dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. mai 2021
Viit
5-3/21-0350/2996-3
Registreeritud
21. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5 Merenduse korraldamine
Sari
5-3 Meresõiduohutusega seotud kirjavahetus
Toimik
5-3/21-0350
Vastutaja
Jaak Viilipus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Meremajandusosakond)

Failid

  • 📎1.2.-4211785 21.05.2021 Väljaminev kiri.bdoc423 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 11.05.2021 nr 1.2-2/65-1 Meie: 21.05.2021 nr 1.2.-4/21/1785 Arvamus eelnõule Täname, et esitasite arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Meremeeste registri põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse, et andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet. Sama sätestab juba meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 29 lõige 2, seega on see seadust dubleeriv säte. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse andmekogu pidamise viis. Märgime, et pigem tuleks säte nimetada andmekogu ülesehitusena. Lõike 1 osas: Infosüsteemi peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna. Kui neid on, siis siia tuleks kirja panna alaminfosüsteemid, sh andmelao ja arhiivi olemasolu ning selguse huvides võiks loetleda ka rakendused, nt kasutajatele mõeldud iseteeninduskeskkond. Eelnõu § 5 pealkiri on Andmekogu ülesehitus, sätte sisu on aga andmekogu andmekoosseisude loetlemine kategooriate kaupa. Seega ei ole pealkiri täpne. Mis puudutab MSOS § 29 lõiget 3 sõnastuses Vastutav töötleja võib meremeeste registri pidamise eesmärgi täitmiseks töödelda muu seaduse alusel teistesse andmekogudesse kogutud isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid, või ise võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse tähenduses on näokujutis, allkiri ja allkirjakujutis, siis juhime tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 9 lg 2 punkt g näeb küll ette eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguse siseriikliku õiguse alusel, kuid sätestab sellisele siseriiklikule sättele ka teatud nõudmised: töötlemine on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Paraku ei vasta MSOS § 29 lõige 3 IKÜM-i sellistele nõuetele. Kuivõrd meremeeste registri pidamise eesmärk on kõnealuse eelnõu sõnastuse järgi laevapere liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende väljastamise aluseks olevate andmete ning tehtud otsuste elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine, siis võiks MSOS § 29 lõike 3 sõnastuse alusel justkui eriliigilisi isikuandmeid koguda ka pelgalt nende andmete talletamise eesmärgil. Seega on MSOS § 29 lõige 3 liiga üldise sõnastusega, jättes mh Transpordiametile õiguse Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 koguda kõikides teistes andmekogudes olevaid isikuandmeid. PS § 3 lg 1 esimesest lausest tulenev parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõte nõuab, et kõik riigielus olulised küsimused otsustab Riigikogu või kõrgeima võimu kandjana rahvas. Olulisuse põhimõtte kohaselt ei saa seda, mida PS järgi on kohustatud tegema seadusandja, edasi delegeerida täitevvõimule ega ühelegi teisele isikule või organile.1 MSOS § 29 lõikega 3 on aga seadusega täitevvõimule jäetud sisuliselt piiramatu volitus kõikidest riigi andmekogudest isikuandmeid koguda. See ei ole aktsepteeritav. Tuleb silmas pidada, et PS §-st 26 tulenev eraelupuutumatuse põhiõigus on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mis tähendab, et põhiõiguse riive saab toimuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ehk selle üle peab otsustama Riigikogu ning vaid tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Piiramatu volitus Transpordiametile isikuandmeid koguda ei ole aga kindlasti proportsionaalne ja kaheldav on ka, millist PS §-s 26 loetletud eesmärki selline andmete kogumine meremeeste puhul täidab. Saame aru, et MSOS-i muudatused on värskelt Riigikogus vastu võetud, kuid § 29 lõike 3 sõnastus heidab otsest varju ka meremeeste registri põhimääruse eelnõule ja tekitab eraelupuutumatuse, aga ka andmekaitse põhimõtete osas (eesmärgipärasus ja minimaalsus) väga suuri küsitavusi. Eelnõu § 6 lg 1 punktiga 5 nähakse ette, et laevapere liikmete andmestikku kantakse ka meresõiduohutuse seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud tervisetõendi andmed. Samas viidatud määruse § 12-13 reguleerivad seda, kellele tervisekontrolli tegija tõendi väljastab ning kui kaua säilitab, kuid neis sätetes ei ole mainitud, et tervisetõend tuleb esitada ka meremeeste registri andmekogule, nagu näeb ette eelnõu § 11 lõige 3. Seega üks määrus näeb tervisekontrolli tegijale laiemad andmete väljastamise kohustused kui teine. Eelnõu § 16 seletuskirjas selgitatakse, et andmekogusse kantud andmete elektroonilisi alusdokumente säilitatakse vastavalt vastutava töötleja asjaajamises kehtestatud ette nähtud säilitustähtaegadega. Säilitustähtaja möödumisel antakse need õigusaktide kohaselt avalikku arhiivi või otsustatakse nende hävitamine. Andmete arhiivis olemine tähendab jätkuvalt andmete töötlemist, millele peab samuti olema ette nähtud tähtaeg. Peab selguma, mida arhiiv sisuliselt tähendab (kas on teistsugused juurdepääsuõigused) ning miks seda üldse vaja on. Andmekogu arhiiv ei ole samatähenduslik arhiiviseaduse arhiiviga. Seoses andmekogus andmete säilitustähtaegadega, mis ilma kehtivusajata väljastatud dokumentide puhul on lausa 50 aastat, soovitame veel kord analüüsida, kas tõepoolest on nii kaua vaja säilitada kõiki andmeid - taotlemisega seotud andmeid ja kõiki elektroonilisi alusdokumente või saaks kuni säilitamistähtaja lõpuni säilitada siiski väiksemat andmekoosseisu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Lehis peadirektor 1 Põhiseaduse Kommenteeritud väljaanne, § 3, p 3. 2 (3) Liisa Ojangu 627 4131 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel