Sissetulev kiriAvalik
Vastus selgitustaotlusele
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. mai 2021
- Viit
- 1.15-5/2021/2545-3
- Registreeritud
- 19. mai 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Rahandusministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
- Sari
- 1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
- Toimik
- 1.15-5/2021
- Vastutaja
- Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)
Sisu (failidest)
Kuusalu Vallavalitsus Teie 20.04.2021 nr 7-4/1332
[email protected] Meie 19.05.2021 nr 14-11/3144-3
Vastus selgitustaotlusele
Austatud vallavanem
Kuusalu Vallavalitsus pöördus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole
selgitustaotlusega, milles soovis teada, millega peab arvestama ehitusloa taotluse
menetlemisel, kui see on esitatud detailplaneeringualal asuvale kinnistule, mille osas ei ole
määratud korduva üleujutusega ala piiri, kuid Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt jääb
nimetatud kinnistu detailplaneeringu kohane ehitusala tervikuna korduva üleujutusega alale
ehk ehituskeeluvööndisse. Olete välja toonud, et looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lg 4 kohaselt
koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd
ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. LKS
§ 38 lg 1 p 2 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius mererannal 100 meetrit. LKS § 38 lg 3
kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.
Kirja samade küsimustega olete saatnud ka Rahandusministeeriumile ja
Keskkonnaministeeriumile.
Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et detailplaneering on kehtestatud aastal 2002.
Looduskaitseseadus, mis sätestab rangemad reeglid ranna ehituskeeluvööndi osas, hakkas
kehtima 2004. aastal. Ehitamisel ja ehitusloa või kasutusloa välja andmisel tuleb lähtuda
kehtivast õigusest. Kui pärast detailplaneeringu kehtestamist on muudetud või kehtestatud
õigusakte või jõustunud kohtuotsus, millega detailplaneering ei ole vastavuses, siis
planeerimisseaduse § 140 lõike 9 kohaselt peab planeeringu koostamise korraldaja kandma
vastavusse viimiseks vajalikud muudatused detailplaneeringusse. Juhul, kui vastavusse
viimisega kaob ehituseks sobiv ala planeeringust, on see piisav põhjus, et planeering kehtetuks
tunnistada, kuna seda ei ole võimalik ellu viia.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Alan Rood 715 5805
[email protected]
2