dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Ministri käskkirjade muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. mai 2021
Viit
133
Registreeritud
28. mai 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Anneli Schmiedeberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎133 28.05.2021 Käskkiri.asice1094 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 28.05.2021 nr 133 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel majandus- ja taristuministri käskkirjadega kinnitatud programmide muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a korraldusega nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“: 1. Majandus- ja taristuministri 7. jaanuari 2015. a käskkirja nr 15-0004 „Toetuse andmise tingimused digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“ muudan järgmiselt: 1) sõnastan punkti 1.7 teksti järgmiselt: „Toetusskeemi abikõlblikkuse periood algab 1. novembril 2014. aastal ja lõpeb 31. detsembril 2023. aastal.“; 2) sõnastan punkti 2.1.5 teise lõigu järgmiselt: „Toetusskeemi elluviija esitab rakendusasutuse määratud kuupäevaks tegevuskava rakendusasutusele kinnitamiseks. Rakendusasutuse digiarengu asekantsler kinnitab tegevuskava, kui plaanitavad alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga on meetme tulemuste saavutamiseks asjakohased.“; 3) sõnastan punktid 6.1 ja 6.2 järgmiselt: „6.1. Rakendusasutus ja -üksus Vastavalt Vabariigi Valituse 29.04.2021. a korraldusele nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ on toetusskeemi rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 6.2 Toetusskeemi elluviija Toetusskeemi elluviija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakond. Elluviija ja rakendusasutuse tegevused on lahutatud ametnike tasandil. Digiriigi arengu osakond, kelle põhiülesanne on avaliku sektori digiarengu edendamine, avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine, riigiüleste digilahenduste arendamise ning jagatud infotehnoloogia teenuste osutamise korraldamine, vastava poliitika ja strateegiate kujundamine ja elluviimise seire, algatuste eestvedamine ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. 2 Toetusskeemi elluviimine digiriigi arengu osakonna poolt tuleneb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustusest viia ellu Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 IKT- oskustega seotud eesmärke läbi toetusskeemi tegevussuundade.“; 5) tunnistan kehtetuks punkti 6.3.1.13. 2. Majandus- ja taristuministri 6. juuni 2015. a käskkirja nr 15-0150 „Toetuse andmise tingimused infoühiskonna teadlikkuse tõstmiseks“ muudan järgmiselt: 1) täiendan käskkirja punktiga 1.7.6 järgmises sõnastuses: „1.7.6. infoühiskonna arengut uurivad osapooled: teadlased ja mäluasutused jms.“; 2) sõnastan punkti 2.1 järgmiselt: „2.1. Käesoleva käskkirja punktis 2.2. nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud alamtegevused meetme tulemuste saavutamiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga sätestatakse toetusskeemi tegevuskavas, mis koostatakse Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 (edaspidi infoühiskonna arengukava) programmide alusel. Elluviija esitab rakendusasutuse määratud kuupäevaks tegevuskava rakendusasutusele kinnitamiseks. Rakendusasutuse digiarengu asekantsler kinnitab tegevuskava, kui plaanitavad alamtegevused koos täpse eelarve ning ajaraamiga on meetme tulemuste saavutamiseks asjakohased.“; 3) sõnastan punkti 2.2.1 järgmiselt: „2.2.1. UURINGUTE JA ANALÜÜSIDE KORRALDAMINE: infoühiskonda puudutavate hindamiste, kontseptsioonide, uuringute ja analüüside korraldamine, läbiviimine ning tulemuste levitamine Selleks, et tagada teenustetaristu ambitsioonikas, jätkusuutlik ning turvaline areng, peab taristu arendamine olema teadmistepõhine, senist arengut ja kogemust ning trende arvestav. Seega analüüsitakse ja uuritakse teenustetaristu (näiteks X-tee, elektrooniline identiteet, riigi teabeväravad ja muud teenuste arendamist võimaldavad ühised osad) olemasolevate komponentide arendamise kogemust, mõju ja arenguvajadusi nii selleks, et tagada riigi infosüsteemi vastavus varasemale kogemusele ja tehnoloogia arengule kui ka selleks, et kindlustada teenustetaristu valmisolek piiriüleseks teenuste osutamiseks. Uuritakse nii tehnoloogia kui sotsiaalmajanduslikke trende ning infoühiskonna mõju riigi infosüsteemi arendamisele ja poliitikakujundamisele, kaardistatakse teenustetaristu kasutatavust ning uuritakse võimalusi ja vajadusi kasutuselevõtu edendamiseks ning viiakse läbi analüüse ja uuringuid andmete ja info kättesaadavuse parandamiseks, andmeanalüüsi võimekuse tõstmiseks, kogutakse teavet senise kogemuse ja arengu kohta.“; 4) punktis 3 asendan tabelis toetusskeemi väljundi „Toetusskeemispetsiifiline väljundindikaatorite koondnäitaja“ 2023 sihttaseme arvu „440“ arvuga „530“; 5) punktis 3 asendan tabelis toetusskeemi väljundi „Tegevus 2.2.1 UURINGUTE JA ANALÜÜSIDE KORRALDAMINE:“ 2023 sihttaseme arvu „7“ arvuga „10“; 6) punktis 3 asendan tabelis toetusskeemi väljundi „Tegevus 2.2.3 ÜRITUSTE KORRALDAMINE:“ 2023 sihttaseme arvu „400“ arvuga „481“; 7) punktis 3 asendan tabelis toetusskeemi väljundi „Tegevus 2.2.4 TEAVITUSTEGEVUSTE LÄBIVIIMINE:“ 2023 sihttaseme arvu „23“ arvuga „29“; 8) sõnastan punkti 5.2.1 järgmiselt: 3 „5.2.1 Infoühiskonna arengukava 2020 ja küberturvalisuse strateegia1. Toetatavad tegevused panustavad otseselt arengukava kolme alaeesmärgi saavutamisse: 1) sideturu- ja ühenduste areng; 2) nutikam riigivalitsemine; 3) e-Eesti tuntuse tõus maailmas. Kaudsemalt panustavad toetatavad tegevused arengukava neljanda alaeesmärgi IKT-oskuste areng“ saavutamisse. Kõnealuse alaeesmärgi puhul panustavad toetatavad tegevused eesmärkide saavutamisse eelkõige inimeste nutikama ja turvalisema internetikasutuse edendamise kaudu.“; 9) sõnastan punkti 6.1 järgmiselt: „6.1. Rakendusasutus ja -üksus Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on toetusskeemi rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).“; 10) sõnastan punktid 6.3.1.2 ja 6.3.1.3 järgmiselt: „6.3.1.2. vastutab toetusskeemis seatud eesmärkide saavutamise ning toetatavate tegevuste elluviimiseks koostatava tegevuskava vastavuse eest infoühiskonna arengukava programmide ning struktuurivahendite rakenduskava eesmärkidele; 6.3.1.3. koostab infoühiskonna arengukava programmide alusel ning rakenduskavas ja toetusskeemis seatud eesmärke arvesse võttes, järgneva(te) aasta(te) tegevuskava eelnõu ja indikatiivse eelarve ning esitab selle rakendusasutusele kinnitamiseks hiljemalt 1. märtsiks. Tegevuskava sisaldab tegevuste ja alamtegevuste loetelu aastate lõikes, sihtgruppi, tegevuste elluviimise perioodi ning indikatiivset eelarvet iga tegevuse kohta;“; 11) kehtestan käskkirja lisa „Tegevuste eelarved“ uues sõnastuses (lisatud). 3. Majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ muudan järgmiselt: 1) sõnastan punkti 6.1 järgmiselt: „6.1. Rakendusasutus ja -üksus Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale on toetusskeemi rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).“; 2) sõnastan punkti 8 teksti järgmiselt: „Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. oktoobril 2015. a ja lõpeb 31. detsembril 2023. a.“; 4. Käskkiri jõustub 1. juunil 2021. a. 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava_2020_ja_kuberturvalisuse_strateegia_2019- 2022.docx (kättesaadav seisuga 25.01.2019) 4 Lisa Tegevuste eelarved (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja taristuministri 06.06.2015. a käskkiri nr 15-0150 „Toetuse andmise tingimused infoühiskonna teadlikkuse tõstmiseks" (muudetud sõnastuses) Lisa 1 Toetusskeemi abikõlblikkuse periood: 06.06.2015 - 31.12.2023 Toetusskeemi nimi: Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine Toetusskeemi elluviija: Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) Projekti tulemus Projekti abikõlblike (2023), Projekti tegevused ja kindlaksmääratud kulude/toetatavate TART-i ülene Projekti väljund (2023) kulukohad tegevuste eelarve Riigiasutuste, Tegevus: Uuringute ja analüüside üksikisikute ja Läbi on viidud uuringud ja korraldamine - infoühiskonda ettevõtjate teadlikkus analüüsid, et suurendada puudutavate hindamiste, ning teadmus teenustetaristu ja kontseptsioonide, uuringute ja infoühiskonnast on 1.1. infoühiskonna arendamise analüüside korraldamine, kasvanud ning Eesti teadmispõhisust, 1.1.1. läbiviimine ja tulemuste levitamine 512 432 € edumeelse e-riigi kuluefektiivsust ning TARTi Läbiviidud uuringute, maine kinnistunud. jätkusuutlikkust väljund- kontseptsioonide, hindamiste ja See aitab kaasa näitaja analüüside arv - 10 teenustetaristu nutikale ja turvalisele Välja on töötatud Tegevus: Juhendmaterjalide ja kasutamisele, juhendmaterjalid ja raamistike väljatöötamine - toimimisele ning 1.2. raamistikud, et teenustetaristut standardite, raamistike, metoodiliste kasutuselevõtule. ning selle baasil arendatavaid juhendite ja koolitusmaterjalide teenuseid arendadada, hallata 1.2.1. väljatöötamine ning levitamine 884 891,80 € ja kasutada tehnoloogiatrende TARTi Koostatud juhendmaterjalide ja arvestaval, turvalisel ja väljund- koolitusmaterjalide arv - 10 koosvõimelisel moel näitaja Läbi on viidud erinevaid Tegevus: Ürituste korraldamine - infoühiskonna alast teadlikkust koolituste, seminaride, töötubade, tõstvaid üritusi toetusskeemi infopäevade, konverentside ja sihtgruppidele, et suurendada kursuste ettevalmistamine, 1.3. nende teadlikkust läbiviimine ning tulemuste infoühiskonnast ja seeläbi 1.3.1. levitamine 3 708 375,94 € toetada teenustetaristu TARTi Läbiviidud ürituste arv - 481 arendamist, haldamist ja väljund- kasutuselevõttu, sh piiriüleselt näitaja Tegevus: Teavitustegevuste Läbi on viidud erinevaid läbiviimine - kommunikatsiooni- ja infoühiskonna teavitustegevusi, turunduskampaaniate, et suurendada sihtgruppide teavitustegevuste ja esitluste 1.4 teadmisi ja oskusi 1.4.1 kavandamine ja läbiviimine 1 882 300,26 € infoühiskonna võimalustest ja TARTi Läbiviidud teavitustegevuste arv - 29 ohtudest ning toetada Eesti väljund- kuvandit arenenud e-riigina näitaja Horisontaalne tegevus/kulukoht Projekti administreerimine (tegelike kulude alusel) 1 012 000,00 € KOKKU 8 000 000,00 € 21.05.2021 Majandus- ja taristuministri käskkirjade muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse majandus- ja taristuministri käskkirju, mis puudutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalaseid meetmeid, mida viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusega nr 296 ja 4. detsembri 2014. a korraldusega nr 528 kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ alusel. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 alusel, mis sätestab rakendusasutuse juhi pädevuse toetuse andmise tingimuste käskkirja kehtestamiseks. Tulenevalt peaministri 27.01.2021 korraldusest nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on antud valdkond liikunud majandus- ja taristuministri pädevusest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri alla. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (tel 639 7618, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi MKMi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403, Anne- [email protected]). 2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu koosneb neljast punktist. Punktis 1 täpsustatakse majandus- ja taristuministri 7. jaanuari 2015. a käskkirja nr 15-0004 „Toetuse andmise tingimused digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“ punktis 1.7 toodud abikõlblikkuse perioodi ning pikendatakse seda 31.detsembrini 2023. Muudatuse järgselt on käskkiri kooskõlas perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 2 punktiga 6, mille kohaselt võib abikõlblikkuse periood olla kuni 21. detsembrini 2023. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise vajadus on tingitud COVID19 kriisi tõttu, mil ettenähtud koolitused tuli edasi lükata või ka ära jätta ja uusi arendustegevusi leida. Samuti muudetakse käskkirja punktis 6.1 rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus, kuivõrd vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.04.2021 korraldusele nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ lähevad alates 1. juunist 2021 rakendusüksuse ülesanded üle seniselt Riigi Infosüsteemide Ametilt Riigi Tugiteenuste Keskusele. Lisaks täpsustatakse punktis 6.2 elluviija nime, mis on muutunud seoses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse muutmisega. Lisaks tunnistatakse kehtetuks käskkirja punkt 6.3.1.13, mis kohustas elluviijat esitama kõik hankedokumendid enne lepingu sõlmimist rakendusüksusele kooskõlastamiseks. Antud nõue ei ole käesoleval hetkel enam põhjendatud, kuivõrd elluviija näol on tegemist professionaalse elluviijaga, kellel on olemas kogemused hangete läbiviimises. Samuti on lõplik vastutus hangete korrektse läbiviimise eest on nagunii elluviijal, lisaks on võimalik saada RTK-st hangete eelnõustamist. Antud kohustuse kaotamisega kiireneb ka menetlus ja tegevuste elluviimine. Punktidega 2 täiendatakse majandus- ja taristuministri 6. juuni 2015. a käskkirja nr 15-0150 „Toetuse andmise tingimused infoühiskonna teadlikkuse tõstmiseks“ punktiga 1.7.6 ning lisatakse toetusskeemi sihtgrupiks ka infoühiskonna arengut uurivad osapooled, nagu näiteks teadlased ja mäluasutused jms. Toetusskeemi tegevuskavas on projekt „Eesti e-riigi ajaloo talletamine“, uues (kinnitamata) tegevuskavas „Eesti digiriigi ajaloo talletamine“, mille käigus ei teostata teavitustegevusi (nagu algselt kavas oli), vaid keskendutakse ajaloo talletamisele. Ehkki peamine sihtrühm on avalik sektor ise (õpib kogemusest) ja lisaks tuuakse sisse ka sihtrühm, sest projekti üks eesmärk on ajaloo talletamine selle täiendavaks uurimiseks. Seetõttu lisatakse antud sihtrühm, kuna on vajadus teha ka sellele sihtrühmale tegevusi. Käskkirja punkti 2.1 muudetakse ja jäetakse välja termin „rakendusplaan“, kuivõrd infoühiskonna arengukaval ei ole enam rakendusplaane, vaid seda viiakse ellu programmide alusel. Samuti täpsustatakse, et toetusskeemi tegevuskava koostamine ja esitamine rakendusasutusele on elluviija ülesanne, mitte rakendusüksuse ülesanne ning seoses MKMi struktuurimuudatusega muudetakse ära rakendusasutuse asekantsleri nimetus. Käskkirja punkti 2.2.1 sõnastust korrigeeritakse tulenevalt asjaolust, et toetusskeemi tegevuskavas on projekt „Eesti e-riigi ajaloo talletamine“, uues (kinnitamata) tegevuskavas „Eesti digiriigi ajaloo talletamine“, mille käigus ei teostata teavitustegevusi (nagu algselt kavas oli), vaid keskendutakse ajaloo talletamisele, mistõttu täpsustatakse ka toetusskeemi raames ellu viidavaid tegevusi. Käskkirja punktis 3 muudetakse väljundindikaatoreid kuivõrd rakendusasutus koostöös rakendusüksusega on üle vaadatud vajadused ja koostanud 2021-2022 tegevuskava. Selgunud on, et tegelikud vajadused ei ole kaetavad praeguse eelarvejaotusega ning eelarvejaotust (lisa 1) tuleb samuti muuta. Tulenevalt aga eelarvejaotusest tuleb muuta ka indikaatorite sihttasemeid. Samuti muudetakse käskkirja lisa 1, millega on kinnitatud tegevuste eelarved. Eelarve muudatus tuleneb sellest, et rakendusasutus on koostöös rakendusüksusega üle vaadatud vajadused ja koostanud 2021-2022 tegevuskava ning selgunud on, et tegelikud vajadused ei ole kaetavad praeguse eelarvejaotusega. Seega tuleb eelarvejaotust muuta. 1) Uuringute ja analüüside korraldamine: Suurendatakse eelarvet ja indikaatori sihttaset. Kavas on viia ellu täiendavad projektid. Eelarve suurendamine toimub järgmise kolme eelarverea arvelt. 2) Juhendmaterjalide ja raamistike väljatöötamine: Eelarvet vähendatakse, indikaatori sihttase jääb samaks. Sellelt realt rohkem projekte kavas ei ole (st ka indikaatori tase on siin saavutatud tänaseks) ja kulud korrigeeritakse tegelike kulude järgi. 3) Ürituste korraldamine: Eelarvet vähendatakse, et I ja V reale (uuringud ja analüüsid ning projekti administreerimine) lisavahendeid tõsta. Kuivõrd ürituste tegelikud kulud on vähenenud (st planeeritud eelarvest on suudetud ellu viia rohkem üritusi), siis korrigeeritakse indikaatori sihttaset, suurendatakse seda. Sihttase 400 sai paika pandud ajal, mil rakendusasutus ja elluviija eeldasid, et toetusskeem lõpetab tegevuse 2021. aasta lõpuks, kuid nüüd on lõppu edasi lükatud, sest eelarve võimaldab kaugem tegutseda. Sellest tulenevalt jõuab ka rohkem üritusi ja koolitusi korraldada. (2020 lõpuks oli korraldatud 353 üritust/koolitust) 4) Teavitustegevuste läbiviimine: Vähendatakse eelarvet, sest üks algselt teavitustegevusena planeeritud projekt osutus uuringu/analüüsiprojektiks ja vahendid tõstetakse vastavale eelarvereale. Samas on õnnestunud sama eelarvega ellu viia rohkem tegevusi ja indikaatori sihttase 23 saavutati 2020. aasta lõpuks. Seega korrigeeritakse ka uus sihttase selle järgi, kui palju tegevusi reaalselt veel 2021-2022 plaanis on. 5) Projekti administreerimine: Kehtiv eelarve arvestas, et toetusskeem lõpetab tegevuse 2021 lõpuga. Arvestades üldist eelarvepilti on lepitud kokku tegevuse lõpetamine 2022. aasta juunis. Sellest tulenevalt suurendatakse ka projekti administreerimise kulusid. Käskkirja punktis 5.2.1 täpsustatakse seost infoühiskonna arengukavaga ning toetusskeemis toodu viiakse arengukavaga kooskõlla. Käskkirja punktis 6.1 muudetakse rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus, kuivõrd vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.04.2021 korraldusele nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ lähevad alates 1. juunist 2021 rakendusüksuse ülesanded üle seniselt Riigi Infosüsteemide Ametilt Riigi Tugiteenuste Keskusele. Käskkirja punktides 6.3.1.2 ja 6.3.2.3 muudetakse sõnastust ja jäetakse läbivalt välja „rakendusplaan“, kuivõrd infoühiskonna arengukaval ei ole enam rakendusplaane, vaid seda viiakse ellu programmide alusel. Samuti ajakohastatakse seoseid valdkondlike arengukavadega. Punktiga 3 muudetakse majandus- ja taristuministri 16.10.2015. a käskkirja nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“ punktis 6.1. rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus, kuivõrd vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.04.2021 korraldusele nr 165 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ lähevad alates 1. juunist 2021 rakendusüksuse ülesanded üle seniselt Riigi Infosüsteemide Ametilt Riigi Tugiteenuste Keskusele. Samuti muudetakse käskkirja punktis 1.8 toodud abikõlblikkuse perioodi ning pikendatakse seda 31. detsembrini 2023. Muudatus on vajalik, kuivõrd toetusskeemist rahastatud analüüsiprojektide skoobid on osapooltega läbirääkimiste tulemusel tihti osutunud kitsamaks ning analüüsiprojektide maksumused väiksemaks. Kuivõrd sündmusteenused on uus innovaatiline suund, kus asutuste kaasamine ja projektide käivitamine võtab tavapärasest rohkem aega, sest projektid on keerukad ja osapoolte kaasamine aeganõudev. Asutuste üleselt on vaja kokku leppida iga sündmusteenuse juhtimismudel. Abikõlblikkuse perioodi pikendamine on kooskõlas perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 2 punktiga 6, mille kohaselt võib abikõlblikkuse periood olla kuni 31. detsembrini 2023. Paragrahviga 4 sätestatakse, et käskkiri jõustub 1. juunil 2021. a. seoses rakendusüksuse ülesannete üleminekuga Riigi Tugiteenuste Keskusele. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 281—288). 4. Käskkirja mõjud Peamine eesmärk on määrata uus rakendusüksus. Lisaks täpsustatakse rakenduslikke aspekte, mis on toetuse saajatele seniste piirangutega võrreldes soodsamad. Käskkirjaga olulist mõju ei esine. 7. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele. 8. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub 1. juunil 2021. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Kommentaare ega ettepanekuid ei laekunud.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel