MÄÄRUS
28.05.2021 nr 27
Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a
määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja
ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte
ohtlikkuse kategooria määramise kord“ ja 1. märtsi
2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele
dokumentidele ja nende koostamisele ning
avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest
teavitamisele“ muutmine
Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 22 lõike 7, § 23 lõike 8 ja § 24 lõike 6 alusel.
§ 1. Majandus ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruses nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse
alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast arvu 20 sõnaga „Celsiuse“;
2) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõna „piirmäärast“ sõnadega „alammäärast või
künniskogusest“;
3) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse sõna „füüsilist“ sõnaga „füüsikalist“;
4) paragrahvi 2 lõikes 8 asendatakse sõna „ohulausega“ sõnadega „ohukategooria lühendiga“;
5) paragrahvi 2 lõigetes 9 ja 10 asendatakse sõna „ohukategooriasse“ sõnaga
„ohukategooriatesse“;
6) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „aga“ sõnadega „käideldav kogus“;
7) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „tabelis 2“ sõnadega „tabeli 2 veerus 1“;
8) paragrahvi 5 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „B-kategooria ettevõtte“;
9) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
1
§ 2. Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18 „Nõuded ohtliku ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning
avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Teabelehele lisatakse käitise lähiümbruse mõõtkavaga plaan ja asendiplaan, millele
märgitakse ohtliku kemikaali käitamise kohad ning ohtliku kemikaali käitlemiskoha juurde- ja
läbipääsuteed.“;
2) paragrahvi 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „piirkonna“ sõnaga „mõõtkavaga“;
3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vältimise“ sõnaga „poliitika“;
4) paragrahvi 3 lõike 3 punktid 2–4 sõnastatakse järgmiselt:
„2) suurõnnetuse ohu kindlaksmääramine ja hindamine – kirjeldatakse tava- ja erandkäitamist,
alltöövõtjate olemasolul nende tegevusest põhjustatud võimaliku suurõnnetuse ohu
süstemaatilise kindlaksmääramise meetodite rakendamist ning suurõnnetuse ohu tõenäosuse ja
tõsiduse hindamiseks vajalike meetodite kindlaksmääramist, vastuvõtmist ja rakendamist;
3) töökorralduslikud meetmed – kirjeldatakse kemikaali käitlemisega seotud üksikute
protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi, erandolukorras toimimist ja
ajutist seiskamist käsitlevat korda, tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist,
rakendamist ning õpetamist;
4) muudatuse juhtimine – kirjeldatakse reegleid ja tegutsemisviise, millest lähtutakse uue
käitise, seadme, protsessi, tehnoloogia või hoidla planeerimisel või muutmise kavandamise
vastuvõtmisel ja rakendamisel;“;
5) paragrahvi 3 lõike 3 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:
„6) tegevuse jälgimine – kirjeldatakse menetluse rakendamist, mille põhjal hinnatakse
suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste
avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist, hõlmates suurõnnetuse ja õnnetuselähedase
juhtumi aruandlust ja järelmeetmete võtmist ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke;
7) audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus – kirjeldatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja
ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilise hindamise menetluste
vastuvõtmist, rakendamist ja süstemaatilist auditeerimist ning suurõnnetuse vältimise poliitika
ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimist ja ajakohastamist ning auditi ja läbivaatamisega
kindlaks tehtud vajalike muudatuste kavandamist ja kasutusse võtmist.“;
6) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kirjeldada vajalikke meetmeid, kaitsmaks inimese elu, tervist, keskkonda ja vara
suurõnnetuse mõju eest.“;
7) paragrahvi 8 senine tekst loetakse lõikeks 1, mille sissejuhatav lauseosa sõnastatakse
järgmiselt:
„(1) Ohtliku kemikaaliga toimunud õnnetuse kohta esitab suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja
ohtliku ettevõtte käitaja esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval Päästeametile,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku omavalitsuse üksusele järgmise
teabe:“;
2
8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Kui hilisema uurimise käigus ilmnevad täiendavad asjaolud, mille tõttu lõikes 1 nimetatud
teave muutub, tuleb ajakohastatud teave esitada esimesel võimalusel Päästeametile,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku omavalitsuse üksusele.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte
ohtlikkuse kategooria määramiseks
3
majandus- ja taristuministri
02.02.2016. a määrus nr 10
„Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja
ohtliku kemikaali
künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse
kategooria
määramise kord„
Lisa
(muudetud sõnastuses)
Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus
ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks
Kui ohtlik kemikaal on tabeli 1 ohukategoorias ning on samuti nimetatud tabelis 2,
kohaldatakse tabelis 2 määratletud alammäärasid ja künniskoguseid.
Tabel 1
Ohtlike kemikaalide ohukategooriad
Alammäär Künniskogus
ohtliku suurõnnetuse ohuga
CLP-määruse ohukategooriad Ohulaused ettevõtte ettevõtte
määramiseks määramiseks
(tonnides) (tonnides)
Veerg 1 - Qa Veerg 2 - Veerg 3 -
QkB QkA
H osa - Oht tervisele
H1 – AKUUTNE TOKSILISUS/äge mürgisus, H300
1. kategooria, kõik kokkupuuteviisid H310 0,5 5 20
H330
H2 – AKUUTNE TOKSILISUS H300
- 2. kategooria, kõik kokkupuuteviisid H310 2,5 50 200
- 3. kategooria, kokkupuude sisse- H330
hingamisel (vaata märkust 1) H331
H3 STOT – TOKSILISUS SIHTORGANI H370
SUHTES – ÜHEKORDNE KOKKUPUUDE, 2,5 50 200
STOT SE 1. kategooria
H4 – NAHASÖÖVITUS/-ÄRRITUS 1. H314 100 - -
kategooria
H5 – RASKE SILMAKAHJUSTUS/ H318 1000 - -
ÄRRITUS 1. kategooria
P osa – Füüsikaline oht
P1a – PLAHVATUSOHTLIKUD (vaata
märkust 2) H200 0,5 10 50
- ebapüsivad plahvatusohtlikud; H201
- plahvatusohtlikud, allklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.5 H202
või 1.6; H203
- ained või segud, millel määruse (EÜ) nr H205
440/2008 meetodi A.14 järgi on lõhkeaine
omadused (vaata märkust 3) ja mis ei kuulu
ohuklassidesse „Orgaanilised peroksiidid“ või
4
„Isereageerivad ained ja segud“
P1b – PLAHVATUSOHTLIKUD (vaata
märkust 2) H204 1 50 200
Plahvatusohtlikud, allklass 1.4 (vaata märkust
4)
P2 – TULEOHTLIKUD GAASID H220 5 10 50
Tuleohtlikud gaasid, 1. või 2. kategooria H221
P3a – TULEOHTLIKUD AEROSOOLID H222
(vaata märkust 5) H223 15 (neto) 150 (neto) 500 (neto)
1. või 2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid, H229
mis sisaldavad 1. või 2. kategooria tuleohtlikke
gaase või 1. kategooria tuleohtlikke vedelikke
P3b – TULEOHTLIKUD AEROSOOLID H222
(vaata märkust 5) H223 500 (neto) 5000 50 000
1. või 2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid, H229 (neto) (neto)
mis ei sisalda 1. või 2. kategooria tuleohtlikke
gaase ega 1. kategooria tuleohtlikke vedelikke
(vaata märkust 6)
P4 – OKSÜDEERIVAD GAASID H270 10 50 200
Oksüdeerivad gaasid, 1. kategooria
P5a – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD
- 1. kategooria tuleohtlikud vedelikud; H224 5 10 50
- 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, H225
mida hoitakse nende keemistemperatuurist H226
kõrgemal temperatuuril;
- muud kuni 60 °C leektäpiga vedelikud,
mida hoitakse nende keemistemperatuurist
kõrgemal temperatuuril (vaata märkust 7)
P5b – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD
- 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, H225 10 50 200
mille puhul sellised konkreetsed töötlemis- H226
tingimused nagu kõrge rõhk või kõrge
temperatuur võivad tekitada suurõnnetuse
ohu;
- muud kuni 60 °C leektäpiga vedelikud,
mille puhul sellised konkreetsed töötlemis-
tingimused nagu kõrge rõhk või kõrge
temperatuur võivad tekitada suurõnnetuse
ohu (vaata märkust 7)
P5c – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD H225
2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, H226 500 5000 50000
mida ei hõlma P5a ega P5b
P6a – ISEREAGEERIVAD AINED JA
SEGUD ning ORGAANILISED H240 5 10 50
PEROKSIIDID H241
Isereageerivad ained ja segud, tüüp A või B või
orgaanilised peroksiidid, tüüp A või B
P6b – ISEREAGEERIVAD AINED JA
SEGUD ning ORGAANILISED H242 10 50 200
PEROKSIIDID
Isereageerivad ained ja segud, tüübid C, D, E
või F või orgaanilised peroksiidid, tüübid C, D,
E või F
P7 – PÜROFOORSED VEDELIKUD JA
TAHKED AINED H250 10 50 200
Pürofoorsed vedelikud, 1. kategooria
Pürofoorsed tahked ained, 1. kategooria
5
P8 – OKSÜDEERIVAD VEDELIKUD JA
TAHKED AINED H271 10 50 200
Oksüdeerivad vedelikud, 1., 2. või 3. H272
kategooria või oksüdeerivad tahked ained, 1.,
2. või 3. kategooria
E osa – Keskkonnaoht
E1 – ohtlikud veekeskkonnale, akuutse H400
toksilisuse/ägeda mürgisuse 1. kategooria või H410 10 100 200
kroonilise toksilisuse 1. kategooria
E2 – ohtlikud veekeskkonnale, kroonilise H411 50 200 500
toksilisuse 2. kategooria
O osa – Muud ohud
O1 – ained või segud ohulausega EUH014 EUH014 50 100 500
O2 – ained ja segud, millest kokkupuutel H260 50 100 500
veega eraldub tuleohtlikke gaase, 1. kategooria
O3 – ained või segud ohulausega EUH029 EUH029 5 50 200
Tabel 2
Ohtlikud ained
Alamäär Künniskogus
CAS ohtliku suurõnnetuse ohuga
Ohtlikud ained number ettevõtte ettevõtte
(informa- määramiseks määramiseks
tiivne) (tonnides) (tonnides)
Veerg 1 - Qa Veerg 2 - Veerg 3 -
QkB QkA
1. Ammooniumnitraat (vaata märkust 8) - 1000 5000 10 000
2. Ammooniumnitraat (vaata märkust 9) - 100 1250 5000
3. Ammooniumnitraat (vaata märkust 10) - 5 350 2500
4. Ammooniumnitraat (vaata märkust 11) - - 10 50
5. Kaaliumnitraat (vaata märkust 12) - 1000 5000 10 000
6. Kaaliumnitraat (vaata märkust 13) - 100 1250 5000
7. Arseenpentoksiid, arseen(V)hape ja/või selle 1303-28-2 0,1 1 2
soolad
8. Arseentrioksiid, arseenis(III)hape ja/või 1327-53-3 - - 0,1
selle soolad
9. Broom 7726-95-6 2 20 100
10. Kloor 7782-50-5 0,5 10 25
11. Nikliühendid sissehingatava pulbri kujul: - - - 1
nikkelmonooksiid, nikkeldioksiid,
nikkelsulfiid, trinikkeldisulfiid,
dinikkeltrioksiid
12. Etüleenimiin 151-56-4 0,5 10 20
13. Fluor 7782-41-4 0,5 10 20
14. Formaldehüüd (kontsentratsioonis ≥ 90 %) 50-00-0 1 5 50
15. Vesinik 1333-74-0 0,5 5 50
16. Vesinikkloriid (veeldatud gaas) 7647-01-0 2 25 250
17. Pliialküülid - 0,5 5 10
18. Tuleohtlikud veeldatud gaasid, 1. ja 2. - 5 50 200
kategooria gaasid (k.a veeldatud naftagaas) ja
maagaas (vaata märkust 14)
19. Atsetüleen 74-86-2 1 5 50
20. Etüleenoksiid 75-21-8 0,5 5 50
21. Propüleenoksiid 75-56-9 0,5 5 50
6
22. Metanool 67-56-1 10 500 5000
23. 4,4′-metüleen bis (2-klooraniliin) ja/või 101-14-4 - - 0,01
selle soolad, pulbri kujul
24. Metüülisotsüanaat 624-83-9 - - 0,15
25. Hapnik 7782-44-7 50 200 2000
26. 2,4-tolueendiisotsüanaat 584-84-9 1 10 100
2,6-tolueendiisotsüanaat 91-08-7
27. Karbonüüldikloriid (fosgeen) 75-44-5 - 0,3 0,75
28. Arsiin (arseentrihüdriid) 7784-42-1 - 0,2 1
29. Fosfiin (fosfortrihüdriid) 7803-51-2 - 0,2 1
30. Vääveldikloriid 10545-99-0 - - 1
31. Vääveltrioksiid 7446-11-9 1 15 75
32. Polüklorodibensofuraanid ja - - - 0,001
polüklorodibensodioksiinid (k.a TCDD),
arvutatud TCDD-ekvivalendina (vaata märkust
15)
33. Järgmised KANTSEROGEENID või - 0,2 0,5 2
segud, milles järgmiste kantserogeenide
sisaldus on üle 5 massiprotsendi:
4-aminobifenüül ja/või selle soolad,
bensotrikloriid, bensidiin ja/või selle soolad,
bis-(klorometüül)eeter,
klorometüülmetüüleeter, 1,2-dibromoetaan,
dietüülsulfaat, dimetüülsulfaat,
dimetüülkarbamoüülkloriid, 1,2-dibromo-3-
kloropropaan, 1,2-dimetüülhüdrasiin,
dimetüülnitrosamiin,
heksametüülfosfortriamiid, hüdrasiin, 2-
naftüülamiin ja/või selle soolad, 4-
nitrodifenüül ning 1,3-propaansultoon
34. Naftasaadused ja alternatiivkütused - a - 100 2500 25000
a) mootoribensiin ja tööstusbensiin, (mootori-
b) petrooleum (sh reaktiivkütus), bensiin ja
c) gaasiõlid (sh diislikütused, kerged kütteõlid tööstusbensiin)
ja gaasiõli segud),
d) raske kütteõli, b kuni e - 1000
e) alternatiivkütused, mis on sama otstarbega
ning süttivuse ja keskkonnaohtude osas
sarnaste omadustega kui punktide a–d tooted
35. Veevaba ammoniaak 7664-41-7 1 50 200
36. Boortrifluoriid 7637-07-2 0,5 5 20
37. Vesiniksulfiid 7783-06-4 0,5 5 20
38. Piperidiin 110-89-4 5 50 200
39. Bis(2-dimetüülaminoetüül) (metüül)amiin 3030-47-5 5 50 200
40. 3-(2-etüülheksüüloksü)-propüülamiin 5397-31-9 5 50 200
41. Naatriumhüpokloritit sisaldavad segud - 10 200 500
(tingimusel, et segu ei liigitata
naatriumhüpokloriti puudumisel
veekeskkonnale ohtlikusse akuutse toksilisuse
1. kategooriasse [H400]), mis on
klassifitseeritud ohtlikuks veekeskkonnale
akuutse toksilisuse 1. kategooriasse [H400],
sisaldab vähem kui 5 % aktiivkloori ja ei ole
liigitatud mõnda tabelis 1 loetletud
ohukategooriasse
42. Propüülamiin (vaata märkust 16) 107-10-8 50 500 2000
7
43. Tert-butüülakrülaat (vaata märkust 16) 1663-39-4 20 200 500
44. 2-metüül-3-buteennitriil (vaata märkust 16) 16529-56-9 50 500 2000
45.Tetrahüdro-3,5-dimetüül-1,3,5-tiadiasinaan- 533-74-4 10 100 200
2-tioon (dasomet) (vaata märkust 16)
46. Metüülakrülaat (vaata märkust 16) 96-33-3 50 500 2000
47. 3-metüülpüridiin (vaata märkust 16) 108-99-6 50 500 2000
48. 1-bromo-3-kloropropaan (vaata märkust 109-70-6 50 500 2000
16)
Märkused
1. Ohtlik aine, mis klassifitseerub akuutse toksilisuse 3. kategooriasse (kokkupuude suu kaudu,
H301), kuulub ohuklassi „H2 – AKUUTNE TOKSILISUS“ sellistel juhtudel, kui aine ei ole
klassifitseeritav ei akuutselt toksiliseks sissehingamisel ega akuutselt toksiliseks nahaga
kokkupuutel, näiteks põhjusel, et puuduvad andmed sissehingamisel või nahaga kokkupuutel
avalduva toksilisuse kohta.
2. Ohuklass „PLAHVATUSOHTLIKUD“ hõlmab plahvatusohtlikke tooteid (CLP-määruse lisa
I punkt 2.1). Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes on teada, arvestatakse selle
kogusega. Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes ei ole teada, lähtutakse toote
kogumassist.
3. Aine ja segu plahvatusohtlikkuse katsetamine on vajalik ainult Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning
nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197,
24.07.2012, lk 1–37) I lisa märkuste punktis 9 viidatud juhul. Rohkem juhiseid katsetustest
loobumise kohta on esitatud meetodi A.14 kirjelduses, vaata komisjoni määrust (EÜ) nr
440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist,
autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.05.2008, lk 1–739).
4. Kui allklassi 1.4 plahvatusohtlik aine pakitakse lahti või pakendatakse ümber,
klassifitseeritakse see ohukategooria P1a alla, kui ei ole näidatud, et oht vastab CLP-määruse
kohaselt endiselt allklassile 1.4.
5. Tuleohtlikke aerosoole klassifitseeritakse vastavalt nõukogu direktiivile 75/324/EMÜ
aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 09.06.1975, lk
40–47). Nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ kohane eriti tuleohtlik ja tuleohtlik aerosool vastab
CLP-määruse tuleohtlike aerosoolide 1. ja 2. kategooriale.
6. Tabelis 1 nimetatud P3b-ohukategooria kasutamiseks peab olema tõendatud, et
aerosoolimahutis ei ole 1. ja 2. kategooriasse kuuluvat tuleohtlikku gaasi ega 1. kategooriasse
kuuluvat tuleohtlikku vedelikku.
7. Vastavalt CLP-määruse I lisa punktile 2.6.4.5 ei pea vedelikku, mille leektäpp on üle 35 °C,
klassifitseerima 3. kategooriasse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2012/18/EL I lisa
märkuste punktis 12 viidatud juhul. Kõrge rõhu või temperatuuri tingimustes see ei kehti ning
siis tuleb kohaldada 3. kategooriat.
8. Tabeli 2 real 1 on ammooniumnitraat (1000/5000/10 000) – väetis, mis on võimeline
iseenesest jätkuvaks lagunemiseks. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse
ammooniumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes (sisaldab ammooniumnitraati ning fosfaati
ja/või kaaliumkarbonaati), mis on võimeline iseenesest jätkuvaks lagunemiseks Euroopa
8
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 13 viidatud katse kohaselt
ja milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on:
a) vahemikus 15,75i ja 24,5ii massiprotsenti ja mis ei sisalda põlevat või orgaanilist ainet kokku
6 üle 0,4% või mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2003/2003/EÜ väetiste
kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1–194) lisa III-2 nõuetele;
b) kuni 15,75 massiprotsenti ja milles põleva aine kogus ei ole piiratud.
9. Tabeli 2 real 2 on ammooniumnitraat (100/1250/5000), mis on väetisena klassifitseeritav.
Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadipõhise lihtväetise ning
kompleksväetise suhtes, mis vastab määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele ja mille
ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on:
a) üle 24,5 massiprotsendi, välja arvatud ammooniumnitraadi segud dolomiidi, lubjakivi või
kaltsiumkarbonaadiga, mille puhtusaste on vähemalt 90%;
b) üle 15,75 massiprotsendi ammooniumnitraadi ja ammooniumsulfaadi segude puhul;
c) üle 28iii massiprotsendi ammooniumnitraadipõhise lihtväetise dolomiidi, lubjakivi ja
kaltsiumkarbonaadi segudes, mille puhtusaste on vähemalt 90%.
10. Tabeli 2 real 3 on tehnilise puhtusastmega ammooniumnitraat (5/350/2500). Selle rea
piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadi vesilahuse suhtes, mille ammooniumnitraadi
sisaldus on üle 80 massiprotsendi, ning ammooniumnitraadi ja ammooniumnitraadi segu
suhtes, milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on:
a) vahemikus 24,5–28 massiprotsenti ja mis sisaldab kuni 0,4% põlevaid aineid;
b) üle 28 massiprotsendi ja mis sisaldab kuni 0,2% põlevaid aineid.
11. Tabeli 2 real 4 on ammooniumnitraat (-/10/50) ehk nõuetele mittevastav aine ja väetis, mis
ei läbi detonatsioonitesti. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse järgmistel juhtudel:
a) tootmisprotsessi käigus kõrvaldatud materjal, ammooniumnitraat ja ammooniumnitraadi
segu, ammooniumnitraadipõhine lihtväetis ning märkustes 9 ja 10 osutatud
ammooniumnitraadipõhine kompleksväetis ja väetise segu, mille lõppkasutaja tagastab või on
tagastanud tootjale, saatnud ajutiseks ladustamiseks või ümbertöötlemiskäitisele
ümbertöötlemiseks, korduvkasutamiseks või töötlemiseks ohutuks kasutamiseks, sest need ei
vasta enam märkuste 9 ja 10 nõuetele;
b) märkuse 8 punktis a ja märkuses 9 nimetatud väetise suhtes, mis ei vasta enam määruse (EÜ)
nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele
12. Tabeli 2 real 5 on kaaliumnitraat (1000/5000/10 000). Sellel real olevaid piirväärtusi
kohaldatakse sellise granuleeritud või mikrogranuleeritud kaaliumnitraadipõhise
kompleksväetise suhtes, mille omadused on sama ohtlikud kui puhtal kaaliumnitraadil.
13. Tabeli 2 real 6 on kaaliumnitraat (100/1250/5000). Sellel real olevaid piirväärtusi
kohaldatakse selliste kristallilise kaaliumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes, mille
omadused on sama ohtlikud kui puhtal kaaliumnitraadil.
14. Vääristatud biogaasi võib klassifitseerida tabeli 2 rea 18 alla, kui seda on töödeldud
vastavalt puhastatud ja vääristatud biogaasile kohaldatavatele standarditele, millega tagatakse
maagaasile vastav kvaliteet, kaasa arvatud metaanisisaldus, ning kui selle hapnikusisaldus ei
ületa 1%.
15. Polüklorodibensofuraani (CDF) ja polüklorodibensodioksiini (CDD) koguste arvutamiseks
9
kasutatakse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 20
viidatud rahvusvaheliselt tunnustatud toksilisuse ekvivalentkordajaid (TEF):
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) TEF (2005)
Polüklorodibensodioksiinid TEF Polüklorodibensofuraanid TEF
2,3,7,8-TCDD 1 2,3,7,8-TCDF 0,1
1,2,3,7,8-PeCDD 1 2,3,4,7,8-PeCDF 0,3
1,2,3,4,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8-PeCDF 0,03
1,2,3,6,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,4,7,8-HxCDF 0,1
1,2,3,7,8,9-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDF 0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD 0,01 1,2,3,6,7,8-HxCDF 0,1
OCDD 0,0003 2,3,4,6,7,8-HxCDF 0,1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDF 0,01
1,2,3,4,7,8,9-HpCDF 0,01
OCDF 0,0003
TEF-tabelis kasutatakse erinevate isomeeride kirjeldamiseks järgmisi lühendeid: T = tetra, P =
penta, Hx = heksa, Hp = hepta ja O = okta.
16. Kui ohtlik aine kuulub ka tuleohtlike vedelike ohukategooriasse P5a või P5b, siis
kohaldatakse madalaimat piirkogust.
i
15,75 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 45% ammooniumnitraadile.
ii
24,5 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 70% ammooniumnitraadile.
iii
28 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 80% ammooniumnitraadile.
10
16.05.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus- ja taristuministri
2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali
künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ ja 1. märtsi 2016. a
määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele
dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest
teavitamisele“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määrust nr 10
„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse
kategooria määramise kord“ ja 1. märtsi 2016. a määrust nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse
ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele
edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“.
Peamiseks muudatuste põhjuseks on Euroopa Komisjoni poolt 14. mail 2020. a saadetud kirjas
2020/2117 C(2020) 2438 esitatud märkused, mille kohaselt Eesti on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning
nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197,
24.07.2012, lk 1–37) (edaspidi SEVESO III1 direktiiv) artikli 31 kohaselt võtnud 2015. aastal
üle puudustega. Euroopa Komisjon tõi välja üle 53 puuduse, millest Eesti nõustub seitsmega,
millest omakorda 5 muudatust tehakse käesoleva eelnõuga (2 muudatust tehti
kemikaaliseaduses). SEVESO III direktiivi nõuete ülevõtmise vastavustabelit ei uuendata, kuna
vastavustabeli sätted jäävad samaks, üksnes täpsustatakse juba olemasolevaid sätteid. Enamik
viidatud puuduseid on seotud ebapiisavate kirjeldustega, milliseid andmeid sektoris tegutsevad
ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted peavad kajastama suurõnnetuse vältimise meetmeid
hõlmavates dokumentides (hädaolukorra lahendamise plaan ja ohutuse tagamise süsteemi
kirjeldus). Samuti ühtlustataks määrustes kastutavaid termineid, et tagada õigusselgus ja
ühetaolisus.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Määruse ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna tarbijakaitse ja
tooteohutuse talituse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post:
[email protected]).
Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
Määruse eelnõu koostamisel konsulteeriti Siseministeeriumi pääste- ja
kriisireguleerimispoliitika osakonna nõuniku Mari Tikan’i (tel: 612 5142, e-post:
[email protected] ja Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna eksperdi Reelika
Kuusik’uga (tel: 5193 9475,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määrust nr 10
„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse
kategooria määramise kord“ (edaspidi määrus nr 10) ja majandus- ja taristuministri 1. märtsi
2016. a määrust nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0018&from=ET
1
dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest
teavitamisele“ (edaspidi määrus nr 18) .
Vastavalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusele nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi
juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on ministrite pädevusvaldkonnad muutunud ja
kuna tööstuse valdkond kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda,
muudab majandus- ja taristuministri määrust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse § 1 kohaselt tehakse majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruses nr 10
„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse
kategooria määramise kord“ järgmised muudatused:
Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 1 lõikeid 1 ja 2 sõnaga „Celsius“. Kehtivas sõnastuses on
öeldud üksnes temperatuuril 20 kraadi, kuid ei selgu, kas on mõeldud Celsiuse või Kelvini
skaalat. SI-süsteemi põhiühikuks on Kelvin, mistõttu on oluline täpsustada, et käesoleva
paragrahvi lõigetes on mõeldud Celsiuse kraade.
Punktiga 2 asendatakse paragrahvi 2 lõikes 4, kus määratletakse ettevõtte ohtlikkus, sõna
„piirmäärast“ sõnadega „alammäärast või künniskogusest“, kuna määruses kasutatakse läbivalt
mõisteid „alammäär“ ja „künniskogus“ ning õigusselguse huvides on mõistlik kasutatavad
väljendid ühtlustada.
Punktiga 3 asendatakse paragrahvi 2 lõikes 7 sõna „füüsilist“ sõnaga „füüsikalist“, kuna
ettevõtte ohtlikkuse määramisel hinnatakse edaspidi eraldi tervise-, füüsikalist ja
keskkonnaohtu, et paremini eristada erinevat tüüpi ohtusid. Füüsiline oht on kehaline oht, kuid
antud juhul on siiski mõeldud füüsikalist ohtu, mille käigus hinnatakse gaaside, vedelike ja
tahkete ainete mõju ümbritsevale keskkonnale.
Punktiga 4 asendatakse paragrahvi 2 lõikes 8 sõna „ohulausega“ sõnadega „ohukategooria
lühendiga“, kuna tähist STOT SE 1, mis näitab ühekordsel kokkupuutel sihtorgani toksilisust,
nimetatakse ohukategooria lühendiks, mitte ohulauseks.
Punktiga 5 asendatakse paragrahvi 2 lõigetes 9 ja 10 sõna „ohukategooriasse“ mitmusega
„ohukategooriatesse“, kuna sarnaselt § 2 lõikele 8 on ka nimetatud lõigetes mõeldud mitut
ohukategooriat ning õigusselguse huvides on vajalik lõigete sõnastused ühtlustada.
Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 4 lõiget 1 pärast sõna „aga“ sõnadega „käideldav kogus“
sarnaselt § 5 lõikele 1, kus õigusselguse huvides ja ettevõtte ohu määratlemisel on oluline
lähtuda ettevõttes käideldavast ohtliku kemikaali kogusest.
Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 5 lõikes 1 toodut viidet määruse lisa tabelile 2, mis käsitleb
ohtlikke kemikaalide alammäärasid ja künniskoguseid, lisatakse juurde viide veerule 1, et
tagada määruse sätete ühetaolisus ja õigusselgus. Käesoleva määruse § 3 lg-s 1 ja § 4 lg-s 1 on
samuti viidatud määruse lisa tabeli 2 vastavale veerule.
Punktiga 8 kustutatakse paragrahvi 5 lõikest 1 viide B-kategooria ettevõttele, kuna sellele
järgnev selgitus annab täpse viite paragrahvi 4 lõikele 1 (B-kategooria suurõnnetuse ohuga
ettevõtte määratlemine) ja puudub sisuline vajadus seda topelt täpsustada.
Punktiga 9 sõnastatakse uuesti määruse lisa „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku
kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“.
2
Määruse lisa tabeli 1 alapealkirja P-osas asendatakse sõna „füüsiline“ sõnaga füüsikaline“
(vaata punkti 3 selgitust), kuna sarnaselt punktis 3 selgitatule on ka määruse lisas mõeldud
ennekõike füüsikalist ohtu, mitte füüsilist ohtu.
Määruse lisa tabeli 1 ridades H4 ja H5 muudetakse sõnastust, et tagada tabelite 1 ja 2
ühetaolisus. Kehtiva õiguse kohaselt on ridades H4 ja H5 tühjad lahtrid, mistõttu asendatakse
need kriipsuga sarnaselt tabelis 2 nullide asendamisele kriipsuga.
Määruse lisa tabelis 2 rida 11 muudetakse samuti sõnastust, et parandada SEVESO III direktiivi
ülevõtmisel esinenud ebatäpsus, kui B- ja C- kategooria (veerud 3 ja 4) lahtrisse „alammäär
ohtliku ettevõtte määramiseks (tonnides)“ ja lahtrisse „künniskogus suurõnnetuse ohuga
ettevõtte määramiseks (tonnides)“ kirjutati nullid, mistõttu nullist suurema arvu korral on
koheselt tegemist B- või C-kategooria ettevõttega. Samas SEVESO III direktiivi I lisa 2. osas
on B-kategooria lahter jäetud tühjaks ning SEVESO direktiivi ekspertgrupp on andnud
omapoolse selgituse, mille kohaselt kohaldatakse nõudeid nikliühenditele alles siis, kui A-
kategooria künniskogus on ületatud. See tähendab, et Eesti on teinud direktiivi ülevõtmisel vea
ning 0 asemel peaks veergudes 3 ja 4 olema kriips. C-kategooria regulatsioon on siseriiklik ja
kohustus ei tulene SEVESO III direktiivist. Lisaks on määruse lisa tabeli 2 rida 11 sõnastuses
nikliühendid nimetatud sissehingatava pulbri kujul. Välisõhu valdkonnas vastavad
sissehingatavale pulbrile eriti peened osakesed PM2,5, (atmosfääriõhu kaitse seadus § 33 lg 3).
Võrdlus on oluline, näidates õnnetuse korral, kui suured saasteainete osakesed on levinud
välisõhku ning milliseid osakesi on õhukvaliteedi hindamiseks ja võimaliku ohu määramiseks
vajalik mõõta.
Täiendavalt asendatakse tabeli 2 ridades 4, 8, 23, 24, 27, 28, 29, 30 ja 32 nullid kriipsuga, et
tagada lisades ühetaolisus ja vaatamata sellele, et SEVESO III direktiivis on kasutatud tühje
lahtreid. Kriips väljendab ka selgemini, kui tühi lahter, et teatud juhtudel alammäär ja
künniskogus puuduvad.
Määruse lisas märkuste nimekirja punktis 11(a) asendatakse läbivalt numbrid „8 ja 9“
numbritega „9 ja 10“, kuna ekslikult viidatakse märkustele 8 ja 9, mitte märkustele 9 ja 10, mis
vastavad SEVESO III direktiivi märkustele 14 ja 15. Märkuse 11 punkt a puudutab
ammooniumnitraati (10/50) ehk nõuetele mittevastavat ainet ja väetist, mis ei läbi
detonatsioonitesti. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse muuhulgas märkustes 9 ja 10
osutatud ammooniumnitraadipõhisele kompleksväetisele ja väetise segule, mille lõppkasutaja
tagastab või on tagastanud tootjale, saatnud ajutiseks ladustamiseks või
ümbertöötlemiskäitisele ümbertöötlemiseks, korduvkasutamiseks või töötlemiseks ohutuks
kasutamiseks, sest need ei vasta enam märkuste 9 ja 10 nõuetele.
Määruse lisa märkuste nimekirjas punktis 11(b) asendatakse numbrid „7“ ja „8“ numbritega
„8“ ja „9“, kuna ekslikult viidatakse märkustele 7 ja 8, mitte märkustele 8 ja 9, mis vastavad
SEVESO III direktiivi märkustele 13 ja 14. Sarnaselt lisa märkuse punktile 11(a) puudutab
märkuse punkt 11(b) ammooniumnitraati (10/50) ehk nõuetele mittevastavat ainet ja väetist,
mis ei läbi detonatsioonitesti. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse märkustes 8 ja 9
osutatud ammooniumnitraadipõhisele kompleksväetisele ja väetise segule, mis ei vasta enam
määruse (EÜ) nr 2003/2003 III-2 lisa nõuetele.
Määruse lisa märkustes 8 kuni 13 sulgudes esitatud künniskoguseid suurõnnetuse ohuga
ettevõtete määramiseks alammääradega täiendatakse ohtliku ettevõtte määramiseks täiendavate
künniskogustega. SEVESO III direktiivi I lisa märkustes 13 kuni 18 on täpsustava infona lisatud
juurde ammooniumnitraadi ja kaaliumnitraadi künniskogused suurõnnetuse ohuga B- ja A-
3
kategooria ettevõtete määramiseks. Eestis on riigisisese seadusandlusega kehtestatud
täiendavad alammäärad ka C-kategooria ohtlike ettevõtete määramiseks, kellele kehtivad
nimetatud märkustes sätestatud nõuded, mistõttu on vajalik täiendada märkusi 8 kuni 13
järgmiselt:
a) märkuses 8 asendatakse piirkogused (5000/10 000) piirkogustega (1000/5000/10 000);
b) märkuses 9 asendatakse piirkogused (1250/5000) piirkogustega (100/1250/5000);
c) märkuses 10 asendatakse piirkogused (350/2500) piirkogustega (5/350/2500);
d) märkuses 11 asendatakse piirkogused (10/50) piirkogustega (-/10/50);
e) märkuses 12 asendatakse piirkogused (5000/10 000) piirkogustega (1000/5000/10 000);
f) märkuses 13 asendatakse piirkogused (1250/5000) piirkogustega (100/1250/5000).
Määruse § 2 kohaselt tehakse majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18
„Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende
koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ järgmised
muudatused:
Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 1 lõiget 2 ning edaspidi tuleb teabelehele lisada esitamisel
kaasa mõõtkavaga lähiümbruse plaan kui ka mõõtkavaga asendiplaan, hetkel kehtiva sõnastuse
kohaselt ei pea esitatavad plaanid olema mõõtkavas. Vaatamata sellele, et määruse § 4 lõike 3
punktis 1 on sätestatud, et asukoha ja selle ümbruse plaan tuleb esitada koos mõõtkavaga, siis
kehtib kõnesolev nõue üksnes ohutusaruande kohta ning ei laiene teabelehe ja riskianalüüsi
dokumentidele.
Samuti täpsustatakse õigusselguse huvides paragrahvi 1 lõiget 2 sõnaga „ohtliku“, kuna
määruses kasutatakse läbivalt mõistet „ohtlik kemikaal“, mitte lihtsalt kemikaal.
Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 2 punkti 5 sarnaselt eelmises seletuskirja punktis toodule
sõnadega „koos mõõtkavaga“. Sellisel juhul on tagatud, et ka ohtliku kemikaali käitleja
riskianalüüsi dokumentide esitamisel õnnetuse tagajärgede ulatuse kirjeldamisel esitab
mõõtkavaga piirkonna plaani.
Punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 3 lõike 1 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt nimetatakse
ohutuse tagamise süsteemis suurõnnetuse vältimise põhimõtted ja nende rakendamise kirjeldus,
samas määruse paragrahvi 3 lõike 2 punktides 6 ja 7 on kasutatud väljendit suurõnnetuse
vältimise poliitika ning paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 suurõnnetuse vältimise poliitika
põhimõtted. Tulenevalt eeltoodust ühtlustatakse kasutatavad mõisted ning paragrahvi 3 lõike 1
sõnastuses täiendatakse tekstiosa „suurõnnetuse vältimise põhimõtted“ tekstiosaga
„suurõnnetuse vältimise poliitika põhimõtted“.
Punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 3 lõige 3 punkti 2 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt
kajastatakse ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses suurõnnetuse ohu kindlaksmääramist ja
hindamise tegevusest põhjustatud võimaliku suurõnnetuse ohu süstemaatilise
kindlaksmääramise meetodite rakendamist ning suurõnnetuse ohu tõenäosuse ja tõsiduse
hindamiseks vajalike meetodite kindlaksmääramist ja rakendamist.
Euroopa Komisjon leidis, et Eesti ei võtnud nõuetekohaselt üle SEVESO III direktiivi III lisa
punkti b alapunkti ii, kuna puudusid viited tava- ja erandkäitamisele ohtude kindlakstegemisel
ja hindamisel, sealhulgas vajaduse korral allhankijate tegevusest tulenevate tõsiste ohtude
süstemaatilise kindlakstegemise korra vastuvõtmisele.
Tulenevalt Euroopa Komisjoni märkusest sõnastame ümber § 3 lg 3 p 2 ja asendame sõna
„tegevusest“ sõnadega „tava- ja erandkäitamisest, sealhulgas olemasolul alltöövõtjate poolsest
4
tegevusest“ ning lisaks juba kehtivas sõnastuses „suurõnnetuse ohu tõenäosuse ja tõsiduse
hindamiseks vajalike meetodite kindlaksmääramisele ja rakendamisele“ lisame juurde korra
vastuvõtmise osa.
Paragrahvi 3 lõige 3 punkti 3 sõnastust muudetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt kajastatakse
ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses töökorralduslikud meetmed kemikaali käitlemisega
seotud üksikute protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi,
tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist, rakendamist ning õpetamist.
Euroopa Komisjon on viidanud, et Eesti ei võtnud nõuetekohaselt üle SEVESO III direktiivi III
lisa punkti b alapunkti iii, sest riigisisesest sättest on välja jäetud enamik direktiivi nõude
elementidest, näiteks ei ole selge, millised on riigisiseses sättes osutatud „tegutsemismeetodid
ja -juhised“.
Kehtiva määruse § 3 lg 3 p-s 3 on mh sätestatud, et kirjeldatakse kemikaali käitlemise
tegutsemismeetodeid ja -juhiseid, mille all ongi mõeldud direktiivis sätestatud parimaid seire-
ja kontrollitavasid käsitleva teabega arvestamist, vähendamaks süsteemi rikke ohtu, samuti
käitisesse paigaldatud seadmete vananemise ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimist ning
kontrollimist käitise seadmete seisundi seire ja kontrollimise strateegia ja metoodika kohta (sh
sobivad järelmeetmed ja vajalikud vastumeetmed) kohta. Seega täiendatakse olemasolevat
sõnastust üksnes osas, mis puudutab ettevõtte häireolukorras toimimist ja ajutist seiskamist.
Paragrahvi 3 lõige 3 punkti 4 sõnastust muudetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt kajastatakse
ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses muudatuse juhtimises selliseid reegleid ja
tegutsemisviise, millest lähtutakse käitises muudatuse kavandamisel või uue käitise, seadme
või tehnoloogia kavandamisel.
Euroopa Komisjon leidis, et Eesti ei võtnud nõuetekohaselt üle SEVESO III direktiivi III lisa
punkti b alapunkti iv, kuna „uute käitiste, protsesside või hoidlate planeerimise või nende
muutmise kavandamisele“ viitamise asemel viidatakse riigisiseselt § 3 lg 3 p-s 4 „käitises
muudatuse kavandamisele või uue käitise, seadme või tehnoloogia kavandamisele“.
Kuna määruse § 3 lg 3 p 4 sõnastus peab ära katma ka protsesside ja hoidlate planeerimise ning
kavandamise, muudetakse sätte sõnastust ning edaspidi kirjeldatakse muudatuse juhtimises
selliseid reegleid ja tegutsemisviise, millest lähtutakse uue käitise, seadme, protsessi,
tehnoloogia või hoidla planeerimisel või nende muutmise kavandamisel, vastuvõtmisel ja
rakendamisel.
Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 3 lõike 3 punktide 6 ja 7 sõnastust. Kehtiva sõnastuse
kohaselt kirjeldab ohutuse tagamise süsteemi tegevuse jälgimine menetluse rakendamist, mille
põhjal hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning
puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist. Menetlus peab hõlmama
suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ning kaitsemeetmete analüüsi.
Euroopa Komisjon viitas, et SEVESO III direktiivi III lisa punkti b alapunkti vi ei ole
nõuetekohaselt üle võetud, kuna riigisisesest sättest on välja jäetud sõna „vastuvõtmine“ ja
viidatakse ebamääraselt kaitsemeetmete analüüsile, selle asemel, et sätestada, et aruandlus
peaks hõlmama eelkõige neid juhtumeid, mis hõlmavad kaitsemeetmete puudujääke ning nende
uurimiseks ja saadud õppetundide põhjal järelmeetmete võtmist. Samuti võiksid menetlused
hõlmata ka tulemuslikkuse näitajaid, nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad ja muud
asjakohased näitajad. Euroopa Komisjon ei ole täpsustanud, kas menetlused peavad hõlmama
tulemuslikkuse näitajaid või muid asjakohaseid näitajaid, sest säte on sõnastatud tingivas
kõneviisis ja lõpuni sisustamata. Seetõttu seda täiendust määrusesse ei lisata.
5
Võttes arvesse Euroopa Komisjoni etteheidet, sõnastatakse paragrahvi 3 lg 3 p 6 selliselt, et
tegevuse jälgimisel kirjeldatakse sellise menetluse vastuvõtmist ja rakendamist, mille põhjal
hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning
puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist. Menetlus peab hõlmama
suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja järelmeetmete võtmist, eriti kui
kaitsemeetmetes on olnud puudujääke.
Paragrahvi 3 lõige 3 punkti 7 sõnastust muudetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt kirjeldab
ohutuse tagamise süsteemi auditi ja juhtkonnapoolne ülevaatus suurõnnetuse vältimise poliitika
ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilist auditeerimist ning juhtkonna
dokumenteeritud ülevaatust suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi
elluviimise ja ajakohastamise kohta.
Euroopa Komisjon viitas, et SEVESO III direktiivi III lisa punkti b alapunkti vii ei ole
nõuetekohaselt üle võetud, sest riigisisene säte erineb direktiivi nõude mitmes aspektis,
eelkõige viitab riigisisene säte „dokumenteeritud ülevaatusele suurõnnetuse vältimise poliitika
ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimise ja ajakohastamise kohta“, selle asemel, et viidata
„suurõnnetuse vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimise süsteemi toimimise ja ajakohastamise
dokumenteeritud läbivaatamisele“. Riigisisesest sättest on välja jäetud mitu direktiivi nõude
elementi, mis on vajalikud direktiivi nõuetekohaseks rakendamiseks: korrapärase
süstemaatilise hindamise menetluste vastuvõtmine ja rakendamine, sealhulgas auditi ja
läbivaatamisega kindlaks tehtud vajalike muudatuste kavandamine ja kasutusse võtmine.
Tulenevalt Euroopa Komisjoni etteheitest täpsustatakse § 3 lg 3 p 7 sõnastust selliselt, et
ohutuse süsteemi tagamise auditi ja juhtkonnapoolne ülevaatus kirjeldab suurõnnetuse
vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilise hindamise
menetluste vastuvõtmist, rakendamist ja süstemaatilist auditeerimist ning juhtkonna
dokumenteeritud ülevaatust suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi
elluviimise ja ajakohastamise kohta, sealhulgas auditi ja läbivaatamisega kindlaks tehtud
vajalike muudatuste kavandamist ja kasutusse võtmist.
Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 1 punktiga 4, mille kohaselt ettevõtte hädaolukorra
lahendamise plaan peab kirjeldama ka rakendamise meetmeid kaitsmaks inimeste tervist, elu,
vara ja keskkonda suurõnnetuse mõju eest.
Muudatused on tingitud Euroopa Komisjoni märkusest, mille kohaselt ei võtnud Eesti SEVESO
III direktiivi artikkel 12 lg 3 nõuetekohaselt üle. Nõustume Komisjoni seisukohaga, et
ülevõtmine ei olnud korrektne, kuna riigisiseses õiguses ei olnud üle võetud punkti b, mille
kohaselt tuleb plaanides seada eesmärgiks kirjeldada vajalikke meetmeid, et kaitsta inimeste
elu, tervist, vara ja keskkonda suurõnnetuste mõju eest.
Punktiga 7 muudetakse paragrahvi 8 lõike 1 sissejuhatava tekstiosa sõnastust. Kehtiva
sõnastuse kohaselt peab suurõnnetuse ohuga ettevõte ja ohtliku ettevõtte käitaja ohtliku
kemikaaliga toimunud õnnetusest teatama Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile ning kohaliku omavalitsuse üksusele.
Paragrahvi 8 lõikes 1 täpsustatakse, et ohtliku kemikaaliga toimunud õnnetuse kohta tuleb
esitada teave järelevalveasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele esimesel võimalusel, kuid
mitte hiljem kui 30. kalendripäeval. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuli seda teha üksnes 30
kalendripäeva jooksul. SEVESO III direktiivi mõte on, et õnnetuse asjaolud, kui need teada on,
tuleb koheselt teatavaks teha järelevalveasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksusele.
6
Punktiga 8 sätestatakse paragrahvi 8 lõikes 2 uus nõue, mille kohaselt õnnetuse hilisema
uurimise käigus täpsustunud asjaoludest tuleb sellekohane teave, sh tehtud järeldused, edastada
järelevalveasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksusele esimesel võimalusel, nii nagu näeb ette
SEVESO III direktiiv.
Euroopa Komisjon heitis Eestile ette, et SEVESO III direktiivi artikkel 16 lg 1 punkt d ei ole
nõuetekohaselt üle võetud, kuna käitajal puudub kohustus pärast suurõnnetust teavet
ajakohastada, kui ilmnevad täiendavad asjaolud, mille tõttu olemasolev teave või tehtud
järeldused muutuvad.
Nõustume Euroopa Komisjoni seisukohaga ning sellest tulenevalt täiendatakse paragrahvi 8
lõikega 2.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõul on otsene kokkupuude Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt SEVESO III
direktiiviga, kust tulenevad nõuded ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise
kohta. Määruse eelnõu vastab SEVESO III direktiivis toodule.
4. Määruse mõjud
1. Mõjude kriteeriumid ja sihtrühmad
Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist:
1. Mõjutatud sihtrühma suurus;
2. Mõju ulatus;
3. Mõju avaldumise sagedus;
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad
1.2 Sihtrühm 2 – järelevalveasutused
1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad
1. Suurõnnetuse ohuga ettevõtteid, keda kõnesolevad muudatused puudutavad, on üle 60.
2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 1 on tänastele andmetele tuginedes pigem
väheoluline, kuna eelnõu muudatustega täpsustatakse üksnes kehtivat regulatsiooni.
3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 1 jääb pigem samale tasemele nagu on kehtiva õiguse
kohaselt. Võimalik, et osa ohtlikke ettevõtteid peavad vähesel määral täiendama nõutud
dokumente, nagu ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus ja hädaolukorra lahendamise plaan.
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 1 on väike, sest määruse muudatuste
jõustumise järel kehtivad nõuded üksnes täpsustuvad.
1.2 Sihtrühm 2 - järelevalveasutused
1. Sihtrühma 2 moodustavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Päästeamet.
Need on järelevalveasutused, kes teostavad antud valdkonnas järelevalvet ning muudatustega
nende pädevuste osas muutust ei toimu.
7
2. Mõju ulatus sihtrühmale 2 ei muutu, kuna täpsustatakse olemasolevaid nõudeid.
3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 2 võib vähesel määral suureneda, kui ettevõtted
hakkavad dokumente uuendama ning need tuleb kooskõlastada järelevalveasutustega. Samas
on teada, et SEVESO III direktiivi nõudeid praktikas rakendatakse ning suuri sisulisi muutusi
dokumentides ette ei ole näha.
4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühma 2 jaoks on madal. Pigem jääb
järelevalveasutuste töökoormus samale tasemele, mis oli siiani.
Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes:
- sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju;
- mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele;
- mõju regionaalarengule;
- mõju elu- ja looduskeskkonnale.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Samuti ei laeku selle
määruse rakendamisega seonduvalt tulusid.
Kuna määrusega kaasnevad muudatused on olukorda täpsustavad, ei eelda nende rakendamine
märkimisväärseid tegevusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Määrusega tehakse korrektuure tingituna SEVESO III direktiivi
mittenõuetekohasest ülevõtmisest, puudub vajadus rakendamise üleminekuajaks.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile
eelnõude infosüsteem vahendusel. Nimetatud asutused kooskõlastasid eelnõu märkustega, mis
on leitavad seletuskirja lisast. Määruse eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile ja Eesti Keemiatööstuse Liidule. Päästeamet ja
Keemiatööstuse Liit arvamust ei avaldanud ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
edastas märkused 19. ja 22. aprillil 2021.a. e-kirjadega ning need on samuti leitavad seletuskirja
lisast.
8
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Majandus ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning
ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ ja 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte
kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine“
eelnõu seletuskirja lisa
KOOSKÕLASTUSTABEL
Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,
arvamuse esitaja määrus, mittearvestamise põhjus
paragrahv,
lõige, punkt
Keskkonnaministe määrus nr 10 Eelnõu § 1 punkt 1 muutmisel palume kasutada termini Arvestatud ja selgitatud.
erium lisa „sissehingatav pulber“ asemel välisõhu valdkonnas kasutatavat
Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu
osakeste vastavat klassifikatsiooni (PM10 või PM2,5), et
direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega
õnnetuse korral oleks selge, kui suurte osakestega on tegemist ja
seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning
milliseid osakesi on vaja mõõta.
nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja
hilisema kehtetuks tunnistamise kohta
(edaspidi SEVESO III direktiiv)
kasutatakse terminit sissehingatav pulber,
siis soovitud asendust klassifikatsiooniga
määruse eelnõu tekstis ei tehta, kuid
täiendav selgitus lisatakse seletuskirja.
Seletuskirja täiendatakse tekstiosaga
„Välisõhu valdkonnas vastavad
sissehingatavale pulbrile eriti peened
osakesed PM2,5, (atmosfääriõhu kaitse
seadus § 33 lg 3). Võrdlus on oluline,
näidates õnnetuse korral, kui suured
saasteainete osakesed on levinud välisõhku
ning milliseid osakesi on õhukvaliteedi
hindamiseks ja võimaliku ohu määramiseks
vaja mõõta.“
Siseministeerium määrus nr 10 1. Majandus ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruses nr Arvestatud.
lisa 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali
künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise Määruse lisa tabeli 2 rea 11 viimases veerus
kord“ muudetakse määruse lisa tabeli 2 rida 11 järgmiselt: on kriips asendatud 1-ga.
11. Nikliühendid sissehingatava pulbri kujul: nikkelmonooksiid,
nikkeldioksiid, nikkelsulfiid, trinikkeldisulfiid, dinikkeltrioksiid
(kõikides veergudes kriipus).
Ettepanek: Viimases veerus peaks aga olema number „1“, sest
eelnõu muutmisel tuleks muuta ohtliku ettevõtte alammäära ja
B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte künniskoguse
väärtust (ehk väärtuse „0“ asemele tuleb „-„). Kuid kehtima peab
jääma A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte künniskoguse
väärtus ehk „1“. Seega palume muudetavas tabeliosas teha
vastav täiendus.
määrus nr 18 2. Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18
§- 3 lg-d 6 ja „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele
7 dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele
edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ tehakse
järgmised muudatused:
2.1 paragrahvi 3 lõike 3 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: Mittearvestatud ja selgitatud.
„6) tegevuse jälgimine – kirjeldatakse sellise menetluse
rakendamist, mille põhjal hinnatakse suurõnnetuse vältimise Muudatusettepanekuga, asendada sõna
poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste „poliitika“ sõnaga „põhimõtte“ ei
avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist, hõlmates arvestatud, kuna SEVESO III direktiivis
suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja (ingliskeelne versioon) kasutatakse samuti
järelmeetmete võtmist ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud väljendit „major accident prevention
puudujääke; policy“.
7) audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus – kirjeldatakse
suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi
tõhususe ja sobivuse perioodilise hindamise menetluste
vastuvõtmist, rakendamist ja süstemaatilist auditeerimist ning
suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi
elluviimist ja ajakohastamist ning auditi ja läbivaatamisega
kindlaks tehtud vajalike muudatuste kavandamist ja kasutusse
võtmist.“
Ettepanek on sõnastada paragrahvi 3 lõike 3 punktid 6 ja 7
järgmiselt: paragrahvi 3 lõike 3 punkt 6: tegevuse jälgimine – Ettepanekus toodud lause „Samuti peab
kirjeldatakse sellise menetluse rakendamist, mille põhjal menetlus hõlmama ohutusalase
hinnatakse suurõnnetuse vältimise põhimõtte ja ohutuse tulemuslikkuse näitajaid koos muude
tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende võimalike asjakohaste näitajatega.“ lisati
analüüsimist ja kõrvaldamist, hõlmates suurõnnetuse ja seletuskirja, kuna Euroopa Komisjon ei
õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja järelmeetmete võtmist täpsustanud rikkumismenetluses, kas
ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke. Samuti peab menetlused peavad hõlmama
menetlus hõlmama ohutusalase tulemuslikkuse näitajaid koos tulemuslikkuse näitajaid või muid
muude võimalike asjakohaste näitajatega; asjakohaseid näitajaid. Lisaks on säte
sõnastatud tingivas kõneviisis ja lõpuni
paragrahvi 3 lõike 3 punkt 7: audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus sisustamata ning selline sätte täiendamine
– kirjeldatakse suurõnnetuse vältimise põhimõtte ja ohutuse
vähendaks õigusselgust.
tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilise hindamise
menetluste vastuvõtmist, rakendamist ja süstemaatilist
auditeerimist ning suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse
tagamise süsteemi elluviimist ja ajakohastamist ning auditi ja
läbivaatamisega kindlaks tehtud vajalike muudatuste
kavandamist ja kasutusse võtmist.
Selliselt on jätkuvalt arusaadavad nõuete sisud, kuid sõnastus
vastab täpsemalt Seveso III direktiivile, mis on ka tehtavate
muudatuste peamine eesmärk.
Mittearvestatud ja selgitatud.
määrus nr 18 2.2 paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises
§ 5 lg 1 p 4 sõnastuses:
„4) rakendada vajalikke meetmeid, et kaitsta inimese elu, tervist,
keskkonda ja vara suurõnnetuse mõju eest.“ Muudatusettepanekuga ei arvestatud. Vaata
määruse § 3 lg 6 selgitust.
määrus nr 18 Ettepanek on kogu paragrahvi 5 lõiget 1 muuta ja sõnastada Mittearvestatud ja selgitatud.
§5 järgmiselt:
„(1) Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani eesmärk on: Leiame, et pakutud lahendus on igati toimiv
1) anda juhiseid, kuidas ohjeldada ja kontrolli alla saada ning mõistlikum on lisada üks punkt, kui
õnnetust, et minimeerida selle tagajärgi ja piirata mõju inimese hakata kogu lõiget ümber sõnastama.
elule, tervisele, keskkonnale ja varale;
2) rakendada vajalikke meetmeid, et kaitsta inimese elu, tervist, Tulenevalt eeltoodust ei arvestatud § 5
keskkonda ja vara suurõnnetuse mõju eest; lõike 1 muudatusettepanekuga.
3) edastada vajalik teave avalikkusele ja piirkonna asutustele;
4) kirjeldada, kuidas keskkond suurõnnetuse järel taastatakse ja
puhastatakse.“
Selgitame, et lähtuvalt hädaolukorra lahendamise plaani
eesmärkide loogilisest järjestusest, tuleks paragrahvi 5 lõike 1
täiendus tõsta loetelus teisele positsioonile (punktiks 2).
Loogiliselt tuleb siis selle lisamise korral muuta kehtiva määruse
paragrahvi 5 lõike 1 punktid 2 ja 3 punktideks 3 ja 4.
määrus nr 18 Lisaks teeme ettepaneku täiendada kehtiva määruse paragrahvi
§ 5 lg 1 p 1 5 lõike 1 punkti 1 sõnastust. Kehtivas sõnastuses „anda juhiseid, Mittearvestatud ja selgitatud.
kuidas ohjeldada õnnetust, et minimeerida selle tagajärgi ja Sõna „ohjeldama“ hõlmab ka kontrolli alla
piirata mõju, mida see avaldab inimese tervisele, keskkonnale ja saamist, mistõttu muudatusettepanek
varale“ puudub viide „kontrolli alla saamise kohta“. Seega peaks täiendada sätet sõnadega „kontrolli alla
uus sõnastus lähtuvalt Seveso III direktiivi artikkel 12 lõige 3
saada“ ei ole asjakohane.
punktis a olema: „anda juhiseid, kuidas ohjeldada ja kontrolli
alla saada õnnetust, et minimeerida selle tagajärgi ja piirata
mõju, mida see avaldab inimese elule, tervisele, keskkonnale ja
varale.“
määrus nr 18 2.3 paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: Mittearvestatud ja selgitatud.
§ 8 lg 2 „(2) Kui hilisema uurimise käigus ilmnevad täiendavad
asjaolud, mille tõttu lõikes 1 nimetatud teave muutub, tuleb Selgitame, et teave hõlmab ka järeldusi ja
ajakohastatud teave esitada esimesel võimalusel Päästeametile, nende muudatusi ning sellekohast täiendust
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku määruse eelnõusse ei lisatud. Küll aga
omavalitsuse üksusele.“ täiendati seletuskirja, kus õnnetuse
Ettepanek on seotud asjaoluga, et lisaks ajakohastatud teabe hilisema uurimise käigus täpsustunud
esitamisele (viide lõikele 1) tuleb Seveso III direktiivi artikkel asjaoludest tuleb sellekohane teave, sh
16 lõige 1 punkti d kohaselt teavitada ka siis, kui „teave või tehtud järeldused edastada
tehtud järeldused muutuvad“. Seega palume sõnastust täiendada järelevalveasutustele ja kohaliku
järgmiselt: „(2) Kui hilisema uurimise käigus ilmnevad omavalitsuse üksusele esimesel
täiendavad asjaolud, mille tõttu lõikes 1 nimetatud teave või võimalusel, nii nagu näeb ette SEVESO III
tehtud järeldused muutuvad, tuleb ajakohastatud teave esitada
direktiiv.
esimesel võimalusel Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile ja kohaliku omavalitsuse üksusele.“.
Selliselt säilib nõude mõte, kuid sõnastus vastab täpsemalt
direktiivi mõttele.
Mittearvestatud ja selgitatud.
määrus nr 18 2.4 Teeme ettepaneku lisada eelnõusse paragrahvi 3 lõike 3
§ 3 lg 3 p 5 punkti 5 muutmine. Kehtiv sõnastus on: „hädaolukorraks SEVESO III direktiivis (ingliskeelne
valmisolek – kirjeldatakse süstemaatilise analüüsiga versioon) kasutatakse terminit
ettenähtavaid hädaolukordi ja ettevõtte hädaolukorra „emergency“, seetõttu jäetakse
lahendamise plaani ettevalmistamist, kontrollimist ja muudatusettepanek asendada sõna
ülevaatamist ning hädaolukorra eriväljaõppe tagamist. „hädaolukord“ sõnaga „õnnetusjuhtum“,
Hädaolukorras käitumise koolituse peavad läbima kogu personal
arvestamata. Mis puudutab § 5 lg 3 p 3
ja alltöövõtjad.“
Põhjendus: nimetatud punktis kasutatakse mõistet sõnastust, kus on kasutatud sõna
„hädaolukord“, kuid kemikaaliseaduses kasutatakse mõistet „õnnetusjuhtumid“, siis on see korrektne,
„suurõnnetus“ ning Seveso III direktiivi lisa III kasutab mõistet kuna SEVESO III direktiivis kasutatakse
„õnnetusjuhtumid“. Kuna mõiste „õnnetusjuhtumid“ on „major accident“.
kooskõlas ka kehtiva määruse paragrahvi 5 lõike 3 punkti 3
sõnastusega: „mis tahes võimaliku ja suurõnnetuse käivitumise
seisukohalt olulise olukorra või sündmuse“, siis on meie
ettepanek muuta ja sõnastada paragrahvi 3 lõike 3 punkt 5
järgmiselt: „hädaolukorraks valmisolek – kirjeldatakse
süstemaatilise analüüsiga ettenähtavaid õnnetusjuhtumeid ja
ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani ettevalmistamist,
kontrollimist ja ülevaatamist ning eriväljaõppe tagamist.
Hädaolukorra lahendamise plaani katsetamise koolituse peavad
läbima kogu personal ja alltöövõtjad“.
Arvamuse esitaja Teeme järgmised ettepanekud: Mittearvestatud ja selgitatud.
(arvamus edastatud
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika
e-kirjadega 19. ja määrus nr 10 1) § 1 lg 1 ja 2 – nimetada ära, et mõeldud on Celsiuse kraadi
22.04.2021) § 1 lg-d 1 ja 2 ning mõõtühiku kilopaskalit järel on sulgudes selle lühend kPa. eeskirja
Paranduse eesmärk on täpsustada, millises skaalas tuleks (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011
Tarbijakaitse ja temperatuuri vaadelda, sest SI-süsteemis on peamiseks skaalaks 228) § 51 ja § 19 lg-le 1 välditakse
Tehnilise kelvin (K). Lühend kPa jällegi annab ette mõõtühiku sellisel seaduseelnõu (sh määruse eelnõu) tekstis
Järelevalve Amet kujul nagu seda tehnilistes dokumentides märgitakse. lühendeid, sulgusid ja tähiseid.
Lühendeid ei lisata määruses ega määruse
lisas.
määrus nr 10 2) § 2 lg 4 – kuna § 3 kuni 5 nimetatakse eraldi kasutatava Arvestatud.
§ 2 lg 4 kemikaali koguse alamäära ja künniskogust, siis asendada sõna
Määruse nr 10 § 2 lg-s 4 on asendatud sõna
’piirmäärast’ sõnadega ’alammäärast või künniskogusest’.
„piirmäärast“ sõnadega „alammäärast ja
künniskogusest“.
määrus nr 10 3) Asendada läbivalt ’ohtlik aine’ mõistega ’ohtlik kemikaal’. Mittearvestatud ja selgitatud.
Eesti õigusruumis aine = kemikaal, aga kõik kemikaalid ≠ aine.
Ka KeMSi § 3 lg 2 ütleb, et ohtlik kemikaal on aine või segu, Euroopa Komisjon eelmise aasta
mistõttu ei ole minu hinnangul õigustatud alustada sätet rikkumismenetluses heitis Eestile ette, et
mõistega ’ohtlik kemikaal’ ning edasi kasutada mõistet ’ohtlik Eesti ei ole kasutanud mõistet „ohtlik aine“
aine’. nii nagu on seda tehtud SEVESO III
direktiivis, vaid sellel asemel on kasutatud
mõistet „ohtlik kemikaal“. Selgitasime
Euroopa Komisjonile, et riigisiseses
õiguses on kasutusel „ohtlik kemikaal“,
kuna see hõlmab nii aineid kui segusid.
Hetkel ei ole veel Euroopa Komisjoni
tagasiside saabunud, kui Komisjon kiidab
eeltoodud lähenemise heaks, saame
edaspidi õigusakti muuta.
määrus nr 10 4) § 2 lg 9 ja 10 – kuna mõeldud on mitut ohukategooriat, siis
§ 2 lg-d 9 ja tuleks sõna ’ohukategooriasse’ kasutada mitmuse vormis Arvestatud.
10 ’ohukategooriatesse’.
Määruse nr 10 § 2 lg-tes 9 ja 10 asendati
sõna „ohukategooriasse“ sõnaga
„ohukategooriatesse“.
määrus nr 10 5) § 4 lg 1 – juurde on lisatud sõnad ’käideldav kogus’, et Arvestatud.
§ 4 lg 1 ühtlustada sõnastust § 5 lõikes 1 kasutatuga.
Määruse nr 10 § 4 lg-t täiendati sõnadega
„käideldav kogus“.
määrus nr 10 6) § 5 lg 1 – esiteks: viidet määruse lisa tabelile 2 on täiendatud Arvestatud.
§ 5 lg 1 viitega veerule 1 sarnaselt § 3 ja 4 lõigetes 1 esitatud viidetega;
teiseks: kustutada ’B-kategooria ettevõtte’, kuna sellele järgnev Määruse 10 § 5 lg-s 1 asendati sõnad
selgitus annab täpse viite eelmisele paragrahvile ja puudub „tabelis 2“ sõnadega „tabeli 2 veerus 1“ ja
sisuline vajadus täiendada seda taolise täpsustusega. kustutati sõnad „B-kategooria ettevõtte“.
määrus nr 10 Täiendav küsimus on seotud osaga, kus ühel juhul kasutatakse Arvestatud.
§ 2 lg 7 ja lisa sõna ’füüsikaline’ ja teisel juhul ’füüsiline’. Tuleb nentida, et
inglise keeles on mõlema sõna jaoks kasutusel üks Määruse 10 § 2 lg-s 7 ja lisa tabeli 1
sõna ’physical’, mis tähendab sama asja, olenevalt kontekstist. alapealkirja P-osas asendati sõna
Eelkõige mõeldakse sõna ’füüsikaline’, mistõttu tuleks määruse „füüsiline“ sõnaga „füüsikaline“.
tekstis ja lisas asendada sõna ’füüsiline’ sõnaga ’füüsikaline’.
määrus nr 10 Meil on juba olukord, kus määruse nr 10 lisa tabelis 1 on
Arvestatud.
lisa ohukategooriate H4 ja H5 juures B- ja A-kategooria
künniskoguste väljad jäetud tühjaks (mitte ei ole kasutatud Määruse lisa tabeli 1 ridades H4 ja H5 ning
kriipsu), kuna Seveso direktiivi kohaselt ei ole seal lisa tabeli 2 ridades 4, 8, 11, 23, 24, 27, 28,
künniskoguseid. Sama loogikat võiks kasutada ka tabelis 2 – kui 29, 30, 32 asendati 0 või tühi lahter
puudub alamäär või künniskogus, siis me ei kasuta selle kriipsuga.
esitamiseks ’-’ (kriipsu), aga jätame välja tühjaks nagu on ka
Seveso direktiivis. Kui nüüd tuleks argument, et me ei saa tabeli
2 juures välju tühjaks jätta, siis tuleks korrigeerida ka tabelit 1
vastavalt ehk lisada ohukategooriate H4 ja H5 juurde kriipsud,
et oleks tagatud ühetaolisus.
Tulenevalt sellest võiks eelnõu § 1 puntki 1 ettepanek olla, et
määruse lisa tabeli 2 ridades 4, 8, 11, 23, 24, 27, 28, 29, 30, 32
asendada väärtus „0“ (null) tühja lahtriga.
määruse nr Eelnõu § 1 punktis 2 on tekst: määruse lisa märkuse 11 punktis Arvestatud.
10 lisa a asendatakse tekstiosa „8 ja 9“ tekstiosaga „9 ja 10“. Ka punktis
b on viited nihkes valedele märkustele. Märkuse 11 punktis b asendati numbrid
Eelnõu §-s 1 tuleks täiendada punkti 2 või siis lisada punkt 3, „7“ ja „8“ vastavalt numbritega „8“ ja
mis ütleb, et määruse lisa märkuse 11 punkt b sõnastatakse „9“.
ümber järgmiselt: märkuse 8 punktis a ja märkuses 9 nimetatud
väetise suhtes, mis ei vasta enam määruse (EÜ) nr 2003/2003
lisa III-2 nõuetele.
määrus nr 18 Palume sõnastada määruse § 1 lg 2 järgnevalt: ’Teabelehele Arvestatud.
§ 1 lg 2 lisatakse käitise lähiümbruse plaan ja asendiplaan koos
mõõtkavaga, millele märgitakse ohtliku kemikaali käitamise Määruse nr 18 § 1 lg-t 2 täiendati sõnadega
kohad ning ohtliku kemikaali käitlemiskoha juurde- ja „mõõtkavaga“ ja „ohtliku“.
läbipääsuteed.’
Määruses on küll § 4 lõike 3 punktis 1 öeldud, et asukoha ja selle
ümbruse plaan tuleks esitada koos mõõtkavaga, kuid see kehtiks
ainult ohutusaruande kohta ning minu arvates ei saaks seda
laiendada teabelehele ja riskianalüüsile. Samas see võiks olla
universaalne lähenemine kõikide kohustuslike dokumentide
üleselt, kus esitatakse mingit plaani/kaarti/aerofotot, et
mõõtkava lisamine on kohustuslik.
määrus nr 18 määruse nr 18 § 2 punkt 5 vajaks samasugust plaani mõõtkava Arvestatud.
§2p5 osas täiendust, siis oleks ka riskianalüüs kaetud ning uus
sõnastus võiks olla järgnev: Määruse nr 18 § 2 p 5 täiendati sõnadega
’Õnnetuse tagajärgede raskuse ja ulatuse hinnang ning kirjeldus. „koos mõõtkavaga“.
Õnnetuse tagajärgede raskuse hindamisel ja kirjeldamisel
nimetatakse ohualasse jäävate inimeste ligikaudne arv,
keskkonnakahjustused, materiaalne kahju ja ettevõtte ressursid
tagajärgede likvideerimiseks. Õnnetuse tagajärgede ulatuse
kirjeldamisel esitatakse selle piirkonna plaan koos mõõtkavaga,
mida käitisest lähtuv õnnetus võib mõjutada, ja ohuallika
koordinaadid ning määratakse ohuala. Õnnetuse tagajärgede
ulatuse hindamisel lähtutakse käesoleva määruse lisa ohuala
parameetritest või muudest parameetritest, kui lisas sätestatut ei
ole võimalik rakendada.’