dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. mai 2021
Viit
1.15-5/2021/3151-1
Registreeritud
17. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo RASK
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Sille Kraam (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond)
Lahendamise tähtaeg
16. juuni 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎Seisukoht_eelnõu_MilkEst_14 05 21.asice693 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Villy Lopman <[email protected]> Saadetud: 15.05.2021 08:25 Adressaat: <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: Villy Lopman <[email protected]> Teema: pöördumine seoses Maaeluministri 20.07.2016 määrusega nr 45 Tere! Käesolevaga esitan MilkEst OÜ lepingulise esindajana pöördumise seoses Maaeluministri 20.07.2016 määruse nr 45 muutmise eelnõuga, vt manus. Lugupidamisega Villy Lopmanvandeadvokaat, partner Advokaadibüroo RASK(+372) 618 0820Kirjas olev info on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks üksnes adressaadile. Kui kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis kustutage see ja teavitage saatjat. Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected] Maaeluministeerium Lai 39/41, Tallinn 10133 [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected] Digitaalse allkirjastamise päeval PÖÖRDUMINE seoses Maaeluministri 20.07.2016 määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ muutmise eelnõuga Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman esitab käesoleva pöördumise MilkEst OÜ lepingulise esindajana. 29.06.2017 tegi PRIA otsuse nr 13-6/761 Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse alameetme 4.2.4 (Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringu suurprojektide elluviimiseks), millega rahuldas E-Piim Tootmine AS toetuse taotluse summas 14 999 999,90 eurot. Seega on E-Piim Tootmine AS toetuse saaja määruse nr 45 mõttes. 31.07.2020 saatis Maaeluministeerium kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile eelnõu Maaeluministri 20.07.2016 määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ muutmiseks („eelnõu“). Eelnõu eesmärgiks oli märgitud vajadus pikendada toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegu. 14.08.2020 esitas MilkEst OÜ seisukoha eelnõu muutmisele. 22.09.2020 edastas Maaeluministeerium vastuse nr 4.2-9/1989-1 MilkEst OÜ seisukohale, pidades MilkEst OÜ seisukohti põhjendamatuks. 02.10.2020 jõustusid määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ muudatused. 06.05.2021 saatis Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile järjekordse eelnõu Maaeluministri 20.07.2016 määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ muutmiseks. Kavandatavate muudatustega soovitakse pikendada toetatava tegevuse elluviimise tähtaega, muuta taotluse esitajale kehtestatud kriteeriume ja tunnustada toetuse saaja tegutsemist tootjaorganisatsioonina ning lisada juurde paindlikkuse tagamiseks võimalus toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist põhjusel, et selline võimalus on ka teistes investeeringutoetustes. Täpsemalt soovitakse eelnõuga: a) asendada kehtiva määruse nr 45 § 7 punktis 6 tekstiosa „2023. aasta 30 juunil“ tekstiosaga „30. juunil 2025“; b) asendada kehtiva määruse nr 45 §-s 20 läbivalt arv „2023“ arvuga „2025“; 1/5 c) täiendada kehtiva määruse nr 45 §-i 20 lõikega 71, mille kohaselt juhul, kui taotleja on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioon, ei kohaldata talle määruse nr 45 § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 nõudeid; d) täiendada kehtivat määrust nr 45 uue §-ga 221, mille kohaselt on taotlejal võimalik taotleda toetuse väljamaksmist enne kulutuste tegemist. Käesolevaga esitab MilkEst OÜ vastuväite Maaeluministri 20.07.2016 a. määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ muudatustele. MilkEst OÜ on jätkuvalt seisukohal, et juba 02.10.2020 jõustunud muudatused rikkusid oluliselt MilkEst OÜ subjektiivseid õiguseid ja tõid kaasa ebavõrdse kohtlemise. See seisukoht ei ole muutunud ka täiendavate muudatuste valguses. Olles tutvunud eelnõu seletuskirjaga, ei saa asuda seisukohale, et määruse muutmise eelnõu algatamine oleks tingitud üldisest huvist. vastupidi , muudatused on kantud jätkuvast eesmärgist jätkata ühe ettevõtja soodustamisega (Piiratud vastutusega SCE E-Piim ehk toetuse saaja) ning kavandatavad muudatused kogumis kvalifitseeruvad uueks ja ebaseaduslikuks abiks riigiabi eeskirjade mõttes. - Toetuse saaja tegevuse vormide laiendamine ei ole põhjendatud Määruse nr 45 § 3 lg 2 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks vastama muuhulgas järgmistele tunnustele: 1) olema äriühing, 2) äriühingu osa- või aktsiakapitalist või hääleõigusest rohkem kui 50% peab kuuluma vähemalt kahele sõltumatule isikule, 3) rohkem kui 50% osa- või aktsiakapitalist või hääleõigusest omavad sõltumatud isikud peavad olema kas tunnustatud ja tulundusühistuseaduse alusel tegutsev tootjarühm või sellise tootjarühma valitseva mõju all olev toidutööstuse ettevõtja. Eelnõu kohaselt soovitakse toetuse saaja tegevuse vorme laiendada selliselt, et lubada toetuse saajal tegutseda ka tootjaorganisatsioonina, millisel juhul ei kohalduks toetuse saajale enam määruse nr 45 § 3 lõikes 2 sätestatud nõuded. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et tegutsemise võimaldamine tootjaorganisatsioonina võimaldab saavutada toetuse eesmärgid ning tagada sellega toetusraha parem ja täielikum ärakasutamine. Lisaks on seletuskirjas märgitud, et muudatus võimaldab toetuse saajal oma tegevust arendada ja paremini meetme eesmärke (ühistute ja muude ettevõtjate omavahelise koostöö parandamine) täita, sest tootjaorganisatsioon on tunnustatud tootjarühma järgmine etapp ning ühistegevuse arengu kõrgeim tasand. Seletuskirjast ei nähtu see, kuidas eristatakse tootjarühma ja tootjaorganisatsiooni tasemelist erinevust ning mille alusel eeldatakse, et just tootjaorganisatsioonina tegutsemine tagab paremad tulemused koostöö aspektis. Samuti ei nähtu seletuskirjast see, mis põhjusel tootjaorganisatsioonina tegutsemise võimalust ei kaalutud toetuse tingimustesse koheselt lisada ning mis tekitas vastava hilisema vajaduse. Eriti arvestades asjaoluga, et tootjaorganisatsioonina tegutsemise nõuded on leebemad, kui tootjarühmana tegutsemisel ning projekti probleemidele viitas MilkEst OÜ juba 14.06.2017 pöördumises, st enne toetuse määramise otsuse tegemist. Täiendavalt on jäetud täielikult analüüsimata see, kuidas toetuse saaja tegutsemise vormi muudatus võiks mõjutada teisi taotlejaid või üldist konkurentsiolukorda turul, sh kas esineb võimalus, et vastavad nõuded oleksid võinud laiendada toetuse taotlejate ringi juba 2017. aastal. Tootjaorganisatsioonina tegutsemisel kaob toetuse saajal kohustus omada juhtimissüsteemi, kus toetuse saaja osa- või aktsiakapitalist või hääleõigusest kuuluks üle poole ehk valitsev mõju kahele või enamale sõltumatule isikule. Toetusmeetme algatamisel 2016. aastal peeti aga valitseva mõju kriteeriumit äärmiselt oluliseks, et tagada põhiosalejatele võimalus mõjutada taotlejat ning kasutada ja käsutada taotlejate vara või olulist osa sellest. Sellest kohustusest soovitakse täna ilma põhjenduseta loobuda. Lisaks eeltoodule kaotab tootjaorganisatsioonina tegutsemise võimalus ka piirangu toetuse saaja osanikele ja aktsionäridele, kes ei ole kohustatud tegutsema tulundusühistulises vormis, vaid võivad tegutsema mistahes juriidilise isiku vormis. Eelviidatu võimaldab kogumis asuda seisukohale, et toetuse saaja tegevuse vormide laiendamine ei ole põhjendatud mitte projekti eesmärkide täitmisega seotud vajadusest, vaid lähtub vajadusest viia toetuse saajale rakendatavad nõuded vastavusse toetuse saaja Piiratud vastutusega SCE E-Piim tänase tegeliku majandusliku- ja ärilise olukorraga. Konkurentsiameti poolt avaldatud koondumise lühikokkuvõtte kohaselt tingis E-Piima Tootmine AS koondumise vajaduse toetuse saaja finantsvõimekuse puudumine ning vajadus kaasata täiendavaid investeeringuid projekti elluviimiseks. Koondumise tulemusel tekkis aga algsel taotlejal E-Piim Tootmine AS 2/5 vajadus loobuda enda ainuvalitsevast mõjust ning asuda rakendama ühist valitsevat mõju. 1 See ei ole aga kooskõlas määruse nr 45 § 3 lõikega 2, mille kohaselt peab toetuse saaja osa- või aktsiakapitalist või hääleõigusest rohkem kui 50% kuuluma vähemalt kahele sõltumatule isikule, kes tegutsevad tulundusühistuseaduse alusel ja on tunnustatud tootjarühmad või sellise tootjarühma valitseva mõju all olev toidutööstuse ettevõtja. Seletuskirjas on rõhutatud, et uue ühistulise piimatööstuse rajamine on piimasektori jaoks väga olulise tähtsusega ning projekt tuleb igal juhul ellu viia. Kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks aga ühe toetuse saaja eelistamine ning projekti elluviimiseks toetuse saaja jaoks sobilike tingimuste loomine nelja aasta möödudes pärast toetuse määramist tähendab aga olulist riigi poolset rikkumist. - Toetatava tegevuse elluviimise tähtaegade korduv pikendamine ei ole põhjendatud Eelnõu kohaselt soovitakse rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/2220 sätestatud võimalust pikendada 2 aasta võrra programmperioodi 2014-2020 rakendamist. Vastava pikendamisega muutuksid maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõppkuupäev selliselt, et see oleks algse 30.06.2022 asemel 30.06.2025. Tegemist esmakordse tähtaja muutmisega. 02.10.2020 jõustus määruse muudatus, millega kaotati ära toetuse saaja kohustus viia vähemalt 50% tegevustest ellu hiljemalt kolmanda aasta lõpuks. Tegemist oli äärmiselt tavapäratu muudatusega, eriti arvestades seda, et investeeringutoetuste praktikas on tavapärane, et taotleja peab pärast toetuse määramise otsuse tegemist siiski esimesel võimalusel projekti tegevustega alustama. Esimese muudatuse hetkeks ei olnud toetuse saaja alustanud mitte ühegi tegevusega, kuid vaatamata selele asjaolule otsustas PRIA, et ei esine vajadust toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maaeluministeeriumi 22.09.2020 vastuses pöördumisele nr 4.2-9/1989-1 selgitati, et muudatus teostati kooskõlas üldiste toetuse tähtaegade muutmise tavadega ning, et „Muudatus on vajalik ning aitab saavutada toetuse andmisega soovitud eesmärki ning puudutab vaid ühte toetuse saajat ning toetuse andmist rakendatavat asutust. Teiste subjektiivseid õigusi tegevuste elluviimisel tähtaja pikendamine ei riiva./…/ Võrreldes teiste põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuste on sellel meetmel üks suurim erinevus see, et toetuse sihtgrupp on väike (toetuse taotlejaid oli kaks ja toetus määrati vaid ühele ettevõtjale), millest tulenevalt on paratamatu, et määruses tehtavad muudatused puudutavad vaid ühte ettevõtjat. “ Teadaolevalt ei ole toetuse saaja tänaseni tegevuste elluviimisega alustanud, kuid jätkuvalt on rakendusasutuse poolt otsustatud toetuse saaja tegevust eelistada ja põhjendamatult toetada. Nimelt ei näe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220 kohustust pikendada tegevuste elluviimise tähtaegu kõigis meetmetes. Sellest lähtuvalt saaks tegevuste elluviimise tähtaja pikendamine olla põhjendatud eeskätt siis, kui toetuse saaja oleks mõistlikus mahus töid juba teostanud. Sellist olukorda aga ei eksisteeri. Asjakohatud on seletuskirjas esitatud rõhutused projekti olulisusest riiklikus mastaabis või väited selle kohta, justkui puudutaks muudatus ainult ühte ettevõtjat oma erinäolisuse tõttu (1 toetuse saaja). Vastupidi, arvestades meetme erinäolisust, st määratud toetuse märkimisväärset suurust - mis ületab tavapärast toetuse summat rohkem kui 75 korda (!) - tuleb seda tõsisemalt kaaluda iga muudatusega seotud riske ja mõjutusi. Paraku ei nähtu eelnõust ega eelnõu seletuskirjast, et viidatud asjaoludega oleks arvestatud või vastavaid kaalutlusi oleks teostatud. Üksnes projekti olulisus suuremas mastaabis ei saa olla aluseks ega põhjendada toetuse saaja järjepidevat eelistamist ning abistamist olukorras, kus toetuse saajal tegelikkuses puudub võimekus projekti ellu viia. Sellele viitab ainuüksi see, et ligi 5 aasta jooksul ei ole toetuse saaja suutnud isegi mõistlikus ulatuses investeeringuid ellu viia. Vähetähtis ei ole eelnõust nähtuv fakt, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/2220 ette nähtud võimalust on otsustatud rakendada üksnes toetuse saaja huvides. Nimelt tuleneb määruse nr 45 §-st 19, et MilkEst OÜ taotlust ei ole kunagi jäetud rahuldamata, vaid nö ootele ning kui toetuse saaja loobub tegevuse elluviimisest või tema taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, teeb PRIA paremjärjestuse alusel järgmisele taotlejale ettepaneku toetuse taotlemise jätkamiseks. 22.09.2020 vastuses pöördumisele nr 4.2- 9/1989-1 viitas Maaeluministeerium, et Milkest OÜ-le ettepaneku tegemine toetuse taotlemisega jätkamiseks ei ole võimalik, sest möödunud on §-s 19 lõikes 5 sätestatud kaheaastane tähtaeg. Arvestades, et eelnõuga on otsustatud pikendada kõiki lõpptähtaegu, jääb selgusetuks miks on jäetud eelnõust välja võimalus pikendada §- s 19 sätestatud tähtaega. Sellisel juhul oleks ka hiljem võimalik teha Milkest OÜ-le ettepanek toetuse taotlemisega jätkamiseks. MilkEst OÜ asutati ühistute poolt investeeringutoetuse saamiseks kehtestatud kriteeriumide alusel ning juhul, kui Läti ja Eesti ühistute ühinemisel loodud Piiratud vastutusega SCE E-Piim tütaräriühing loobub projekti elluviimisest või otsustatakse toetuse saaja suhtes tehtud toetuse määramise otsus kehtetuks tunnistada, on MilkEst OÜ-l jätkuv huvi piimatööstuse loomiseks ning seda eriti käesolevas seisukohas 1 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/Koondumised/lisa_5_koondumise_arisaladusteta_luhikokkuvote.pdf 3/5 käsitletud nõuete ja tingimuste leevendusi ja laiendusi silmas pidades. Arvestades eeltoodud asjaolusid, on selline võimalus äärmiselt oluline ning pole selge, miks antud küsimuses on rakendusasutus koostöös Ministeeriumiga otsustanud toetuse taotlejate järjekordset ebavõrdset kohtlemist toetada. - Määruse nr 45 täiendamine võimalusega toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist Eelnõu kohaselt soovitakse määruse nr 45 tingimustesse lisada juurde võimalus toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist. Seda soovitakse põhjusel, et see võimalus on ka teistes investeeringutoetustes ja võttes arvesse seda, et selle toetuse suurus on võrreldes teiste investeeringutoetustega kordades suurem, siis on oluline võimaldada ka meetme 4.2.4 toetuse saajale paindlikumaid toetuse väljamakseid investeeringu tegemisel. See seisukoht on ebaõige. Seletuskirjas puudub põhjendus selle kohta, miks ei rakendatud toetuse väljamaksmise võimalust enne kulutuste tegemist toetuse tingimuste koheselt ning mis on algatanud vastava hilisema vajaduse. Samuti on ka antud küsimuses jäetud analüüsimata, kuidas antud tingimus võinuks mõjutada teisi taotlejaid või üldist turuolukorda, sh kas esineb võimalus, et vastavad nõuded oleksid võinud laiendada toetuse taotlejate ringi 2017 aastal. Käesoleval juhul ei võimalda faktilised asjaolud kogumis asuda muule seisukohale, kui et ka rahastamistingimuste muutmise eesmärk on seotud vajadusest eelistada toetuse saajat ja muuta talle toetuse saamise ja kasutamise tingimusi soodamaks toetuse saaja finantsvõimekuse puudumise tõttu. Nagu juba eelnevalt viidatud, siis Konkurentsiameti poolt avaldatud koondumise lühikokkuvõtte kohaselt tingis E-Piima Tootmine AS koondumise vajaduse toetuse saaja finantsvõimekuse puudumine ning vajadus kaasata täiendavaid investeeringuid projekti elluviimiseks. MilkEst OÜ soovib siinkohal aga meelde tuletada, et toetuse saaja eeldatavale finantsvõimekuse puudumisele viitas MilkEst OÜ juba 14.06.2017 tehtud pöördumises, kuid sel ajal peeti MilkEst OÜ seisukohta täielikult põhjendamatuks. Seletuskirjas on rõhutatud, et uue ühistulise piimatööstuse rajamine on piimasektori jaoks väga olulise tähtsusega ning projekt tuleb igal juhul ellu viia. Selles valguses aga toetuse saaja eelistamine ning projekti elluviimiseks toetuse saaja jaoks sobilike tingimuste loomine pärast toetuse määramist on oluline riigi poolne rikkumine. Kogumis ei ole võimalik asuda muule seisukohale, kui et kõik juba teostatud ning planeeritavad muudatused on muutnud toetuse tingimusi sedavõrd, et tegemist on uue abiga riigiabi eeskirjade mõttes. Muudatusi ei saa pidada tähtsusetuks, vaid tegemist on abikava olemuslikult muutvate muudatustega. Tähelepanuväärne on see, et vastavaid muudatusi on varjatud ka Euroopa Komisjoni eest, st Euroopa Komisjoni ei ole abikava uutest tingimustest pärast 2016. aastat kordagi teavitatud. Seega on tegemist ebaseadusliku abiga, mida on keelatud toetuse saajale välja maksta. Kokkuvõttes on eelnõu seletuskirjas avaldatud põhjendused tõsiselt kaheldavad. Oleme seisukohal, et need ei saa olla aluseks toetustingimuste muutmisele olukorras, kus kõigil osapooltel on olnud projekti algusest peale teave, millistele tingimustele peavad taotlejad vastama, millal ja millises ulatuses tuleb projekti ellu viia ning milline peab olema taotleja finantsvõimekus selleks, et projekt teostada. Esineb väga suur tõenäosus, et kui toetuse saamise ja kasutamise tingimused oleksid olnud avaldatud samal kujul toetusmeetme väljakuulutamise hetkel, oleks toetuse taotlejate ring osutunud teistsuguseks. Kui on selge, et toetuse saanud isik ei suuda tähtajaks täita talle määrusega pandud kohustusi, muutub tema otsustusulatusega isikute ring või esineb puudulik finantsvõime, ei ole toetuse saaja selline soodustamine riigi poolt õigustatud. Samuti tekitab see selge ebavõrdse kohtlemise. Praktika soodustamine, mille kohaselt peetakse aktsepteeritavaks ühiskondlikult oluliste projektide puhul toetuse taotlemisel toetuse tingimuste täitmist kunstlikult ja läbi manipuleeritud andmete, millisest faktist tulenevalt on hiljem vajalik asuda toetustingimusi toetuse saajale sobivamaks muutma, viib lõpuks üksnes kogu toetussüsteemi kokku kukkumiseni. Oluline on, et sellist praktikat ei toeta PRIA aga mitte üheski teises meetmes, tehes iganädalaselt otsuseid, milles heidab taotlejatele ette toetuse tingimuste kunstlikku täitmist ja võttes ära toetuse saajatelt toetusvahendid. Seega ei kohtle PRIA toetuse saajaid ühetaoliselt ning sedavõrd erinev suhtumine toetuse saajatesse lähtudes üksnes projekti mahust ja ühiskondlikust tähelepanust ei ole kuidagi õigustatud. Nagu juba eelnevalt viidatud tegi MilkEst OÜ 14.06.2017 pöördumise PRIA-le, Maaeluministeeriumile ja Maaelukomisjonile, milles avaldas nördimust toetuse määramise protsessist ning viitas meetme elluviimise ja määratud tingimuste alusel valitud projekti probleem- ja ohukohtadele, avaldades juba sel hetkel kahtlust projekti edukusest. Märkimisväärne on, et tänaseks on MilkEst OÜ kahtlused realiseerunud, kuid rakendusasutuse ning Ministeeriumi poolt ei ole astutud mitte ühtegi sammu projekti lõpetamiseks. Uue tervikliku piimatööstuse rajamine on väga pikaajaline protsess, mis on olnud taotlejatele teada juba taotluste esitamisel ehk alates 2017. aastast. Toetuse saaja oli kohustatud juba enne toetuse taotlemist 4/5 veenduma, et suudab projekti nõuetekohaselt ellu viia. Õiguspäraseks ei saa pidada olukorda, kus pärast toetuse määramist asutakse leevendama toetuse saamise tingimusi selleks, et projekt siiski nõuetekohaselt ellu viidaks. Ka enne 02.10.2020 määruse nr 45 tingimuste jõustumist, esitas MilkEst OÜ vastuväite eelnõu vastuvõtmise õiguspärasusele. 22.09.2020 Maaeluministeeriumi poolt edastatud vastuse nr 4.2-9/1989-1 kohaselt ei peetud MilkEst OÜ seisukohti ka sel korral põhjendatuks. Kokkuvõttes ei ole Maaeluministri 20.07.2016 määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ muutmise eelnõu õiguspärane ning sellega kaasneb MilkEst OÜ õiguste riive. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Villy Lopman vandeadvokaat MilkEst OÜ lepinguline esindaja 5/5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel