ületaks WACCi) ka põhimudeli baasstsenaariumis eeldatust
negatiivsemate eelduste ja arengute puhul. Ka hinnati projekti kasumlikkust positiivsemate
eelduste ja arengute korral.
Kolmandaks on koostatud nn võrdlusmudel ning hinnatud TLi äritegevuse rahavoogu, kasumit
ja investeerimisvõimekust kui kavandatavat investeeringut ei tehtaks ning investeerimisprojekti
ei realiseeritaks. Selline võrdlus on riigiabi suuniste ja Komisjoni praktika järgi ka nõutav, kui
riik juba on enne hinnatavat investeeringut ettevõtte (ainu)aktsionär.
Samuti on hinnatud ka investeerimisprojekti alternatiive (alternatiivne mudel), st võimalusi realiseerida
Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapp kas osaliselt või täielikult ilma riigi ja/või TLi
investeeringuta (rahalise panuseta), näiteks hoonestusõiguse müügi kaudu.
TLi äriplaan põhineb konservatiivsetest eeldustest lähtuvatel rahavoogudel perioodil 2021-2045. Seda
võib pidada küllaltki pikaks perioodiks, kuid analoogselt Komisjoni praktikas käsitletuga, võib seda
pidada põhjendatuks, kuna tegemist on suure taristuprojektiga, mille puhul saab positiivset tulemit
üldjuhul oodata alles pikema ajaperioodi möödudes ja vältel.
Investeerimisprojekti sisemise tasuvusmäära (IRR) võrdlusbaasiks võetud WACC (kaalutud keskmine
omakapitali hind) on arvutatud lähtudes (a) lennujaamatasude arvestamise metoodikast4 ja (b)
Rahandusministeeriumi koostatud aruannet „Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanne
2019. aasta kohta“5 , sealhulgas leiti WACC nii TLi spetsiifilise riskipreemiaga kui ilma selleta.
4
Majandus- ja taristuministri 29.11.2012 määrus nr 74 „Lennujaamatasude arvestamise metoodika“. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/104122012003?dbNotReadOnly=true.
5
Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanne 2019. aasta kohta. Kättesaadav:
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/koondaruanne_2019_kodulehele.pdf?download
=1.
5
Investeerimisprojekti piisava tulukuse hindamisel ja MEO testi tegemisel lähtuti WACCist koos n-ö
ettevõtja spetsiifilise täiendava riskipreemiaga (5,6%), mis on IRRi võrdlusbaasina konservatiivsem ja
kõrgem kui WACC ilma ettevõtja spetsiifilise täiendava riskipreemiata (4,5%).
2.4.3.2. Analüüsi tulemused
TLi äriplaani koostamise käigus tehtud arvutuste ja analüüside kaudu tuvastati järgmist:
Esiteks, Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi teostamata jätmisel jääb
ettevõttel aastatel 2023-2045 teenimata puhastulu (ingl net operating income – NOI) ligikaudu
60 miljonit eurot ning puhaskasumit ligikaudu 33 miljonit eurot (sh 2024 ja 2025. aastal kokku
ligikaudu 3,7 miljonit eurot). See tähendab võrreldes investeerimisprojektiga (põhimudel) nii
väiksemat äritegevuse rahavoogu kui ka kasumit ning COVID-19 pandeemia tõttu vähenenud
investeerimise võimekuse täiendavat vähemist.
Teiseks, Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi realiseerimisel kas osaliselt või
täielikult ilma riigi ja/või TLi rahalise panuseta, st nt hoonestusõiguse müügi ja alternatiivse
mudeli kaudu jääks ettevõttel aastatel 2023-2045 teenimata puhastulu (NOI) ligikaudu 49
miljonit eurot ja puhaskasumit ligikaudu 23 miljonit eurot. Täiendavalt oleks sellise äriprojekti
kui alternatiivse mudeli IRR alla WACCi.
Kolmandaks, Tallinna lennujaama lõunaala arenduse esimese etapi investeeringu (ehk
põhimudeli) rahavoogude sisemine tasuvusmäär (ingl internal rate of return – IRR) on
positiivse stsenaariumi korral 8,2%, baasstsenaariumi korral 7,4% ja negatiivse stsenaariumi
korral 5,9%. Samas keskmine investor ootaks sarnaselt investeeringult tootlust (kaalutud
keskmist kapitali hinda ehk WACCi) 5,6%.
Kokku võetuna ületab investeerimisprojekti IRR WACCi kõigi põhimudeli stsenaariumite korral, sh
negatiivse stsenaariumi ehk põhistsenaariumiga võrreldes negatiivsemate eelduste ja arengute korral.
Järelikult kui riik osaleb omanikuna investeerimisprojekti Tallinna lennujaama lõunaala arenduse
esimese etapi realiseerimisel, teeb ta rahastamisotsuse ratsionaalse turuinvestorina ja kooskõlas MEO
testiga, sest (a) selle tootlus (IRR) on isegi negatiivse stsenaariumi puhul samas suurusjärgus keskmise
turuinvestori tootluse ootusega (WACC) ning ületab seda nii baas- kui ka positiivse stsenaariumi
korral, kusjuures (b) investeerimisprojekti alternatiivid on TLi ja tema 100% aktsionäri jaoks
vähemtulusad.
Eelneva analüüsi tulemusel ja põhjustel ei anna investeerimisprojekti ning TLi rahastamine TLi
aktsiakapitali suurendamise kaudu summas 20 000 000 eurot TLile sellist majanduslikku „eelist“, mida
ta ei saaks tavalistel turutingimustel (riigi sekkumiseta). Järelikult ei ole kõnealune meede riigiabi
ELTL art 107 lg 1 mõttes ning menetlus Komisjoniga ei ole eelnevates alapunktides toodud
põhjendustel vajalik.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas ELi regulatsioonidega.
6
4. Eelnõu mõju
Eelnõu esitamise seisuga on TLi aktsiakapital 25 617 280 eurot. Aktsiakapitali suurendamise käigus
suureneb TLi aktsiakapital 20 000 000 euro võrra 45 617 280 euroni.
Arvestades, et TLi põhikiri näeb ettevõtte aktsiakapitali maksimaalse suurusena 40 000 000 eurot,
muudetakse ettevõtte põhikirja, et võimaldada aktsiakapitali suurendada maksimaalne summani
60 000 000 eurot. Muudatus on vormistamisel ning kajastatakse äriregistris enne Vabariigi Valitsuse
eelnõu vastuvõtmisele esitamist.
Eelnõu kohane meede on riigieelarve seaduse mõistes käsitletav finantseerimistehinguna. Samas
vastava tehingu kajastamise õigus riigi statistikas on Statistikaametil, kelle pädevuses on määratleda
see kulu või finantseerimistehinguna.
Tehingu eest tasub ainuaktsionärina Eesti Vabariik, andes TLile üle MKMi valitsemisalas
finantseerimistehingutes finantsvarade suurendamiseks ettenähtud vahendid. Investeering tehakse
2020. aastast 2021. aasta riigieelarvesse ülekantavate vahendite arvelt.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu jõustumisega seotud rahalised vahendid summas 20 000 000
eurot on kavandatud MKMi eelarves.
6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga.
Seletuskirja lisad
Lisa 1 TLi aktsiakapitali suurendamise taotlus (konfidentsiaalne)
Lisa 2 TLi kontserni finantsprognoos perioodil 2021-2025 (konfidentsiaalne)
Konfidentsiaalne teave esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile eraldi e-kirjaga eelnõu
kooskõlastamise käigus.
7