Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 11.05.2021 nr 1.2-2/65-1
Meie: 21.05.2021 nr 1.2.-4/21/1785
Arvamus eelnõule
Täname, et esitasite arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Meremeeste
registri põhimäärus“ eelnõu.
Eelnõu §-ga 3 sätestatakse, et andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet. Sama sätestab
juba meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 29 lõige 2, seega on see seadust dubleeriv
säte.
Eelnõu §-ga 4 sätestatakse andmekogu pidamise viis. Märgime, et pigem tuleks säte nimetada
andmekogu ülesehitusena. Lõike 1 osas: Infosüsteemi peetakse ühetasandilise
infotehnoloogilise andmekoguna. Kui neid on, siis siia tuleks kirja panna alaminfosüsteemid,
sh andmelao ja arhiivi olemasolu ning selguse huvides võiks loetleda ka rakendused, nt
kasutajatele mõeldud iseteeninduskeskkond.
Eelnõu § 5 pealkiri on Andmekogu ülesehitus, sätte sisu on aga andmekogu andmekoosseisude
loetlemine kategooriate kaupa. Seega ei ole pealkiri täpne.
Mis puudutab MSOS § 29 lõiget 3 sõnastuses Vastutav töötleja võib meremeeste registri
pidamise eesmärgi täitmiseks töödelda muu seaduse alusel teistesse andmekogudesse kogutud
isikuandmeid, sealhulgas põhjendatud juhul terviseandmeid ja biomeetrilisi andmeid, või ise
võtta isikult biomeetrilisi andmeid ja neid töödelda. Biomeetrilised andmed käesoleva seaduse
tähenduses on näokujutis, allkiri ja allkirjakujutis, siis juhime tähelepanu, et isikuandmete
kaitse üldmääruse (IKÜM) art 9 lg 2 punkt g näeb küll ette eriliigiliste isikuandmete töötlemise
õiguse siseriikliku õiguse alusel, kuid sätestab sellisele siseriiklikule sättele ka teatud
nõudmised: töötlemine on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete
kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste
ja huvide kaitseks. Paraku ei vasta MSOS § 29 lõige 3 IKÜM-i sellistele nõuetele.
Kuivõrd meremeeste registri pidamise eesmärk on kõnealuse eelnõu sõnastuse järgi laevapere
liikmete, lootside, laevaliikluse korraldamise süsteemi ja raadioside operaatorite
kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning lootsitasõidu lubade taotlemise ja nende
väljastamise aluseks olevate andmete ning tehtud otsuste elektrooniline talletamine,
süstematiseerimine ja asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel
järelevalve teostamine, siis võiks MSOS § 29 lõike 3 sõnastuse alusel justkui eriliigilisi
isikuandmeid koguda ka pelgalt nende andmete talletamise eesmärgil.
Seega on MSOS § 29 lõige 3 liiga üldise sõnastusega, jättes mh Transpordiametile õiguse
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
koguda kõikides teistes andmekogudes olevaid isikuandmeid. PS § 3 lg 1 esimesest lausest
tulenev parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõte nõuab, et kõik riigielus olulised
küsimused otsustab Riigikogu või kõrgeima võimu kandjana rahvas. Olulisuse põhimõtte
kohaselt ei saa seda, mida PS järgi on kohustatud tegema seadusandja, edasi delegeerida
täitevvõimule ega ühelegi teisele isikule või organile.1 MSOS § 29 lõikega 3 on aga seadusega
täitevvõimule jäetud sisuliselt piiramatu volitus kõikidest riigi andmekogudest isikuandmeid
koguda. See ei ole aktsepteeritav.
Tuleb silmas pidada, et PS §-st 26 tulenev eraelupuutumatuse põhiõigus on kvalifitseeritud
seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mis tähendab, et põhiõiguse riive saab toimuda vaid
seaduses sätestatud juhtudel ehk selle üle peab otsustama Riigikogu ning vaid tervise, kõlbluse,
avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või
kurjategija tabamiseks. Piiramatu volitus Transpordiametile isikuandmeid koguda ei ole aga
kindlasti proportsionaalne ja kaheldav on ka, millist PS §-s 26 loetletud eesmärki selline
andmete kogumine meremeeste puhul täidab. Saame aru, et MSOS-i muudatused on värskelt
Riigikogus vastu võetud, kuid § 29 lõike 3 sõnastus heidab otsest varju ka meremeeste registri
põhimääruse eelnõule ja tekitab eraelupuutumatuse, aga ka andmekaitse põhimõtete osas
(eesmärgipärasus ja minimaalsus) väga suuri küsitavusi.
Eelnõu § 6 lg 1 punktiga 5 nähakse ette, et laevapere liikmete andmestikku kantakse ka
meresõiduohutuse seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud määruses sätestatud tervisetõendi
andmed. Samas viidatud määruse § 12-13 reguleerivad seda, kellele tervisekontrolli tegija
tõendi väljastab ning kui kaua säilitab, kuid neis sätetes ei ole mainitud, et tervisetõend tuleb
esitada ka meremeeste registri andmekogule, nagu näeb ette eelnõu § 11 lõige 3. Seega üks
määrus näeb tervisekontrolli tegijale laiemad andmete väljastamise kohustused kui teine.
Eelnõu § 16 seletuskirjas selgitatakse, et andmekogusse kantud andmete elektroonilisi
alusdokumente säilitatakse vastavalt vastutava töötleja asjaajamises kehtestatud ette nähtud
säilitustähtaegadega. Säilitustähtaja möödumisel antakse need õigusaktide kohaselt avalikku
arhiivi või otsustatakse nende hävitamine. Andmete arhiivis olemine tähendab jätkuvalt
andmete töötlemist, millele peab samuti olema ette nähtud tähtaeg. Peab selguma, mida arhiiv
sisuliselt tähendab (kas on teistsugused juurdepääsuõigused) ning miks seda üldse vaja on.
Andmekogu arhiiv ei ole samatähenduslik arhiiviseaduse arhiiviga.
Seoses andmekogus andmete säilitustähtaegadega, mis ilma kehtivusajata väljastatud
dokumentide puhul on lausa 50 aastat, soovitame veel kord analüüsida, kas tõepoolest on nii
kaua vaja säilitada kõiki andmeid - taotlemisega seotud andmeid ja kõiki elektroonilisi
alusdokumente või saaks kuni säilitamistähtaja lõpuni säilitada siiski väiksemat
andmekoosseisu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
1
Põhiseaduse Kommenteeritud väljaanne, § 3, p 3.
2 (3)
Liisa Ojangu 627 4131
[email protected]
3 (3)