dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. mai 2021
Viit
1.15-5/2021/3199-1
Registreeritud
18. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pank
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Lauri Suu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)
Lahendamise tähtaeg
17. juuni 2021

Failid

  • 📎atsiooniministeerium=5F= Eesti_Panga_eluasemelaenunõuded_ja_KredExi_käendused.bdoc442 KB

Sisu (failidest)

Taavi Aas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 18.05.2021 nr 3.1/275 [email protected] Eesti Panga eluasemelaenunõuded ja KredExi käendused Lugupeetud härra Aas Eesti Pank on tänavu kevadel esitatud sõnumites märkinud, et kinnisvaraturu ülekuumenemise ilmnemisel võib keskpank üle vaadata eluasemelaenude andmise nõuded. Seejuures oleme viidanud vajadusele ümber hinnata, kui laialdaselt riik KredExi kaudu käendust pakub. Käesoleva kirjaga püüame selgitada, mida Eesti Pank täpsemalt silmas peab ning milliseid võimalikke lahendusi näeb. Eesti Panga hinnangul on kinnisvaraturg kriisile vaatamata praegu väga aktiivne. Kõrgendatud ostuhuvi toetab enamikus majandussektorites aset leidev palgakasv ja majapidamiste hoiuste kiire kasv. Kinnisvaraturul meie hinnangul praegu suuri tasakaalustamatusi ei ole, kuid ettevaates on riskid siiski suurenemas. Viimastel kuudel on kasvanud eluasemelaenude võtmise aktiivsus ning on oht, et majanduskasvu taastumise ja II samba raha kasutuselevõtuga võib turuaktiivsus veelgi suureneda ning koos sellega kiireneda kinnisvarahindade kasv. Eesti Panga ülesanne riigi makrofinantsjärelevalve asutusena on ära hoida liiga kiire laenukasv ja võlakoormuse suurenemine, mis võib majanduse negatiivse arengu korral tuua kaasa laenukahjumid, millel võivad olla tõsised tagasilöögid nii finantssüsteemi toimimisele kui ka pikaajalisele majanduskasvule. Selleks on Eesti Pank kehtestanud laenuandmise piirmäärad, mis aitavad laenamist ohjes hoida. Tänaste andmete põhjal ei saa väita, et inimesed oleksid hakanud võtma rohkem pikema tähtajaga laene või oluliselt suurendanud laenusummasid võrreldes oma sissetulekutega. Küll aga on kasvanud uute laenude summa suhtena laenu tagava kinnisvara väärtusesse. Eelkõige on kasvanud nende laenude maht, mille laenusumma ja tagatise väärtuse suhtarv (LTV) on 85– 90%. Sellised laenud on enamasti antud KredExi käendusega, mille jaoks on Eesti Panga presidendi määruses võimaldatud vastav erand. Viimase viie aastaga on KredExi käendusega laenude osakaal kõigis uutes eluasemelaenudes kahekordistunud ja jõudnud ligi 30%le. Estonia pst 13 Telefon 668 0719 [email protected] 15095 TALLINN Faks 668 0836 www.eestipank.ee Üle 85% LTVga eluasemelaenud on käsitletud ka tänaste reeglite kohaselt erandina ning üldiste reeglite toimimise eesmärgil on mõistagi oluline erandite selge piiritlemine. Kuna KredExi käenduste kasutamine omafinantseeringu vähendamiseks on muutunud aastatega palju ulatuslikumaks, on vastavate Eesti Panga kehtestatud piirangute tõhusus kahanenud. Samal põhjusel on tarvilik olemasolevate erandite tingimusi kohendada juhul, kui on tekkinud soov laiendada riikliku käenduse sihtrühmi. Nii näiteks oleks ilmselt tõesti põhjendatud tugi eluasemelaenude võtmiseks maapiirkondade koduostjatele. Eesti Panga vaatenurgast tundub mõistlik ka maapiirkondades kodude ostmisele tuge pakkuda just KredExi kaudu, mis tagaks valitsuse poolt ühtse ja keskse vaate kõigile eluaseme soetamiseks pakutavatele meetmetele. Samuti on pankadele eluasemelaenu väljastamise reegleid sätestavas Eesti Panga presidendi määruses erand tehtud just KredExi antud käendustele. Üldise põhimõttena soovitame riigipoolsete eluasemeturu meetmete puhul eelkõige lähtuda sellest, et need aitaksid kõrvaldada mõnda turutõrget või oleksid selgesti põhjendatud sotsiaalse suunitlusega. Näiteks võiks kaaluda, kas laenukäenduse eesmärk võiks olla toetada just laenuvõtja esimese eluaseme soetamist. Ka mitmed teised ELi riigid on laenutingimuste osas erandite võimaldamisel lähtunud eelkõige esmakordse koduostja (first time buyer) tingimusest. Samuti tasuks meie hinnangul kaaluda, kas käenduse abil ostetavatele eluasemetele võiks olla seatud hinnalagi ja kas energiatõhusa eluaseme soetaja sihtgrupi puhul on Eesti kliimaeesmärke arvestades kriteeriumina energiatõhususe klass C piisavaks lävendiks. Eluasemete rahastamisel peame oluliseks silmas pidada kinnisvaraturu stabiilset arengut, vältides ulatuslikke tõuse ja languseid nii hindades kui ka tehingumahtudes. Hästi toimivat kinnisvaraturgu iseloomustab hinnatõus, mis on kooskõlas inimeste sissetulekute kasvuga, hoides seeläbi kinnisvara majapidamistele hinnatasemelt kättesaadavana. Eesti Panga poolt oleme valmis eluasemelaenu käendusi puudutavaid küsimusi täiendavalt arutama ja üheskoos sobilikke lahendusi otsima. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Müller president Teadmiseks: 1. Andres Sutt, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 2. Urmas Kruuse, maaeluminister 3. Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister 4. Ivo Kuldmäe, SA KredEx juhatuse esimees Jaak Tõrs 668 0905 [email protected] 2/2
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel