dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rahandusministri 13. oktoobri 2010. a määruse nr 51 “Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ muutmin

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. mai 2021
Viit
2-8/21-0034/3185
Registreeritud
18. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/21-0034
Vastutaja
Riina Piliste (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)
Lahendamise tähtaeg
1. juuni 2021

Failid

  • 📎1.1-10.13883-1 17.05.2021 Väljaminev kiri.asice1123 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kilvar Kessler Finantsinspektsioon Meie 17.05.2021 nr 1.1-10.1/3883-1 [email protected] Rahandusministri 13. oktoobri 2010. a määruse nr 51 “Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ muutmine Austatud härra Kessler Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri 13. oktoobri 2010. a määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ muutmise eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie seisukohta kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. eelnõu 2. seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Pank Eesti Pangaliit MTÜ FinanceEstonia MTÜ Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Helen Korju-Kuul 6113681 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU MÄÄRUS Rahandusministri 13. oktoobri 2010. a määruse nr 51 “Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse võlaõigusseaduse § 406 lõike 6 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 13. oktoobri 2010. a määruses nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse § 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui lõikes 3 nimetatud arvutustes kasutatavaid ajavahemikke ei ole võimalik väljendada täisnädalates, -kuudes või -aastates, väljendatakse ajavahemik ühena järgmistest: 1) võetakse arvesse kõik päevad, sealhulgas nädalavahetused ja pühad; 2) võrdsed perioodid koos päevadega loendatakse eest tahapoole kuni kasutusele võetud krediidi esimese väljamakse kuupäevani; 3) päevadest koosneva perioodi pikkuse saamiseks jäetakse esimene päev välja ja viimane päev arvatakse sisse ning perioodi pikkus väljendatakse aastates, jagades kõnealuse perioodi täisaasta päevade arvuga (365 või 366 päeva), loendades eest tahapoole alates viimasest päevast kuni eelneva aasta sama päevani.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 3¹ järgmises sõnastuses: „§ 3¹. Määruse kohaldamine Määruse § 3 lõiget 3¹ kohaldatakse alates 2021. aasta 1. juulist sõlmitavatele krediidilepingutele.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 30. juunil. Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Merike Saks Kantsler 2 MAI 2021 SELETUSKIRI “TARBIJAKREDIIDI KULUKUSE MÄÄRA ARVUTAMISE KORD” MÄÄRUSE MUUTMISE EELNÕU JUURDE 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täpsustatakse tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamisel arvestatavate päevade arvesse võtmise aluseid, mis on kehtestatud võlaõigusseaduses sätestatud volitusnormi alusel ning tulenevad tarbijakrediidi ja hüpoteekkrediidi direktiivide nõuetest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Helen Korju-Kuul (611 3681, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli tegi sama osakonna keeltoimetaja Sirje Lilover (6113638, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on täpsustada krediidi kulukuse määra arvutustes kasutatavaid ajavahemikke juhul kui neid ei ole võimalik väljendada täisnädalates, -kuudes või –aastatesvõttes. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Rahandusministri määrusega täpsustatakse tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise aluseid ning kehtestatakse selle arvutamisel kasutatav Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud baasvõrrand. Vastavalt seadusele on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Võlaõigusseaduse § 406 lõikes 6 sätestab volitusnormi valdkonna eest vastutav ministrile kehtestada oma määrusega krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema kord. Nii tarbijakrediidi direktiiv 2008/48/EÜ1 kui ka elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute direktiiv 2014/17/EL näevad ette tarbijakrediidilepingute ühtlustamise teatavate põhielementide osas, sealhulgas ka krediidi kulukuse aastamäär. 1 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2008:133:0066:0092:ET:PDF 1 Tarbijakrediidi kulukuse määr väljendab Euroopa regulatsioonis eelkõige olulist elementi krediiditeenuste läbipaistvuse ning toodete võrreldavuse seisukohast. Määra eesmärk on pakkuda välja numbriline ja võrreldav näitaja, mis annaks tarbijale ettekujutuse konkreetse krediiditootega seoses olevatest kuludest võrreldes krediidi suurusega ning tagasimaksmistähtajaga. Määr ise on defineeritud direktiivi artikli 19 lõikes 1 kui krediidisummast lähtuv kogukulu aastamäär tarbijale. Selleks, et Euroopas olevad krediiditooted oleksid omavahel võrreldavad on kokkuleppeliselt sätestatud määra arvutamise valem ning alused ja eeldused. Määrusega kehtestatav baasvõrrand on sisuliselt identne 1990. aastal tarbijakrediidi direktiiviga kehtestatud baasvõrrandiga ning on ära toodud direktiivi lisa I esimeses osas. Vastavalt direktiivile ning võlaõigusseaduses sätestatule tuleb määra arvutamisesse kaasata kõikvõimalikud teadaolevad kulud, mis on tarbija ja krediidiandja vahel kokku lepitud ning krediidiandjale teada lepingu sõlmimisel. Sealhulgas kaasatakse kulude hulka krediidi eest võetav intress, lepingutasud, maksud ja muud lepinguga otseselt seotud kulud, väljaarvatud notaritasud. Lisaks on uues direktiivis toodud ära mitmed lisaeeldused, mida on võimalik määra arvutuste tegemisel arvesse võtta, eelkõige teatud krediidilepingute puhul puudu olevate muutujate suhtes. Määra arvutused tehakse nüüdisväärtuse arvutamise tehnikat aluseks võttes. See on majanduses üldkasutatav meetod, mis annab võimaluse võrrelda erinevatel ajahetkedel tehtavaid rahavoogusid hinnates nende hetkeväärtusi. Sellest lähtuvalt on määr lihtsalt üks sünteetiline ehk tehislik näitaja, mis võtab arvesse tarbija kasutusse võetava krediidisumma ja kulud kogu krediidilepingu perioodi jooksul ning peegeldab tarbija perioodilist kohustusi teenindamaks konkreetset krediiti. Määruse § 1 sätestab krediidi kulukuse määra arvutamise tehnilised eeldused kui arvutustes ei saa kasutada täisaastaid, -kuid või -nädalaid täpsustades, milliseid arvestuslike perioodide kokkuleppelisi väärtusi tuleks kasutada. Taolised tehnilised eeldused on vajalikud selleks, et erinevate krediiditoodete krediidi kulukuse arvutusi võimalikult sarnaselt teostada. Siinkohal tuleb toonitada, et krediidi kulukus on tehniline ja kokkuleppeline väärtus, mis on direktiivis mõeldud kasutamaks krediiti võtva isiku poolt lepingueelses faasis erinevate krediiditoodete vahel valimisel. Krediidi kulukuse määr ei väljenda ega pruugi kokku minna krediidiga seotud tegelike kuludega või tagasimaksete summadega. Muudatustega võetakse üle hüpoteekkrediidi direktiivi (2014/17/EL2) lisa 1 osa I olev sisulise märkuse c punktid (i) kuni (iii), mis täpsustavad krediidi kulukuse määra arvutustes kasutatavaid ajavahemikke juhul kui neid ei ole võimalik väljendada täisnädalates, -kuudes või –aastatesvõttes. Hetkel ei ole eelnõu autoritele teada, et Eesti krediidiandjatel oleks probleeme kehtivate krediidi kulukuse arvutustes kasutatavate ajavahemike kasutamisega, seega praktiline vajadus selliste täpsustuste järele puudub. Võib tuua järgmise näite3. Sõlmitakse hüpoteekkrediidi leping summas 200 000 eurot. Tagasimaksed toimuvad võrdsete osamaksetena 20 järjestikuse aasta jooksul, kus ajavahemikke erinevate osamaksete tegemise päevade vahel ei ole võimalik väljendada täisaastates, -kuudes või –nädalates. Kogu krediidisumma võetakse välja lepingu sõlmimisel täismahus. Edasised väljamaksed või krediidisumma suurendamised ei ole lubatud. Laenuintress (nominaalne) on 6%. Lepingusõlmimise 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014L0017&from=EN 3 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/aprc-examples-calculation_en.pdf 2 tasu on 2% krediidisummast ja see makstakse lepingu sõlmimisel. Leping allkirjastatakse 2012. aasta 12. jaanuaril ja tagasimaksed toimuvad alates järgmisest kuust 15ndal kuupäeval järgneva 240 kuu jooksul (alates veebruarist 2012 kuni jaanuarini 2032). Selle lepingu puhul on siis tagasimakse sagedus kuine, regulaarsed perioodid on kuud, ning ajavahemikud alates krediidi väljamaksest kuni tagasimaksete lõpuni on kombinatsioon kuudest ja päevadest. Näiteks 15. veebruari 2012 tagasimakse ajavahemik väljendatakse 3/365+1/12 (ehk 1 kuu 15. veebruarist 2012 kuni tagasi 15. jaanuarini 2012 pluss 3 päeva 15. jaanuarist 2012 kuni 12. jaanuarini 2012). Ja nii edasi kuni tagasimakseni jaanuaris 2032. Neid ajavahemikke saab väljendada all oleval skaalal järgmiselt: Kuine tagasimakse summa on 1433.57 eurot ja arvutuskäik krediidi kulukuse arvutamiseks näeb välja järgmine: Või lihtsustatult: Saades X väärtuseks 6.434185%, ehk krediidi kulukuseks 6.4%. Määruse § 2 sätestab jõustumise ja kohaldamise Määrus jõustub 30. juunil 2021. Olgugi, et eelnõu autorite hinnangul määruse muutumine praktikas ei tohiks mõju avaldada, siis tuleks arvestada võimalusega, et mõni tarbijakrediidi väljastav asutus võib tahta oma tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise alused üle vaadata ja korrigeerida, seetõttu on määratud määruse jõustumise tähtajaks 30. juuni 2021. Määrust kohaldatakse lepingutele, mis sõlmitakse peale 30. juunit 2021 ehk alates 1. juulist 2021. 3 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010. 5. Eelnõu mõjud, sh rakendamisega seotud mõjud riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele Eelnõu sihtrühm on tarbijakrediidi väljastajad, kaudselt ka nende tarbijatest kliendid. Sihtrühma suurus. 2021. aasta 31. märtsi seisuga tegutses Eestis 15 panka, millest kuus on välismaiste pankade filiaalid, 45 krediidiasutuste välist krediidiandjat ja 11 krediidiasutustega seotud krediidiandjat ning 9 krediidivahendajat. Tarbijatest klientide all võib käsitleda kõiki tarbijaid, kes on võtnud pankadest või muudest krediidiandjatest tarbijakrediiti. Pankade poolt väljastatud laenude osas on eraisikutest kliente võimalik määratleda kehtivate lepingute põhjal, 2019. aasta juuni lõpu seisuga oli 814 757 kehtivat laenulepingut. Sealhulgas eluasemelaenu lepingute arv oli 182 663. Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetavate ELi nõuete sõnastuste täpsustamisega suurendatakse õiguskindlust ja arusaadavust. Mõju majandusele eelnõus olevate nõuete kohaldamisel on väike ja kaudne. Eelnõu kirjutajatel puudub teave, kas antud selgitava juhise järgi on Eesti turul praktiline vajadus ehk ükski tarbija krediiti pakkuv turuosaline ei ole Eestis juhtinud tähelepanu selle selgitava märkuse puudumise osas. Eelnõuga tehtav muudatus ei ole olulise mõjuga ning isegi kui krediiti väljastavad asutused peaksid täpsustavat märkust arvestama, siis avaldub mõju pigem nõuete jõustumise järgselt suhteliselt lühiajaliselt. Eelnõu ei mõjuta reaalsektori ettevõtete halduskoormust. Halduskoormus kodanikele ei tõuse. Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Määruse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Töökoormus jääb avalikule sektorile samaks. 6. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-le Finance Estonia ja Eesti Pangaliidule. 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0659 - Rahandusministri 13. oktoobri 2010. a määruse nr 51 “Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/53cf73f0-d004-4a17-bee5-9b716fc0dbf2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/53cf73f0-d004-4a17-bee5-9b716fc0dbf2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel