dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ ja 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. mai 2021
Viit
27
Registreeritud
28. mai 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Merike Ring

Failid

  • 📎27 28.05.2021 Ministri määrus.asice1426 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 28.05.2021 nr 27 Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ ja 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 22 lõike 7, § 23 lõike 8 ja § 24 lõike 6 alusel. § 1. Majandus ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruses nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast arvu 20 sõnaga „Celsiuse“; 2) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõna „piirmäärast“ sõnadega „alammäärast või künniskogusest“; 3) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse sõna „füüsilist“ sõnaga „füüsikalist“; 4) paragrahvi 2 lõikes 8 asendatakse sõna „ohulausega“ sõnadega „ohukategooria lühendiga“; 5) paragrahvi 2 lõigetes 9 ja 10 asendatakse sõna „ohukategooriasse“ sõnaga „ohukategooriatesse“; 6) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „aga“ sõnadega „käideldav kogus“; 7) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „tabelis 2“ sõnadega „tabeli 2 veerus 1“; 8) paragrahvi 5 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „B-kategooria ettevõtte“; 9) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). 1 § 2. Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Teabelehele lisatakse käitise lähiümbruse mõõtkavaga plaan ja asendiplaan, millele märgitakse ohtliku kemikaali käitamise kohad ning ohtliku kemikaali käitlemiskoha juurde- ja läbipääsuteed.“; 2) paragrahvi 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „piirkonna“ sõnaga „mõõtkavaga“; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „vältimise“ sõnaga „poliitika“; 4) paragrahvi 3 lõike 3 punktid 2–4 sõnastatakse järgmiselt: „2) suurõnnetuse ohu kindlaksmääramine ja hindamine – kirjeldatakse tava- ja erandkäitamist, alltöövõtjate olemasolul nende tegevusest põhjustatud võimaliku suurõnnetuse ohu süstemaatilise kindlaksmääramise meetodite rakendamist ning suurõnnetuse ohu tõenäosuse ja tõsiduse hindamiseks vajalike meetodite kindlaksmääramist, vastuvõtmist ja rakendamist; 3) töökorralduslikud meetmed – kirjeldatakse kemikaali käitlemisega seotud üksikute protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi, erandolukorras toimimist ja ajutist seiskamist käsitlevat korda, tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist, rakendamist ning õpetamist; 4) muudatuse juhtimine – kirjeldatakse reegleid ja tegutsemisviise, millest lähtutakse uue käitise, seadme, protsessi, tehnoloogia või hoidla planeerimisel või muutmise kavandamise vastuvõtmisel ja rakendamisel;“; 5) paragrahvi 3 lõike 3 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „6) tegevuse jälgimine – kirjeldatakse menetluse rakendamist, mille põhjal hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist, hõlmates suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja järelmeetmete võtmist ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke; 7) audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus – kirjeldatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilise hindamise menetluste vastuvõtmist, rakendamist ja süstemaatilist auditeerimist ning suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimist ja ajakohastamist ning auditi ja läbivaatamisega kindlaks tehtud vajalike muudatuste kavandamist ja kasutusse võtmist.“; 6) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kirjeldada vajalikke meetmeid, kaitsmaks inimese elu, tervist, keskkonda ja vara suurõnnetuse mõju eest.“; 7) paragrahvi 8 senine tekst loetakse lõikeks 1, mille sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ohtliku kemikaaliga toimunud õnnetuse kohta esitab suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitaja esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30. kalendripäeval Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku omavalitsuse üksusele järgmise teabe:“; 2 8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kui hilisema uurimise käigus ilmnevad täiendavad asjaolud, mille tõttu lõikes 1 nimetatud teave muutub, tuleb ajakohastatud teave esitada esimesel võimalusel Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku omavalitsuse üksusele.“. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisa Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks 3 majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord„ Lisa (muudetud sõnastuses) Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks Kui ohtlik kemikaal on tabeli 1 ohukategoorias ning on samuti nimetatud tabelis 2, kohaldatakse tabelis 2 määratletud alammäärasid ja künniskoguseid. Tabel 1 Ohtlike kemikaalide ohukategooriad Alammäär Künniskogus ohtliku suurõnnetuse ohuga CLP-määruse ohukategooriad Ohulaused ettevõtte ettevõtte määramiseks määramiseks (tonnides) (tonnides) Veerg 1 - Qa Veerg 2 - Veerg 3 - QkB QkA H osa - Oht tervisele H1 – AKUUTNE TOKSILISUS/äge mürgisus, H300 1. kategooria, kõik kokkupuuteviisid H310 0,5 5 20 H330 H2 – AKUUTNE TOKSILISUS H300 - 2. kategooria, kõik kokkupuuteviisid H310 2,5 50 200 - 3. kategooria, kokkupuude sisse- H330 hingamisel (vaata märkust 1) H331 H3 STOT – TOKSILISUS SIHTORGANI H370 SUHTES – ÜHEKORDNE KOKKUPUUDE, 2,5 50 200 STOT SE 1. kategooria H4 – NAHASÖÖVITUS/-ÄRRITUS 1. H314 100 - - kategooria H5 – RASKE SILMAKAHJUSTUS/ H318 1000 - - ÄRRITUS 1. kategooria P osa – Füüsikaline oht P1a – PLAHVATUSOHTLIKUD (vaata märkust 2) H200 0,5 10 50 - ebapüsivad plahvatusohtlikud; H201 - plahvatusohtlikud, allklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.5 H202 või 1.6; H203 - ained või segud, millel määruse (EÜ) nr H205 440/2008 meetodi A.14 järgi on lõhkeaine omadused (vaata märkust 3) ja mis ei kuulu ohuklassidesse „Orgaanilised peroksiidid“ või 4 „Isereageerivad ained ja segud“ P1b – PLAHVATUSOHTLIKUD (vaata märkust 2) H204 1 50 200 Plahvatusohtlikud, allklass 1.4 (vaata märkust 4) P2 – TULEOHTLIKUD GAASID H220 5 10 50 Tuleohtlikud gaasid, 1. või 2. kategooria H221 P3a – TULEOHTLIKUD AEROSOOLID H222 (vaata märkust 5) H223 15 (neto) 150 (neto) 500 (neto) 1. või 2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid, H229 mis sisaldavad 1. või 2. kategooria tuleohtlikke gaase või 1. kategooria tuleohtlikke vedelikke P3b – TULEOHTLIKUD AEROSOOLID H222 (vaata märkust 5) H223 500 (neto) 5000 50 000 1. või 2. kategooria tuleohtlikud aerosoolid, H229 (neto) (neto) mis ei sisalda 1. või 2. kategooria tuleohtlikke gaase ega 1. kategooria tuleohtlikke vedelikke (vaata märkust 6) P4 – OKSÜDEERIVAD GAASID H270 10 50 200 Oksüdeerivad gaasid, 1. kategooria P5a – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD - 1. kategooria tuleohtlikud vedelikud; H224 5 10 50 - 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, H225 mida hoitakse nende keemistemperatuurist H226 kõrgemal temperatuuril; - muud kuni 60 °C leektäpiga vedelikud, mida hoitakse nende keemistemperatuurist kõrgemal temperatuuril (vaata märkust 7) P5b – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD - 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, H225 10 50 200 mille puhul sellised konkreetsed töötlemis- H226 tingimused nagu kõrge rõhk või kõrge temperatuur võivad tekitada suurõnnetuse ohu; - muud kuni 60 °C leektäpiga vedelikud, mille puhul sellised konkreetsed töötlemis- tingimused nagu kõrge rõhk või kõrge temperatuur võivad tekitada suurõnnetuse ohu (vaata märkust 7) P5c – TULEOHTLIKUD VEDELIKUD H225 2. või 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, H226 500 5000 50000 mida ei hõlma P5a ega P5b P6a – ISEREAGEERIVAD AINED JA SEGUD ning ORGAANILISED H240 5 10 50 PEROKSIIDID H241 Isereageerivad ained ja segud, tüüp A või B või orgaanilised peroksiidid, tüüp A või B P6b – ISEREAGEERIVAD AINED JA SEGUD ning ORGAANILISED H242 10 50 200 PEROKSIIDID Isereageerivad ained ja segud, tüübid C, D, E või F või orgaanilised peroksiidid, tüübid C, D, E või F P7 – PÜROFOORSED VEDELIKUD JA TAHKED AINED H250 10 50 200 Pürofoorsed vedelikud, 1. kategooria Pürofoorsed tahked ained, 1. kategooria 5 P8 – OKSÜDEERIVAD VEDELIKUD JA TAHKED AINED H271 10 50 200 Oksüdeerivad vedelikud, 1., 2. või 3. H272 kategooria või oksüdeerivad tahked ained, 1., 2. või 3. kategooria E osa – Keskkonnaoht E1 – ohtlikud veekeskkonnale, akuutse H400 toksilisuse/ägeda mürgisuse 1. kategooria või H410 10 100 200 kroonilise toksilisuse 1. kategooria E2 – ohtlikud veekeskkonnale, kroonilise H411 50 200 500 toksilisuse 2. kategooria O osa – Muud ohud O1 – ained või segud ohulausega EUH014 EUH014 50 100 500 O2 – ained ja segud, millest kokkupuutel H260 50 100 500 veega eraldub tuleohtlikke gaase, 1. kategooria O3 – ained või segud ohulausega EUH029 EUH029 5 50 200 Tabel 2 Ohtlikud ained Alamäär Künniskogus CAS ohtliku suurõnnetuse ohuga Ohtlikud ained number ettevõtte ettevõtte (informa- määramiseks määramiseks tiivne) (tonnides) (tonnides) Veerg 1 - Qa Veerg 2 - Veerg 3 - QkB QkA 1. Ammooniumnitraat (vaata märkust 8) - 1000 5000 10 000 2. Ammooniumnitraat (vaata märkust 9) - 100 1250 5000 3. Ammooniumnitraat (vaata märkust 10) - 5 350 2500 4. Ammooniumnitraat (vaata märkust 11) - - 10 50 5. Kaaliumnitraat (vaata märkust 12) - 1000 5000 10 000 6. Kaaliumnitraat (vaata märkust 13) - 100 1250 5000 7. Arseenpentoksiid, arseen(V)hape ja/või selle 1303-28-2 0,1 1 2 soolad 8. Arseentrioksiid, arseenis(III)hape ja/või 1327-53-3 - - 0,1 selle soolad 9. Broom 7726-95-6 2 20 100 10. Kloor 7782-50-5 0,5 10 25 11. Nikliühendid sissehingatava pulbri kujul: - - - 1 nikkelmonooksiid, nikkeldioksiid, nikkelsulfiid, trinikkeldisulfiid, dinikkeltrioksiid 12. Etüleenimiin 151-56-4 0,5 10 20 13. Fluor 7782-41-4 0,5 10 20 14. Formaldehüüd (kontsentratsioonis ≥ 90 %) 50-00-0 1 5 50 15. Vesinik 1333-74-0 0,5 5 50 16. Vesinikkloriid (veeldatud gaas) 7647-01-0 2 25 250 17. Pliialküülid - 0,5 5 10 18. Tuleohtlikud veeldatud gaasid, 1. ja 2. - 5 50 200 kategooria gaasid (k.a veeldatud naftagaas) ja maagaas (vaata märkust 14) 19. Atsetüleen 74-86-2 1 5 50 20. Etüleenoksiid 75-21-8 0,5 5 50 21. Propüleenoksiid 75-56-9 0,5 5 50 6 22. Metanool 67-56-1 10 500 5000 23. 4,4′-metüleen bis (2-klooraniliin) ja/või 101-14-4 - - 0,01 selle soolad, pulbri kujul 24. Metüülisotsüanaat 624-83-9 - - 0,15 25. Hapnik 7782-44-7 50 200 2000 26. 2,4-tolueendiisotsüanaat 584-84-9 1 10 100 2,6-tolueendiisotsüanaat 91-08-7 27. Karbonüüldikloriid (fosgeen) 75-44-5 - 0,3 0,75 28. Arsiin (arseentrihüdriid) 7784-42-1 - 0,2 1 29. Fosfiin (fosfortrihüdriid) 7803-51-2 - 0,2 1 30. Vääveldikloriid 10545-99-0 - - 1 31. Vääveltrioksiid 7446-11-9 1 15 75 32. Polüklorodibensofuraanid ja - - - 0,001 polüklorodibensodioksiinid (k.a TCDD), arvutatud TCDD-ekvivalendina (vaata märkust 15) 33. Järgmised KANTSEROGEENID või - 0,2 0,5 2 segud, milles järgmiste kantserogeenide sisaldus on üle 5 massiprotsendi: 4-aminobifenüül ja/või selle soolad, bensotrikloriid, bensidiin ja/või selle soolad, bis-(klorometüül)eeter, klorometüülmetüüleeter, 1,2-dibromoetaan, dietüülsulfaat, dimetüülsulfaat, dimetüülkarbamoüülkloriid, 1,2-dibromo-3- kloropropaan, 1,2-dimetüülhüdrasiin, dimetüülnitrosamiin, heksametüülfosfortriamiid, hüdrasiin, 2- naftüülamiin ja/või selle soolad, 4- nitrodifenüül ning 1,3-propaansultoon 34. Naftasaadused ja alternatiivkütused - a - 100 2500 25000 a) mootoribensiin ja tööstusbensiin, (mootori- b) petrooleum (sh reaktiivkütus), bensiin ja c) gaasiõlid (sh diislikütused, kerged kütteõlid tööstusbensiin) ja gaasiõli segud), d) raske kütteõli, b kuni e - 1000 e) alternatiivkütused, mis on sama otstarbega ning süttivuse ja keskkonnaohtude osas sarnaste omadustega kui punktide a–d tooted 35. Veevaba ammoniaak 7664-41-7 1 50 200 36. Boortrifluoriid 7637-07-2 0,5 5 20 37. Vesiniksulfiid 7783-06-4 0,5 5 20 38. Piperidiin 110-89-4 5 50 200 39. Bis(2-dimetüülaminoetüül) (metüül)amiin 3030-47-5 5 50 200 40. 3-(2-etüülheksüüloksü)-propüülamiin 5397-31-9 5 50 200 41. Naatriumhüpokloritit sisaldavad segud - 10 200 500 (tingimusel, et segu ei liigitata naatriumhüpokloriti puudumisel veekeskkonnale ohtlikusse akuutse toksilisuse 1. kategooriasse [H400]), mis on klassifitseeritud ohtlikuks veekeskkonnale akuutse toksilisuse 1. kategooriasse [H400], sisaldab vähem kui 5 % aktiivkloori ja ei ole liigitatud mõnda tabelis 1 loetletud ohukategooriasse 42. Propüülamiin (vaata märkust 16) 107-10-8 50 500 2000 7 43. Tert-butüülakrülaat (vaata märkust 16) 1663-39-4 20 200 500 44. 2-metüül-3-buteennitriil (vaata märkust 16) 16529-56-9 50 500 2000 45.Tetrahüdro-3,5-dimetüül-1,3,5-tiadiasinaan- 533-74-4 10 100 200 2-tioon (dasomet) (vaata märkust 16) 46. Metüülakrülaat (vaata märkust 16) 96-33-3 50 500 2000 47. 3-metüülpüridiin (vaata märkust 16) 108-99-6 50 500 2000 48. 1-bromo-3-kloropropaan (vaata märkust 109-70-6 50 500 2000 16) Märkused 1. Ohtlik aine, mis klassifitseerub akuutse toksilisuse 3. kategooriasse (kokkupuude suu kaudu, H301), kuulub ohuklassi „H2 – AKUUTNE TOKSILISUS“ sellistel juhtudel, kui aine ei ole klassifitseeritav ei akuutselt toksiliseks sissehingamisel ega akuutselt toksiliseks nahaga kokkupuutel, näiteks põhjusel, et puuduvad andmed sissehingamisel või nahaga kokkupuutel avalduva toksilisuse kohta. 2. Ohuklass „PLAHVATUSOHTLIKUD“ hõlmab plahvatusohtlikke tooteid (CLP-määruse lisa I punkt 2.1). Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes on teada, arvestatakse selle kogusega. Kui plahvatusohtliku aine või segu kogus tootes ei ole teada, lähtutakse toote kogumassist. 3. Aine ja segu plahvatusohtlikkuse katsetamine on vajalik ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1–37) I lisa märkuste punktis 9 viidatud juhul. Rohkem juhiseid katsetustest loobumise kohta on esitatud meetodi A.14 kirjelduses, vaata komisjoni määrust (EÜ) nr 440/2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.05.2008, lk 1–739). 4. Kui allklassi 1.4 plahvatusohtlik aine pakitakse lahti või pakendatakse ümber, klassifitseeritakse see ohukategooria P1a alla, kui ei ole näidatud, et oht vastab CLP-määruse kohaselt endiselt allklassile 1.4. 5. Tuleohtlikke aerosoole klassifitseeritakse vastavalt nõukogu direktiivile 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 09.06.1975, lk 40–47). Nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ kohane eriti tuleohtlik ja tuleohtlik aerosool vastab CLP-määruse tuleohtlike aerosoolide 1. ja 2. kategooriale. 6. Tabelis 1 nimetatud P3b-ohukategooria kasutamiseks peab olema tõendatud, et aerosoolimahutis ei ole 1. ja 2. kategooriasse kuuluvat tuleohtlikku gaasi ega 1. kategooriasse kuuluvat tuleohtlikku vedelikku. 7. Vastavalt CLP-määruse I lisa punktile 2.6.4.5 ei pea vedelikku, mille leektäpp on üle 35 °C, klassifitseerima 3. kategooriasse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 12 viidatud juhul. Kõrge rõhu või temperatuuri tingimustes see ei kehti ning siis tuleb kohaldada 3. kategooriat. 8. Tabeli 2 real 1 on ammooniumnitraat (1000/5000/10 000) – väetis, mis on võimeline iseenesest jätkuvaks lagunemiseks. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes (sisaldab ammooniumnitraati ning fosfaati ja/või kaaliumkarbonaati), mis on võimeline iseenesest jätkuvaks lagunemiseks Euroopa 8 Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 13 viidatud katse kohaselt ja milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on: a) vahemikus 15,75i ja 24,5ii massiprotsenti ja mis ei sisalda põlevat või orgaanilist ainet kokku 6 üle 0,4% või mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2003/2003/EÜ väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1–194) lisa III-2 nõuetele; b) kuni 15,75 massiprotsenti ja milles põleva aine kogus ei ole piiratud. 9. Tabeli 2 real 2 on ammooniumnitraat (100/1250/5000), mis on väetisena klassifitseeritav. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadipõhise lihtväetise ning kompleksväetise suhtes, mis vastab määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele ja mille ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on: a) üle 24,5 massiprotsendi, välja arvatud ammooniumnitraadi segud dolomiidi, lubjakivi või kaltsiumkarbonaadiga, mille puhtusaste on vähemalt 90%; b) üle 15,75 massiprotsendi ammooniumnitraadi ja ammooniumsulfaadi segude puhul; c) üle 28iii massiprotsendi ammooniumnitraadipõhise lihtväetise dolomiidi, lubjakivi ja kaltsiumkarbonaadi segudes, mille puhtusaste on vähemalt 90%. 10. Tabeli 2 real 3 on tehnilise puhtusastmega ammooniumnitraat (5/350/2500). Selle rea piirväärtusi kohaldatakse ammooniumnitraadi vesilahuse suhtes, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi, ning ammooniumnitraadi ja ammooniumnitraadi segu suhtes, milles ammooniumnitraadipõhise lämmastiku sisaldus on: a) vahemikus 24,5–28 massiprotsenti ja mis sisaldab kuni 0,4% põlevaid aineid; b) üle 28 massiprotsendi ja mis sisaldab kuni 0,2% põlevaid aineid. 11. Tabeli 2 real 4 on ammooniumnitraat (-/10/50) ehk nõuetele mittevastav aine ja väetis, mis ei läbi detonatsioonitesti. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse järgmistel juhtudel: a) tootmisprotsessi käigus kõrvaldatud materjal, ammooniumnitraat ja ammooniumnitraadi segu, ammooniumnitraadipõhine lihtväetis ning märkustes 9 ja 10 osutatud ammooniumnitraadipõhine kompleksväetis ja väetise segu, mille lõppkasutaja tagastab või on tagastanud tootjale, saatnud ajutiseks ladustamiseks või ümbertöötlemiskäitisele ümbertöötlemiseks, korduvkasutamiseks või töötlemiseks ohutuks kasutamiseks, sest need ei vasta enam märkuste 9 ja 10 nõuetele; b) märkuse 8 punktis a ja märkuses 9 nimetatud väetise suhtes, mis ei vasta enam määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele 12. Tabeli 2 real 5 on kaaliumnitraat (1000/5000/10 000). Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse sellise granuleeritud või mikrogranuleeritud kaaliumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes, mille omadused on sama ohtlikud kui puhtal kaaliumnitraadil. 13. Tabeli 2 real 6 on kaaliumnitraat (100/1250/5000). Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse selliste kristallilise kaaliumnitraadipõhise kompleksväetise suhtes, mille omadused on sama ohtlikud kui puhtal kaaliumnitraadil. 14. Vääristatud biogaasi võib klassifitseerida tabeli 2 rea 18 alla, kui seda on töödeldud vastavalt puhastatud ja vääristatud biogaasile kohaldatavatele standarditele, millega tagatakse maagaasile vastav kvaliteet, kaasa arvatud metaanisisaldus, ning kui selle hapnikusisaldus ei ületa 1%. 15. Polüklorodibensofuraani (CDF) ja polüklorodibensodioksiini (CDD) koguste arvutamiseks 9 kasutatakse direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2012/18/EL I lisa märkuste punktis 20 viidatud rahvusvaheliselt tunnustatud toksilisuse ekvivalentkordajaid (TEF): Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) TEF (2005) Polüklorodibensodioksiinid TEF Polüklorodibensofuraanid TEF 2,3,7,8-TCDD 1 2,3,7,8-TCDF 0,1 1,2,3,7,8-PeCDD 1 2,3,4,7,8-PeCDF 0,3 1,2,3,4,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8-PeCDF 0,03 1,2,3,6,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,4,7,8-HxCDF 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDF 0,1 1,2,3,4,6,7,8-HpCDD 0,01 1,2,3,6,7,8-HxCDF 0,1 OCDD 0,0003 2,3,4,6,7,8-HxCDF 0,1 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF 0,01 1,2,3,4,7,8,9-HpCDF 0,01 OCDF 0,0003 TEF-tabelis kasutatakse erinevate isomeeride kirjeldamiseks järgmisi lühendeid: T = tetra, P = penta, Hx = heksa, Hp = hepta ja O = okta. 16. Kui ohtlik aine kuulub ka tuleohtlike vedelike ohukategooriasse P5a või P5b, siis kohaldatakse madalaimat piirkogust. i 15,75 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 45% ammooniumnitraadile. ii 24,5 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 70% ammooniumnitraadile. iii 28 massiprotsenti ammooniumnitraadipõhist lämmastikku vastab 80% ammooniumnitraadile. 10 16.05.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ ja 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määrust nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ ja 1. märtsi 2016. a määrust nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“. Peamiseks muudatuste põhjuseks on Euroopa Komisjoni poolt 14. mail 2020. a saadetud kirjas 2020/2117 C(2020) 2438 esitatud märkused, mille kohaselt Eesti on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1–37) (edaspidi SEVESO III1 direktiiv) artikli 31 kohaselt võtnud 2015. aastal üle puudustega. Euroopa Komisjon tõi välja üle 53 puuduse, millest Eesti nõustub seitsmega, millest omakorda 5 muudatust tehakse käesoleva eelnõuga (2 muudatust tehti kemikaaliseaduses). SEVESO III direktiivi nõuete ülevõtmise vastavustabelit ei uuendata, kuna vastavustabeli sätted jäävad samaks, üksnes täpsustatakse juba olemasolevaid sätteid. Enamik viidatud puuduseid on seotud ebapiisavate kirjeldustega, milliseid andmeid sektoris tegutsevad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted peavad kajastama suurõnnetuse vältimise meetmeid hõlmavates dokumentides (hädaolukorra lahendamise plaan ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus). Samuti ühtlustataks määrustes kastutavaid termineid, et tagada õigusselgus ja ühetaolisus. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna tarbijakaitse ja tooteohutuse talituse nõunik Merike Ring (tel: 625 6472, e-post: [email protected]). Eelnõule tegi õigusliku ekspertiisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post: [email protected]). Määruse eelnõu koostamisel konsulteeriti Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõuniku Mari Tikan’i (tel: 612 5142, e-post: [email protected] ja Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna eksperdi Reelika Kuusik’uga (tel: 5193 9475, [email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määrust nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ (edaspidi määrus nr 10) ja majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määrust nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0018&from=ET 1 dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ (edaspidi määrus nr 18) . Vastavalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusele nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on ministrite pädevusvaldkonnad muutunud ja kuna tööstuse valdkond kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda, muudab majandus- ja taristuministri määrust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 1 kohaselt tehakse majandus- ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruses nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ järgmised muudatused: Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 1 lõikeid 1 ja 2 sõnaga „Celsius“. Kehtivas sõnastuses on öeldud üksnes temperatuuril 20 kraadi, kuid ei selgu, kas on mõeldud Celsiuse või Kelvini skaalat. SI-süsteemi põhiühikuks on Kelvin, mistõttu on oluline täpsustada, et käesoleva paragrahvi lõigetes on mõeldud Celsiuse kraade. Punktiga 2 asendatakse paragrahvi 2 lõikes 4, kus määratletakse ettevõtte ohtlikkus, sõna „piirmäärast“ sõnadega „alammäärast või künniskogusest“, kuna määruses kasutatakse läbivalt mõisteid „alammäär“ ja „künniskogus“ ning õigusselguse huvides on mõistlik kasutatavad väljendid ühtlustada. Punktiga 3 asendatakse paragrahvi 2 lõikes 7 sõna „füüsilist“ sõnaga „füüsikalist“, kuna ettevõtte ohtlikkuse määramisel hinnatakse edaspidi eraldi tervise-, füüsikalist ja keskkonnaohtu, et paremini eristada erinevat tüüpi ohtusid. Füüsiline oht on kehaline oht, kuid antud juhul on siiski mõeldud füüsikalist ohtu, mille käigus hinnatakse gaaside, vedelike ja tahkete ainete mõju ümbritsevale keskkonnale. Punktiga 4 asendatakse paragrahvi 2 lõikes 8 sõna „ohulausega“ sõnadega „ohukategooria lühendiga“, kuna tähist STOT SE 1, mis näitab ühekordsel kokkupuutel sihtorgani toksilisust, nimetatakse ohukategooria lühendiks, mitte ohulauseks. Punktiga 5 asendatakse paragrahvi 2 lõigetes 9 ja 10 sõna „ohukategooriasse“ mitmusega „ohukategooriatesse“, kuna sarnaselt § 2 lõikele 8 on ka nimetatud lõigetes mõeldud mitut ohukategooriat ning õigusselguse huvides on vajalik lõigete sõnastused ühtlustada. Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 4 lõiget 1 pärast sõna „aga“ sõnadega „käideldav kogus“ sarnaselt § 5 lõikele 1, kus õigusselguse huvides ja ettevõtte ohu määratlemisel on oluline lähtuda ettevõttes käideldavast ohtliku kemikaali kogusest. Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 5 lõikes 1 toodut viidet määruse lisa tabelile 2, mis käsitleb ohtlikke kemikaalide alammäärasid ja künniskoguseid, lisatakse juurde viide veerule 1, et tagada määruse sätete ühetaolisus ja õigusselgus. Käesoleva määruse § 3 lg-s 1 ja § 4 lg-s 1 on samuti viidatud määruse lisa tabeli 2 vastavale veerule. Punktiga 8 kustutatakse paragrahvi 5 lõikest 1 viide B-kategooria ettevõttele, kuna sellele järgnev selgitus annab täpse viite paragrahvi 4 lõikele 1 (B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte määratlemine) ja puudub sisuline vajadus seda topelt täpsustada. Punktiga 9 sõnastatakse uuesti määruse lisa „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“. 2 Määruse lisa tabeli 1 alapealkirja P-osas asendatakse sõna „füüsiline“ sõnaga füüsikaline“ (vaata punkti 3 selgitust), kuna sarnaselt punktis 3 selgitatule on ka määruse lisas mõeldud ennekõike füüsikalist ohtu, mitte füüsilist ohtu. Määruse lisa tabeli 1 ridades H4 ja H5 muudetakse sõnastust, et tagada tabelite 1 ja 2 ühetaolisus. Kehtiva õiguse kohaselt on ridades H4 ja H5 tühjad lahtrid, mistõttu asendatakse need kriipsuga sarnaselt tabelis 2 nullide asendamisele kriipsuga. Määruse lisa tabelis 2 rida 11 muudetakse samuti sõnastust, et parandada SEVESO III direktiivi ülevõtmisel esinenud ebatäpsus, kui B- ja C- kategooria (veerud 3 ja 4) lahtrisse „alammäär ohtliku ettevõtte määramiseks (tonnides)“ ja lahtrisse „künniskogus suurõnnetuse ohuga ettevõtte määramiseks (tonnides)“ kirjutati nullid, mistõttu nullist suurema arvu korral on koheselt tegemist B- või C-kategooria ettevõttega. Samas SEVESO III direktiivi I lisa 2. osas on B-kategooria lahter jäetud tühjaks ning SEVESO direktiivi ekspertgrupp on andnud omapoolse selgituse, mille kohaselt kohaldatakse nõudeid nikliühenditele alles siis, kui A- kategooria künniskogus on ületatud. See tähendab, et Eesti on teinud direktiivi ülevõtmisel vea ning 0 asemel peaks veergudes 3 ja 4 olema kriips. C-kategooria regulatsioon on siseriiklik ja kohustus ei tulene SEVESO III direktiivist. Lisaks on määruse lisa tabeli 2 rida 11 sõnastuses nikliühendid nimetatud sissehingatava pulbri kujul. Välisõhu valdkonnas vastavad sissehingatavale pulbrile eriti peened osakesed PM2,5, (atmosfääriõhu kaitse seadus § 33 lg 3). Võrdlus on oluline, näidates õnnetuse korral, kui suured saasteainete osakesed on levinud välisõhku ning milliseid osakesi on õhukvaliteedi hindamiseks ja võimaliku ohu määramiseks vajalik mõõta. Täiendavalt asendatakse tabeli 2 ridades 4, 8, 23, 24, 27, 28, 29, 30 ja 32 nullid kriipsuga, et tagada lisades ühetaolisus ja vaatamata sellele, et SEVESO III direktiivis on kasutatud tühje lahtreid. Kriips väljendab ka selgemini, kui tühi lahter, et teatud juhtudel alammäär ja künniskogus puuduvad. Määruse lisas märkuste nimekirja punktis 11(a) asendatakse läbivalt numbrid „8 ja 9“ numbritega „9 ja 10“, kuna ekslikult viidatakse märkustele 8 ja 9, mitte märkustele 9 ja 10, mis vastavad SEVESO III direktiivi märkustele 14 ja 15. Märkuse 11 punkt a puudutab ammooniumnitraati (10/50) ehk nõuetele mittevastavat ainet ja väetist, mis ei läbi detonatsioonitesti. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse muuhulgas märkustes 9 ja 10 osutatud ammooniumnitraadipõhisele kompleksväetisele ja väetise segule, mille lõppkasutaja tagastab või on tagastanud tootjale, saatnud ajutiseks ladustamiseks või ümbertöötlemiskäitisele ümbertöötlemiseks, korduvkasutamiseks või töötlemiseks ohutuks kasutamiseks, sest need ei vasta enam märkuste 9 ja 10 nõuetele. Määruse lisa märkuste nimekirjas punktis 11(b) asendatakse numbrid „7“ ja „8“ numbritega „8“ ja „9“, kuna ekslikult viidatakse märkustele 7 ja 8, mitte märkustele 8 ja 9, mis vastavad SEVESO III direktiivi märkustele 13 ja 14. Sarnaselt lisa märkuse punktile 11(a) puudutab märkuse punkt 11(b) ammooniumnitraati (10/50) ehk nõuetele mittevastavat ainet ja väetist, mis ei läbi detonatsioonitesti. Sellel real olevaid piirväärtusi kohaldatakse märkustes 8 ja 9 osutatud ammooniumnitraadipõhisele kompleksväetisele ja väetise segule, mis ei vasta enam määruse (EÜ) nr 2003/2003 III-2 lisa nõuetele. Määruse lisa märkustes 8 kuni 13 sulgudes esitatud künniskoguseid suurõnnetuse ohuga ettevõtete määramiseks alammääradega täiendatakse ohtliku ettevõtte määramiseks täiendavate künniskogustega. SEVESO III direktiivi I lisa märkustes 13 kuni 18 on täpsustava infona lisatud juurde ammooniumnitraadi ja kaaliumnitraadi künniskogused suurõnnetuse ohuga B- ja A- 3 kategooria ettevõtete määramiseks. Eestis on riigisisese seadusandlusega kehtestatud täiendavad alammäärad ka C-kategooria ohtlike ettevõtete määramiseks, kellele kehtivad nimetatud märkustes sätestatud nõuded, mistõttu on vajalik täiendada märkusi 8 kuni 13 järgmiselt: a) märkuses 8 asendatakse piirkogused (5000/10 000) piirkogustega (1000/5000/10 000); b) märkuses 9 asendatakse piirkogused (1250/5000) piirkogustega (100/1250/5000); c) märkuses 10 asendatakse piirkogused (350/2500) piirkogustega (5/350/2500); d) märkuses 11 asendatakse piirkogused (10/50) piirkogustega (-/10/50); e) märkuses 12 asendatakse piirkogused (5000/10 000) piirkogustega (1000/5000/10 000); f) märkuses 13 asendatakse piirkogused (1250/5000) piirkogustega (100/1250/5000). Määruse § 2 kohaselt tehakse majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ järgmised muudatused: Punktiga 1 täiendatakse paragrahvi 1 lõiget 2 ning edaspidi tuleb teabelehele lisada esitamisel kaasa mõõtkavaga lähiümbruse plaan kui ka mõõtkavaga asendiplaan, hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt ei pea esitatavad plaanid olema mõõtkavas. Vaatamata sellele, et määruse § 4 lõike 3 punktis 1 on sätestatud, et asukoha ja selle ümbruse plaan tuleb esitada koos mõõtkavaga, siis kehtib kõnesolev nõue üksnes ohutusaruande kohta ning ei laiene teabelehe ja riskianalüüsi dokumentidele. Samuti täpsustatakse õigusselguse huvides paragrahvi 1 lõiget 2 sõnaga „ohtliku“, kuna määruses kasutatakse läbivalt mõistet „ohtlik kemikaal“, mitte lihtsalt kemikaal. Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 2 punkti 5 sarnaselt eelmises seletuskirja punktis toodule sõnadega „koos mõõtkavaga“. Sellisel juhul on tagatud, et ka ohtliku kemikaali käitleja riskianalüüsi dokumentide esitamisel õnnetuse tagajärgede ulatuse kirjeldamisel esitab mõõtkavaga piirkonna plaani. Punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 3 lõike 1 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt nimetatakse ohutuse tagamise süsteemis suurõnnetuse vältimise põhimõtted ja nende rakendamise kirjeldus, samas määruse paragrahvi 3 lõike 2 punktides 6 ja 7 on kasutatud väljendit suurõnnetuse vältimise poliitika ning paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 suurõnnetuse vältimise poliitika põhimõtted. Tulenevalt eeltoodust ühtlustatakse kasutatavad mõisted ning paragrahvi 3 lõike 1 sõnastuses täiendatakse tekstiosa „suurõnnetuse vältimise põhimõtted“ tekstiosaga „suurõnnetuse vältimise poliitika põhimõtted“. Punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 3 lõige 3 punkti 2 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt kajastatakse ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses suurõnnetuse ohu kindlaksmääramist ja hindamise tegevusest põhjustatud võimaliku suurõnnetuse ohu süstemaatilise kindlaksmääramise meetodite rakendamist ning suurõnnetuse ohu tõenäosuse ja tõsiduse hindamiseks vajalike meetodite kindlaksmääramist ja rakendamist. Euroopa Komisjon leidis, et Eesti ei võtnud nõuetekohaselt üle SEVESO III direktiivi III lisa punkti b alapunkti ii, kuna puudusid viited tava- ja erandkäitamisele ohtude kindlakstegemisel ja hindamisel, sealhulgas vajaduse korral allhankijate tegevusest tulenevate tõsiste ohtude süstemaatilise kindlakstegemise korra vastuvõtmisele. Tulenevalt Euroopa Komisjoni märkusest sõnastame ümber § 3 lg 3 p 2 ja asendame sõna „tegevusest“ sõnadega „tava- ja erandkäitamisest, sealhulgas olemasolul alltöövõtjate poolsest 4 tegevusest“ ning lisaks juba kehtivas sõnastuses „suurõnnetuse ohu tõenäosuse ja tõsiduse hindamiseks vajalike meetodite kindlaksmääramisele ja rakendamisele“ lisame juurde korra vastuvõtmise osa. Paragrahvi 3 lõige 3 punkti 3 sõnastust muudetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt kajastatakse ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses töökorralduslikud meetmed kemikaali käitlemisega seotud üksikute protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi, tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist, rakendamist ning õpetamist. Euroopa Komisjon on viidanud, et Eesti ei võtnud nõuetekohaselt üle SEVESO III direktiivi III lisa punkti b alapunkti iii, sest riigisisesest sättest on välja jäetud enamik direktiivi nõude elementidest, näiteks ei ole selge, millised on riigisiseses sättes osutatud „tegutsemismeetodid ja -juhised“. Kehtiva määruse § 3 lg 3 p-s 3 on mh sätestatud, et kirjeldatakse kemikaali käitlemise tegutsemismeetodeid ja -juhiseid, mille all ongi mõeldud direktiivis sätestatud parimaid seire- ja kontrollitavasid käsitleva teabega arvestamist, vähendamaks süsteemi rikke ohtu, samuti käitisesse paigaldatud seadmete vananemise ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimist ning kontrollimist käitise seadmete seisundi seire ja kontrollimise strateegia ja metoodika kohta (sh sobivad järelmeetmed ja vajalikud vastumeetmed) kohta. Seega täiendatakse olemasolevat sõnastust üksnes osas, mis puudutab ettevõtte häireolukorras toimimist ja ajutist seiskamist. Paragrahvi 3 lõige 3 punkti 4 sõnastust muudetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt kajastatakse ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses muudatuse juhtimises selliseid reegleid ja tegutsemisviise, millest lähtutakse käitises muudatuse kavandamisel või uue käitise, seadme või tehnoloogia kavandamisel. Euroopa Komisjon leidis, et Eesti ei võtnud nõuetekohaselt üle SEVESO III direktiivi III lisa punkti b alapunkti iv, kuna „uute käitiste, protsesside või hoidlate planeerimise või nende muutmise kavandamisele“ viitamise asemel viidatakse riigisiseselt § 3 lg 3 p-s 4 „käitises muudatuse kavandamisele või uue käitise, seadme või tehnoloogia kavandamisele“. Kuna määruse § 3 lg 3 p 4 sõnastus peab ära katma ka protsesside ja hoidlate planeerimise ning kavandamise, muudetakse sätte sõnastust ning edaspidi kirjeldatakse muudatuse juhtimises selliseid reegleid ja tegutsemisviise, millest lähtutakse uue käitise, seadme, protsessi, tehnoloogia või hoidla planeerimisel või nende muutmise kavandamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel. Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 3 lõike 3 punktide 6 ja 7 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt kirjeldab ohutuse tagamise süsteemi tegevuse jälgimine menetluse rakendamist, mille põhjal hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist. Menetlus peab hõlmama suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ning kaitsemeetmete analüüsi. Euroopa Komisjon viitas, et SEVESO III direktiivi III lisa punkti b alapunkti vi ei ole nõuetekohaselt üle võetud, kuna riigisisesest sättest on välja jäetud sõna „vastuvõtmine“ ja viidatakse ebamääraselt kaitsemeetmete analüüsile, selle asemel, et sätestada, et aruandlus peaks hõlmama eelkõige neid juhtumeid, mis hõlmavad kaitsemeetmete puudujääke ning nende uurimiseks ja saadud õppetundide põhjal järelmeetmete võtmist. Samuti võiksid menetlused hõlmata ka tulemuslikkuse näitajaid, nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad ja muud asjakohased näitajad. Euroopa Komisjon ei ole täpsustanud, kas menetlused peavad hõlmama tulemuslikkuse näitajaid või muid asjakohaseid näitajaid, sest säte on sõnastatud tingivas kõneviisis ja lõpuni sisustamata. Seetõttu seda täiendust määrusesse ei lisata. 5 Võttes arvesse Euroopa Komisjoni etteheidet, sõnastatakse paragrahvi 3 lg 3 p 6 selliselt, et tegevuse jälgimisel kirjeldatakse sellise menetluse vastuvõtmist ja rakendamist, mille põhjal hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist. Menetlus peab hõlmama suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja järelmeetmete võtmist, eriti kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke. Paragrahvi 3 lõige 3 punkti 7 sõnastust muudetakse. Kehtiva sõnastuse kohaselt kirjeldab ohutuse tagamise süsteemi auditi ja juhtkonnapoolne ülevaatus suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilist auditeerimist ning juhtkonna dokumenteeritud ülevaatust suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimise ja ajakohastamise kohta. Euroopa Komisjon viitas, et SEVESO III direktiivi III lisa punkti b alapunkti vii ei ole nõuetekohaselt üle võetud, sest riigisisene säte erineb direktiivi nõude mitmes aspektis, eelkõige viitab riigisisene säte „dokumenteeritud ülevaatusele suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimise ja ajakohastamise kohta“, selle asemel, et viidata „suurõnnetuse vältimise põhimõtete ja ohutuse juhtimise süsteemi toimimise ja ajakohastamise dokumenteeritud läbivaatamisele“. Riigisisesest sättest on välja jäetud mitu direktiivi nõude elementi, mis on vajalikud direktiivi nõuetekohaseks rakendamiseks: korrapärase süstemaatilise hindamise menetluste vastuvõtmine ja rakendamine, sealhulgas auditi ja läbivaatamisega kindlaks tehtud vajalike muudatuste kavandamine ja kasutusse võtmine. Tulenevalt Euroopa Komisjoni etteheitest täpsustatakse § 3 lg 3 p 7 sõnastust selliselt, et ohutuse süsteemi tagamise auditi ja juhtkonnapoolne ülevaatus kirjeldab suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilise hindamise menetluste vastuvõtmist, rakendamist ja süstemaatilist auditeerimist ning juhtkonna dokumenteeritud ülevaatust suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimise ja ajakohastamise kohta, sealhulgas auditi ja läbivaatamisega kindlaks tehtud vajalike muudatuste kavandamist ja kasutusse võtmist. Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 5 lõiget 1 punktiga 4, mille kohaselt ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan peab kirjeldama ka rakendamise meetmeid kaitsmaks inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda suurõnnetuse mõju eest. Muudatused on tingitud Euroopa Komisjoni märkusest, mille kohaselt ei võtnud Eesti SEVESO III direktiivi artikkel 12 lg 3 nõuetekohaselt üle. Nõustume Komisjoni seisukohaga, et ülevõtmine ei olnud korrektne, kuna riigisiseses õiguses ei olnud üle võetud punkti b, mille kohaselt tuleb plaanides seada eesmärgiks kirjeldada vajalikke meetmeid, et kaitsta inimeste elu, tervist, vara ja keskkonda suurõnnetuste mõju eest. Punktiga 7 muudetakse paragrahvi 8 lõike 1 sissejuhatava tekstiosa sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab suurõnnetuse ohuga ettevõte ja ohtliku ettevõtte käitaja ohtliku kemikaaliga toimunud õnnetusest teatama Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning kohaliku omavalitsuse üksusele. Paragrahvi 8 lõikes 1 täpsustatakse, et ohtliku kemikaaliga toimunud õnnetuse kohta tuleb esitada teave järelevalveasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30. kalendripäeval. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuli seda teha üksnes 30 kalendripäeva jooksul. SEVESO III direktiivi mõte on, et õnnetuse asjaolud, kui need teada on, tuleb koheselt teatavaks teha järelevalveasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksusele. 6 Punktiga 8 sätestatakse paragrahvi 8 lõikes 2 uus nõue, mille kohaselt õnnetuse hilisema uurimise käigus täpsustunud asjaoludest tuleb sellekohane teave, sh tehtud järeldused, edastada järelevalveasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksusele esimesel võimalusel, nii nagu näeb ette SEVESO III direktiiv. Euroopa Komisjon heitis Eestile ette, et SEVESO III direktiivi artikkel 16 lg 1 punkt d ei ole nõuetekohaselt üle võetud, kuna käitajal puudub kohustus pärast suurõnnetust teavet ajakohastada, kui ilmnevad täiendavad asjaolud, mille tõttu olemasolev teave või tehtud järeldused muutuvad. Nõustume Euroopa Komisjoni seisukohaga ning sellest tulenevalt täiendatakse paragrahvi 8 lõikega 2. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul on otsene kokkupuude Euroopa Liidu õigusega, täpsemalt SEVESO III direktiiviga, kust tulenevad nõuded ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta. Määruse eelnõu vastab SEVESO III direktiivis toodule. 4. Määruse mõjud 1. Mõjude kriteeriumid ja sihtrühmad Mõjude olulisuse hindamisel lähtutakse neljast kriteeriumist: 1. Mõjutatud sihtrühma suurus; 2. Mõju ulatus; 3. Mõju avaldumise sagedus; 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad 1.2 Sihtrühm 2 – järelevalveasutused 1.1 Sihtrühm 1 – ettevõtjad 1. Suurõnnetuse ohuga ettevõtteid, keda kõnesolevad muudatused puudutavad, on üle 60. 2. Eelnõuga kaasneva mõju ulatus sihtrühmale 1 on tänastele andmetele tuginedes pigem väheoluline, kuna eelnõu muudatustega täpsustatakse üksnes kehtivat regulatsiooni. 3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 1 jääb pigem samale tasemele nagu on kehtiva õiguse kohaselt. Võimalik, et osa ohtlikke ettevõtteid peavad vähesel määral täiendama nõutud dokumente, nagu ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus ja hädaolukorra lahendamise plaan. 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale 1 on väike, sest määruse muudatuste jõustumise järel kehtivad nõuded üksnes täpsustuvad. 1.2 Sihtrühm 2 - järelevalveasutused 1. Sihtrühma 2 moodustavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Päästeamet. Need on järelevalveasutused, kes teostavad antud valdkonnas järelevalvet ning muudatustega nende pädevuste osas muutust ei toimu. 7 2. Mõju ulatus sihtrühmale 2 ei muutu, kuna täpsustatakse olemasolevaid nõudeid. 3. Mõju avaldumise sagedus sihtrühmale 2 võib vähesel määral suureneda, kui ettevõtted hakkavad dokumente uuendama ning need tuleb kooskõlastada järelevalveasutustega. Samas on teada, et SEVESO III direktiivi nõudeid praktikas rakendatakse ning suuri sisulisi muutusi dokumentides ette ei ole näha. 4. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühma 2 jaoks on madal. Pigem jääb järelevalveasutuste töökoormus samale tasemele, mis oli siiani. Määrusel puudub mõju või on mõju neutraalne järgmistes küsimustes: - sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; - mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele; - mõju regionaalarengule; - mõju elu- ja looduskeskkonnale. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Samuti ei laeku selle määruse rakendamisega seonduvalt tulusid. Kuna määrusega kaasnevad muudatused on olukorda täpsustavad, ei eelda nende rakendamine märkimisväärseid tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrusega tehakse korrektuure tingituna SEVESO III direktiivi mittenõuetekohasest ülevõtmisest, puudub vajadus rakendamise üleminekuajaks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile eelnõude infosüsteem vahendusel. Nimetatud asutused kooskõlastasid eelnõu märkustega, mis on leitavad seletuskirja lisast. Määruse eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile ja Eesti Keemiatööstuse Liidule. Päästeamet ja Keemiatööstuse Liit arvamust ei avaldanud ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastas märkused 19. ja 22. aprillil 2021.a. e-kirjadega ning need on samuti leitavad seletuskirja lisast. 8 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ ja 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja määrus, mittearvestamise põhjus paragrahv, lõige, punkt Keskkonnaministe määrus nr 10 Eelnõu § 1 punkt 1 muutmisel palume kasutada termini Arvestatud ja selgitatud. erium lisa „sissehingatav pulber“ asemel välisõhu valdkonnas kasutatavat Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu osakeste vastavat klassifikatsiooni (PM10 või PM2,5), et direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega õnnetuse korral oleks selge, kui suurte osakestega on tegemist ja seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning milliseid osakesi on vaja mõõta. nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi SEVESO III direktiiv) kasutatakse terminit sissehingatav pulber, siis soovitud asendust klassifikatsiooniga määruse eelnõu tekstis ei tehta, kuid täiendav selgitus lisatakse seletuskirja. Seletuskirja täiendatakse tekstiosaga „Välisõhu valdkonnas vastavad sissehingatavale pulbrile eriti peened osakesed PM2,5, (atmosfääriõhu kaitse seadus § 33 lg 3). Võrdlus on oluline, näidates õnnetuse korral, kui suured saasteainete osakesed on levinud välisõhku ning milliseid osakesi on õhukvaliteedi hindamiseks ja võimaliku ohu määramiseks vaja mõõta.“ Siseministeerium määrus nr 10 1. Majandus ja taristuministri 2. veebruari 2016. a määruses nr Arvestatud. lisa 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise Määruse lisa tabeli 2 rea 11 viimases veerus kord“ muudetakse määruse lisa tabeli 2 rida 11 järgmiselt: on kriips asendatud 1-ga. 11. Nikliühendid sissehingatava pulbri kujul: nikkelmonooksiid, nikkeldioksiid, nikkelsulfiid, trinikkeldisulfiid, dinikkeltrioksiid (kõikides veergudes kriipus). Ettepanek: Viimases veerus peaks aga olema number „1“, sest eelnõu muutmisel tuleks muuta ohtliku ettevõtte alammäära ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte künniskoguse väärtust (ehk väärtuse „0“ asemele tuleb „-„). Kuid kehtima peab jääma A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte künniskoguse väärtus ehk „1“. Seega palume muudetavas tabeliosas teha vastav täiendus. määrus nr 18 2. Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18 §- 3 lg-d 6 ja „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele 7 dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ tehakse järgmised muudatused: 2.1 paragrahvi 3 lõike 3 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: Mittearvestatud ja selgitatud. „6) tegevuse jälgimine – kirjeldatakse sellise menetluse rakendamist, mille põhjal hinnatakse suurõnnetuse vältimise Muudatusettepanekuga, asendada sõna poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste „poliitika“ sõnaga „põhimõtte“ ei avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist, hõlmates arvestatud, kuna SEVESO III direktiivis suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja (ingliskeelne versioon) kasutatakse samuti järelmeetmete võtmist ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud väljendit „major accident prevention puudujääke; policy“. 7) audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus – kirjeldatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilise hindamise menetluste vastuvõtmist, rakendamist ja süstemaatilist auditeerimist ning suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimist ja ajakohastamist ning auditi ja läbivaatamisega kindlaks tehtud vajalike muudatuste kavandamist ja kasutusse võtmist.“ Ettepanek on sõnastada paragrahvi 3 lõike 3 punktid 6 ja 7 järgmiselt: paragrahvi 3 lõike 3 punkt 6: tegevuse jälgimine – Ettepanekus toodud lause „Samuti peab kirjeldatakse sellise menetluse rakendamist, mille põhjal menetlus hõlmama ohutusalase hinnatakse suurõnnetuse vältimise põhimõtte ja ohutuse tulemuslikkuse näitajaid koos muude tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende võimalike asjakohaste näitajatega.“ lisati analüüsimist ja kõrvaldamist, hõlmates suurõnnetuse ja seletuskirja, kuna Euroopa Komisjon ei õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja järelmeetmete võtmist täpsustanud rikkumismenetluses, kas ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke. Samuti peab menetlused peavad hõlmama menetlus hõlmama ohutusalase tulemuslikkuse näitajaid koos tulemuslikkuse näitajaid või muid muude võimalike asjakohaste näitajatega; asjakohaseid näitajaid. Lisaks on säte sõnastatud tingivas kõneviisis ja lõpuni paragrahvi 3 lõike 3 punkt 7: audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus sisustamata ning selline sätte täiendamine – kirjeldatakse suurõnnetuse vältimise põhimõtte ja ohutuse vähendaks õigusselgust. tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilise hindamise menetluste vastuvõtmist, rakendamist ja süstemaatilist auditeerimist ning suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimist ja ajakohastamist ning auditi ja läbivaatamisega kindlaks tehtud vajalike muudatuste kavandamist ja kasutusse võtmist. Selliselt on jätkuvalt arusaadavad nõuete sisud, kuid sõnastus vastab täpsemalt Seveso III direktiivile, mis on ka tehtavate muudatuste peamine eesmärk. Mittearvestatud ja selgitatud. määrus nr 18 2.2 paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises § 5 lg 1 p 4 sõnastuses: „4) rakendada vajalikke meetmeid, et kaitsta inimese elu, tervist, keskkonda ja vara suurõnnetuse mõju eest.“ Muudatusettepanekuga ei arvestatud. Vaata määruse § 3 lg 6 selgitust. määrus nr 18 Ettepanek on kogu paragrahvi 5 lõiget 1 muuta ja sõnastada Mittearvestatud ja selgitatud. §5 järgmiselt: „(1) Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani eesmärk on: Leiame, et pakutud lahendus on igati toimiv 1) anda juhiseid, kuidas ohjeldada ja kontrolli alla saada ning mõistlikum on lisada üks punkt, kui õnnetust, et minimeerida selle tagajärgi ja piirata mõju inimese hakata kogu lõiget ümber sõnastama. elule, tervisele, keskkonnale ja varale; 2) rakendada vajalikke meetmeid, et kaitsta inimese elu, tervist, Tulenevalt eeltoodust ei arvestatud § 5 keskkonda ja vara suurõnnetuse mõju eest; lõike 1 muudatusettepanekuga. 3) edastada vajalik teave avalikkusele ja piirkonna asutustele; 4) kirjeldada, kuidas keskkond suurõnnetuse järel taastatakse ja puhastatakse.“ Selgitame, et lähtuvalt hädaolukorra lahendamise plaani eesmärkide loogilisest järjestusest, tuleks paragrahvi 5 lõike 1 täiendus tõsta loetelus teisele positsioonile (punktiks 2). Loogiliselt tuleb siis selle lisamise korral muuta kehtiva määruse paragrahvi 5 lõike 1 punktid 2 ja 3 punktideks 3 ja 4. määrus nr 18 Lisaks teeme ettepaneku täiendada kehtiva määruse paragrahvi § 5 lg 1 p 1 5 lõike 1 punkti 1 sõnastust. Kehtivas sõnastuses „anda juhiseid, Mittearvestatud ja selgitatud. kuidas ohjeldada õnnetust, et minimeerida selle tagajärgi ja Sõna „ohjeldama“ hõlmab ka kontrolli alla piirata mõju, mida see avaldab inimese tervisele, keskkonnale ja saamist, mistõttu muudatusettepanek varale“ puudub viide „kontrolli alla saamise kohta“. Seega peaks täiendada sätet sõnadega „kontrolli alla uus sõnastus lähtuvalt Seveso III direktiivi artikkel 12 lõige 3 saada“ ei ole asjakohane. punktis a olema: „anda juhiseid, kuidas ohjeldada ja kontrolli alla saada õnnetust, et minimeerida selle tagajärgi ja piirata mõju, mida see avaldab inimese elule, tervisele, keskkonnale ja varale.“ määrus nr 18 2.3 paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: Mittearvestatud ja selgitatud. § 8 lg 2 „(2) Kui hilisema uurimise käigus ilmnevad täiendavad asjaolud, mille tõttu lõikes 1 nimetatud teave muutub, tuleb Selgitame, et teave hõlmab ka järeldusi ja ajakohastatud teave esitada esimesel võimalusel Päästeametile, nende muudatusi ning sellekohast täiendust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku määruse eelnõusse ei lisatud. Küll aga omavalitsuse üksusele.“ täiendati seletuskirja, kus õnnetuse Ettepanek on seotud asjaoluga, et lisaks ajakohastatud teabe hilisema uurimise käigus täpsustunud esitamisele (viide lõikele 1) tuleb Seveso III direktiivi artikkel asjaoludest tuleb sellekohane teave, sh 16 lõige 1 punkti d kohaselt teavitada ka siis, kui „teave või tehtud järeldused edastada tehtud järeldused muutuvad“. Seega palume sõnastust täiendada järelevalveasutustele ja kohaliku järgmiselt: „(2) Kui hilisema uurimise käigus ilmnevad omavalitsuse üksusele esimesel täiendavad asjaolud, mille tõttu lõikes 1 nimetatud teave või võimalusel, nii nagu näeb ette SEVESO III tehtud järeldused muutuvad, tuleb ajakohastatud teave esitada direktiiv. esimesel võimalusel Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku omavalitsuse üksusele.“. Selliselt säilib nõude mõte, kuid sõnastus vastab täpsemalt direktiivi mõttele. Mittearvestatud ja selgitatud. määrus nr 18 2.4 Teeme ettepaneku lisada eelnõusse paragrahvi 3 lõike 3 § 3 lg 3 p 5 punkti 5 muutmine. Kehtiv sõnastus on: „hädaolukorraks SEVESO III direktiivis (ingliskeelne valmisolek – kirjeldatakse süstemaatilise analüüsiga versioon) kasutatakse terminit ettenähtavaid hädaolukordi ja ettevõtte hädaolukorra „emergency“, seetõttu jäetakse lahendamise plaani ettevalmistamist, kontrollimist ja muudatusettepanek asendada sõna ülevaatamist ning hädaolukorra eriväljaõppe tagamist. „hädaolukord“ sõnaga „õnnetusjuhtum“, Hädaolukorras käitumise koolituse peavad läbima kogu personal arvestamata. Mis puudutab § 5 lg 3 p 3 ja alltöövõtjad.“ Põhjendus: nimetatud punktis kasutatakse mõistet sõnastust, kus on kasutatud sõna „hädaolukord“, kuid kemikaaliseaduses kasutatakse mõistet „õnnetusjuhtumid“, siis on see korrektne, „suurõnnetus“ ning Seveso III direktiivi lisa III kasutab mõistet kuna SEVESO III direktiivis kasutatakse „õnnetusjuhtumid“. Kuna mõiste „õnnetusjuhtumid“ on „major accident“. kooskõlas ka kehtiva määruse paragrahvi 5 lõike 3 punkti 3 sõnastusega: „mis tahes võimaliku ja suurõnnetuse käivitumise seisukohalt olulise olukorra või sündmuse“, siis on meie ettepanek muuta ja sõnastada paragrahvi 3 lõike 3 punkt 5 järgmiselt: „hädaolukorraks valmisolek – kirjeldatakse süstemaatilise analüüsiga ettenähtavaid õnnetusjuhtumeid ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani ettevalmistamist, kontrollimist ja ülevaatamist ning eriväljaõppe tagamist. Hädaolukorra lahendamise plaani katsetamise koolituse peavad läbima kogu personal ja alltöövõtjad“. Arvamuse esitaja Teeme järgmised ettepanekud: Mittearvestatud ja selgitatud. (arvamus edastatud Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika e-kirjadega 19. ja määrus nr 10 1) § 1 lg 1 ja 2 – nimetada ära, et mõeldud on Celsiuse kraadi 22.04.2021) § 1 lg-d 1 ja 2 ning mõõtühiku kilopaskalit järel on sulgudes selle lühend kPa. eeskirja Paranduse eesmärk on täpsustada, millises skaalas tuleks (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011 Tarbijakaitse ja temperatuuri vaadelda, sest SI-süsteemis on peamiseks skaalaks 228) § 51 ja § 19 lg-le 1 välditakse Tehnilise kelvin (K). Lühend kPa jällegi annab ette mõõtühiku sellisel seaduseelnõu (sh määruse eelnõu) tekstis Järelevalve Amet kujul nagu seda tehnilistes dokumentides märgitakse. lühendeid, sulgusid ja tähiseid. Lühendeid ei lisata määruses ega määruse lisas. määrus nr 10 2) § 2 lg 4 – kuna § 3 kuni 5 nimetatakse eraldi kasutatava Arvestatud. § 2 lg 4 kemikaali koguse alamäära ja künniskogust, siis asendada sõna Määruse nr 10 § 2 lg-s 4 on asendatud sõna ’piirmäärast’ sõnadega ’alammäärast või künniskogusest’. „piirmäärast“ sõnadega „alammäärast ja künniskogusest“. määrus nr 10 3) Asendada läbivalt ’ohtlik aine’ mõistega ’ohtlik kemikaal’. Mittearvestatud ja selgitatud. Eesti õigusruumis aine = kemikaal, aga kõik kemikaalid ≠ aine. Ka KeMSi § 3 lg 2 ütleb, et ohtlik kemikaal on aine või segu, Euroopa Komisjon eelmise aasta mistõttu ei ole minu hinnangul õigustatud alustada sätet rikkumismenetluses heitis Eestile ette, et mõistega ’ohtlik kemikaal’ ning edasi kasutada mõistet ’ohtlik Eesti ei ole kasutanud mõistet „ohtlik aine“ aine’. nii nagu on seda tehtud SEVESO III direktiivis, vaid sellel asemel on kasutatud mõistet „ohtlik kemikaal“. Selgitasime Euroopa Komisjonile, et riigisiseses õiguses on kasutusel „ohtlik kemikaal“, kuna see hõlmab nii aineid kui segusid. Hetkel ei ole veel Euroopa Komisjoni tagasiside saabunud, kui Komisjon kiidab eeltoodud lähenemise heaks, saame edaspidi õigusakti muuta. määrus nr 10 4) § 2 lg 9 ja 10 – kuna mõeldud on mitut ohukategooriat, siis § 2 lg-d 9 ja tuleks sõna ’ohukategooriasse’ kasutada mitmuse vormis Arvestatud. 10 ’ohukategooriatesse’. Määruse nr 10 § 2 lg-tes 9 ja 10 asendati sõna „ohukategooriasse“ sõnaga „ohukategooriatesse“. määrus nr 10 5) § 4 lg 1 – juurde on lisatud sõnad ’käideldav kogus’, et Arvestatud. § 4 lg 1 ühtlustada sõnastust § 5 lõikes 1 kasutatuga. Määruse nr 10 § 4 lg-t täiendati sõnadega „käideldav kogus“. määrus nr 10 6) § 5 lg 1 – esiteks: viidet määruse lisa tabelile 2 on täiendatud Arvestatud. § 5 lg 1 viitega veerule 1 sarnaselt § 3 ja 4 lõigetes 1 esitatud viidetega; teiseks: kustutada ’B-kategooria ettevõtte’, kuna sellele järgnev Määruse 10 § 5 lg-s 1 asendati sõnad selgitus annab täpse viite eelmisele paragrahvile ja puudub „tabelis 2“ sõnadega „tabeli 2 veerus 1“ ja sisuline vajadus täiendada seda taolise täpsustusega. kustutati sõnad „B-kategooria ettevõtte“. määrus nr 10 Täiendav küsimus on seotud osaga, kus ühel juhul kasutatakse Arvestatud. § 2 lg 7 ja lisa sõna ’füüsikaline’ ja teisel juhul ’füüsiline’. Tuleb nentida, et inglise keeles on mõlema sõna jaoks kasutusel üks Määruse 10 § 2 lg-s 7 ja lisa tabeli 1 sõna ’physical’, mis tähendab sama asja, olenevalt kontekstist. alapealkirja P-osas asendati sõna Eelkõige mõeldakse sõna ’füüsikaline’, mistõttu tuleks määruse „füüsiline“ sõnaga „füüsikaline“. tekstis ja lisas asendada sõna ’füüsiline’ sõnaga ’füüsikaline’. määrus nr 10 Meil on juba olukord, kus määruse nr 10 lisa tabelis 1 on Arvestatud. lisa ohukategooriate H4 ja H5 juures B- ja A-kategooria künniskoguste väljad jäetud tühjaks (mitte ei ole kasutatud Määruse lisa tabeli 1 ridades H4 ja H5 ning kriipsu), kuna Seveso direktiivi kohaselt ei ole seal lisa tabeli 2 ridades 4, 8, 11, 23, 24, 27, 28, künniskoguseid. Sama loogikat võiks kasutada ka tabelis 2 – kui 29, 30, 32 asendati 0 või tühi lahter puudub alamäär või künniskogus, siis me ei kasuta selle kriipsuga. esitamiseks ’-’ (kriipsu), aga jätame välja tühjaks nagu on ka Seveso direktiivis. Kui nüüd tuleks argument, et me ei saa tabeli 2 juures välju tühjaks jätta, siis tuleks korrigeerida ka tabelit 1 vastavalt ehk lisada ohukategooriate H4 ja H5 juurde kriipsud, et oleks tagatud ühetaolisus. Tulenevalt sellest võiks eelnõu § 1 puntki 1 ettepanek olla, et määruse lisa tabeli 2 ridades 4, 8, 11, 23, 24, 27, 28, 29, 30, 32 asendada väärtus „0“ (null) tühja lahtriga. määruse nr Eelnõu § 1 punktis 2 on tekst: määruse lisa märkuse 11 punktis Arvestatud. 10 lisa a asendatakse tekstiosa „8 ja 9“ tekstiosaga „9 ja 10“. Ka punktis b on viited nihkes valedele märkustele. Märkuse 11 punktis b asendati numbrid Eelnõu §-s 1 tuleks täiendada punkti 2 või siis lisada punkt 3, „7“ ja „8“ vastavalt numbritega „8“ ja mis ütleb, et määruse lisa märkuse 11 punkt b sõnastatakse „9“. ümber järgmiselt: märkuse 8 punktis a ja märkuses 9 nimetatud väetise suhtes, mis ei vasta enam määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisa III-2 nõuetele. määrus nr 18 Palume sõnastada määruse § 1 lg 2 järgnevalt: ’Teabelehele Arvestatud. § 1 lg 2 lisatakse käitise lähiümbruse plaan ja asendiplaan koos mõõtkavaga, millele märgitakse ohtliku kemikaali käitamise Määruse nr 18 § 1 lg-t 2 täiendati sõnadega kohad ning ohtliku kemikaali käitlemiskoha juurde- ja „mõõtkavaga“ ja „ohtliku“. läbipääsuteed.’ Määruses on küll § 4 lõike 3 punktis 1 öeldud, et asukoha ja selle ümbruse plaan tuleks esitada koos mõõtkavaga, kuid see kehtiks ainult ohutusaruande kohta ning minu arvates ei saaks seda laiendada teabelehele ja riskianalüüsile. Samas see võiks olla universaalne lähenemine kõikide kohustuslike dokumentide üleselt, kus esitatakse mingit plaani/kaarti/aerofotot, et mõõtkava lisamine on kohustuslik. määrus nr 18 määruse nr 18 § 2 punkt 5 vajaks samasugust plaani mõõtkava Arvestatud. §2p5 osas täiendust, siis oleks ka riskianalüüs kaetud ning uus sõnastus võiks olla järgnev: Määruse nr 18 § 2 p 5 täiendati sõnadega ’Õnnetuse tagajärgede raskuse ja ulatuse hinnang ning kirjeldus. „koos mõõtkavaga“. Õnnetuse tagajärgede raskuse hindamisel ja kirjeldamisel nimetatakse ohualasse jäävate inimeste ligikaudne arv, keskkonnakahjustused, materiaalne kahju ja ettevõtte ressursid tagajärgede likvideerimiseks. Õnnetuse tagajärgede ulatuse kirjeldamisel esitatakse selle piirkonna plaan koos mõõtkavaga, mida käitisest lähtuv õnnetus võib mõjutada, ja ohuallika koordinaadid ning määratakse ohuala. Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtutakse käesoleva määruse lisa ohuala parameetritest või muudest parameetritest, kui lisas sätestatut ei ole võimalik rakendada.’
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel