dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. mai 2021
Viit
1.8-7/S/21-204
Registreeritud
17. mai 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine
Sari
1.8-7/S Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingud ja aruanded
Toimik
1.8-7/S
Vastutaja
Kristjan Kaskman

Failid

  • 📎1.8-721-204 17.05.2021 Leping (2).asice885 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Tegevus- ja finantsaruande aruandevorm 1. Tegevusaruanne Tegevusaruandes kirjeldatakse lepingu eesmärkide saavutamiseks tehtud tegevused ning antakse hinnang tegevuste tulemuslikkusele. Iga aasta tegevusaruandes kajastatakse vastava perioodi tegevusi. 2. Finantsaruanne …….. aasta I II III IV Kulud Kasutamata kogueelarve kvartal kvartal kvartal kvartal kokku summa NR Kululiik* 1. Õppejõudude tööjõukulud 2. Sisseostetud õppetöö 3. Koolitus ja lähetuskulud 4. Laborid, riistvara ja tarkvara soetamine 5. Ülikooli üldkulud 6. Muud kulud Kulud kokku * Vajadusel võib lisada (alam)kululiike. Kulude kajastamise aluseks on raamatupidamislikud tekkepõhised kulud aruandeperioodil. Koos finantsaruandega esitatakse finantsallika põhine pearaamatu väljavõte antud perioodi kohta. LEPING nr Tallinnas, Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping küberkaitse teadus- ja arendustegevuse tugevdamiseks Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi Ministeerium), registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja Tallinna Tehnikaülikool, (edaspidi Eraldise saaja või TTÜ), Reg nr: 74000323, Ehitajate tee 5, Tallinn 19086, mida esindab teadusprorektor Maarja Kruusmaa, edaspidi nimetatud eraldi Pool, või koos Pooled, sõlmisid alljärgneva riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu (edaspidi Leping): 1. Lepingu objekt ja maksumus 1.1. Lepingu objektiks on väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 18.01.2021 käskkirja nr 4 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2021. a eelarvete kinnitamine“ Lisas 1 välja toodud Küberturvalisuse programmi kulurea „toetus teadus- ja arendustegevuseks“ rakendamine läbiriigieelarvelise eraldise (edaspidi eraldis) maksmise ning sellest tulenevate Poolte õiguste ja kohustuste määratlemine. 1.2. Riigi eelarvestrateegias küberturvalisuse programmile kavandatud summast on perioodil 2021–2024 Lepingu punktis 1.3 nimetatud eesmärgi toetamiseks kavandatud eraldisi kokku 1 000 000 eurot, millest 250 000 eurot on eraldatud 2021. aasta riigieelarvega, 250 000 eurot on kavandatud 2022. aastaks, 250 000 eurot 2023. aastaks ja 250 000 eurot 2024. aastaks. Eraldise saaja mõistab, et riigi eelarvestrateegias summade kavandamine ei taga nende eraldamist riigieelarvega. Vahendite eraldise konkreetseks aastaks otsustab Riigikogu aastate 2022–2024 riigieelarve seadustega. 1.3. Eraldise andmise eesmärgiks on küberturvalisuse alase teadus- ja arendustegevuse võimekuse jätkusuutlik kasvatamine ning olemasoleva võimekuse laiendamine. Eraldis on mõeldud nimetatud tegevusteks vajaliku teadusvõimekuse kasvatamiseks ja toetamiseks TTÜ küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuses. 1.4. Eraldis on teadus- ja arendustegevuse kulu vastavalt OECD Frascati Manuali kriteeriumitele (sh alusuuringud, rakendusuuringud, eksperimentaal-arendustöö). 1.5. 2021. aasta eraldise suurus on vastavalt 2021. aasta riigieelarve seadusele ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.01.2021. a käskkirja nr 4 lisale 1 „Majandus-ja 2 Kommunikatsiooniministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste 2021. a eelarved“ 250 000 eurot. 1.6. Pooled täpsustavad vajadusel pärast 2022. aasta, 2023. aasta ja 2024. aasta riigieelarve seaduste jõustumist tegevusi nendeks aastateks ja nende toetamiseks kavandatud eraldise suurust lähtudes tegelikult riigieelarvetega eraldatud vahenditest. Selleks sõlmivad Pooled Lepingu muudatuse. 2. Ministeeriumi õigused ja kohustused 2.1. Ministeerium kohustub kandma Lepingu punktis 1.5 nimetatud või punkti 1.6 kohaselt sätestatud summa Eraldise saaja pangakontole EE 20 1010 0520 3738 2001 SEB pangas arvestades Lepingu punktis 4.7 toodud tingimusi. 2.2. Eraldis makstakse 2021. a välja pärast lepingu allkirjastamist 7 tööpäeva jooksul. 2022. a, 2023. a ning 2024. a vastavalt lepingu punktile 1.6 pärast vastava muudatuse allkirjastamist ja vastavalt lepingu punktile 4.7 pärast aruande heakskiitmist 7 tööpäeva jooksul. 2.3. Ministeeriumil on õigus kontrollida Eraldise saaja tegevuse vastavust Lepingus toodud nõuetele ning kontrollida eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust, sealhulgas: 2.3.1. saada täiendavat informatsiooni Eraldise saajalt tema tegevustest; 2.3.2. kontrollida Eraldise saaja juures Ministeeriumile esitatud aruandluse, informatsiooni või dokumentide õigsust ja eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 2.3.3. auditeerida Eraldise saaja tegevust Lepingu täitmisel. 2.4. Ministeeriumil on õigus avaldada tegevusaruande Eraldise saaja ärisaladuseks mitte olevad osad täies mahus, kusjuures aruande osad, mis on Eraldise saaja ärisaladus, märgistab vastavalt Eraldise saaja. 3. Eraldise saaja õigused ja kohustused 3.1. Eraldise saajal on õigus kasutada eraldist Lepingu punktis 1.3 toodud eesmärkide täitmiseks. 3.2. Eraldise saaja planeerib eraldise abil 2021. aasta jooksul viia läbi analüüse ja uuringuid järgmistel uurimissuundadel: 3.2.1. pilveteenuste kasutusele võtmisega seotud küberturvalisuse küsimused, fookusega üldistel riskidel ja lähenemistel pilveteenuste turbele ning spetsiifilisema fookusega Eesti kontekstile vastavatel riskidel ja nende haldamise võimalustel; 3.2.2. andmete pikaajaline säilitamine, fookuses on võimaluste kaardistamine riigi valduses olevate andmete pikaajaliseks turvaliseks säilitamiseks käideldavas vormis, võttes arvesse poliitilisi, geograafilisi, looduslikke ja muid aspekte ning lähenedes uurimisküsimusele rakenduslikult (lahenduste välja pakkumine ja hindamine); 3.2.3. küberturvalisuse „taseme“ ja arengu mõõtmise viisid, fookusega küsimusel, mille kohta oleks Eesti näitel tulevikus kõige kasulikum statistikat koguda ning mis muudatused infokogumise metoodikas teha tuleks. 3.3. Eraldise saaja on tegevustes iseseisev ja ei vaja Ministeeriumilt infosisendit. Eraldise saajal on õigus eraldisest rahastatavaid uurimissuundi täpsustada, täiendada ja lisada uusi uurimissuundi, teavitades sellest Ministeeriumit, et Ministeerium saaks hinnata vastavust punktis 1.3 sätestatud eesmärgile. Eraldise saaja hoiab Ministeeriumit eraldise abil tehtava teadustööga, sh selle planeerimise ja tulemustega jooksvalt kursis, Ministeerium jälgib seejuures tegevuste vastavust punktis 1.3 sätestatud eesmärgile. 3.4. Detailseid reegleid kulude loetelule ei kehtestata. Kulude loetelu on vaba, sisaldades nii otseseid kulusid (palk, lähetuskulud, seadmed, teenused) ning kaudseid kulusid (kuni 20% eraldise summast). 3 3.5. Eraldise saaja on kohustatud pidama eraldise kasutamise üle projektipõhist arvestust kooskõlas raamatupidamise seadusest tulenevate nõuetega ning säilitama oma kontaktisiku juures ühtse tervikuna kõik kulu- ja maksedokumentide koopiad, programmi vahendite kasutamist korraldavad lepingud, käskkirjad jm dokumendid. 3.6. Kõik eraldise kasutamisega seotud kulud peavad olema tekkepõhised, vastama lepingu punktis 1.2 ja 1.5 toodud ning punkti 1.6 kohaselt kindlaks määratavale aastase eraldise suurusele ning tekkinud eraldise andmise aastal. Väljaspool konkreetset eraldise andmise aastat tekkinud kulusid Eraldise arvelt katta pole lubatud. 3.7. Kõik eraldise kasutamisega seotud kulud peavad olema tõendatud kulu- ja maksedokumentidega. Maksedokumendina on aktsepteeritav ka pangakonto väljavõte või väljavõte raamatupidamisest, sh ka koonddokumendina kõikide tehingute lõikes. Kui kulu- ja maksedokumendil on tehingu summa väljendatud välisvaluutas, peab kas maksedokumendi koopial või lisadokumendiga olema näidatud raamatupidamises arvele võetud tehingu summa eurodes. 3.8. Kulud, mille tõenduseks esitatud dokument ei vasta raamatupidamist reguleerivatele õigusaktidele ning dokumentaalselt tõendamata kulud ei ole käsitletavad Eraldise kasutamisega seotud kuludena ja neid Eraldise arvelt katta pole lubatud. 3.9. Keelatud on ühe ja sama kulu- või maksedokumendi esitamine mitmele finantseerijale, mille tulemuseks on ühe ja sama kulu dubleeriv katmine. Ministeeriumi poolt antavat Eraldist võib Eraldise saaja kasutada teiste projektide oma- või kaasfinantseeringu osaks vaid Ministeeriumi eelneval kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekul. 3.10. Eraldise saaja kohustub säilitama kogu eraldise kasutamist puudutava dokumentatsiooni vähemalt 7 aastat pärast kuluga seotud kalendriaasta lõppemist (v.a juhul kui kehtivates õigusaktides on ette nähtud pikem säilitamise tähtaeg) ning esitama Ministeeriumile nimetatud dokumentatsiooni 10 tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest. 3.11. Eraldise saajal on õigus teha Ministeeriumile ettepanekuid lepingu tingimuste muutmiseks, sealhulgas ettepanekuid tegevuste eelarve muutmiseks. 3.12. Eraldise saajal on kohustus informeerida Ministeeriumit olukorrast, kus Lepingu täitmises ilmneb olulisi takistusi. Sellisel juhul kohustuvad Pooled kokku leppima järgneva 30 kalendripäeva jooksul edasise tegevuse ning muudavad vajadusel Lepingut. Muudatus vormistatakse Lepingu Lisana. 3.13. Eraldise saajal on kohustus tagada auditeerivatele ja kontrollivatele Ministeeriumi ametnikele juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele, arvestades asjaolu, et ametnikud on antud ülesande täitmisel kohustatud täitma isikuandmete kaitse seadusest ja isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid. 3.14. Eraldise saajal on kohustus kõigis eraldist puudutavates avalikes esinemistest ja sõnavõttudes, trükistes, artiklites jms ära märkima toetajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. 4. Eraldise saaja aruanded 4.1. Eraldise kasutamise kohta Ministeeriumile esitatava aruande vorm ja aruandele esitatavad nõuded on toodud lepingu Lisas 1. 4.2. Lepingu täitmise aruandeperioodiks on kalendriaasta. Eraldise saaja koostab tegevusaruande ja finantsaruande 2021. aasta, 2022. aasta, 2023. aasta ja 2024. aasta 31. detsembri seisuga ja esitab selle Ministeeriumile digiallkirjastatult hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. jaanuaril. 4.3. Ministeerium annab Eraldise saaja aruandele hinnangu kirjalikult taasesitatavas vormis hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul aruande esitamisest arvates. 4 4.4. Kui Ministeerium ei anna aruandele heakskiitvat hinnangut ning osutab selle puudustele, täiendab või parandab Eraldise saaja aruannet ning esitab kahe nädala jooksul Ministeeriumile parandatud aruande. Ministeerium annab hinnangu kahe nädala jooksul parandatud aruande saamisest. 4.5. Kui aruande põhjal leiab Ministeerium, et Eraldise saaja ei ole kasutanud toetust kooskõlas punktiga 1.1 või 1.3, on see käsitletav olulise lepingu rikkumisena punkti 5.3 mõttes. 4.6. Kui Ministeerium ei anna aruandele hinnangut 30 päeva jooksul arvates aruande esitamisest, loetakse aruanne Ministeeriumi poolt heakskiidetuks. 4.7. 2022. aasta, 2023. aasta ja 2024. aasta Eraldis makstakse Eraldise saajale välja pärast eelneva aasta aruande heakskiitmist Ministeeriumi poolt. 4.8. Eraldise saaja esitab Ministeeriumile teatise igas kvartalis tehtud projektipõhiste raamatupidamiskannete kohta kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. 5. Eraldise saaja vastutus 5.1. Eraldise saaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5.2. Kui Eraldise saaja jätab kohustused täitmata või pole need nõuetekohaselt täidetud ning juhul, kui Eraldise saaja ei kõrvalda rikkumist Ministeeriumi kirjalikus teates antud tähtaja jooksul, on Ministeeriumil õigus peatada väljamaksete tegemine Eraldise saajale või nõuda tagasi tehtud maksed täies mahus. 5.3. Olulise lepingurikkumise korral on Ministeeriumil õigus nõuda Eraldise tagastamist 30 kalendripäeva jooksul arvates Eraldise saaja teavitamisest Lepingu rikkumisest. Kui eraldist tähtpäevaks ei tagastata, maksab Eraldise saaja tagasimaksmisele kuuluva eraldise summa jäägilt intressi määraga 6 kuu Euribor + 5% aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. 5.4. Lepingu tekkepõhised kulud peavad olema tehtud eraldise andmise aasta jooksul. 6. Vaidluste lahendamine 6.1. Pooled lahendavad kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppeliselt. 6.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 7. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 7.1. Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 7.2. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on Lepingu lahutamatu osa. 7.3. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad mõlema Poole allakirjutamisel või Poolte kirjalikult määratud tähtajal. 7.4. Ministeeriumil on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda või sellest taganeda Toetuse saaja lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 7.5. Toetuse saajal on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda Ministeeriumi lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 7.6. Poolte Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise või Lepingust taganemiseni võetud kohustused täidetakse toetuse arvelt. Täidetud kohustustest üle jäänud toetuse tagastab Toetuse saaja 7 tööpäeva jooksul. 5 7.7. Lepingu ennetähtaegselt ülesütlemisest või Lepingust taganemise etteteatamise tähtaeg on 60 päeva. 8. Vääramatu jõud 8.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 8.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 8.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 9. Lõppsätted 9.1. Leping koos Lisadega avalikustatakse Ministeeriumi veebilehel viie tööpäeva jooksul Lepingu sõlmimisest arvates. 9.2. Pooled määravad lepingu täitmisega seotud teabe vahetamiseks ja vastastikuse koostöö koordineerimiseks alljärgnevad kontaktisikud: 9.2.1. Ministeeriumi poolt: Raul Rikk, e-post [email protected] 9.2.2. TTÜ poolt: Rain Ottis, e-post [email protected] 9.3. Lepingu juurde kuuluvad Lepingu sõlmimisel järgmised Lisad: 9.3.1. Lisa 1 Riigieelarvelise eraldise tegevus- ja finantsaruande aruandevorm. Ministeerium: Eraldise saaja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Maarja Kruusmaa ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister teadusprorektor
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel