Riigikantselei
[email protected] Meie 21.05.2021 nr 24.5-6/21-0070/3283
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Rail Balticu Eesti osa vahearuanne 2020
Käesolevaga esitan Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse
vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise
seaduse kohase Rail Balticu Eesti osa ehitamise tegevuskava eelarveaasta kohta ning projekti
vahearuande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: RB vahearuanne 2020
VV protokollilise otsuse projekt
Kristjan Kaunissaare
639 7682
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
ARUANNE
Käesolev aruanne on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti
Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe
ratifitseerimise seadusele (vastu võetud 19.06.2017, välja kuulutanud Vabariigi Presidendi 29.06.2017
otsusega nr 151).
Vastavalt nimetatud seaduse §3 kajastab vahearuanne Rail Balticu (edaspidi: RB) Eesti osa ehitamise
2020. aasta tegevuste kokkuvõtet.
Üldist
RB on uus rajatav Euroopa rööpmelaiusega kiirraudtee, mis ühendab Balti riigid Lääne-Euroopa
raudteevõrguga. Raudtee trass kulgeb Tallinnast Pärnu, Riia ja Panevežyse kaudu Kaunaseni, kust edasi
ühendub see Leedu piiril Poola ja sedakaudu muu Kesk-Euroopa raudteevõrgustikuga. Kokku on lepitud
ka Kaunase ja Vilniuse vahel Euroopa rööpmelaiusega raudteeühenduse loomine projekti raames.
Raudtee projektkiiruseks on 240 km/h (kaubarongide maksimumkiirus 120 km/h). Riikidevahelise leppe
kohaselt rajatakse raudtee kahe rööpapaariga, täielikult elektrifitseerituna. Ehitatakse Euroopa
„standardlaiusega“ 1435 mm (praegu Balti riikides kasutatav raudtee on 1520 mm rööpmelaiusega).
Raudtee pikkus läbi kolme Balti riigi on 870 km, sellest Eestis 213 km (RB pikkus Eestis sisaldab nii
Muugalt algava kaubaveo- kui Ülemistelt algava reisiveoharu pikkust).
RB (raudtee) ehitamiseks on kolm Balti riiki loonud ühisettevõtte RB Rail AS (keskusega Riias), milles
kõigil riikidel on valdusettevõtete kaudu 1/3 suurune osalus. RB Rail AS ülesandeks on praeguses faasis
raudtee rajamise koordineerimine, spetsiifilisemad ülesanded on raudtee tehnilise projekti koostamine,
RB tarvis ehitusmaterjalide hangete korraldamine, raudteeühenduse turundamine (tulevikus reisija- ja
kaubavoogude muudelt transpordiliikidelt raudteele saamiseks).
RB raudtee ehitamise eest oma riikide territooriumitel vastutavad riigid ise. Ülesanded on antud
eelnimetatud valdusettevõtetele, kelleks Eestis on Rail Baltic Estonia OÜ (RBE). RB ühisettevõte jälgib
see juures asjakohaste standardite ja juhiste arvestamist, et saavutada rajatava taristu koostalitlusvõime.
Vastavalt RBE uuendatud omaniku ootustele on RBE ülesandeks pärast Rail Baltic raudtee valmimist
tegutseda vastava avaliku taristu raudteeinfrastruktuuri ettevõtjana.
Raudtee ja sellega kaasnevate rajatiste ehitusmaksumuseks on praegu kooskõlas 2017. aastal valminud
RB tasuvusanalüüsi tulemustega arvestatud kokku 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil on raudtee
maksumus vastavalt 2018.a täpsustatud RB Eesti osa eelprojektile (milles on mh arvestatud
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusel tehtud ettepanekutest tulenevate kuludega) ca 1,59
miljardit eurot.
Prognoositav kogumaksumus vaadatakse üle projektlahenduste valmimise järgselt ning ehitushangete
tulemuste alusel. Sõltuvalt ehitusturu olukorrast võib tegelik ehitus kujuneda nii prognoositust
soodsamaks kui vähem soodsaks. Samuti otsitakse projekteerimisel jätkuvalt võimalusi saavutada
nõutav kvaliteet ja vastavus kokku lepitud standarditele eelprojektist soodsamate tehniliste
lahendustega. Samas võivad projekti kogumaksumusele ka negatiivset mõju avaldada seotud osapoolte
esitatavad projekteerimistingimused asukohapõhistele lahendustele.
Projekti ajakava osas on oluline jälgida ehitussektori arengut nii taristu kui tsiviilehituse osas. Oluline
on vältida ehitusturu ülekuumenemist seoses suurte avalike vahendite mahtudega, mis võib tähendada
projekti elluviimise jaotamist seni kavandatust pikemale perioodile. See tuleb omakorda eelnevalt teiste
osapooltega kokku leppida ning vajadusel saavutada asjakohaste õigusaktide uuendamine.
Raudtee ehituse rahastamine on planeeritud valdavalt Euroopa Liidu (EL) Euroopa Ühendamise
Rahastust (CEF) koos riikide poolse omafinantseeringuga. Praeguseni on rahastust taotletud neljas CEF
taotlusvoorus ning nende tulemusel on RB ühisprojekti elluviimiseks eraldatud rahalisi vahendeid üle
1,1 miljardi euro, sellest ca 940 miljonit eurot CEF toetusena. Enamus RB rajamiseks ja käiku andmiseks
vajalikku rahastust tuleb taotleda käimasoleval Euroopa Liidu eelarveperioodil (2021-2027).
Maksimaalne rahastamismäär CEF-st on perioodil 2014-2020 85% abikõlblikest kuludest, käimasoleval
perioodil1 kuni 90% abikõlblikest kuludest. Reaalne EL toetusmäär, mis arvestab tööde rahastamisel
projekti finantsvajakuga, on tööde korral ca 81% (ehk riikide panus on ca 19% tööde maksumusest) ja
muude tegevuste korral 85% (riikide panus vastavalt 15% nende tegevuste maksumusest).
2021. aastal esitasime täiendava taotluse CEF VII vooru, mis kuulutati välja perioodi 2014-2020 CEF
määruse alusel. Uue CEF määruse kohase esimese vooru avamine taotluste esitamiseks toimub esialgse
info kohaselt k.a teisel poolaastal.
Eestis (Rail Baltic Estonia OÜ ning MKM) töötab RB projektiga 2021. aasta keskpaigas lõpul 45
inimest, 2026. aasta lõpuks (RB valmimiseks) ca 70 inimest. Lisaks sellele ca 15 inimest Maa-ametis,
kes töötavad RB maade omandamisega ning Transpordiameti personal, kelle koordineerida on RB
viaduktide ehitus. Eraldi koostöölepped on sõlmitud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning
Keskkonnaametiga täiendavate projektipõhiste menetlejate tööle võtmiseks RB ehituslubade ja KMH-
de läbivaatamiseks/väljastamiseks.
Ühisettevõttes RB Rail AS töötab hetkeseisuga Eesti, Läti ja Leedu projektidega ca 150 inimest.
2020. aasta tegevuste vahearuanne
Rail Balticu elluviimine Eestis käib üldiselt viimati kokku lepitud ajakava kohaselt. See tähendab, et
arvestatud on CEF 2014. aasta taotlusvooru tulemusena sõlmitud rahastamisleppe (nn CEF I) 2019. aasta
lõpus kinnitatud muudatuse kohase tegevuste ajakavaga. Selle ajakava kohaselt on RB Eesti osa
põhitrassi (raudteemulle ja pealisehitis) projekteerimine kavas lõpetada 2022. jooksul (ehituslubade
aluseks olevate põhiprojektide valmimine 2021. aasta lõpuks) ning ehitus olemasolevate (CEF I-III
rahastusleppe kohaste objektide osas) vahendite eest 2023. aasta lõpuks (sh CEF I objektid 2022. aasta
lõpuks).
Seoses COVID-19 kriisi järelmõjudega (näiteks keskkonnamõjude hindamise avalike arutelude
pidamise keeld eriolukorra kestel, projekteerimislepinguid täitvate välisekspertide liikumispiirangud)
kaalume CEF I lepingu tähtaja (ja seega ka projekteerimis- ja ehitustegevuste ning maade omandamise
tegevuste) tähtaegade pikendamist vähemalt 2023. aasta lõpuni kriisist mõjutatud tegevuste osas.
Konkreetne muudatustaotlus esitatakse rahastajale COVID-19 tuleneva olukorra normaliseerumisel,
kuid mitte hiljem kui 6 kuud enne CEF I rahastamislepingu abikõlblikkuse tähtaja lõppu.
Sisemised viivitused on seotud põhitrassi projektlahenduste valmimisega, mis peamiselt on seotud
COVID-19 kriisiga. Viivitustest tulenevalt ei ole ehitushangete väljakuulutamine ning objektide
rajamisega alustamine kõigi 2020. aastaks kavandatud ehitiste osas enam ajakavas, mistõttu on
ehituslepingute sõlmimine ja tööde algus lükkunud 2021. aastasse.
Kõik 2020. aasta lõpuseisuga lõpetatud tegevused on püsinud CEF rahastamislepetega kokku lepitud
eelarvete piires või jäänud neist allapoole. Kui seotud osapoolte esitatud projekteerimistingimustest
tulenevalt konkreetsetele lahendustele (sillad, liiklussõlmed jne) on mõne konkreetse objekti eelarve
ületanud esialgset (eelprojekti kohast) prognoosi, siis on teiste objektide parameetreid üle vaadates
suudetud püsida eelprojekti kohase kogueelarve piires, vastates samas kokkulepitud koostalitlusvõime
standarditele ja kvaliteedinõuetele. Lõikhaaval võrdlust eelprojekti kohase eelarveprognoosiga saame
uuendada konkreetsete lõikude projekteerimise lõpul ning ehitushangete tulemusel sõlmitavate
lepingute alusel.
Rail Balticu trass Eestis ja maakonnaplaneeringud
Maakonnaplaneeringutega pannakse paika RB trassikoridor kolmes maakonnas. Põhimõtteline,
Tallinnast läbi Pärnu kulgev trassi valik on määratletud 22.09.2011 aasta Vabariigi Valitsuse
kabinetinõupidamise otsusega ning 20.08.2012 aasta Vabariigi Valitsuse otsusega nr 368, millega
kinnitati üleriigiline planeering "Eesti 2030+".
1
Kogu käimasoleva perioodiga seonduv info on esialgne, kuna perioodi 2021-2027 CEF määruse läbirääkimised
on lõppenud, kuid lõplik tekst on veel avaldamata Euroopa Liidu Teatajas
RB Harju maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41,
Pärnu maakonnaplaneering 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 ning Rapla maakonnaplaneering
14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/43.
Planeerimise protsess algatati 2013. a (Vabariigi Valitsuse 12.04.2012. a korralduse nr 173 alusel).
Planeeringutega kehtestati 350 meetri laiune trassikoridor raudteele ja sellega seonduvale
infrastruktuurile (teenindusteed, juurdepääsuteed kruntidele, ülesõidud ja –käigud, ökoduktid jne). 350-
meetrine trassikoridor sisaldab ka nihutusruumi, raudtee tegelik maavajadus on 66 meetrit (kohati
vähem). RB projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse vajadust kasutada RB tarvis vähim vajalik
trassilaius.
Maakonnaplaneeringute kehtestamise eelduseks oli RB keskkonnamõjude strateegiline hindamine
Harju-, Rapla ja Pärnumaal (algatatud maavanemate korraldustega, vastavalt 19.04.2012, 25.04.2012
ning 23.04.2012). Kooskõlas Espoo konventsiooniga piiriülese keskkonnamõju hindamise kohta ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega osalesid piiriülese keskkonnamõju
hindamise menetluses ka Soome Vabariik ja Läti Vabariik. Keskkonnaamet Natura 2000 võrgustiku ala
valitsejana kooskõlastas 21.04.2017 KSH aruande tingimuslikult. Keskkonnaministeerium kui KSH
järelevalvaja kiitis 09.08.2017 KSH aruande heaks.
Pärnu maakonnaplaneering
Riigikohus rahuldas oma 19.05.2020 otsusega 3-18-529/137 osaliselt keskkonnaühenduste ARB ja Eesti
Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebuse ning tühistas Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneeringu
trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud jäid jõusse. Riigikohtu
halduskolleegiumi otsuse kohaselt kehtestas riigihalduse minister Pärnu maakonnaplaneeringu
õigusvastaselt, kuna välja polnud selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale
Luitemaa linnualale. Ülejäänud osas jättis Riigikohus riigihalduse ministri ning haldus- ja
ringkonnakohtu otsused muutmata.
Vastavalt kohtuotsusele oli võimalik algatada tühistatud trassilõikudes uus planeering või uuendada
vana maakonnaplaneeringu menetlust vastavalt selle algatamise ajal kehtinud normidele. Arvestades
planeerimisprotsessi sisulist tööd, kestvust ja maksumust, Rail Baltica projekti rahvusvahelisi
kokkuleppeid ning muid tegureid, otsustas riigihalduse minister sobivamaks maakonnaplaneeringu
menetluse uuendamise.
Maakonnaplaneeringuga jätkamiseks tellis MKM 2020. a II pooles alusuuringu „Pärnu
maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ menetluse uuendamine
ning 2021. a alguses jätkati planeerimismenetlusega planeeringu lähteseisukohtade etapist edasi, võttes
aluseks alusuuringus välja kaardistunud kolm kõige perspektiivikamat trassialternatiivi.
Juunis 2021 valmib maakonnaplaneeringu võrreldavate trassialternatiivide võrdlustulemus, millele on
koostatud ka Natura 2000 eelhinnang. Sellises täpsusastmes analüüsi koostamine eeldab raudtee
eskiisprojekti olemasolu, st eskiisprojekti koostamine kõigile planeeritavatele trassialternatiividele täna
juba käib. Planeeringu taaskehtestamist eeldame 2022. aasta viimases kvartalis.
Planeeringulahedusega samaaegselt koostatakse ka lõigul oleva raudtee ja sellega seonduvate rajatiste
projektlahendusi. Projektlahenduste kavandatav valmimistähtaeg on 2023. aasta esimeses pooles.
Uuringud
Töö Selgitus
Käimasolevad uuringud
1. RB arheoloogilised uuringud 2018. aastal algatati RB Eesti territooriumile jääval
trassil arheoloogiliste uuringute III faas. Uuringud
sisaldavad eelmistes faasides välja selgitatud asukohtade
mõõdistamist (ca 50 asukohta) ning uurimistöid
mõõdistatud aladel. Uuringute tulemused võetakse
arvesse RB projekteerimisel. Uuringud viiakse läbi
2023. aasta lõpuks (2021. aasta jooksul kehtivate MP-de
puhul).
2. Rail Baltica metsise elupaikade Viiakse läbi Rail Baltica raudteetrassi mõjualasse
seire ja elupaikade taastamise jäävates metsise elupaikades KSH tulemusel määratletud
programm kompenseerivate meetmete rakendamise vajalikkuse
analüüs ning vajalike meetmete väljatöötamine koos
metsise elupaikade kaitsemeetmete kavaga ja
majandustegevuse piirangute kavaga. Uuring valmib
2020. aasta I pooles.
3. Rail Baltica kuivsadama Töö eesmärk on välja selgitada tehniliselt ja
teostatavusanalüüs majanduslikult optimaalseim kuivsadama funktsiooni
täitva Rail Baltic raudteetrassi kaubaterminali (dry-port)
terviklahendus.
Detailplaneeringud ja projekteerimine
Töö Selgitus
Käimasolevad detailplaneeringud ja projekteerimistööd
1. Pärnu reisiterminali Töö raames koostatakse projektlahendus RB Pärnu
projekteerimine reisterminali hoonele ning ümbritsevale alale
(juurdepääsud, teedevõrk, parklad jne).
Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta teises
pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2019. aasta
novembris, töövõtja on OÜ Arhitektuuribüroo Pluss.
2. RB põhitrassi projekteerimistööd Töö raames koostatakse RB raudtee mulde, pealisehitise
lõigul Harju - Rapla ning rajatiste põhiprojekt ning tööprojekt, viiakse läbi
keskkonnamõjude hindamine. Põhiprojektid, mille alusel
toimub ehituslubade taotlemine, valmivad 2021. aasta
teises pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2019.
aasta juunis, töövõtja on IDOM Consulting,
Engineering, Architecture juhitav konsortsium.
3. RB põhitrassi projekteerimistööd Töö raames koostatakse RB raudtee mulde, pealisehitise
lõigul Rapla - Pärnu (Tootsi) ning rajatiste põhiprojekt ning tööprojekt, viiakse läbi
keskkonnamõjude hindamine. Põhiprojektid, mille alusel
toimub ehituslubade taotlemine, valmivad 2021. aasta
teises pooles. Tööde teostamise leping sõlmiti 2019.
aasta märtsis, töövõtja on IDOM Consulting,
Engineering, Architecture juhitav konsortsium.
4. RB põhitrassi projekteerimistööd Töö raames koostatakse RB raudtee mulde, pealisehitise
lõigul Pärnu (Tootsi) - Ikla ning rajatiste põhiprojekt ning tööprojekt, viiakse läbi
keskkonnamõjude hindamine. Projekteerimistööd on
kavas lõpetada 2023. aasta esimeses pooles. Tööde
teostamise leping sõlmiti 2020. aasta veebruaris,
töövõtja on Obermeyer Planen + Beraten GmbH juhitav
konsortsium.
5. Rail Baltic Ülemiste reisiterminali Töö eesmärgiks on maaüksuste jagamise ja
ja lähiala detailplaneering sihtotstarvete muutmise teel moodustada vajalikud äri-
ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata
ehitusõigus Ülemiste ühisterminali ehitamiseks vastavalt
Tallinna linnavalitsuse 12.02.2014 korraldusega 199-k
algatatud Ülemiste detailplaneeringu koostamisele.
Leping sõlmiti 2020. aasta veebruaris, töövõtjaks K-
Projekt AS. Detailplaneeringuga seonduvad tööd on
kavas lõpetada 2021. aasta teises pooles.
6. Ülemiste reisterminali hoone ja Töö raames koostatakse projektlahendus RB Ülemiste
ümbritseva ala projekteerimine reisterminali hoonele ning ümbritsevale alale
(linnaväljak, lõuna- ja põhjapoolsed ligipääsud,
teedevõrk, parklad, võimalik bussiterminal). Tööde
teostamise leping sõlmiti 2020. aasta jaanuaris, töövõtja
on Zaha Hadid Architects koos Esplan OÜ-ga.
Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta
keskpaigas.
7. Ülemiste raudteeinfrastruktuuri Töö raames koostatakse projektlahendus Ülemiste
rekonstrueerimise projekteerimine raudtee rekonstrueerimiseks, mis võimaldaks muuhulgas
vastu võtta investeerimisotsuseid Rail Baltica 1435 mm
ja Eesti Raudtee 1520 mm raamesse kuuluvate ehitiste
kohta. Tööde teostamise leping sõlmiti 2020. aasta
aprillis, töövõtja on OÜ Reaalprojekt juhitav
konsortsium. Projekteerimistööd on kavas lõpetada
2021. aasta keskpaigas.
8. Ülemiste veeremidepoo hoone ja Töö raames luuakse projektlahendus tulevasele Rail
ala projekteerimine Baltica reisiveeremi depoole, kus hakkab toimuma
reisirongide hooldus. Tegemist on Baltikumi nö
peadepooga ning sellega seoses on suurenenud läbi-
viidavate funktsioonide maht ning sellega seoses
muutunud esialgne eskiislahendus. Lahenduse
täpsustamiseks sõlmiti konsultatsioonileping Ramboll
GmbH-ga, mille tulemus on omakorda sisendiks depoo
projekteerimise hankesse. Projekteerimise hange
kuulutatakse välja juulis 2020 kestvusega ca 1 aasta.
9. Muuga multimodaalse Töö raames koostatakse Muuga raudteejaama ja sellega
kaubaterminali projekteerimine seonduva taristu põhiprojekt, mis hõlmab RB raudtee
projekteerimist Muuga sadama piirkonnas, samuti
olemasoleva taristu (1520 jaamateed jne)
ümberprojekteerimist RB raudtee mahutamiseks alale.
Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2022. aasta
esimeses pooles.
10. Soodevahe hoolduskeskuse Töö raames koostatakse ühe tööprotsessi raames
detailplaneeringu, KSH, paralleelselt Soodevahe hoolduskeskuse maa-ala
eelprojekti koostamine detailplaneering (ja KSH) ning tehniline lahendus
(raudtee- ja maanteetaristu, hooned, tehnovõrgud,
laoplatsid) eelprojekti täpsuses. Hange kuulutatakse
välja august 2020 kestvusega ca 1 aasta.
11. Pärnu hoolduskeskuse ja Töö raames koostatakse Pärnu kaubaterminali ja Rail
kaubaterminali detailplaneeringu, Baltica Pärnu piirkonna 1435mm raudtee infrastruktuuri
KSH ja eelprojekti koostamine hoolduskeskuse maa-ala detailplaneering ja KSH
hindamine ning raudtee-ja maanteetaristu, tehnovõrkude
ja hoonestuse eelprojekt. Hange kuulutati välja aprillis
2020. Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2022. aasta
teises pooles.
12. Rapla hoolduspunkti Töö raames koostatakse Rapla hoolduspunkti maa-ala
detailplaneering, KSH ja detailplaneering ja KSH hindamine ning raudtee-ja
eelprojekt maanteetaristu, tehnovõrkude ja hoonestuse eelprojekt.
Hange kuulutatakse välja 2021 keskpaigas. Tööd on
kavas lõpetada hiljemalt 2022. aasta teises pooles.
13. Vanasadama trammiühenduse Töö raames koostatakse eelprojekt trammitee
projekteerimine ühendusele Tallinna Vanasadamaga.
Projekteerimistööde mahtu kuulub trammitee ja sellega
seonduva tänavaruumi projekteerimine järgmisel lõigul:
Gonsiori ning Maneeži tänava ristmik - Vanasadama A-
terminal – Linnahall - Põhja puiestee.
Projekteerimistööd on kavas lõpetada 2021. aasta teises
pooles.
2021. aastal algavad detailplaneeringud ja projekteerimistööd
14. RB kohalikud peatused Harju- ja Töö raames koostatakse detailplaneeringud ja
Raplamaal koostatakse projektlahendused kõigile RB kohalikele
peatustele kahes maakonnas. Projektlahendused
puudutavad jaamahooneid ja välialasid ning
juurdepääsuteid. Raudteetaristu lahendused peatuste
asukohtades (sh. alt- ja ülepääsud) projekteeritakse RB
põhiprojekti koostamise raames. Kohalike peatuste
projekteerimine Pärnumaal lahendatakse hilisemas faasis
seoses maakonnaplaneeringu menetluse uuendamisega.
Rapla ja Harju maakondades on kohalike peatuste
ehitamiseks sõlmitud koostöökokkulepped KOV-dega.
Projekteerimise hange kuulutati välja 2021 mais.
Ehitus
Töö Selgitus
Lõpetatud ehitustööd
1. Saustinõmme viadukti ehitus Koostöös Maanteeametiga viidi läbi 2019. aasta mais
alustatud Saustinõmme viadukti ehitus, mis võimaldab
Tallinna ringtee ja RB raudtee eritasandilist ristumist.
Töövõtja YIT Eesti.
Käimasolevad ehitustööd
2. Lelle-Pärnu 1520 mm Tööde eesmärk on viia Lelle ja Pärnu vahelise
raudteelõigu rekonstrueerimine Edelaraudtee AS-ile kuuluv raudteelõik seisukorda, mis
võimaldaks RB ehitamiseks vajalike maavarade (liiv,
kruus, põlevkivi kaevandamise aherainest toodetud
killustik) ning pealisehituse materjalide (rööpad, liiprid)
vedamist ehitusobjektile raudteed mööda. Peamised
teostatavad tööd on liiprite vahetus, rööbaste
asendamine, ballasti puhastus ja toppimistööd. Tööde
tulemusena võimaldab raudtee ohutult vedada 2
rongipaari materjale ööpäevas kiirusel kuni 40 km/h.
Leping töövõtjaga sõlmiti 2020. aasta lõpul, tööd on
kavas läbi viia 2021. aasta oktoobriks.
3. Ristumised gaasi- ja Tööde raames projekteeritakse ning teostatakse
kõrgepingeliinidega kõrgepingeliinide ümbertõstmine neljas asukohas
Pärnumaal, tagamaks raudtee ja kõrgepingeliinide
ristumistel nõutav ohutusvahemik. Tööde teostamise
tähtaeg on 2021. aasta teises pooles.
2021. aastal algavad ehitustööd
4. Ökoduktid ja viaduktid 2020. aastal kuulutati välja riigihanked järgmiste
ökoduktide ja viaduktide ehitamiseks, mille
ehituslepingud sõlmitakse 2021. aasta suvel:
Tagadi tee
Künka tee
Loone ökodukt
2021. aastal kuulutatakse välja riigihanked järgmiste
ökoduktide ja viaduktide ehitamiseks (ehituse algus
2021. aastal või 2022. aasta alguses):
T-2 Tartu mnt (Assaku)
Kalevi ökodukt
Urge ökodukt
Kirdalu-Kiisa
Tammiste ökodukt
5. Ristumised gaasi- ja 2021. alustatakse järgmiste trassidega ristumiste
kõrgepingeliinidega ehitamisi:
Ristumine 330kV L505 Harku-Kiisa
Ristumine Iru-Järveküla ja Iru-Järve L006A ja L005
Ristumine L100B/L182 Järve – Jüri / Kiisa – Järve
Ristumine L006A/ L005 Iru -Järveküla - /Iru - Järve
Ristumine L186 Kohila – Rapla ümberehitus
Ristumine 110 kV L027 Järvakandi – Valgu
Ristumine 110 kV L026 Kehtna – Järvakandi
Gaasitrassidega ristumised: Karla, Raudalu, Saku
6. Liitumised Eleringi põhivõrguga 2020. aastal sõlmiti Eleringiga liitumislepingud Surju ja
Järveküla liitumispunktide väljaehitamiseks.
Liitumispunktid on vajalikud RB elektrifitseerimiseks.
Tööde hanked kuulutab Elering välja 2021. aastal, mil
algavad ka ehitustööd. Kolmanda liitumispunkti
(Järvakandi) liitumisleping sõlmitakse 2021. aastal.
Maade omandamine
Rail Balticu ehitamiseks alustati 2018. aastal eraomanikele ning kohalikele omavalitsustele kuuluva maa
omandamist. Maade omandamist viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud
koostöölepingu alusel ellu Maa-amet. Maade omandamine toimub kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduse (KAHOS) alusel. KAHOS võeti vastu ning kuulutati välja juunis 2018.
RB läbib Eestis kokku 864 katastriüksust. Nendest ca 621 on eraomanikele ning 74 KOV-dele kuuluva
katastriüksused, mis tuleb RB rajamiseks riigile omandada. Pindalaliselt on ligikaudu 53% RB Eesti
trassilõigu jaoks vajaminevast maast riigimaa.
2021. aasta aprilli seisuga on RB ehitamiseks omandatud 145 RB ehitamiseks vajalikku maatükki, neist
126 Rapla, 11 Harju ning 8 Pärnu lõigus. Omandamise otsus on tehtud veel 32 maatüki osas ning
aktiivses menetlusfaasis on ca 170 maatüki omandamine. Eeltoodu katab ca 30% omandamiseks
vajalikest maadest. Kokku on tehtud tehingud ca 2,3 miljoni euro eest.
RB põhitrassi maade omandamine on kavas lõpule viia 2023. aasta lõpuks.
Edasised tegevused
Investeeringud ja kulud olemasoleva rahastuse arvelt
Aastal 2021 kuni 2023 teostame riigieelarvelistest vahenditest (juba olemasolev EL CEF toetus ning
kohustuslik omafinantseering) järgmisi Rail Balticu projekti tegevusi:
Jätkame RB põhitrassi ning kohalike objektide projekteerimise ning keskkonnamõjude
hindamisega. Maht 2021. aastal ca 23,0 M€.
Jätkame maade omandamisega vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele.
Maht 2021. aastal ca 6,3 M€.
Jätkame ehitustöödega ca 43 põhitrassi objektil2 (sillad, viaduktid, ökoduktid, ristumised gaasi-
ja elektritrassidega), raudtee muldkeha ehitamisel, ehitustöödega kohtobjektidel (Pärnu ja
Ülemiste reisiterminalid, Muuga ja Pärnu kaubaterminalid, taristu- ja veeremi
hoolduskeskused). Maht 2021. aastal ca 22,4 M€.
2
Objektide nimekiri toodud aruande lisas 1
Aastatel 2021 kuni 2023 on kavas tegevusi olemasolevatest vahenditest liigiti läbi viia järgmistes
mahtudes:
Liik Eelarve (mln €)
Uuringud 3,6
Projekteerimine 31,8
Ehitus 149,9
Maade omandamine 22,6
Tööjõukulu ja teenused 15,8
Seniste investeeringute ja kulude rahaline maht on 60,29 miljonit eurot ning jaguneb järgmiselt:
Aasta Maksumus (mln €) Aasta Maksumus (mln €)
2010 0,05 2016 4,75
2011 0,08 2017 12,71
2012 0,02 2018 4,44
2013 0,52 2019 8,76
2014 3,83 2020 21,12
2015 4,01
Käimasolevad ja algavad CEF taotlusvoorud ning uus MFF
Perioodil 2021 kuni 2025 viime taotluste rahuldamisel tegevused liigiti läbi järgmistes mahtudes:
Liik Eelarve (mln €)
Uuringud 5,1
Projekteerimine 31,7
Ehitus 1 019,3
Maade omandamine 50,6
Tööjõukulu ja teenused 45,0
Perioodi 2021-2027 CEF määruse alusel kalkuleeritud summade näol on tegemist indikatsiooniga
projekti Eesti tegevuste elluviimise võimekusest, ent tegelikud investeeringumahud sõltuvad EL 2021-
2027 eelarveperioodi vahendite aastate- ja taotlusvoorude-vahelisest jaotusest, mis ei ole veel teada.
Riigi kohustusliku omafinantseeringu puhul on arvestatud prognoositava minimaalse omafinantseeringu
määraga, mis on 15% EL 2021-2027 eelarveperioodi vahendite puhul3.
RRF ja SF
Lisaks CEF vahenditele on vastavalt VV otsustele kavas Euroopa Komisjonile esitada RB ning sellega
seonduvate objektide rahastamine ka RRF-st ning struktuurivahenditest. RRF-st on kavandatud
Ülemiste reisiterminali hoone rajamine (maksumus ca 31 mln €) ning struktuurivahenditest RB kohalike
peatuste ehitamine (maksumus ca 16 mln €), Pärnu reisiterminali hoone rajamine ja terminaliala ning
ümbritsevate tänavate ehitus (ca 24 mln €). RB-ga seonduva Vanasadama trammitee rajamine on samuti
kavas RRF-st (maksumus ca 26 mln €); struktuurifondidest on kavandatud RB raudtee ehitamisega
seonduvate maanteeliiklussõlmede ehitamine (maksumus ca 35 mln €).
Muud teemad
Tegevused teistes riikides
Kolmes Balti riigis on RB-ga seonduvad tegevused üldiselt samas arendusfaasis. Kõigis riikides käib
raudtee tehniline projekteerimine, alustatud on ehitusega erinevatel lõikudel. Sarnaselt Eestiga on ka
Leedus üks osa trassist veel planeeringufaasis. Kokku käib kolme Balti riigi peale RB projekteerimine
643 põhitrassi kilomeetril.
3
Vastavalt 2021-2027 CEF määruse eelnõule.
Lätis jõudis tähtsamatest tegevustest 2020. aastal lõpule Riia lennujaama RB lõigu projekteerimine,
alustai Salaspilsi kaubaterminali projekteerimisega. Koostatud on põhitrassi ehitusstrateegia. Riia
keskvaksali lõigu ehitusleping sõlmiti 2020. aasta novembris.
Leedus valmis 2020. aasta lõpuks RB-d Kaunase kaubaterminaliga ühendav, ca 10 km ühendustee, mille
ehitas Eesti raudtee-ehitusettevõte Leonhard Weiss OÜ. Kõigil lõikudel (peale Kaunase-Vilniuse ning
Kaunase ja Leedu-Poola piiri vahelise lõigu uue lahenduse, kus käimas eriplaneeringu protsessid) on
läbi viidud nn value engineering, mille tulemusena valitakse põhiprojekteerimisse minev lahendus.
2020. aasta lõpus kuulutati välja dünaamiline hankesüsteem esimese pikema Läti-suunalise RB lõigu
ehitamiseks. Lõpule on viidud maade omandamine Kaunasest Leedu-Läti piirini.
Poolas ulatub RB ühendus Trakiszkist (Leedu-Poola piirilinn) läbi Bialystoki Varssavini (Poola
territooriumil ametlikult Rail Balticuks nimetatav raudtee ei ole kolme Balti riigi Rail Balticu projekti
osa ning see ei ole ka ülalnimetatud ratifitseerimise seaduse objekt). Praegu on tööd lõppenud, käimas
või rahastamisotsused tehtud Varssavi ja Elk’i vahelise raudteeühenduse ümberehitamiseks senisest
suurema läbilaskevõime saavutamiseks. Viimati nimetatud raudteelõigu (ca 100 km) osas on lõppenud
kulu-tulu analüüs; valitud on trassilahendus, mis võimaldab uuel lõigul RB-ga analoogset projektkiiruset
(kuni 250 km/h).
Lõik Pikkus Hetkeseis Ehitus Maksumus
Warszawa - Tluszcz 66 km Valmis 2012-2017 330 M€
Sadowne - Czyzew 36 km Valmis 2017-2021 241 M€
Czyzew - Bialystok 71 km Ehitusleping sõlmitud 2020 2020-2023 855 M€
Bialystoki ümbersõit 6-30 Uuring koostamisel 2019-2027 439 M€
km
Bialystok - Elk 100 km Projekteerimine, ehitusluba 2020-2025 702 M€
taotlemisel
Elk - Trakiszki 94 km Uuring valmis, projekteerimise 2020-2027 1052 M€
hange välja kuulutatud 2020
augustis, hindamisel
RBR restruktureerimine
2020. a jooksul analüüsis MKM vastavalt kolme Balti riigi peaministrite kokkuleppele erinevaid
võimalusi RBR ja Eesti tegevuste elluviija RBE tegevuste viimiseks „ühe katuse“ alla (elik kuidas viia
kesksele juhtimisele kokku nii RB projekteerimine kui ka ehitus ja muu sellega seonduv; ei puuduta RB
tulevase taristu haldamist). Pakkusime omalt poolt välja uued struktuurid, projekti elluviimise sisemise
korralduse muutmised. Lahendusena RBR-i senisele kesisele jõudlusele projekteerimisel pakkus Eesti
välja viia otsustustasandid õigetesse kohtadesse: nii projekteerimise kui ka ehitamise eest vastutavad
riikide territooriumeil RBR tütarettevõtted või filiaalid, kellel on oma eelarve tegevuste elluviimiseks.
Otsustustasandi toomine filiaali kiirendaks projekti elluviimist. Lahendus põrkus kolme Balti riigi
erinevatele arusaamadele võimalikust uuest struktuurist. Jõuti järelduseni, et sobivat skeemi, kus Eesti
riigil ei kaoks kontroll Eesti territooriumil toimuva ning projekti rahastamise üle, ei ole ning otsustati
jätkata senise ülesannete jaotusega, mis põhineb varasematel kokkulepetel. Samas käib pidev töö
erinevatel tasanditel ühisettevõtte RBR tegevuste kiirendamisel sisemiste protsesside muutmise kaudu.
RB taristuhaldus
2020. aastal saavutasid riikide RB taristu eest vastutavad ettevõtted (Eestis RBE; Lietuvos Geležinkeliai
Infrastruktura; Läti Eiropas Dzelzcela Linijas) kokkuleppe haldusmudeli aluspõhimõtetes, mille järgi
määratakse igas Balti riigis taristu haldamise eest vastutavad ettevõtted, kes peavad mudelit koostöös
teiste riikide partneritega edasi arendama. Transpordiministrid esitavad esimesel võimalusel
tegevuskava haldusmudeli arendamiseks (peamisteks elementideks ühine kasutustasude süsteem, taristu
läbilaskevõime jaotusraamistik, tehnokasutuseeskirjad, liiklusjuhtimine ja ohutuseeskirjad, samuti
riiklike järelevalveasutuste tihedam koostöö, ettepanek haldusmudeli rakendamiseks ning sujuva
raudteeühenduse tagamine Poolaga). Kokkulepe on Eesti huvides, oleme alati soovinud, et tagatud oleks
raudtee optimaalne majanduslik kasutus riikide seatud kunstlike piiranguteta. Ühise halduse eesmärgiks
on tagada vaba, kuid ühiselt reglementeeritud ligipääs raudtee taristule, et suurendada raudtee võimet
konkureerida keskkonnale rohkem kahjulike transpordiviisidega ning suurendada raudtee tulusust nii
reisi- kui kaubavedudel.
Avalikust arvamusest
Läbi aastate on Rail Baltic Estonia tellinud ka avaliku arvamuse uuringuid, mida on teostanud
professionaalne ühiskondlike uuringutega tegelev ettevõte Faktum-Ariko. Selle tulemustest nähtub, et
kui veel 2014. aasta kevadel oli Rail Balticust kuulnud 69% elanikest ja jagatud informatsiooni pidas
piisavaks 41% elanikest, siis viimase, 2019. aasta novembris läbi viidud uuringu järgi polnud Rail
Balticu projektist kuulnud 0% inimesi ja 71% vastanutest pidas jagatud informatsiooni piisavaks.
Novembris ja detsembris 2020 läbi viidud uuringu kohaselt toetab RB rajamist Eestis 60% Eesti
elanikkonnast, kindlat seisukohta ei oma 14%. Raudtee positiivset mõju näevad 67% vastanutest. Toetus
on püsinud üle 60% 2019. aasta aprillist alates, võrrelduna 2018. aasta jaanuari 53% toetusega RB
rajamisele Eestis.
Lisa 14
OBJEKT OMANIK 2020 2021 2022 2023
Kangru Transpordiamet
T-2 Tartu mnt (Assaku) Transpordiamet
Põrguvälja tee Transpordiamet
Rukki tee KOV
Tallinn-Rapla-Türi (Kohila) Transpordiamet
Urge tee KOV
Salutaguse tee KOV
Tallinn-Rapla-Türi (Mälivere) Transpordiamet
Rapla-Märjamaa tee Transpordiamet
Kehtna-Põlma tee Transpordiamet
VIADUKTID
Tõdva-Hageri Transpordiamet
Rapla-Varbola tee Transpordiamet
Tagadi tee KOV
Hagudi-Kodila Transpordiamet
Künka tee KOV
Seli-Koigi-Alu tee Transpordiamet
Varbola tee KOV
Saku-Tõdva Transpordiamet
Rapla-Järvakandi-Kergu tee Transpordiamet
Tagadi-Kurtna Transpordiamet
Kirdalu-Kiisa Transpordiamet
Aasu m/p objekti tee KOV
Urge ökodukt RB
Loone ökodukt RB
ÖKODUKTID
Kalevi ökodukt RB
Selja ökodukt RB
Sanga ökodukt RB
Tammiste ökodukt RB
Kõnnu ökodukt RB
110 kV L030 Sindi – Papiniidu RB
110kV L133B Vändra-
RB
RISTMEVÄLJAD
Papiniidu
110kV L032B
RB
Metsakombinaadi – Papiniidu
110 kV L032A Sindi –
RB
Metsakombinaadi
330kV L505 Harku-Kiisa RB
Iru-Järveküla ja Iru-Järve
RB
L006A ja L005
4
Tabelis on toodud nn "kiire ajakava" rajatised, mis ehitatakse valmis esimeses järjekorras CEF I vahendite eest.
Ülejäänud rajatised sisalduvad põhitrassi ehitamise üldises mahus.
OBJEKT OMANIK 2020 2021 2022 2023
L100B/L182 Järve – Jüri /
RB
Kiisa – Järve
L006A/ L005 Iru -Järveküla -
RB
/Iru - Järve
L186 Kohila – Rapla
RB
ümberehitus
110 kV L027 Järvakandi –
RB
Valgu
110 kV L026 Kehtna –
RB
Järvakandi
Gaasitoru Raudalu RB
Gaasitoru Karla RB
Gaasitoru Saku RB
PROTOKOLLILINE OTSUS
„Rail Balticu Eesti osa vahearuanne”
Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail
Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse § 3
alusel:
1. Kiita heaks „Rail Balticu Eesti osa vahearuanne”.
2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud aruanne Riigikogu majanduskomisjonile.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär