dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Auditist teavitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. mai 2021
Viit
1.1-14/2021/3237-1
Registreeritud
19. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-14/S Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-14/2021
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎VK_Teavituskiri_majandusmeetmed_Ketlin Kotto_19.05.2021_2-2_80080_24.asice704 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Meie 19.05.2021 nr 2-2/80080/24 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Statistikaamet Teavituskiri Austatud asutuse juht Informeerime, et Riigikontrolli auditiosakonna keskkonna ja säästva arengu meeskond on hakanud koostama ülevaadet „Keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed“. Kirjale on lisatud ülevaate lühitutvustus, sh käsitletavad probleemid, ülevaate eesmärk, ulatus, küsimused ja ajakava. Lühitutvustusele lisaks on ülevaate Teie asutuse kontaktisikutele saadetud kommenteerimiseks ka nn ülevaate programm, kus on kirjas ülevaate küsimustele vastamiseks kasutatavad allikad ja analüüsimeetodid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ines Metsalu-Nurminen peakontrolör Lisa: ülevaate lühitutvustus Airi Andresson [email protected] Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post [email protected], reg-nr 74000056. Riigikontrolli ülevaade: keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed Lühiteave ministritele ülevaate koostamise kohta. 1. Ülevaatega hõlmatav probleem ja selle olulisus Ülevaates käsitletakse probleemi, kus avalikku raha ei pruugita kasutada mõistlikult ning koormatakse riigieelarvet. Seda seeläbi, et riik rakendab majandusmeetmeid (toetusi, maksu-, aktsiisi- ja tasuerisusi, kvoote, sooduslaene jms)1, mis oma olemuselt on vastuolus keskkonnaeesmärkide saavutamisega (s.t saastus ei vähene, ressursse raisatakse, kahjustatakse elurikkust ja inimeste tervist jms), s.t et nende poole liikumist kahjustatakse või pidurdatakse minnes seejuures vastuollu saastaja maksab põhimõttega2 (s.t kulusid ei kata saastajad). Keskkonna- ja kliimaküsimused on saamas järjest enam tähelepanu, seda eriti seoses nn ELi roheleppe ning ELi 2021-2027 rahastusperioodi eri programmide nõuetega kasutada kindel osa rahastusest kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Ka on kriisiolukorras kasvanud riigieelarve puudujääk ning vajadus on vaadata üle eri võimalused ressursside „vabastamiseks“. Seetõttu ei peaks riik otseste (eelarves selgelt eristatavad) või kaudsete (mitte selgelt eristatavad) majandusmeetmetega soodustama tegevusi, mis aitavad kaasa saastamisele, ressursside intensiivsemale kasutusele, tootmise/tarbimise kasvule, mis ilma toetuseta aset ei leiaks. (Potentsiaalselt) keskkonnaeesmärkide saavutamisega vastuolus olevad majandusmeetmed saadavad vale signaali erasektorile tegutsemiseks ja investeerimiseks (nn lukustavad vanadesse tehnoloogiatesse), seega ei toeta need majanduse ümberstruktureerimist rohepöörde tegemiseks. Ka soodustavad need kohati teenuste jätkusuutmatust ja riigi toetustest sõltuvust, kui nt kõik teenuse pakkumisega seotud kulud ei ole sisestatud hinda (nt veeteenus, taristu) või kui tootmine/tegevus toimub üksnes tänu riigipoolsele otsesele või kaudsele toetusele. 2. Ülevaate objekt ja käsitluse kitsendused Ülevaate objektiks on majandusmeetmed, mis töötavad (potentsiaalselt) keskkonnaeesmärkide saavutamisele vastu ning võivad ka majanduslikult/sotsiaalselt olla põhjendamatud. Ülevaates kirjeldatakse, kas ja kuidas on Eestis kaardistatud, analüüsitud ja hinnatud (s.h rahaliselt) keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevaid majandusmeetmeid ja nende mõju ning milliseid samme on asututud vastuolulistest meetmete muutmiseks/vabanemiseks. Ülevaates kirjeldatakse rahvusvahelise kogemuse põhjal (rahvusvaheliselt välja töötatud metoodikate ja teiste riikide näidetel), kuidas võiks toimuda keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate majandusmeetmete kaardistamise, hindamise ja muutmise/vabanemise protsess. Ülevaates ei esita nimekirja kõigist Eesti keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevatest majandusmeetmetest ning ei arvuta välja kogusummat, kui palju raha sellega riigieelarves „kaduma“ läheb. Küll aga tuuakse võimalusel välja meetme rahaline maht. Ei vaadata EL 2021-2027 kavandatavaid toetusmeetmeid. 1 Keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed (inglise k environmentally harmful subsidies) on toetus/maksusoodustus vms, mis annab eelise teatud tarbijale, kasutajale või tootjale täiendava sissetulekuna või kulude vähendamise näol, kuid mis samas omavad negatiivset mõju keskkonnale (OECD). Majandusmeetmed on keskkonnaeesmärkidega vastuolus kui neil on negatiivne mõju loodusvaradele, kliimale, õhule, mullale, veele ja bioloogilisele mitmekesisusele, aitavad kaasa keskkonnast tulenevatele terviseprobleemidele või soodustavad toormaterjalide tarbimist. Keskkonnaeesmärkidega vastuolus võivad olla otsesed toetused, nt finantsabi (suunatud toetused, võla teenindamise abi, laenud), maksusoodustused, kasutatud käendused ja garantiid; kaudsed toetused: kasutamata käendused ja garantiid, suunatud (maksu)soodustused regulatsioonides, riigi poolt pakutava d hüved või toodete, teenuste, õiguste hankimine mitte-turu hinnaga, mittetäielik keskkonnakulude arvesse võtmine. 2 EL keskkonnapoliitika üks põhiprintsiipe 1 3. Ülevaate eesmärk ja peaküsimus Ülevaate eesmärk on juhtida riigiasutuste, eelkõige Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi tähelepanu sellele, et keskkonnaeesmärkide tõhusamaks saavutamiseks on vaja nendega potentsiaalselt vastuolus olevad majandusmeetmed kaardistada, hinnata nende mõju (s.h majanduslikku, sotsiaalset), tuvastada, mis on olnud takistuseks nendest loobumisel ning otsustada, kuidas nende negatiivset mõju vähendada ja/või neist loobuda. Seejuures on oluline näha suuremat pilti, eri meetmete koosmõju ja vajadusel viia läbi suuremaid muudatusi eri asutuste koostöös. Ülevaate peaküsimus: Kuidas on hinnatud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate majandusmeetmete mõju ja mis on takistanud nendest vabanemist? Peaküsimusele vastamiseks vastatakse järgmistele küsimustele: Põhiküsimus 1: Mis on Eesti keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed teiste riikide/institutsioonide kogemusest lähtuvalt? 1.1. Millise metoodika alusel keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmeid kaardistatakse ja hinnatakse? 1.2. Mida on teised riigid teinud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate majandusmeetmete kaardistamisel ja hindamisel? 1.3. Milline on teiste riikide kogemus keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevatest majandusmeetmetest vabanemisel/muutmisel? 1.4. Millised on võimalikud Eestis eksisteerivad keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed? Põhiküsimus 2: Mida on Eestis tehtud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate majandusmeetmete kaardistamiseks ja nendest vabanemiseks? 2.1 Kuidas toimub majandusmeetmete väljatöötamine ja mõju hindamine (keskkonnale, sotsiaalsfäärile, majandusele)? 2.2 Kas arengudokumentides on keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate majandusmeetmete kaardistamine ja vabanemine seatud eesmärgiks? 2.3 Kuidas on Eestis kaardistatud ja analüüsitud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate majandusmeetmete mõju ning nendest vabanetud? Mis on põhjused/takistused, kui seda ei ole tehtud? 2.4 Mida peaks tegema, et keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevatest majandusmeetmetest Eestis vabaneda? 4. Auditeeritavad ja hõlmatav periood Auditeeritavad on Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Statistikaamet. Infot küsitakse erasektorilt, finantssektorilt, Eesti Pangalt, rahvusvahelistelt institutsioonidelt (nt OECD, Euroopa Komisjon, Euroopa Kekskonnaagentuur), teiste riikide ametiasutustelt. Ülevaates vaadatakse hetkeseisu, s.t millised majandusmeetmed on hetkel kasutusel. Valitud meetmete osas vaadatakse, kuidas need on kujunenud, kuidas nende mõju (keskkonnale, majandusele, eelarvele, sotsiaalsetele eesmärkidele) on hinnatud jms, mis võib ulatuda kaugemasse minevikku. 2 5. Ülevaate ajakava Etapp Tähtaeg (kuupäev) Eelselgituse algus Jaanuar 2021 Avakohtumine auditeeritavatega 14.01.2021 Auditi plaani arutelu Riigikontrolli juhtkonnas 05.05.2021 Tõendusmaterjal kogutud ja üle vaadatud September 2021 Kontrolliaruande eelnõu edastamine auditeeritavatele ametliku Detsember 2021 vastuse saamiseks Kontrolliaruande allkirjastamine Jaanuar 2022 Auditi avalikustamine Jaanuar/veebruar 2022 6. Auditi meeskond Auditi meeskonda kuuluvad Riigikontrolli auditiosakonna keskkonna ja säästva arengu meeskonna auditijuht Airi Andresson ([email protected]), audiitor Alar Jürgenson ([email protected]) ja vanemaudiitor Viire Viss ([email protected]). 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel