KÄSKKIRI
28.05.2021 nr 133
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel
majandus- ja taristuministri käskkirjadega
kinnitatud programmide muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse
29. aprilli 2021. a korraldusega nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekirja“ kinnitamine“:
1. Majandus- ja taristuministri 7. jaanuari 2015. a käskkirja nr 15-0004 „Toetuse andmise tingimused
digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“ muudan järgmiselt:
1) sõnastan punkti 1.7 teksti järgmiselt:
„Toetusskeemi abikõlblikkuse periood algab 1. novembril 2014. aastal ja lõpeb 31. detsembril 2023.
aastal.“;
2) sõnastan punkti 2.1.5 teise lõigu järgmiselt:
„Toetusskeemi elluviija esitab rakendusasutuse määratud kuupäevaks tegevuskava rakendusasutusele
kinnitamiseks. Rakendusasutuse digiarengu asekantsler kinnitab tegevuskava, kui plaanitavad
alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga on meetme tulemuste saavutamiseks asjakohased.“;
3) sõnastan punktid 6.1 ja 6.2 järgmiselt:
„6.1. Rakendusasutus ja -üksus
Vastavalt Vabariigi Valituse 29.04.2021. a korraldusele nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
meetmete nimekirja“ kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste
Keskus (edaspidi rakendusüksus).
6.2 Toetusskeemi elluviija
Toetusskeemi elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakond.
Elluviija ja rakendusasutuse tegevused on lahutatud ametnike tasandil.
Digiriigi arengu osakond, kelle põhiülesanne on avaliku sektori digiarengu edendamine, avalike
teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine, riigiüleste digilahenduste arendamise ning
jagatud infotehnoloogia teenuste osutamise korraldamine, vastava poliitika ja strateegiate kujundamine
ja elluviimise seire, algatuste eestvedamine ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude
ettevalmistamine.
2
Toetusskeemi elluviimine digiriigi arengu osakonna poolt tuleneb Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kohustusest viia ellu Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 IKT-
oskustega seotud eesmärke läbi toetusskeemi tegevussuundade.“;
5) tunnistan kehtetuks punkti 6.3.1.13.
2. Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2015. a käskkirja nr 15-0150 „Toetuse andmise tingimused
infoühiskonna teadlikkuse tõstmiseks“ muudan järgmiselt:
1) täiendan käskkirja punktiga 1.7.6 järgmises sõnastuses:
„1.7.6. infoühiskonna arengut uurivad osapooled: teadlased ja mäluasutused jms.“;
2) sõnastan punkti 2.1 järgmiselt:
„2.1. Käesoleva käskkirja punktis 2.2. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alamtegevused
meetme tulemuste saavutamiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga sätestatakse toetusskeemi
tegevuskavas, mis koostatakse Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 (edaspidi infoühiskonna
arengukava) programmide alusel. Elluviija esitab rakendusasutuse määratud kuupäevaks tegevuskava
rakendusasutusele kinnitamiseks. Rakendusasutuse digiarengu asekantsler kinnitab tegevuskava, kui
plaanitavad alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga on meetme tulemuste saavutamiseks
asjakohased.“;
3) sõnastan punkti 2.2.1 järgmiselt:
„2.2.1. UURINGUTE JA ANALÜÜSIDE KORRALDAMINE: infoühiskonda puudutavate hindamiste,
kontseptsioonide, uuringute ja analüüside korraldamine, läbiviimine ning tulemuste levitamine
Selleks, et tagada teenustetaristu ambitsioonikas, jätkusuutlik ning turvaline areng, peab taristu
arendamine olema teadmistepõhine, senist arengut ja kogemust ning trende arvestav. Seega
analüüsitakse ja uuritakse teenustetaristu (näiteks X-tee, elektrooniline identiteet, riigi teabeväravad ja
muud teenuste arendamist võimaldavad ühised osad) olemasolevate komponentide arendamise
kogemust, mõju ja arenguvajadusi nii selleks, et tagada riigi infosüsteemi vastavus varasemale
kogemusele ja tehnoloogia arengule kui ka selleks, et kindlustada teenustetaristu valmisolek
piiriüleseks teenuste osutamiseks. Uuritakse nii tehnoloogia kui sotsiaalmajanduslikke trende ning
infoühiskonna mõju riigi infosüsteemi arendamisele ja poliitikakujundamisele, kaardistatakse
teenustetaristu kasutatavust ning uuritakse võimalusi ja vajadusi kasutuselevõtu edendamiseks ning
viiakse läbi analüüse ja uuringuid andmete ja info kättesaadavuse parandamiseks, andmeanalüüsi
võimekuse tõstmiseks, kogutakse teavet senise kogemuse ja arengu kohta.“;
4) punktis 3 asendan tabelis toetusskeemi väljundi „Toetusskeemispetsiifiline väljundindikaatorite
koondnäitaja“ 2023 sihttaseme arvu „440“ arvuga „530“;
5) punktis 3 asendan tabelis toetusskeemi väljundi „Tegevus 2.2.1 UURINGUTE JA ANALÜÜSIDE
KORRALDAMINE:“ 2023 sihttaseme arvu „7“ arvuga „10“;
6) punktis 3 asendan tabelis toetusskeemi väljundi „Tegevus 2.2.3 ÜRITUSTE
KORRALDAMINE:“ 2023 sihttaseme arvu „400“ arvuga „481“;
7) punktis 3 asendan tabelis toetusskeemi väljundi „Tegevus 2.2.4 TEAVITUSTEGEVUSTE
LÄBIVIIMINE:“ 2023 sihttaseme arvu „23“ arvuga „29“;
8) sõnastan punkti 5.2.1 järgmiselt:
3
„5.2.1 Infoühiskonna arengukava 2020 ja küberturvalisuse strateegia1. Toetatavad tegevused
panustavad otseselt arengukava kolme alaeesmärgi saavutamisse:
1) sideturu- ja ühenduste areng;
2) nutikam riigivalitsemine;
3) e-Eesti tuntuse tõus maailmas.
Kaudsemalt panustavad toetatavad tegevused arengukava neljanda alaeesmärgi IKT-oskuste areng“
saavutamisse. Kõnealuse alaeesmärgi puhul panustavad toetatavad tegevused eesmärkide saavutamisse
eelkõige inimeste nutikama ja turvalisema internetikasutuse edendamise kaudu.“;
9) sõnastan punkti 6.1 järgmiselt:
„6.1. Rakendusasutus ja -üksus
Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike
3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete
nimekirjale on toetusskeemi rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi
rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).“;
10) sõnastan punktid 6.3.1.2 ja 6.3.1.3 järgmiselt:
„6.3.1.2. vastutab toetusskeemis seatud eesmärkide saavutamise ning toetatavate tegevuste
elluviimiseks koostatava tegevuskava vastavuse eest infoühiskonna arengukava programmide ning
struktuurivahendite rakenduskava eesmärkidele;
6.3.1.3. koostab infoühiskonna arengukava programmide alusel ning rakenduskavas ja toetusskeemis
seatud eesmärke arvesse võttes, järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja indikatiivse eelarve ning
esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks hiljemalt 1. märtsiks. Tegevuskava sisaldab tegevuste ja
alamtegevuste loetelu aastate lõikes, sihtgruppi, tegevuste elluviimise perioodi ning indikatiivset
eelarvet iga tegevuse kohta;“;
11) kehtestan käskkirja lisa „Tegevuste eelarved“ uues sõnastuses (lisatud).
3. Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine
rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ muudan järgmiselt:
1) sõnastan punkti 6.1 järgmiselt:
„6.1. Rakendusasutus ja -üksus
Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on toetusskeemi rakendusasutus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste
Keskus (edaspidi rakendusüksus).“;
2) sõnastan punkti 8 teksti järgmiselt:
„Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. oktoobril 2015. a ja lõpeb 31. detsembril 2023.
a.“;
4. Käskkiri jõustub 1. juunil 2021. a.
1
https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava_2020_ja_kuberturvalisuse_strateegia_2019-
2022.docx (kättesaadav seisuga 25.01.2019)
4
Lisa Tegevuste eelarved
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Majandus- ja taristuministri
06.06.2015. a käskkiri nr 15-0150
„Toetuse andmise tingimused infoühiskonna teadlikkuse tõstmiseks"
(muudetud sõnastuses)
Lisa 1
Toetusskeemi abikõlblikkuse periood: 06.06.2015 - 31.12.2023
Toetusskeemi nimi: Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine
Toetusskeemi elluviija: Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
Projekti tulemus Projekti abikõlblike
(2023), Projekti tegevused ja kindlaksmääratud kulude/toetatavate
TART-i ülene Projekti väljund (2023) kulukohad tegevuste eelarve
Riigiasutuste, Tegevus: Uuringute ja analüüside
üksikisikute ja Läbi on viidud uuringud ja korraldamine - infoühiskonda
ettevõtjate teadlikkus analüüsid, et suurendada puudutavate hindamiste,
ning teadmus teenustetaristu ja kontseptsioonide, uuringute ja
infoühiskonnast on 1.1. infoühiskonna arendamise analüüside korraldamine,
kasvanud ning Eesti teadmispõhisust, 1.1.1. läbiviimine ja tulemuste levitamine 512 432 €
edumeelse e-riigi kuluefektiivsust ning TARTi Läbiviidud uuringute,
maine kinnistunud. jätkusuutlikkust väljund- kontseptsioonide, hindamiste ja
See aitab kaasa näitaja analüüside arv - 10
teenustetaristu
nutikale ja turvalisele Välja on töötatud Tegevus: Juhendmaterjalide ja
kasutamisele, juhendmaterjalid ja raamistike väljatöötamine -
toimimisele ning 1.2. raamistikud, et teenustetaristut standardite, raamistike, metoodiliste
kasutuselevõtule. ning selle baasil arendatavaid juhendite ja koolitusmaterjalide
teenuseid arendadada, hallata 1.2.1. väljatöötamine ning levitamine 884 891,80 €
ja kasutada tehnoloogiatrende TARTi Koostatud juhendmaterjalide ja
arvestaval, turvalisel ja väljund- koolitusmaterjalide arv - 10
koosvõimelisel moel näitaja
Läbi on viidud erinevaid Tegevus: Ürituste korraldamine -
infoühiskonna alast teadlikkust koolituste, seminaride, töötubade,
tõstvaid üritusi toetusskeemi infopäevade, konverentside ja
sihtgruppidele, et suurendada kursuste ettevalmistamine,
1.3. nende teadlikkust läbiviimine ning tulemuste
infoühiskonnast ja seeläbi 1.3.1. levitamine 3 708 375,94 €
toetada teenustetaristu TARTi Läbiviidud ürituste arv - 481
arendamist, haldamist ja väljund-
kasutuselevõttu, sh piiriüleselt näitaja
Tegevus: Teavitustegevuste
Läbi on viidud erinevaid läbiviimine - kommunikatsiooni- ja
infoühiskonna teavitustegevusi, turunduskampaaniate,
et suurendada sihtgruppide teavitustegevuste ja esitluste
1.4 teadmisi ja oskusi 1.4.1 kavandamine ja läbiviimine 1 882 300,26 €
infoühiskonna võimalustest ja TARTi Läbiviidud teavitustegevuste arv - 29
ohtudest ning toetada Eesti väljund-
kuvandit arenenud e-riigina näitaja
Horisontaalne tegevus/kulukoht Projekti administreerimine (tegelike kulude alusel) 1 012 000,00 €
KOKKU 8 000 000,00 €
21.05.2021
Majandus- ja taristuministri käskkirjade muutmise käskkirja seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käskkirjaga muudetakse majandus- ja taristuministri käskkirju, mis puudutavad info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiaalaseid meetmeid, mida viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 4. juuli
2014. a korraldusega nr 296 ja 4. detsembri 2014. a korraldusega nr 528 kinnitatud
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ alusel.
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16
alusel, mis sätestab rakendusasutuse juhi pädevuse toetuse andmise tingimuste käskkirja
kehtestamiseks.
Tulenevalt peaministri 27.01.2021 korraldusest nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi
juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on antud valdkond liikunud majandus- ja
taristuministri pädevusest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri alla.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
strateegilise planeerimise osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli
Schmiedeberg (tel 639 7618,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi
MKMi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403, Anne-
[email protected]).
2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs
Käskkirja eelnõu koosneb neljast punktist.
Punktis 1 täpsustatakse majandus- ja taristuministri 7. jaanuari 2015. a käskkirja nr 15-0004
„Toetuse andmise tingimused digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“ punktis 1.7
toodud abikõlblikkuse perioodi ning pikendatakse seda 31.detsembrini 2023. Muudatuse
järgselt on käskkiri kooskõlas perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 2
punktiga 6, mille kohaselt võib abikõlblikkuse periood olla kuni 21. detsembrini 2023.
Abikõlblikkuse perioodi pikendamise vajadus on tingitud COVID19 kriisi tõttu, mil ettenähtud
koolitused tuli edasi lükata või ka ära jätta ja uusi arendustegevusi leida.
Samuti muudetakse käskkirja punktis 6.1 rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus,
kuivõrd vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.04.2021 korraldusele nr 165 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ lähevad alates 1. juunist 2021
rakendusüksuse ülesanded üle seniselt Riigi Infosüsteemide Ametilt Riigi Tugiteenuste
Keskusele. Lisaks täpsustatakse punktis 6.2 elluviija nime, mis on muutunud seoses Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse muutmisega.
Lisaks tunnistatakse kehtetuks käskkirja punkt 6.3.1.13, mis kohustas elluviijat esitama kõik
hankedokumendid enne lepingu sõlmimist rakendusüksusele kooskõlastamiseks. Antud nõue
ei ole käesoleval hetkel enam põhjendatud, kuivõrd elluviija näol on tegemist professionaalse
elluviijaga, kellel on olemas kogemused hangete läbiviimises. Samuti on lõplik vastutus
hangete korrektse läbiviimise eest on nagunii elluviijal, lisaks on võimalik saada RTK-st
hangete eelnõustamist. Antud kohustuse kaotamisega kiireneb ka menetlus ja tegevuste
elluviimine.
Punktidega 2 täiendatakse majandus- ja taristuministri 6. juuni 2015. a käskkirja nr 15-0150
„Toetuse andmise tingimused infoühiskonna teadlikkuse tõstmiseks“ punktiga 1.7.6 ning
lisatakse toetusskeemi sihtgrupiks ka infoühiskonna arengut uurivad osapooled, nagu näiteks
teadlased ja mäluasutused jms. Toetusskeemi tegevuskavas on projekt „Eesti e-riigi ajaloo
talletamine“, uues (kinnitamata) tegevuskavas „Eesti digiriigi ajaloo talletamine“, mille käigus
ei teostata teavitustegevusi (nagu algselt kavas oli), vaid keskendutakse ajaloo talletamisele.
Ehkki peamine sihtrühm on avalik sektor ise (õpib kogemusest) ja lisaks tuuakse sisse ka
sihtrühm, sest projekti üks eesmärk on ajaloo talletamine selle täiendavaks uurimiseks. Seetõttu
lisatakse antud sihtrühm, kuna on vajadus teha ka sellele sihtrühmale tegevusi.
Käskkirja punkti 2.1 muudetakse ja jäetakse välja termin „rakendusplaan“, kuivõrd
infoühiskonna arengukaval ei ole enam rakendusplaane, vaid seda viiakse ellu programmide
alusel. Samuti täpsustatakse, et toetusskeemi tegevuskava koostamine ja esitamine
rakendusasutusele on elluviija ülesanne, mitte rakendusüksuse ülesanne ning seoses MKMi
struktuurimuudatusega muudetakse ära rakendusasutuse asekantsleri nimetus.
Käskkirja punkti 2.2.1 sõnastust korrigeeritakse tulenevalt asjaolust, et toetusskeemi
tegevuskavas on projekt „Eesti e-riigi ajaloo talletamine“, uues (kinnitamata) tegevuskavas
„Eesti digiriigi ajaloo talletamine“, mille käigus ei teostata teavitustegevusi (nagu algselt kavas
oli), vaid keskendutakse ajaloo talletamisele, mistõttu täpsustatakse ka toetusskeemi raames
ellu viidavaid tegevusi.
Käskkirja punktis 3 muudetakse väljundindikaatoreid kuivõrd rakendusasutus koostöös
rakendusüksusega on üle vaadatud vajadused ja koostanud 2021-2022 tegevuskava. Selgunud
on, et tegelikud vajadused ei ole kaetavad praeguse eelarvejaotusega ning eelarvejaotust (lisa
1) tuleb samuti muuta. Tulenevalt aga eelarvejaotusest tuleb muuta ka indikaatorite
sihttasemeid.
Samuti muudetakse käskkirja lisa 1, millega on kinnitatud tegevuste eelarved. Eelarve
muudatus tuleneb sellest, et rakendusasutus on koostöös rakendusüksusega üle vaadatud
vajadused ja koostanud 2021-2022 tegevuskava ning selgunud on, et tegelikud vajadused ei ole
kaetavad praeguse eelarvejaotusega. Seega tuleb eelarvejaotust muuta.
1) Uuringute ja analüüside korraldamine: Suurendatakse eelarvet ja indikaatori sihttaset.
Kavas on viia ellu täiendavad projektid. Eelarve suurendamine toimub järgmise kolme
eelarverea arvelt.
2) Juhendmaterjalide ja raamistike väljatöötamine: Eelarvet vähendatakse, indikaatori
sihttase jääb samaks. Sellelt realt rohkem projekte kavas ei ole (st ka indikaatori tase on
siin saavutatud tänaseks) ja kulud korrigeeritakse tegelike kulude järgi.
3) Ürituste korraldamine: Eelarvet vähendatakse, et I ja V reale (uuringud ja analüüsid ning
projekti administreerimine) lisavahendeid tõsta. Kuivõrd ürituste tegelikud kulud on
vähenenud (st planeeritud eelarvest on suudetud ellu viia rohkem üritusi), siis
korrigeeritakse indikaatori sihttaset, suurendatakse seda. Sihttase 400 sai paika pandud
ajal, mil rakendusasutus ja elluviija eeldasid, et toetusskeem lõpetab tegevuse 2021.
aasta lõpuks, kuid nüüd on lõppu edasi lükatud, sest eelarve võimaldab kaugem
tegutseda. Sellest tulenevalt jõuab ka rohkem üritusi ja koolitusi korraldada. (2020
lõpuks oli korraldatud 353 üritust/koolitust)
4) Teavitustegevuste läbiviimine: Vähendatakse eelarvet, sest üks algselt
teavitustegevusena planeeritud projekt osutus uuringu/analüüsiprojektiks ja vahendid
tõstetakse vastavale eelarvereale. Samas on õnnestunud sama eelarvega ellu viia rohkem
tegevusi ja indikaatori sihttase 23 saavutati 2020. aasta lõpuks. Seega korrigeeritakse ka
uus sihttase selle järgi, kui palju tegevusi reaalselt veel 2021-2022 plaanis on.
5) Projekti administreerimine: Kehtiv eelarve arvestas, et toetusskeem lõpetab tegevuse
2021 lõpuga. Arvestades üldist eelarvepilti on lepitud kokku tegevuse lõpetamine 2022.
aasta juunis. Sellest tulenevalt suurendatakse ka projekti administreerimise kulusid.
Käskkirja punktis 5.2.1 täpsustatakse seost infoühiskonna arengukavaga ning toetusskeemis
toodu viiakse arengukavaga kooskõlla.
Käskkirja punktis 6.1 muudetakse rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus, kuivõrd
vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.04.2021 korraldusele nr 165 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ lähevad alates 1. juunist 2021
rakendusüksuse ülesanded üle seniselt Riigi Infosüsteemide Ametilt Riigi Tugiteenuste
Keskusele.
Käskkirja punktides 6.3.1.2 ja 6.3.2.3 muudetakse sõnastust ja jäetakse läbivalt välja
„rakendusplaan“, kuivõrd infoühiskonna arengukaval ei ole enam rakendusplaane, vaid seda
viiakse ellu programmide alusel. Samuti ajakohastatakse seoseid valdkondlike
arengukavadega.
Punktiga 3 muudetakse majandus- ja taristuministri 16.10.2015. a käskkirja nr 15-0329
„Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ punktis
6.1. rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus, kuivõrd vastavalt Vabariigi Valitsuse
29.04.2021 korraldusele nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“
kinnitamine“ lähevad alates 1. juunist 2021 rakendusüksuse ülesanded üle seniselt Riigi
Infosüsteemide Ametilt Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Samuti muudetakse käskkirja punktis 1.8 toodud abikõlblikkuse perioodi ning pikendatakse
seda 31. detsembrini 2023. Muudatus on vajalik, kuivõrd toetusskeemist rahastatud
analüüsiprojektide skoobid on osapooltega läbirääkimiste tulemusel tihti osutunud kitsamaks
ning analüüsiprojektide maksumused väiksemaks. Kuivõrd sündmusteenused on uus
innovaatiline suund, kus asutuste kaasamine ja projektide käivitamine võtab tavapärasest
rohkem aega, sest projektid on keerukad ja osapoolte kaasamine aeganõudev. Asutuste üleselt
on vaja kokku leppida iga sündmusteenuse juhtimismudel. Abikõlblikkuse perioodi
pikendamine on kooskõlas perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 2
punktiga 6, mille kohaselt võib abikõlblikkuse periood olla kuni 31. detsembrini 2023.
Paragrahviga 4 sätestatakse, et käskkiri jõustub 1. juunil 2021. a. seoses rakendusüksuse
ülesannete üleminekuga Riigi Tugiteenuste Keskusele.
3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käskkiri on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013,
lk 320—469);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb
Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 281—288).
4. Käskkirja mõjud
Peamine eesmärk on määrata uus rakendusüksus. Lisaks täpsustatakse rakenduslikke aspekte,
mis on toetuse saajatele seniste piirangutega võrreldes soodsamad. Käskkirjaga olulist mõju ei
esine.
7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise
eeldatavad tulud
Käskkirja rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele.
8. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub 1. juunil 2021.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi
Tugiteenuste Keskusele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Kommentaare ega ettepanekuid ei
laekunud.