dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

ministri määruste muutmise määrus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. mai 2021
Viit
26
Registreeritud
28. mai 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Anneli Schmiedeberg

Failid

  • 📎26 28.05.2021 Ministri määrus.asice1151 KB

Sisu (failidest)

30.04.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Ministri määruste muutmise määruse eelnõuga (edaspidi ka eelnõu) tehtavad muudatused on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on muudetud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lõikes 6 sätestatud piirmäära, alates millest tuleb mittehankijal teenuseid sisse ostes järgida riigihangete seaduse §-s 3 toodud üldpõhimõtteid. Kuna ministri poolt kehtestatud toetusmeetmete määrustes on sellest kohustusest tulenevalt sätestatud kolme pakkumise võtmise kohustus, nimetades konkreetselt STS § 26 lg 6 varem kehtinud redaktsioonis kajastatud 5000 eurot, on vajalik meetme määruste muudatus selliselt, et summa asemele viidatakse STS § 26 lõikele 6. Sel moel kohaldub STSi vastava sätte muutmisel suurendatud piirmäär automaatselt ka meetme määrustele. Teiseks on ministri määrustega kehtestatud toetusmeetmete määruseid vaja muuta lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 muutmisest. Muudatuste kohaselt muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse artikli 3 lõike 3 punkti d sõnastust selliselt, et vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 kohast toetust ei käsitleta raskustes olevate ettevõtjatena. Ehk siis teisisõnu ei pea vähese tähtsusega abi andmisel taotleja raskustes olemist kontrollima. Eeltoodu tõttu on vajalik muuta toetusmeetmete määruseid, mille alusel antakse vähese tähtsusega abi ning välja võtta sätted, milles on selgesõnaliselt välistatud abi andmine raskustes olevale ettevõtjale. Kolmandaks on vajalik ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruses nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ täpsustada teenuseosutaja definitsiooni, märkides ära eraõiguslike teadusarendusasutuste positiivse evalveerimise nõude, mis tagab teenuseosutaja piisava pädevuse. Lisaks määrusele on lisatud Euroopa Liidu COVID 19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamise ning majanduse taastamise ettevalmistamise (edaspidi React EU) tegevustega. Sellest tulenevalt lisatakse osadesse määrustesse tingimused, mis võimaldavad leevendada COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgi ja majanduse elavdamise raames kasutada täiendavaid vahendeid. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (tel 639 7651, [email protected]) ja välisvahendite osakonna struktuurivahendite õiguse peaspetsialist Anneli Schmiedeberg (tel 639 7618, [email protected]) koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse jurist Terje Kleemann (tel 627 9340, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403, [email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 paragrahvist. Paragrahviga 1 punktiga 1 muudetakse väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused“ muudetakse määruses paragrahvi 8 lõikes 1 toodud abikõlblikkuse perioodi ning pikendatakse seda seniselt 31.detsembrist 2022 31.augustini 2023. Muudatuse järgselt on määrus kooskõlas perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 2 punktiga 6, mille kohaselt võib abikõlblikkuse periood olla kuni 31.detsembrini 2023. Punktiga 2 § 34 lõike 1 punkti 4 sõnastust lähtuvalt vajadusest asendada konkreetne summa viitega STS § 26 lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti on viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine ilma meetme määruse muutmise vajaduseta. Paragrahviga 2 muudetakse väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruses nr 20 „Starditoetus“ § 13 lõike 2 punkti 5 ning täiendatakse punktiga 51. Muudatusega sätestatakse kaks tingimust, millele taotlus peab vastama. Eelnevalt on need tingimused sisaldunud punktis 5, kuid selguse huvides sõnastatakse tingimus kahe erineva punktiga. Punkti 5 seatakse tingimus, mille raames vaadatakse taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta finantstulemusi. Punktis 51 seatakse tingimus, mille raames hinnatakse taotluse esitamise kogu majandusaasta finantstulemusi ning mille kohaselt ei tohi müügitulu ega bilansimaht taotluse esitamise majandusaastal ületada 80 000 eurot. Nimetatud nõudele vastamiseks tuleb vaadata taotluse esitamise majandusaastal kokku saavutatud müügitulu ja bilansimahtu ning seda tehakse taotluse esitamise kvartalile eelneva kvartali lõpu seisuga. Näiteks, kui esitatakse taotlus oktoobris, siis kajastatakse müügitulu ja bilansimahtu taotluse esitamisele eelneva kvartali (st III kvartal) lõpu seisul, st perioodil 1. jaanuar kuni 31. september. Paragrahviga 3 muudetakse ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ § 6 lõike 2 punkti 2 sõnastust täpsustatakse lisades lause alguses olevale sõnale „klastri“ järgi sõna „ühisturundustegevuste“. Punkti sõnastus muudetakse ühemõttelisemaks, tuues välja, et tegevusena viib klaster ellu ühisturundustegevusi, mitte klastrit, mis on olemuselt koostöövorm. Paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja lausesse lisatakse viide sama lõike punktile 11. Muudatusega tuuakse välja, et nii arendustegevuse kui ka arendusprojekti abikõlblikud kulud peavad vastama käesoleva määruses sätestatud piirmääradele ja olema suunatud määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemusnäitajate saavutamisele. Paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse täpne summa viitega STS § 26 lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti on viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine ilma meetme määruse muutmise vajaduseta. Paragrahviga 4 muudetakse ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ § 1 lõiget 4, § 4 lõike 6 punkti 6 ja § 4 lõiget 7. Määruse paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles on sätestatud raskustes oleva ettevõtja toetamise keeld, mis aga lähtuvalt Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) määruse1 muudatusest ei ole enam keelatud. Kuivõrd ministri määruse alusel antakse ettevõtjatele ka vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ning ERF määruse art 3 lg 3 kohaselt ei loeta raskustes olevateks ettevõtjaid, kes saavad riigiabi ajutise raamistiku või komisjoni VTA määruse nr 1407/2013 kohast toetust, siis antud muudatuse tulemusena võib edaspidi VTA-d anda ka raskustes olevale ettevõtjale. GBER abi andmisel kontrollitakse raskustes olemist endiselt ja nimetatud nõue on kaetud üldise GBER viite kaudu. Paragrahv 4 lõike 6 punktis 6 lisatakse, et teadus- ja arendusasutus peab olema positiivselt evalveeritud, mis tagab teenuseosutaja piisava pädevuse. Paragrahvi 4 lõikes 7 ja § 22 lõikes 7 parandatakse ära ekslik viide. Paragrahviga 5 muudetakse ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruses nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ § 1 lõike 1, § 8 lõike 5 punkti 3 ja lõike 6 punkti 1, § 11 lõigete 9 ja 10 ning § 24 punkti 4 sõnastust. Paragrahvi 1 lõike 1 punkti 1 muudatusega lisatakse vastavad muudatused, mis võimaldavad kasutada React EU2 finantsvahendeid. Euroopa Liit käivitab koroonaviiruse pandeemia sotsiaalse ja majandusliku kahju korvamiseks lisameetmed, et aidata erinevate tugimeetmetega Euroopa Liidu liikmesriikidel majandust taas käivitada ja toetada majanduskasvu. Ettevõtte arenguprogramm ja selle toetusmeede aitab ettevõtjatel planeerida, ette valmistada ja ellu viia pikaajalisi strateegilisi plaane ja on üheks eelpool mainitud Eesti tugimeetmetest. Paragrahvi 8 lõike 5 punkti 3 ja lõike 6 punkti 1 muudatusega jäetakse abikõlblike kulude hulgast välja puhkusetasu. Puhkusetasu oli abikõlblik projekti teadus- ja arendustegevusi ellu viivatel töötajatel ning arenguprogrammi elluviimiseks palgatud uutel arendustöötajatel ja juhtidel. Suurem enamus loetletud töötajatest tegeleb ettevõtetes ka muude tööülesannetega. Seetõttu puhkusetasu eraldi toetamine ei ole asjakohane, kuna sellega seotud summad on proportsionaalselt väiksed, samas kaasneb sellega lisabürokraatia. Paragrahvi 11 lõigetes 9 ja 10 muudetakse sõnastusi ja viiakse sisse kohustus, et rakendusüksus võib toetuse taotlemise peatada juhul, kui heakskiidetud arenguplaanide jääk saab võrdseks meetme eelarve vaba jäägiga, samas projektide rahastusotsuseid pole veel langetatud. Ettevõtja arenguplaan on ettevõtte pikaajaline strateegiline arendustegevuste elluviimiseks koostatud tegevuskava, mis sisaldab ettevõtja kõiki arendustegevusi. Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede on vaid üks võimalus, mille abil ettevõtja oma arenguplaani ellu viib ja nimetatud toetuse võib ettevõtja planeerida ka oma arenguplaani hilisematesse etappidesse. Paragrahvi 24 punkti 4 muudetakse asendades konkreetne summa viitega STS § 26 lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti on 1 ERF määrus https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1301- 20200424&qid=1615213793514&from=EN 2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2020/2221, 23. detsember 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses lisavahendite ja rakenduskorraga, et toetada COVID 19 pandeemiaga seotud kriisi ja selle sotsiaalsete tagajärgede kõrvaldamist ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil. viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine meetme määruse muutmise vajaduseta. Paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 2, mille kohaselt rakendatakse § 8 lõikes 5 ja 6 toodud muudatusi toetuse saajatele, kes esitavad taotluse pärast nimetatud muudatuse jõustumist. Paragrahviga 6 muudetakse ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruses nr 12 „Tugiteenus- ja arenduskeskuse investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ § 1 lõiget 4 ja § 24 lõike 1 punkti 4. Paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles on sätestatud raskustes oleva ettevõtja toetamise keeld, mis aga lähtuvalt ERF määruse muudatusest ei ole enam keelatud. Kuivõrd ministri määruse alusel antakse ettevõtjatele ka vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ning ERF määruse art 3 lg 3 kohaselt ei loeta raskustes olevateks ettevõtjaid, kes saavad riigiabi ajutise raamistiku või komisjoni VTA määruse nr 1407/2013 kohast toetust, siis antud muudatuse tulemusena võib edaspidi VTA-d anda ka raskustes olevale ettevõtjale. GBER abi andmisel kontrollitakse raskustes olemist endiselt ja nimetatud nõue on kaetud üldise GBER viite kaudu. Paragrahvi 24 lõike 1 punkti 4 muudetakse, asendades konkreetne summa viitega STS § 26 lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti on viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine ilma meetme määruse muutmise vajaduseta. Paragrahviga 7 muudetakse ettevõtlusministri 16. veebruari 2016. a määruses nr 15 „Rahvusvahelise suursündmuse toetamise tingimused ja kord“ § 1 lõiget 6 ja § 27 lõike 2 punkte 15 ja 16. Paragrahvi 1 lõike 6 lauseosa tunnistatakse kehtetuks, kuna selles on sätestatud raskustes oleva ettevõtja toetamise keeld, mis aga lähtuvalt ERF määruse muudatusest ei ole enam keelatud. Samuti ei ole VTA määruses piirangut, mille kohaselt raskustes ettevõtjat toetada ei võiks. Määruse muudatuse tulemusena võib edaspidi VTA-d anda ka raskustes olevale ettevõtjale. GBER abi andmisel kontrollitakse raskustes olemist endiselt ja nimetatud nõue on kaetud üldise GBER viite kaudu. Paragrahvi 27 lõike 2 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks, kuna ei ole põhjendatud riigihankekohuslasele sätestada eraldi nõudeid meetme määrusega. Riigihangete läbiviimist reguleerib riigihangete seadus ning hankekohuslase enda kehtestatud riigihangete kord. Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 16 muudetakse, asendades konkreetne summa viitega STS § 26 lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti on viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine ilma meetme määruse muutmise vajaduseta. Paragrahviga 8 muudetakse ettevõtlusministri 28. juuni 2016. a määruses nr 44 „Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamise tingimused ja kord“ § 29 lõike 2 punkte 14 ja 15. Paragrahvi 29 lõike 2 punkt 14 tunnistatakse kehtetuks, kuna ei ole põhjendatud riigihankekohuslasele sätestada eraldi nõudeid meetme määrusega. Riigihangete läbiviimist reguleerib riigihangete seadus ning hankekohuslase enda kehtestatud riigihangete kord. Paragrahvi 29 lõike 2 punkti 15 muudetakse, asendades konkreetne summa viitega STS § 26 lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti on viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine ilma meetme määruse muutmise vajaduseta. Paragrahviga 9 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ § 1 lõiget 1. Määrus on üks Euroopa Liidu React EU lisameetmete üksiktegevustest ning seetõttu lisatakse muudatusega kohaldamisalasse ka eesmärgina prioriteetne suund „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meede „Majanduse elavdamine“. Muutatus võimaldab kasutada React EU lisameetme finantsvahendeid. Euroopa Liit käivitab koroonaviiruse pandeemia sotsiaalse ja majandusliku kahju korvamiseks lisameetmed, et aidata erinevate tugimeetmetega Euroopa Liidu liikmesriikidel majandust taas käivitada ja toetada majanduskasvu. Paragrahviga 10 muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruse nr 32 „Perioodi 2014–2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ § 1 lõiget 5 ja § 22 lõike 3 punkti 3. Paragrahvi 1 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles on sätestatud raskustes oleva ettevõtja toetamise keeld, mis aga lähtuvalt ERF määruse muudatusest ei ole enam keelatud. Kuivõrd ministri määruse alusel antakse ettevõtjatele ka vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) ning ERF määruse art 3 lg 3 kohaselt ei loeta raskustes olevateks ettevõtjaid, kes saavad riigiabi ajutise raamistiku või komisjoni VTA määruse nr 1407/2013 kohast toetust, siis antud muudatuse tulemusena võib edaspidi VTA-d anda ka raskustes olevale ettevõtjale. GBER abi andmisel kontrollitakse raskustes olemist endiselt ja nimetatud nõue on kaetud üldise GBER viite kaudu. Paragrahvi 22 lõike 3 punkti 3 muudetakse, asendades konkreetne summa viitega STS § 26 lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti on viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine ilma meetme määruse muutmise vajaduseta. Paragrahviga 11 muudetakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruses nr 35 „Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus“ § 1 lõikeid 1, 4 ja 7, § 4 punkti 1, § 21 lõiget 2 ja § 22 lõiget 2. Lisaks täiendatakse §-i 2 lõikega 5 ja §-i 10 lõikega 31. Määrus on üks Euroopa Liidu React EU üksiktegevustest. Sellest tulenevalt lisatakse eelnõuga §-desse 1, 2 ja § 10 lõikesse 31 vastavad tingimused, mis võimaldavad React EU fondide vahendeid kasutada. Üks React EU eesmärk on ka aidata luua koroonaviirusega otseseks võitlemiseks vahendeid, näiteks tervishoiud, isikukaitsevahendid, viiruselevikut piiravad või vähendada aitavad tooted ja teenused. Sellest tulenevalt lisatakse eelnõuga COVID-19 riigiabi kasutamise võimaus eelnimetatud toodete, teenuste ja protsesside väljatöötamiseks, rakendades selliste projektide puhul 15% kõrgemat toetusmäära. Eelnõuga täiendatakse §-i 2 lõikega 5 seoses EK sooviga koguda statistikat ELi vahendite panuse osas koroonakriisiga tegelemisel ja selle tagajärgedega võitlemises. Seetõttu on EK välja töötanud vastavad COVID näitajad. Antud määruse raames siis lisatakse COVID näitaja, mille kood on CV-33 ning indikaatori nimeks on „COVID-19 vastases võitluses osalevate toetust saanud üksuste arv“. Eelnõuga lisatakse § 4 punkti 1 toote ja teenuse arendustegevusele ka protsessi arendustegevus, mis vastab üldises grupierandi määruses toodud tootearenduse mõistel. See muudatus võimaldab välja arendada ka uusi ja tehnoloogiliselt keerukaid protsesse, mille väljatöötamine on oluline just majanduse taaskäivitamiseks. Vastavalt grupierandi riigiabile võib tootearendust kui tegevust ellu viia nii toote, teenuse kui ka protsesside arendamisena. Samas selle lõpptulemus on ikkagi defineeritav kui uus või täiustatud toode või teenus. Ja seda sellepärast, et protsessi ennast ilma toote või teenuseta on pea, et võimatu müüa. Protsess on, kas osa tootest, kuidas toodet kasutatakse, toodetakse, müüakse või osa teenusest, kuidas teenust pakutakse. Grupierandi määruse artikkel 2 punkti 86 kohaselt on Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Eelnõuga täiendatakse määrust uue §-ga 102, et võimaldada toetust anda ka COVID-19 raamistiku punkti 3.6 alusel. Selleks lisatakse määrusesse uus paragrahv, kus tuuakse välja toetuse taotlejale esitatavad nõuded, samuti toetuse osakaal, mida võib COVID- 19 raamistiku punkti 3.6 alusel anda. Seejuures võib abi anda ka raskustes ettevõtjatele, kuid seda vastavalt COVID-19 raamistiku tingimustele (punktid 35(h) ja 35 (ha)). Lisaks võib COVID-19 raamistiku punkti 3.6(b) alusel toetust anda teadus- ja arendusprojektidele, mille tegevustega on alustatud alates 1. veebruarist 2020 või projektide puhul, mis on pälvinud COVID- 19spetsiifilise kvaliteedimärgise, loetakse, et abil on ergutav mõju. Enne 1. veebruari 2020 alustatud projektide puhul loetakse, et abil on ergutav mõju, kui abi on vajalik projekti kiirendamiseks või selle ulatuse laiendamiseks. Seetõttu ei kohaldata § 102 alusel antavat abi puhul määruse § 1 lõikes 6 ja § 9 lõikes 3 toodud piiranguid. Selleks, et COVID-19 raamistiku punkti 3.6 alusel toetusi anda, esitab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Komisjonile vastava loa taotluse. Kuivõrd COVID-19 raamistiku alusel ei tohi toetusi anda enne Euroopa Komisjoni vastavasisulist luba, siis lisatakse nimetatud rakendamise keeld ka määruse §-i 25. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 21 lõige 2 ja muudetakse § 21 lõike 4 punkt 1 sõnastatust ning jäetakse välja nõue, mille kohaselt on toetuse maksmise eelduseks muuhulgas ka vastava aruandeperioodi vahe- ja lõpparuande kinnitamine rakendusüksuse poolt. Muudatus võimaldab rakendusüksusel teha toetuse saajale väljamakseid ka maksetaotluse alusel. Muudatus on oluline just koroonaviiruse COVID-19 haigusest tingitud majandusolukorras, kus ettevõtjaid tabanud likviidsusprobleemid raskendavad toetatavate projektide elluviimist. Kiirem ja paindlikum toetuse väljamaksmissüsteem võimaldab ettevõtjatel projektid planeeritud kujul ellu viia. React EU üks eesmärkidest on soodustada majanduse taastumist rohetehnoloogiate ja rohemajanduse kaudu, aitades seeläbi saavutada Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärke. Sellest lähtudes lisatakse määrusesse valikkriteerium, millega hinnatakse projekti mõju keskkonnahoiule ja kliimale, sealhulgas seda milline on projekti mõju jäätmetekke vähendamisele, ressurssitõhususele, madala süsinikusisaldusega kliimamuutustele vastupidava majanduse tekkele ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Nimetatud valikkriteerium moodustab 10 protsenti koondhindest. Paragrahvi 22 lõiget 2 muudetakse, asendades konkreetne summa viitega STS § 26 lõikele 6. Muudatus on vajalik selleks, et määrus oleks kooskõlas STS-i tingimustega. Samuti on viitamise teel tagatud iga järgneva STS-i muudatuse otsekohaldumine meetme määruse muutmise vajaduseta. Paragrahvi 25 muudetakse selliselt, et COVID-19 raamistiku alusel võib toetusi taotleda ainult alates Euroopa Komisjoni poolt vastava riigiabi loa vastuvõtmisest, st antud toetust ei tohi enne anda, kui Euroopa Komisjon on teinud vastava lubava otsuse. Toetusi võib anda kuni Euroopa Komisjoni loas toodud kuupäevani. Paragrahviga 12 muudetakse väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. detsembri 2021. a määrust nr 97 „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“. Paragrahvi 1 lõike 1 muudatusega lisatakse võimalus rahastada Euroopa Liidu React EU lisameetme eesmärkide elluviimisega seotud tegevusi, kasutades selleks vastavaid finantsvahendeid. Lähtudes sellest, et Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid saab kasutada projektide elluviimiseks kuni aasta 2023 lõpuni, vähendatakse projektide maksimaalset toetussummat 2 000 000 euroni. Paragrahvi 11 lisatakse võimaluse korraldada toetuse jagamist taotlusvoorudena. Muudatusega lisatakse tingimused, mida rakendusüksus taotlusvoorude korraldamisel peab täitma, sealhulgas kohustus, et rakendusüksus peab taotlusvooru avamisest teavitama 20 kalendripäeva enne vooru algust ning taotlusvooru korral pikendatakse võimalikku menetlusaega 60 tööpäevani. Ühtlasi sätestatakse, et eelarve piirkondlikku jaotust taotlusvoorude korral ei kasutata. MKM esialgse analüüsi tulemusel ei ole põhjendatud seada eelarve piirkondliku jaotuse kitsendusi, kuivõrd see toob kaasa nii ettevõtjatele kui ka riigile põhjendamatut halduskoormust. Sealjuures on rakendusuuringute elluviimise asukoha piirkondlikute piirangute seos Eesti regionaalse arenguga kaudne. Lisades ettevõtjatele täiendava kohustuse põhjendada, millises piirkonnas, milliseid projekti tegevusi ja millises mahus ellu viiakse ja riigile kohustuse analüüsida ja hiljem teostada järelevalvet, kas see ka täpselt sellisel moel ka toimus, ei aita kaasa Eesti ettevõtete arengule ei piirkondlikult ega rahvusvaheliselt. Eesti äriregistrisse kantud ettevõtjad tegutsevad üle-eestiliselt, see tähendab, et ettevõtetel on üksused, kontorid, jne Eesti erinevates piirkondades, sealhulgas ka Tallinnas ja Harjumaal. Lisaks kasvas COVID-19 mõjul Eestis hüppeliselt nii kaugtöö osakaal kui ka harjumused, muutes sellega nimetatud kitsenduse veel küsitavamaks. Meetme esialgne eelarve on 10 mln. Lähtudes asjaolust, et REACT-EU meetmed on perioodi 2014-2020 meetmed, mis peavad olema ellu viidud hiljemalt 31.12.2023.a., siis täpne jaotus selgub kui suur on ettevõtjate huvi ja valmisolek konkreetseid projekte ellu viia. Et tagada paindlikkus ja eelarve täielik kasutamine, on ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetme, perioodi 2014-2020 ettevõtja tootearenduse toetuse ja ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetusmeede ühel eelarvereal. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013 , mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/2021, 23. detsember 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013; 3) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 4) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). 5) Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1—9). 4. Määruse mõjud Eelnõu peamine eesmärk on täpsustada mitmeid rakenduslikke aspekte, mis parandavad määruse üleüldist õigusselgust ja arusaadavust nii toetuse taotlejatele, toetuse saajatele kui rakendusüksusele. Lisaks soovitakse eelnõuga lahendada praktikas esile kerkinud kitsaskohti nii taotlejatele ja toetuse saajatele kui rakendusüksusele. Samuti on lisatud osadesse meetme määrustesse võimalus anda toetust ka Euroopa Liidu poolt käivitatud koroonaviiruse pandeemia sotsiaalse ja majandusliku kahju korvamiseks React EU lisameetmetest. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse avaldamiseks. Rahandusministeerium edastas 19.04.2021 oma ettepanekud. Lisa: Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määrus“ seletuskirja lisa Kooskõlastamisel esitatud ettepaneku arvestamise tabel Ettepaneku Ettepaneku sisu Ettepaneku järjekorra arvestamine/ number mittearvestamine/ kommentaarid 1. Palume veenduda, et juhul kui Mitte arvestatud. Üldine muudetavad määrused RM võttis panustavad meetmete nimekirja kommentaari tagasi, muutmise eelnõu järgi lisatud sest esitas selle Covid-näitajatesse, siis need ekslikult. saaksid samuti muudatustega sisse viidud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on teinud ettepaneku Covid-näitajate lisamiseks järgmistes meetme tegevustes: 1) meetme tegevus 4.2.4 - näitajad CV20, CV22 ja CV33 2) meetme tegevus 4.4.1 - näitajad CV20 ja CV22 3) meetme tegevus 5.1.5 - näitajad CV20 ja CV22 4) meetme tegevus 5.1.7 - näitajad CV20 ja CV22 2. Soovitame kaaluda starditoetuse Mittearvestatud. Starditoetuse määruse § 1 lõike 5 muutmist Starditoetuse raames määrus (kehtetuks tunnistamist), kuna ei soovi raskustes vastavalt Euroopa Parlamendi ja ettevõtjaid toetada. nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 artiklis 3.3.d tehtud muudatustele on võimalik vähese tähtsusega abi anda ka raskustes ettevõtjatele. 3. Juhime tähelepanu, et Teadmiseks võetud. starditoetuse raames toetuste jagunemise piirkondlikus statistikas ei kajastu 01.04.2019 tehtud muudatuste järgselt (müügitulu ja bilansimahu vähendamisest 125 tuhandelt 80 tuhandele, pikendatud töökohtade loomise perioodi, vähendatud nõudeid palgatasemele jne) olulist muutust, mis tõendaks, et tehtud muudatused on olnud piisavad selleks, et suurendada toetuste jõudmist väljapoole Harju- ja Tartumaad. Ka viimase kahe aasta jooksul on enam kui pool toetustest jõudnud just nende kahe maakonna ettevõteteni. 4. Teeme ettepaneku sarnaselt Mittearvestatud. RUP määrusega täiendada Käesoleva muudatuse määrust ja jagada starditoetuse eesmärk on määruses eelarve regionaalselt, eraldades toetuse taotlemise ühe 25% meetme mahust konkreetse nõude Harjumaale ning suunates arusaadavuse ülejäänud osa riigi ressurssidest parandamine. Võtame väljapoole ja Tallinnat ja esitatud ettepaneku Harjumaad. teadmiseks ning analüüsime selle sisu ja mõju ning vajadusel muudame toetusskeemi edaspidi. 5. Klastrite arendamise Eelnõu § 3 punktis 2 teksti Arvestatud. toetamise tagant kolmas sõna peab olema tingimused ja kord „arendusprojekti“ (praegu on „arendusprojekt“) ning punktis 4 sõna „märtsis“ asendada sõnaga „aprillis“. 6. Innovatsiooni- ja Eelnõu § 4 punktis 5 asendada Arvestatud. arendusosaku sõna „märtsis“ sõnaga toetuse andmise „aprillis“. tingimused ja kord 8. Ettevõtte Eelnõu § 5 punktis 5 asenda Arvestatud. arenguprogrammi sõna „märtsis“ sõnaga toetusmeede „aprillis“. 9. Tugiteenus- ja Eelnõu § 6 punkti 1 kohaselt Arvestatud. arenduskeskuse tunnistatakse kehtetuks § 1 lg 4, Sõnastust muudetud investeeringu mis käsitleb raskustes toetuse andmise ettevõtjatele toetuse andmise tingimused ja kord keeldu. Juhime tähelepanu, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 artiklis 3.3.d tehtud muudatustele on võimalik vähese tähtsusega abi anda ka raskustes ettevõtjatele, kuid nõukogu määruse muudatus ei puuduta üldise grupierandi määruse (EL) nr 651/2014 alusel antavat riigiabi. Samas võib üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punkti c muudatuse kohaselt siiski anda riigiabi ka raskustes ettevõtjatele (s.o ettevõtjatele, kes ei olnud 31.12.2019 raskustes, kuid sattusid raskustesse ajavahemikul 01.01.2020 kuni 30.06.2021), kuigi selline erand ei ole lubatud nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 alusel. Seega palume kaaluda, kas § 1 lõike 4 kehtetuks tunnistamine on põhjendatud või tuleks vastav lõige ümber sõnastada, et oleks üheselt selge, milliseid toetusi (vähese tähtsusega abi või riigiabi üldise grupierandi määruse alusel) võib raskustes ettevõtjatele anda 10. Rahvusvahelise Eelnõu § 7 punkti 1 kohta Arvestatud. suursündmuse analoogne kommentaar eelnõu Sõnastust muudetud toetamise § 6 punkti 1 kohta tehtud tingimused ja kord kommentaariga. 11. Perioodi 2014-2020 Eelnõu § 10 punkti 1 kohta Arvestatud. välismessitoetuse analoogne kommentaar eelnõu Sõnastust muudetud andmise tingimused § 6 punkti 1 kohta tehtud ja kord kommentaariga. 12. Perioodi 2014–2020 Eelnõu § 11 lg 5 kohaselt Covid Mitte arvestatud. ettevõtja indikaator CV33 „COVID-19 RM võttis tootearenduse toetus vastases võitluses osalevate kommentaari tagasi, toetust saanud üksuste arv“. sest esitas selle Palume selgitada, millisele ekslikult. meetme tegevusele see kohaldub, kuna meetmete nimekirja kavandatud muudatuses ei ole näitajat CV33 lisatud ei tegevusele 4.4.1 ega 5.3.2. Palume ühtlasi täpsustada, milliseid üksusi on kavas nimetatud näitajasse lugema hakata. Kui näitaja on asjakohane, siis palume see lisada edaspidi ka VV meetmete nimekirja. 13. Ettevõtjate Eelnõu § 12 muudatusega Mitte arvestatud. rakendusuuringute lisatakse § 1 lg-sse 1 võimalus Seletuskirja on ja tootearenduse rahastada Euroopa Liidu React täiendatud. toetamine EU lisameetme eesmärkide Seejuures selgitame, elluviimisega seotud tegevusi, et vastavalt kasutades selleks vastavaid rahandusministeeriumi finantsvahendeid. RUP osas juhtnööridele sõnastati peab muutma ka piirkondliku määruses ettevõtjad, kellele rakendati jaotuse sätte sõnastust §11 eraldiseisvat eelarvet lõigetes 8 ja 9, sest need lõiked ja soodustoetusmäära olid seotud I vooru avamisega väljaspool Tallinna ja ning kehtivad vaid kuni Harjumaad 02.07.2021 ega laieneks senisel tegutsevaks kujul järgmistele voorudele. ettevõtjateks. Huvi RUP vastu on olnud MKM poolt prognoositust Regionaalse mõju oluliselt suurem. MKM algne saavutamine nõuab kartus, et esimesest lahendatava probleemi taotlusvoorust väljapoole selget sõnastamist ja Harjumaad suunatud eelarve sellele probleemi jääb taotlustega katmata, ei ole lahendamiseks osutunud tõeks. Sellegipoolest sobivate instrumentide näitas esimene taotlusvoor, et ja tegevuste valmisolek kiiresti taotlusi kombineerimist. esitada on eelkõige Harjumaal. Lisaks üheselt Arvestades Harjumaalt esitatud mõistetavat andmete ja vooru Harjumaal sulgemise kogumist ja analüüsi, hetkeks ette valmistatud et vajadusel probleemi taotluste mahtu jääks ilma riigi või selle lahendusteid sihiliku sekkumisete muud muuta ja täiendada. piirkonnad uute voorude Lisades ettevõtjatele avamisel suuresti ilma toetuseta. täiendava kohustuse põhjendada, millises piirkonnas, milliseid projekti tegevusi ja millises mahus ellu viiakse ja riigile kohustuse analüüsida ja hiljem teostada järelevalvet, kas see ka täpselt sellisel moel ka toimus, ei aita kaasa Eesti ettevõtete arengule ei piirkondlikult ega rahvusvaheliselt. Lähtudes eeltoodust ei pikenda MKM regionaalset erandit. Samas oleme avatud ja valmis RMiga koostöös ära sõnastama Eesti piirkondliku ettevõtluse arendamise probleemid ja nende alusel välja töötama vajalikud lahedusteed, arvestades nendega oma määruste tingimustes. 14. Täiendada seletuskirja eelnõu § Arvestatud. 12 osas järgmiselt: Seletuskirja 1) Kui palju vahendeid täiendatud. ning mitme vooruna React EU Piirkondliku erisuse vahenditest paigutatakse RUP kohaldamise osas vt meetmesse. Palume lisada vastust kommentaarile vastav info seletuskirja. nr 13. 2) Kuidas jaguneb React EU toetus piirkondlikult, kui suur on väljaspool Tallinnat ja Harjumaad tegutsevate ettevõtjate projektide eelarve? Kas on see ka React EU toetuse jagunemisest 11600000 eurot? (kehtiva määruse §11 lg 8). Palume viia eelnõusse täpsustused sisse, arvestades, et Harjumaale antava toetuse osakaal ei ületaks 50% voorude kogumahust. MÄÄRUS 28.05.2021 nr 26 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruste muutmise määrus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. § 1. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused“ muutmine Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruses nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõikes 2 asendada sõnad „detsembril 2022“ sõnadega „detsembril 2023“; 2) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „kui toetuse saajat või partnerit ei loeta riigihangete seaduse § 5 kohaselt hankijaks, peab toetuse saaja või partner esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse kõikide kulude puhul, mille korral taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või mittemateriaalsete varade ostutehingu, kui tehingu summa käibemaksuta on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem.“. § 2. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruse nr 20 „Starditoetus“ muutmine Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 9. märtsi 2015. a määruses nr 20 „Starditoetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) nii taotleja müügitulu kui bilansimaht olid taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaastal 80 000 eurot või väiksemad;“; 2) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) nii taotleja müügitulu kui bilansimaht on taotluse esitamise majandusaastal taotluse esitamise kvartalile eelnenud kvartali lõpu seisuga 80 000 eurot või väiksemad;“; 3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Taotluse, mis on esitatud enne § 13 lõike 2 punkti 5 2021. a mais jõustunud muudatuse ja punkti 51 jõustumist, esitanud taotlejale kohaldatakse enne nimetatud muudatuste jõustumist kehtinud § 13 lõike 2 punkti 5 redaktsiooni ja ei kohaldata § 13 lõike 2 punkti 51.“. § 3. Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruse nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlusministri 15. mai 2015. a määruses nr 46 „Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) klastri ühisturundustegevuste läbiviimine ja koordineerimine, sealhulgas sihtturu uuringud või ekspertiisid, infoallikate ja andmebaaside kasutamine ning klastri partnerite toodete ja teenuste tutvustamiseks turundusürituste läbiviimine või nendel osalemine;“; 2) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Abikõlblikud on vastavalt §-s 9 sätestatud piirmäärale ja taotluse rahuldamise otsusele §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemusnäitajate saavutamisele suunatud ning § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud klastri arendustegevuse ja § 6 lõike 2 punktis 11 nimetatud klastri arendusprojekti läbiviimise kulud:“; 3) paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 10 kohaselt hankijaks ning ostutehingu summa ilma käibemaksuta on vähemalt 5000 eurot“ tekstiosaga „§ 5 kohaselt hankijaks ning ostutehingu summa on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“; 4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Taotluse osas, mis esitati enne § 7 lõike 3 sissejuhatava lauseosa 2021. aasta mais jõustunud muudatuse jõustumist, kohaldatakse nimetatud sätte redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise ajal.“. § 4. Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruses nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 4 lõike 6 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 tähenduses;“; 3) paragrahvi 4 lõikes 7 asendatakse arv „8“ arvuga „6“; 4) paragrahvi 22 lõikes 7 asendatakse arv „7“ arvuga „6“; 5) paragrahvi 26 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Taotluse osas, mis esitati enne § 4 lõike 6 punkti 6 2021. aasta mais jõustunud muudatuse jõustumist, kohaldatakse nimetatud sätte redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise ajal.“. § 5. Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ muutmine Ettevõtlusministri 5. jaanuari 2016. a määruses nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks” tegevuse „Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused” ning prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” eesmärkide elluviimiseks.“; 2) paragrahvi 8 lõike 5 punktis 3 ja lõike 6 punktis 1 asendatakse tekstiosa „1, 2, 4 ja 5“ tekstiosaga „1, 4 ja 5“; 3) paragrahvi 11 lõiked 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Rakendusüksus võib peatada taotluste vastuvõtmise, kui käesoleva määruse alusel toetust saanud ettevõtjate arenguplaanide kohaste tegevuste jaoks planeeritud taotletava toetuse ja meetme rahastamise eelarve vaba jääk saab võrdseks menetluses olevate taotluste, mille suhtes ei ole otsust tehtud, mahuga. (10) Hetkest, mil toetust saanud ettevõtjate arenguplaanide kohaste tegevuste jaoks planeeritud taotletav toetus ja rakendusüksuse poolt heakskiidetud arenguplaanide jaoks taotletava toetuse rahaline summa saab võrdseks meetme eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise ajalises järjekorras.“; 4) paragrahvi 24 punktis 4 asendatakse tekstiosa „on 5000 eurot või rohkem“ tekstiosaga „on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“; 5) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Taotluse osas, mis esitati enne § 8 lõigete 5 ja 6 2021. aasta mais jõustunud muudatuse jõustumist, kohaldatakse nimetatud sätte redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise ajal.“. § 6. Ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruse nr 12 „Tugiteenus- ja arenduskeskuse investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlusministri 5. veebruari 2016. a määruses nr 12 „Tugiteenus- ja arenduskeskuse investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Üldise grupierandi määruse kohaselt ei toetata käesoleva määruse alusel raskustes olevat ettevõtjat üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.“; 2) paragrahvi 24 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ületab 5000 käibemaksuta“ tekstiosaga „on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“. § 7. Ettevõtlusministri 16. veebruari 2016. a määruse nr 15 „Rahvusvahelise suursündmuse toetamise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlusministri 16. veebruari 2016. a määruses nr 15 „Rahvusvahelise suursündmuse toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel, samuti ei anta üldise grupierandi määruse alusel toetust raskuses olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.“; 2) paragrahvi 27 lõike 2 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 16 asendatakse tekstiosa „ületab 5000 eurot“ tekstiosaga „on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“. § 8. Ettevõtlusministri 28. juuni 2016. a määruse nr 44 „Rahvusvahelise pereturismi atraktsiooni toetamise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlusministri 28. juuni 2016. a määruses nr 44 „Rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 14 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 29 lõike 2 punktis 15 asendatakse tekstiosa „on võrdne või ületab 5000 eurot“ tekstiosaga „on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“. § 9. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 31. mai 2017. a määruse nr 26 „Turismiettevõtte uue ärimudeli rakendamise toetamise tingimused ja kord“ § 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine” tegevuse „Turismiettevõtete ärimudelite arendamine” ning prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” eesmärkide elluviimiseks.“. § 10. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruse nr 32 „Perioodi 2014– 2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. juuni 2018. a määruses nr 32 „Perioodi 2014–2020 välismessitoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Üldise grupierandi määruse kohaselt ei toetata käesoleva määruse alusel raskustes olevat ettevõtjat üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.“; 2) paragrahvi 22 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „on 5000 eurot või rohkem“ tekstiosaga „on võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“. § 11. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruse nr 35 „Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus“ muutmine Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27. mai 2019. a määruses nr 35 „Perioodi 2014–2020 ettevõtja tootearenduse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks” (edaspidi meede) tegevuse „Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused” ning prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” eesmärkide elluviimiseks.“; 2) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Määruse alusel antav toetus on teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi TA tegevus) antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18)) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, muudetud ELT C 112 I, 4.04.2020, lk 1–9; ELT C 164, 13.05.2020, lk 3–15; ELT C 218, 2.07.2020, lk 3–8, ELT C 340 I, 13.10.2020, lk 1–10, ELT C 34, 01.02.2021, lk 6-15) (edaspidi COVID-19 raamistik) mõistes, mida antakse nimetatud raamistiku osade 3.1 ja 3.6 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §- s 341 sätestatut.“; 3) paragrahvi 1 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9) (edaspidi COVID-19 raamistik)“ tekstiosaga „COVID-19 raamistiku“; 4) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Paragrahvis 102 sätestatud toetus on riigiabi COVID-19 raamistiku mõistes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.6 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.“; 5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) COVID-19 raamistiku alusel toetust saanud projektid panustavad Euroopa Komisjoni määratud COVID indikaatorisse, milleks on CV33 „COVID-19 vastases võitluses osalevate toetust saanud üksuste arv“.“; 6) paragrahvi 4 punktis 1 asendatakse tekstiosa „toote või teenuse“ tekstiosaga „toote, teenuse või protsessi“; 7) määrust täiendatakse §-ga 102 järgmises sõnastuses: „§ 102. COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirusega võitlemisega seotud teadus- arendustegevuse erand (1) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirusega võitlemisega seotud teadus- ja arendustegevuse erandi (edaspidi COVID-19 teadus- ja arendustegevuse erand) alusel saavad toetust taotleda COVID-19 seotud ja muude viirusevastaste teadusuuringutega tegelevad ettevõtjad, sealhulgas väikse ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on saanud programmi „Horisont 2020“ raames projektile COVID-19 spetsiifilise kvaliteedimärgise. (2) Lisaks §-s 12 toodud nõuetele peab COVID-19 teadus- ja arendustegevuse erandi alusel toetuse taotleja vastama järgmistele tingimustele: 1) toetust saab taotleda COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirusega võitlemisega seotud teadus- ja arendustegevuseks juhul, kui abisaaja võtab kohustuse anda mittediskrimineerivatel turutingimustel lihtlitsentse kolmandatele isikutele Euroopa Majanduspiirkonnas; 2) taotleja ei ole raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a; 3) erandina punktis 2 sätestatust võib taotlejaks olla mikro- või väikeettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019. a, tingimusel, et tema suhtes ei kohaldata maksejõuetusmenetlust ja et nad ei ole saanud päästmisabi ega ümberkorraldamisabi. (3) COVID-19 teadus- ja arendustegevuse erandi alusel on toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest: 1) väikeettevõtjast toetuse saajal 60 protsenti; 2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 50 protsenti; 3) suurettevõtjast toetuse saajal 40 protsenti. (4) Paragrahvi 1 lõiget 6 ning § 9 lõiget 3 ei kohaldata COVID-19 teadus- ja arendustegevuse erandi alusel toetuse taotlemisele.“; 8) paragrahvi 16 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide ja osakaalude alusel: 1) 40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju käesoleva määruse ja meetme eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja majandustulemustele; 2) 20 protsenti koondhindest moodustab projekti kvaliteet, milles hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust; 3) 30 protsenti koondhindest moodustab taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse taotleja tootearenduse alast ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust; 4) 10 protsenti koondihindest moodustab projekti mõju keskkonnahoiule ja kliimale, milles hinnatakse projekti panust jäätmetekke vähendamisele, ressursitõhususele, madala süsinikusisaldusega kliimamuutustele vastupidava majanduse tekkele ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele.“; 9) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) ei ole § 16 lõike 6 punktides 1–3 sätestatud valikukriteeriumis saanud madalamat hinnet kui 2,00.“; 10) paragrahvi 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 21 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine vähemalt omafinantseeringu ulatuses;“; 12) paragrahvi 22 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „vähemalt 5000 eurot“ tekstiosaga „võrdne struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud summaga või sellest suurem“; 13) paragrahv 25 sõnastatakse järgmiselt: „§ 25. Paragrahvide 101 ja 102 rakendamine“; COVID-19 raamistiku alusel saab toetust taotleda alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest kuni riigiabi loas sätestatud tähtpäevani, kuid mitte kauem kui taotluste vastuvõtmise lõpetamiseni.“. § 12. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. detsembri 2020. a määruse nr 97 „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“ muutmine Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. detsembri 2020. a määruses nr 97 „Ettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme 4.2 „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks” (edaspidi meede) tegevuse 4.2.4 „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid” eesmärkide elluviimiseks” ning prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” eesmärkide elluviimiseks.“; 2) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse arv „3“ arvuga „2“; 3) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „jooksvalt“ sõnadega „või voorupõhiselt“; 4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Voorulise taotlemise puhul teavitab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma kodulehel 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust.“; 5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Lõikeid 7, 8 ja 9 kohaldatakse jooksva taotlemise korral.“; 6) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 6 asendatakse arv „800 000“ arvuga „1 800 000“; 7) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Voorulise taotlemise korral on taotluse menetlemise tähtaeg 60 tööpäeva alates taotlusvooru lõppemisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.“; 8) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Voorulise taotlemise puhul reastab rakendusüksus taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt.“; 9) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Voorulise taotlemise puhul reastab rakendusüksuse taotlused hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal ühtsesse § 18 lõikes 51 sätestatud pingeritta § 18 alusel hinnatud taotlustega.“; 10) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Voorulise taotlemise korral lähtub rakendusüksus lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisel § 18 lõike 51 ja § 19 lõike 31 kohaselt koostatud ühtsest pingereast.“. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel