30.04.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Ministri määruste muutmise määruse eelnõuga (edaspidi ka eelnõu) tehtavad muudatused on
tingitud mitmest asjaolust.
Esiteks on muudetud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lõikes
6 sätestatud piirmäära, alates millest tuleb mittehankijal teenuseid sisse ostes järgida
riigihangete seaduse §-s 3 toodud üldpõhimõtteid. Kuna ministri poolt kehtestatud
toetusmeetmete määrustes on sellest kohustusest tulenevalt sätestatud kolme pakkumise
võtmise kohustus, nimetades konkreetselt STS § 26 lg 6 varem kehtinud redaktsioonis
kajastatud 5000 eurot, on vajalik meetme määruste muudatus selliselt, et summa asemele
viidatakse STS § 26 lõikele 6. Sel moel kohaldub STSi vastava sätte muutmisel suurendatud
piirmäär automaatselt ka meetme määrustele.
Teiseks on ministri määrustega kehtestatud toetusmeetmete määruseid vaja muuta lähtuvalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006
muutmisest. Muudatuste kohaselt muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse artikli
3 lõike 3 punkti d sõnastust selliselt, et vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 kohast
toetust ei käsitleta raskustes olevate ettevõtjatena. Ehk siis teisisõnu ei pea vähese tähtsusega
abi andmisel taotleja raskustes olemist kontrollima. Eeltoodu tõttu on vajalik muuta
toetusmeetmete määruseid, mille alusel antakse vähese tähtsusega abi ning välja võtta sätted,
milles on selgesõnaliselt välistatud abi andmine raskustes olevale ettevõtjale.
Kolmandaks on vajalik ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruses nr 131
„Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ täpsustada teenuseosutaja
definitsiooni, märkides ära eraõiguslike teadusarendusasutuste positiivse evalveerimise nõude,
mis tagab teenuseosutaja piisava pädevuse. Lisaks määrusele on lisatud Euroopa Liidu COVID
19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamise ning majanduse
taastamise ettevalmistamise (edaspidi React EU) tegevustega. Sellest tulenevalt lisatakse
osadesse määrustesse tingimused, mis võimaldavad leevendada COVID-19 pandeemiaga
seotud kriisi tagajärgi ja majanduse elavdamise raames kasutada täiendavaid vahendeid.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu
osakonna ekspert Kaie Nurmik (tel 639 7651,
[email protected]) ja välisvahendite
osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (tel 639 7618,
[email protected]) koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse jurist Terje
Kleemann (tel 627 9340,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak
(tel 715 3403,
[email protected]).
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 11 paragrahvist.
Paragrahviga 1 punktiga 1 muudetakse väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri
2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused“ muudetakse
määruses paragrahvi 8 lõikes 1 toodud abikõlblikkuse perioodi ning pikendatakse seda seniselt
31.detsembrist 2022 31.augustini 2023. Muudatuse järgselt on määrus kooskõlas perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 2 punktiga 6, mille kohaselt võib
abikõlblikkuse periood olla kuni 31.detsembrini 2023.
Punktiga 2 § 34 lõike 1 punkti 4 sõnastust lähtuvalt vajadusest asendada konkreetne summa
viitega STS § 26 lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i
tingimustega. Samuti on viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine
ilma meetme määruse muutmise vajaduseta.
Paragrahviga 2 muudetakse väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruses
nr 20 „Starditoetus“ § 13 lõike 2 punkti 5 ning täiendatakse punktiga 51. Muudatusega
sätestatakse kaks tingimust, millele taotlus peab vastama. Eelnevalt on need tingimused
sisaldunud punktis 5, kuid selguse huvides sõnastatakse tingimus kahe erineva punktiga. Punkti
5 seatakse tingimus, mille raames vaadatakse taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta
finantstulemusi. Punktis 51 seatakse tingimus, mille raames hinnatakse taotluse esitamise kogu
majandusaasta finantstulemusi ning mille kohaselt ei tohi müügitulu ega bilansimaht taotluse
esitamise majandusaastal ületada 80 000 eurot. Nimetatud nõudele vastamiseks tuleb vaadata
taotluse esitamise majandusaastal kokku saavutatud müügitulu ja bilansimahtu ning seda
tehakse taotluse esitamise kvartalile eelneva kvartali lõpu seisuga. Näiteks, kui esitatakse
taotlus oktoobris, siis kajastatakse müügitulu ja bilansimahtu taotluse esitamisele eelneva
kvartali (st III kvartal) lõpu seisul, st perioodil 1. jaanuar kuni 31. september.
Paragrahviga 3 muudetakse ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite
arendamise toetamise tingimused ja kord“ § 6 lõike 2 punkti 2 sõnastust täpsustatakse lisades
lause alguses olevale sõnale „klastri“ järgi sõna „ühisturundustegevuste“. Punkti sõnastus
muudetakse ühemõttelisemaks, tuues välja, et tegevusena viib klaster ellu
ühisturundustegevusi, mitte klastrit, mis on olemuselt koostöövorm.
Paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja lausesse lisatakse viide sama lõike punktile 11. Muudatusega
tuuakse välja, et nii arendustegevuse kui ka arendusprojekti abikõlblikud kulud peavad vastama
käesoleva määruses sätestatud piirmääradele ja olema suunatud määruse §-s 2 sätestatud toetuse
andmise eesmärgi ja tulemusnäitajate saavutamisele.
Paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse täpne summa viitega STS § 26 lõikele 6. Muudatus on
vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti on viitamise teel tagatud
iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine ilma meetme määruse muutmise vajaduseta.
Paragrahviga 4 muudetakse ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131
„Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ § 1 lõiget 4, § 4 lõike 6
punkti 6 ja § 4 lõiget 7.
Määruse paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles on sätestatud raskustes oleva
ettevõtja toetamise keeld, mis aga lähtuvalt Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF)
määruse1 muudatusest ei ole enam keelatud. Kuivõrd ministri määruse alusel antakse
ettevõtjatele ka vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ning ERF määruse art 3 lg 3 kohaselt ei
loeta raskustes olevateks ettevõtjaid, kes saavad riigiabi ajutise raamistiku või komisjoni VTA
määruse nr 1407/2013 kohast toetust, siis antud muudatuse tulemusena võib edaspidi VTA-d
anda ka raskustes olevale ettevõtjale. GBER abi andmisel kontrollitakse raskustes olemist
endiselt ja nimetatud nõue on kaetud üldise GBER viite kaudu.
Paragrahv 4 lõike 6 punktis 6 lisatakse, et teadus- ja arendusasutus peab olema positiivselt
evalveeritud, mis tagab teenuseosutaja piisava pädevuse.
Paragrahvi 4 lõikes 7 ja § 22 lõikes 7 parandatakse ära ekslik viide.
Paragrahviga 5 muudetakse ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruses nr 2 „Ettevõtte
arenguprogrammi toetusmeede“ § 1 lõike 1, § 8 lõike 5 punkti 3 ja lõike 6 punkti 1, § 11 lõigete
9 ja 10 ning § 24 punkti 4 sõnastust.
Paragrahvi 1 lõike 1 punkti 1 muudatusega lisatakse vastavad muudatused, mis võimaldavad
kasutada React EU2 finantsvahendeid. Euroopa Liit käivitab koroonaviiruse pandeemia
sotsiaalse ja majandusliku kahju korvamiseks lisameetmed, et aidata erinevate tugimeetmetega
Euroopa Liidu liikmesriikidel majandust taas käivitada ja toetada majanduskasvu. Ettevõtte
arenguprogramm ja selle toetusmeede aitab ettevõtjatel planeerida, ette valmistada ja ellu viia
pikaajalisi strateegilisi plaane ja on üheks eelpool mainitud Eesti tugimeetmetest.
Paragrahvi 8 lõike 5 punkti 3 ja lõike 6 punkti 1 muudatusega jäetakse abikõlblike kulude
hulgast välja puhkusetasu. Puhkusetasu oli abikõlblik projekti teadus- ja arendustegevusi ellu
viivatel töötajatel ning arenguprogrammi elluviimiseks palgatud uutel arendustöötajatel ja
juhtidel. Suurem enamus loetletud töötajatest tegeleb ettevõtetes ka muude tööülesannetega.
Seetõttu puhkusetasu eraldi toetamine ei ole asjakohane, kuna sellega seotud summad on
proportsionaalselt väiksed, samas kaasneb sellega lisabürokraatia.
Paragrahvi 11 lõigetes 9 ja 10 muudetakse sõnastusi ja viiakse sisse kohustus, et rakendusüksus
võib toetuse taotlemise peatada juhul, kui heakskiidetud arenguplaanide jääk saab võrdseks
meetme eelarve vaba jäägiga, samas projektide rahastusotsuseid pole veel langetatud.
Ettevõtja arenguplaan on ettevõtte pikaajaline strateegiline arendustegevuste elluviimiseks
koostatud tegevuskava, mis sisaldab ettevõtja kõiki arendustegevusi. Ettevõtte
arenguprogrammi toetusmeede on vaid üks võimalus, mille abil ettevõtja oma arenguplaani ellu
viib ja nimetatud toetuse võib ettevõtja planeerida ka oma arenguplaani hilisematesse
etappidesse.
Paragrahvi 24 punkti 4 muudetakse asendades konkreetne summa viitega STS § 26 lõikele 6.
Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti on
1
ERF määrus https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1301-
20200424&qid=1615213793514&from=EN
2
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/2221, 23. detsember 2020, millega muudetakse
määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID 19 pandeemiaga seotud
kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks
rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.
viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine meetme määruse
muutmise vajaduseta.
Paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 2, mille kohaselt rakendatakse § 8 lõikes 5 ja 6 toodud
muudatusi toetuse saajatele, kes esitavad taotluse pärast nimetatud muudatuse jõustumist.
Paragrahviga 6 muudetakse ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruses nr 12
„Tugiteenus- ja arenduskeskuse investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ § 1 lõiget 4
ja § 24 lõike 1 punkti 4.
Paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles on sätestatud raskustes oleva ettevõtja
toetamise keeld, mis aga lähtuvalt ERF määruse muudatusest ei ole enam keelatud. Kuivõrd
ministri määruse alusel antakse ettevõtjatele ka vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ning ERF
määruse art 3 lg 3 kohaselt ei loeta raskustes olevateks ettevõtjaid, kes saavad riigiabi ajutise
raamistiku või komisjoni VTA määruse nr 1407/2013 kohast toetust, siis antud muudatuse
tulemusena võib edaspidi VTA-d anda ka raskustes olevale ettevõtjale. GBER abi andmisel
kontrollitakse raskustes olemist endiselt ja nimetatud nõue on kaetud üldise GBER viite kaudu.
Paragrahvi 24 lõike 1 punkti 4 muudetakse, asendades konkreetne summa viitega STS § 26
lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti
on viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine ilma meetme määruse
muutmise vajaduseta.
Paragrahviga 7 muudetakse ettevõtlusministri 16. veebruari 2016. a määruses nr 15
„Rahvusvahelise suursündmuse toetamise tingimused ja kord“ § 1 lõiget 6 ja § 27 lõike 2 punkte
15 ja 16.
Paragrahvi 1 lõike 6 lauseosa tunnistatakse kehtetuks, kuna selles on sätestatud raskustes oleva
ettevõtja toetamise keeld, mis aga lähtuvalt ERF määruse muudatusest ei ole enam keelatud.
Samuti ei ole VTA määruses piirangut, mille kohaselt raskustes ettevõtjat toetada ei võiks.
Määruse muudatuse tulemusena võib edaspidi VTA-d anda ka raskustes olevale ettevõtjale.
GBER abi andmisel kontrollitakse raskustes olemist endiselt ja nimetatud nõue on kaetud üldise
GBER viite kaudu.
Paragrahvi 27 lõike 2 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks, kuna ei ole põhjendatud
riigihankekohuslasele sätestada eraldi nõudeid meetme määrusega. Riigihangete läbiviimist
reguleerib riigihangete seadus ning hankekohuslase enda kehtestatud riigihangete kord.
Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 16 muudetakse, asendades konkreetne summa viitega STS § 26
lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti
on viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine ilma meetme määruse
muutmise vajaduseta.
Paragrahviga 8 muudetakse ettevõtlusministri 28. juuni 2016. a määruses nr 44
„Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamise tingimused ja kord“ § 29 lõike 2 punkte 14
ja 15.
Paragrahvi 29 lõike 2 punkt 14 tunnistatakse kehtetuks, kuna ei ole põhjendatud
riigihankekohuslasele sätestada eraldi nõudeid meetme määrusega. Riigihangete läbiviimist
reguleerib riigihangete seadus ning hankekohuslase enda kehtestatud riigihangete kord.
Paragrahvi 29 lõike 2 punkti 15 muudetakse, asendades konkreetne summa viitega STS § 26
lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti
on viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine ilma meetme määruse
muutmise vajaduseta.
Paragrahviga 9 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr
26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ § 1 lõiget 1.
Määrus on üks Euroopa Liidu React EU lisameetmete üksiktegevustest ning seetõttu lisatakse
muudatusega kohaldamisalasse ka eesmärgina prioriteetne suund „COVID-19 kriisiga
võitlemine“ meede „Majanduse elavdamine“. Muutatus võimaldab kasutada React EU
lisameetme finantsvahendeid. Euroopa Liit käivitab koroonaviiruse pandeemia sotsiaalse ja
majandusliku kahju korvamiseks lisameetmed, et aidata erinevate tugimeetmetega Euroopa
Liidu liikmesriikidel majandust taas käivitada ja toetada majanduskasvu.
Paragrahviga 10 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruse
nr 32 „Perioodi 2014–2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ § 1 lõiget 5 ja § 22
lõike 3 punkti 3.
Paragrahvi 1 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles on sätestatud raskustes oleva ettevõtja
toetamise keeld, mis aga lähtuvalt ERF määruse muudatusest ei ole enam keelatud. Kuivõrd
ministri määruse alusel antakse ettevõtjatele ka vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ning ERF
määruse art 3 lg 3 kohaselt ei loeta raskustes olevateks ettevõtjaid, kes saavad riigiabi ajutise
raamistiku või komisjoni VTA määruse nr 1407/2013 kohast toetust, siis antud muudatuse
tulemusena võib edaspidi VTA-d anda ka raskustes olevale ettevõtjale. GBER abi andmisel
kontrollitakse raskustes olemist endiselt ja nimetatud nõue on kaetud üldise GBER viite kaudu.
Paragrahvi 22 lõike 3 punkti 3 muudetakse, asendades konkreetne summa viitega STS § 26
lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti
on viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine ilma meetme määruse
muutmise vajaduseta.
Paragrahviga 11 muudetakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a
määruses nr 35 „Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus“ § 1 lõikeid 1, 4 ja 7, § 4
punkti 1, § 21 lõiget 2 ja § 22 lõiget 2. Lisaks täiendatakse §-i 2 lõikega 5 ja §-i 10 lõikega 31.
Määrus on üks Euroopa Liidu React EU üksiktegevustest. Sellest tulenevalt lisatakse eelnõuga
§-desse 1, 2 ja § 10 lõikesse 31 vastavad tingimused, mis võimaldavad React EU fondide
vahendeid kasutada.
Üks React EU eesmärk on ka aidata luua koroonaviirusega otseseks võitlemiseks vahendeid,
näiteks tervishoiud, isikukaitsevahendid, viiruselevikut piiravad või vähendada aitavad tooted
ja teenused. Sellest tulenevalt lisatakse eelnõuga COVID-19 riigiabi kasutamise võimaus
eelnimetatud toodete, teenuste ja protsesside väljatöötamiseks, rakendades selliste projektide
puhul 15% kõrgemat toetusmäära.
Eelnõuga täiendatakse §-i 2 lõikega 5 seoses EK sooviga koguda statistikat ELi vahendite
panuse osas koroonakriisiga tegelemisel ja selle tagajärgedega võitlemises. Seetõttu on EK
välja töötanud vastavad COVID näitajad. Antud määruse raames siis lisatakse COVID näitaja,
mille kood on CV-33 ning indikaatori nimeks on „COVID-19 vastases võitluses osalevate
toetust saanud üksuste arv“.
Eelnõuga lisatakse § 4 punkti 1 toote ja teenuse arendustegevusele ka protsessi arendustegevus,
mis vastab üldises grupierandi määruses toodud tootearenduse mõistel. See muudatus
võimaldab välja arendada ka uusi ja tehnoloogiliselt keerukaid protsesse, mille väljatöötamine
on oluline just majanduse taaskäivitamiseks. Vastavalt grupierandi riigiabile võib tootearendust
kui tegevust ellu viia nii toote, teenuse kui ka protsesside arendamisena. Samas selle
lõpptulemus on ikkagi defineeritav kui uus või täiustatud toode või teenus. Ja seda sellepärast,
et protsessi ennast ilma toote või teenuseta on pea, et võimatu müüa. Protsess on, kas osa
tootest, kuidas toodet kasutatakse, toodetakse, müüakse või osa teenusest, kuidas teenust
pakutakse. Grupierandi määruse artikkel 2 punkti 86 kohaselt on Tootearendus võib hõlmata
uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist,
pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui
põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Tootearenduse
hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide
arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes
demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis.
Eelnõuga täiendatakse määrust uue §-ga 102, et võimaldada toetust anda ka COVID-19
raamistiku punkti 3.6 alusel. Selleks lisatakse määrusesse uus paragrahv, kus tuuakse välja
toetuse taotlejale esitatavad nõuded, samuti toetuse osakaal, mida võib COVID- 19 raamistiku
punkti 3.6 alusel anda. Seejuures võib abi anda ka raskustes ettevõtjatele, kuid seda vastavalt
COVID-19 raamistiku tingimustele (punktid 35(h) ja 35 (ha)). Lisaks võib COVID-19
raamistiku punkti 3.6(b) alusel toetust anda teadus- ja arendusprojektidele, mille tegevustega
on alustatud alates 1. veebruarist 2020 või projektide puhul, mis on pälvinud COVID-
19spetsiifilise kvaliteedimärgise, loetakse, et abil on ergutav mõju. Enne 1. veebruari 2020
alustatud projektide puhul loetakse, et abil on ergutav mõju, kui abi on vajalik projekti
kiirendamiseks või selle ulatuse laiendamiseks. Seetõttu ei kohaldata § 102 alusel antavat abi
puhul määruse § 1 lõikes 6 ja § 9 lõikes 3 toodud piiranguid.
Selleks, et COVID-19 raamistiku punkti 3.6 alusel toetusi anda, esitab Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus Euroopa Komisjonile vastava loa taotluse. Kuivõrd COVID-19 raamistiku alusel ei
tohi toetusi anda enne Euroopa Komisjoni vastavasisulist luba, siis lisatakse nimetatud
rakendamise keeld ka määruse §-i 25. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 21 lõige 2 ja
muudetakse § 21 lõike 4 punkt 1 sõnastatust ning jäetakse välja nõue, mille kohaselt on toetuse
maksmise eelduseks muuhulgas ka vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande kinnitamine
rakendusüksuse poolt. Muudatus võimaldab rakendusüksusel teha toetuse saajale väljamakseid
ka maksetaotluse alusel. Muudatus on oluline just koroonaviiruse COVID-19 haigusest tingitud
majandusolukorras, kus ettevõtjaid tabanud likviidsusprobleemid raskendavad toetatavate
projektide elluviimist. Kiirem ja paindlikum toetuse väljamaksmissüsteem võimaldab
ettevõtjatel projektid planeeritud kujul ellu viia.
React EU üks eesmärkidest on soodustada majanduse taastumist rohetehnoloogiate ja
rohemajanduse kaudu, aitades seeläbi saavutada Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärke.
Sellest lähtudes lisatakse määrusesse valikkriteerium, millega hinnatakse projekti mõju
keskkonnahoiule ja kliimale, sealhulgas seda milline on projekti mõju jäätmetekke
vähendamisele, ressurssitõhususele, madala süsinikusisaldusega kliimamuutustele
vastupidava majanduse tekkele ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele.
Nimetatud valikkriteerium moodustab 10 protsenti koondhindest.
Paragrahvi 22 lõiget 2 muudetakse, asendades konkreetne summa viitega STS § 26 lõikele 6.
Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti on
viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine meetme määruse
muutmise vajaduseta.
Paragrahvi 25 muudetakse selliselt, et COVID-19 raamistiku alusel võib toetusi taotleda ainult
alates Euroopa Komisjoni poolt vastava riigiabi loa vastuvõtmisest, st antud toetust ei tohi enne
anda, kui Euroopa Komisjon on teinud vastava lubava otsuse. Toetusi võib anda kuni Euroopa
Komisjoni loas toodud kuupäevani.
Paragrahviga 12 muudetakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. detsembri 2021.
a määrust nr 97 „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“.
Paragrahvi 1 lõike 1 muudatusega lisatakse võimalus rahastada Euroopa Liidu React EU
lisameetme eesmärkide elluviimisega seotud tegevusi, kasutades selleks vastavaid
finantsvahendeid.
Lähtudes sellest, et Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid saab
kasutada projektide elluviimiseks kuni aasta 2023 lõpuni, vähendatakse projektide
maksimaalset toetussummat 2 000 000 euroni.
Paragrahvi 11 lisatakse võimaluse korraldada toetuse jagamist taotlusvoorudena. Muudatusega
lisatakse tingimused, mida rakendusüksus taotlusvoorude korraldamisel peab täitma, sealhulgas
kohustus, et rakendusüksus peab taotlusvooru avamisest teavitama 20 kalendripäeva enne
vooru algust ning taotlusvooru korral pikendatakse võimalikku menetlusaega 60 tööpäevani.
Ühtlasi sätestatakse, et eelarve piirkondlikku jaotust taotlusvoorude korral ei kasutata. MKM
esialgse analüüsi tulemusel ei ole põhjendatud seada eelarve piirkondliku jaotuse kitsendusi,
kuivõrd see toob kaasa nii ettevõtjatele kui ka riigile põhjendamatut halduskoormust.
Sealjuures on rakendusuuringute elluviimise asukoha piirkondlikute piirangute seos Eesti
regionaalse arenguga kaudne. Lisades ettevõtjatele täiendava kohustuse põhjendada, millises
piirkonnas, milliseid projekti tegevusi ja millises mahus ellu viiakse ja riigile kohustuse
analüüsida ja hiljem teostada järelevalvet, kas see ka täpselt sellisel moel ka toimus, ei aita
kaasa Eesti ettevõtete arengule ei piirkondlikult ega rahvusvaheliselt. Eesti äriregistrisse kantud
ettevõtjad tegutsevad üle-eestiliselt, see tähendab, et ettevõtetel on üksused, kontorid, jne Eesti
erinevates piirkondades, sealhulgas ka Tallinnas ja Harjumaal. Lisaks kasvas COVID-19 mõjul
Eestis hüppeliselt nii kaugtöö osakaal kui ka harjumused, muutes sellega nimetatud kitsenduse
veel küsitavamaks.
Meetme esialgne eelarve on 10 mln. Lähtudes asjaolust, et REACT-EU meetmed on perioodi
2014-2020 meetmed, mis peavad olema ellu viidud hiljemalt 31.12.2023.a., siis täpne jaotus
selgub kui suur on ettevõtjate huvi ja valmisolek konkreetseid projekte ellu viia. Et tagada
paindlikkus ja eelarve täielik kasutamine, on ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetme,
perioodi 2014-2020 ettevõtja tootearenduse toetuse ja ettevõtjate rakendusuuringute ja
tootearenduse toetusmeede ühel eelarvereal.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013 , mis
käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise
eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1080/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2021, 23. detsember 2020, millega
muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013;
3) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8);
4) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L
187, 26.06.2014, lk 1–78).
5) Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis
(ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1—9).
4. Määruse mõjud
Eelnõu peamine eesmärk on täpsustada mitmeid rakenduslikke aspekte, mis parandavad
määruse üleüldist õigusselgust ja arusaadavust nii toetuse taotlejatele, toetuse saajatele kui
rakendusüksusele. Lisaks soovitakse eelnõuga lahendada praktikas esile kerkinud kitsaskohti
nii taotlejatele ja toetuse saajatele kui rakendusüksusele. Samuti on lisatud osadesse meetme
määrustesse võimalus anda toetust ka Euroopa Liidu poolt käivitatud koroonaviiruse
pandeemia sotsiaalse ja majandusliku kahju korvamiseks React EU lisameetmetest.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu
kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse
avaldamiseks. Rahandusministeerium edastas 19.04.2021 oma ettepanekud.
Lisa: Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel
„Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määrus“
seletuskirja lisa
Kooskõlastamisel esitatud ettepaneku arvestamise tabel
Ettepaneku Ettepaneku sisu Ettepaneku
järjekorra arvestamine/
number mittearvestamine/
kommentaarid
1. Palume veenduda, et juhul kui Mitte arvestatud.
Üldine muudetavad määrused RM võttis
panustavad meetmete nimekirja kommentaari tagasi,
muutmise eelnõu järgi lisatud sest esitas selle
Covid-näitajatesse, siis need ekslikult.
saaksid samuti muudatustega
sisse viidud. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
(MKM) on teinud ettepaneku
Covid-näitajate lisamiseks
järgmistes meetme tegevustes:
1) meetme tegevus 4.2.4 -
näitajad CV20, CV22 ja CV33
2) meetme tegevus 4.4.1 -
näitajad CV20 ja CV22
3) meetme tegevus 5.1.5 -
näitajad CV20 ja CV22
4) meetme tegevus 5.1.7 -
näitajad CV20 ja CV22
2. Soovitame kaaluda starditoetuse Mittearvestatud.
Starditoetuse määruse § 1 lõike 5 muutmist Starditoetuse raames
määrus (kehtetuks tunnistamist), kuna ei soovi raskustes
vastavalt Euroopa Parlamendi ja ettevõtjaid toetada.
nõukogu määruse (EL) nr
1301/2013 artiklis 3.3.d tehtud
muudatustele on võimalik
vähese tähtsusega abi anda ka
raskustes ettevõtjatele.
3. Juhime tähelepanu, et Teadmiseks võetud.
starditoetuse raames toetuste
jagunemise piirkondlikus
statistikas ei kajastu 01.04.2019
tehtud muudatuste järgselt
(müügitulu ja bilansimahu
vähendamisest 125 tuhandelt 80
tuhandele, pikendatud
töökohtade loomise perioodi,
vähendatud nõudeid
palgatasemele jne) olulist
muutust, mis tõendaks, et tehtud
muudatused on olnud piisavad
selleks, et suurendada toetuste
jõudmist väljapoole Harju- ja
Tartumaad. Ka viimase kahe
aasta jooksul on enam kui pool
toetustest jõudnud just nende
kahe maakonna ettevõteteni.
4. Teeme ettepaneku sarnaselt Mittearvestatud.
RUP määrusega täiendada Käesoleva muudatuse
määrust ja jagada starditoetuse eesmärk on määruses
eelarve regionaalselt, eraldades toetuse taotlemise ühe
25% meetme mahust konkreetse nõude
Harjumaale ning suunates arusaadavuse
ülejäänud osa riigi ressurssidest parandamine. Võtame
väljapoole ja Tallinnat ja esitatud ettepaneku
Harjumaad. teadmiseks ning
analüüsime selle sisu
ja mõju ning vajadusel
muudame
toetusskeemi edaspidi.
5. Klastrite arendamise Eelnõu § 3 punktis 2 teksti Arvestatud.
toetamise tagant kolmas sõna peab olema
tingimused ja kord „arendusprojekti“ (praegu on
„arendusprojekt“) ning punktis
4 sõna „märtsis“ asendada
sõnaga „aprillis“.
6. Innovatsiooni- ja Eelnõu § 4 punktis 5 asendada Arvestatud.
arendusosaku sõna „märtsis“ sõnaga
toetuse andmise „aprillis“.
tingimused ja kord
8. Ettevõtte Eelnõu § 5 punktis 5 asenda Arvestatud.
arenguprogrammi sõna „märtsis“ sõnaga
toetusmeede „aprillis“.
9. Tugiteenus- ja Eelnõu § 6 punkti 1 kohaselt Arvestatud.
arenduskeskuse tunnistatakse kehtetuks § 1 lg 4, Sõnastust muudetud
investeeringu mis käsitleb raskustes
toetuse andmise ettevõtjatele toetuse andmise
tingimused ja kord keeldu.
Juhime tähelepanu, et vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 1301/2013
artiklis 3.3.d tehtud
muudatustele on võimalik
vähese tähtsusega abi anda ka
raskustes ettevõtjatele, kuid
nõukogu määruse muudatus ei
puuduta üldise
grupierandi määruse (EL) nr
651/2014 alusel antavat riigiabi.
Samas võib üldise grupierandi
määruse artikli 1 lõike 4 punkti
c muudatuse kohaselt siiski
anda riigiabi ka raskustes
ettevõtjatele (s.o ettevõtjatele,
kes ei olnud 31.12.2019
raskustes, kuid sattusid
raskustesse ajavahemikul
01.01.2020 kuni 30.06.2021),
kuigi selline erand ei ole
lubatud nõukogu määruse (EL)
nr 1301/2013 alusel.
Seega palume kaaluda, kas § 1
lõike 4 kehtetuks tunnistamine
on põhjendatud või tuleks
vastav lõige ümber sõnastada, et
oleks üheselt selge, milliseid
toetusi (vähese tähtsusega abi
või riigiabi üldise grupierandi
määruse alusel) võib raskustes
ettevõtjatele anda
10. Rahvusvahelise Eelnõu § 7 punkti 1 kohta Arvestatud.
suursündmuse analoogne kommentaar eelnõu Sõnastust muudetud
toetamise § 6 punkti 1 kohta tehtud
tingimused ja kord kommentaariga.
11. Perioodi 2014-2020 Eelnõu § 10 punkti 1 kohta Arvestatud.
välismessitoetuse analoogne kommentaar eelnõu Sõnastust muudetud
andmise tingimused § 6 punkti 1 kohta tehtud
ja kord kommentaariga.
12. Perioodi 2014–2020 Eelnõu § 11 lg 5 kohaselt Covid Mitte arvestatud.
ettevõtja indikaator CV33 „COVID-19 RM võttis
tootearenduse toetus vastases võitluses osalevate kommentaari tagasi,
toetust saanud üksuste arv“. sest esitas selle
Palume selgitada, millisele ekslikult.
meetme tegevusele see
kohaldub, kuna meetmete
nimekirja kavandatud
muudatuses ei ole näitajat CV33
lisatud ei tegevusele 4.4.1 ega
5.3.2. Palume ühtlasi
täpsustada, milliseid üksusi on
kavas nimetatud näitajasse
lugema hakata. Kui näitaja on
asjakohane, siis palume see
lisada edaspidi ka VV meetmete
nimekirja.
13. Ettevõtjate Eelnõu § 12 muudatusega Mitte arvestatud.
rakendusuuringute lisatakse § 1 lg-sse 1 võimalus Seletuskirja on
ja tootearenduse rahastada Euroopa Liidu React täiendatud.
toetamine EU lisameetme eesmärkide Seejuures selgitame,
elluviimisega seotud tegevusi, et vastavalt
kasutades selleks vastavaid rahandusministeeriumi
finantsvahendeid. RUP osas juhtnööridele sõnastati
peab muutma ka piirkondliku määruses ettevõtjad,
kellele rakendati
jaotuse sätte sõnastust §11
eraldiseisvat eelarvet
lõigetes 8 ja 9, sest need lõiked
ja soodustoetusmäära
olid seotud I vooru avamisega väljaspool Tallinna ja
ning kehtivad vaid kuni Harjumaad
02.07.2021 ega laieneks senisel tegutsevaks
kujul järgmistele voorudele. ettevõtjateks.
Huvi RUP vastu on olnud
MKM poolt prognoositust Regionaalse mõju
oluliselt suurem. MKM algne saavutamine nõuab
kartus, et esimesest lahendatava probleemi
taotlusvoorust väljapoole selget sõnastamist ja
Harjumaad suunatud eelarve sellele probleemi
jääb taotlustega katmata, ei ole lahendamiseks
osutunud tõeks. Sellegipoolest sobivate instrumentide
näitas esimene taotlusvoor, et ja tegevuste
valmisolek kiiresti taotlusi kombineerimist.
esitada on eelkõige Harjumaal. Lisaks üheselt
Arvestades Harjumaalt esitatud mõistetavat andmete
ja vooru Harjumaal sulgemise kogumist ja analüüsi,
hetkeks ette valmistatud et vajadusel probleemi
taotluste mahtu jääks ilma riigi või selle lahendusteid
sihiliku sekkumisete muud muuta ja täiendada.
piirkonnad uute voorude Lisades ettevõtjatele
avamisel suuresti ilma toetuseta. täiendava kohustuse
põhjendada, millises
piirkonnas, milliseid
projekti tegevusi ja
millises mahus ellu
viiakse ja riigile
kohustuse analüüsida
ja hiljem teostada
järelevalvet, kas see
ka täpselt sellisel moel
ka toimus, ei aita
kaasa Eesti ettevõtete
arengule ei
piirkondlikult ega
rahvusvaheliselt.
Lähtudes eeltoodust ei
pikenda MKM
regionaalset erandit.
Samas oleme avatud
ja valmis RMiga
koostöös ära
sõnastama Eesti
piirkondliku
ettevõtluse arendamise
probleemid ja nende
alusel välja töötama
vajalikud lahedusteed,
arvestades nendega
oma määruste
tingimustes.
14. Täiendada seletuskirja eelnõu § Arvestatud.
12 osas järgmiselt: Seletuskirja
1) Kui palju vahendeid täiendatud.
ning mitme vooruna React EU Piirkondliku erisuse
vahenditest paigutatakse RUP kohaldamise osas vt
meetmesse. Palume lisada vastust kommentaarile
vastav info seletuskirja. nr 13.
2) Kuidas jaguneb React
EU toetus piirkondlikult, kui
suur on väljaspool Tallinnat ja
Harjumaad tegutsevate
ettevõtjate projektide eelarve?
Kas on see ka React EU toetuse
jagunemisest 11600000
eurot? (kehtiva määruse §11 lg
8). Palume viia eelnõusse
täpsustused sisse, arvestades, et
Harjumaale antava toetuse
osakaal ei ületaks 50% voorude
kogumahust.
MÄÄRUS
28.05.2021 nr 26
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruste
muutmise määrus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
§ 1. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia
arenduskeskuste toetamise tingimused“ muutmine
Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruses nr 89 „Tehnoloogia
arenduskeskuste toetamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõikes 2 asendada sõnad „detsembril 2022“ sõnadega „detsembril 2023“;
2) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„kui toetuse saajat või partnerit ei loeta riigihangete seaduse § 5 kohaselt hankijaks, peab toetuse
saaja või partner esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist
üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse kõikide kulude puhul,
mille korral taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või
mittemateriaalsete varade ostutehingu, kui tehingu summa käibemaksuta on võrdne
struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem.“.
§ 2. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruse nr 20
„Starditoetus“ muutmine
Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruses nr 20 „Starditoetus“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) nii taotleja müügitulu kui bilansimaht olid taotluse esitamise majandusaastale eelnenud
majandusaastal 80 000 eurot või väiksemad;“;
2) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) nii taotleja müügitulu kui bilansimaht on taotluse esitamise majandusaastal taotluse esitamise
kvartalile eelnenud kvartali lõpu seisuga 80 000 eurot või väiksemad;“;
3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Taotluse, mis on esitatud enne § 13 lõike 2 punkti 5 2021. a mais jõustunud muudatuse ja
punkti 51 jõustumist, esitanud taotlejale kohaldatakse enne nimetatud muudatuste jõustumist
kehtinud § 13 lõike 2 punkti 5 redaktsiooni ja ei kohaldata § 13 lõike 2 punkti 51.“.
§ 3. Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise
tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruses nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja
kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) klastri ühisturundustegevuste läbiviimine ja koordineerimine, sealhulgas sihtturu uuringud või
ekspertiisid, infoallikate ja andmebaaside kasutamine ning klastri partnerite toodete ja teenuste
tutvustamiseks turundusürituste läbiviimine või nendel osalemine;“;
2) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Abikõlblikud on vastavalt §-s 9 sätestatud piirmäärale ja taotluse rahuldamise otsusele §-s 2
sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemusnäitajate saavutamisele suunatud ning § 6 lõike 2
punktis 1 nimetatud klastri arendustegevuse ja § 6 lõike 2 punktis 11 nimetatud klastri
arendusprojekti läbiviimise kulud:“;
3) paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 10 kohaselt hankijaks ning ostutehingu summa
ilma käibemaksuta on vähemalt 5000 eurot“ tekstiosaga „§ 5 kohaselt hankijaks ning ostutehingu
summa on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“;
4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Taotluse osas, mis esitati enne § 7 lõike 3 sissejuhatava lauseosa 2021. aasta mais jõustunud
muudatuse jõustumist, kohaldatakse nimetatud sätte redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise
ajal.“.
§ 4. Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku
toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruses nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse
andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 4 lõike 6 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) teadus- ja
arendustegevuse korralduse seaduse § 3 tähenduses;“;
3) paragrahvi 4 lõikes 7 asendatakse arv „8“ arvuga „6“;
4) paragrahvi 22 lõikes 7 asendatakse arv „7“ arvuga „6“;
5) paragrahvi 26 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Taotluse osas, mis esitati enne § 4 lõike 6 punkti 6 2021. aasta mais jõustunud muudatuse
jõustumist, kohaldatakse nimetatud sätte redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise ajal.“.
§ 5. Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi
toetusmeede“ muutmine
Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruses nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtja
arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning
juhtimisvõimekuse tõstmiseks” tegevuse „Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete
arendustegevused” ning prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse
elavdamine” eesmärkide elluviimiseks.“;
2) paragrahvi 8 lõike 5 punktis 3 ja lõike 6 punktis 1 asendatakse tekstiosa „1, 2, 4 ja 5“ tekstiosaga
„1, 4 ja 5“;
3) paragrahvi 11 lõiked 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Rakendusüksus võib peatada taotluste vastuvõtmise, kui käesoleva määruse alusel toetust
saanud ettevõtjate arenguplaanide kohaste tegevuste jaoks planeeritud taotletava toetuse ja meetme
rahastamise eelarve vaba jääk saab võrdseks menetluses olevate taotluste, mille suhtes ei ole otsust
tehtud, mahuga.
(10) Hetkest, mil toetust saanud ettevõtjate arenguplaanide kohaste tegevuste jaoks planeeritud
taotletav toetus ja rakendusüksuse poolt heakskiidetud arenguplaanide jaoks taotletava toetuse
rahaline summa saab võrdseks meetme eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise
ajalises järjekorras.“;
4) paragrahvi 24 punktis 4 asendatakse tekstiosa „on 5000 eurot või rohkem“ tekstiosaga „on
võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“;
5) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Taotluse osas, mis esitati enne § 8 lõigete 5 ja 6 2021. aasta mais jõustunud muudatuse
jõustumist, kohaldatakse nimetatud sätte redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise ajal.“.
§ 6. Ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruse nr 12 „Tugiteenus- ja arenduskeskuse
investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruses nr 12 „Tugiteenus- ja arenduskeskuse
investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Üldise grupierandi määruse kohaselt ei toetata käesoleva määruse alusel raskustes olevat
ettevõtjat üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.“;
2) paragrahvi 24 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ületab 5000 käibemaksuta“ tekstiosaga
„on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“.
§ 7. Ettevõtlusministri 16. veebruari 2016. a määruse nr 15 „Rahvusvahelise suursündmuse
toetamise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlusministri 16. veebruari 2016. a määruses nr 15 „Rahvusvahelise suursündmuse toetamise
tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule ka muudel
üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud
juhtudel, samuti ei anta üldise grupierandi määruse alusel toetust raskuses olevale ettevõtjale
üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.“;
2) paragrahvi 27 lõike 2 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 16 asendatakse tekstiosa „ületab 5000 eurot“ tekstiosaga „on
võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“.
§ 8. Ettevõtlusministri 28. juuni 2016. a määruse nr 44 „Rahvusvahelise pereturismi
atraktsiooni toetamise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlusministri 28. juuni 2016. a määruses nr 44 „Rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide
toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 14 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 29 lõike 2 punktis 15 asendatakse tekstiosa „on võrdne või ületab 5000 eurot“
tekstiosaga „on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest
suurem“.
§ 9. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte
uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue
ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ § 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime
tugevdamine” meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine,
ettevõtluskeskkonna arendamine” tegevuse „Turismiettevõtete ärimudelite arendamine” ning
prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” eesmärkide
elluviimiseks.“.
§ 10. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruse nr 32 „Perioodi 2014–
2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruses nr 32 „Perioodi 2014–2020
välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Üldise grupierandi määruse kohaselt ei toetata käesoleva määruse alusel raskustes olevat
ettevõtjat üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.“;
2) paragrahvi 22 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „on 5000 eurot või rohkem“ tekstiosaga
„on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“.
§ 11. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruse nr 35 „Perioodi
2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus“ muutmine
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruses nr 35 „Perioodi 2014–2020
ettevõtja tootearenduse toetus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtja
arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning
juhtimisvõimekuse tõstmiseks” (edaspidi meede) tegevuse „Arenguvajaduste välja selgitamine ja
ettevõtete arendustegevused” ning prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme
„Majanduse elavdamine” eesmärkide elluviimiseks.“;
2) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Määruse alusel antav toetus on teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi TA tegevus) antav abi
Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,
lk 1–78, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18))
(edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud
määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020.
a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu
kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164,
13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 2.07.2020, lk 3–8, ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10, ELT C 34,
01.02.2021, lk 6-15) (edaspidi COVID-19 raamistik) mõistes, mida antakse nimetatud raamistiku
osade 3.1 ja 3.6 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-
s 341 sätestatut.“;
3) paragrahvi 1 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020 teatise
„Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT
C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9) (edaspidi COVID-19 raamistik)“ tekstiosaga „COVID-19 raamistiku“;
4) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Paragrahvis 102 sätestatud toetus on riigiabi COVID-19 raamistiku mõistes, mida antakse
nimetatud raamistiku osa 3.6 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning
konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.“;
5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) COVID-19 raamistiku alusel toetust saanud projektid panustavad Euroopa Komisjoni
määratud COVID indikaatorisse, milleks on CV33 „COVID-19 vastases võitluses osalevate
toetust saanud üksuste arv“.“;
6) paragrahvi 4 punktis 1 asendatakse tekstiosa „toote või teenuse“ tekstiosaga „toote, teenuse või
protsessi“;
7) määrust täiendatakse §-ga 102 järgmises sõnastuses:
„§ 102. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirusega võitlemisega seotud teadus-
arendustegevuse erand
(1) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirusega võitlemisega seotud teadus- ja
arendustegevuse erandi (edaspidi COVID-19 teadus- ja arendustegevuse erand) alusel saavad
toetust taotleda COVID-19 seotud ja muude viirusevastaste teadusuuringutega tegelevad
ettevõtjad, sealhulgas väikse ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on saanud programmi
„Horisont 2020“ raames projektile COVID-19 spetsiifilise kvaliteedimärgise.
(2) Lisaks §-s 12 toodud nõuetele peab COVID-19 teadus- ja arendustegevuse erandi alusel toetuse
taotleja vastama järgmistele tingimustele:
1) toetust saab taotleda COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirusega võitlemisega seotud
teadus- ja arendustegevuseks juhul, kui abisaaja võtab kohustuse anda mittediskrimineerivatel
turutingimustel lihtlitsentse kolmandatele isikutele Euroopa Majanduspiirkonnas;
2) taotleja ei ole raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga
31. detsember 2019. a;
3) erandina punktis 2 sätestatust võib taotlejaks olla mikro- või väikeettevõtja üldise grupierandi
määruse I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019. a, tingimusel, et tema suhtes
ei kohaldata maksejõuetusmenetlust ja et nad ei ole saanud päästmisabi ega ümberkorraldamisabi.
(3) COVID-19 teadus- ja arendustegevuse erandi alusel on toetuse osakaal projekti abikõlblike
kulude kogumaksumusest:
1) väikeettevõtjast toetuse saajal 60 protsenti;
2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 50 protsenti;
3) suurettevõtjast toetuse saajal 40 protsenti.
(4) Paragrahvi 1 lõiget 6 ning § 9 lõiget 3 ei kohaldata COVID-19 teadus- ja arendustegevuse
erandi alusel toetuse taotlemisele.“;
8) paragrahvi 16 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide ja
osakaalude alusel:
1) 40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju käesoleva määruse ja meetme eesmärkide
ja tulemuste saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja
tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja majandustulemustele;
2) 20 protsenti koondhindest moodustab projekti kvaliteet, milles hinnatakse projekti
realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust;
3) 30 protsenti koondhindest moodustab taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse
taotleja tootearenduse alast ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust;
4) 10 protsenti koondihindest moodustab projekti mõju keskkonnahoiule ja kliimale, milles
hinnatakse projekti panust jäätmetekke vähendamisele, ressursitõhususele, madala
süsinikusisaldusega kliimamuutustele vastupidava majanduse tekkele ning kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamisele.“;
9) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) ei ole § 16 lõike 6 punktides 1–3 sätestatud valikukriteeriumis saanud madalamat hinnet kui
2,00.“;
10) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 21 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine
vähemalt omafinantseeringu ulatuses;“;
12) paragrahvi 22 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „vähemalt 5000 eurot“ tekstiosaga „võrdne
struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“;
13) paragrahv 25 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Paragrahvide 101 ja 102 rakendamine“;
COVID-19 raamistiku alusel saab toetust taotleda alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi
lubava otsuse vastuvõtmisest kuni riigiabi loas sätestatud tähtpäevani, kuid mitte kauem kui
taotluste vastuvõtmise lõpetamiseni.“.
§ 12. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. detsembri 2020. a määruse nr 97
„Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“ muutmine
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. detsembri 2020. a määruses nr 97 „Ettevõtjate
rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse
suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme 4.2 „TA&I
süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine
kasvualade arendamiseks” (edaspidi meede) tegevuse 4.2.4 „Riigi rahastatavad
koostööstruktuurid” eesmärkide elluviimiseks” ning prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga
võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” eesmärkide elluviimiseks.“;
2) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse arv „3“ arvuga „2“;
3) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „jooksvalt“ sõnadega „või voorupõhiselt“;
4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Voorulise taotlemise puhul teavitab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise algus- ja
lõppkuupäevast oma kodulehel 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust.“;
5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Lõikeid 7, 8 ja 9 kohaldatakse jooksva taotlemise korral.“;
6) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 6 asendatakse arv „800 000“ arvuga „1 800 000“;
7) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Voorulise taotlemise korral on
taotluse menetlemise tähtaeg 60 tööpäeva alates taotlusvooru lõppemisest. Taotluse menetlemise
aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.“;
8) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Voorulise taotlemise puhul reastab rakendusüksus taotlused lõpliku paremusjärjestuse
saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde
saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha
väiksema taotletava toetuse summaga projekt.“;
9) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Voorulise taotlemise puhul reastab rakendusüksuse taotlused hindamiskomisjonis saadud
koondhinnete põhjal ühtsesse § 18 lõikes 51 sätestatud pingeritta § 18 alusel hinnatud taotlustega.“;
10) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Voorulise taotlemise korral lähtub rakendusüksus lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisel § 18
lõike 51 ja § 19 lõike 31 kohaselt koostatud ühtsest pingereast.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler