Kilvar Kessler
Finantsinspektsioon Meie 17.05.2021 nr 1.1-10.1/3883-1
[email protected]
Rahandusministri 13. oktoobri 2010. a
määruse nr 51 “Tarbijakrediidi
kulukuse määra arvutamise kord“
muutmine
Austatud härra Kessler
Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri 13.
oktoobri 2010. a määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ muutmise
eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise
kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume Teie seisukohta kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. eelnõu
2. seletuskiri
Lisaadressaadid:
Eesti Pank
Eesti Pangaliit MTÜ
FinanceEstonia MTÜ
Justiitsministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Helen Korju-Kuul 6113681
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
MÄÄRUS
Rahandusministri 13. oktoobri 2010. a
määruse nr 51 “Tarbijakrediidi kulukuse
määra arvutamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse võlaõigusseaduse § 406 lõike 6 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Rahandusministri 13. oktoobri 2010. a määruses nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra
arvutamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse § 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui lõikes 3 nimetatud arvutustes kasutatavaid ajavahemikke ei ole võimalik väljendada
täisnädalates, -kuudes või -aastates, väljendatakse ajavahemik ühena järgmistest:
1) võetakse arvesse kõik päevad, sealhulgas nädalavahetused ja pühad;
2) võrdsed perioodid koos päevadega loendatakse eest tahapoole kuni kasutusele võetud
krediidi esimese väljamakse kuupäevani;
3) päevadest koosneva perioodi pikkuse saamiseks jäetakse esimene päev välja ja viimane päev
arvatakse sisse ning perioodi pikkus väljendatakse aastates, jagades kõnealuse perioodi
täisaasta päevade arvuga (365 või 366 päeva), loendades eest tahapoole alates viimasest päevast
kuni eelneva aasta sama päevani.“;
2) määrust täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses:
„§ 3¹. Määruse kohaldamine
Määruse § 3 lõiget 3¹ kohaldatakse alates 2021. aasta 1. juulist sõlmitavatele
krediidilepingutele.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2021. aasta 30. juunil.
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Merike Saks
Kantsler
2
MAI 2021
SELETUSKIRI
“TARBIJAKREDIIDI KULUKUSE MÄÄRA ARVUTAMISE KORD”
MÄÄRUSE MUUTMISE EELNÕU JUURDE
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga täpsustatakse tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamisel arvestatavate päevade arvesse
võtmise aluseid, mis on kehtestatud võlaõigusseaduses sätestatud volitusnormi alusel ning tulenevad
tarbijakrediidi ja hüpoteekkrediidi direktiivide nõuetest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna
nõunik Helen Korju-Kuul (611 3681,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas
Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611,
[email protected]).
Eelnõu keelelise kontrolli tegi sama osakonna keeltoimetaja Sirje Lilover (6113638,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on täpsustada krediidi kulukuse määra arvutustes kasutatavaid ajavahemikke juhul
kui neid ei ole võimalik väljendada täisnädalates, -kuudes või –aastatesvõttes.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Rahandusministri määrusega täpsustatakse tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise aluseid ning
kehtestatakse selle arvutamisel kasutatav Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud baasvõrrand. Vastavalt
seadusele on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase
protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et
tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma
kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Võlaõigusseaduse § 406
lõikes 6 sätestab volitusnormi valdkonna eest vastutav ministrile kehtestada oma määrusega krediidi
kulukuse määra arvutamise täpsema kord.
Nii tarbijakrediidi direktiiv 2008/48/EÜ1 kui ka elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute
direktiiv 2014/17/EL näevad ette tarbijakrediidilepingute ühtlustamise teatavate põhielementide
osas, sealhulgas ka krediidi kulukuse aastamäär.
1 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2008:133:0066:0092:ET:PDF
1
Tarbijakrediidi kulukuse määr väljendab Euroopa regulatsioonis eelkõige olulist elementi
krediiditeenuste läbipaistvuse ning toodete võrreldavuse seisukohast. Määra eesmärk on pakkuda
välja numbriline ja võrreldav näitaja, mis annaks tarbijale ettekujutuse konkreetse krediiditootega
seoses olevatest kuludest võrreldes krediidi suurusega ning tagasimaksmistähtajaga. Määr ise on
defineeritud direktiivi artikli 19 lõikes 1 kui krediidisummast lähtuv kogukulu aastamäär tarbijale.
Selleks, et Euroopas olevad krediiditooted oleksid omavahel võrreldavad on kokkuleppeliselt
sätestatud määra arvutamise valem ning alused ja eeldused. Määrusega kehtestatav baasvõrrand on
sisuliselt identne 1990. aastal tarbijakrediidi direktiiviga kehtestatud baasvõrrandiga ning on ära
toodud direktiivi lisa I esimeses osas.
Vastavalt direktiivile ning võlaõigusseaduses sätestatule tuleb määra arvutamisesse kaasata
kõikvõimalikud teadaolevad kulud, mis on tarbija ja krediidiandja vahel kokku lepitud ning
krediidiandjale teada lepingu sõlmimisel. Sealhulgas kaasatakse kulude hulka krediidi eest võetav
intress, lepingutasud, maksud ja muud lepinguga otseselt seotud kulud, väljaarvatud notaritasud.
Lisaks on uues direktiivis toodud ära mitmed lisaeeldused, mida on võimalik määra arvutuste
tegemisel arvesse võtta, eelkõige teatud krediidilepingute puhul puudu olevate muutujate suhtes.
Määra arvutused tehakse nüüdisväärtuse arvutamise tehnikat aluseks võttes. See on majanduses
üldkasutatav meetod, mis annab võimaluse võrrelda erinevatel ajahetkedel tehtavaid rahavoogusid
hinnates nende hetkeväärtusi. Sellest lähtuvalt on määr lihtsalt üks sünteetiline ehk tehislik näitaja,
mis võtab arvesse tarbija kasutusse võetava krediidisumma ja kulud kogu krediidilepingu perioodi
jooksul ning peegeldab tarbija perioodilist kohustusi teenindamaks konkreetset krediiti.
Määruse § 1 sätestab krediidi kulukuse määra arvutamise tehnilised eeldused kui arvutustes ei saa
kasutada täisaastaid, -kuid või -nädalaid täpsustades, milliseid arvestuslike perioodide kokkuleppelisi
väärtusi tuleks kasutada. Taolised tehnilised eeldused on vajalikud selleks, et erinevate
krediiditoodete krediidi kulukuse arvutusi võimalikult sarnaselt teostada. Siinkohal tuleb toonitada,
et krediidi kulukus on tehniline ja kokkuleppeline väärtus, mis on direktiivis mõeldud kasutamaks
krediiti võtva isiku poolt lepingueelses faasis erinevate krediiditoodete vahel valimisel. Krediidi
kulukuse määr ei väljenda ega pruugi kokku minna krediidiga seotud tegelike kuludega või
tagasimaksete summadega. Muudatustega võetakse üle hüpoteekkrediidi direktiivi (2014/17/EL2) lisa
1 osa I olev sisulise märkuse c punktid (i) kuni (iii), mis täpsustavad krediidi kulukuse määra
arvutustes kasutatavaid ajavahemikke juhul kui neid ei ole võimalik väljendada täisnädalates, -kuudes
või –aastatesvõttes. Hetkel ei ole eelnõu autoritele teada, et Eesti krediidiandjatel oleks probleeme
kehtivate krediidi kulukuse arvutustes kasutatavate ajavahemike kasutamisega, seega praktiline
vajadus selliste täpsustuste järele puudub.
Võib tuua järgmise näite3. Sõlmitakse hüpoteekkrediidi leping summas 200 000 eurot. Tagasimaksed
toimuvad võrdsete osamaksetena 20 järjestikuse aasta jooksul, kus ajavahemikke erinevate
osamaksete tegemise päevade vahel ei ole võimalik väljendada täisaastates, -kuudes või –nädalates.
Kogu krediidisumma võetakse välja lepingu sõlmimisel täismahus. Edasised väljamaksed või
krediidisumma suurendamised ei ole lubatud. Laenuintress (nominaalne) on 6%. Lepingusõlmimise
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr
1093/2010 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014L0017&from=EN
3
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/aprc-examples-calculation_en.pdf
2
tasu on 2% krediidisummast ja see makstakse lepingu sõlmimisel. Leping allkirjastatakse 2012. aasta
12. jaanuaril ja tagasimaksed toimuvad alates järgmisest kuust 15ndal kuupäeval järgneva 240 kuu
jooksul (alates veebruarist 2012 kuni jaanuarini 2032). Selle lepingu puhul on siis tagasimakse
sagedus kuine, regulaarsed perioodid on kuud, ning ajavahemikud alates krediidi väljamaksest kuni
tagasimaksete lõpuni on kombinatsioon kuudest ja päevadest. Näiteks 15. veebruari 2012
tagasimakse ajavahemik väljendatakse 3/365+1/12 (ehk 1 kuu 15. veebruarist 2012 kuni tagasi 15.
jaanuarini 2012 pluss 3 päeva 15. jaanuarist 2012 kuni 12. jaanuarini 2012). Ja nii edasi kuni
tagasimakseni jaanuaris 2032. Neid ajavahemikke saab väljendada all oleval skaalal järgmiselt:
Kuine tagasimakse summa on 1433.57 eurot ja arvutuskäik krediidi kulukuse arvutamiseks näeb
välja järgmine:
Või lihtsustatult:
Saades X väärtuseks 6.434185%, ehk krediidi kulukuseks 6.4%.
Määruse § 2 sätestab jõustumise ja kohaldamise
Määrus jõustub 30. juunil 2021. Olgugi, et eelnõu autorite hinnangul määruse muutumine praktikas
ei tohiks mõju avaldada, siis tuleks arvestada võimalusega, et mõni tarbijakrediidi väljastav asutus
võib tahta oma tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise alused üle vaadata ja korrigeerida, seetõttu
on määratud määruse jõustumise tähtajaks 30. juuni 2021. Määrust kohaldatakse lepingutele, mis
sõlmitakse peale 30. juunit 2021 ehk alates 1. juulist 2021.
3
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EL, 4. veebruar 2014,
elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive
2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010.
5. Eelnõu mõjud, sh rakendamisega seotud mõjud riigiasutustele ja kohalikele
omavalitsustele
Eelnõu sihtrühm on tarbijakrediidi väljastajad, kaudselt ka nende tarbijatest kliendid.
Sihtrühma suurus. 2021. aasta 31. märtsi seisuga tegutses Eestis 15 panka, millest kuus on välismaiste
pankade filiaalid, 45 krediidiasutuste välist krediidiandjat ja 11 krediidiasutustega seotud
krediidiandjat ning 9 krediidivahendajat.
Tarbijatest klientide all võib käsitleda kõiki tarbijaid, kes on võtnud pankadest või muudest
krediidiandjatest tarbijakrediiti. Pankade poolt väljastatud laenude osas on eraisikutest kliente
võimalik määratleda kehtivate lepingute põhjal, 2019. aasta juuni lõpu seisuga oli 814 757 kehtivat
laenulepingut. Sealhulgas eluasemelaenu lepingute arv oli 182 663.
Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetavate ELi nõuete sõnastuste täpsustamisega suurendatakse
õiguskindlust ja arusaadavust. Mõju majandusele eelnõus olevate nõuete kohaldamisel on väike ja
kaudne. Eelnõu kirjutajatel puudub teave, kas antud selgitava juhise järgi on Eesti turul praktiline
vajadus ehk ükski tarbija krediiti pakkuv turuosaline ei ole Eestis juhtinud tähelepanu selle selgitava
märkuse puudumise osas.
Eelnõuga tehtav muudatus ei ole olulise mõjuga ning isegi kui krediiti väljastavad asutused peaksid
täpsustavat märkust arvestama, siis avaldub mõju pigem nõuete jõustumise järgselt suhteliselt
lühiajaliselt.
Eelnõu ei mõjuta reaalsektori ettevõtete halduskoormust. Halduskoormus kodanikele ei tõuse. Eelnõu
rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja
looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset
arengut.
Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Määruse rakendamine ei ole
seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Töökoormus jääb avalikule sektorile
samaks.
6. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile,
Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-le
Finance Estonia ja Eesti Pangaliidule.
4
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/21-0659 - Rahandusministri 13. oktoobri 2010. a määruse nr 51 “Tarbijakrediidi kulukuse
määra arvutamise kord“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.06.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/53cf73f0-d004-4a17-bee5-9b716fc0dbf2
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/53cf73f0-d004-4a17-bee5-9b716fc0dbf2?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main