Keskkonnaministeerium Meie 13.05.2021 nr 5-3/21-0350/3101-1
Majandus- ja taristuministri määruse
„Laevavraki eemaldamise vastutuse
kindlustuse või muu rahalise tagatise
tunnistuse taotlemise ja väljastamise kord“
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame teile kooskõlastamiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks majandus- ja
taristuministri määruse „Laevavraki eemaldamise vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise
tunnistuse taotlemise ja väljastamise kord“ eelnõu.
Tulenevalt vajadusest kehtestada määrus 1. juunist palume kooskõlastuse ja arvamuse esitada viie
tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude infosüstemis kättesaadavaks tegemiseks arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: määruse eelnõu ja seletuskiri
Lisaadressaadid: Eesti Laevaomanike Liit
Teadmiseks: Transpordiamet
Jaak Viilipus
625 6491
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
04.05.2021
Majandus- ja taristuministri määruse „Laevavraki eemaldamise vastutuse kindlustuse
või muu rahalise tagatise tunnistuse taotlemise ja väljastamise kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse kaubandusliku meresõidu seaduse (KMSS) § 776 lõike 6 alusel. Vastav
säte lisatakse seadusesse meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadusega1.
KMSS §-ga 776 ja käesolev määrus moodustavad regulatsiooni, mis on vajalik Nairobi
rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta konventsiooni (edaspidi Nairobi
konventsioon) riigisiseseks rakendamiseks. Riigikogu võttis Nairobi konventsiooni
ratifitseerimise seaduse vastu 26.02.2020. a (RT II, 13.03.2020, 1). Nairobi konventsioon
sätestab õiguslikud alused nende laevavrakkide eemaldamiseks, mis võivad endast kujutada
ohtu inimese elule, meresõiduohutusele, merehüvedele ja meres olevale omandile ning
merekeskkonnale. Konventsiooniga sätestatakse laevaomanikule, kellel on laev
kogumahutavusega 300 ja enam, kohustusliku kindlustuse või muu rahalise tagatise nõue, et
oleksid tagatud ohtlike laevavrakkide asukoha määramise, märgistamise ja eemaldamisega
seotud kulude hüvitamine. Riigi pädev asutus väljastab laevale asjakohase tunnistuse, mis
kinnitab, et laev kindlustuse või muu rahaline tagatis vastab konventsiooni nõuetele. Määruses
sätestatakse tunnistuse taotlemise ja väljastamise kord.
Eelnõus esitatud regulatsioon on analoogne kaubandusliku meresõidu seaduse § 775 lõike 3
alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 10.07.2014. a määrusega nr 53
„Vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi taotlemise, andmise, kehtetuks
tunnistamise ja hoidmise kord ning tõendi vorm“.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus (e-post:
[email protected]; tel: 6256491) ja
endise lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre (teenistussuhe
lõppenud). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 6256351, e-post:
[email protected]).
Keeletoimetuse tegi Katrin Andre.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Määrusega kehtestatakse Nairobi konventsiooni kohase tunnistuse laevavraki eemaldamise
vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta (edaspidi tunnistus) taotlemise ja
väljastamise kord.
1
Riigikogu võttis eelnõu vastu 11.05. Eelnõu materjalid on kättesaadavad:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c15b4e13-c0f6-444c-9f8d-
22fdf2f97d44/Meres%C3%B5iduohutuse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste
%20seaduste%20muutmise%20seadus
1
Laevavrakiks loetakse konventsiooni artikkel 1 punkti 4 kohaselt pärast laevaõnnetust uppunud
või randa või madalikule jooksnud laeva või laeva osa; merel laevalt lahti pääsenud eset, mis
on randa või madalikule jooksnud, vee alla vajunud või merepinnale triivima jäänud; laeva, mis
uppumas või jooksmas randa või madalikule või mille puhul võib mõistlikult eeldada, et see
upub või jookseb randa või madalikule. Laevaõnnetuse tagajärjel peab riik, kelle
majandusvööndis vrakk asub, korraldama vraki asukoha määramise, kui vrakk loob
ohuolukorra, st ohustab või takistab meresõitu või võib kahjustada merekeskkonda, rannikut
või kahjustada ka näiteks meremajandustegevusi, rannikupiirkonna elanike tervist ja heaolu,
turismi jms (artikkel 7). Kui riik on tunnistanud laevavraki ohuolukorda loovaks, tagab riik, et
laevavraki asukoht märgistatakse ja selle kohta edastatakse teave (artikkel 8). Kui laevavrakk
on tunnistatud ohuolukorda loovaks, peab registreeritud omanik selle eemaldama. Kui omanik
seda talle määratud tähtaja jooksul ei tee, võib seda teha mõjutatud riik (artikkel 9).
Nairobi konventsiooni artikkel 10 kohaselt kannab registreeritud omanik üldjuhul artiklite 7, 8
ja 9 kohaselt laevavraki asukoha määramise, märgistamise ja eemaldamisega seotud kulud.
Artikkel 12 lõikes 1 sätestatakse osalisriigi lipu all sõitva vähemalt 300 kogumahutavusega
laeva omaniku kohustus omada kindlustust või muud rahalist tagatist, mis kataks vastutuse
piirmäära konventsiooni artikli 10 lõikes 2 nimetatud merinõuete korral vastutuse piiramise
1976. aasta konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti b kohaselt. Riigi pädev asutus peab
nõuetekohase kindlustuse korral andma laevale asjakohase tunnistuse, mis kinnitab, et laev
vastab konventsiooni nõuetele. Laevaregistri riik määrab kindlaks tunnistuse andmise ja
kehtivuse tingimused, võttes arvesse artiklis sätestatut ja juhindudes organisatsiooni poolt vastu
võetud registreeritud omanike finantsvastutust puudutavatest suunistest (artikkel 12 lõige 7).
Eelnõu § 1 lõikes 1 sätestatakse, et tunnistuse taotluse esitab Transpordiametile laeva omanik.
KMSS § 776 lõige 1 näeb ette, et Eesti lipu all sõitva laeva, mille kogumahutavus on 300 ja
enam ning millele kohaldub Nairobi konventsioon, omanikul peab olema kindlustus või muu
rahaline tagatis, mis vastab Nairobi konventsiooni nõuetele. Vastavalt Nairobi konventsiooni
artikkel 4 lõikele 2 ei kohaldata konventsiooni sõjalaevale või muule laevale, mis kuulub riigile
või mida käitab riik ning mida kasutatakse asjaomasel ajal üksnes riiklikel mitteärilistel
ülesannetel, kui riik ise ei otsusta teisiti. Konventsiooniga ühinemisel ei otsustanud Eesti
konventsiooni nimetatud laevadele kohaldada.
Eelnõu § 1 lõikes 2 esitatakse loetelu andmetest, mida taotleja peab taotluses esitama. Tegemist
on andmetega, mis kantakse ka väljastatavale tunnistusele. Taotluses tuleb esitada andmed
laeva ja selle omaniku kohta, samuti nimetada tagatise liik, kestus ja selle andja nimi ja peamine
tegevuskoht. Taotlusele lisatakse kindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu tõendav
dokument või selle koopia. Kindlustuse või muu rahalise tagatise olemasolu võib tõendada
kindlustuspoliisiga või muu rahalise tagatise lepinguga. Praktikas pakuvad laevakindlustust
peamiselt laevaomanike vastastikuse vastutuse kindlustusseltsid (P&I Clubs), mis
moodustavad rahvusvahelise klubide grupi (International Group of P&I Clubs).
Märkimisväärne osa maailma kommertslaevastikust (umbes 95%) omab grupi
kindlustusseltside või selle põhimõtte alusel tegutsevate seltside kindlustuskatet. P&I klubid
väljastavad Nairobi konventsiooni kohase tagatise olemasolu tõendamiseks nn WRC (Wreck
Removal Convention) Blue Card’i, mis on mõeldud lipuriigi pädevale asutusele tunnistuse
saamiseks esitamiseks. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on ringkirjas nr 3464
(Implementation of the 1992 Civil Liability Convention, the 2001Bunkers Convention, the 2007
Nairobi WRC and the 2010 HNS Convention)2 andnud juhiseid Blue Card ’ide
2
https://britanniapandi.com/wp-content/uploads/2017/09/IMO-Circular-Letter-No.3464.pdf
2
aktsepteerimiseks. Juhised kutsuvad riike üles P&I klubi väljastatud Blue Card’i aktsepteerima,
kui selle kehtivust on võimalik P&I klubi veebilehelt kontrollida. Levinud praktika järgi
väljastavad P&I klubid Blue Card’i elektrooniliselt.
KMSS § 776 lõike 8 kohaselt võib Transpordiamet väljastada tunnistuse ka selle riigi lippu
kandvale laevale, kes ei ole Nairobi konventsiooni osalisriik. Selline võimalus tuleneb Nairobi
konventsiooni artikkel 12 lõikest 2. Kui taotlus esitatakse nimetatud laevale tunnistuse
saamiseks, peab laeva omanik eelnõu § 1 lõike 4 kohaselt lisaks taotlusele ja lepingu koopiale
esitama ka Transpordiametile ka laeva mõõtekirja koopia, millelt nähtub laeva kogumahutavus.
Eelnõu § 2 kohaselt lahendab Transpordiameti taotluse viie tööpäeva jooksul. Taotluse saamisel
kontrollib Transpordiamet riigilõivuseaduse § 11 lõike 1 alusel, kas riigilõiv on tasutud.
Vastavalt KMSS § 776 lõike 7 kohaselt tuleb tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasuda
riigilõivu. Vastavalt riigilõivuseaduse §-le 201 on riigilõivumäär 40 eurot. Seejärel kontrollib
Transpordiamet, kas taotluse esitaja esindaja volitusi ning kas taotluses on esitatud § 2 lõikes 2
nimetatud andmed, lõikes 3 nimetatud leping ja asjakohasel juhul ka mõõtekirja koopia. Kui
taotluses on puudusi, mis takistavad selle lahendamist, annab Transpordiamet HMS § 15 lõike
2 kohaselt taotluse esitajale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
KMSS § 776 lõike 2 kohaselt väljastab Transpordiamet tunnistuse, kui kindlustus või muu
rahaline tagatis vastab Nairobi konventsiooni nõuetele. Kui taotluses lahendamise
eeltingimused on täidetud, kontrollib Veeteede Amet, kas tagatis vastab Nairobi konventsiooni
nõuetele. Nairobi konventsiooni artikli 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et konventsioonist tulenev
laevaomaniku vastutus on iga juhtumi korral piiratud kindla kogusummaga, lähtudes laeva
kogumahutavusest merinõuete korral vastutuse piiramise 1976. aasta konventsioonis3 sätestatu
(artikli 10 lg 2) alusel. Tagatise suurus sõltub laeva kogumahutavusest. KMSS § 776 lõike 4
kohaselt keeldutakse tunnistuse väljastamisest, kui kindlustus või muu rahaline tagatis ei vasta
Nairobi konventsiooni nõuetele.
Transpordiamet väljastab tunnistuse vastavalt Nairobi konventsiooni lisale4. Nairobi
konventsiooni artikkel 12 lõike 2 kohaselt vormistatakse tunnistus konventsiooni lisas esitatud
vormi kohaselt ja selles esitatakse järgmised andmed:
a) laeva nimi, eraldusnumber või -tähed ja registreerimissadam;
b) laeva kogumahutavus;
c) registreeritud omaniku nimi ja peamine tegevuskoht;
d) laeva IMO number;
e) tagatise liik ja kestus;
f) kindlustusandja või muu tagatise andnud isiku nimi ja peamine tegevuskoht ning vajaduse
korral tegevuskoht, kus kindlustus või tagatis on loodud;
g) tunnistuse kehtivusaeg, mis ei või olla pikem kindlustuse või muu tagatise kehtivusajast.
Transpordiamet väljastab tunnistuse kakskeelsena – eesti ja inglise keeles. Nairobi
konventsiooni artikkel 12 lõige 4 näeb ette, et tunnistus on väljaandja riigi ametlikus keeles või
keeltes. Kui kasutatav keel ei ole inglise, prantsuse ega hispaania keel, sisaldab tekst ka tõlget
ühte neist keeltest ning riigi vastava otsuse korral võib riigi ametliku keele ära jätta. Nimetatust
tulenevalt väljastatakse tunnistus eesti keeles ehk riigikeeles ja inglise keeles ehk
konventsioonis nimetatud ühes võõrkeeles. Kooskõlas KMSS §-ga 778 ja meresõiduohutuse
3
RT II, 04.05.2011, 2, jõustus Eesti Vabariigi suhtes 14. juunil 2011. aastal.
4
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/2130/3202/0002/Nairobi_lisa.pdf#
3
seaduse § 1 lõikega 71 kantakse tunnistuse elektroonilisel väljastamisel sellele unikaalne
tuvastusnumber või QR kood.
Eelnõu § 3 näeb ette määruse jõustumisaja – 01.06.2021. Nimetatud tähtaeg on määruse
kehtestamise aluseks oleva volitusnormi jõustumise kuupäev.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Tunnistuste väljastamise taotluste läbivaatamisel ja tunnistuste väljastamisel suureneb
mõningal määral Transpordiameti töökoormus. Nairobi konventsiooni nõuetekohase
kindlustuse tunnistuse andmise mõjusid on hinnatud Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide
eemaldamise 2007. aasta konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskirjas. 5
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi ega tulusid. Samuti ei kaasne
määruse rakendamisega täiendavaid tegevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juunil 2021. a, samal ajal volitusnormi sisaldava seadusemuudatuse
jõustumisega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Keskkonnaministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule.
5
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0613435f-6d1d-4423-a650-
f0da1eaaca2c/Nairobi%20rahvusvahelise%20laevavrakkide%20eemaldamise%202007.%20aasta%20konventsio
oni%20ratifitseerimise%20seadus
4
EELNÕU
04.05.2021
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Laevavraki eemaldamise vastutuse kindlustuse või muu rahalise tagatise tunnistuse
taotlemise ja väljastamise kord
Määrus kehtestatakse kaubandusliku meresõidu seaduse § 776 lõike 6 alusel.
§ 1. Tunnistuse taotlemine
(1) Laeva omanik esitab Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. aasta
konventsiooni (edaspidi Nairobi konventsioon) kohase tunnistuse saamiseks Transpordiametile
taotluse.
(2) Taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) laeva nimi;
2) laeva tunnusnumber või kutsung;
3) laeva IMO number;
4) laeva kogumahutavus;
5) laeva kodusadam;
6) laeva omaniku nimi ja aadress;
7) tagatise liik ja ajaline kehtivus;
8) kindlustusandja või muu rahalise tagatise andja nimi ja peamine tegevuskoht.
(3) Taotlusele lisatakse kindlustuslepingu või muu rahalise tagatise olemasolu tõendav
dokument või selle koopia.
(4) Selle riigi lippu kandvale laevale, mis ei ole Nairobi konventsiooni osalisriik, tunnistuse
taotlemisel lisatakse taotlusele ka laeva mõõtekirja koopia.
§ 2. Tunnistuse väljastamine
Transpordiameti lahendab taotluse viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2021. aasta 1. juunil.
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler