Keskkonnaministeerium
Maaeluministeerium
Rahandusministeerium Meie 19.05.2021 nr 2-2/80080/24
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Statistikaamet
Teavituskiri
Austatud asutuse juht
Informeerime, et Riigikontrolli auditiosakonna keskkonna ja säästva arengu meeskond on hakanud
koostama ülevaadet „Keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed“. Kirjale on
lisatud ülevaate lühitutvustus, sh käsitletavad probleemid, ülevaate eesmärk, ulatus, küsimused ja
ajakava. Lühitutvustusele lisaks on ülevaate Teie asutuse kontaktisikutele saadetud
kommenteerimiseks ka nn ülevaate programm, kus on kirjas ülevaate küsimustele vastamiseks
kasutatavad allikad ja analüüsimeetodid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ines Metsalu-Nurminen
peakontrolör
Lisa: ülevaate lühitutvustus
Airi Andresson
[email protected]
Kiriku 2/4, 15013 Tallinn. Tel +372 640 0700, www.riigikontroll.ee, e-post
[email protected], reg-nr 74000056.
Riigikontrolli ülevaade: keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad
majandusmeetmed
Lühiteave ministritele ülevaate koostamise kohta.
1. Ülevaatega hõlmatav probleem ja selle olulisus
Ülevaates käsitletakse probleemi, kus avalikku raha ei pruugita kasutada mõistlikult ning
koormatakse riigieelarvet. Seda seeläbi, et riik rakendab majandusmeetmeid (toetusi, maksu-,
aktsiisi- ja tasuerisusi, kvoote, sooduslaene jms)1, mis oma olemuselt on vastuolus
keskkonnaeesmärkide saavutamisega (s.t saastus ei vähene, ressursse raisatakse, kahjustatakse
elurikkust ja inimeste tervist jms), s.t et nende poole liikumist kahjustatakse või pidurdatakse
minnes seejuures vastuollu saastaja maksab põhimõttega2 (s.t kulusid ei kata saastajad).
Keskkonna- ja kliimaküsimused on saamas järjest enam tähelepanu, seda eriti seoses nn ELi
roheleppe ning ELi 2021-2027 rahastusperioodi eri programmide nõuetega kasutada kindel osa
rahastusest kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Ka on kriisiolukorras kasvanud
riigieelarve puudujääk ning vajadus on vaadata üle eri võimalused ressursside „vabastamiseks“.
Seetõttu ei peaks riik otseste (eelarves selgelt eristatavad) või kaudsete (mitte selgelt eristatavad)
majandusmeetmetega soodustama tegevusi, mis aitavad kaasa saastamisele, ressursside
intensiivsemale kasutusele, tootmise/tarbimise kasvule, mis ilma toetuseta aset ei leiaks.
(Potentsiaalselt) keskkonnaeesmärkide saavutamisega vastuolus olevad majandusmeetmed
saadavad vale signaali erasektorile tegutsemiseks ja investeerimiseks (nn lukustavad vanadesse
tehnoloogiatesse), seega ei toeta need majanduse ümberstruktureerimist rohepöörde tegemiseks.
Ka soodustavad need kohati teenuste jätkusuutmatust ja riigi toetustest sõltuvust, kui nt kõik
teenuse pakkumisega seotud kulud ei ole sisestatud hinda (nt veeteenus, taristu) või kui
tootmine/tegevus toimub üksnes tänu riigipoolsele otsesele või kaudsele toetusele.
2. Ülevaate objekt ja käsitluse kitsendused
Ülevaate objektiks on majandusmeetmed, mis töötavad (potentsiaalselt) keskkonnaeesmärkide
saavutamisele vastu ning võivad ka majanduslikult/sotsiaalselt olla põhjendamatud.
Ülevaates kirjeldatakse, kas ja kuidas on Eestis kaardistatud, analüüsitud ja hinnatud (s.h rahaliselt)
keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevaid majandusmeetmeid ja nende mõju ning milliseid samme
on asututud vastuolulistest meetmete muutmiseks/vabanemiseks. Ülevaates kirjeldatakse
rahvusvahelise kogemuse põhjal (rahvusvaheliselt välja töötatud metoodikate ja teiste riikide
näidetel), kuidas võiks toimuda keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate majandusmeetmete
kaardistamise, hindamise ja muutmise/vabanemise protsess.
Ülevaates ei esita nimekirja kõigist Eesti keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevatest
majandusmeetmetest ning ei arvuta välja kogusummat, kui palju raha sellega riigieelarves „kaduma“
läheb. Küll aga tuuakse võimalusel välja meetme rahaline maht. Ei vaadata EL 2021-2027
kavandatavaid toetusmeetmeid.
1 Keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed (inglise k environmentally harmful subsidies) on
toetus/maksusoodustus vms, mis annab eelise teatud tarbijale, kasutajale või tootjale täiendava sissetulekuna
või kulude vähendamise näol, kuid mis samas omavad negatiivset mõju keskkonnale (OECD).
Majandusmeetmed on keskkonnaeesmärkidega vastuolus kui neil on negatiivne mõju loodusvaradele, kliimale,
õhule, mullale, veele ja bioloogilisele mitmekesisusele, aitavad kaasa keskkonnast tulenevatele
terviseprobleemidele või soodustavad toormaterjalide tarbimist. Keskkonnaeesmärkidega vastuolus võivad olla
otsesed toetused, nt finantsabi (suunatud toetused, võla teenindamise abi, laenud), maksusoodustused,
kasutatud käendused ja garantiid; kaudsed toetused: kasutamata käendused ja garantiid, suunatud
(maksu)soodustused regulatsioonides, riigi poolt pakutava d hüved või toodete, teenuste, õiguste hankimine
mitte-turu hinnaga, mittetäielik keskkonnakulude arvesse võtmine.
2 EL keskkonnapoliitika üks põhiprintsiipe
1
3. Ülevaate eesmärk ja peaküsimus
Ülevaate eesmärk on juhtida riigiasutuste, eelkõige Rahandusministeeriumi ja
Keskkonnaministeeriumi tähelepanu sellele, et keskkonnaeesmärkide tõhusamaks saavutamiseks on
vaja nendega potentsiaalselt vastuolus olevad majandusmeetmed kaardistada, hinnata nende mõju
(s.h majanduslikku, sotsiaalset), tuvastada, mis on olnud takistuseks nendest loobumisel ning
otsustada, kuidas nende negatiivset mõju vähendada ja/või neist loobuda. Seejuures on oluline näha
suuremat pilti, eri meetmete koosmõju ja vajadusel viia läbi suuremaid muudatusi eri asutuste
koostöös.
Ülevaate peaküsimus: Kuidas on hinnatud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate
majandusmeetmete mõju ja mis on takistanud nendest vabanemist?
Peaküsimusele vastamiseks vastatakse järgmistele küsimustele:
Põhiküsimus 1: Mis on Eesti keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmed teiste
riikide/institutsioonide kogemusest lähtuvalt?
1.1. Millise metoodika alusel keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad majandusmeetmeid
kaardistatakse ja hinnatakse?
1.2. Mida on teised riigid teinud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate majandusmeetmete
kaardistamisel ja hindamisel?
1.3. Milline on teiste riikide kogemus keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevatest
majandusmeetmetest vabanemisel/muutmisel?
1.4. Millised on võimalikud Eestis eksisteerivad keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad
majandusmeetmed?
Põhiküsimus 2: Mida on Eestis tehtud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate
majandusmeetmete kaardistamiseks ja nendest vabanemiseks?
2.1 Kuidas toimub majandusmeetmete väljatöötamine ja mõju hindamine (keskkonnale,
sotsiaalsfäärile, majandusele)?
2.2 Kas arengudokumentides on keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate majandusmeetmete
kaardistamine ja vabanemine seatud eesmärgiks?
2.3 Kuidas on Eestis kaardistatud ja analüüsitud keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevate
majandusmeetmete mõju ning nendest vabanetud? Mis on põhjused/takistused, kui seda ei ole
tehtud?
2.4 Mida peaks tegema, et keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevatest majandusmeetmetest
Eestis vabaneda?
4. Auditeeritavad ja hõlmatav periood
Auditeeritavad on Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Statistikaamet.
Infot küsitakse erasektorilt, finantssektorilt, Eesti Pangalt, rahvusvahelistelt institutsioonidelt (nt
OECD, Euroopa Komisjon, Euroopa Kekskonnaagentuur), teiste riikide ametiasutustelt.
Ülevaates vaadatakse hetkeseisu, s.t millised majandusmeetmed on hetkel kasutusel. Valitud
meetmete osas vaadatakse, kuidas need on kujunenud, kuidas nende mõju (keskkonnale,
majandusele, eelarvele, sotsiaalsetele eesmärkidele) on hinnatud jms, mis võib ulatuda kaugemasse
minevikku.
2
5. Ülevaate ajakava
Etapp Tähtaeg (kuupäev)
Eelselgituse algus Jaanuar 2021
Avakohtumine auditeeritavatega 14.01.2021
Auditi plaani arutelu Riigikontrolli juhtkonnas 05.05.2021
Tõendusmaterjal kogutud ja üle vaadatud September 2021
Kontrolliaruande eelnõu edastamine auditeeritavatele ametliku
Detsember 2021
vastuse saamiseks
Kontrolliaruande allkirjastamine Jaanuar 2022
Auditi avalikustamine Jaanuar/veebruar 2022
6. Auditi meeskond
Auditi meeskonda kuuluvad Riigikontrolli auditiosakonna keskkonna ja säästva arengu meeskonna
auditijuht Airi Andresson (
[email protected]), audiitor Alar Jürgenson
(
[email protected]) ja vanemaudiitor Viire Viss (
[email protected]).
3