Teie 13.04.2021 nr 2-5/21-00864
Riigikantselei Meie 25.04.2021 nr 1.1-11/2933-2
[email protected]
Arvamus ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (369 SE) kohta
Austatud riigisekretär
Isamaa fraktsiooni algatatud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõuga (369 SE) soovitakse kehtetuks tunnistada ehitusseadustiku (EhS)
§ 97 lg 6 (kõnniteede hooldamise koormis) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
(KOKS) § 36 lg 3 (koormiste kehtestamise õigus üldiselt).
Rahandusministeerium ei toeta muudatusi sellisel kujul. EhS § 97 lg 6 kehtetuks tunnistamise
näol on tegemist kohalikele omavalitsustele (KOV) uue lisanduva ülesandega, kuid eelnõu
rakendamisega seonduvad mõjud on jäänud täielikult analüüsimata, KOV-dele kaasnevad
lisakulud ja töömahu kasv prognoosimata. Niisamuti ei ole meile teadaolevalt uue ülesande
lisamist kokku lepitud kohaliku omavalitsuste üleriigilise liiduga (Eesti Linnade ja Valdade
Liit) või muudatusest rohkem mõjutatud kohaliku omavalitsuse üksustega.
Eelnõu väljatöötaja hinnangul on kõnniteede korrashoiu kohustuse panemine koduomanikele
ebaõiglane ja paljudel juhtudel teostamatu ülesanne. Eelnõuga on aga jäetud kõrvale senine
asjakohane kohtupraktika ja õiguskantsleri seisukohad, mis on lugenud koormiste
kehtestamise proportsionaalseks omandipõhiõiguse või õiguse vabale eneseteostusele
piiramise meetmeks. Valdade ja linnade kulutused tõuseksid eelnõu jõustumisel olulisel
määral, kui neil puuduks võimalus kehtestada kinnistuomanikele kõnniteedel heakorratööde
tegemise koormist (õiguskantsleri seisukoht:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_v
astuolu_mittetuvastamise_kohta_kinnistuga_piirneval_konniteel_heakorratoode_tegemise_k
ohustus.pdf). Samuti on õiguskantsler leidnud järgmist: „Kõnniteede puhastamise kohustust
ei saa pidada ülemääraseks ja selle kehtestamine kinnistu omanikule on mõistlik. Jagatuna
paljude kinnisasja omanike vahel ei ole see üldjuhul kellelegi liialt koormav ega kulukas.
Samas kui seda kohustust peaks täitma avalik võim, siis kaasneks sellega ühiskonnale
võrdlemisi suured rahalised kulutused. Riigikohus on analüüsinud heakorratööde koormise
panemise põhiseaduslikkust, küll varasemalt kehtinud teeseaduse sätete valguses ja Tartu
linna näitel. Selle analüüsi käigus ei pidanud kohus ülemääraseks kinnisasja omaniku
kohustust puhastada kõnnitee (vt 14.06.2011 otsus nr 3-4-1-13-11).“ (vt:
https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/k%C3%B5nnitee-koristamise-
kohustusest).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk vabastada koduomanikud omavalitsustele kuuluvate
kõnniteede koristamise kohustusest ja tagada seeläbi ka omavalitsustele kuuluvate kõnniteede
õigeaegne ja parema kvaliteediga koristamine. Kõik seletuskirjas esitatud selgitused
puudutavad eraisikute vabastamist kõnniteede hooldamise kohustusest ja vastava kohustuse
jätmist kohaliku omavalitsuse üksustele. Seega eelnõu eesmärgi järgi peaks eelnõu puudutama
vaid EhS § 97 lõike 6 kehtetuks tunnistamist. Seletuskirjas on täielikult põhjendamata jäetud,
miks kavandatakse eelnõuga kehtetuks tunnistada ka KOKS § 36 lõige 3, mis ei puuduta
kõnniteede hooldust. KOKS § 36 lõike 3 reguleerimisala on oluliselt laiem. See võimaldab
kohalikul omavalitsusel koormise seada lisaks isiku kinnistuga vahetult piirneva
üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks ka füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende
enda omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi
heakorra tagamiseks. Näiteks aluse nõuda heakorraeeskirjas, et isik lammutaks oma
territooriumil oleva ohtliku ehitise, tagaks kinnistu üldise hoolduse, sh niidaks rohu ja
eemaldaks ebavajaliku risu jt. Sätte kehtetuks tunnistamise tagajärjel ei saa kohalik
omavalitsus enam nõuda isikult endalt oma kinnistu korrashoidu ega seada heakorraeeskirjas
omandi kasutamise kitsendusi ehk seada põhiõiguste piiranguid.
Ei saa nõustuda ka seisukohaga, et kui kõnniteede hoolduse ülesanne läheb ehitusseadustiku
§ 97 lõike 6 kehtetuks tunnistamisel kinnistuomanikelt kohalike omavalitsuste täita, siis
tegemist ei ole kohalikule omavalitsustele pandava uue ülesandega või sellise kohaliku
ülesandega, mille rahastamist ei peaks ette nägema riigieelarvest. 2015. a 1. juulini kehtinud
teeseaduse § 25 lõike 7 kohaselt oli samuti linnas, alevis ja alevikus teega külgneva
territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel
oleval kõnniteel. Selle ülesande jätmine kohalike omavalitsuste täita toob kohalikele
omavalitsustele kaasa märkimisväärsed kulud. Riigikogus menetletavate eelnõude
normitehnika eeskirja § 7 lõike 2 järgi tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele lisakulude
sätestamisel või kui on vaja nende tulusid vähendada, eelnõu koostamisel kavandada
nimetatud lisakulude või saamata jäävate tulude katteallikad.
Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a kohtulahendi 3-4-1-8-09 punktide 55 ja 56 kohaselt on
PS § 154 lg-st 1 tulenevat õigust ja kohustust otsustada ning korraldada seaduse alusel
iseseisvalt kõiki kohaliku elu küsimusi, sealhulgas otsustada, kuidas kulutada kohaliku elu
küsimuste lahendamiseks eraldatud raha, on omavalitsusüksusel võimalik järgida üksnes
juhul, kui tal on selleks piisavalt raha. Seetõttu eeldab PS § 154 lg-s 1 sätestatud
enesekorraldusõigus juba olemuslikult, et omavalitsusüksustele oleks tagatud õigus
piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Seejuures peab
kõnealuse õiguse kohaselt olema tagatud nii seadusest tulenevate kui ka muude, seadusega
sätestamata omavalitsuslike ülesannete piisav rahastatus. PS § 154 lg 1 sellist tõlgendust
toetab Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikkel 9, mis nõuab, et kohalikel võimuorganitel
oleks riikliku majanduspoliitika raames õigus piisavatele rahalistele vahenditele, mida nad
võivad oma volituste piires vabalt kasutada, (lg 1) ning et kohalike võimuorganite rahalised
vahendid oleksid vastavuses neile põhiseaduse ja seadusandlusega seatud kohustustega (lg
2). /…/ Omavalitsusüksuste õigusele piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike
ülesannete täitmiseks vastab riigi kohustus luua selline rahastamissüsteem, mis kindlustab
omavalitsusüksustele piisavad rahalised vahendid omavalitsuslike ülesannete täitmiseks.
Seadusandja otsustada on, millistest allikatest (nt riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse
laekumisest, riigieelarvest tehtavatest eraldistest, kohalikest maksudest vm) piisavad rahalised
vahendid peavad laekuma.
Seetõttu ei ole mõeldav, et taolise uue kohustuse saaks kohalikele omavalitsustele panna ilma
riigieelarvest selleks vahendeid kavandamata.
2
Samas nõustume, et kohati võib kõnniteede hooldus kinnisasja omaniku isikust tulenevalt olla
keerukas – näiteks eakad ja tervisliku seisundi tõttu ülesannet mitte täita suutvad isikud. See
on olnud ka üks argumentidest, miks KOV-d ei ole riiklikku järelevalvet algatanud
maaomaniku poolt kohustuse mittetäitmisel. Ka juhul, kui KOV on praktikas mõnel juhul
ülesande ise täita võtnud, siis võib KOV tööde teostamise eest esitatav arve maaomanikule
või valdajale nt elaniku kehvast sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingituna olla liiga
koormav. Praktikas on vaieldud ka selle üle, kas EhS § 97 lõige 6 koostoimes kohaliku
omavalitsuse korralduse seadus § 36 lõikega 4 võimaldab KOV-l teha erandeid kinnisasja
omanikule pandud kõnnitee hoolduse ülesandest ehk kohaldada ülesande täitmisest vabastusi.
KOV-le selgesõnalise kaalutlusruumi andmine maaomanikele vabastuste kohaldamisel (mis
juhul KOV võtab ülesande enda täita) aitaks paremini seaduse eesmärki täita – teehoolduse
korraldamine isikute tervise kaitseks.
Eelnõuga seonduvaid küsimusi arutas ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse revisjoni
läbiviimiseks riigihalduse ministri moodustatud eksperdikomisjon ja toetas 7. aprilli
koosolekul lahendust, kus EhS § 97 lõige 6 jääks kehtima, kuid seda täiendataks võimalusega
kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule kohustuse täitmisest erisuste tegemisega.
Eksperdikomisjon leidis ka, et EhS sätte kehtetuks tunnistamisel oleks oluline fiskaalne mõju
KOV-dele. Sellist ettepanekut ei saa kaaluda ilma nt KOV maksubaasi muutmata.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku EhS § 97 lõike 6 kehtetuks tunnistamise asemel
kaaluda sätte täiendamist selliselt, et KOV-le jäetakse koormise täitmise tingimuste ja
vabastuste kehtestamise pädevus ja loobuda KOKS § 36 lõike 3 kehtetuks tunnistamisest.
Eelnõu § 3 kohaselt on ette nähtud seaduse jõustumise aeg 1. oktoobril 2021.a. Märgime, et
kui ka taoline ülesanne pandaks KOV-le, siis ei oleks võimalik eelarveaasta kestel näha
riigieelarvest kohustuste täitmiseks ette vajalikke vahendeid ega muuta olemasolevat
maksusüsteemi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Heili Jaamu 611 3645
[email protected]
Olivia Taluste 611 3092
[email protected]
3
Riigikogu Majanduskomisjon Meie 20.05.2021 nr 2-15/21-0026/3116-2
[email protected]
Vabariigi Valitsuse seisukoha edastamine
seoses seaduseelnõuga 369SE
Austatud Kristen Michal
Vabariigi Valitsus arutas Isamaa fraktsiooni algatatud ehitusseadustiku ja kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (369 SE) ning kujundas seisukoha 13. mail 2021. a
istungil. Vabariigi Valitsus ei toeta eelnõu esitatud kujul ning edastab Rahandusministeeriumi
ettepanekud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisa: Rahandusministeeriumi ettepanekud
Pavel Karev
639 7611
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158