dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Teavitus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 24. mai 2021
Seotud ettevõtted
Eesti Energia AS (adressaat)
Viit
1.15-5/2021/3298-1
Registreeritud
24. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Energia AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Timo Tatar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond)

Failid

  • 📎2021.05.24.kiri Konkurentsiametile-Eleringi teavituskirjast.asice1305 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Keteliina Toom <[email protected]> Saadetud: 24.05.2021 09:10 Adressaat: Konkurentsiamet <[email protected]> Koopia: MKM info <[email protected]> Teema: Elering AS teavituskirjast uute elektri võrguteenuste tüüptingimuste ning hinnakirja kehtestamise osas Tere! Edastan kirja Elering AS teavituskirjast uute elektri võrguteenuste tüüptingimuste ning hinnakirja kehtestamise osas. Tervitades Keteliina Toom Juhatuse esimehe assistent Eesti Energia AS+372 5564 4491 | [email protected] 22, 11318 Tallinn | Konkurentsiamet E-kiri: [email protected] 28. september 2020 No Vastuseks avalikule konsultatsioonile Eleringi elektri võrgulepingu tüüptingimuste osas Lugupeetud hr. Märt Ots, Konkurentsiamet algatas 11.09.2020 avaliku konsultatsiooni Elering ASi poolt kooskõlastamiseks esitatud elektri võrgulepingu tüüptingimuste osas tähtajaga 28.09.2020. 1. Üldine kommentaar Eesti Energia (EE) peab elektri ülekandeteenuse võrgutasu struktuuri muutmist tarbijate suhtes põhimõtteliselt otstarbekaks, kuid oleme seisukohal, et Eleringi tüüptingimustega võrgutasu struktuuri muutmine elektrijaamadele ei ole kavandatud moel sisuliselt põhjendatud ning muudatus tehakse valel ajal. 2. Tarbimisvõimsuse tasu rakendamine elektri tootmis- ja salvestamisüksustele Puudub arusaadav põhjendus, miks rakendada tarbimisvõimsuse tasu elektrijaamadele. Kuna elektrijaama poolt võrgust võetav võimsus on oluliselt väiksem elektrijaama poolt võrku antavast võimsusest, siis ei ole võimalik tarbimisvõimsuse vähendamise abil elektrijaamade võrguühenduse võimsust vähendada. Seega elektrijaamadele rakendatud võimsustasu ei aita vähendada kulusid elektrisüsteemis, vaid motiveerib loobuma elektri tootmisest Eestis ja importima Eestis tarbitavat elektrit naaberriikidest. Elektrijaamadele tarbimisvõimsuse alusel võrguteenuse tasu kehtestamine ei ole ei kulupõhine ega ka objektiivne ning vähendab elektrisüsteemi varustuskindlust. Sama põhjendus kehtib ka elektri salvestamisüksusele, kui võrgulepingus on võrgust võetav maksimaalne lubatud võimsus määratud väiksemaks, kui võrku antav maksimaalne lubatud võimsus. Rõhutame, et elektrijaamadele võrguteenuse püsitasu kehtestamine ei ole kooskõlas Euroopa regulatsioonide põhimõtetega. Euroopa Liidu otsekohalduvad määrused RfG ja DCC eristavad selgelt elektrienergia tootmist ja tarbimist. DCC määruse (Komisjoni määrus 2016/1388, millega kehtestatakse võrgueeskiri tarbimise ühendamise kohta) artikkel 2 p.1 defineerib tarbimisüksuse järgmiselt: „tarbimisüksus“ – üksus, mis tarbib elektrienergiat ja on ühendatud ühes või mitmes ühenduspunktis ülekande- või jaotusvõrku. Jaotusvõrk ja/või tootmismooduli abiseadmed ei moodusta tarbimisüksust. On õiguslikult ebakorrektne määrata tarbimisvõimsuse alusel tasu tootmismoodulile, mida regulatsioon ei käsitle tarbimisüksusena. Tarbimisvõimsuse alusel elektrijaamale kehtestatud püsitasu ei aita ka vähendada kasutuseta tootmisvõimsuste broneerimist Eestis, sest kasutamata võrguühendustes puudub elektri tarbimine. Samuti peame vajalikuks rõhutada, et olukorras, kus Balti elektriturg on tugevalt integreeritud Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemiga ning Balti riikidesse elektri tootmise investeeringute tegemist piirab Balti riikide elektrisüsteemide BRELL-i sagedusalast desünkroniseerimisega kaasnev ebakindlus, on võrgulepingu tüüptingimustes tarbimisvõimsusel põhineva püsitasu juurutamine EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 715 2222 [email protected] Faks 715 2200 www.energia.ee ohtlikult ajastatud. Oleme seisukohal, et enne desünkroniseerimisega seotud riskide möödumist on eriti oluline vältida piiriüleste konkurentsimoonutuste teket, mis kahjustavad Eestis asuvaid elektritootjaid ning seavad nad halvemasse seisu võrreldes naaberriikides asuvate konkureerivate elektritootjatega. Enne tarbimisvõimsusel põhinevate võrgutasude kehtestamist elektritootjatele on vaja asjakohase mõjuanalüüsi abil hinnata uue tasu mõju Eestis asuvate elektritootjate konkurentsiolukorrale. Ettepanek: Elektrijaamade makstavat tarbimisvõimsuse tasu saaks objektiivselt põhjendatud moel määrata teistsugustel alustel, näiteks kahel alternatiivsel viisil: Alternatiiv A (kui Eesti ei soovi arendada elektri salvestamist): liitumispunktil, millega on ühendatud tootmisseade, on võimsustasust vabastatud tootmisseadme omatarbevõimsuse ulatuses, kuni 10% tootmise nimivõimsusest. Põhjendus: Kui tarbimisvõimsuse tasu määrata elektrijaama omatarvet ületavale tarbimisvõimsusele, siis see ei kahjusta elektrisüsteemiga ühendatud võimsusreserve ning neid on majanduslikult võimalik hoida kasutatavana. Alternatiiv B (kui Eesti soovib arendada elektri salvestamist): tarbimisvõimsusel põhinevat võrgutasu ei pea maksma liitumispunktis, mille aasta keskmine võrku antud võimsus ületab aasta keskmist võrgust võetud võimsust (s.t netotootja). Põhjendus: Tarbimisvõimsusel põhineva võrgutasu määramine vaid võimsuse netotarbijatele loob majandusliku eelduse elektrienergia salvestamiseks Eestis. Kui Elering kehtestab tarbimisvõimsusel põhineva võrguteenuse püsitasu, siis muutub elektri salvestamine Eestis ebamõistlikult kalliks ning Balti elektriturul on otstarbekas elektri salvestamist korraldada näiteks Leedu õigusruumis, kus selleks on loodud soodsamad õiguslikud alused. EE ettepanek: Teeme ettepaneku rakendada tarbimisvõimsusel põhinevat võrgutasu vaid elektrivõimsuse netotarbijatele, luues seeläbi eeldused elektrituruga integreeritud innovaatiliste elektri salvestuslahenduste loomiseks Eestis. Alternatiivide vahel on oluline valik langetada võimalikult kiiresti, kuid võimsustasu kehtestada elektrijaamadele alles pärast Balti riikide elektrisüsteemi lahtiühendamist Venemaa sagedusalast 1.1.2026. a. 3. Peatükk 1. Üldsätted Punkt 1.2 sätestab: „Seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv tüüptingimus on tühine.“ EE kommentaar: Praegune sõnastus esitab eksitava väite justkui oleks tüüptingimuste sätted ülimuslikud seadusandluse „väheoluliste põhimõtete“ suhtes. Seadused ja nende alamaktid on Eesti Vabariigis järgimiseks. Seega on tühine iga tüüptingimuse säte, mis nendele ei vasta. Lisaks juhime tähelepanu, et kattuvuste korral on Eesti õigusaktide suhtes ülimuslikud Euroopa Liidu otsekohalduvad õigusaktid. EE ettepanek: Kustutada antud säte või sõnastada õiguslikult korrektselt. 4. Peatükk 2. Mõisted Punkt 2.1.25 sätestab: „Tarbimiskoht – koht, kus klient võib ühe või mitme liitumispunkti kaudu kasutada võrguühendust, kusjuures mitme liitumispunkti olemasolul on tegu sama tarbimiskohaga vaid juhul, kui võrguühenduse katkestuse korral ühes tarbimiskoha liitumispunktis on võrguettevõtjal võimalik tagada võrguühendus sama tarbimiskoha teise liitumispunkti kaudu ning liitumispunktid asuvad sama alajaama piires.“ 2 EE ettepanek: Viia säte vastavusse elektrituruseadusega (§ 3 p.231): Tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt või kogum liitumispunkte, mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud. EE kommentaar: Arvestades, et ülekandeteenuse võrgutasu struktuuri muutmise ettepanekud on seotud tarbimiskoha ja liitumispunkti eristamisega, on oluline, et tarbimiskoha mõiste säilitaks võrguteenuse tüüptingimustes tähenduse, mis on antud elektrituruseaduses. Tüüptingimuste projektis kavandatud moel defineeritud tarbimiskoha tõttu hakkab kahe alajaamaga ühendatud üks tarbimiskoht elektrituruseaduse mõttes olema samal ajal kaks eraldi tarbimiskohta Eleringi võrguteenuse mõttes, kuid üks tarbimiskoht elektrituruseaduse mõistes - mis on ebamõistlik ja segadust tekitav. Juhime Konkurentsiameti tähelepanu asjaolule, et Narva elektrijaamade suurtel energiaplokkidel on eraldi tarbimiskohad 330 kV pingel ning lisaks on omatarbe liitumispunktid 110 kV pingel. Kavandatud viisil tarbimiskoha defineerimise korral jagatakse üks elektrijaama plokk kaheks eraldi tarbimiskohaks, kus ühes vaid tarbitakse ning teises vaid toodetakse elektrit ning võrguteenuse osutamise mõttes elektrijaama kui tervikut enam ei eksisteeri. Jagades integreeritud elektrijaama kui terviksüsteemi eraldi „tarbimiskohtadeks“ suureneb võrguettevõttel võimalus rakendada suuremas koguses võrgutasusid, kuid ebaõiglaselt vähendatakse elektrijaama võimalust kompenseerida oma ühes osas tarbitavat elektrit või reaktiivenergiat sama jaama teises osas toodetava või tarbitava elektri või reaktiivenergia abil. Kui võrguteenuse tüüptingimused lähtuksid elektrituruseaduses kehtestatud tarbimiskoha definitsioonist, oleks võimalik kujundada õiglasemad ning õigusselgemad võrguteenuse tingimused. Punkt 2.1.22 sätestab: „Saldeerimine – tegevus, mille käigus leitakse kauplemisperioodi jooksul liitumispunkti läbinud aktiivenergia kogus, lahutades kliendi mõõtepunktist võrguettevõtja võrku antud aktiivenergia kogusest võrguettevõtja võrgust selles mõõtepunktis tarbitud aktiivenergia kogus.“ EE ettepanek: Siduda saldeerimine mitte liitumispunktiga, vaid tarbimiskohaga, pingetasemete kaupa. EE kommentaar: Juhul, kui samaaegselt ühest liitumispunktist toodetakse võrku ja sama tarbimiskoha teisest liitumispunktist tarbitakse elektrit võrgust, siis kauplemisperioodi lõikes peaks saldeerimine tagama ühe tarbimiskoha paigaldist läbinud elektrivoogude tervikliku käsitlemise. Kuna võrguteenuste tüüptingimused lähtuvad ostutatud võrguteenustest, siis saab ka saldeerimist läbi viia pingetasemete kaupa. 5. Peatükk 5. Võrgutasu Punkt 5.5 sätestab aktiivenergia edastamise tasu arvestamise liitumispunkti kohta; EE ettepanek: sätestada aktiivenergia tasu saldeeritud arvestamine tarbimiskoha kohta EE kommentaar: Kui ühes tarbimiskohas on ühel pingetasemel kaks liitumispunkti, millest ühe kaudu toimub elektri võrgust võtmine ja teise kaudu toimub samal ajal elektri võrku andmine, siis ei ole põhjendatud käsitleda mõlema liitumispunkti kaudu liikuvat energiavoogu teineteisest sõltumatuks võrguteenuseks, vaid saldeerimisele kuuluvaks üheks ja samaks võrguteenuseks. Punkt 5.5 sätestab reaktiivenergia tasu maksmise liitumispunkti kohta; EE ettepanek: sätestada reaktiivenergia tasu maksmine tarbimiskoha kohta EE kommentaar: Näiteks on Narva elektrijaamades tarbimiskoht EEJ 330 kV jaotla ja selle raames saab elektrijaam eri liitumispunktide vahel reaktiivenergia tarbimist ja võrku andmist jaotada. Kui reaktiivenergia teenuse arvestus toimub aga liitumispunktis, siis võetakse elektrijaamalt võimalus tema enda ressursse kasutada ning sunnitakse ostma vastavat teenust võrguettevõtjalt. Punkt 5.5 sätestab võimsustasu maksmise tarbimiskoha tarbimisvõimsuse alusel; EE ettepanek: Kehtestada elektrijaamade poolt makstavale võimsustasule täpsustavad tingimused. Ettepaneku täpsemad detailid on esitatud käesoleva kirja punktis 2. Punkt 5.5 sätestab tarbimiskoha tasu maksmise tarbimiskohtade kaupa; 3 EE ettepanek: kehtestada tarbimiskoha tasu maksmine liitumispunktide arvu alusel, muutes tarbimiskoha tasu liitumispunkti tasuks EE kommentaar: Tüüptingimuste sisust tuleneb, et tarbimiskoht ei ole võrguettevõtja sisuline kulukoht, vaid sisaldab liitumispunktide kui tegelike kulukohtade summat. Kui tasu makstakse tarbimiskohtade alusel, siis ristsubsideerivad ühe liitumispunktiga tarbimiskohad mitme liitumispunktiga tarbimiskohtade kulusid. 6. Peatükk 6. Võrgutasu maksmine Punkt 6.1. sätestab, et „Edastamistasu arveldatakse vastavalt tegelikele ülekantud energia kogustele“ EE ettepanek: sätestada „Edastamistasu arveldatakse vastavalt saldeeritud tarbitud võrguteenuse kogustele tarbimiskohas pingetasemete kaupa“. EE kommentaar: Tüüptingimustes välja pakutud sõnastus „tegelikult ülekantud“ ei ole piisavalt ühemõtteline. Esiteks, kuna võrguteenuse definitsioon sisaldab nii ülekannet tarbimiskohani kui ka ülekannet tarbimiskohast, siis võivad tüüptingimused tekitada segadust, et „tegelikult ülekantud“ hõlmab ka elektrijaama poolt võrku antud elektrit. Teiseks, ei ole selge, kas „tegelikult ülekantud“ väljendab saldeeritud kogust või saldeerimata kogust. 7. Peatükk 8. Tootmisseadmetele kohalduvad erinõuded Punkt 8.2 sätestab: „Juhul, kui kliendi võrku soovitakse liita elektripaigaldisi, mille tagajärjel lepingus sätestatud kliendi elektripaigaldis ja/või võrguühenduste kasutamise tingimused muutuvad, on klient kohustatud esitama võrguettevõtjale taotluse liitumismenetluse algatamiseks.„ Juhime tähelepanu, et tüüptingimuse selline sõnastus annab võrguettevõtjale põhjendamatu otsustusõiguse elektrijaama elektripaigaldise ja selle kasutamise üle ning võimaldab valikulise soovi korral kohustada tootmisseadme omanikku maksma liitumismenetluse algatamise tasu elektripaigaldise ja selle kasutamise igasuguse muudatuse korral. Näiteks võimaldab nimetatud säte nõuda liitumismenetluse algatamist kui muudetakse elektrijaama valgustust ning 100w elektripirn asendatakse alalisvoolu kasutava LED valgustusega või kui lisatakse paigaldisse elektrimootor 1kW. Samuti võimaldab formuleering „ja/või võrguühenduste kasutamise tingimused muutuvad“ nõuda tootmisseadme omanikult liitumismenetluse algatamist iga kord peale seda, kui Konkurentsiamet on kinnitanud uued võrgulepingu tüüptingimused. Ettepanek: Muuta p. 8.2. sõnastust nii, et liitumistaotluse esitamise kohustus tekib vaid siis, kui muudatused elektripaigaldises ei võimalda elektripaigaldist opereerida võrguteenuse lepingus sätestatud parameetrite alusel. Kõik ülejäänud formuleeringud vähendavad võrguteenuse lepingus sätestatud parameetrite sisulist tähendust ja annavad võrguettevõtjale õiguse sekkuda tootmisseadme igapäevasesse opereerimisse ka siis, kui tootmisseadme opereerimisel ei rikuta võrguteenuse lepingus sätestatud piirväärtusi. Meie ettepanek uueks p. 8.2. sõnastuseks on: „Juhul, kui kliendi võrku soovitakse liita elektripaigaldisi, mille tagajärjel ei ole võimalik elektripaigaldist opereerida võrguteenuse lepingus sätestatud parameetrite alusel, on klient kohustatud esitama võrguettevõtjale taotluse liitumismenetluse algatamiseks.“ 8. Peatükk 10: Lülitustoimingud ja elektrikatkestused Punkt 10.5.3 sätestab: „Klient on kohustatud muutma kliendile kuuluva trafo neutraali maandamise režiimi alates võrguettevõtja poolt vastava korralduse saamisest kuni 24 tunni jooksul.“ EE ettepanek: Sätestada tüüptingimustes erand käsitsijuhtimisega lülitite puhul 72 tundi, sest 24 tunnine reageerimine on põhjendamatult lühike, arvestades kehtivaid töö- ja puhkeaja arvestamise reegleid. Punkt 10.6 sätestab: „Võrguettevõtjal on õigus süsteemi või selle osa varustuskindluse tagamiseks erakorralises olukorras lülitada kliendi tarbimine tehniliselt vajalikus mahus välja.“ 4 EE ettepanek: Tüüptingimustes tuleb täpsustada, mida tähendab „erakorraline olukord“. Eeldatavasti on peetud silmas punktis 10.12 loetletud juhtumeid. Sel juhul tuleks punktis 10.6 viidata punktile 10.12; või täpsustada milliseid juhtumeid silmas on peetud. Vastasel korral annavad tüüptingimused võrguettevõtjale õiguse sisustada tingimised, mille korral on tal õigus loobuda klientidele võrguteenuse osutamisest. 9. Peatükk 11: Poolte muud kohustused Punkt 11.2.12 sätestab: „Klient on kohustatud /../ tagama võrguettevõtjale võimaluse päevasel ajal takistamatult kontrollida kliendi elektripaigaldisi, mis võivad mõjutada põhivõrgu talitlust, kui võrguettevõtja on sellest soovist kliendile ette teatanud. Kliendil on õigus päevasel ajal kontrollida kliendi elektripaigaldisi võrguettevõtja alajaamas, teatades sellisest soovist võrguettevõtjale mõistliku aja ette.“ EE ettepanek: Viia antud sättes esitatud õigused ja kohustused võrdsele alusele. Võrguettevõtjale peab samuti kehtima kohustus teatada oma soovist kliendile ette mõistliku aja jooksul. Samuti on otstarbekas sätestada, et elektriohutuse alane vastutus on kontrolli teostaval isikul. Punkt 11.2.14 sätestab: „Klient on kohustatud /../ seadma võrguettevõtja sellekohase soovi korral võrguettevõtja kasuks sõlmitud lepingus ja tüüptingimuste punktides 11.2.10-11.2.11 nimetatud tegevuste tagamiseks tasuta servituute.“ EE kommentaar: Tasuta servituudi nõudmise õigus on tüüptingimustes sätestatud liiga ulatuslikult. Tüüptingimuste punktis 11.2.10 on avatud nimekiri elektripaigaldistest, mille jaoks võrguettevõtja soovida saada tasuta servituuti. Kuna võrguettevõtjaks on põhivõrguettevõte, siis on võrguettevõtte kõik seadmed üle kogu Eesti tõlgendatavad kliendi varustuskindluse tagamiseks vajalike seadmetena. Tüüptingimuste pakutud sõnastus jätab võrguettevõtja otsustada, milliste seadmete jaoks ta kliendile Eestis kuuluvatele maaüksustele tasuta servituute nõuab. Kuna võrguettevõtjal on oma teenuste osutamiseks vajaliku maa kasutusõiguse eest tasu maksmine seadusandluse tasemel reguleeritud talumistasu regulatsiooni kaudu, siis puudub põhjendus, miks peaks võrguteenuse kasutajad tagama võrguettevõtjale maa tasuta kasutamise võimalust. EE ettepanek: Teeme ettepaneku eemaldada tüüptingimuste punktist 11.2.14 sõna „tasuta“.. Punkt 11.2.19 sätestab: „Klient on kohustatud /../ mitte ületama lepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalset lubatud tarbimisvõimsust, mida võrguettevõtja võib kontrollida ühe minuti pikkuse perioodi keskmise võimsusena ja käsitleb seda reaalse tarbimisena.“ EE kommentaar: Tegemist on ebamõistliku tingimusega vähemalt elektrijaamadele (oleme seda detailsemalt selgitanud oma kirja punktis nr 1). Võrguettevõtjal on ülekoormuskaitsete näol olemas võimalused piirata klientide hetkelist tarbimisvõimsust olukordades, kus võimsuse piiramine on tegelikult vajalik, seetõttu puudub vajadus eraldi õigusliku keelu lülitamiseks tüüptingimustesse. Lisaks on juba tehnilise mõõtmise ebatäpsus suurusjärgus ca +/- 5%. Oleme seisukohal, et antud tüüptingimuste kohas ei ole käesolev punkt vajalik, sest teema on juba ammendavalt kaetud mõõtmist käsitlevas peatükis. EE ettepanek: Jätta tüüptingimustest välja punkt 11.2.19. Punkt 11.2.20 sätestab: „Klient on kohustatud /../ mitte ületama lepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalset lubatud tootmisvõimsust, mida võrguettevõtja võib kontrollida ühe minuti pikkuse perioodi keskmise võimsusena ja käsitleb seda reaalse tootmisena.“ EE kommentaar: Võrguettevõtjal on ülekoormuskaitsete näol olemas võimalused piirata klientide hetkelist tootmisvõimsust olukordades, kus võimsuse selline piiramine on tegelikult vajalik, seetõttu puudub vajadus eraldi õigusliku keelu lülitamiseks tüüptingimustesse. Juhime Konkurentsiameti tähelepanu asjaolule, et elektrijaamal on reeglina kasulik olla liitunud elektrivõrguga mitte vastavalt tootmisseadmete võimalikule maksimaalsele võimsusele, vaid normaalrežiimile vastava väiksema võimsuse ulatuses, et vähendada elektrijaama liitumiskulu. Samas võib olla elektrisüsteemi jaoks väärtuslik, kui süsteemi võimsusdefitsiidi hetkel saab elektrijaam elektrit võrku anda vastavalt maksimaalsele tootmisvõimsusele ja elektrivõrgu tegelikule 5 ülekandevõimekusele. Kui tüüptingimused keelavad ületada normaaltööks broneeritud tootmisvõimsust, siis elektrijaam ei saa ka süsteemihaldurit aidata lisavõimsusega hetkedel, kui tootjal on lisavõimsust pakkuda, elektrisüsteem vajab lisavõimsust ning elektrivõrku on tehnilisel võimalik lisavõimsust anda. EE ettepanek: Jätta tüüptingimustest välja punkt 11.2.20. 10. Peatükk 12. Vastutus kohustuse rikkumise eest Punkt 12.1 sätestab: „Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguteenuste osutamine või seda piirata lepingu rikkumise puhul /../“. EE ettepanek: Elektrivarustuse piiramist ja katkestamist käsitleb elektrituruseadus ja selle alamaktid. Teeme ettepaneku kustutada punktid 12.1.1 – 12.1.3 ning sõnastada punkt ümber viitega õigusaktidele. Samuti tuleks lisada tingimused või tähtajad, mille täitmisel võrguettevõtja taastab võrguteenuste osutamise. Punkt 12.3 sätestab: „Klient on kohustatud maksma võrguettevõtjale igakordse lepingus sätestatud maksimaalse lubatud tarbimisvõimsuse ületamise ja punktis 11.2.19 nimetatud tingimuste rikkumise eest leppetrahvi suuruses, mis vastab punkt 5.9 kohase viie (5) kordsele tarbimisvõimsuse järgsele kalendriaasta võimsustasule. Leppetrahvi arvestamise aluseks on maksimaalset lubatud tarbimisvõimsust ületav võimsuse osa, kui ületamine on suurem kui 0,1 MVA-d. Ühe ööpäeva jooksul toimunud tarbimisvõimsuse ületamisi käsitletakse ühe tarbimisvõimuse ületamisena. Leppetrahvi tasutakse täiendavalt lisaks lubatud tarbimisvõimsust ületavas osas maksmisele kuuluvale võimsustasule. Leppetrahv ja täiendav võimustasu tasutakse ühe maksena vastavalt võrguettevõtja arve alusel.“ EE kommentaar: Juhime Konkurentsiameti tähelepanu asjaolule, et niivõrd suure trahvi määramine, nagu on 5-kordne aastane tasu, võib olla kohane vaid juhul, kui nii suur rahaline karistus on vajalik võrguettevõtjale tekkiva olulise kahju ära hoidmiseks või tekkinud kahju kompenseerimiseks. Kuna elektrijaamade puhul on tarbimisvõimsus väiksem kui tootmisvõimsus, siis elektrijaama tarbimisvõimsuse ületamisel ei saa olla võrguettevõtja jaoks ligilähedaselt sarnast negatiivset efekti nagu võib tekkida tarbijate poolt tarbimisvõimsuse ületamisel. Seetõttu oleme kindlal seisukohal, et on täiesti ebaproportsionaalne kehtestada tootmisseadmetele tarbimisvõimsuse ületamise eest trahv aastase 5x võimsustasu ulatuses, sarnaselt elektri tarbijatega. Olles igakülgselt analüüsinud võrgulepingus sätestatud tarbimisvõimsuse ületamisega seotud asjaolusid, pakume Konkurentsiametile õiglasema lahendusena kahte alternatiivi: A: Juhul kui Konkurentsiamet nõustub meie poolt käesoleva konsultatsiooni raames tehtud peamise ettepanekuga ja loobutakse tarbimisvõimsuse tasu kehtestamisest elektrijaamale: . Tarbimisvõimsuse ületamise eest on põhjendatud trahvi nõuda tarbijate puhul, kui tarbimiskoha võrguühendus on loodud tarbimisvõimsuse alusel. Tootmisüksuste puhul on võrreldavaks asjaoluks maksimaalse tootmisvõimsuse ületamine tarbimiskohas. On ilmselge, et tootmisüksuste tarbimiskohas tarbimisvõimsuse ületamine ei saa tekitada võrguettevõtjale võrreldavaid probleeme, nagu tekitab elektri tarbija tarbimiskohas maksimaalse tarbimisvõimsuse ületamine. Tulenevalt eelnevast on tarbimisvõimsuse ületamise eest 5-kordse aastatasu ulatuses trahvi maksmine põhjendamatu ning ülemäärane karistus. EE ettepanek: punktis 12.3 täiendada sõnastust nii, et tarbimisvõimsus ületamisel trahvi maksmine ei kehti tootmisüksustele. B: Kui tarbimisvõimsuse tasu kehtestatakse tootmisseadme omatarvet ületava võrgust võetud võimsuse alusel: Trahvi maksmiseks ei teki objektiivset põhjust elektrijaamade puhul olukordades, kus lubatud tarbimisvõimsus on väiksem kui lubatud võrku antav võimsus - sest selline trahvi nõudmine ei ole seotud elektrijaama poolt mitte ühegi objektiivse probleemi tekitamisega võrguettevõtjale. Asjaolu, et elektrijaam maksab tarbimisvõimsuse tasu omatarbe võimsust ületava võimsuse eest, ei anna põhjust nõuda veel trahvi olukorras, kus suurem tarbimisvõimsus ei tekita mingit objektiivset lisakulu võrguettevõtjale. 6 Juhime Konkurentsiameti tähelepanu asjaolule, et kõnealustes tüüptingimustes ei ole korrektselt tasakaalustatud kokkulepitud teenuse koguse eest võetav tasu, kokkulepitust suurema tarbimiskoguse eest mõistlikus ulatuses suuremana võetav tasu ja tarbija trahvimine 5-kordse aastatasuga. Oleme seisukohal, et tüüptingimuses on ülemäärane rakendada 5-kordse tarbimisvõimsuse aastatasu trahvina elektrijaamadele, mille tarbimiskoha võrguühenduse võimsus on loodud tootmisvõimsuse, mitte tarbimisvõimsuse alusel. Elektrijaamade puhul, kui ületatud tarbimisvõimsus on väiksem kui maksimaalne tootmisvõimsus, oleks sisuliselt põhjendatud rakendada trahvi asemel mõistlikus ulatuses, nt 30-50% võrra kallimat teenuse tasu. EE ettepanek: punktis 12.3 täiendada sõnastust nii, et tarbimisvõimsus ületamisel elektrijaama poolt, kui ületatud tarbimisvõimsus on väiksem kui tarbimiskoha maksimaalne tootmisvõimsus, maksab elektrijaam kõrgendatud tarbimisvõimsuse tasu, mis on 30% suurem vastava tavateenuse hinnast. Kui ületatud tarbimisvõimsus on suurem kui maksimaalne tootmisvõimsus, siis maksab elektrijaam maksimaalset tootmisvõimsust ületava võimsuskasutuse eest leppetrahvi. 11. Peatükk 14. Lepingu muutmine, ülesütlemine ja lõppemine Punkt 14.2 sätestab: „Tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmiseks, millega soovitakse vähendada lepingus lubatud maksimaalset tootmis- ja/või tarbimisvõimsust või tarbimiskohtade arvu, peab klient esitama võrguettevõtjale taotluse hiljemalt jooksva kalendriaasta kolmekümnendaks (30.) juuniks. Eeltoodud nõude täitmisel hakkab vastav poolte vahel sõlmitud lepingumuudatus kehtima alates järgneva kalendriaasta esimesest (1.) jaanuarist. Juhul, kui klient esitab võrguettevõtjale vähendamistaotluse pärast jooksva kalendriaasta kolmekümnendat (30.) juunit, hakkab poolte vahel sõlmitud lepingumuudatus kehtima ülejärgmise kalendriaasta esimesest (1.) jaanuarist.“ EE kommentaar: Juhime Konkurentsiameti tähelepanu sisuliselt põhjendamata ning pikale etteteatamisajale võrguettevõtjalt ostetava teenuse mahu vähendamise soovi korral. Eelkõige puudutab see olukorda, kus näiteks klient teatab teenuse ostu vähendamise soovist 1. juulil 2021. a ja saab teenuse ostmist vähendada alles alates 1.1.2023. a. Seega võib võimsustasu vähendamise taotluse rahuldamine võtta aega kuni 546 päeva. Puudub igasugune põhjendus, miks peaks tootja või tarbija, kes tahab loobuda võrgu kasutamise õigusest, olema sunnitud maksma pikka aega mittevajaliku teenuse eest. EE ettepanek: Teeme ettepaneku võimaldada tootmis- või tarbimisvõimsuse vähendamist taotleda 30-päevase etteteatamisega. Lugupidamisega, (Allkirjastatud digitaalselt) Andri Avila Juhatuse liige Eesti Energia AS 7 Konkurentsiamet E-kiri: [email protected] 16. aprill 2021 nr KA-JUH-12/93 Cc: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium E-kiri: [email protected] Vastuseks avalikule konsultatsioonile Elering AS-i elektrienergia ülekande võrguteenuse tasude taotluse kohta Lugupeetud hr. Märt Ots. Konkurentsiamet algatas 11.09.2020 avaliku konsultatsiooni Elering AS-i elektri võrgulepingu tüüptingimuste muutmiseks. Tüüptingimustega seotud võrgutasude kinnitamise raames esitas Konkurentsiamet 31.03.2021 turuosalistele avalikul konsultatsioonil kolm küsimust. Täname teid võimaluse eest esitada Eesti Energia kommentaarid ja ettepanekud Eleringi uue võrgutasude struktuuri ettepaneku kohta. Peame esmalt vajalikuks rõhutada, et Eleringi võrgutasude struktuuri muutmine ja sellel põhinevate konkreetsete tasude kinnitamine ei ole pelgalt tehniline küsimus vaid omab väga olulist mõju Eesti energiapoliitikale tervikuna. Peamiselt puudutab see seda kas ja millist elektritootmist Eesti edaspidi enda territooriumil näha soovib ning mis mahus peab Eesti vastuvõetavaks importelektrist sõltumist. Eesti Energia hinnangul puudutavad need teemad poliitilist otsustussfääri, mis nõuavad laiemat ühiskondlikku arutelu näiteks Energiamajanduse arengukava (ENMAK) üle vaatamise käigus, mille ettepaneku kavatseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt esitada käesoleva aasta novembris. Seetõttu teeme Konkurentsiametile käesolevaga ettepaneku konsulteerida antud küsimuses MKM-iga ja algatada Eleringi võrgutasude muutmise üle põhjalik analüüs, mille tulemused esitataks Riigikogule tutvumiseks ja heaks kiitmiseks. Alljärgnevalt esitame oma vastused teie esitatud küsimustele. 1. Kas peate Elering AS-i ülaltoodud võrgutasude struktuuri põhjendatuks (energia kogusest sõltuv tasu ja energia kogusest sõltumatud tasud)? Kui ei pea, siis palume oma seisukohta põhjendada. 1.1. Eesti Energia (EE) peab elektri ülekandeteenuse võrgutasu struktuuri muutmist põhimõtteliselt otstarbekaks, aga seda üksnes juhul, kui see kehtib ainult ja eranditult tarbimispaigaldiste suhtes. Püsitasude rakendamine elektri tarbimisele alandab tarbitud elektrienergia kogukulu kõige efektiivsematele võrguteenuse tarbijatele, näiteks 24/7 tootmisrežiimiga elektrointensiivsetele tööstustele ja serveriparkidele. Energia kogusest sõltumatuid püsitasusid sisaldav võrguteenuse hinnakujundus toetab elektri tarbimise suurendamist Eestis, aitab seeläbi kaasa keskmise võrguteenuse hinna alanemisele ning toetab sellega ka Eesti majanduse konkurentsivõimet. 1.2. EE on seisukohal, et põhjendamatu on suunata Eleringi võrgutasu struktuuri muutmise käigus osa võrguteenuse kulust elektri tarbijatelt elektri tootjatele. Võrgutasude struktuur, mis tekitab juurde kulusid Eestis asuvatele elektrijaamadele, kahjustab Eesti suutlikkust varustada oma tarbijaid elektrienergiaga. Seejuures ei ole tähtis, kas elektrijaamad pannakse võrgutasu maksma elektrijaama liitumispunkti püsitasu, võrku antava võimsuse või võrgust võetava omatarbe võimsuse ja omatarbe energia ulatuses. EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee 1.2.1. Võrgutasude kehtestamine elektrit võrku andvatele tootjatele nõrgestab olemasolevate Eesti elektrijaamade konkurentsivõimet regionaalsel elektriturul. Juhime tähelepanu, et Eesti elektrijaamad tootsid 2019. a. 75% Eestis tarbitud elektrist ning 2020. a ainult 57% Eestis tarbitud elektrist. Viimastel aastatel ei ole Eestis elektrivõrguga liidetud ühtegi ilma toetusteta töötavat ning olulises koguses elektrit tootvat elektrijaama. Võrguteenuse kulude suunamine tarbijatelt elekri tootjatele vaid halvendab ilma toetusteta elektrit tootvate Eesti elektritootjate olukorda Balti elektriturul. Eestis asuvate elektritootjate majanduslik nõrgestamine vahetult enne Balti elektrituru desünkroniseerimist Venemaa elektrisüsteemist on kaugeleulatuvate negatiivsete tagajärgedega. 1.2.2. Vastavalt kõige värskemale ENTSO-E poolt 2020. a. detsembris avaldatud raportile1 ei maksa Saksamaal, Poolas, Lätis ja Leedus asuvad põhivõrguga ühendatud elektrijaamad võrguteenuse tasu. Olukorras, kus Balti riikide elektrisüsteemid sünkroniseeritakse Poola kaudu Kesk-Euroopa sünkroonalaga, on põhjendamatu panna Eestis asuvad elektritootjad halvemasse positsiooni võrreldes praegu ja tulevikus samas sünkroonalas asuvate konkurentidega teistes riikides. Eestis asuvatele elektrijaamadele lisakulude panemine motiveeriks tootjaid, kes praegu kavandavad elektri tootmise arendamist Eestis, ehitama tulevikus ilma toetusteta elektrit tootvaid elektrijaamu Eesti asemel näiteks Leedusse, kus on 40% võrra väiksem liitumistasu ning kus elektri tootjad ei pea maksma võrguteenuse tasu. 1.2.3. Elektrijaamade omatarbele võimsustasu kehtestamiseks ei ole sisulist põhjust. Kuna elektrijaama omatarbeks võrgust võetav võimsus on oluliselt väiksem elektrijaama poolt võrku antavast võimsusest, siis ei ole võimalik tarbimisvõimsuse vähendamise abil elektrijaamadega seotud elektrivõrgu võimsust vähendada. Lisaks ei aita elektrijaamadelt tarbimisvõimsuse eest kogutav tasu vähendada kulusid elektrisüsteemis, vaid loob majandusliku eelise väljaspool Eestit toodetud elektrile ja selle importijatele. Elektrijaamadele tarbimisvõimsuse alusel võrguteenuse tasu kehtestamine ei ole seetõttu kulupõhine, vaid meelevaldne tasu, mille rakendamise ettepanekust tuleks loobuda. 1.2.4. Elektrijaama liitumispunktides on põhjendatud välistada tarbimisvõimsuse tasu rakendamine tootmisseadme omatarbe võimsusele, suurusega kuni 15% tootmise nimivõimsusest. Omatarbe võimsuse vabastus on eriti oluline vajalikus mahus reservvõimsuste tagamiseks Eestis. Tarbimisvõimsusele võrguteenuse püsitasu kehtestamine raskendab oluliselt ja kohati välistab süsteemi varustuskindluse jaoks vajaliku reservvõimsuse säilitamise või muu tulevikus vajaliku süsteemiteenuse osutamise Eestis. Püsitasu korral peaks elektrijaam pidevalt maksma Eleringile tarbimisvõimsuse tasu täiskoormusel töötavale elektrijaamale vajalikus ulatuses, kuid kuna elektrijaamalt süsteemiteenuseid pidevalt ei osteta, siis ei saa elektrijaam ka tasuda iga kuu Eleringi poolt esitatavaid võrguteenuse arveid. Teeme ettepaneku põhjalikult kaaluda, kas elektrijaama tarbimisvõimsusele ja liitumispunktile kavandatud püsitasude kehtestamise abil vähenev tarbijate võrguteenuse tasu on olulisem, kui sellega põhjustatav negatiivne mõju elektritootmise võimsuse vähenemisele Eestis ja Eesti elektritootmise konkurentsivõime vähenemine regioonis. 1 https://eepublicdownloads.entsoe.eu/clean-documents/mc-documents/201209_ENTSO- E%20Transmission%20Tariff%20Overview_Synthesis%202019.pdf 1.3. EE on seisukohal, et elektrijaama võrguühendustele püsitasude kehtestamine võib olla põhjendatud meede vaid järgmistel täpselt piiritletud erijuhtumitel: 1.3.1. kui elektrijaama liitumisleping on tasuta optsiooniks, elektrijaam ei osuta ühtegi elektrisüsteemile vajaliku reservi teenust ning liitumispunkti kaudu elektrit praktiliselt võrku ei anta. Tasuta optsiooniks võib pidada näiteks liitumislepinguid, kus liitumispunkti kaudu antakse võrku vähem kui ~5% võrgulepinguga võimaldatavast võrku antavast elektri toodangust kalendriaastas ning ei osutata ühtegi süsteemiteenust. Sellise erandjuhtumi jaoks tuleb võrguteenuse tüüptingimustes kirjeldada täpsed kriteeriumid, mis välistavad võrguteenuse püsitasude laienemise tootjatele, kes loovad ühiskonnale lisandväärtust elektrienergiat võrku andes või süsteemiteenuseid osutades; 1.3.2. kui elektrijaamaga on ühendatud ka iseseisvaid elektritarbijaid, siis võib tarbimisvõimsuse tasu määrata elektrijaama omatarvet ületava tarbimisvõimsuse eest, sest siis on tagatud tarbijate võrdne kohtlemine, jättes samal ajal kahjustamata elektrisüsteemiga ühendatud võimsusreserve ning süsteemiteenuseid võimaldavat elektri tootmist Eestis. 1.4. Elektrijaamade liitumispunktides võrguteenuse püsitasude ning isegi võrku antud elektri ning võrgust võetava omatarbe elektri eest elektri tootjatele võrgutasude kehtestamine võib tulevikus osutuda arutlust väärivaks juhul, kui Eestisse hakatakse ehitama liiga palju elektrijaamu, mille eesmärk on varustada elektriga eelkõige naaberriikides asuvaid elektritarbijaid. Sellise olukorra indikaatoriteks on Eesti muutumine elektri netotootjaks ning talvise võimsusnõudluse katmine Eestis toodetud elektri abil. Enne vähemalt ühe nimetatud eeltingimuse täitmist ei ole põhjendatud võrguteenuse kulu siirdamine Eestis asuvatelt elektri tarbijatelt siinsetele elektri tootjatele, sest see tooks kaasa elektri impordisõltuvuse jätkumise või isegi suurenemise Eestis ning varustuskindluse jätkuva halvenemise. 2. Kui peate Elering AS-i ülaltoodud võrgutasude struktuuri põhjendatuks, siis kas plaanite oma tarbimiskohtade võrguühenduste arvu ja läbilaskevõimsusi vähendada? Kui ei, siis palume oma seisukohta põhjendada. 2.1. Eesti Energia ei pea Elering soovitavat võrgutasude struktuuri tervikuna põhjendatuks ja soovitab seda enne heaks kiitmist muuta käesoleva kirja punktis 1 esitatud põhjenduste ja ettepanekute alusel. Meie ettepanekute alusel muudetud võrgutasude struktuur tooks kaasa mitmeid positiivseid mõjusid (tasuta võrguühenduse optsioonide lõppemine; efektiivsete võrguteenuse kasutajate eelistamine; usaldusväärsem signaal võrguühenduse võimsuste vajadusest lähitulevikus) ning välistaks praeguse ettepaneku rakendamisega põhjustatavad negatiivsed mõjud (ebasobiv ärikeskkond toetust mittevajavatele elektrijaamadele; väljaspool Eestit toodetud elektrile majandusliku eelise loomine; reservvõimsuste ja süsteemiteenust osutavate elektrijaamade tegevuse lõpetamine Eestis). 2.2. Praegu esitatud võrgutasude struktuuri rakendamisel kavatseb EE uuesti hinnata oma Eestisse kavandatud uute elektritootmise võimsuste investeeringute põhjendatust ning kaaluda investeeringute üleviimist soodsama võrgutasude struktuuriga riikidesse. 3. Kui plaanite oma tarbimiskohtade võrguühenduste arvu ja läbilaskevõimsusi vähendada, siis mitu võrguühendust ja millise läbilaskevõimsusega alles jäetakse? 3.1 Eesti Energia ei ole otsustanud konkreetsetest võrguühenduse võimsustest loobumist. Vastavatest otsustest teavitatakse elektri tootmisvarade olulisest muutmisest informeerivate börsiteadete vahendusel. 3.2 Võrguühenduste arvu võimaliku vähendamise kontekstis peame siinkohal oluliseks hinnata ka selle mõju varustuskindlusele. Selleks, et varustuskindlus ei kannataks teeme Konkurentsiametile siinkohal ettepaneku analüüsida Prantsusmaal rakendatavat võrguteenuse hinnakujunduse põhimõtet, mille kohaselt ühe tarbimiskohaga ühendatud mitme liitumispunkti korral rakendub võrguteenuse tariif vaid üheaegselt garanteeritud ülekandevõimsuse ulatuses. Kõigi ülejäänud liitumispunktide eest peab tasuma eritariifi liitumiseks loodud eraldi elektriliini pikkuse alusel. Sellisel moel oleks tagatud, et varustuskindlust tagavate lisaliitumiste eest saab võrguettevõtja õiglaselt kompenseeritud, kuid tarbija ei pea selle eest maksma põhjendamatult suurt tasu. Kokkuvõtteks leiame, et senises avalikus konsultatsioonis on antud küsimuses olnud mitmeid puudujääke. Konkurentsiameti poolt 11.09.2020 kuni 28.09.2020 Eleringi võrguteenuse tüüptingimuste osas läbi viidud avaliku konsultatsiooni tulemustest ei ole turuosalisi tänaseni teavitatud. Eesti Energia esitas juba 28.09.2020. a oma põhjalikud ettepanekud Eleringi tüüptingimustega seonduvate puuduste kõrvaldamiseks, kuid tänaseks ei ole me saanud neile mingit sisulist tagasisidet. Oleme jätkuvalt seisukohal, et Konkurentsiameti poolt 11.09.2020 konsultatsioonile esitatud Eleringi võrguteenuse tüüptingimusi tuleb muuta vastavalt turuosaliste poolt tehtud põhjendatud ettepanekutele. Võttes arvesse seekordsele konsultatsioonile esitatud Eleringi võrgutasude struktuuri ettepanekut ja selle kahjulikku mõju Eesti elektritootmise arenguperspektiividele ning varustuskindlusele on igati põhjendatud algatada võrgutasude struktuuri osas laiem energiapoliitiline diskussioon, mille tulemused peaksid saama kajastatud ka uuendatud ENMAK-is. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hando Sutter juhatuse esimees Märt Ots Peadirektor Konkurentsiamet 24.05.2021 nr KA-JUH-13/120 E-kiri: [email protected] Cc: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium E-kiri: [email protected] Elering AS teavituskirjast uute elektri võrguteenuste tüüptingimuste ning hinnakirja kehtestamise osas Lugupeetud härra Ots. Informeerime Teid käesolevaga sellest, et Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Power AS sai hiljuti Eesti süsteemihaldurilt Elering AS-lt lisatud teavituskirja, milles viidatakse kavale jõustada Eleringi võrguteenuse tüüptingimused, mille võimsustasuga seotud sätted jõustuvad tagantjärele ning mille tõttu soovitab Elering turuosalisel käituda vastavalt uute tüüptingimuste projektile juba enne tüüptingimuste kinnitamist Konkurentsiameti poolt. Eleringi nimetatud kiri tekitab meis nõutust, kuna Konkurentsiameti menetlus Eleringi võrguteenuse tüüptingimuste ja hinnakirja ettepanekute osas alles kestab. Eesti Energia on antud teemat puudutanud avalikel konsultatsioonidel ning esitanud Konkurentsiametile argumenteeritud ettepanekud Elering AS uute elektri võrguteenuste tüüptingimuste ja hinnakirja muutmiseks. Eleringi poolt edastatud kiri paraku viitab võrguettevõtja kavatsusele turuosaliste esitatud argumenteeritud ettepanekutega mitte arvestada. Eesti Energia hinnangul saaksid sellel olema olulised negatiivsed tagajärjed Eesti elektroenergeetika investeerimiskeskkonnale, aga ka olemasolevate tootmisseadmete käigushoidmisele. Lähtudes eelnevast, soovime veelkord juhtida Konkurentsiameti ja ühtlasi ka vastutava ministeeriumi (MKM) tähelepanu Eesti Energia AS poolt 28.09.2020 ja 16.04.2021 edastatud argumenteeritud seisukohtadele, mille me esitasime Konkurentsiameti poolt läbiviidud avalike konsultatsioonide raames. Palume ametil ja ministeeriumil neid ettepanekuid tõsiselt kaaluda. Ühtlasi palume Konkurentsiametil avaldada enda seisukoht selle kohta, kas õiguslikult on võimalik, et Eleringi võrguteenuse tüüptingimused kinnitatakse Eleringi poolt kavandatult tagasiulatuva mõjuga nii, et turuosalised peavad juba enne tüüptingimuste kinnitamist neid järgima ja täitma (tahteavalduste esitamise näol) hakkama? Lisad: - Elering AS teavituskiri Enefit Power AS-le - Eesti Energia poolt avalike konsultatsioonide raames 28.09.2020 ja 16.04.2021 edastatud ettepanekud Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Hando Sutter juhatuse esimees EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee Teavitus Eleringi AS uute elektri võrguteenuste tüüptingimuste ning hinnakirja kehtestamisest Meie: 14.05.2021 nr 2-13/2021/424 Lugupeetud lepingupartner Seoses energiasüsteemi struktuuri kiire muutumisega, mille tulemusena kannab ülekandevõrk senise energia transportija asemel suuremat varustuskindluse tagaja rolli, on Elering AS (edaspidi Elering) käivitanud võrgutasu struktuuri ajakohastamise, millega täiendatakse hetkel kehtivat vaid energiapõhist ülekandetasu võimsus- ja tarbimiskohakomponentidega. Turuosalistele õigete hinnasignaalide andmiseks, ebamõistlike investeeringute ärahoidmiseks ja vähimate kuludega varustuskindluse tagamiseks, on uue struktuuriga hinnakirja kasutuselevõtt vältimatu. Planeerime hetkel uutel võrgulepingu tüüptingimustel (edaspidi tüüptingimused) põhineva ülekandeteenuse hinnakirja kehtestada alates 1. jaanuarist 2022. a. Alustasime võrgutasude struktuuri muutmise vajaduse tutvustamisega 2018. aastal, edastades turuosalistele arvamuse avaldamiseks tüüptingimused ning selgitasime võimsuskomponendi osakaalu kehtestamise vajadust ning ajakava. Pidasime turuosalisi kaasavaid uue võrgutasu struktuuri arutelusid mitmete liitumiste ja võrguteenuste klientide nõukoja koosolekute raames. Elering esitas Konkurentsiametile uute tüüptingimuste ning hinnakirja kooskõlastamise taotluse 31.07.2020. Selle meneltuse käigus alustas Konkurentsiamet 11.09.2020 tüüptingimuste kooskõlastamiseks avalikku konsultatsiooni, edastades turuosalistele Eleringi uued tüüptingimused, mille osas oli turuosalistel võimalik oma tagasiside esitada kuni 28.09.2020 kuupäevani. Konkurentsiamet esitas turuosaliste tagasiside Eleringile kommenteerimiseks 28.10.2020. Oma kommentaarid esitas Elering Konkurentsiametile 26.11.2020. Konkurentsiamet teavitas Eleringi 04.12.2020, et pikendab Eleringi poolt esitatud tüüptingimuste kooskõlastamise taotluse menetlemise tähtaega 180 päevani. 15.03.2021 esitas Elering Konkurentsiametile ühtlasi uue hinnataotluse. Konkurentsiamet avaldas 31.03.2021 Eleringi uued taotletavad tariifikomponendid oma kodulehel. Lootsime jätta teile piisavalt aega muudatuste sisseviimiseks, kuid paraku ei ole uute tüüptingimuste ning hinnakirja menetlus toimunud Eleringi poolt eeldatud ajagraafikus, sest 01.04.2021 teavitas Konkurentsiamet Eleringi sellest, et amet ei saa tüüptingimuste kooskõlastamist läbi viia planeeritud tähtaja jooksul. Konkurentsiameti hinnangul Eleringi tüüptingimuste kooskõlastustaotluse osas, on haldusakti andmise tõenäoliseks ajaks Eleringi hinnataotluse läbivaatamise aeg, mis on ameti hinnangul hetkel hiljemalt 30.09.2021. Tulenevalt elektrituruseaduse § 74 lõigetest 1 ja 2 hakkab võrguettevõtja poolt kehtestatud võrgutasu kehtima 90 päeva pärast võrgutasu avaldamist üleriigilise levikuga päevalehes ja tüüptingimised 30 päeva pärast teate avaldamist üleriigilise levikuga päevalehes, mistõttu on tüüptingimuste ning uue Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected] hinnakirja kehtestamine võimalik praeguste eelduste kohaselt alates 01.01.2022, kuid seaduses toodud teavitamise tähtajad ei pruugi Teile jätta piisavalt võimalust omapoolsete analüüside läbiviimiseks ning vajadusel võrgulepingutes kokkulepitud tarbimistingimuste korrigeerimiseks. Nimelt saab klient kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste punkti 14.2 kohaselt esitada Eleringile tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmiseks, millega soovitakse vähendada lepingus lubatud maksimaalset tootmis- ja/või tarbimisvõimsust või tarbimiskohtade arvu, taotluse hiljemalt jooksva kalendriaasta 30. juuniks. Eeltoodud nõude täitmisel hakkab vastav poolte vahel sõlmitud lepingumuudatus kehtima alates järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist. Juhul, kui klient esitab võrguettevõtjale vähendamistaotluse pärast jooksva kalendriaasta 30. juunit, hakkab poolte vahel sõlmitud lepingumuudatus kehtima ülejärgmise kalendriaasta 1. jaanuarist. Eelnevast tulenevalt pidasime vajalikuks antud infole tähelepanu juhtida ja kinnitada Teile, et planeerime praeguse seisuga uutele võrgulepingu tüüptingimustele üle minna ning nendest lähtuvad uued tariifikomponendid kasutusele võtta koheselt pärast Konkurentsiameti poolsete menetluste lõppu, st orienteeruvalt 30.09.2021, mis tagaks uue hinnakirja kehtima hakkamise alates 01.01.2022. Toodud põhjusel juhime tähelepanu, et Teil tasub juba praegu hinnata oma võrgulepingutes kokkulepitud tarbimiskohtade arvu ning maksimaalseid võimsuste vajadusi. Olukorras, kui Teie ettevõte toodud mahus tarbimisvõimsust või tarbimiskohti ei vaja, hinnata, kas Teil oleks mõistlik esitada nende vähandamise taotlus. Taotlus tuleks esitada hiljemalt 30.06.2021, sellisel juhul saab Elering need arvesse võtta juba uute võrgutasude kehtima hakkamisel. Võrgulepingus toodud võimsuste ning tarbimiskohtade arvu täpsustamiseks või nende vähenamiseks palun võtke Eleringiga ühendust, saates oma küsimused või avaldused e-postiaadressile [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Veskimägi Juhatuse esimees Mirjam Pihlak, tel 715 1309 Lisa 1: Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud Elering AS võrgutasud Lisa 2: Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud Elering AS-i elektri võrgulepingu tüüptingimused Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected] Teade: Avalik konsultatsioon Elering AS-i elektrienergia ülekande võrguteenuse tasude osas 11.09.2020 alustas Konkurentsiamet avalikku konsultatsiooni Elering AS-i elektri võrgulepingu tüüptingimuste osas. Seoses nimetatud tüüptingimustega on Elering AS esitanud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks elektrienergia ülekande võrguteenuse tasude taotluse. Kooskõlastada soovitavad võrgutasud on järgmised: Taotletav Nimetus Ühik võrgutasu 330 kV edastamistasu €/MWh 5,28 330 kV tarbimiskoha tasu €/tarbimiskoht/aastas 46 826 330 kV võimsustasu €/MVA/aastas 704,6 110 kV edastamistasu €/MWh 8,54 110 kV tarbimiskoha tasu €/tarbimiskoht/aastas 11 531 110 kV võimsustasu €/MVA/aastas 1 160,6 <110 kV edastamistasu €/MWh 10,14 <110 kV tarbimiskoha tasu €/tarbimiskoht/aastas 24 661 <110 kV võimsustasu €/MVA/aastas 1 395,1 Reaktiivenergia tasu €/Mvarh 1,54 Käesolevaga Konkurentsiamet alustab avalikku konsultatsiooni Elering AS-i ülaltoodud võrgutasude osas. Selleks palume turuosalistelt muuhulgas vastuseid järgnevatele küsimustele: 1) Kas peate Elering AS-i ülaltoodud võrgutasude struktuuri põhjendatuks (energia kogusest sõltuv tasu ja energia kogusest sõltumatud tasud)? Kui ei pea, siis palume oma seisukohta põhjendada. 2) Kui peate Elering AS-i ülaltoodud võrgutasude struktuuri põhjendatuks, siis kas plaanite oma tarbimiskohtade võrguühenduste arvu ja läbilaskevõimsusi vähendada? Kui ei, siis palume oma seisukohta põhjendada. 3) Kui plaanite oma tarbimiskohtade võrguühenduste arvu ja läbilaskevõimsusi vähendada, siis mitu võrguühendust ja millise läbilaskevõimsusega alles jäetakse? Konkurentsiamet ootab turuosaliste tagasisidet ja kommentaare kooskõlastamisele esitatud võrgutasude kohta hiljemalt 16.04.2021 aadressil [email protected]. 667 2400 Tatari 39 | 10134 Tallinn www.konkurentsiamet.ee Kooskõlastatud Konkurentsiameti otsusega nr ELERING AS ELEKTRI VÕRGULEPINGU TÜÜPTINGIMUSED SISUKORD 1. Üldsätted ............................................................................................................................. 2 2. Mõisted ............................................................................................................................... 2 3. Võrguühenduse tagamine ja võrguteenuste kvaliteet.......................................................... 4 4. Ülekantud elektrienergia mõõtmine .................................................................................... 5 5. Võrgutasu ............................................................................................................................ 6 6. Võrgutasu maksmine .......................................................................................................... 7 7. Nõuded elektripaigaldistele ................................................................................................ 9 8. Tootmisseadmetele kohalduvad erinõuded ......................................................................... 9 9. Releekaitse ja automaatika ................................................................................................ 10 10. Lülitustoimingud ja elektrikatkestused ......................................................................... 10 11. Poolte muud kohustused................................................................................................ 12 12. Vastutus kohustuse rikkumise eest ................................................................................ 15 13. Kahju hüvitamine .......................................................................................................... 16 14. Lepingu muutmine, ülesütlemine ja lõppemine ............................................................ 16 15. Tahteavaldused .............................................................................................................. 17 16. Erimeelsuste lahendamine ............................................................................................. 18 Võrgulepingu tüüptingimuste lisa nr. 1 .................................................................................... 19 1 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad “Elering AS elektri võrgulepingu tüüptingimused” (edaspidi: tüüptingimused) määravad kindlaks Elering AS (edaspidi: võrguettevõtja) õigused ja kohustused võrguühenduse kasutajale (edaspidi: klient) võrguettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud võrgulepingu või liitumislepingu (edaspidi: leping) alusel võrguteenuste osutamisel ning kliendi õigused ja kohustused lepingu täitmisel. 1.2 Seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv tüüptingimus on tühine. 1.3 Tüüptingimused kehtivad sõlmitavate võrgulepingute ja tüüptingimuste kehtima hakkamise ajal jõus olevate võrgulepingute kohta sõltumata sellest, kas tüüptingimused on võrgulepingule lisatud või mitte. Võrguettevõtja tagab tüüptingimuste kättesaadavuse oma veebilehel. Võrgulepingule kohalduvad alati kehtivad tüüptingimused. 2. Mõisted 2.1 Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1 avariiolukord – ehk talitlushäiring on sise- või välispõhjusest tingitud sündmuse põhjustatud elektrisüsteemi normaalolukorra või selle elektripaigaldiste normaaltalitluse häirituse olukord; 2.1.2 avariitõrjeautomaatika seadmed: 2.1.2.1 asünkroonkäigu automaadid (AKA); 2.1.2.2 eraldus- e. jaotusautomaadid (JAAF); 2.1.2.3 koormuse vähendamise automaadid (KVA); 2.1.2.4 pinge järgi koormuse vähendamise automaadid (PKVA); 2.1.2.5 pinge järgi koormuse taaslülituse automaadid (PTLA); 2.1.2.6 sagedusautomaadid (SA); 2.1.2.7 sageduse järgi taaslülitusautomaadid (STLA). 2.1.3 elektrienergia - aktiivenergia ja reaktiivenergia; 2.1.4 elektrikatkestus – seisund, mil tarbimiskohas esinevad samaaegselt mõlemad alljärgnevad tingimused: 2.1.4.1 pinge on alla 1% lepingulisest pingest kestvusega üle automaatika toimimise aja; 2.1.4.2 tekib tarbimiskohaga normaalskeemi alusel ühendatud tarbijate ja/või tootjate tarbimise või tootmise vähenemine, v.a. kui selle põhjustas kliendi tegevus (tegevusetus) või rike kliendi elektripaigaldises (sh releekaitse või automaatika väärtöö); 2.1.5 elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; 2.1.6 elektripaigaldise juhtimine – korralduse andmine lülitustoimingu teostajale elektripaigaldise talitlusseisundi muutmiseks, sh sisse- või väljalülitamiseks; 2.1.7 elektrisüsteem – elektrienergia tootmise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega ja tarbijatega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega; 2.1.8 elektrisüsteemi talitluse juhtimine – elektrisüsteemi või selle osa varustuskindlust tagav tegevus, mis seisneb võrguettevõtja korraldustes tema juhtimisel olevate seadmete, nende üksikelementide ning releekaitse ja automaatika seadmete sisse- ja väljalülitamiseks, remonti või töösse viimiseks, muudatuste tegemiseks releekaitse ja automaatikaseadmetes, samuti kliendi tootmisseadmete aktiiv- või reaktiivvõimsuse või pinge reguleerimiseks; 2 2.1.9 elektrivarustuse piiramine – võrguteenuse osutamise piiramine või katkestamine ühes või mitmes liitumispunktis selleks, et tagada elektrisüsteemi võimsuste bilanss ja elektrisüsteemi kui terviku funktsioneerimine; 2.1.10 hinnakiri – võrguettevõtja poolt kehtestatud loetelu(d) võrgutasudest, mida klient peab võrguettevõtjale tasuma osutatavate teenuste ja tehtavate kulutuste eest. Hinnakiri on õigusaktides ettenähtud juhtudel ja ulatuses kooskõlastatud või kinnitatud õigusaktides sätestatud pädeva järelevalveasutuse poolt ning õigusaktides ettenähtud juhtudel, ulatuses ja korras avalikustatud; 2.1.11 hinnapakett – hinnakirjas esitatud võrgutasude kogum; 2.1.12 käit – igasugune tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks; 2.1.13 leping – kliendi ja võrguettevõtja vahel sõlmitud kas tähtajaline või tähtajatu võrguteenuste osutamist reguleeriv leping koos kõigi selle muudatuste, lisade ja lahutamatute osadega, sealhulgas tüüptingimustega; 2.1.14 liitumisleping – võrguettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud leping kliendile võrguühenduse loomiseks ja/või võrguühenduse kasutamise ja/või tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmiseks; 2.1.15 liitumispunkt - kliendi elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguettevõtja võrguga, mis määrab kliendi ja võrguettevõtja vahelise vastutuse ja elektripaigaldiste omandi- või valduse piiri; 2.1.16 lülitustoimingud – elektripaigaldisega seotud toimingud elektrilise seisundi muutmiseks, sealhulgas nii talitlusseisundi muutmiseks kui ka elektripaigaldiste käiduga seotud tööde teostamiseks, sealhulgas: 2.1.16.1 elektripaigaldise juhtijale loa andmine elektripaigaldise sisse- või väljalülitamiseks; 2.1.16.2 elektripaigaldise juhtija poolt lülitamise teostajale korralduse andmine elektripaigaldise talitlusseisundi muutmiseks, sh sisse- või väljalülitamiseks (elektripaigaldise juhtimine); 2.1.16.3 elektripaigaldise talitlusseisundi muutmine, nt sisse- või väljalülitamine. 2.1.17 maksetähtpäev - päev, millal tasu peab olema laekunud võrguettevõtja arvelduskontole; 2.1.18 mõõtepunkt - koht, kus mõõdetakse seda kohta läbivat elektrienergiat; 2.1.19 mõõtesüsteem – mõõtevahendite ja lisaseadmete kogum, mis on ette nähtud võrgust tarbitud või võrku antud elektrienergia koguste määramiseks; 2.1.20 piiriülese mõjuga kaitse – releekaitse seade, mille tööpiirkond ületab kliendi ja võrguettevõtja vahelise elektripaigaldise omandi või valduse piiri; 2.1.21 rike – elektrisüsteemi seisund, mis võib põhjustada häireid elektrisüsteemis või sellega ühendatud elektripaigaldistes; 2.1.22 taatlemine – protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega; 2.1.23 taatlusmärgis – taatluskleebis, taatlusplomm või taatlustempli jäljend; 2.1.24 tarbimiskoht – koht, kus klient võib ühe või mitme liitumispunkti kaudu kasutada võrguühendust, kusjuures mitme liitumispunkti olemasolul on tegu sama tarbimiskohaga vaid juhul, kui võrguühenduse katkestuse korral ühes tarbimiskoha liitumispunktis on võrguettevõtjal võimalik tagada võrguühendus sama tarbimiskoha teise liitumispunkti kaudu ning liitumispunktid asuvad sama alajaama piires; 2.1.25 tarbimistingimused – lepingus tarbimiskoha osas sätestatud nimipinge, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrgust tarbimisel (maksimaalne lubatud tarbimisvõimsus) ja elektrikatkestuste maksimaalsed likvideerimise ajad; 3 2.1.26 tootmistingimused – lepingus tarbimiskoha osas sätestatud nimipinge, võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel (maksimaalne lubatud tootmisvõimsus) ja elektrikatkestuste maksimaalsed likvideerimise ajad; 2.1.27 tasu - kliendi poolt lepingu ja/või õigusaktide alusel võrguettevõtjale makstav või maksmisele kuuluv mistahes rahasumma, sealhulgas lepingu alusel makstav tasu võrguteenuste eest, viivised, leppetrahvid ja võrguettevõtjale tekitatud kahju hüvitamiseks makstavad summad; 2.1.28 tehnilised eeskirjad - õigusaktides, kliendi ja võrguettevõtja vahel sõlmitud lepingutes ning tüüptingimustes viidatud tehnilised nõuded, tüüptingimuste lisas 1 toodud standardid ning eeskirjad, mille täitmine on vajalik elektrisüsteemi toimimise ning elektripaigaldiste ohutuse tagamiseks. 2.1.29 toimimistõrge – elektriseadme seisundi (sees või väljas asend) säilimine selle muutmise katse korral; 2.1.30 võrguteenus – võrguettevõtja poolt lepingu alusel kliendile osutatav teenus, sealhulgas: 2.1.30.1 elektrienergia edastamise võimaldamine põhivõrgus liitumispunktini või alates liitumispunktist; 2.1.30.2. elektrienergia edastamine põhivõrgus liitumispunktini või alates liitumispunktist; 2.1.30.3 mõõteandmete kogumine ja töötlemine; 2.1.30.4 kõigi punktides 2.1.30.1 - 2.1.30.2 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste osutamine. 2.1.31 võrguühendus - elektriline ühendus võrgu ja kliendi elektripaigaldise vahel; 2.1.32 võrguühenduse kasutamine – võrguühenduse kasutamine kliendi poolt lepingus sätestatud mahus, korras, parameetritega ja tingimustel; 2.1.33 võrguühenduse kasutamise tingimused – tarbimis- või tootmistingimused või muud tehnilised tingimused; 2.1.34 võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks kliendi liitumispunktini või liitumispunktist. 3. Võrguühenduse tagamine ja võrguteenuste kvaliteet 3.1 Võrguettevõtja on kohustatud osutama kliendile lepinguga kokkulepitud tarbimiskohtades lepinguga kokkulepitud tingimustele vastavat võrguteenust. 3.2 Pinge reguleerimine: 3.2.1 Võrguettevõtja tagab, et võrgu pinge normaalolukorras on: 3.2.1.1 nimipingel 330 kV vahemikus 300 ... 362 kV; 3.2.1.2 nimipingel 110 kV vahemikus 105 ... 123 kV; 3.2.1.3 nimipingel 35 kV vahemikus 31,5 ... 38,5 kV; 3.2.1.4 nimipingel 20 kV vahemikus 18,0 ... 22,0 kV; 3.2.1.5 nimipingel 15 kV vahemikus 13,5 ... 16,5 kV; 3.2.1.6 nimipingel 10 kV vahemikus 9,0 ... 11,0 kV; 3.2.1.7 nimipingel 6 kV vahemikus 5,4 ... 6,6 kV. 3.2.2 Võrguettevõtja kohustub kliendilt saadud automaatse pingeregulaatori sätted rakendama mõistliku aja jooksul. Nimetatud sätted peavad jääma punktides 3.2.1.1- 3.2.1.7 toodud pingevahemikesse. Trafodel, kus automaatsed pingeregulaatorid puuduvad, on võrguettevõtja kohustatud viima astmelülitid kliendi poolt nõutud pingeastmetele mõistliku aja jooksul. 4 3.3 Võrguettevõtja tagab, et võrgu sageduse muutumise vahemik normaalolukorras on 49,8...50,2 Hz. 3.4 Klient tagab, et tema elektripaigaldised toimivad punktis 3.2 esitatud pinge ja punktis 3.3 esitatud sageduse hälvete piirides nii, et need täidavad tehnilistes eeskirjades sätestatud nõudeid. 3.5 Avariiolukorras võib pinge ja/või sagedus väljuda punktides 3.2 ja 3.3 sätestatud hälvete piiridest ning esineda elektrikatkestusi. 3.6 Võrguettevõtja poolt osutatavad võrguteenused peavad muuhulgas vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi: kvaliteedinõuded) toodud nõuetele. 4. Ülekantud elektrienergia mõõtmine ja maksimaalse tarbimisvõimsuse fikseerimine 4.1 Võrguettevõtja tagab tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise nõuetekohaste mõõteseadmete abil kooskõlas õigusaktidega, tüüptingimustega ning lepinguga. 4.2 Ülekantud elektrienergia kogused määratakse kindlaks lepinguga kokkulepitud mõõtepunktides asuva võrguettevõtja mõõtesüsteemiga, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 4.3 Maksimaalne tarbimisvõimsus fikseeritakse läbi elektrienergia mõõtmise ühe minutilise ajaperioodi jooksul. 4.4 Võrguettevõtja peab teostama oma kulul liitumispunkti või mujale paigaldatud mõõtesüsteemi metroloogilist ja tehnilist teenindamist. 4.5 Kaugmõõtmist (mõõtmiste ja andmete edastamist) korraldab võrguettevõtja, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 4.6 Kliendi sellekohase soovi korral võimaldab võrguettevõtja kliendile viimase kulul kliendi mõõteandmete reaalajas jälgimise, välja arvatud, kui see pole tehnilistel põhjustel võimalik. 4.7 Kui mõõtepunkt ei asu liitumispunktis, siis vastavalt kas liidetakse mõõdetud kogusele või lahutatakse sellest arvutuslikud elektrienergia kaod mõõtepunkti ja liitumispunkti vahelises võrgus või selle osades. Juhul, kui võrguettevõtja poolt on võrgu ehitustööde käigus rajatud mõõtepunkt liitumispunkti, võetakse liitumispunkti rajatud mõõtepunkt võrguettevõtja poolt kasutusse ning pooled on kohustatud allkirjastama vastava lepingu muudatuse. 4.8 Mõõtesüsteem on võrguettevõtja poolt plommitud. Plommide eemaldamine ilma võrguettevõtja loata või nende rikkumine on keelatud. 4.9 Klient on kohustatud teatama võrguettevõtjale viivitamatult mõõtesüsteemi või selle plommide ning taatlusmärgiste kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtesüsteemi rikkest või selle näitude mõjutamisest või moonutamisest. 4.10 Kliendi kirjalikul nõudmisel peab võrguettevõtja korraldama mõõtesüsteemide kontrolli. Kui taatlemisel selgub, et mõõtesüsteem on nõuetele mittevastav, kannab kontrollimise kulud võrguettevõtja. Muudel juhtudel kannab kontrollimisega seotud kulud klient võrguettevõtja poolt esitatud arve alusel. Kui mõõtesüsteem ei kuulu võrguettevõtjale, on võrguettevõtjal mõõtesüsteemi kontrollimiseks vastavalt käesolevas punktis sätestatud kliendi õigused. 4.11 Mõõtesüsteemi rikke või mõõtesüsteemi või selle plommide kahjustuste, kaotsimineku, puudumise või hävimise korral, mida pole põhjustanud kliendi või kolmanda isiku tegevus või tegevusetus, samuti muul juhul, kui mõõtesüsteemi alusel määratud elektrienergia kogus ei vasta kliendi või kolmanda isiku tegevusest või tegevusetusest sõltumatul põhjusel tegelikult ülekantud elektrienergia kogusele, lähtuvad pooled ülekantud elektrienergia koguste määramisel arvutuslikust printsiibist. Arvesse võetakse eelnenud analoogsete 5 päevade mõõtmistulemusi, kaugmõõtmiste tulemusi, kliendi kontrollarvestite mõõtmistulemusi, erakorralisi tarbimise või tootmise muutusi jms. Käesolevas punktis toodud alustel elektrienergia koguse määramise kohta koostab võrguettevõtja koos kliendi esindajaga akti, mille alusel ta esitab kliendile lepingule vastava arve. 4.12 Mõõtesüsteemi rikke, selle näidu mõjutamise või moonutamise või mõõtesüsteemi või selle plommide kahjustuste, kaotsimineku või hävimise korral, mis oli põhjustatud kliendi või kolmanda isiku tegevusest või tegevusetusest (ebaseaduslik kasutamine), määratakse ülekantud elektrienergia kogus vastavuses õigusaktidega. 5. Võrgutasu 5.1 Klient on kohustatud tasuma võrguettevõtjale võrguteenuste osutamise eest viimase poolt kooskõlas õigusaktidega sätestatud tasu (edaspidi: võrgutasu) ning võrguettevõtja poolt kehtestatud võrgutasude hinnakiri moodustab lepingu lahutamatu osa. 5.2 Võrgutasu arvestamine algab võrgulepingu alusel liitumislepingu järgse liitumispunkti valmimistähtajale järgnevast päevast. Juhul, kui liitumispunkt on tegelikkuses valminud varem ja liituja võtab selle kasutusele, algab võrgutasu arvestamine liitumispunkti kasutusele võtmise päevast. Juhul, kui liitumispunkti ei valmi liitumislepingus kokkulepitud tähtajaks, algab võrgutasu arvestamine tegeliku valmimise päevale järgnevast päevast. 5.3 Võrguettevõtjal on õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel õigus võrgutasude hinnakirja ühepoolselt muuta ning muudetud hinnakiri saab lepingu osaks selle kehtima hakkamisest. 5.4 Kliendile kohalduva võrgutasu suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liitumispunkti pingetasemest. 5.5 Võrguettevõtja liigitab liitumispunktid kolme pingetaseme vahel sõltuvalt liitumispunkti nimipingest: 330 kV, 110 kV ja 110 kV trafo alampinge pool pingel 6-35 kV. Sõltuvalt liitumispunkti pingetasemest kohaldatakse alljärgnevaid hinnapakette: 5.5.1 330 kV pingetasemel võrguteenuste kasutamise eest maksab klient järgnevalt: 5.5.1.1 aktiivenergia tarbimisel edastamistasu tariifi A1 alusel ning reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.5.1.2 aktiivenergia võrku andmisel reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.5.1.3 võimsustasu vastavalt tarbimiskoha maksimaalsele lubatud tarbimisvõimsusele tariifi V1 alusel; 5.5.1.4 tarbimiskoha tasu vastavalt tarbimiskohtade arvule tariifi T1 alusel. 5.5.2 110 kV pingetasemel võrguteenuste kasutamise eest maksab klient järgnevalt: 5.5.2.1 aktiivenergia tarbimisel edastamistasu tariifi A2 alusel ning reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.5.2.2 aktiivenergia võrku andmisel reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.5.2.3 võimsustasu vastavalt tarbimiskoha maksimaalsele lubatud tarbimisvõimsusele tariifi V2 alusel; 5.5.2.4 tarbimiskoha tasu vastavalt tarbimiskohtade arvule tariifi T2 alusel. 5.5.3 110 kV trafo alampinge poole pingetasemel võrguteenuste kasutamise eest maksab klient järgnevalt: 6 5.5.3.1 aktiivenergia tarbimisel edastamistasu tariifi A3 ning reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.5.3.2 aktiivenergia võrku andmisel reaktiivenergiatasu reaktiivenergia tarbimisel ja reaktiivenergia võrku andmisel tariifi R alusel igal kauplemisperioodil liitumispunkti kohta; 5.5.3.3 võimsustasu vastavalt tarbimiskoha maksimaalsele lubatud tarbimisvõimsusele tariifi V3 alusel 5.5.3.4 tarbimiskoha tasu vastavalt tarbimiskohtade arvule tariifi T3 alusel. 5.6 Nendel kauplemisperioodidel, mille kohta võrguettevõtja on andnud korralduse muuta reaktiivenergia bilanssi liitumispunktis etteantava pingetaseme või reaktiivenergia hulga kaudu, punktis 5.5 toodud reaktiivenergiatasu tariifi R ei rakendata. 5.7 Osutatud võrguteenuse mahud leitakse igas liitumispunktis igal kauplemisperioodil eraldi võrguettevõtja võrgust kliendi võrku üle kantud ja kliendi võrgust võrguettevõtja võrku üle kantud elektrienergia kohta. 5.8 Kui kliendil on mitu liitumispunkti erinevatel pingetasemetel, summeeritakse arvestusperioodil võrguteenuse kogused tarbitud ja toodetud elektrienergia kogustele eraldi iga pingetaseme liitumispunktides, sh on vastavalt punktile 5.7 erisuunalised võrguteenuse mahud arvestatud eraldi. 5.9 Tarbimiskohta maksimaalse lubatud tarbimisvõimsuse eest maksab klient võimsustasu vastavalt lepingus märgitud tarbimisvõimsusele ja pingeastmele, MVA põhiselt aasta kohta. 5.9.1 tarbimiskoha puhul, kus ühes tarbimiskohas on liitumispunktid erinevatel pingeastmetel, maksab klient võimsustasu vastavalt valemile: LPVpingeaste Võimsustasu tarbimiskohas = ∑ ∙ TKV ∙ Vpingeaste LPVsum kus, LPVpingeaste on ühe pingeastme liitumispunktide maksimaalne lubatud tarbimisvõimsus; LPVsum on tarbimiskoha kõigi liitumispunktide maksimaalsete lubatud tarbimisvõimsuste summa; TKV on tarbimiskoha maksimaalne lubatud tarbimisvõimsus Vpingeaste on vastava pingeastme võimsustasu tariif 5.9.2 tarbimiskoha puhul, kus lepingus sätestatud maksimaalse lubatud tarbimisvõimsuse väärtused on perioodiliselt erinevad, maksab klient võimsustasu vastavalt lepingus märgitud garanteeritud maksimaalse lubatud tarbimisvõimsuse väärtusele. 5.9.3 kui võrgulepingus on sätestatud mitme tarbimiskoha ülene maksimaalne lubatud tarbimisvõimsus, siis klient maksab võimsustasu iga tarbimiskoha eest eraldi. 5.10 Tarbimiskoha tasu maksab klient vastavalt lepingus märgitud pingeastmele, tarbimiskoha põhiselt aasta kohta. 5.10.1 tarbimiskoha puhul, kus ühes tarbimiskohas on liitumispunktid erinevatel pingeastmetel, maksab klient tarbimiskoha tasu vastavalt valemile: LPpingeaste Tarbimiskoha tasu tarbimiskohas = ∑ ∙ Tpingeaste LPsum kus, LPpingeaste on ühe pingeastme liitumispunktide arv; LPsum on tarbimiskoha kõigi liitumispunktide arv; Tpingeaste on vastava pingeastme tarbimiskoha tariif. 6. Võrgutasu maksmine 7 6.1 Klient tasub võrgutasu ning muud lepingust tulenevad tasud võrguteenuse osutamisele järgneva kalendrikuu 21. kuupäevaks vastavalt esitatud arvele. Punktis 5.9 ja 5.10 arvestatud aastase tasu tasub klient arve alusel igakuiselt 12 võrdses osas. Edastamistasu arveldatakse igakuiselt vastavalt liitumispunktis võrguettevõtja võrgust kliendi võrku üle kantud ja kliendi võrgust võrguettevõtja võrku üle kantud elektrienergia kogustele. 6.2 Tasu loetakse makstuks päeval, millal see laekub võrguettevõtja arvelduskontole. 6.3 Kui klient ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt viivist 0,05% maksetähtpäevaks maksmata tasult päevas kuni kogu tasu täieliku laekumiseni võrguettevõtjale. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasu laekumise päeval. Arvete osalisel tasumisel kustutakse võlgnevusest kõigepealt viivis ning seejärel põhisumma, kusjuures varem sissenõutavaks muutunud summad kustutatakse enne hiljem sissenõutavaks muutunud summasid. 6.4 Kui klient ei nõustu võrguettevõtja poolt esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, kohustub ta sellest võrguettevõtjale viivitamatult pärast arve kättesaamist kirjalikult teatama, märkides ära kõik mittenõustumise põhjused. Osalise mitteaktsepteerimise korral on klient kohustatud tasuma aktsepteeritud osa eest vastavalt lepingule. Võrguettevõtja on kohustatud hiljemalt viie (5) päeva jooksul teate kättesaamisest arvates kontrollima kliendi avaldust ja teatama kliendile kontrolli tulemustest. Kontrollimise toimingu tõttu võib võrguettevõtja määrata hilisema maksetähtpäeva. Juhul, kui selgub, et arve oli õige, maksab klient võrguettevõtjale arvel näidatud tasu koos viivisega. 6.5 Kui korrigeeriva arve tulemusena või mingil muul põhjusel tekib kliendil ettemaks, mis on suurem kui 50 eurot, kannab võrguettevõtja selle kliendile viie (5) tööpäeva jooksul tagasi, välja arvatud punktis 6.6 toodud juhtudel või kui klient teatab võrguettevõtjale enne enammakstud summa tagastamise tähtaega oma soovist jätta enammakstud summa ettemaksuks. Kui võrguettevõtja ei maksa tagasimaksmisele kuuluvaid summasid kliendile tagasi ettenähtud tähtajaks, on kliendil õigus nõuda võrguettevõtjalt viivist 0,05% maksetähtpäevaks maksmata summalt päevas. 6.6 Klient on võrguettevõtja nõudmisel kohustatud maksma ettemaksu järgmistel juhtudel: 6.6.1 klient on jooksval aastal rohkem kui kolm korda hilinenud tasu maksmisega üle kümne (10) päeva; 6.6.2 kliendi juures avastatakse mõõtesüsteemi rike, selle moonutamine, mõõtesüsteemi või selle plommide ning taatlusmärgiste rikkumine, kaotsiminek või hävimine, mis toimus kliendi kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tulemusel või kliendi muu tegevuse või tegevusetuse tulemusel; 6.6.3 kliendi suhtes esitatakse pankrotihoiatus või pankrotiavaldus või alustatakse pankroti- või likvideerimismenetlust või muudest asjaoludest on ilmne, et kliendil võib lähiajal osutuda võimatuks täita kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi; 6.6.4 kliendi liitumispunktis on katkestatud elektrivarustus kliendi poolse lepingu rikkumise tõttu; 6.6.5 muudel lepingus sätestatud juhtudel. 6.7 Võrguettevõtjal on õigus nõuda ettemaksu tasumist võrguteenuse osutamise kuule eelneva kuu 25. kuupäevaks. 6.8 Ettemaksu suurus ei tohi ületada kahe kuu maksete summat, mis määratakse kuue kuu, mil klient võrguteenust kasutas, keskmise võrguteenuse tasu alusel. Kui kliendi poolt tasutud ettemakse on suurem tegelikult järgmisel kuul tasumisele kuuluvast maksest, arvestatakse rohkem makstud summa järgmise kuu ettemaksu katteks. Kui tegelik võrguteenuse tasu on suurem kui ettemaks, tasub klient puudu oleva summa võrguettevõtja poolt esitatud arve alusel. 6.9 Pooltel on õigus teineteise vastu olevaid nõudeid tasaarvestada üksnes poolte eraldi kirjalikul kokkuleppel. 8 7. Nõuded elektripaigaldistele 7.1 Pooled peavad tagama, et nende omandis või valduses olevad elektripaigaldised vastavad lepingule ning tehnilistele eeskirjadele ja ei tekitaks olulisi häireid elektrisüsteemi varustuskindlusele ega halvendaks elektrienergia ülekannet. Samuti on pooled kohustatud kasutama elektripaigaldisi nii, et teistele võrguga liitunud isikutele ei tekiks tehnilistele eeskirjadele (sh õigusaktidele) mittevastavaid kõrvalmõjusid või häireid. 7.2 Kumbki pool tagab tema omandis või valduses oleval territooriumil või ehitises või elektripaigaldises paikneva lepinguga seotud liitumispunkti, mõõtesüsteemide ja nende plommide ning taatlusmärgiste säilimise, puutumatuse, korrashoiu ja vastavuse, kaitse- ja ohutusnõuete täitmise vastavalt tehnilistele eeskirjadele. 7.3 Klient peab esitama võrguettevõtjale kirjalikult viimase poolt nõutud tehnilistes eeskirjades ettenähtud võrguettevõtja ja/või süsteemihalduri kohustuste täitmiseks vajalikku teavet liinide, trafode, generaatorite ja kompenseerimisseadmete parameetrite ja nende kasutamise kohta. 8. Tootmisseadmetele kohalduvad erinõuded 8.1 Klient tohib oma võrguga liita tootmisseadmeid kooskõlas õigusaktide, Elering AS põhivõrguga liitumise tüüptingimuste (edaspidi: liitumistingimused) ja tehniliste eeskirjade nõuetega. 8.2 Juhul, kui kliendi võrku soovitakse liita elektripaigaldisi, mille tagajärjel lepingus sätestatud kliendi elektripaigaldis ja/või võrguühenduste kasutamise tingimused muutuvad liitumistingimuste mõttes, on klient kohustatud esitama võrguettevõtjale taotluse liitumismenetluse algatamiseks. 8.3 Liitumismenetlusele ning kliendi võrguga liitujate kooskõlastamisele kohaldatakse õigusaktides ning liitumistingimustes sätestatud nõudeid. 8.4 Liitumismenetlust ei algatata juhul kui toimub tarbimis- ja tootmistingimuste muutmine maksimaalse lubatud tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamiseks või mitme tarbimiskoha käsitlemiseks ühena tarbimiskohtade summaarset tarbimisvõimsust suurendamata. 8.4.1 Maksimaalse lubatud tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine või soovi avaldamine tarbimiskohtade ühena käsitlemiseks tarbimiskohtade summaarset tarbimisvõimsust suurendamata toimub kliendi poolt võrguettevõtjale esitatud vastavasisulise avalduse alusel. 8.5 Klient, kelle omandis või valduses on elektrijaam, peab tagama: 8.5.1 elektrijaamas järgneva kalendriaasta plaaniliste hoolduste ja seisakute kohta võrguettevõtjale kirjalikult andmete esitamise; 8.5.2 elektrijaama või selle osa avariiliste väljalülitumiste korral planeeritava katkestuse pikkuse jm kohta informatsiooni esitamise võrguettevõtjale; 8.5.3 elektrijaama võrgueeskirja nõuetele vastavuse korrapärase kontrolli ning esitama kirjalikult võrguettevõtjale andmed vastavate kontrollitoimingute plaani ning läbiviimise kohta; 8.5.4 elektrijaama põhitoite ja reservühenduse lahus töötamise; 8.6 Klient, kelle elektrivõrguga on ühendatud elektrijaamu või generaatoreid, peab igal aastal edastama võrguettevõtjale oma elektrivõrguga ühendatud tootmisseadmete andmed vastavalt võrguettevõtja interneti veebilehel olevatele tingimustele ja andmevormile. 8.7 Klient peab teatama võrguettevõtjale kirjalikult vähemalt 6 (kuus) kuud ette võimalikest muutustest kliendi või kliendi võrguga liitunud üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega 9 elektrijaamas selleks, et selgitada muutuste mõju põhivõrgule ja teha vajaduse korral muutused või täiendused põhivõrgus, ning leppima võrguettevõtjaga enne muudatuse tegemist kirjalikult kokku vastavas tegevuses ning muutustest tekkivate kulutuste jaotamises. Võimalikeks muutusteks on: 8.7.1 uus 110 kV liin või 110 kV ülempingega trafo; 8.7.2 kliendi või kolmanda isiku võrku liidetud tootmisseadme või sellega seotud elektripaigaldise asendamine või lepingus sätestatud parameetrite muutmine; 8.7.3 kliendi või kolmanda isiku võrku liidetud olemasoleva tootmisseadme juhtimissüsteemi asendamine või selle või lepingus sätestatud parameetrite muutmine; 8.7.4 otseliini lisamine võrguettevõtjaga ühendatud tarbija, tootja või segapaigaldise elektripaigaldisega. 8.8 Käesolevas peatükis sätestatu ei kohaldu tootmisseadmetele, mis ei tööta sünkroonselt elektrisüsteemiga, sh nn. varugeneraatoritele. 9. Releekaitse ja automaatika 9.1 Pooled on kohustatud hoidma nende omandis või valduses olevad elektripaigaldiste releekaitse ja automaatikaseadmed ning sündmuste salvestid töökorras. 9.2 Võrguettevõtja on kohustatud andma vajadusel tehnilist informatsiooni põhivõrguga liidetava ja põhivõrgus olemasolevate kaitseseadmete ühilduvusest ja andma ette kaitseseadmete sätete väärtused. 9.3 Kliendi võrgu releekaitse ja automaatika peab vastama ja toimima võrguettevõtja poolt etteantud tingimustele ja tehnilistele eeskirjadele. 9.4 Kliendi võrku ühendatud elektrijaamad peavad olema varustatud eraldusautomaatikaga vastavalt tehnilistele eeskirjadele. 9.5 Pooled on kohustatud tagama nende omandis või valduses olevate elektripaigaldiste häiringute ja rikete kaitse. 9.6 Klient peab arvestama, et võrguettevõtja liinikaitse ei pruugi olla reserveerivaks kaitseks liiniga ühenduses olevale trafole. 9.7 Klient on kohustatud vähemalt 2 (kaks) kuud ette kirjalikult kooskõlastama võrguettevõtjaga oma releekaitse ja automaatika selektiivsuse, kiiruse, tundlikkuse ja töökindluse tagamiseks piiriülese mõjuga kaitse ja automaatika sätted, toimed ja funktsioonid või nende muudatused, samuti vastavad mõõtetrafode ülekande muudatused, eelkõige järgnevalt: 9.7.1 Kliendi keskpinge lattidele ühendatud kaitsete sätted; 9.7.2 Kliendi trafo ülempinge kaitsed; 9.7.3 Kliendi liini kaitsed; 9.7.4 Generaatori pinge- ja sageduse kaitsete sätted. 10. Lülitustoimingud ja elektrikatkestused 10.1 Võrguettevõtja tagab, et elektrikatkestused likvideeritakse vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” sätestatud tähtaegadele, välja arvatud punktides 10.6, 10.12.1- 10.12.5 toodud juhul. 10 10.2 Elektripaigaldiste, sealhulgas tema üksikelementide, releekaitse ning automaatika, lülitustoimingute teostamine toimub lepinguga kokkulepitud korras, sealhulgas lepinguga kokkulepitud isikute loal ja poolt. 10.3 Teise poole juhtimisel olevat elektripaigaldist võib iseseisvalt sisse või välja lülitada üksnes lepingus, sealhulgas tüüptingimustes ettenähtud juhtudel, samuti otsese ohu tekkimisel elule, tervisele või varale. 10.4 Avariitõrjeautomaatika seadme poolt väljalülitatud võimsuslüliteid võib erijuhiste puudumisel sisse lülitada vaid võrguettevõtja loal. 10.5 Trafo tähtühenduste neutraalide maandamine: 10.5.1 Võrguettevõtjal on õigus igal ajahetkel muuta võrguettevõtjale kuuluva trafo neutraali maandamise režiimi; 10.5.2 Kliendile kuuluvate 110 - 330 kV trafode ülempingemähiste tähtühenduste maandamine või mittemaandamine toimub võrguettevõtja korraldusel. Maandamata tähtühendus peab trafo omaniku poolt olema varustatud liigpinge kaitsega; 10.5.3 Klient on kohustatud muutma kliendile kuuluva trafo neutraali maandamise režiimi alates võrguettevõtja poolt vastava korralduse saamisest kuni 24 tunni jooksul. 10.6 Võrguettevõtjal on õigus süsteemi või selle osa varustuskindluse tagamiseks erakorralises olukorras lülitada kliendi tarbimine tehniliselt vajalikus mahus välja. 10.7 Pool peab jooksva kuu 15. kuupäevaks edastama teisele poolele kooskõlastamiseks kirjalikult järgmiseks kuuks planeeritud liitumispunkti pingetustamise aja ja kestuse, kui ühel poolel on vaja ajutiselt eraldada elektripaigaldis võrgust hoolduse, remondi, kontrollimise või mõnel muul eelnevalt planeeritaval mõistlikul põhjusel. 10.8 Teine pool peab hiljemalt kümme (10) päeva jooksul punktis 10.7 nimetatud teatise saamisest kooskõlastama talle esitatud elektripaigaldiste elektrikatkestuste aja ja kestuse või kooskõlastamata jätmise korral esitama sama tähtaja jooksul elektripaigaldiste elektrikatkestuste aja ja/või kestuse kohta põhjendatud vastuväited, mida teatise saatnud pool võimaluse korral arvestab, nihutades elektripaigaldiste elektrikatkestuse aega kuni kolmkümmend (30) päeva planeeritust varasemaks või hilisemaks ja/või võimaluse korral lühendades elektrikatkestuse kestust. 10.9 Kui pool ei esita oma kooskõlastust punktis 10.8 toodud korras või kui tema vastuväiteid ei ole võimalik lahendada elektripaigaldiste elektrikatkestuste aja ja kestuse muutmisega punktis 10.8 sätestatud korras, elektrikatkestust ei toimu. 10.10 Kui pool teistkordselt sama kalendriaasta jooksul ei kooskõlasta samade elektripaigaldiste elektrikatkestuste aega ja kestust või tema poolt esitatud vastuväiteid ei saa lahendada elektripaigaldiste elektrikatkestuste aja ja kestuse muutmisega punktis 10.8 toodud korras, on teatise saatnud poolel õigus teostada nimetatud elektripaigaldiste elektrikatkestust enda poolt valitud ajal. 10.11 Elektripaigaldiste elektrikatkestust planeerides peavad pooled ühildama elektripaigaldiste elektrikatkestuste ajad, kui see on võimalik ja ei põhjusta pooltele ülemääraseid kulutusi. 10.12 Võrguettevõtjal on õigus teha elektrikatkestus või lubada selle tekkimist: 10.12.1 avariiolukorras ja rikke korral ilma eelnevalt ette teatamata juhul, kui see on vältimatu inimeste elu või tervise kaitse tagamiseks, elektrisüsteemi töökindluse tagamiseks, avariiolukorra või rikke likvideerimiseks või avariiolukorra või rikke või suurema avariiolukorra või rikke ärahoidmiseks või kahju või suurema kahju ärahoidmiseks; 10.12.2 kui klient kasutab elektripaigaldisi, millised alandavad elektrienergia või võrguteenuse kvaliteeti või varustuskindlust põhivõrgus võrreldes kehtivate nõuetega; 10.12.3 kui võrguettevõtja on saanud sellekohase taotluse kliendilt; 10.12.4 kui on avastatud ebaseaduslik võrguteenuse kasutamine või elektrienergia tarbimine; 11 10.12.5 kui on takistatud võrguettevõtja ligipääs kliendi omandis või valduses oleval maatükil või ehitises asuva(te) mõõtesüsteemi(de) kontrollimiseks, asendamiseks või oma elektripaigaldise käitamiseks vajalike tööde tegemiseks. 10.13 Kui elektrikatkestus tehti punktides 10.6, 10.12.1 - 10.12.5 sätestatud juhtudel või on tingitud ühest või mitmest nimetatud punktides loetletud asjaolust, sündmusest, tegevusest või tegevusetusest, siis ei pea võrguettevõtja elektrikatkestust kliendiga kooskõlastama ega sellest kliendile eelnevalt teatama. Võrguettevõtja on sellisel juhul kohustatud teavitama klienti elektrikatkestusest esimesel võimalusel. 10.14 Võrguettevõtja kohustub taastama kliendi süül või kliendi omandis või valduses oleval territooriumil või ehitises või elektripaigaldises kolmandast isikust tuleneval põhjusel toimunud elektrikatkestuse korral võrguühenduse pärast katkestuse aluseks olnud asjaolu kõrvaldamist kliendi või kolmanda isiku poolt. Sellisel juhul on klient kohustatud hüvitama võrguettevõtja poolt seoses elektrikatkestusega ja võrguühenduse taastamisega kantud kulutused võrguettevõtja esimesel nõudmisel. 10.15 Pooled on kohustatud teatama teineteisele viivitamatult telefoni või elektronposti teel sellistest võrgu riketest, mis mõjutavad teise poole tegevust, sealhulgas, mis võivad põhjustada planeerimata elektrikatkestuse, ja kordama teadet teise poole nõudmisel kirjalikult. 11. Poolte muud kohustused 11.1 Võrguettevõtja on kohustatud: 11.1.1 taastama avariiolukordades elektrisüsteemi normaalolukorra esimesel võimalusel; 11.1.2 kõrvaldama mõõtesüsteemi rikked esimesel võimalusel; 11.1.3 teavitama klienti kõigist mõõtesüsteemis tehtavatest plaanilistest töödest, sealhulgas arvestite vahetustest, vähemalt 5 (viis) päeva ette. Tehtud tööde või toimingute kohta koostatakse akt, millest üks eksemplar saadetakse kliendile. Kliendi sellekohase soovi korral on kliendil õigus osaleda akti koostamise juures; 11.1.4 teavitama klienti viimase nõudel sellise avarii- ja häiritud olukorra tekkimise põhjustest, mis mõjutab kliendi elektripaigaldisi; 11.1.5 teatama koheselt kliendile avarii- või häiritud olukorra tekkimisest põhivõrgus, kui see vähendab oluliselt kliendi varustuskindlust; 11.1.6 mistahes kooskõlastamise nõude korral teisele poolele kooskõlastuse andmisega ebamõistlikult või põhjuseta mitte viivitama või kooskõlastuse andmisest ebamõistlikult või põhjuseta mitte keelduma; 11.1.7 selgitama kliendile viimase soovi korral lepingu (sealhulgas tehniliste eeskirjade) sisu ning neist tulenevaid poolte kohustusi ja õigusi; 11.1.8 teatama kliendile viivitamatult kirjalikult: 11.1.8.1 kui selleks pädev isik või organ on otsustanud võrguettevõtja lõpetada, seahulgas sundlõpetada; 11.1.8.2 kui võrguettevõtja vastu on esitatud hagiavaldus summas, mis ületab 20% võrguettevõtja omakapitalist; 11.1.8.3 kui võrguettevõtja suhtes on esitatud avaldus pankroti väljakuulutamiseks või temale on esitatud pankrotihoiatus; 11.1.8.4 kui toimub võrguettevõtja ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine; 11.1.8.5 kõigist asjaoludest, mis halvendavad või võivad halvendada võrguettevõtja võimet täita lepingus sätestatud kohustusi nõuetekohaselt. 11.1.9 hoidma lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist, saladuses seoses lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega talle kliendi kohta teatavaks saanud 12 mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada kliendi huve või mille saladuses hoidmise vastu kliendil eeldatavalt on või võib olla huvi; 11.1.10 täitma kõiki muid lepingust, õigusaktidest, tehnilistest eeskirjadest ja kliendi vastavatest õigustest tulenevaid kohustusi. 11.2 Klient on kohustatud: 11.2.1 esitama võrguettevõtjale viimase nõudmisel teavet, mida on vaja põhivõrgu töörežiimide planeerimiseks; 11.2.2 täitma võrguettevõtja poolt ette antud releekaitse ja automaatika tingimusi; 11.2.3 täitma võrguettevõtja poolt ette antud korraldusi 110 - 330 kV trafode neutraali maanduse režiimide osas; 11.2.4 tagama, et elektrienergia tarbimine toimub ainult liitumispunkti kaudu nii, et kogu tarbitav elektrienergia mõõdetakse lepingu lisas toodud mõõtesüsteemiga; 11.2.5 planeerima oma töörežiime nii, et need ei põhjustaks kõrvalekaldeid normaalolukorrast võrguettevõtjal ega kolmandatel isikutel; 11.2.6 täitma kõrvalekaldumatult kõiki võrguettevõtja elektrisüsteemi talitluse juhtimise alaseid korraldusi, kui need ei ohusta inimelusid ja seadmete säilivust; 11.2.7 hoidma töös lepinguga kokkulepitud avariitõrjeautomaatika seadmeid; 11.2.8 kooskõlastama võrguettevõtjaga eelnevalt kõigi lepingu lisas „Elektripaigaldiste lülitustoimingud“ toodud nimekirjas olevate ja kliendile kuuluvate elektripaigaldiste remondigraafikud; 11.2.9 teavitama võrguettevõtjat viivitamatult kirjalikult põhivõrguga liidetud kliendi elektripaigaldiste omaniku või valdaja muutumisest, näidates ära uue omaniku või valdaja isiku, registrikoodi ja kontaktandmed, ning võrguteenuste tarbimise lõpetamisest ja maksma võrguettevõtja poolt esitatud arve alusel kõik tasud ning tagama, et põhivõrguga liidetud elektripaigaldiste uus omanik või valdaja ning klient sõlmiksid võrguettevõtjaga viimase nõudel kirjaliku kokkuleppe, millega põhivõrguga liidetud elektripaigaldiste uus omanik või valdaja võtab üle kõik lepingust tulenevad kliendi õigused ja kohustused; 11.2.10 kindlustama võrguettevõtjale võimaluse paigaldada kliendi territooriumile ja ehitistesse kliendi elektrivarustuse tagamiseks vajalikke võrguettevõtja omandisse jäävaid elektripaigaldisi (sh mõõtesüsteeme, sideseadmeid jne); 11.2.11 tagama võrguettevõtjale kuuluvate kliendi territooriumil asuvatele eelmises punktis viidatud elektripaigaldistele nende hooldamiseks ja korrashoiuks vajaliku juurdepääsu; 11.2.12 tagama võrguettevõtjale võimaluse päevasel ajal takistamatult kontrollida kliendi elektripaigaldisi, mis võivad mõjutada põhivõrgu talitlust, kui võrguettevõtja on sellest soovist kliendile ette teatanud. Kliendil on õigus päevasel ajal kontrollida kliendi elektripaigaldisi võrguettevõtja alajaamas, teatades sellisest soovist võrguettevõtjale mõistliku aja ette. 11.2.13 mitte võtma tasu punktides 11.2.10-11.2.12 sätestatud kohustuste täitmise eest; 11.2.14 seadma võrguettevõtja sellekohase soovi korral võrguettevõtja kasuks sõlmitud lepingus ja tüüptingimuste punktides 11.2.10-11.2.11 nimetatud tegevuste tagamiseks servituute. 11.2.15 mistahes kooskõlastamise nõude korral teisele poolele kooskõlastuse andmisega ebamõistlikult või põhjuseta mitte viivitama või kooskõlastuse andmisest ebamõistlikult või põhjuseta mitte keelduma; 11.2.16 teatama võrguettevõtjale viivitamatult kirjalikult: 11.2.16.1 kui selleks pädev isik või organ on otsustanud juriidilisest isikust kliendi lõpetada, seahulgas sundlõpetada; 11.2.16.2 kui kliendi vastu on esitatud hagiavaldus summas, mis ületab 20% kliendi omakapitalist; 13 11.2.16.3 kui kliendi suhtes on esitatud avaldus pankroti väljakuulutamiseks või temale on esitatud pankrotihoiatus; 11.2.16.4 kui toimub juriidilisest isikust kliendi ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine; 11.2.16.5 kõigist asjaoludest, mis halvendavad või võivad halvendada kliendi võimet täita lepingus sätestatud kohustusi nõuetekohaselt. 11.2.17 hoidma lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist, saladuses seoses lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega talle võrguettevõtja kohta teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada võrguettevõtja huve või mille saladuses hoidmise vastu võrguettevõtjal eeldatavalt on või võib olla huvi; 11.2.18 tagama lepingu kehtivuse ajal poolte vahel sõlmitud liitmislepingus toodud nõuete, eeskirjade ning muud asjaomaste kohustuste täitmise juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti; 11.2.19 mitte ületama lepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalset lubatud tarbimisvõimsust, mida võrguettevõtja võib kontrollida ühe minuti pikkuse perioodi keskmise võimsusena ja käsitleb seda reaalse tarbimisena; 11.2.20 mitte ületama lepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalset lubatud tootmisvõimsust, mida võrguettevõtja võib kontrollida ühe minuti pikkuse perioodi keskmise võimsusena ja käsitleb seda reaalse tootmisena, v. a juhul kui antud ületamine on võrguettevõtja poolt eelnevalt kooskõlastatud; 11.2.21 lepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalset lubatud tarbimisvõimsuse ületamisel tasuma punktis 12.3 nimetatud leppetrahvi või läbima liitumisprotsessi tarbimiskoha tarbimisvõimsuse suurendamiseks vähemalt maksimaalselt lubatud tarbimisvõimsust ületanud võimsuse ulatuses. Klient on kohustatud esitama liitumistaotluse 30 päeva jooksul maksimaalselt lubatud tarbimisvõimsuse ületamise ilmnemisest, sõlmima liitumispakkumise järgse liitumislepingu selles toodud kehtivusaja jooksul, täitma liitumislepingus toodud tingimused liitumisepingus toodud tähtaegadel ja sõlmima võrgulepingu suurendatud maksimaalselt lubatud tarbimisvõimsuse fikseerimiseks hiljemalt 30 päeva jooksul võrguettevõtja poolt lepingupakkumise esitamisest. Toodud juhul edastab võrguettevõtja kliendile liitumislepingu pakkumise, mille kohaselt saab klient kuni liitumislepingu lõpliku täitmiseni kasutada tarbimiskoha suurendatud maksimaalset lubatud tarbimisvõimsust perioodidel, kui see ei põhjusta elektrivõrgu elementide ülekoormumist ning mille kasutamiseks edastab võrguettevõtja kliendile pärast liitumistasu I osamakse tasumist suurendatud maksimaalselt lubatud tarbimisvõimsuse fikseerimiseks võrgulepingu, mis tuleb kliendi poolt allkirjastada hiljemalt 30 päeva jooksul võrguettevõtja poolt lepingupakkumise esitamisest. 11.2.22 täitma kõiki muid lepingust, õigusaktidest, tehnilistest eeskirjadest ja võrguettevõtja vastavatest õigustest tulenevaid kohustusi. 11.3 Pooled on kohustatud: 11.3.1 tagama lepingu täitmisega seotud ja teise poole poolt aktsepteeritud isikutele ööpäevaringse vaba ning tasuta juurdepääsu lepingu täitmisega seotud mõõte- ja sidesüsteemidele. 11.3.2. tagama enda omandis või valduses olevate elektripaigaldiste käidu ja ümberehituse vähemalt ulatuses, mis tagab nende vastavuse lepingule ja õigusaktidele ning tingimustele, mis võimaldab pooltel täita lepingut vastavalt lepingus sätestatud tingimustele, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Käidutoimingutes juhinduvad pooled Elering ASi 26.02.2020 kinnitatud „Elering AS elektripaigaldiste käidu ohutusjuhendist“; 11.3.3 tagama enda omandis või valduses olevate elektripaigaldiste ümberehituse või renoveerimise korral tehnilistes eeskirjades toodud nõuete täitmise 14 elektripaigaldiste osas, millel on mõju teise poole elektripaigaldistele, kui ei ole kokku lepitud teisti. 12. Vastutus kohustuse rikkumise eest 12.1 Võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguteenuste osutamine või seda piirata lepingu rikkumise puhul, milleks loetakse eelkõige: 12.1.1 klient ei ole tasunud võrguettevõtjale tasusid, mille kohta võrguettevõtja poolt kliendile saadetud vastava teatise postitamisest on möödunud viisteist (15) päeva ning klient ei ole selle aja jooksul puudust kõrvaldanud; 12.1.2 klient kasutab elektripaigaldisi, mis ei vasta tehniliste eeskirjade nõuetele ning mis ohustavad elektrisüsteemi või selle osa varustuskindlust või põhjustavad võrgus elektrienergia kvaliteedi olulise halvenemise (ebanormaalne pinge, sagedus või võimsus). 12.1.3 kliendi tarbimine tarbimiskohas ületab lepingus sätestatud maksimaalset lubatud tarbimisvõimsust. 12.1.4 klient rikub oluliselt muid lepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi. 12.2 Pooled vastutavad lepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest. 12.3 Klient on kohustatud maksma võrguettevõtjale igakordse lepingus sätestatud maksimaalse lubatud tarbimisvõimsuse ületamise ja punktis 11.2.19 nimetatud tingimuste rikkumise eest leppetrahvi suuruses, mis vastab punkt 5.9 kohase viie (5) kordsele tarbimisvõimsuse järgsele kalendriaasta võimsustasule. Leppetrahvi arvestamise aluseks on maksimaalset lubatud tarbimisvõimsust ületav võimsuse osa, kui ületamine on suurem kui 0,1 MVA-d. Ühe ööpäeva jooksul toimunud tarbimisvõimsuse ületamisi käsitletakse ühe tarbimisvõimuse ületamisena. Leppetrahvi tasutakse täiendavalt lisaks lubatud tarbimisvõimsust ületavas osas maksmisele kuuluvale võimsustasule. Leppetrahv ja täiendav võimustasu tasutakse ühe maksena vastavalt võrguettevõtja arve alusel. 12.4 Pooled vastutavad isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma kohustuste täitmiseks. 12.5 Pool ei vastuta oma lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmata jätmise ja/või mittekohase täitmise (kohustuse rikkumine) eest, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. 12.6 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, sealhulgas: 12.5.1 loodusõnnetused; 12.5.2 elektripaigaldiste ehitamise ajal kehtinud projekteerimisnorme ületav äike, tuul ja jäide; 12.5.3 tulekahju; 12.5.4 streik; 12.5.5 terrorism; 12.5.6 eriolukorra väljakuulutamine; 12.5.7 elektrienergia tarbimise piiramine vastavalt punktile 10.6. 12.7 Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 12.8 Võrguettevõtja ei vastuta oma lepingust (sh tehnilistest eeskirjadest) tulenevate kohustuste täitmise eest, kui selle põhjustab kliendi tegevus, mis on vastuolus lepinguga või tehniliste eeskirjadega. 15 12.9 Võrguettevõtja ei taga lepinguga kokku lepitud võrguteenuse kvaliteedi parameetreid juhtudel, mis on põhjustatud kliendist, sh kliendi tegevustest, tootmisseadme nõuetele mittevastavusest (sh tootmisseadme nõuetekohasuse katsetuste teostamise ajal). 12.10 Võrgutasu vähendamisel kvaliteedinõuete rikkumise korral lähtub võrguettevõtja majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“. 12.11 Võrguettevõtja ei vastuta kliendile tekkiva kahju eest, mille tingivad võrgus esinevad liigpinged või kiired pingemuutused (pingelohud). 12.12 Võrguettevõtja ei vastuta kliendile tekkiva kahju, mille põhjustab võrguettevõtja kui süsteemihalduri õiguspärane tegevus elektrisüsteemi normaalolukorra tagamiseks vastavalt õigusaktidele. 13. Kahju hüvitamine 13.1 Pool hüvitab teisele poolele lepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju lepinguga ettenähtud juhtudel ja korras. Otseseks kahjuks on muuhulgas kohustuste rikkumise tõttu võrgu või selle osa sh. mõõtesüsteemide kahjustuste kõrvaldamisega ja/või ümberehitamisega seotud kulud. 13.2 Pool peab tekkinud kahjust teadasaamisest mõistliku aja jooksul teatama teisele poolele kirjalikult kahju arvatava suuruse ja kahju hüvitamise aluse, sealhulgas kahju olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid. 13.3 Pool peab vaatama teise poole kahjunõude läbi ja hüvitama nõudes märgitud kahju kolmekümne (30) päeva jooksul kahjunõude ja punktis 13.2 loetletud dokumentide saamisest või kahjunõude mittetunnistamisel esitama sama tähtaja jooksul kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. 14. Lepingu muutmine, ülesütlemine ja lõppemine 14.1 Lepingut saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel või muudel lepingus või õigusaktides ettenähtud alustel. Võrguettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi järgides tüüptingimuste ühepoolseks muutmiseks seaduses sätestatud korda. 14.2 Tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmiseks, millega soovitakse vähendada lepingus lubatud maksimaalset tootmis- ja/või tarbimisvõimsust või tarbimiskohtade arvu, peab klient esitama võrguettevõtjale taotluse hiljemalt jooksva kalendriaasta kolmekümnendaks (30.) juuniks. Eeltoodud nõude täitmisel hakkab vastav poolte vahel sõlmitud lepingumuudatus kehtima alates järgneva kalendriaasta esimesest (1.) jaanuarist. Juhul, kui klient esitab võrguettevõtjale vähendamistaotluse pärast jooksva kalendriaasta kolmekümnendat (30.) juunit, hakkab poolte vahel sõlmitud lepingumuudatus kehtima ülejärgmise kalendriaasta esimesest (1.) jaanuarist. 14.3 Hinnakirja muutmisest teatab võrguettevõtja kliendile kirjalikult vähemalt üheksakümmend (90) päeva enne muudatuste jõustumist, avaldades muudetud hinnakirja vähemalt ühes (1) üleriigilises ajalehes, oma veebilehel ja edastades selle kliendile posti või elektronposti teel. Võrguettevõtja kohustub kliendi nõudmisel andma selgitusi muudatuste kohta. 14.4 Tüüptingimuste muutmisest teatab võrguettevõtja kliendile kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne muudatuste jõustumist, avaldades teate vähemalt ühes (1) üleriigilises ajalehes ja edastades selle kliendile posti või elektronposti teel. Muudetud tüüptingimused avaldab võrguettevõtja oma veebilehel ja edastab kliendile posti või elektronposti teel. Võrguettevõtja kohustub kliendi nõudmisel andma selgitusi muudatuste kohta. 16 14.5 Mistahes ajahetkel kehtivad võrguettevõtja tüüptingimused on lepingu, sealhulgas kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade, muudatuste ja täienduste lahutamatuks osaks, sõltumata nende vahetust lisamisest lepingule. 14.6 Kliendil on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette. 14.7 Võrguettevõtjal on õigus leping üles öelda ja tarbimiskoht võrgust lahti ühendada, kui: 14.7.1 võrguühendus on võrguettevõtja poolt katkestatud lepingu rikkumise, sealhulgas tasude mittekohase maksmise, tõttu ja see katkestus on kestnud järjest vähemalt 180 päeva ning klient ei ole selle aja jooksul lepingu katkestamise aluseks olevat asjaolu kõrvaldanud. 14.7.2 klient on oluliselt rikkunud lepingus, sealhulgas ei ole tähtaegselt esitanud punktis 11.2.21 nimetatud taotlust või õigusaktides sätestatud kohustusi nii, et selle tulemusena ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu jätkamist, ja seda rikkumist ei heastata võrguettevõtja poolt selleks kliendile antud mõistliku aja jooksul. 14.8 Võrguettevõtja on kohustatud teatama kliendile lepingu ülesütlemisest kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette. 14.9 Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kaasa arvatud lepingu kehtetus, kohaldatakse ka pärast lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Eelmises lauses sätestatu kehtib iseäranis sätete kohta, mis määravad pooltevaheliste vaidluste lahendamise, lepingu sätete tõlgendamise viisi, konfidentsiaalsuse ning poolte vastutuse ja kahju hüvitamise. Samuti tuleb sõltumata lepingu lõppemisest täita kõik lõppemise hetkeks juba tekkinud kohustused, sealhulgas tasuda kõik sissenõutavaks muutunud või lepingu kehtivuse ajal toimunud sündmuse tulemusena pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud maksed vastavalt lepingule. 15. Tahteavaldused 15.1 Kui lepinguga või tüüptingimustega ei ole ette nähtud teisiti, siis kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus) loetakse ametlikult ja kooskõlas lepinguga esitatuks, kui tahteavaldus on antud teisele poolele üle allkirja vastu või edastatud elektronposti või muu eelnevalt kahepoolselt kirjalikult aktsepteeritud elektroonilise kanali (nt spetsiaalne infotehnoloogiline lahendus) kaudu saadetud või telefoni teel lepingus märgitud või teisele poolele kirjalikult teatatud kontaktaadressidel või –numbritel. 15.2 Teade loetakse kätteantuks, kui: 15.2.1 see on edastatud elektronposti teel lepingus märgitud või teisele poolele punktis 15.1 viisil teatatud elektronpostiaadressil või muu elektroonilise kanali kaudu saadetud lähetus on registreeritud tehnoloogiliselt; 15.2.2 telefonikõne on salvestatud. 15.3 Kõik tahteavaldused loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui need on tehtud poole poolt otseselt selleks volitatud isikute poolt. 15.4 Lepingule allakirjutamisega annab klient võrguettevõtjale nõusoleku võrguettevõtja telefoninumbrile saabunud kliendi kõnede salvestamiseks ning kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude kliendi poole tehtud toimingute tõendamiseks. 17 16. Erimeelsuste lahendamine 16.1 Lepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. 16.2 Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus lepingus sätestatud kohtus, sellise sätte puudumisel kostja asukohajärgses kohtus. Õigusaktides sätestatud juhtudel ja alustel on pooltel õigus pöörduda erimeelsuste lahendamiseks Konkurentsiameti poole. 18 Võrgulepingu tüüptingimuste lisa nr. 1 1. EVS-EN 50160 Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused; 2. EN 50110 Operation of electrical installations; 3. IEC 61000 sarja standardid; 4. EVS-EN 61936-1 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV - Osa 1: Üldnõuded; 5. EVS-EN 50522 Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine; 6. Ettevõttestandard EE 10421629 ST 8:2004 “Vahelduvvoolu elektrienergia mõõtmine. Tehnilised nõuded tehingutes kasutatavatele mõõtekompleksidele kõrgepingel”; 7. EVS-EN 61869-1 Mõõtetrafod Osa 1: Üldnõuded 8. EVS-EN 61869-2 Mõõtetrafod Osa 2: Lisanõuded voolutrafodele; 9. EVS-EN 61869-3 Mõõtetrafod Osa 3: Lisanõuded induktiivpingetrafodele; 10. EVS-EN 60044-3 Mõõtetrafod – Osa 3: Ühitatud trafod; 11. EVS-EN 50482 Mõõtetrafod: Kolmefaasilised induktiivpingetrafod pingega Um kuni 52 kV; 12. EVS-IEC 60038 IEC Standardpinged; 13. IEC 60870-5-104 Telecontrol equipment and systems, part 5-104; 14. IEC 60050-415 International electrotehnical Voculaburary part 415: Wind turbine generator systems; 15. IEC 60071-1 Insulation co-ordination – Part 1: Definitions, Principes and rules; 16. IEC 60664-1: Insulation coordination for equipment within low-voltage systems - Part 1: Principles, requirements and tests. Ülaltoodud standardites reguleerimata küsimustes lähtutakse esmajoones Eesti Vabariigi EVS standarditest, viimaste puudumisel CENELEC-i standarditest, viimaste puudumisel ISO ja IEC standarditest ning viimaste puudumisel ANSI standarditest. 19
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel