Saatja: Villy Lopman <
[email protected]>
Saadetud: 15.05.2021 08:25
Adressaat: <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>
Koopia: Villy Lopman <
[email protected]>
Teema: pöördumine seoses Maaeluministri 20.07.2016 määrusega nr 45
Tere!
Käesolevaga esitan MilkEst OÜ lepingulise esindajana pöördumise seoses
Maaeluministri 20.07.2016 määruse nr 45 muutmise eelnõuga, vt manus.
Lugupidamisega
Villy Lopmanvandeadvokaat, partner
Advokaadibüroo RASK(+372) 618 0820Kirjas olev info on konfidentsiaalne ja
mõeldud kasutamiseks üksnes adressaadile. Kui kiri on jõudnud teieni
ekslikult, siis kustutage see ja teavitage saatjat.
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
[email protected]
Maaeluministeerium
Lai 39/41, Tallinn 10133
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
[email protected]
Digitaalse allkirjastamise päeval
PÖÖRDUMINE
seoses Maaeluministri 20.07.2016 määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise
investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ muutmise eelnõuga
Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Villy Lopman esitab käesoleva pöördumise MilkEst OÜ lepingulise
esindajana.
29.06.2017 tegi PRIA otsuse nr 13-6/761 Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika
kohase maaelu arengu toetuse alameetme 4.2.4 (Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringu
suurprojektide elluviimiseks), millega rahuldas E-Piim Tootmine AS toetuse taotluse summas 14 999 999,90
eurot. Seega on E-Piim Tootmine AS toetuse saaja määruse nr 45 mõttes.
31.07.2020 saatis Maaeluministeerium kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning
Rahandusministeeriumile eelnõu Maaeluministri 20.07.2016 määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise
ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ muutmiseks („eelnõu“). Eelnõu eesmärgiks oli
märgitud vajadus pikendada toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegu.
14.08.2020 esitas MilkEst OÜ seisukoha eelnõu muutmisele.
22.09.2020 edastas Maaeluministeerium vastuse nr 4.2-9/1989-1 MilkEst OÜ seisukohale, pidades MilkEst OÜ
seisukohti põhjendamatuks.
02.10.2020 jõustusid määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus
suurprojektide elluviimiseks“ muudatused.
06.05.2021 saatis Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning
Rahandusministeeriumile järjekordse eelnõu Maaeluministri 20.07.2016 määruse nr 45 „Põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ muutmiseks. Kavandatavate
muudatustega soovitakse pikendada toetatava tegevuse elluviimise tähtaega, muuta taotluse esitajale
kehtestatud kriteeriume ja tunnustada toetuse saaja tegutsemist tootjaorganisatsioonina ning lisada juurde
paindlikkuse tagamiseks võimalus toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist põhjusel, et selline võimalus
on ka teistes investeeringutoetustes. Täpsemalt soovitakse eelnõuga:
a) asendada kehtiva määruse nr 45 § 7 punktis 6 tekstiosa „2023. aasta 30 juunil“ tekstiosaga „30. juunil
2025“;
b) asendada kehtiva määruse nr 45 §-s 20 läbivalt arv „2023“ arvuga „2025“;
1/5
c) täiendada kehtiva määruse nr 45 §-i 20 lõikega 71, mille kohaselt juhul, kui taotleja on Euroopa Liidu
ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioon, ei
kohaldata talle määruse nr 45 § 3 lõike 2 punktides 1 ja 2 nõudeid;
d) täiendada kehtivat määrust nr 45 uue §-ga 221, mille kohaselt on taotlejal võimalik taotleda toetuse
väljamaksmist enne kulutuste tegemist.
Käesolevaga esitab MilkEst OÜ vastuväite Maaeluministri 20.07.2016 a. määruse nr 45 „Põllumajandustoodete
töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ muudatustele.
MilkEst OÜ on jätkuvalt seisukohal, et juba 02.10.2020 jõustunud muudatused rikkusid oluliselt MilkEst OÜ
subjektiivseid õiguseid ja tõid kaasa ebavõrdse kohtlemise. See seisukoht ei ole muutunud ka täiendavate
muudatuste valguses. Olles tutvunud eelnõu seletuskirjaga, ei saa asuda seisukohale, et määruse muutmise
eelnõu algatamine oleks tingitud üldisest huvist. vastupidi , muudatused on kantud jätkuvast eesmärgist jätkata
ühe ettevõtja soodustamisega (Piiratud vastutusega SCE E-Piim ehk toetuse saaja) ning kavandatavad
muudatused kogumis kvalifitseeruvad uueks ja ebaseaduslikuks abiks riigiabi eeskirjade mõttes.
- Toetuse saaja tegevuse vormide laiendamine ei ole põhjendatud
Määruse nr 45 § 3 lg 2 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks vastama muuhulgas järgmistele tunnustele:
1) olema äriühing,
2) äriühingu osa- või aktsiakapitalist või hääleõigusest rohkem kui 50% peab kuuluma vähemalt kahele
sõltumatule isikule,
3) rohkem kui 50% osa- või aktsiakapitalist või hääleõigusest omavad sõltumatud isikud peavad olema kas
tunnustatud ja tulundusühistuseaduse alusel tegutsev tootjarühm või sellise tootjarühma valitseva
mõju all olev toidutööstuse ettevõtja.
Eelnõu kohaselt soovitakse toetuse saaja tegevuse vorme laiendada selliselt, et lubada toetuse saajal tegutseda
ka tootjaorganisatsioonina, millisel juhul ei kohalduks toetuse saajale enam määruse nr 45 § 3 lõikes 2 sätestatud
nõuded.
Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et tegutsemise võimaldamine tootjaorganisatsioonina võimaldab saavutada
toetuse eesmärgid ning tagada sellega toetusraha parem ja täielikum ärakasutamine. Lisaks on seletuskirjas
märgitud, et muudatus võimaldab toetuse saajal oma tegevust arendada ja paremini meetme eesmärke (ühistute
ja muude ettevõtjate omavahelise koostöö parandamine) täita, sest tootjaorganisatsioon on tunnustatud
tootjarühma järgmine etapp ning ühistegevuse arengu kõrgeim tasand.
Seletuskirjast ei nähtu see, kuidas eristatakse tootjarühma ja tootjaorganisatsiooni tasemelist erinevust ning
mille alusel eeldatakse, et just tootjaorganisatsioonina tegutsemine tagab paremad tulemused koostöö aspektis.
Samuti ei nähtu seletuskirjast see, mis põhjusel tootjaorganisatsioonina tegutsemise võimalust ei kaalutud
toetuse tingimustesse koheselt lisada ning mis tekitas vastava hilisema vajaduse. Eriti arvestades asjaoluga, et
tootjaorganisatsioonina tegutsemise nõuded on leebemad, kui tootjarühmana tegutsemisel ning projekti
probleemidele viitas MilkEst OÜ juba 14.06.2017 pöördumises, st enne toetuse määramise otsuse tegemist.
Täiendavalt on jäetud täielikult analüüsimata see, kuidas toetuse saaja tegutsemise vormi muudatus võiks
mõjutada teisi taotlejaid või üldist konkurentsiolukorda turul, sh kas esineb võimalus, et vastavad nõuded oleksid
võinud laiendada toetuse taotlejate ringi juba 2017. aastal.
Tootjaorganisatsioonina tegutsemisel kaob toetuse saajal kohustus omada juhtimissüsteemi, kus toetuse saaja
osa- või aktsiakapitalist või hääleõigusest kuuluks üle poole ehk valitsev mõju kahele või enamale sõltumatule
isikule. Toetusmeetme algatamisel 2016. aastal peeti aga valitseva mõju kriteeriumit äärmiselt oluliseks, et
tagada põhiosalejatele võimalus mõjutada taotlejat ning kasutada ja käsutada taotlejate vara või olulist osa
sellest. Sellest kohustusest soovitakse täna ilma põhjenduseta loobuda. Lisaks eeltoodule kaotab
tootjaorganisatsioonina tegutsemise võimalus ka piirangu toetuse saaja osanikele ja aktsionäridele, kes ei ole
kohustatud tegutsema tulundusühistulises vormis, vaid võivad tegutsema mistahes juriidilise isiku vormis.
Eelviidatu võimaldab kogumis asuda seisukohale, et toetuse saaja tegevuse vormide laiendamine ei ole
põhjendatud mitte projekti eesmärkide täitmisega seotud vajadusest, vaid lähtub vajadusest viia toetuse saajale
rakendatavad nõuded vastavusse toetuse saaja Piiratud vastutusega SCE E-Piim tänase tegeliku majandusliku- ja
ärilise olukorraga. Konkurentsiameti poolt avaldatud koondumise lühikokkuvõtte kohaselt tingis E-Piima
Tootmine AS koondumise vajaduse toetuse saaja finantsvõimekuse puudumine ning vajadus kaasata täiendavaid
investeeringuid projekti elluviimiseks. Koondumise tulemusel tekkis aga algsel taotlejal E-Piim Tootmine AS
2/5
vajadus loobuda enda ainuvalitsevast mõjust ning asuda rakendama ühist valitsevat mõju. 1 See ei ole aga
kooskõlas määruse nr 45 § 3 lõikega 2, mille kohaselt peab toetuse saaja osa- või aktsiakapitalist või hääleõigusest
rohkem kui 50% kuuluma vähemalt kahele sõltumatule isikule, kes tegutsevad tulundusühistuseaduse alusel ja
on tunnustatud tootjarühmad või sellise tootjarühma valitseva mõju all olev toidutööstuse ettevõtja.
Seletuskirjas on rõhutatud, et uue ühistulise piimatööstuse rajamine on piimasektori jaoks väga olulise
tähtsusega ning projekt tuleb igal juhul ellu viia. Kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks aga ühe toetuse saaja
eelistamine ning projekti elluviimiseks toetuse saaja jaoks sobilike tingimuste loomine nelja aasta möödudes
pärast toetuse määramist tähendab aga olulist riigi poolset rikkumist.
- Toetatava tegevuse elluviimise tähtaegade korduv pikendamine ei ole põhjendatud
Eelnõu kohaselt soovitakse rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/2220 sätestatud
võimalust pikendada 2 aasta võrra programmperioodi 2014-2020 rakendamist. Vastava pikendamisega
muutuksid maksete abikõlblikkuse ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamise lõppkuupäev
selliselt, et see oleks algse 30.06.2022 asemel 30.06.2025.
Tegemist esmakordse tähtaja muutmisega. 02.10.2020 jõustus määruse muudatus, millega kaotati ära toetuse
saaja kohustus viia vähemalt 50% tegevustest ellu hiljemalt kolmanda aasta lõpuks. Tegemist oli äärmiselt
tavapäratu muudatusega, eriti arvestades seda, et investeeringutoetuste praktikas on tavapärane, et taotleja
peab pärast toetuse määramise otsuse tegemist siiski esimesel võimalusel projekti tegevustega alustama.
Esimese muudatuse hetkeks ei olnud toetuse saaja alustanud mitte ühegi tegevusega, kuid vaatamata selele
asjaolule otsustas PRIA, et ei esine vajadust toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
Maaeluministeeriumi 22.09.2020 vastuses pöördumisele nr 4.2-9/1989-1 selgitati, et muudatus teostati
kooskõlas üldiste toetuse tähtaegade muutmise tavadega ning, et „Muudatus on vajalik ning aitab saavutada
toetuse andmisega soovitud eesmärki ning puudutab vaid ühte toetuse saajat ning toetuse andmist rakendatavat
asutust. Teiste subjektiivseid õigusi tegevuste elluviimisel tähtaja pikendamine ei riiva./…/ Võrreldes teiste
põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuste on sellel meetmel üks suurim erinevus
see, et toetuse sihtgrupp on väike (toetuse taotlejaid oli kaks ja toetus määrati vaid ühele ettevõtjale), millest
tulenevalt on paratamatu, et määruses tehtavad muudatused puudutavad vaid ühte ettevõtjat. “
Teadaolevalt ei ole toetuse saaja tänaseni tegevuste elluviimisega alustanud, kuid jätkuvalt on rakendusasutuse
poolt otsustatud toetuse saaja tegevust eelistada ja põhjendamatult toetada. Nimelt ei näe Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrus (EL) 2020/2220 kohustust pikendada tegevuste elluviimise tähtaegu kõigis meetmetes. Sellest
lähtuvalt saaks tegevuste elluviimise tähtaja pikendamine olla põhjendatud eeskätt siis, kui toetuse saaja oleks
mõistlikus mahus töid juba teostanud. Sellist olukorda aga ei eksisteeri.
Asjakohatud on seletuskirjas esitatud rõhutused projekti olulisusest riiklikus mastaabis või väited selle kohta,
justkui puudutaks muudatus ainult ühte ettevõtjat oma erinäolisuse tõttu (1 toetuse saaja). Vastupidi, arvestades
meetme erinäolisust, st määratud toetuse märkimisväärset suurust - mis ületab tavapärast toetuse summat
rohkem kui 75 korda (!) - tuleb seda tõsisemalt kaaluda iga muudatusega seotud riske ja mõjutusi. Paraku ei
nähtu eelnõust ega eelnõu seletuskirjast, et viidatud asjaoludega oleks arvestatud või vastavaid kaalutlusi oleks
teostatud. Üksnes projekti olulisus suuremas mastaabis ei saa olla aluseks ega põhjendada toetuse saaja
järjepidevat eelistamist ning abistamist olukorras, kus toetuse saajal tegelikkuses puudub võimekus projekti ellu
viia. Sellele viitab ainuüksi see, et ligi 5 aasta jooksul ei ole toetuse saaja suutnud isegi mõistlikus ulatuses
investeeringuid ellu viia.
Vähetähtis ei ole eelnõust nähtuv fakt, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/2220 ette nähtud
võimalust on otsustatud rakendada üksnes toetuse saaja huvides. Nimelt tuleneb määruse nr 45 §-st 19, et
MilkEst OÜ taotlust ei ole kunagi jäetud rahuldamata, vaid nö ootele ning kui toetuse saaja loobub tegevuse
elluviimisest või tema taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, teeb PRIA paremjärjestuse alusel
järgmisele taotlejale ettepaneku toetuse taotlemise jätkamiseks. 22.09.2020 vastuses pöördumisele nr 4.2-
9/1989-1 viitas Maaeluministeerium, et Milkest OÜ-le ettepaneku tegemine toetuse taotlemisega jätkamiseks ei
ole võimalik, sest möödunud on §-s 19 lõikes 5 sätestatud kaheaastane tähtaeg. Arvestades, et eelnõuga on
otsustatud pikendada kõiki lõpptähtaegu, jääb selgusetuks miks on jäetud eelnõust välja võimalus pikendada §-
s 19 sätestatud tähtaega. Sellisel juhul oleks ka hiljem võimalik teha Milkest OÜ-le ettepanek toetuse
taotlemisega jätkamiseks. MilkEst OÜ asutati ühistute poolt investeeringutoetuse saamiseks kehtestatud
kriteeriumide alusel ning juhul, kui Läti ja Eesti ühistute ühinemisel loodud Piiratud vastutusega SCE E-Piim
tütaräriühing loobub projekti elluviimisest või otsustatakse toetuse saaja suhtes tehtud toetuse määramise otsus
kehtetuks tunnistada, on MilkEst OÜ-l jätkuv huvi piimatööstuse loomiseks ning seda eriti käesolevas seisukohas
1
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/Koondumised/lisa_5_koondumise_arisaladusteta_luhikokkuvote.pdf
3/5
käsitletud nõuete ja tingimuste leevendusi ja laiendusi silmas pidades. Arvestades eeltoodud asjaolusid, on
selline võimalus äärmiselt oluline ning pole selge, miks antud küsimuses on rakendusasutus koostöös
Ministeeriumiga otsustanud toetuse taotlejate järjekordset ebavõrdset kohtlemist toetada.
- Määruse nr 45 täiendamine võimalusega toetuse väljamaksmiseks enne kulutuste tegemist
Eelnõu kohaselt soovitakse määruse nr 45 tingimustesse lisada juurde võimalus toetuse väljamaksmiseks enne
kulutuste tegemist. Seda soovitakse põhjusel, et see võimalus on ka teistes investeeringutoetustes ja võttes
arvesse seda, et selle toetuse suurus on võrreldes teiste investeeringutoetustega kordades suurem, siis on oluline
võimaldada ka meetme 4.2.4 toetuse saajale paindlikumaid toetuse väljamakseid investeeringu tegemisel.
See seisukoht on ebaõige. Seletuskirjas puudub põhjendus selle kohta, miks ei rakendatud toetuse väljamaksmise
võimalust enne kulutuste tegemist toetuse tingimuste koheselt ning mis on algatanud vastava hilisema vajaduse.
Samuti on ka antud küsimuses jäetud analüüsimata, kuidas antud tingimus võinuks mõjutada teisi taotlejaid või
üldist turuolukorda, sh kas esineb võimalus, et vastavad nõuded oleksid võinud laiendada toetuse taotlejate ringi
2017 aastal.
Käesoleval juhul ei võimalda faktilised asjaolud kogumis asuda muule seisukohale, kui et ka rahastamistingimuste
muutmise eesmärk on seotud vajadusest eelistada toetuse saajat ja muuta talle toetuse saamise ja kasutamise
tingimusi soodamaks toetuse saaja finantsvõimekuse puudumise tõttu. Nagu juba eelnevalt viidatud, siis
Konkurentsiameti poolt avaldatud koondumise lühikokkuvõtte kohaselt tingis E-Piima Tootmine AS koondumise
vajaduse toetuse saaja finantsvõimekuse puudumine ning vajadus kaasata täiendavaid investeeringuid projekti
elluviimiseks. MilkEst OÜ soovib siinkohal aga meelde tuletada, et toetuse saaja eeldatavale finantsvõimekuse
puudumisele viitas MilkEst OÜ juba 14.06.2017 tehtud pöördumises, kuid sel ajal peeti MilkEst OÜ seisukohta
täielikult põhjendamatuks.
Seletuskirjas on rõhutatud, et uue ühistulise piimatööstuse rajamine on piimasektori jaoks väga olulise
tähtsusega ning projekt tuleb igal juhul ellu viia. Selles valguses aga toetuse saaja eelistamine ning projekti
elluviimiseks toetuse saaja jaoks sobilike tingimuste loomine pärast toetuse määramist on oluline riigi poolne
rikkumine.
Kogumis ei ole võimalik asuda muule seisukohale, kui et kõik juba teostatud ning planeeritavad muudatused on
muutnud toetuse tingimusi sedavõrd, et tegemist on uue abiga riigiabi eeskirjade mõttes. Muudatusi ei saa
pidada tähtsusetuks, vaid tegemist on abikava olemuslikult muutvate muudatustega. Tähelepanuväärne on see,
et vastavaid muudatusi on varjatud ka Euroopa Komisjoni eest, st Euroopa Komisjoni ei ole abikava uutest
tingimustest pärast 2016. aastat kordagi teavitatud. Seega on tegemist ebaseadusliku abiga, mida on keelatud
toetuse saajale välja maksta.
Kokkuvõttes on eelnõu seletuskirjas avaldatud põhjendused tõsiselt kaheldavad. Oleme seisukohal, et need ei
saa olla aluseks toetustingimuste muutmisele olukorras, kus kõigil osapooltel on olnud projekti algusest peale
teave, millistele tingimustele peavad taotlejad vastama, millal ja millises ulatuses tuleb projekti ellu viia ning
milline peab olema taotleja finantsvõimekus selleks, et projekt teostada. Esineb väga suur tõenäosus, et kui
toetuse saamise ja kasutamise tingimused oleksid olnud avaldatud samal kujul toetusmeetme väljakuulutamise
hetkel, oleks toetuse taotlejate ring osutunud teistsuguseks.
Kui on selge, et toetuse saanud isik ei suuda tähtajaks täita talle määrusega pandud kohustusi, muutub tema
otsustusulatusega isikute ring või esineb puudulik finantsvõime, ei ole toetuse saaja selline soodustamine riigi
poolt õigustatud. Samuti tekitab see selge ebavõrdse kohtlemise. Praktika soodustamine, mille kohaselt peetakse
aktsepteeritavaks ühiskondlikult oluliste projektide puhul toetuse taotlemisel toetuse tingimuste täitmist
kunstlikult ja läbi manipuleeritud andmete, millisest faktist tulenevalt on hiljem vajalik asuda toetustingimusi
toetuse saajale sobivamaks muutma, viib lõpuks üksnes kogu toetussüsteemi kokku kukkumiseni. Oluline on, et
sellist praktikat ei toeta PRIA aga mitte üheski teises meetmes, tehes iganädalaselt otsuseid, milles heidab
taotlejatele ette toetuse tingimuste kunstlikku täitmist ja võttes ära toetuse saajatelt toetusvahendid. Seega ei
kohtle PRIA toetuse saajaid ühetaoliselt ning sedavõrd erinev suhtumine toetuse saajatesse lähtudes üksnes
projekti mahust ja ühiskondlikust tähelepanust ei ole kuidagi õigustatud.
Nagu juba eelnevalt viidatud tegi MilkEst OÜ 14.06.2017 pöördumise PRIA-le, Maaeluministeeriumile ja
Maaelukomisjonile, milles avaldas nördimust toetuse määramise protsessist ning viitas meetme elluviimise ja
määratud tingimuste alusel valitud projekti probleem- ja ohukohtadele, avaldades juba sel hetkel kahtlust
projekti edukusest. Märkimisväärne on, et tänaseks on MilkEst OÜ kahtlused realiseerunud, kuid
rakendusasutuse ning Ministeeriumi poolt ei ole astutud mitte ühtegi sammu projekti lõpetamiseks.
Uue tervikliku piimatööstuse rajamine on väga pikaajaline protsess, mis on olnud taotlejatele teada juba
taotluste esitamisel ehk alates 2017. aastast. Toetuse saaja oli kohustatud juba enne toetuse taotlemist
4/5
veenduma, et suudab projekti nõuetekohaselt ellu viia. Õiguspäraseks ei saa pidada olukorda, kus pärast toetuse
määramist asutakse leevendama toetuse saamise tingimusi selleks, et projekt siiski nõuetekohaselt ellu viidaks.
Ka enne 02.10.2020 määruse nr 45 tingimuste jõustumist, esitas MilkEst OÜ vastuväite eelnõu vastuvõtmise
õiguspärasusele. 22.09.2020 Maaeluministeeriumi poolt edastatud vastuse nr 4.2-9/1989-1 kohaselt ei peetud
MilkEst OÜ seisukohti ka sel korral põhjendatuks.
Kokkuvõttes ei ole Maaeluministri 20.07.2016 määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja
turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ muutmise eelnõu õiguspärane ning sellega
kaasneb MilkEst OÜ õiguste riive.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Villy Lopman
vandeadvokaat
MilkEst OÜ lepinguline esindaja
5/5