dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Notarilepingu edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. mai 2021
Viit
1.10-19/21-214-1
Registreeritud
21. mai 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-19/S Notariaalsed asjaõiguslikud lepingud (isiklik kasutusõigus, servituudid, hoonestusõigus, hoonestusõiguse koormamine)
Toimik
1.10-19/21-0064
Vastutaja
Ülle Kallas

Failid

  • 📎Notarilepingu edastamine (Lepiku kinnisasja osa, Rapla-Pärnu raudtee 469, riigile kuuluvad Kullimaa, Väike-Jaani).asice797 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 20.05.2021 nr 7-21/21/6882-4 Notarilepingu edastamine (Lepiku kinnisasja osa, Rapla-Pärnu raudtee 469, riigile kuuluvad Kullimaa, Väike-Jaani) Majandus- ja taristuministri 28.04.2021 käskkirjaga nr 92 otsustati omandada vahetamise teel riigile Rail Baltic raudtee alale jääv OÜ Jürmets omandis olev Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas asuva kinnistu nr 2767606 koosseisu jääv Rapla-Pärnu raudtee 469 katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0925) hinnaga 3943 eurot. OÜ-le Jürmets võõrandati riigile kuuluvad kinnisasjad Kullimaa (katastritunnus 63801:001:0931) väärtusega 3771 eurot ja Väike-Jaani (katastritunnus 63801:001:0180) väärtusega 164 eurot. Notarileping sõlmiti 20.05.2021 Tallinna notar Kristi Kivimägi juures. Lepingu punkti 5.2. kohaselt tuleb tasuda Rapla-Pärnu raudtee 469 kinnisasja eest rahalist kompensatsiooni 8 eurot ja vahetamise menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest täiendavat hüvitist summas 136 eurot. Palume kanda nimetatud rahasummad lepingu punktis 5.3. märgitud OÜ Jürmets kontole. Samuti palume tasuda riigilõiv ja e-arvete süsteemi kaudu esitatud notari tasu arve. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Virks maakorralduse osakonna nõunik Lisad: Notarileping Käskkiri 28.04.2021 nr 92 Riigilõivu maksekorraldus Teadmiseks: Triin Orav ([email protected]) Triinu Suits 675 0190 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 PÄRNU NOTAR KRISTI KIVIMÄGI Notari ametitegevuse raamatu registri nr 804 Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud ja tõestanud videosilla vahendusel 20.05.2021. (kahekümnendal mail kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) Pärnu notar Kristi Kivimägi, kelle büroo asub Ringi 1 Pärnu linnas Eesti Vabriigis ning selles notariaalaktis osalejad on Osaühing Jürmets, registrikood 10248511, aadress Uus tn 1, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik 1, mille esindajana tegutseb juhatuse liige Mihkel Jürisson, isikukood 37009184214, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja ja videosilla vahendusel. Notariaalaktis osaleja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti Vabariik. Eesti Vabariigi nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigivara valitseja, edaspidi nimetatud Omanik 2, registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70003158, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e- posti aadress [email protected], mille volitatud esindajana tegutseb Silver Ao, isikukood 38907062715, tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja ja videosilla vahendusel. Notariaalaktis osaleja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, Eesti Vabariik. Eesti Vabariigi nimel Riigi Tugiteenuste Keskus, registrikood 70007340, aadress Lõkke tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Hüpoteegipidaja, mille volitatud esindajana tegutseb Birgit Vinter, isikukood 48506264215, tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja ja videosilla vahendusel. Notariaalaktis osaleja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti Vabariik. edaspidi kõik koos nimetatud ka kui Pooled, kes avaldavad, et nende tahe on sõlmida alljärgnevatel tingimusel OSAÜHING JÜRMETS AVALDUS KINNISTU JAGAMISEKS, KINNISTUTE VAHETUSLEPING, ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED /edaspidi nimetatud Leping/ 1 1. KINNISTUSRAAMATUTE SEIS, EHITISREGISTRI SEIS, KINNISASJADE KITSENDUSED JA LEPINGU ESEMED 1.1. Lepiku kinnistu on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatusse ja selle kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr. 2767606, mis koosneb maaüksustest: katastritunnus 63801:001:0926, pindala 6,73 ha, aadress Lepiku, Viluvere küla, Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 63801:001:0925, pindala 18391,0 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 469, Viluvere küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 63801:001:0924, pindala 4,65 ha, aadress Lääne-Lepiku, Viluvere küla, Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Lepingu p.1.1. nimetatud Lepiku kinnistu kohta avatud registriosa Teise jakku on omanikuna sisse kantud Osaühing Jürmets (registrikood 10248511, Vändra alev). Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud registriosa Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Omandamise märkus Eesti Vabariik (Maa-amet (registrikood 70003098)) kasuks. Omandamine KAHOS § 9 alusel. 2.05.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 31.05.2019. Kohtunikuabi Anu Kuus. Lepingu p.1.1. nimetatud Lepiku kinnistu kohta avatud registriosa Neljandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine hüpoteegi kanne: Hüpoteek summas ükssada kuuskümmend seitse tuhat üheksasada nelikümmend krooni Eesti Vabariigi kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks 07.01.2004 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 27.02.2004. Kohtunikuabi L. Pais. Ehitisregistri andmetel Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistul ehitisi ei asu. Lepingu p.1.1. nimetatud Lepiku kinnistu suhtes kehtivad järgmised e-notari andmebaasi kitsenduste päringust nähtuvad kitsendused: Katastriüksuse 63801:001:0924 kitsendused: Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 46478 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: ulatus: 13630 m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Aquila pomarina (väike-konnakotkas)). Katastriüksuse 63801:001:0925 kitsendused: Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 18391 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: ulatus: 5551 m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Aquila pomarina (väike-konnakotkas)). Katastriüksuse 63801:001:0926 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 4754 m²; nähtus: kanal,peakraav valgalaga 10km2 ja üle (Saapasoo peakraav); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 8902 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga 10km2 kuni 25km2 (SAAPASOO PEAKRAAV (Saapasoo peakraav)); 2 Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 3562 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga 10km2 kuni 25km2 (SAAPASOO PEAKRAAV (Saapasoo peakraav)); Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 5337 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga 10km2 kuni 25km2 (SAAPASOO PEAKRAAV (Saapasoo peakraav)); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 67297 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 17912 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga 10km2 kuni 25km2 (SAAPASOO PEAKRAAV (Saapasoo peakraav)); Piiranguvöönd: ulatus: 26601 m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Aquila pomarina (väike-konnakotkas)). Notar on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud. 1.2. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatusse ja selle kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr. 18759450, edaspidi nimetatud Kinnistu 2, mis koosneb maaüksusest katastritunnus 63801:001:0931, pindala 9053 m², aadress Kullimaa, Sohlu küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Kinnistu 2 kohta avatud registriosa Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kinnistu 2 kohta avatud registriosa Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Kinnistu 2 kohta avatud registriosa Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. Ehitisregistri andmetel Kinnistul 2 ehitisi ei asu. Kinnistu 2 suhtes kehtivad järgmised e-notari andmebaasi kitsenduste päringust nähtuvad Katastriüksuse 63801:001:0931 kitsendused: Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 2489 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (RIIMA); Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 1558 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.204996); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 9053 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 8 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (RIIMA). Notar on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud. 1.3. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatusse ja selle kohta on avatud kinnistusregistriosa nr 15769350, edaspidi nimetatud Kinnistu 3, mis koosneb maaüksusest katastritunnus 63801:001:0180, pindala 836 m², aadress Väike-Jaani, Sohlu küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Kinnistu 3 kohta avatud registriosa Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kinnistu 3 kohta avatud registriosa Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Kinnistu 3 kohta avatud registriosa Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 3 Ehitisregistri andmetel Kinnistul 3 ehitisi ei asu. Kinnistu 3 suhtes kehtib järgmine e-notari andmebaasi kitsenduste päringust nähtuv alljärgnev Katastriüksuse 63801:001:0180 kitsendused: Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 674 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (RIIMA); Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 82 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (RIIMA); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 836 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Üldgeoloogiline kaardistamine). Notar on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduse suhtes kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud. 1.4. Kinnistu jagamise esemeks on Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu. Vahetuslepingu esemeteks on Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu jagamisel tekkiv Lepingu ptk 3 nimetatud hoonestamata kinnistu [katastritunnus 63801:001:0925, pindala 18391 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 469, Viluvere küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%)], edaspidi nimetatud Kinnistu 1, koos selle oluliste osade ja päraldistega, Lepingu p.1.2. nimetatud Kinnistu 2, koos selle oluliste osade ja päraldistega ning Lepingu p.1.3. nimetatud Kinnistu 3, koos selle oluliste osade ja päraldistega. 2. POOLTE AVALDUSED 2.1. Omaniku 1 esindaja avaldab ja kinnitab, et: - Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu jagamisel tekkiv vahetuslepingu esemeks olev Kinnistu 1 on hoonestamata, - Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu on koormatud Lepingu p.1.1. nimetatud hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks; - Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu on Omaniku 1 omand ning seda ei ole arestitud; selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks rendi- või muud kasutuslepingud. Omanik 1 ei ole sõlminud Lepingus nimetamata lepinguid ega muid kokkuleppeid Lepingu p.1.1. nimetatud Lepiku kinnistu ega Kinnistu 1 võõrandamiseks ega koormamiseks; - Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu kinnistusraamatu kolmandasse jakku on sisse kantud omandamise märkus Eesti Vabariigi kasuks KAHOS § 9 alusel; - Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu on koormatud hüpoteegiga Hüpoteegipidaja kasuks ning et nimetatud hüpoteek jääb Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu jagamisel koormama üksnes jagamisel allesjäävat kinnistut (registriosa nr 2767606, katastritunnused 63801:001:0924 ja 63801:001:0926) ja ei jää koormama vahetuslepingu esemeks olevat Kinnistut 1; - Lepingu p.1.1. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning Lepingu p.1.1. nimetatud Lepiku kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi; - Lepingu p.1.1. nimetatud Lepiku kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, millest Omanik 1 oleks teadlik ning samuti ei ole alustatud menetlust eelnimetatud piirangute kehtestamiseks, v.a Lepingu p.1.1. nimetatud kitsendused; - Kinnistul 1 paikneb I kategooria kaitsealused liik (Aquila pomarina (väike-konnakotkas)). Eeltoodust tulenevalt kehtib Kinnistu 1 võõrandamisel Eesti Vabariigi ostueesõigus; 4 - Kinnistul 1 ei ole mingeid Omanikule 1 teadaolevaid varjatud puudusi, vigasid ega keskkonnareostust, millest Osaühing Jürmets esindaja oleks teadlik ning millest ta ei ole Omanikule 2 teatanud või mida Omaniku 2 esindaja ei oleks märganud ülevaatuse teostamisel; - Kinnistule 1 ei ole ligipääsu läbi avalikult kasutatava tee ning naaberkinnistute omanikega ei ole sõlmitud reaalservituudi seadmise lepinguid ligipääsu tagamiseks; - Omanik 1 poolt on tasutud kõik Lepingu p.1.1. nimetatud Lepiku kinnistuga seonduvad avalik-õiguslikud koormatised ja maksed Lepingu sõlmimise päeva seisuga; - Omanik 1 on õigustatud Kinnistu 1 võõrandamiseks ja omandi üleandmiseks; - kõik Lepingus toodud andmed Lepingu p.1.1. nimetatud Lepiku kinnistu ja Kinnistu 1 kohta on tõesed ja õiged; - Omanik 1 on Kinnistuga 2 ja Kinnistuga 3 tutvunud, on teadlik nende seisukorrast ega oma nende osas Omaniku 2 vastu mingeid pretensioone ning Omanik 1 omandab Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 selles seisundis, millises need Lepingu sõlmimise päeval on; - Omanik 1 on teadlik Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 suhtes kehtivatest Lepingus p.1.2. ja p.1.3. nimetatud kitsendustest ning neist tulenevatest kinnisasja omaniku õigustest ja kohustustest; - Omanik 1 on teadlik, et Kinnistule 2 ja Kinnistule 3 ei ole ligipääsu läbi avalikult kasutatava tee ning naaberkinnistute omanikega ei ole sõlmitud reaalservituudi seadmise lepinguid ligipääsu tagamiseks ning Omanik 1 ei pea seda asjaolu Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 puuduseks; - Omanik 1 on õigusvõimeline äriühing ning Lepingu sõlmimisega ei kahjustata Omaniku 1 võlausaldajate huve ning Omanik 1 suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega esitatud pankrotihoiatust, samuti ei ole algatatud Omaniku 1 likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust; - tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning puuduvad asjaolud, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida Lepingut ja et tal on lähtuvalt äriseadustikust ja ühingu põhikirjast kõik vajalikud esindatava ühingu sisesed otsused ja kooskõlastused Lepingu sõlmimiseks ning et ta omab kõiki õigusi Lepingu sõlmimiseks ühingu nimel. 2.2. Omaniku 2 esindaja avaldab ja kinnitab, et: - Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 on hoonestamata; - Lepingu p.1.2. nimetatud Kinnistu 2 on Omaniku 2 omand ning see ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks rendi- või muud kasutuslepingud. Omanik 2 ei ole sõlminud lepinguid ega muid kokkuleppeid Kinnistu 2 võõrandamiseks ega koormamiseks; - Lepingu p.1.3. nimetatud Kinnistu 3 on Omaniku 2 omand ning see ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks rendi- või muud kasutuslepingud. Omanik 2 ei ole sõlminud lepinguid ega muid kokkuleppeid Kinnistu 3 võõrandamiseks ega koormamiseks; - Lepingu p.1.2. ja p.1.3. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi; - Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, millest Omanik 2 oleks teadlik ning samuti ei ole alustatud menetlust eelnimetatud piirangute kehtestamiseks, v.a Lepingu p.1.2. ja p.1.3. nimetatud kitsendused; - Kinnistul 2 ei ole mingeid Omanikule 2 teadaolevaid varjatud puudusi, vigasid ega keskkonnareostust, millest ta oleks teadlik ning millest ta ei ole Omaniku 1 esindajale teatanud või mida Omaniku 1 esindaja ei oleks märganud ülevaatuse teostamisel; 5 - Kinnistule 2 ja Kinnistule 3 ei ole ligipääsu läbi avalikult kasutatava tee ning naaberkinnistute omanikega ei ole sõlmitud reaalservituudi seadmise lepinguid ligipääsu tagamiseks; - Omaniku 2 poolt on tasutud kõik Kinnistuga 2 ja Kinnistuga 3 seonduvad avalik-õiguslikud koormatised ja maksed Lepingu sõlmimise päeva seisuga; - Omanik 2 on õigustatud Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 omandi üleandmiseks; - kõik Lepingus toodud andmed Kinnistu 2 ning Kinnistu 3 kohta on tõesed ja õiged; - Omanik 2 on teadlik, et Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu on koormatud hüpoteegiga Hüpoteegipidaja kasuks ning et nimetatud hüpoteek jääb Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu jagamisel koormama üksnes jagamisel allesjäävat kinnistut (registriosa nr 2767606, katastritunnused 63801:001:0924 ja 63801:001:0926) ja ei jää koormama vahetuslepingu esemeks olevat Kinnistut 1; - Omanik 2 on teadlik Kinnistu 1 kitsendustest ning neist tulenevatest kinnisasja omaniku õigustest ja kohustustest, sh looduskaitselisest kitsendusest; - Omanik 2 on teadlik, et Kinnistu 1 võõrandamisel on Eesti Vabariigil ostueesõigus; - Omanik 2 on teadlik, et Kinnistule 1 ei ole ligipääsu läbi avalikult kasutatava tee ning naaberkinnistute omanikega ei ole sõlmitud reaalservituudi seadmise lepinguid ligipääsu tagamiseks ning Omanik 2 ei pea seda asjaolu Kinnistu 1 puuduseks; - Omanik 2 on tutvunud Kinnistuga 1, on teadlik selle seisukorrast, ei oma selles osas Omanikule 1 mingeid pretensioone ning omandab Kinnistu 1 selles seisundis, millises see Lepingu sõlmimise päeval on; - Omaniku 2 kasuks on Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud omandamise märkus KAHOS § 9 alusel; - Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 ei ole vajalikud riigivõimu teostamiseks ega muul avalikul eesmärgil; - Eesti Vabariigi riigi kinnisvararegistri andmetel on Kinnistu 2 registreeritud Riigi kinnisvararegistris nr KV88560 all ja Kinnistu 3 registreeritud Riigi kinnisvararegistris nr KV84434 all; - Kinnistu 1 omandamise leping sõlmitakse kooskõlas Majandus- ja Taristuministri käskkirjaga nr 92, 28.04.2021 ″Lepiku kinnisasja osa avalikes huvides riigile omandamine vahetamise teel″; - tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida Lepingut. 2.3. Hüpoteegipidaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: - Leping sõlmitakse kooskõlas Riigi Tugiteenuste Keskuse Riiginõuete osakonna juhataja korraldusega nr 29.03.2021 nr 10-3 / 0081 ″ Nõusoleku andmine kinnistu jagamiseks″; - Lepingu p.1.1. nimetatud hüpoteek jääb Hüpoteegipidaja kasuks Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu jagamisel koormama üksnes jagamisel allesjäävat kinnistut (registriosa nr 2767606, katastritunnused 63801:001:0924 ja 63801:001:0926); - tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida Lepingut. 2.4. Notariaalakti tõestaja poolt on eeltoodud asjaoludest kontrollitud alljärgnevad: - Kinnistu 1 kuulumine Omanikule 1 ning asjaolu, et Kinnistul 1 ei ole kinnistusraamatusse kantavaid Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigusi, keelde ja areste, 20.05.2021.a. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 2767606 andmete alusel. - Kinnistu 2 kuulumine Omanikule 2 ning asjaolu, et Kinnistul 2 ei ole kinnistusraamatusse kantavaid kolmandate isikute õigusi, keelde ja areste, 20.05.2021.a. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 18759450 andmete alusel. 6 - Kinnistu 3 kuulumine Omanikule 2 ning asjaolu, et Kinnistul 3 ei ole kinnistusraamatusse kantavaid kolmandate isikute õigusi, keelde ja areste, 20.05.2021.a. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna registriosa nr 15769350 andmete alusel. - Asjaolu, et lepingu ptk 1 nimetatud kinnisasjadel ei asu ehitisi vastavalt ehitisregistri päringule. - Asjaolu, et Lepingu ptk 1 nimetatud kinnisasjade suhtes kehtivad Lepingu ptk 1 nimetatud kitsendused vastavalt e-notari andmebaasi päringule katastriüksuse kitsenduste kohta katastritunnuste järgi. - Asjaolu, et Eesti Vabariigi riigivara registri andmetel on Kinnistu 2 registreeritud Riigi kinnisvararegistris nr KV88560 all ja Kinnistu 3 registreeritud Riigi kinnisvararegistris nr KV84434 all; - Omaniku 1 õigusvõime ja esindaja volitused vastavalt äriregistri andmetele, millega notar tutvus 20.05.2021.a. - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on registreeritud registrikood 70003158 all, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, vastavalt registriandmetele, millega notar tutvus 20.05.2021.a. - Omaniku 2 esindaja volitused vastavalt notariaalakti tõestajale esitatud volikirjale; - Asjaolu, et Kinnistu 1 omandamise leping sõlmitakse kooskõlas Majandus- ja Taristuministri käskkirjaga nr 92, 28.04.2021 ″Lepiku kinnisasja osa avalikes huvides riigile omandamine vahetamise teel″. - Riigi Tugiteenuste Keskus on registreeritud registrikood 70007340, aadress Lõkke tn 4, Tallinn, millega notariaalakti tõestaja tutvus 20.05.2021.a. - Hüpoteegipidaja esindaja volitused vastavalt notariaalakti tõestajale esitatud volikirjale. - Asjaolu, et Leping sõlmitakse kooskõlas Riigi Tugiteenuste Keskuse Riiginõuete osakonna juhataja korraldusega nr 29.03.2021 nr 10-3 / 0081 ″ Nõusoleku andmine kinnistu jagamiseks″. 2.5. Pooled kinnitavad, et nad ei soovi eelpool nimetatud asjaolude põhjalikumat kontrollimist ega muude Lepingus märgitud asjaolude kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt. 3. LEPINGU P.1.1. NIMETATUD LEPIKU KINNISTU JAGAMINE JA KOKKULEPE SEOSES LEPINGU P.1.1. NIMETATUD LEPIKU KINNISTUT KOORMAVA PIIRATUD ASJAÕIGUSEGA 3.1. Omanik 1 jagab Omanikule 1 kuuluva Lepingu p.1.1. nimetatud Lepiku kinnistu, registriosa 2767606 kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks alljärgnevalt: 3.1.1. Lepiku kinnistu, registriosa 2767606: katastritunnus 63801:001:0924, pindala 4,65 ha, aadress Lääne-Lepiku, Viluvere küla, Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 63801:001:0926, pindala 6,73 ha, aadress Lepiku, Viluvere küla, Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 3.1.2. jagamisel tekkiv kinnistu (Kinnistu 1): katastritunnus 63801:001:0925, pindala 18391 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 469, Viluvere küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 3.2. Vastavalt vahetuslepingule on jagamise (tekkiva uue Kinnistu 1 väärtus) tehinguväärtus on 3 943.- (kolm tuhat üheksasada nelikümmend kolm) eurot. 7 3.3. HÜPOTEEGIPIDAJA JA OMANIKU 1 KOKKULEPE SEOSES JAGATAVAT KINNISTUT KOORMAVA HÜPOTEEGIGA 3.3.1. Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusregistri neljandasse jakku on sisse kantud Lepingu p.1.1. nimetatud hüpoteek summas 167 940.- (ükssada kuuskümmend seitse tuhat üheksasada nelikümmend) krooni Eesti Vabriigi kasuks. 3.3.2. Seoses Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu jagamisega eraldi kinnistuteks vastavalt Lepingu p.3.1. alapunktidele on Omanik 1 ja Hüpoteegipidaja kokku leppinud, et Lepingu p.1.1. nimetatud hüpoteek Hüpoteegipidaja kasuks jääb koormama Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu jagamise teel allesjäävat Lepingu p.3.1.1. nimetatud Lepiku kinnistut (registriosa nr 2767606, katastritunnused 63801:001:0924 ja 63801:001:0926) ja nimetatud hüpoteeki ei kanta üle Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu jagamisel moodustuvale Lepingu p.3.1.2. nimetatud kinnistule (katastritunnus 63801:001:0925). 4. KINNISTUTE VAHETUS 4.1. Omanik 1 vahetab temale kuuluva Lepingu p.1.1. nimetatud Lepiku kinnistu jagamisel tekkiva Lepingu p.1.4. ja p.3.1.2. nimetatud Kinnistu 1 Omanikule 2 kuuluvate Lepingu p.1.2. ja p.1.3. nimetatud Kinnistu 2 ning Kinnistu 3 vastu. 4.2. Omanik 2 vahetab Lepingu p.1.2. nimetatud Kinnistu 2 ja Lepingu p.1.3. nimetatud Kinnistu 3 Omanikule 1 kuuluva Lepingu p.1.1. nimetatud kinnistu jagamisel tekkiva Lepingu p.1.4. ja p.3.1.2. nimetatud Kinnistu 1 vastu. 5. LEPINGU ESEMETE VÄÄRTUSED JA POOLTE KOKKULEPE 5.1. Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud, et Kinnistu 1 väärtus 3 943.- (kolm tuhat üheksasada nelikümmend kolm) eurot, Kinnistu 2 väärtus on 3 771.- (kolm tuhat seitsesada seitsekümmend üks) eurot ja Kinnistu 3 väärtus on 164.- (ükssada kuuskümmend neli) eurot. 5.2. Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud, et Lepingu p.5.1. nimetatud lepingu esemete väärtuste vahe kompenseerimiseks tasub Omanik 2 Omanikule 1 rahalist kompensatsiooni summas 8.- (kaheksa) eurot ning lisaks tasub Omanik 2 Omanikule 1 asjaajamisega seotud hüvitist summas 136.- (ükssada kolmkümmend kuus) eurot. 5.3. Lepingu p.5.2. nimetatud summad kohustub Omanik 2 kandma üle Omaniku 1 Osaühing Jürmets kontole nr EE312200221013135136, hiljemalt 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest. 5.4. Omaniku 1 esindaja kinnitab, et Lepingu p.5.3. nimetatud arvelduskonto number on õige, ta on kontrollinud selle õigsust ning on teadlik, et notar ega krediidiasutus ei saa kontrollida isiku ja arvelduskonto omaniku vastavust ning eelnimetatud andmete õigsuse eest vastutab Omanik 1. 5.5. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et neil ei ole Lepingus nimetatud vara osas teineteise vastu mingeid pretensioone ega nõudeid, nende vahel ei ole mingisuguseid täitmata kohustusi ning väärtuste vahe kompensatsiooni ja asjaajamisega seotud hüvitise tasumisel Lepingu p.5.3. nimetatud tingimustel loevad nad vahetuslepingu täidetuks. 8 5.6. Omanik 1 ja Omanik 2 välistavad Omaniku 1 vastutuse võimalike Kinnistu 1 puuduste eest, mis ei ole varjatud puudused ning ka nende varjatud puuduste eest, millest on Omanikku 2 eelnevalt teavitatud, samuti nende puuduste eest, millest Omanik 1 ei olnud Lepingu sõlmimise ajal teadlik ega pidanudki olema teadlik. 5.7. Omanik 1 ja Omanik 2 välistavad Omaniku 2 vastutuse võimalike Kinnistu 2 ja Kinnistu 3 puuduste eest, mis ei ole varjatud puudused ning ka nende varjatud puuduste eest, millest on Omanikku 1 eelnevalt teavitatud, samuti nende puuduste eest, millest Omanik 2 ei olnud Lepingu sõlmimise ajal teadlik ega pidanudki olema teadlik. 6. LEPINGU ESEMETE VALDUSE ÜLEANDMINE 6.1. Omanik 1 ja Omanik 2 on kokku leppinud, et: - Omanik 1 loeb Kinnistu 1 otsese valduse üle antuks Omanikule 2 Lepingule allakirjutamisega; - Omanik 2 loeb Kinnistu 2 otsese valduse üle antuks Omanikule 1 Lepingule allakirjutamisega; - Omanik 2 loeb Kinnistu 3 otsese valduse üle antuks Omanikule 1 Lepingule allakirjutamisega. 6.2. Kinnistu 1 juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Omanikule 2 üle Kinnistu 1 otsese valduse üleandmisel. 6.3. Kinnistu 2 juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Omanikule 1 üle Kinnistu 2 otsese valduse üleandmisel. 6.4. Kinnistu 3 juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Omanikule 1 üle Kinnistu 3 otsese valduse üleandmisel. 6.5. Omanik 1 ja Omanik 2 kohustuvad mitte halvendama lepingu esemete seisundit ajal, mil see on nende valduses ning andma lepingu eseme teisele poolele üle korras ja seisundis, millises see on teise poole poolt lepingu eseme ülevaatamise momendil. 7. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 7.1. Omanik 2 palub kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu kinnistu registriosa nr 2767606 kolmandast jaost Omandamise märkus Eesti Vabariik (Maa-amet (registrikood 70003098)) kasuks. Omandamine KAHOS § 9 alusel. 7.2. Käesolevaga on Omanik 1 ja Omanik 2 kokku leppinud kinnisomandite üleandmises. Pooled käsitlevad ülaltoodud kokkuleppeid asjaõiguslepingutena asjaõigusseaduse tähenduses ja avaldavad soovi nimetatud õigusmuudatuste kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Võttes arvesse Omaniku 1 avaldust kinnistu jagamise kohta ning Omaniku 1 ja Hüpoteegipidaja kokkulepet hüpoteegi kohta paluvad Pooled: 7.2.1. Jagada Osaühing Jürmets’ile kuuluv Lepingu p.1.1. nimetatud Lepiku kinnistu, registriosa nr 2767606, kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks vastavalt Lepingu ptk 3: 7.2.1.1. allesjääv Lepiku kinnistu, registriosa 2767606: 9 katastritunnus 63801:001:0924, pindala 4,65 ha, aadress Lääne-Lepiku, Viluvere küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 63801:001:0926, pindala 6,73 ha, aadress Lepiku, Viluvere küla, Põhja- Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 7.2.1.2. jagamisel tekkiv kinnistu, millele palub Osaühing Jürmets avada eraldiseisva registriosa: katastritunnus 63801:001:0925, pindala 18391 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 469, Viluvere küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Teha avatava registriosa omaniku kanne vastavalt jagatava registriosa omaniku kandele. 7.2.2. Lepiku kinnistut, registriosa nr 2767606, koormav hüpoteek, summas 167 940.- (ükssada kuuskümmend seitse tuhat üheksasada nelikümmend) krooni, Eesti Vabariigi kasuks, kande nr 1, jääb koormama Lepingu p.7.2.1.1. nimetatud Lepiku kinnistut, registriosa nr 2767606 (katastritunnused 63801:001:0924 ja 63801:001:0926). Uuele moodustuvale kinnistule (katastritunnus 63801:001:0925) paluvad Omanik 1 ja Hüpoteegipidaja Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegi kannet mitte üle kanda. 7.2.3. Sisse kanda avatavasse kinnistusregistriossa kinnistu [katastritunnus 63801:001:0925, pindala 18391 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 469, Viluvere küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%)] omanikuna Eesti Vabariik. 7.2.4. Kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistu registriosa nr 18759450 teisest jaost senine kanne omaniku kohta ning uue omanikuna sisse kanda Osaühing Jürmets, registrikood 10248511. 7.2.5. Kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistu registriosa nr 15769350 teisest jaost senine kanne omaniku kohta ning uue omanikuna sisse kanda Osaühing Jürmets, registrikood 10248511. 8. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED 8.1. Notar on Pooltele selgitanud: - käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepinguobjekte puudutavad kokkulepped; - Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku; - Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle kuuluva eseme suhtes ostjana; - Võlaõigusseaduse § 217 kohaselt peavad pooltele üleantav lepinguobjekt ja selle juurde kuuluvad dokumendid vastama lepingu tingimustele. Asi ei vasta muu hulgas lepingu tingimustele, kui kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada. Asja koormavaks kolmanda isiku õiguseks kinnisasja puhul loetakse ka kinnistusraamatusse kantud õigust, mis ei kehti; - Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale lepinguobjekti otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepinguobjekti päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepinguobjekti valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte; 10 - Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal Ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut Ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis Müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt; - vastavalt Maamaksuseaduse § 8 lg 1 tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64 eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. - vastavalt TsÜS § 53 lg 1 on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. TsÜS § 53 lg 2 asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. - vastavalt TsÜS § 54 lg 1 on kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. TsÜS § 54 lg 4 on kinnisasjaga seotud asjaõigused kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. - vastavalt TsÜS § 58 on asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid asja päraldised. - vastavalt TsÜS § 57 lg 1 on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. TsÜS § 57 lg 3 peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. - vastavalt TsÜS § 62 lg 1 esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). TsÜS § 62 lg 2 asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. TsÜS § 62 lg 3 Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. - vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. - vastavalt Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. - vastavalt TsÜS § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 lg 1 peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. - vastavalt Võlaõigusseaduse § 217 lg 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. § 217 lg 2 ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui: asjal ei ole kokkulepitud omadusi; asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; asja koormavaks kolmanda isiku õiguseks loetakse kinnisasja puhul ka kinnistusraamatusse või muusse avalikku registrisse kantud õigust, mis ei kehti. - vastavalt Võlaõigusseaduse § 218 lg 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. § 218 lg 3 vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. § 218 lg 4 müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. § 218 lg 6 ei vastuta kinnisasja müüja asjal 11 avalike maksude ja muude avalike koormiste olemasolu eest. - vastavalt Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. § 220 lg 3 kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. - vastavalt Võlaõigusseaduse § 221 lg 1 võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu ja/või müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. - asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (Võlaõigusseadus § 108 ja § 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (Võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda (Võlaõigusseadus § 112 ja § 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni § 118 ja § 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja § 188 lg 1). - vastavalt Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 4) kehtetu; 3) väljastada metsamajandamiskava; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba; 9) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. § 14 lg 2 kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. § 14 lg 3 kaitstava loodusobjekti valitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. § 14 lg 4 kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. § 14 lg 5 keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. - vastavalt Looduskaitseseaduse § 16 lg 2, kui kinnisasi asub tervenisti või osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal kinnisasja võõrandamisel riigil ostueesõigus. Looduskaitseseaduse § 16 lg 3 ostueesõigust ei rakendata, kui kinnisasi võõrandatakse omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele. Looduskaitseseaduse § 16 lg 4 on notar kohustatud kolme päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile. Looduskaitseseaduse § 16 lg 5 kaitseala, püsielupaiga, hoiuala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus, et kinnistu on koormatud riigi ostueesõigusega. - Looduskaitseseaduse § 53 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga täpset asukohta. 12 - Looduskaitseseaduse § 17 kohaselt: (1) Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiualadel kaitsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel kaitse-eeskirjaga. (2) Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. (3) Kaitsealal võib kaitse-eeskirjaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vajalikud tegevused, nagu kraavide sulgemine, häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine. (4) Kaitsealal võib kaitse- eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied. (6) Kaitsekorrast või kaitsekorralduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib valitseja anda kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omaniku või kinnisasja valdaja tasuta kasutusse selle töö tegemiseks vajaliku riigile kuuluva vallasasja. (8) Kui kinnisasja valdaja ei nõustu kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajalikku tööd tegema või ei jõua tööde tegemise osas kaitstava loodusobjekti valitsejaga kokkuleppele, ei ole tal õigust takistada kaitstava loodusobjekti valitsejal seda tööd korraldamast. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul korraldab vajalikke töid kaitse-eeskirjaga määratud ulatuses kaitstava loodusobjekti valitseja riigi kulul, välja arvatud kohalikul tasandil kaitstaval loodusobjektil. (10) Kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilitamiseks vajaliku töö tegemist ei loeta majandustegevuseks ega ettevõtluseks. - Looduskaitseseaduse § 18 kohaselt: (1) Kaitseala, hoiuala või püsielupaiga poollooduslike koosluste säilimiseks kaitse-eeskirjaga või kaitsekorralduskavaga määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse loodushoiutoetust. (2) Loodushoiutoetust on õigus taotleda kinnisasja valdajal. (3) Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad kehtestab keskkonnaminister määrusega. (4) Loodushoiutoetust ei maksta: 1) kui tööde tegija ei täida toetuse saamiseks sõlmitud lepingut või loodushoiutööde tulemus ei vasta lepingu või õigusaktiga kehtestatud nõuetele, 2) kui tööde tegija esitas loodushoiutoetuse taotlemisel valeandmeid, 3) kui taotluste eelisjärjestuse kohaselt ei ole vähem eelistatud maaüksusel loodushoiutoetuse maksmiseks jooksva aasta riigieelarves selleks vahendeid ette nähtud või 4) kui tegevus toimub maatükil, mille suhtes hüvitatakse jooksval aastal kaitsealuse looma ja kevadrändel viibivate lindude tekitatud kahju Looduskaitseseaduse § 61 lõike 1 alusel. (5) Loodushoiutoetuse maksmise aluseks on kaitstava loodusobjekti valitseja ja tööde tegija vahel sõlmitud leping ning selles nimetatud nõuete kohaselt tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmisakt. - Looduskaitseseaduse § 24 kohaselt: (1) Kaitsekohustuse teatis on kaitseala, hoiuala, püsielupaika, kaitstavat looduse üksikobjekti või I kaitsekategooria liigi isendite kasvukohta või elupaika sisaldava või selle piiresse jääva kinnisasja omanikule, kinnistusraamatusse kantud valdajale, riigivara valitseja volitatud isikule või asutusele (edaspidi valdaja) väljastatav teabedokument. (2) Kaitsekohustuse teatis sisaldab: 1) andmeid kaitstava loodusobjekti, selle kaitse alla võtja ja kaitse alla võtmise aja kohta; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärki; 3) andmeid kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja kohta; 4) käesoleva seaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega sätestatud kitsenduste loetelu. (3) Kaitsekohustuse teatise väljastab Keskkonnaamet: 1) kuue kuu jooksul kaitse alla võtmise otsuse jõustumisest arvates; 2) ühe nädala jooksul pruunkaru talvitumispaiga kohta avastamisteate saamisest arvates; 3) ühe kuu jooksul I kaitsekategooria liigi kasvukoha või elupaiga avastamisteate saamisest arvates.(4) Kaitsekohustuse teatis antakse üle allkirja vastu või saadetakse tähtkirjaga. (5) Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja valdaja vahetumise korral väljastatakse kaitsekohustuse teatis uuele valdajale kahe kuu jooksul, arvates valdaja vahetumisest. (6) Kaitsekorra muutumise korral väljastatakse kuue kuu jooksul kinnisasja valdajale uus kaitsekohustuse teatis. (8) Kinnisasja valdaja on kohustatud kaitstaval loodusobjektil kehtivatest kitsendustest teavitama viivitamatult kolmandaid isikuid, kes kinnisasja valdaja korraldusel on õigustatud kinnisasjal viibima või seal kinnisasja valdaja tellitud töid tegema või teenust osutama. - Looduskaitseseaduse § 25 kohaselt: (1) Hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, milles märgitakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimise eelarve. (2) Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise korra kehtestab ja kaitsekorralduskava kinnitaja määrab keskkonnaminister. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel. 13 - Looduskaitseseaduse § 4 lg 3 kohaselt on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Looduskaitseseaduse § 32 kohaselt: (1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil. (2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. (3) Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. (4) Metsaseaduse kohase metsateatise menetlemisel tuleb arvestada hoiuala kehtestamise eesmärki. Hoiuala valitseja võib kohustada: 1) tegema kavandatavat metsaraiet kindlaks määratud ajal; 2) kasutama kavandatava raie korral kindlaks määratud tehnoloogiat. (4¹) Kui kavandatav uuendusraie on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3, on hoiualal lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit. (5) Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus või käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras. - Looduskaitseseaduse § 33 kohaselt: (1) Hoiuala piires asuva kinnisasja valdaja peab esitama hoiuala valitsejale teatise järgmiste tegevuste kavandamise korral: 1) tee rajamine; 2) loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 5) loodusliku ja poolloodusliku rohumaa ning poldri kultiveerimine ja väetamine; 6) puisniiduilmelisel alal asuvate puude raiumine; 7) maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine. (2) Teatis peab sisaldama kavandatud tööde kirjeldust, mahtu ja aega ning nende tegemiskoha skeemi. (3) Teatis tuleb esitada hoiuala valitsejale vähemalt üks kuu enne tööde alustamist: 1) kohaletoomisega, 2) tähtkirjaga posti teel või 3) digitaalallkirjaga varustatud e-kirjaga. (4) Teatis loetakse esitatuks postitempli või ajatempli järgi postitamise päeval või päeval, kui hoiuala valitseja on selle registreerinud. (5) Ühe kuu jooksul teatise esitamisest arvates hindab hoiuala valitseja kavandatud tegevuse vastavust käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud nõuetele. Hoiuala valitseja: 1) kinnitab teatise ja tagastab selle esitajale, kui kavandatud tööd on lubatud, 2) teatab teatise esitajale tingimused, mida järgides võib kavandatud töid teha või 3) keelab tööd, mis ohustavad hoiuala kaitstavate liikide või elupaikade soodsa seisundi säilimist, mille tagamiseks hoiuala on moodustatud. (6) Hoiuala teatise vormi ning teatise kinnitamise, läbivaatamise ja tagastamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. (7) Hoiualal ei kehti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teatise esitamise kohustus tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamu- ja õuemaa kõlvikutel tehtavate tööde kohta. - Looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Looduskaitseseaduse § 35 kohaselt: (1) Rannal või kaldal on: 1) ranna või kalda piiranguvöönd; 2) ranna või kalda ehituskeeluvöönd; 3) ranna või kalda veekaitsevöönd. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on põhikaardile kantud veekogu piir (tavaline veepiir). (3) Suurte üleujutusaladega siseveekogudel määratakse kõrgveepiir korras, mille kehtestab keskkonnaminister määrusega. Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega. (3¹) Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. (4) Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. (5) Üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. - Looduskaitseseaduse § 36 kohaselt: (1) Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. (2) Kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. - Looduskaitseseaduse § 37 kohaselt: (1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: 1) Läänemere, 14 Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; 3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. (2) Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. (3) Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 5) maavara kaevandamine; 6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni kaevandamisloa andja poolt maapõueseaduse §-des 48 ja 50 sätestatud korras. - Looduskaitseseaduse § 38 kohaselt: (1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 3) linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit; 5) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. (2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. (3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. (4) Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 1¹) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele; 7) piirivalve rajatisele piiriveekogu rannal või kaldal. (5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele ja tänavale; 11) raudteele. (5¹) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud maakonnaplaneeringuga kavandatud joonehitisele.(6) Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2. (7) Ehitamisele kaitsealal kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut, kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti. (8) Hoiualal reguleerib ehitamist lisaks käesolevas seaduses hoiuala kohta sätestatule ka käesolev peatükk. (9) Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus käesolevas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. - vastavalt Veeseaduse § 29: (1) Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. (2) Veekaitsevööndi ulatus tavalisest veepiirist on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 m; 2) teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, peakraavidel ja kanalitel ning maaparandussüsteemide eesvooludel – 10 m; 3) maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 km2 – 1 m. (3) Tavaline veepiir on käesoleva seaduse tähenduses põhikaardil märgitud veekogu piir. (4) Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku 15 eemaldamine heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni kaevandamisloa andja poolt maapõueseaduse §-des 48 ja 50 sätestatud korras. - notariaalakti tõestaja on ostueesõigusega seoses juhtinud osalejate tähelepanu sellele, et Müüjal ja Ostjal oleks võimalik esmalt sõlmida kokkulepitud tingimustel võlaõiguslik notariaalselt tõestatud müügileping, millega veel lepingu eseme omandit Ostjale üle ei anta, vaid tehakse lepingu esemele Ostja kasuks eelmärge, mis tagab hilisemat omandi üleandmist. Selliselt sõlmitud leping esitatakse ostueesõiguse teostamise otsustamiseks ostueesõigust omavale isikule. Ostueesõiguse teostamise tähtaja möödumisel saaks Müüja ja Ostja olla kindlad, kas ostueesõigust kasutatakse või mitte ning ostueesõiguse mittekasutamisel sõlmida asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks Ostjale, ostueesõiguse kasutamisel aga oleks Müüjal võimalik Ostjaga sõlmitud müügileping lõpetada ning anda lepingu eseme omand üle ostueesõigust kasutanud isikule. 9. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA VOLITAMINE 9.1. Pooled volitavad Lepingu tõestanud notariaalakti tõestajat tegema Lepingus täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda Poolte kokkuleppeid Lepingus ning ei too kaasa Poolte tahte vastaseid tagajärgi. 9.2. Pooled volitavad Lepingu tõestanud notariaalakti tõestajat nende esindajana koostama ja esitama kinnistusametile määruskaebusi Lepingus sisalduvate kinnistamisavalduste alusel tehtavate määruste peale. 10. MUUD SÄTTED 10.1. Kinnistu 1 jagamise tehinguväärtus vastavalt NotTS § 4 on 6 391.- (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks) eurot. Vahetuslepingu tehinguväärtus vastavalt NotTS § 4 on 6 391.- (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks) eurot. Vastavalt notari tasu seaduse §-le 2 lg 21 on kaugtõestamise tasu 20.- (kakskümmend) eurot. Notari tasu on 24.90 + 49.80 + 20.- = 94.70 eurot, käibemaks 18.94 eurot, kokku kuulub tasumisele 113.64 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 21, 5, 9, 17, 22, 23 p 2). Eeltoodud tasudele lisandub esmase ärakirja valmistamise tasu notari tasu seaduse § 35 kohaselt iga A4 formaadis leht 0,19 eurot, iga A3 formaadis leht 0,31 eurot ning digitaalse ärakirja valmistamise tasu notari tasu seaduse § 31 p 15 ja § 35 lg 1 kohaselt 12,75 eurot + iga A4 formaadis leht 0,19 eurot, iga A3 formaadis leht 0,31 eurot (eelnimetatud summadele lisandub käibemaks). Vastavalt notari tasu seaduse § 40 lg 1 tekib notaril õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist. Notaril on alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel. 10.2. Kinnistusraamatusse kinnistu jagamise sissekandmise eest on riigilõivuseaduse § 80 lg 1 kohaselt ette nähtud riigilõiv summas 2.- eurot (tehinguväärtus 3 943.- eurot). Vastavalt riigilõivuseaduse § 25 lg 1 punktile 18 ei võeta riigilõivu avalikes huvides 16 kinnisasja vahetamisel nii riigi omandisse antava kui ka riigilt üle antava kinnisasja kohta kande tegemisel. 10.3. Lepingu sõlmimisel makstava notari tasu ja riigilõivu tasub Omanik 2. 10.4. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. 10.5. Leping on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee või notar.ee iseteenindusportaalis. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejatele vajadusel paberkandjal ärakiri, mis tõestamisseaduse § 48 kohaselt asendab õigustoimingutes notariaalakti originaali. Käesoleva notariaalakti digitaalne originaaldokument esitatakse notariaalakti tõestaja poolt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale ja Keskkonnaministeeriumile. Omaniku 1 esindaja Mihkel Jürisson: /allkirjastatud digitaalselt/ Omaniku 2 esindaja Silver Ao: /allkirjastatud digitaalselt/ Hüpoteegipidaja esindaja Birgit Vinter: /allkirjastatud digitaalselt/ Pärnu notar Kristi Kivimägi: /allkirjastatud digitaalselt 17 KÄSKKIRI 28.04.2021 nr 92 Lepiku kinnisasja osa avalikes huvides riigile omandamine vahetamise teel 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 kehtestati Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudtee taristu ja teenindusrajatiste asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee eelprojektiga. Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas paiknev kinnistu (registriosa nr 2767606) koosnes Lepiku katastriüksusest (katastritunnusega 93001:001:0036) (edaspidi Lepiku kinnisasi). Lepiku kinnisasi jääb raudtee eelprojekti kohaselt osaliselt Rail Baltic raudtee ja teenindusrajatiste alale. Kinnisasja omanikuna on 24.03.2006 kinnistusraamatusse sisse kantud osaühing Jürmets (registrikood 10248511). Kinnistusraamatus on kinnistu (registriosa nr 2767606) IV jakku kande nr 1 alla kantud hüpoteek summas 167 940 krooni (ca 10 733 eurot) Eesti Vabariigi kasuks. Maa-amet teavitas Lepiku kinnisasja omanikku 23.04.2019 kirjaga nr 7-21/19/7415 kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlusest. Ühtlasi esitas Maa-amet, lähtudes looduskaitseseaduse alusel kinnitatud Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruse nr 242 "Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused" (edaspidi LKS metoodika) lisades 1-7 kehtestatud arvutusmetoodikast, pakkumuse Lepiku kinnisasja ca 1,84 ha suuruse osa riigile omandamiseks rahas makstava tasu eest. Maaomanik ei nõustunud pakkumusega ning avaldas soovi vahetada Lepiku kinnisasja osa samaväärse kinnisasja vastu. Läbirääkimiste tulemusel tegi Maa-amet Lepiku kinnisasja omanikule 27.04.2020 kirjaga nr 7- 21/20/6165 täiendava pakkumuse kinnisasjade vahetamiseks. Lepiku kinnisasja ca 1,84 ha suuruse osa, väärtusega 3945 eurot, vastu pakuti riigile kuuluvaid Vändra metskond 48 kinnisasja ca 0,90 ha suurust osa, väärtusega 3749 eurot, ja Väike-Jaani kinnisasja pindalaga 836 m2, väärtusega 164 eurot. Vahetatavate kinnisasjade osade väärtuste väljaselgitamisel lähtus Maa-amet LKS metoodika lisades 1-7 kehtestatud arvutusmetoodikast ja Maa-ameti peadirektori 01.07.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/160 kinnitatud „Kinnisasja hüvitusväärtuse hindamise juhendi“ punktis 3.3 sätestatud alustest. Vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe 32 eurot hüvitatakse Lepiku 2 kinnisasja omanikule rahas. Lepiku kinnisasja omanik nõustus kinnisasjade vahetamise läbiviimisega 15.05.2020. Maa-amet korraldas omandatava Lepiku ja vahetusmaaks pakutud Vändra metskond 48 kinnisasjade jagamise. Lepiku kinnisasja jagamisel moodustati Lääne-Lepiku katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0924, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4,65 ha), Lepiku katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0926, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 6,73 ha) ja riigile omandatav Rapla-Pärnu raudtee 469 katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0925, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 18 391 m2), mille andmed on kinnistusraamatusse üle kantud 06.02.2021. Vändra metskond 48 kinnisasja jagamisel moodustati vahetusmaaks antav kinnistu (registriosa nr 18759450), mille koosseisu kuulub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Sohlu külas paiknev Kullimaa katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0931, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 9053 m2) (edaspidi Kullimaa kinnisasi). Lisaks antakse vahetusmaaks kinnistu (registriosa nr 15769350), mille koosseisu kuulub Pärnu maakonnas Põhja- Pärnumaa vallas Sohlu külas paiknev Väike-Jaani katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0180, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 836 m2) (edaspidi Väike-Jaani kinnisasi). Vahetatavad kinnisasjad asuvad Põhja-Pärnumaa vallas, mis moodustati seniste Vändra alevi, Vändra valla, Tootsi valla ja Halinga valla ühinemisel1. Kuni uue, kogu Põhja-Pärnumaa kohaliku omavalitsuse üksust hõlmava üldplaneeringu kehtestamiseni, kehtivad Põhja-Pärnumaa vallas ühinenud valdade senised üldplaneeringud. Lepiku kinnisasi paikneb endise Vändra valla territooriumil. Vändra Vallavolikogu 21.09.2010 määrusega nr 30 kehtestatud Vändra valla üldplaneeringu kohaselt jääb Lepiku kinnisasi metsamaa alale. Kullimaa ja Väike-Jaani kinnisajad paiknevad endise Vändra valla territooriumil, mis moodustus 31. märtsil 2009. aastal, kui ühinesid Vändra vald ja Kaisma vald2. Endisel Kaisma valla territooriumil jäi kehtima Kaisma valla üldplaneering. Kaisma Vallavolikogu 03.02.2009 määrusega nr 4 kehtestatud Kaisma valla üldplaneeringu kohaselt jäävad Kullimaa ja Väike-Jaani kinnisasjad metsamaa alale. Vahetatavad kinnisasjad on maatulundusmaa sihtotstarbega ja paiknevad sarnases turupiirkonnas. Kinnisasjade mõõdistamisel täpsustunud pindalade muutumisest tulenevalt on kinnisasjade väärtused täpsustatud proportsionaalselt pindalade muutumisega. Lepiku kinnisasja omandatava osa pindalale 18 391 m2 vastav väärtus on 3943 eurot ning Kullimaa kinnisasja pindalale 9053 m2 vastav väärtus on 3771 eurot. Väike-Jaani kinnisasja üle ei mõõdistatud ning selle väärtuseks on määratud 164 eurot. Kinnisasjade väärtuste vahe 8 eurot hüvitatakse Lepiku kinnisasja omanikule riigi poolt. Maa-amet on pöördunud kinnistu jagamiseks ja jagatava osa hüpoteegist vabastamiseks nõusoleku saamiseks Riigi Tugiteenuste Keskuse poole, kes andis 29.03.2021 kirjaliku nõusoleku, et riigile omandatava Rapla-Pärnu raudtee 469 katastriüksuse kohta avatavasse uude registriossa hüpoteeki üle ei kanta. Keskkonnaministeerium andis 18.03.2021 riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktiga Kullimaa kinnisasja üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele. Maa-amet viis perioodil 30.03–20.04.2021 riigi kinnisvararegistri vahendusel läbi menetluse nr 21-1730, selgitamaks välja, kas riigile kuuluvaid Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi valitsemisel olevaid Põhja-Pärnumaa vallas Sohlu külas asuvaid Kullimaa ja Väike-Jaani kinnisasju on võimalik anda vahetusmaaks ning kas kinnisasjad on vajalikud 1 Vändra alevi, Vändra valla, Tootsi valla ja Halinga valla ühinemisleping. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4040/1201/7028/Lisa.pdf# 2 Vändra ja Kaisma valla liitumisleping. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13176047 3 riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-s 96 nimetatud õigustatud isikutele. Menetluse käigus selgus, et Kullimaa ja Väike-Jaani kinnisasjad ei ole vajalikud riigivõimu teostamiseks ega muul avalikul eesmärgil. Kinnisasjade vahetamisel makstakse kinnisasja omanikule menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest täiendavat hüvitist 136 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. Keskmine brutotunnipalk on 8,50 eurot, mis on arvutatud Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva aasta (jaanuar 2020 – detsember 2020) keskmiste brutotunnipalkade aritmeetilise keskmisena. Rapla-Pärnu raudtee 469 kinnisasja omandamiseks vajalikud rahalised vahendid summas 144 eurot (kinnisasjade väärtuste vahe 8 eurot ja hüvitis asjaajamise eest 136 eurot) ning vahetuslepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rail Baltica maade ostmiseks ettenähtud eraldiste arvelt. 2. ASJAKOHASED ÕIGUSNORMID Kinnisasja omandamise menetlus viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel. KAHOS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt otsustab valdkonna eest vastutav minister riigi huvi korral kinnisasjade vahetamise. KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks. KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib menetluse läbiviija riigi huvi korral olla Maa-amet. KAHOS § 12 lõike 6 kohaselt lähtutakse kinnisasjade vahetamisel ja riigile kuuluva kinnisasja võõrandamisel kinnisasja turuväärtusest. KAHOS § 12 lõike 2 kohaselt võib väärtuse määrata menetluse läbiviija, lähtudes maa hindamise seaduse, looduskaitseseaduse, riigivaraseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast. KAHOS § 24 lõike 1 kohaselt võib kinnisasja vahetada kinnisasja omandajale kuuluva teise kinnisasja vastu. KAHOS § 24 lõike 2 kohaselt kinnisasja vahetamisel motivatsioonitasu ei maksta. KAHOS § 24 lõikest 3 tulenevalt vahetatakse ühesuguse sihtotstarbega sarnases turupiirkonnas paiknevaid katastriüksusi. KAHOS § 24 lõike 4 kohaselt hüvitatakse kinnisasja omanikule vahetatavate kinnisasjade väärtuste vahe rahas, kui kinnisasi omandatakse vahetamise teel. Vahetatavate kinnisasjade harilik väärtus ei tohi erineda rohkem kui 30 %, kui kinnisasjade vahetamisel tekib hüvitamiskohustus kinnisasja omanikul, kes omandab vahetuse teel riigile kuuluva kinnisasja. RVS § 29 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui see ei ole riigivara valitsejale vajalik. KAHOS § 27 lõike 1 kohaselt, kui kinnisasja omanik nõustub menetluse läbiviija pakkumusega, esitab ta nõusoleku, mille alusel kinnisasja omandamise otsustaja otsustab kinnisasja omandamise 4 raha eest või selle vahetamise teise kinnisasjaga. KAHOS § 27 lõike 6 kohaselt määrab kinnisasja omandamise otsustaja kinnisasja omandamise lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud kinnisasja omandamise otsuse kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kinnisasja omandamise otsustaja nimetatud tähtaega pikendada. Menetluse läbiviija hinnangul on kaks kuud mõistlik aeg vahetuslepingu sõlmimiseks. RVS § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatav vara selle riigivara valitseja valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 3 lõike 1 punktist 2, § 4 lõike 1 punktist 7 ja § 27 lõikest 1 ning RVS § 7 lõikest 1 ja § 50 lõikest 1: 3.1. Omandada vahetamise teel osaühingu Jürmets (registrikood 10248511) omandis oleva kinnistu registriosa nr 2767606 koosseisu kuuluv Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas asuv Rapla-Pärnu raudtee 469 katastriüksus (katastritunnus 63801:001:0925, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 18 391 m2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Sohlu külas paiknevate Kullimaa kinnisasja (kinnistu registriosa nr 18759450, katastritunnus 63801:001:0931, pindala 9053 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV88560) ja Väike-Jaani kinnisasja (kinnistu registriosa nr 15769350, katastritunnus 63801:001:0180, pindala 836 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV84434) vastu. 3.2. Maa-ametil sõlmida vahetusleping kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest osaühingule Jürmets järgmistel tingimustel: 3.2.1. Rapla-Pärnu raudtee 469 katastriüksuse harilik väärtus on 3943 eurot, Kullimaa kinnisasja harilik väärtus on 3771 eurot ning Väike-Jaani kinnisasja harilik väärtus on 164 eurot; 3.2.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hüvitab osaühingule Jürmets kinnisasjade väärtuse vahe 8 eurot ning maksab menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest täiendavat hüvitist 136 eurot 14 tööpäeva jooksul pärast vahetuslepingu sõlmimist. 3.3. Maa-ametil korraldada kannete tegemine riigi kinnisvararegistris riigivara võõrandamise ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele vara arvele võtmise kohta ning riigivara võõrandamisest teatamine 10 päeva jooksul, arvates võõrandamise jõustumisest, väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Andmed ja eeltäidetud maksekorraldus riigilõivu tasumiseks Kinnistusraamatu toimingud Tehingu kuupäev 20.05.2021 Väljastas Kai Razumov Maksja Eesti Vabariigi nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigivara valitseja Maksja aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn Saaja Rahandusministeerium Saaja kontod Swedbank EE062200221059223099 SEB Pank EE571010220229377229 Luminor Bank EE221700017003510302 LHV Pank EE567700771003819792 Selgitus 2767606 2021/KZ/804 Viitenumber 77760005494133 Summa 2,00 € MAKSEKORRALDUS NR Maksja Kuupäev Maksja konto Reg-nr Selgitus 2767606 2021/KZ/804 Maksja pank Saaja Rahandusministeerium Saaja konto Viitenumber 77760005494133 Saaja pank Summa Valuuta 2,00 EUR Summa sõnadega (EUR) kaks eurot Maksja kinnitus Panga kinnitus
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel