dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. mai 2021
Viit
24.5-6/21-0070/3283
Registreeritud
21. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK, EIS
Funktsioon
24.5 Transpordiprojektide koordineerimine
Sari
24.5-6 Raudteeprojektide toimikud
Toimik
24.5-6/21-0070
Vastutaja
Kristjan Kaunissaare (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond)

Failid

  • 📎24.5-621-00703283 21.05.2021 Väljaminev kiri.asice1151 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 21.05.2021 nr 24.5-6/21-0070/3283 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Rail Balticu Eesti osa vahearuanne 2020 Käesolevaga esitan Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse kohase Rail Balticu Eesti osa ehitamise tegevuskava eelarveaasta kohta ning projekti vahearuande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: RB vahearuanne 2020 VV protokollilise otsuse projekt Kristjan Kaunissaare 639 7682 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 ARUANNE Käesolev aruanne on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusele (vastu võetud 19.06.2017, välja kuulutanud Vabariigi Presidendi 29.06.2017 otsusega nr 151). Vastavalt nimetatud seaduse §3 kajastab vahearuanne Rail Balticu (edaspidi: RB) Eesti osa ehitamise 2020. aasta tegevuste kokkuvõtet. Üldist RB on uus rajatav Euroopa rööpmelaiusega kiirraudtee, mis ühendab Balti riigid Lääne-Euroopa raudteevõrguga. Raudtee trass kulgeb Tallinnast Pärnu, Riia ja Panevežyse kaudu Kaunaseni, kust edasi ühendub see Leedu piiril Poola ja sedakaudu muu Kesk-Euroopa raudteevõrgustikuga. Kokku on lepitud ka Kaunase ja Vilniuse vahel Euroopa rööpmelaiusega raudteeühenduse loomine projekti raames. Raudtee projektkiiruseks on 240 km/h (kaubarongide maksimumkiirus 120 km/h). Riikidevahelise leppe kohaselt rajatakse raudtee kahe rööpapaariga, täielikult elektrifitseerituna. Ehitatakse Euroopa „standardlaiusega“ 1435 mm (praegu Balti riikides kasutatav raudtee on 1520 mm rööpmelaiusega). Raudtee pikkus läbi kolme Balti riigi on 870 km, sellest Eestis 213 km (RB pikkus Eestis sisaldab nii Muugalt algava kaubaveo- kui Ülemistelt algava reisiveoharu pikkust). RB (raudtee) ehitamiseks on kolm Balti riiki loonud ühisettevõtte RB Rail AS (keskusega Riias), milles kõigil riikidel on valdusettevõtete kaudu 1/3 suurune osalus. RB Rail AS ülesandeks on praeguses faasis raudtee rajamise koordineerimine, spetsiifilisemad ülesanded on raudtee tehnilise projekti koostamine, RB tarvis ehitusmaterjalide hangete korraldamine, raudteeühenduse turundamine (tulevikus reisija- ja kaubavoogude muudelt transpordiliikidelt raudteele saamiseks). RB raudtee ehitamise eest oma riikide territooriumitel vastutavad riigid ise. Ülesanded on antud eelnimetatud valdusettevõtetele, kelleks Eestis on Rail Baltic Estonia OÜ (RBE). RB ühisettevõte jälgib see juures asjakohaste standardite ja juhiste arvestamist, et saavutada rajatava taristu koostalitlusvõime. Vastavalt RBE uuendatud omaniku ootustele on RBE ülesandeks pärast Rail Baltic raudtee valmimist tegutseda vastava avaliku taristu raudteeinfrastruktuuri ettevõtjana. Raudtee ja sellega kaasnevate rajatiste ehitusmaksumuseks on praegu kooskõlas 2017. aastal valminud RB tasuvusanalüüsi tulemustega arvestatud kokku 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil on raudtee maksumus vastavalt 2018.a täpsustatud RB Eesti osa eelprojektile (milles on mh arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusel tehtud ettepanekutest tulenevate kuludega) ca 1,59 miljardit eurot. Prognoositav kogumaksumus vaadatakse üle projektlahenduste valmimise järgselt ning ehitushangete tulemuste alusel. Sõltuvalt ehitusturu olukorrast võib tegelik ehitus kujuneda nii prognoositust soodsamaks kui vähem soodsaks. Samuti otsitakse projekteerimisel jätkuvalt võimalusi saavutada nõutav kvaliteet ja vastavus kokku lepitud standarditele eelprojektist soodsamate tehniliste lahendustega. Samas võivad projekti kogumaksumusele ka negatiivset mõju avaldada seotud osapoolte esitatavad projekteerimistingimused asukohapõhistele lahendustele. Projekti ajakava osas on oluline jälgida ehitussektori arengut nii taristu kui tsiviilehituse osas. Oluline on vältida ehitusturu ülekuumenemist seoses suurte avalike vahendite mahtudega, mis võib tähendada projekti elluviimise jaotamist seni kavandatust pikemale perioodile. See tuleb omakorda eelnevalt teiste osapooltega kokku leppida ning vajadusel saavutada asjakohaste õigusaktide uuendamine. Raudtee ehituse rahastamine on planeeritud valdavalt Euroopa Liidu (EL) Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) koos riikide poolse omafinantseeringuga. Praeguseni on rahastust taotletud neljas CEF taotlusvoorus ning nende tulemusel on RB ühisprojekti elluviimiseks eraldatud rahalisi vahendeid üle 1,1 miljardi euro, sellest ca 940 miljonit eurot CEF toetusena. Enamus RB rajamiseks ja käiku andmiseks vajalikku rahastust tuleb taotleda käimasoleval Euroopa Liidu eelarveperioodil (2021-2027). Maksimaalne rahastamismäär CEF-st on perioodil 2014-2020 85% abikõlblikest kuludest, käimasoleval perioodil1 kuni 90% abikõlblikest kuludest. Reaalne EL toetusmäär, mis arvestab tööde rahastamisel projekti finantsvajakuga, on tööde korral ca 81% (ehk riikide panus on ca 19% tööde maksumusest) ja muude tegevuste korral 85% (riikide panus vastavalt 15% nende tegevuste maksumusest). 2021. aastal esitasime täiendava taotluse CEF VII vooru, mis kuulutati välja perioodi 2014-2020 CEF määruse alusel. Uue CEF määruse kohase esimese vooru avamine taotluste esitamiseks toimub esialgse info kohaselt k.a teisel poolaastal. Eestis (Rail Baltic Estonia OÜ ning MKM) töötab RB projektiga 2021. aasta keskpaigas lõpul 45 inimest, 2026. aasta lõpuks (RB valmimiseks) ca 70 inimest. Lisaks sellele ca 15 inimest Maa-ametis, kes töötavad RB maade omandamisega ning Transpordiameti personal, kelle koordineerida on RB viaduktide ehitus. Eraldi koostöölepped on sõlmitud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Keskkonnaametiga täiendavate projektipõhiste menetlejate tööle võtmiseks RB ehituslubade ja KMH- de läbivaatamiseks/väljastamiseks. Ühisettevõttes RB Rail AS töötab hetkeseisuga Eesti, Läti ja Leedu projektidega ca 150 inimest. 2020. aasta tegevuste vahearuanne Rail Balticu elluviimine Eestis käib üldiselt viimati kokku lepitud ajakava kohaselt. See tähendab, et arvestatud on CEF 2014. aasta taotlusvooru tulemusena sõlmitud rahastamisleppe (nn CEF I) 2019. aasta lõpus kinnitatud muudatuse kohase tegevuste ajakavaga. Selle ajakava kohaselt on RB Eesti osa põhitrassi (raudteemulle ja pealisehitis) projekteerimine kavas lõpetada 2022. jooksul (ehituslubade aluseks olevate põhiprojektide valmimine 2021. aasta lõpuks) ning ehitus olemasolevate (CEF I-III rahastusleppe kohaste objektide osas) vahendite eest 2023. aasta lõpuks (sh CEF I objektid 2022. aasta lõpuks). Seoses COVID-19 kriisi järelmõjudega (näiteks keskkonnamõjude hindamise avalike arutelude pidamise keeld eriolukorra kestel, projekteerimislepinguid täitvate välisekspertide liikumispiirangud) kaalume CEF I lepingu tähtaja (ja seega ka projekteerimis- ja ehitustegevuste ning maade omandamise tegevuste) tähtaegade pikendamist vähemalt 2023. aasta lõpuni kriisist mõjutatud tegevuste osas. Konkreetne muudatustaotlus esitatakse rahastajale COVID-19 tuleneva olukorra normaliseerumisel, kuid mitte hiljem kui 6 kuud enne CEF I rahastamislepingu abikõlblikkuse tähtaja lõppu. Sisemised viivitused on seotud põhitrassi projektlahenduste valmimisega, mis peamiselt on seotud COVID-19 kriisiga. Viivitustest tulenevalt ei ole ehitushangete väljakuulutamine ning objektide rajamisega alustamine kõigi 2020. aastaks kavandatud ehitiste osas enam ajakavas, mistõttu on ehituslepingute sõlmimine ja tööde algus lükkunud 2021. aastasse. Kõik 2020. aasta lõpuseisuga lõpetatud tegevused on püsinud CEF rahastamislepetega kokku lepitud eelarvete piires või jäänud neist allapoole. Kui seotud osapoolte esitatud projekteerimistingimustest tulenevalt konkreetsetele lahendustele (sillad, liiklussõlmed jne) on mõne konkreetse objekti eelarve ületanud esialgset (eelprojekti kohast) prognoosi, siis on teiste objektide parameetreid üle vaadates suudetud püsida eelprojekti kohase kogueelarve piires, vastates samas kokkulepitud koostalitlusvõime standarditele ja kvaliteedinõuetele. Lõikhaaval võrdlust eelprojekti kohase eelarveprognoosiga saame uuendada konkreetsete lõikude projekteerimise lõpul ning ehitushangete tulemusel sõlmitavate lepingute alusel. Rail Balticu trass Eestis ja maakonnaplaneeringud Maakonnaplaneeringutega pannakse paika RB trassikoridor kolmes maakonnas. Põhimõtteline, Tallinnast läbi Pärnu kulgev trassi valik on määratletud 22.09.2011 aasta Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsusega ning 20.08.2012 aasta Vabariigi Valitsuse otsusega nr 368, millega kinnitati üleriigiline planeering "Eesti 2030+". 1 Kogu käimasoleva perioodiga seonduv info on esialgne, kuna perioodi 2021-2027 CEF määruse läbirääkimised on lõppenud, kuid lõplik tekst on veel avaldamata Euroopa Liidu Teatajas RB Harju maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41, Pärnu maakonnaplaneering 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 ning Rapla maakonnaplaneering 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43. Planeerimise protsess algatati 2013. a (Vabariigi Valitsuse 12.04.2012. a korralduse nr 173 alusel). Planeeringutega kehtestati 350 meetri laiune trassikoridor raudteele ja sellega seonduvale infrastruktuurile (teenindusteed, juurdepääsuteed kruntidele, ülesõidud ja –käigud, ökoduktid jne). 350- meetrine trassikoridor sisaldab ka nihutusruumi, raudtee tegelik maavajadus on 66 meetrit (kohati vähem). RB projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse vajadust kasutada RB tarvis vähim vajalik trassilaius. Maakonnaplaneeringute kehtestamise eelduseks oli RB keskkonnamõjude strateegiline hindamine Harju-, Rapla ja Pärnumaal (algatatud maavanemate korraldustega, vastavalt 19.04.2012, 25.04.2012 ning 23.04.2012). Kooskõlas Espoo konventsiooniga piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega osalesid piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluses ka Soome Vabariik ja Läti Vabariik. Keskkonnaamet Natura 2000 võrgustiku ala valitsejana kooskõlastas 21.04.2017 KSH aruande tingimuslikult. Keskkonnaministeerium kui KSH järelevalvaja kiitis 09.08.2017 KSH aruande heaks. Pärnu maakonnaplaneering Riigikohus rahuldas oma 19.05.2020 otsusega 3-18-529/137 osaliselt keskkonnaühenduste ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebuse ning tühistas Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud jäid jõusse. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse kohaselt kehtestas riigihalduse minister Pärnu maakonnaplaneeringu õigusvastaselt, kuna välja polnud selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale. Ülejäänud osas jättis Riigikohus riigihalduse ministri ning haldus- ja ringkonnakohtu otsused muutmata. Vastavalt kohtuotsusele oli võimalik algatada tühistatud trassilõikudes uus planeering või uuendada vana maakonnaplaneeringu menetlust vastavalt selle algatamise ajal kehtinud normidele. Arvestades planeerimisprotsessi sisulist tööd, kestvust ja maksumust, Rail Baltica projekti rahvusvahelisi kokkuleppeid ning muid tegureid, otsustas riigihalduse minister sobivamaks maakonnaplaneeringu menetluse uuendamise. Maakonnaplaneeringuga jätkamiseks tellis MKM 2020. a II pooles alusuuringu „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ menetluse uuendamine ning 2021. a alguses jätkati planeerimismenetlusega planeeringu lähteseisukohtade etapist edasi, võttes aluseks alusuuringus välja kaardistunud kolm kõige perspektiivikamat trassialternatiivi. Juunis 2021 valmib maakonnaplaneeringu võrreldavate trassialternatiivide võrdlustulemus, millele on koostatud ka Natura 2000 eelhinnang. Sellises täpsusastmes analüüsi koostamine eeldab raudtee eskiisprojekti olemasolu, st eskiisprojekti koostamine kõigile planeeritavatele trassialternatiividele täna juba käib. Planeeringu taaskehtestamist eeldame 2022. aasta viimases kvartalis. Planeeringulahedusega samaaegselt koostatakse ka lõigul oleva raudtee ja sellega seonduvate rajatiste projektlahendusi. Projektlahenduste kavandatav valmimistähtaeg on 2023. aasta esimeses pooles. Uuringud Töö Selgitus Käimasolevad uuringud 1. RB arheoloogilised uuringud 2018. aastal algatati RB Eesti territooriumile jääval trassil arheoloogiliste uuringute III faas. Uuringud sisaldavad eelmistes faasides välja selgitatud asukohtade mõõdistamist (ca 50 asukohta) ning uurimistöid mõõdistatud aladel. Uuringute tulemused võetakse arvesse RB projekteerimisel. Uuringud viiakse läbi 2023. aasta lõpuks (2021. aasta jooksul kehtivate MP-de puhul). 2. Rail Baltica metsise elupaikade Viiakse läbi Rail Baltica raudteetrassi mõjualasse seire ja elupaikade taastamise jäävates metsise elupaikades KSH tulemusel määratletud programm kompenseerivate meetmete rakendamise vajalikkuse analüüs ning vajalike meetmete väljatöötamine koos metsise elupaikade kaitsemeetmete kavaga ja majandustegevuse piirangute kavaga. Uuring valmib 2020. aasta I pooles. 3. Rail Baltica kuivsadama Töö eesmärk on välja selgitada tehniliselt ja teostatavusanalüüs majanduslikult optimaalseim kuivsadama funktsiooni täitva Rail Baltic raudteetrassi kaubaterminali (dry-port) terviklahendus. Detailplaneeringud ja projekteerimine Töö Selgitus Käimasolevad detailplaneeringud ja projekteerimistööd 1. Pärnu reisiterminali Töö raames koostatakse projektlahendus RB Pärnu projekteerimine reisterminali hoonele ning ümbritsevale alale (juurdepääsud, teedevõrk, parklad jne). Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta teises pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2019. aasta novembris, töövõtja on OÜ Arhitektuuribüroo Pluss. 2. RB põhitrassi projekteerimistööd Töö raames koostatakse RB raudtee mulde, pealisehitise lõigul Harju - Rapla ning rajatiste põhiprojekt ning tööprojekt, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Põhiprojektid, mille alusel toimub ehituslubade taotlemine, valmivad 2021. aasta teises pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2019. aasta juunis, töövõtja on IDOM Consulting, Engineering, Architecture juhitav konsortsium. 3. RB põhitrassi projekteerimistööd Töö raames koostatakse RB raudtee mulde, pealisehitise lõigul Rapla - Pärnu (Tootsi) ning rajatiste põhiprojekt ning tööprojekt, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Põhiprojektid, mille alusel toimub ehituslubade taotlemine, valmivad 2021. aasta teises pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2019. aasta märtsis, töövõtja on IDOM Consulting, Engineering, Architecture juhitav konsortsium. 4. RB põhitrassi projekteerimistööd Töö raames koostatakse RB raudtee mulde, pealisehitise lõigul Pärnu (Tootsi) - Ikla ning rajatiste põhiprojekt ning tööprojekt, viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2023. aasta esimeses pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2020. aasta veebruaris, töövõtja on Obermeyer Planen + Beraten GmbH juhitav konsortsium. 5. Rail Baltic Ülemiste reisiterminali Töö eesmärgiks on maaüksuste jagamise ja ja lähiala detailplaneering sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste ühisterminali ehitamiseks vastavalt Tallinna linnavalitsuse 12.02.2014 korraldusega 199-k algatatud Ülemiste detailplaneeringu koostamisele. Leping sõlmiti 2020. aasta veebruaris, töövõtjaks K- Projekt AS. Detailplaneeringuga seonduvad tööd on kavas lõpetada 2021. aasta teises pooles. 6. Ülemiste reisterminali hoone ja Töö raames koostatakse projektlahendus RB Ülemiste ümbritseva ala projekteerimine reisterminali hoonele ning ümbritsevale alale (linnaväljak, lõuna- ja põhjapoolsed ligipääsud, teedevõrk, parklad, võimalik bussiterminal). Tööde teostamise leping sõlmiti 2020. aasta jaanuaris, töövõtja on Zaha Hadid Architects koos Esplan OÜ-ga. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta keskpaigas. 7. Ülemiste raudteeinfrastruktuuri Töö raames koostatakse projektlahendus Ülemiste rekonstrueerimise projekteerimine raudtee rekonstrueerimiseks, mis võimaldaks muuhulgas vastu võtta investeerimisotsuseid Rail Baltica 1435 mm ja Eesti Raudtee 1520 mm raamesse kuuluvate ehitiste kohta. Tööde teostamise leping sõlmiti 2020. aasta aprillis, töövõtja on OÜ Reaalprojekt juhitav konsortsium. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta keskpaigas. 8. Ülemiste veeremidepoo hoone ja Töö raames luuakse projektlahendus tulevasele Rail ala projekteerimine Baltica reisiveeremi depoole, kus hakkab toimuma reisirongide hooldus. Tegemist on Baltikumi nö peadepooga ning sellega seoses on suurenenud läbi- viidavate funktsioonide maht ning sellega seoses muutunud esialgne eskiislahendus. Lahenduse täpsustamiseks sõlmiti konsultatsioonileping Ramboll GmbH-ga, mille tulemus on omakorda sisendiks depoo projekteerimise hankesse. Projekteerimise hange kuulutatakse välja juulis 2020 kestvusega ca 1 aasta. 9. Muuga multimodaalse Töö raames koostatakse Muuga raudteejaama ja sellega kaubaterminali projekteerimine seonduva taristu põhiprojekt, mis hõlmab RB raudtee projekteerimist Muuga sadama piirkonnas, samuti olemasoleva taristu (1520 jaamateed jne) ümberprojekteerimist RB raudtee mahutamiseks alale. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2022. aasta esimeses pooles. 10. Soodevahe hoolduskeskuse Töö raames koostatakse ühe tööprotsessi raames detailplaneeringu, KSH, paralleelselt Soodevahe hoolduskeskuse maa-ala eelprojekti koostamine detailplaneering (ja KSH) ning tehniline lahendus (raudtee- ja maanteetaristu, hooned, tehnovõrgud, laoplatsid) eelprojekti täpsuses. Hange kuulutatakse välja august 2020 kestvusega ca 1 aasta. 11. Pärnu hoolduskeskuse ja Töö raames koostatakse Pärnu kaubaterminali ja Rail kaubaterminali detailplaneeringu, Baltica Pärnu piirkonna 1435mm raudtee infrastruktuuri KSH ja eelprojekti koostamine hoolduskeskuse maa-ala detailplaneering ja KSH hindamine ning raudtee-ja maanteetaristu, tehnovõrkude ja hoonestuse eelprojekt. Hange kuulutati välja aprillis 2020. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2022. aasta teises pooles. 12. Rapla hoolduspunkti Töö raames koostatakse Rapla hoolduspunkti maa-ala detailplaneering, KSH ja detailplaneering ja KSH hindamine ning raudtee-ja eelprojekt maanteetaristu, tehnovõrkude ja hoonestuse eelprojekt. Hange kuulutatakse välja 2021 keskpaigas. Tööd on kavas lõpetada hiljemalt 2022. aasta teises pooles. 13. Vanasadama trammiühenduse Töö raames koostatakse eelprojekt trammitee projekteerimine ühendusele Tallinna Vanasadamaga. Projekteerimistööde mahtu kuulub trammitee ja sellega seonduva tänavaruumi projekteerimine järgmisel lõigul: Gonsiori ning Maneeži tänava ristmik - Vanasadama A- terminal – Linnahall - Põhja puiestee. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta teises pooles. 2021. aastal algavad detailplaneeringud ja projekteerimistööd 14. RB kohalikud peatused Harju- ja Töö raames koostatakse detailplaneeringud ja Raplamaal koostatakse projektlahendused kõigile RB kohalikele peatustele kahes maakonnas. Projektlahendused puudutavad jaamahooneid ja välialasid ning juurdepääsuteid. Raudteetaristu lahendused peatuste asukohtades (sh. alt- ja ülepääsud) projekteeritakse RB põhiprojekti koostamise raames. Kohalike peatuste projekteerimine Pärnumaal lahendatakse hilisemas faasis seoses maakonnaplaneeringu menetluse uuendamisega. Rapla ja Harju maakondades on kohalike peatuste ehitamiseks sõlmitud koostöökokkulepped KOV-dega. Projekteerimise hange kuulutati välja 2021 mais. Ehitus Töö Selgitus Lõpetatud ehitustööd 1. Saustinõmme viadukti ehitus Koostöös Maanteeametiga viidi läbi 2019. aasta mais alustatud Saustinõmme viadukti ehitus, mis võimaldab Tallinna ringtee ja RB raudtee eritasandilist ristumist. Töövõtja YIT Eesti. Käimasolevad ehitustööd 2. Lelle-Pärnu 1520 mm Tööde eesmärk on viia Lelle ja Pärnu vahelise raudteelõigu rekonstrueerimine Edelaraudtee AS-ile kuuluv raudteelõik seisukorda, mis võimaldaks RB ehitamiseks vajalike maavarade (liiv, kruus, põlevkivi kaevandamise aherainest toodetud killustik) ning pealisehituse materjalide (rööpad, liiprid) vedamist ehitusobjektile raudteed mööda. Peamised teostatavad tööd on liiprite vahetus, rööbaste asendamine, ballasti puhastus ja toppimistööd. Tööde tulemusena võimaldab raudtee ohutult vedada 2 rongipaari materjale ööpäevas kiirusel kuni 40 km/h. Leping töövõtjaga sõlmiti 2020. aasta lõpul, tööd on kavas läbi viia 2021. aasta oktoobriks. 3. Ristumised gaasi- ja Tööde raames projekteeritakse ning teostatakse kõrgepingeliinidega kõrgepingeliinide ümbertõstmine neljas asukohas Pärnumaal, tagamaks raudtee ja kõrgepingeliinide ristumistel nõutav ohutusvahemik. Tööde teostamise tähtaeg on 2021. aasta teises pooles. 2021. aastal algavad ehitustööd 4. Ökoduktid ja viaduktid 2020. aastal kuulutati välja riigihanked järgmiste ökoduktide ja viaduktide ehitamiseks, mille ehituslepingud sõlmitakse 2021. aasta suvel:  Tagadi tee  Künka tee  Loone ökodukt 2021. aastal kuulutatakse välja riigihanked järgmiste ökoduktide ja viaduktide ehitamiseks (ehituse algus 2021. aastal või 2022. aasta alguses):  T-2 Tartu mnt (Assaku)  Kalevi ökodukt  Urge ökodukt  Kirdalu-Kiisa  Tammiste ökodukt 5. Ristumised gaasi- ja 2021. alustatakse järgmiste trassidega ristumiste kõrgepingeliinidega ehitamisi:  Ristumine 330kV L505 Harku-Kiisa  Ristumine Iru-Järveküla ja Iru-Järve L006A ja L005  Ristumine L100B/L182 Järve – Jüri / Kiisa – Järve  Ristumine L006A/ L005 Iru -Järveküla - /Iru - Järve  Ristumine L186 Kohila – Rapla ümberehitus  Ristumine 110 kV L027 Järvakandi – Valgu  Ristumine 110 kV L026 Kehtna – Järvakandi  Gaasitrassidega ristumised: Karla, Raudalu, Saku 6. Liitumised Eleringi põhivõrguga 2020. aastal sõlmiti Eleringiga liitumislepingud Surju ja Järveküla liitumispunktide väljaehitamiseks. Liitumispunktid on vajalikud RB elektrifitseerimiseks. Tööde hanked kuulutab Elering välja 2021. aastal, mil algavad ka ehitustööd. Kolmanda liitumispunkti (Järvakandi) liitumisleping sõlmitakse 2021. aastal. Maade omandamine Rail Balticu ehitamiseks alustati 2018. aastal eraomanikele ning kohalikele omavalitsustele kuuluva maa omandamist. Maade omandamist viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud koostöölepingu alusel ellu Maa-amet. Maade omandamine toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel. KAHOS võeti vastu ning kuulutati välja juunis 2018. RB läbib Eestis kokku 864 katastriüksust. Nendest ca 621 on eraomanikele ning 74 KOV-dele kuuluva katastriüksused, mis tuleb RB rajamiseks riigile omandada. Pindalaliselt on ligikaudu 53% RB Eesti trassilõigu jaoks vajaminevast maast riigimaa. 2021. aasta aprilli seisuga on RB ehitamiseks omandatud 145 RB ehitamiseks vajalikku maatükki, neist 126 Rapla, 11 Harju ning 8 Pärnu lõigus. Omandamise otsus on tehtud veel 32 maatüki osas ning aktiivses menetlusfaasis on ca 170 maatüki omandamine. Eeltoodu katab ca 30% omandamiseks vajalikest maadest. Kokku on tehtud tehingud ca 2,3 miljoni euro eest. RB põhitrassi maade omandamine on kavas lõpule viia 2023. aasta lõpuks. Edasised tegevused Investeeringud ja kulud olemasoleva rahastuse arvelt Aastal 2021 kuni 2023 teostame riigieelarvelistest vahenditest (juba olemasolev EL CEF toetus ning kohustuslik omafinantseering) järgmisi Rail Balticu projekti tegevusi:  Jätkame RB põhitrassi ning kohalike objektide projekteerimise ning keskkonnamõjude hindamisega. Maht 2021. aastal ca 23,0 M€.  Jätkame maade omandamisega vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele. Maht 2021. aastal ca 6,3 M€.  Jätkame ehitustöödega ca 43 põhitrassi objektil2 (sillad, viaduktid, ökoduktid, ristumised gaasi- ja elektritrassidega), raudtee muldkeha ehitamisel, ehitustöödega kohtobjektidel (Pärnu ja Ülemiste reisiterminalid, Muuga ja Pärnu kaubaterminalid, taristu- ja veeremi hoolduskeskused). Maht 2021. aastal ca 22,4 M€. 2 Objektide nimekiri toodud aruande lisas 1 Aastatel 2021 kuni 2023 on kavas tegevusi olemasolevatest vahenditest liigiti läbi viia järgmistes mahtudes: Liik Eelarve (mln €) Uuringud 3,6 Projekteerimine 31,8 Ehitus 149,9 Maade omandamine 22,6 Tööjõukulu ja teenused 15,8 Seniste investeeringute ja kulude rahaline maht on 60,29 miljonit eurot ning jaguneb järgmiselt: Aasta Maksumus (mln €) Aasta Maksumus (mln €) 2010 0,05 2016 4,75 2011 0,08 2017 12,71 2012 0,02 2018 4,44 2013 0,52 2019 8,76 2014 3,83 2020 21,12 2015 4,01 Käimasolevad ja algavad CEF taotlusvoorud ning uus MFF Perioodil 2021 kuni 2025 viime taotluste rahuldamisel tegevused liigiti läbi järgmistes mahtudes: Liik Eelarve (mln €) Uuringud 5,1 Projekteerimine 31,7 Ehitus 1 019,3 Maade omandamine 50,6 Tööjõukulu ja teenused 45,0 Perioodi 2021-2027 CEF määruse alusel kalkuleeritud summade näol on tegemist indikatsiooniga projekti Eesti tegevuste elluviimise võimekusest, ent tegelikud investeeringumahud sõltuvad EL 2021- 2027 eelarveperioodi vahendite aastate- ja taotlusvoorude-vahelisest jaotusest, mis ei ole veel teada. Riigi kohustusliku omafinantseeringu puhul on arvestatud prognoositava minimaalse omafinantseeringu määraga, mis on 15% EL 2021-2027 eelarveperioodi vahendite puhul3. RRF ja SF Lisaks CEF vahenditele on vastavalt VV otsustele kavas Euroopa Komisjonile esitada RB ning sellega seonduvate objektide rahastamine ka RRF-st ning struktuurivahenditest. RRF-st on kavandatud Ülemiste reisiterminali hoone rajamine (maksumus ca 31 mln €) ning struktuurivahenditest RB kohalike peatuste ehitamine (maksumus ca 16 mln €), Pärnu reisiterminali hoone rajamine ja terminaliala ning ümbritsevate tänavate ehitus (ca 24 mln €). RB-ga seonduva Vanasadama trammitee rajamine on samuti kavas RRF-st (maksumus ca 26 mln €); struktuurifondidest on kavandatud RB raudtee ehitamisega seonduvate maanteeliiklussõlmede ehitamine (maksumus ca 35 mln €). Muud teemad Tegevused teistes riikides Kolmes Balti riigis on RB-ga seonduvad tegevused üldiselt samas arendusfaasis. Kõigis riikides käib raudtee tehniline projekteerimine, alustatud on ehitusega erinevatel lõikudel. Sarnaselt Eestiga on ka Leedus üks osa trassist veel planeeringufaasis. Kokku käib kolme Balti riigi peale RB projekteerimine 643 põhitrassi kilomeetril. 3 Vastavalt 2021-2027 CEF määruse eelnõule. Lätis jõudis tähtsamatest tegevustest 2020. aastal lõpule Riia lennujaama RB lõigu projekteerimine, alustai Salaspilsi kaubaterminali projekteerimisega. Koostatud on põhitrassi ehitusstrateegia. Riia keskvaksali lõigu ehitusleping sõlmiti 2020. aasta novembris. Leedus valmis 2020. aasta lõpuks RB-d Kaunase kaubaterminaliga ühendav, ca 10 km ühendustee, mille ehitas Eesti raudtee-ehitusettevõte Leonhard Weiss OÜ. Kõigil lõikudel (peale Kaunase-Vilniuse ning Kaunase ja Leedu-Poola piiri vahelise lõigu uue lahenduse, kus käimas eriplaneeringu protsessid) on läbi viidud nn value engineering, mille tulemusena valitakse põhiprojekteerimisse minev lahendus. 2020. aasta lõpus kuulutati välja dünaamiline hankesüsteem esimese pikema Läti-suunalise RB lõigu ehitamiseks. Lõpule on viidud maade omandamine Kaunasest Leedu-Läti piirini. Poolas ulatub RB ühendus Trakiszkist (Leedu-Poola piirilinn) läbi Bialystoki Varssavini (Poola territooriumil ametlikult Rail Balticuks nimetatav raudtee ei ole kolme Balti riigi Rail Balticu projekti osa ning see ei ole ka ülalnimetatud ratifitseerimise seaduse objekt). Praegu on tööd lõppenud, käimas või rahastamisotsused tehtud Varssavi ja Elk’i vahelise raudteeühenduse ümberehitamiseks senisest suurema läbilaskevõime saavutamiseks. Viimati nimetatud raudteelõigu (ca 100 km) osas on lõppenud kulu-tulu analüüs; valitud on trassilahendus, mis võimaldab uuel lõigul RB-ga analoogset projektkiiruset (kuni 250 km/h). Lõik Pikkus Hetkeseis Ehitus Maksumus Warszawa - Tluszcz 66 km Valmis 2012-2017 330 M€ Sadowne - Czyzew 36 km Valmis 2017-2021 241 M€ Czyzew - Bialystok 71 km Ehitusleping sõlmitud 2020 2020-2023 855 M€ Bialystoki ümbersõit 6-30 Uuring koostamisel 2019-2027 439 M€ km Bialystok - Elk 100 km Projekteerimine, ehitusluba 2020-2025 702 M€ taotlemisel Elk - Trakiszki 94 km Uuring valmis, projekteerimise 2020-2027 1052 M€ hange välja kuulutatud 2020 augustis, hindamisel RBR restruktureerimine 2020. a jooksul analüüsis MKM vastavalt kolme Balti riigi peaministrite kokkuleppele erinevaid võimalusi RBR ja Eesti tegevuste elluviija RBE tegevuste viimiseks „ühe katuse“ alla (elik kuidas viia kesksele juhtimisele kokku nii RB projekteerimine kui ka ehitus ja muu sellega seonduv; ei puuduta RB tulevase taristu haldamist). Pakkusime omalt poolt välja uued struktuurid, projekti elluviimise sisemise korralduse muutmised. Lahendusena RBR-i senisele kesisele jõudlusele projekteerimisel pakkus Eesti välja viia otsustustasandid õigetesse kohtadesse: nii projekteerimise kui ka ehitamise eest vastutavad riikide territooriumeil RBR tütarettevõtted või filiaalid, kellel on oma eelarve tegevuste elluviimiseks. Otsustustasandi toomine filiaali kiirendaks projekti elluviimist. Lahendus põrkus kolme Balti riigi erinevatele arusaamadele võimalikust uuest struktuurist. Jõuti järelduseni, et sobivat skeemi, kus Eesti riigil ei kaoks kontroll Eesti territooriumil toimuva ning projekti rahastamise üle, ei ole ning otsustati jätkata senise ülesannete jaotusega, mis põhineb varasematel kokkulepetel. Samas käib pidev töö erinevatel tasanditel ühisettevõtte RBR tegevuste kiirendamisel sisemiste protsesside muutmise kaudu. RB taristuhaldus 2020. aastal saavutasid riikide RB taristu eest vastutavad ettevõtted (Eestis RBE; Lietuvos Geležinkeliai Infrastruktura; Läti Eiropas Dzelzcela Linijas) kokkuleppe haldusmudeli aluspõhimõtetes, mille järgi määratakse igas Balti riigis taristu haldamise eest vastutavad ettevõtted, kes peavad mudelit koostöös teiste riikide partneritega edasi arendama. Transpordiministrid esitavad esimesel võimalusel tegevuskava haldusmudeli arendamiseks (peamisteks elementideks ühine kasutustasude süsteem, taristu läbilaskevõime jaotusraamistik, tehnokasutuseeskirjad, liiklusjuhtimine ja ohutuseeskirjad, samuti riiklike järelevalveasutuste tihedam koostöö, ettepanek haldusmudeli rakendamiseks ning sujuva raudteeühenduse tagamine Poolaga). Kokkulepe on Eesti huvides, oleme alati soovinud, et tagatud oleks raudtee optimaalne majanduslik kasutus riikide seatud kunstlike piiranguteta. Ühise halduse eesmärgiks on tagada vaba, kuid ühiselt reglementeeritud ligipääs raudtee taristule, et suurendada raudtee võimet konkureerida keskkonnale rohkem kahjulike transpordiviisidega ning suurendada raudtee tulusust nii reisi- kui kaubavedudel. Avalikust arvamusest Läbi aastate on Rail Baltic Estonia tellinud ka avaliku arvamuse uuringuid, mida on teostanud professionaalne ühiskondlike uuringutega tegelev ettevõte Faktum-Ariko. Selle tulemustest nähtub, et kui veel 2014. aasta kevadel oli Rail Balticust kuulnud 69% elanikest ja jagatud informatsiooni pidas piisavaks 41% elanikest, siis viimase, 2019. aasta novembris läbi viidud uuringu järgi polnud Rail Balticu projektist kuulnud 0% inimesi ja 71% vastanutest pidas jagatud informatsiooni piisavaks. Novembris ja detsembris 2020 läbi viidud uuringu kohaselt toetab RB rajamist Eestis 60% Eesti elanikkonnast, kindlat seisukohta ei oma 14%. Raudtee positiivset mõju näevad 67% vastanutest. Toetus on püsinud üle 60% 2019. aasta aprillist alates, võrrelduna 2018. aasta jaanuari 53% toetusega RB rajamisele Eestis. Lisa 14 OBJEKT OMANIK 2020 2021 2022 2023 Kangru Transpordiamet T-2 Tartu mnt (Assaku) Transpordiamet Põrguvälja tee Transpordiamet Rukki tee KOV Tallinn-Rapla-Türi (Kohila) Transpordiamet Urge tee KOV Salutaguse tee KOV Tallinn-Rapla-Türi (Mälivere) Transpordiamet Rapla-Märjamaa tee Transpordiamet Kehtna-Põlma tee Transpordiamet VIADUKTID Tõdva-Hageri Transpordiamet Rapla-Varbola tee Transpordiamet Tagadi tee KOV Hagudi-Kodila Transpordiamet Künka tee KOV Seli-Koigi-Alu tee Transpordiamet Varbola tee KOV Saku-Tõdva Transpordiamet Rapla-Järvakandi-Kergu tee Transpordiamet Tagadi-Kurtna Transpordiamet Kirdalu-Kiisa Transpordiamet Aasu m/p objekti tee KOV Urge ökodukt RB Loone ökodukt RB ÖKODUKTID Kalevi ökodukt RB Selja ökodukt RB Sanga ökodukt RB Tammiste ökodukt RB Kõnnu ökodukt RB 110 kV L030 Sindi – Papiniidu RB 110kV L133B Vändra- RB RISTMEVÄLJAD Papiniidu 110kV L032B RB Metsakombinaadi – Papiniidu 110 kV L032A Sindi – RB Metsakombinaadi 330kV L505 Harku-Kiisa RB Iru-Järveküla ja Iru-Järve RB L006A ja L005 4 Tabelis on toodud nn "kiire ajakava" rajatised, mis ehitatakse valmis esimeses järjekorras CEF I vahendite eest. Ülejäänud rajatised sisalduvad põhitrassi ehitamise üldises mahus. OBJEKT OMANIK 2020 2021 2022 2023 L100B/L182 Järve – Jüri / RB Kiisa – Järve L006A/ L005 Iru -Järveküla - RB /Iru - Järve L186 Kohila – Rapla RB ümberehitus 110 kV L027 Järvakandi – RB Valgu 110 kV L026 Kehtna – RB Järvakandi Gaasitoru Raudalu RB Gaasitoru Karla RB Gaasitoru Saku RB PROTOKOLLILINE OTSUS „Rail Balticu Eesti osa vahearuanne” Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse § 3 alusel: 1. Kiita heaks „Rail Balticu Eesti osa vahearuanne”. 2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud aruanne Riigikogu majanduskomisjonile. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel