Justiitsministeerium
28.05.2021 nr 2-2/20-0436/3406
Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud justiitsminister
Esitame kooskõlastamiseks tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri;
3) seletuskirja lisa 1 EL õiguse ja Eesti õigusakti vastavustabel;
4) seletuskirja lisa 2 ministri määruse eelnõu kavand;
5) seletuskirja lisa 3 eelnõu kohta esitatud arvamused ja nendega arvestamine.
Riina Piliste
625 6420
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja
Lisa 1
Euroopa Liidu õigusakti ja Eesti õigusakti vastavustabel
EP ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2161
EL Sätte sisu Ülevõt EL normi rakendamiseks kehtestatav Eesti õigusakti Kommentaar
säte mise norm
kohustu
s
Art Direktiivi 93/13/EMÜ
1 ebaõiglaste
lepingutingimuste kohta
muutmine
Lisat Karistused Direktiiv 93/13/EMÜ on Eesti õigusesse
av üle võetud VÕS-ga. VÕS § 42 lg 3 loetleb
art ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused.
8b TTJA-l õigus teha ettekirjutus ebamõistliku
lepingutingimuse kasutamise lõpetamiseks
või nõuda kasutamise keelamist maakohtu
kaudu.
Ettekirjutuse mittetäitmisel võimalik
rakendada sunniraha kuni 9600 eurot.
Väärteokoosseisu ja rahatrahvi direktiivist
tulenevate nõuete rikkumise eest ei ole ette
nähtud.
1. LR-d kehtestavad JAH TKS § 741. Ebamõistlikult kahjustava lepingutingimuse Liikmesriigil on kohustus näha ette
karistusnormid, mida kasutamine karistused direktiivist tulenevate nõuete
kohaldatakse rikkumise rikkumise eest.
korral. Karistused peavad
olema tõhusad,
proportsionaalsed ja
hoiatavad
2. Karistuste kehtestamisel Valikuli TKS § 741 TKS-i täiendatakse väärteokoosseisuga,
võib piirduda olukorraga, ne mille alusel on VÕS § 42 lõikes 3
kus lepingutingimused on nimetatud ebamõistlikult kahjustava
LR õiguses määratletud tüüptingimuse kasutamine karistatav
sõnaselgelt ebaõiglasena, rahatrahviga
sõltumata asjaoludest (a la
must nimekiri) või kui
kaupleja jätkab
lepingutingimuse
kasutamist, mis on lõpliku
otsusega tunnistatud
ebaõiglaseks
3. Karistuste määramisel JAH Karistusseadustikus on sätestatud
võetakse asjakohasel juhul kergendavad ja raskendavad asjaolud, mida
arvesse järgmised karistuse määramisel arvestada:
kriteeriumid (näitlik - kahju vabatahtlik hüvitamine;
loetelu): - süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine,
a) rikkumise laad, abi andmine kannatanule
raskusaste, ulatus, kestus;
b) kaupleja võetud Sätte täielik ülevõtmine on kavandatud
meetmed tarbijate kantud haldustrahvimenetluse seaduse eelnõus, kui
kahju heastamiseks; seda hakatakse kohaldama ka
c) kaupleja varasemad tarbijakaitsevaldkonnas. Kui
rikkumised; tarbijakaitsevaldkonnale
d) rikkumisest saadud haldustrahvimenetlus ei laiene, tuleb
rahaline kasu või karistuste määramise kriteeriumid
rikkumise abil välditud kehtestada TKS-s või karistusseadustikus,
kahju, kui need andmed on samuti kõrgendatud karistusmäärad
kättesaadavad; laiaulatuslike rikkumiste puhuks.
e) teistes LR-des sama
rikkumise eest kauplejale
määratud karistused, kui
teave selle kohta
kättesaadav;
f)muud raskendavad või
kergendavad tegurid.
4. LR tagab, et kui karistusi Sätte ülevõtmise eelduseks on
tuleb määrata vastavalt JAH haldustrahvimenetluse seaduse või
määruse (EL) 2017/2394 karistusseadustiku muutmise seaduse
artiklile 21, hõlmavad eelnõu vastuvõtmine ja 400 000 eurost
need kas võimalust kõrgema määraga rahatrahvi määramise
määrata trahve võimaluse loomine EL õigusest tulenevate
haldusmenetluses või nõuete rikkumise korral
võimalust algatada
kohtumenetlus või
mõlemat.
Trahvi maksimumsuurus
on vähemalt 4% kaupleja
aastakäibest asjaomases
LR-s või asjaomastes LR-
des
5. Kui trahv tuleb kooskõlas JAH Sätte ülevõtmise eelduseks on
lõikega 4 määrata, aga haldustrahvimenetluse seaduse või
teave aastakäibe kohta ei karistusseadustiku muutmise seaduse
ole kättesaadav, näevad eelnõu vastuvõtmine ja 400 000 eurost
LR-d ette võimaluse kõrgema määraga rahatrahvi määramise
määrata trahv vähemalt 2 võimaluse loomine EL õigusest tulenevate
miljoni eurot nõuete rikkumise korral
6. LR-d teavitavad EI
Komisjoni 28.11.2021
kehtestatud karistustest
Art Direktiivi 98/6/EÜ
2 muutmine
Lisatakse art 6a
1. Iga hinna alandamise JAH TKS § 7 lõige 61
teates tuleb ära näidata
varasem hind, mida
ettevõtja kohaldas enne
hinna avaldamist
2. Varasem hind on JAH Majandus- ja taristuministri 09.02.2016 määruse nr 14
madalaim hind „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ § 51 lg 1.
ajavahemiku jooksul, mis
ei ole lühem kui 30 päeva
enne hinna alandamist
3. LR võib kehtestada Valikuli Majandus- ja taristuministri 09.02.2016 määruse nr 14 Kavas on kasutada erinormi kehtestamise
erinormid kauba jaoks, ne „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ § 51 lg 3. võimalust kiiresti rikneva või aeguva kauba
mis võib kiiresti rikneda jaoks
või aeguda
4. LR võib sätestada 30 Valikuli Majandus- ja taristuministri 09.02.2016 määruse nr 14 Kavas on kasutada 30 päevast lühemat
päevast lühema ne „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ § 51 lg 2. ajavahemikku vähem kui 30 päeva
ajavahemiku juhuks, kui pakkumisel olnud kauba jaoks
toode on olnud turul
vähem kui 30 päeva
5. LR võib sätestada, et kui Valikuli Majandus- ja taristuministri 09.02.2016 määruse nr 14 Kavas on kasutada kauba hinna järk-
hinda alandatakse järk- ne „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ § 51 lg 4. järgulise alandamise sätet
järgult, on varasemaks
hinnaks alandamata hind,
mis kehtis enne esimest
hinna alandamist
Art
8
1. LR kehtestab JAH TKS § 68. Kauba ja kauba müügi ning teenuse Tõstetakse rahatrahvi ülemmäära
karistusnormid, mis osutamise kohta kehtestatud nõuete rikkumine füüsilisele isikule kuni 200 trahviühikut ja
peavada olema tõhusad, juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.
proportsionaalsed ja
hoiatavad
2. Karistuste määramisel JAH Karistusseadustikus on sätestatud
võetakse asjakohasel juhul kergendavad ja raskendavad asjaolud, mida
arvesse järgmised karistuse määramisel arvestada, sh:
kriteeriumid (näitlik - kahju vabatahtlik hüvitamine;
loetelu): - süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine,
a) rikkumise laad, abi andmine kannatanule
raskusaste, ulatus, kestus;
b) kaupleja võetud Sätte täielik ülevõtmine on kavandatud
meetmed tarbijate kantud haldustrahvimenetluse seaduse eelnõus, kui
kahju heastamiseks; seda hakatakse kohaldama ka
c) kaupleja varasemad tarbijakaitsevaldkonnas. Kui
rikkumised; tarbijakaitsevaldkonnale
d) rikkumisest saadud haldustrahvimenetlus ei laiene, tuleb
rahaline kasu või karistuste määramise kriteeriumid
rikkumise abil välditud kehtestada TKS-s või karistusseadustikus,
kahju, kui need andmed on samuti kõrgendatud karistusmäärad
kättesaadavad; laiaulatuslike rikkumiste puhuks.
e) teistes LR-des sama
rikkumise eest kauplejale
määratud karistused, kui
teave selle kohta
kättesaadav;
f)muud raskendavad või
kergendavad tegurid.
3. LR teavitab Komisjoni EI
karistusnormidest
hiljemalt 28.novembriks
2021
Art Direkiivi 2005/29/EÜ
3 muutmine
1. a) Muudetakse termini JAH TKS § 2 lg 1 punktid 3 ja 4 TKS-s puudub mõiste „toode“, selle asemel
„toode“ definitsiooni on läbivalt kasutatud sõnu „kaup või
Toode – kaup või teenus, teenus“
sealhulgas kinnisvara, TKS-i terminite kooskõla tagamiseks VÕS-
digiteenus ja digisisu ning s kasutatavate terminitega muudetakse
õigused ja kohustused mõisteid „kaup“ ja „teenus“, et üheselt
hõlmata ka digitaalne sisu ja digitaalsed
teenused
1. b) Defineeritakse mõisted JAH TKS § 2 lg 1 punktid 7 ja 8:
„järjestus“ – ettevõtja
esitletud, reastatud või
edastatud toodetele antud
suhteline edemus,
olenemata selliseks
esitlemiseks, reastamiseks
või edastamiseks
kasutatud tehnoloogistest
vahenditest;
„internetipõhine
kauplemiskoht“ – teenus,
mis võimaldab tarbijatel
sõlmida teiste ettevõtjate
või tarbijatega
kauglepinguid, kasutades
selleks tarkvara, sh
veebisaiti, veebisaidi osa
või rakendust, mida käitab
ettevõtja või mida
käitatakse ettevõtja nimel
2. Asendatakse art 3 lõiked 5 Valikuli Hetkel ei ole kavandatud täiendavate
ja 6 ning antakse LR-dele ne normide kehtestamist seoses väljaspool
õigus kehtestada norme, äriruume kasutatavate müügitavadega.
millega kaitstakse tarbijate
õigustatud huve seoses Selle võimaluse hetkel kasutamata jätmine
agressiivsete või ei välista tulevikus vajaduse korral seaduse
eksitavate turustus- või muutmist ja täiendavate normide
müügitavadega, mis kehtestamist tarbijate kaitseks seoses
seisneb selles, et ettevõtja agressiivsete või eksitavate
külastab tarbijat eelneva kauplemisvõtetega tarbija kodu
kokkuleppeta tarbija külastamisel eelneva kokkuleppeta või
kodus või korraldab väljasõidu korraldamisel kaupade müügi
väljasõite eesmärgiga või teenuste osutamise eesmärgil.
tooteid tarbijatele
reklaamida või müüa.
Sellised normid peavad
olema proportsionaalsed,
mittediskrimineerivad ja
õigustatud tarbijakaitse
vajadusega.
Vastu võetud normidest
tuleb Komisjoni teavitada
3. Art 6(2) lisatakse punkt JAH TKS § 16 lg 4 punkt 3
c) kauba turustamist ühes
liikmesriigis identsena
kaubaga, mida
turustatakse teistes
liikmesriikides, kui sellel
kaubal on oluliselt erinev
koostis või erinevad
omadused, välja arvatud
juhul, kui seda õigustavad
õiguspärased ja
objektiivsed tegurid
4. a) Art 7 lg 4 punkt d) JAH TKS § 17 lg 2 punkt 6
muudetakse
d) maksmise,
kohaletoimetamise ja
täitmise kord, kui see
erineb ametialase
hoolikuse nõuetest.
Lisatakse järgmine punkt JAH TKS § 17 lõige 2 punkt 8 Mõisted „Internetipõhine kauplemiskoht“
f) internetipõhistes ja „ internetipõhise kauplemiskoha pidaja“
kauplemiskohtades tulevad sisse ka direktiivi 2011/83/EL
pakutavate toodete puhul muudatusega, mis võetakse üle VÕS-ga.
see, kas kolmas isik, kes
tooteid pakub, on ettevõtja
või mitte, lähtuvalt
kolmanda isiku avaldusest
internetipõhise
kauplemiskoha teenuse
osutajale
4.b) Art 7 lisatakse uus lõige JAH TKS § 17 lõiked 21 ja 22
4a:
Kui tarbijatele pakutakse
võimalust otsida eri
ettevõtjate või tarbijate
pakutavaid tooteid
võtmesõna, fraasi või muu
sisendi vormis päringu
alusel, olenemata sellest,
kus tehing lõpuks tehakse,
käsitatakse olulise teabena
üldteavet, mis on tehtud
kättesaadavaks
veebiliidese konkreetses
osas, mis on vahetult ja
kergesti juurdepääsetav
veebilehelt , kus on
esitatud päringutulemused,
ning mis käsitleb peamisi
parameetreid, mis
määravad kindlaks
tarbijatele otsingu
tulemusena esitatud
toodete järjestuse, ning
nende parameetrite
suhtelist osatähtsust teiste
parameetritega võrreldes.
Käesolevat lõiget ei
kohaldata EP ja nõukogu
määruse (EL) 2019/1150
artikli 2 punktis 6
määratletud veebipõhiste
otsingumootorite
pakkujate suhtes.
4.c) Art 7 lisatakse lg 6 JAH TKS § 17 lõige 4
Kui ettevõtja annab
tarbijatele juurdepääsu
toodete arvustustele,
käsitatakse olulisena
teavet selle kohta, kas ja
kuidas ettevõtja tagab, et
avaldatud arvustused
pärinevad tarbijatelt, kes
on toodet tegelikult
kasutanud või toote
tegelikult ostnud
5. Lisatakse art 11a
heastamine
1. Ebaausa kaubandustava JAH TKS § 13 lõike 2 teine lause. Õiguskaitsevahendite kasutamine toimub
tõttu kahju kandnud VÕS-s sätestatud tingimustel ja alustel ning
tarbijatel peab olema täiendavaid tingimusi ei ole kavas
juurdepääs kehtestada.
proportsionaalsetele ja
tõhusatele
õiguskaitsevahenditele, sh
hüvitisele tarbija kantud
kahju eest ja asjakohasel
juhul hinna alandamisele
või lepingu lõpetamisele.
Liikmesriigid võivad
määrata kindlaks
õiguskaitsevahendite
kasutamise tingimused ja
mõju. Liikmesriigid
võivad võtta asjakohasel
juhul arvesse ebaausa
kaubandustava raskusastet
ja laadi, tarbija kantud
kahju ning muid
asjakohaseid asjaolusid.
2. Nimetatud EI Võimalik on kasutada kõiki
õiguskaitsevahendid ei õiguskaitsevahendeid VÕS-i ja TsÜS-i
piira muude alusel.
õiguskaitsevahendite
kasutamist, mis tarbijatel
on liidu või liikmesriigi
õiguse alusel
6. Artikkel 13 karistused
1. LR kehtestab JAH TKS § 70. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu Rahatrahvi ülemmäär 400 000 eurot
karistusnormid, mis rikkumine juriidilisele isikule (senise 50 000 euro
peavada olema tõhusad, asemel)
proportsionaalsed ja
hoiatavad
2. Karistuste määramisel Karistusseadustikus on sätestatud
võetakse asjakohasel juhul kergendavad ja raskendavad asjaolud, mida
arvesse järgmised karistuse määramisel arvestada:
kriteeriumid (näitlik - kahju vabatahtlik hüvitamine;
loetelu): - süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine,
a) rikkumise laad, abi andmine kannatanule
raskusaste, ulatus, kestus;
b) kaupleja võetud Sätte täielik ülevõtmine on kavandatud
meetmed tarbijate kantud haldustrahvimenetluse seaduse eelnõus, kui
kahju heastamiseks; seda hakatakse kohaldama ka
tarbijakaitsevaldkonnas. Kui
c) kaupleja varasemad tarbijakaitsevaldkonnale
rikkumised; haldustrahvimenetlus ei laiene, tuleb
d) rikkumisest saadud karistuste määramise kriteeriumid
rahaline kasu või kehtestada TKS-s või karistusseadustikus,
rikkumise abil välditud samuti kõrgendatud karistusmäärad
kahju, kui need andmed on laiaulatuslike rikkumiste puhuks.
kättesaadavad;
e) teistes LR-des sama
rikkumise eest kauplejale
määratud karistused, kui
teave selle kohta
kättesaadav;
f)muud raskendavad või
kergendavad tegurid.
3. LR tagab, et kui karistusi JAH TKS § 70. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu Tõstetakse rikkumise eest määratava
tuleb määrata vastavalt rikkumine rahatrahvi ülemmäära, kuid direktiivi
määruse (EL) 2017/2394 artikli ülevõtmise eelduseks on
artiklile 21, hõlmavad haldustrahvimenetluse seaduse või
need kas võimalust karistusseadustiku muutmise seaduse
määrata trahve eelnõu muutmine ja 400 000 eurost
haldusmenetluses või kõrgema määraga rahatrahvi määramise
võimalust algatada võimaluse loomine EL õigusest tulenevate
kohtumenetlus või nõuete rikkumise puhuks.
mõlemat.
Trahvi maksimumsuurus
on vähemalt 4% kaupleja
aastakäibest asjaomases
LR-s või asjaomastes LR-
des.
LR võib piirduda trahvide
määramisega:
a) Art 6,7,8 ja 9 ning
lisas sätestatu
rikkumise eest
ning
b) Ettevõtja poolt
kaubandustava
pideva kasutamise
eest, mille pädev
asutus või kohus
on tunnistanud
ebaausaks, kui
selle puhul ei ole
tegemist punktis a)
osutatud
rikkumisega
4. Kui trahv tuleb kooskõlas JAH Sätte ülevõtmise eelduseks on
lõikega 3 määrata, aga haldustrahvimenetluse seaduse või
teave aastakäibe kohta ei karistusseadustiku muutmise seaduse
ole kättesaadav, näevad eelnõu vastuvõtmine ja 400 000 eurost
LR-d ette võimaluse kõrgema määraga rahatrahvi määramise
määrata trahv vähemalt 2 võimaluse loomine EL õigusest tulenevate
miljoni eurot nõuete rikkumise puhuks.
5. LR-d teavitavad EI
vastuvõetud normidest ja
meetmetest hiljemalt
28.novembriks 2021
6. Muudatused lisas: JAH TKS § 16 lõige 8 punkt 111
a) lisatakse järgmine
punkt:
„11a) Otsingutulemuste
esitamine vastuseks tarbija
veebiotsingule, ilma et
selgelt avalikustataks
makstud reklaami või
makset, mis on tehtud
konkreetselt selleks, et
saavutada toodete kõrgem
koht otsingutulemuste
järjestuses.“;
„23a) Ürituste piletite JAH TKS § 16 lõige 8 punkt 24
tarbijaile edasimüümine,
kui ettevõtja sai piletid
automatiseeritud vahendit
kasutades, et hoida
kõrvale ühe isiku poolt
ostetavate piletite arvu
piirmäärast või muudest
piletite ostmise suhtes
kohaldatavatest normidest.
23b) Väide, et toote JAH TKS § 16 lõige 8 punkt 25
arvustused on esitanud
toodet tegelikult
kasutanud või toote
tegelikult ostnud tarbijad,
võtmata mõistlikke ja
proportsionaalseid
meetmeid, et kontrollida,
kas need pärinevad
sellistelt tarbijatelt.
23c) Tarbijate JAH TKS § 16 lõige 8 punkt 26
libaarvustuste või -
toetusavalduste esitamine
või selle teisele
juriidilisele või füüsilisele
isikule ülesandeks
tegemine või tarbijate
arvustuste või
sotsiaalmeedias tehtud
toetusavalduste
väärkajastamine, et tooteid
reklaamida.“
Art Direktiivi 2011/83/EL Direktiivi 2011/83/EL muudatuste
4 muutmine ülevõtmine on kavandatud VÕS muutmise
(va punkt 13 ja lisatav seaduse eelnõuga, mille on ette
artikkel 24 karistuste valmistanud Justiitsministeerium
kohta
1. LR kehtestab JAH TKS § 742. Võlaõigusseaduses sätestatud nõuete Karistusnormi täpne sisu peab olema
karistusnormid, mis rikkumine kooskõlas võlaõigusseaduse muutmise
peavada olema tõhusad, seadusega kavandatavate muudatustega
proportsionaalsed ja
hoiatavad
2. Karistuste määramisel JAH Karistusseadustikus on sätestatud
võetakse asjakohasel juhul kergendavad ja raskendavad asjaolud, mida
arvesse järgmised karistuse määramisel arvestada:
kriteeriumid (näitlik - kahju vabatahtlik hüvitamine;
loetelu): - süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine,
a) rikkumise laad, abi andmine kannatanule
raskusaste, ulatus, kestus;
b) kaupleja võetud Sätte täielik ülevõtmine on kavandatud
meetmed tarbijate kantud haldustrahvimenetluse seaduse eelnõus, kui
kahju heastamiseks; seda hakatakse kohaldama ka
c) kaupleja varasemad tarbijakaitsevaldkonnas. Kui
rikkumised; tarbijakaitsevaldkonnale
d) rikkumisest saadud haldustrahvimenetlus ei laiene, tuleb
rahaline kasu või karistuste määramise kriteeriumid
rikkumise abil välditud kehtestada TKS-s või karistusseadustikus,
kahju, kui need andmed on samuti kõrgendatud karistusmäärad
kättesaadavad; laiaulatuslike rikkumiste puhuks.
e) teistes LR-des sama
rikkumise eest kauplejale
määratud karistused, kui
teave selle kohta
kättesaadav;
f)muud raskendavad või
kergendavad tegurid.
3. LR tagab, et kui karistusi JAH Sätte ülevõtmise eelduseks on
tuleb määrata vastavalt haldustrahvimenetluse seaduse või
määruse (EL) 2017/2394 karistusseadustiku muutmise seaduse
artiklile 21, hõlmavad eelnõu vastuvõtmine ja 400 000 eurost
need kas võimalust kõrgema määraga rahatrahvi määramise
määrata trahve võimaluse loomine EL õigusest tulenevate
haldusmenetluses või nõuete rikkumise korral
võimalust algatada
kohtumenetlus või
mõlemat.
Trahvi maksimumsuurus
on vähemalt 4% kaupleja
aastakäibest asjaomases
LR-s või asjaomastes LR-
des
4. Kui trahv tuleb kooskõlas Sätte ülevõtmise eelduseks on
lõikega 3 määrata, aga haldustrahvimenetluse seaduse või
teave aastakäibe kohta ei karistusseadustiku muutmise seaduse
ole kättesaadav, näevad eelnõu vastuvõtmine ja 400 000 eurost
LR-d ette võimaluse kõrgema määraga rahatrahvi määramise
määrata trahv vähemalt 2 võimaluse loomine EL õigusest tulenevate
miljoni eurot nõuete rikkumise korral
5. LR-d teavitavad
vastuvõetud normidest ja
meetmetest hiljemalt
28.novembriks 2021
Art Teave tarbijaõiguste kohta
5
Komisjon tagab, et EI Komisjoni ülesanne tagada digivärava
kodanikud saavad kaudu juurdepääs teabele tarbijaõiguste
kasutada EP ja nõukogu kohta ja kaebuse esitamise võimalus ODR
määrusega 2018/1724 platvormi või ECC keskuse kaudu.
loodud digiväravat, mis
võimaldab:
a) Pääseda juurde
teabele
tarbijaõiguste
kohta
b) Esitada kaebusi
ODR platvormi
kaudu või ECC
keskustele
Art Komisjoni aruanne ja
6 läbivaatamine
Komisjoni aruanne EI Komisjoni ülesanne
hiljemalt 28.maiks 2024.
Eelkõige sisaldab sätete
hindamist seoses
a) Väljaspool
äriruume
korraldatud
üritustega;
b) Juhtumitega seoses
kaupade
turustamisega
identsete
kaupadena
Art Ülevõtmine
7
Siseriiklikud normid vastu JAH TKS muutmise seaduse eelnõu kavandatav jõustumine
võetud 28.novembriks 2022. aasta 28. mail
2021 ja Komisjoni
teavitamine
Kohaldamine 28. maist
2022.
Vastuvõetavas aktis viide
direktiivile
Art Jõustumine
8
EL Teatajas avaldamisest EI
Art Adressaadid
9
Adresseeritud EI
liikmesriikidele
Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
Lisa 2
RAKENDUSAKTI KAVAND
Majandus- ja taristuministri 9. veebruari määruse nr 14 „Kauba ja teenuse hinna
avaldamise nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 7 lõike 8 alusel.
Määruses tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kauba ja teenuse hinna avaldamise ja kauba hinna alandamisest teavitamise nõuded“;
2) määrust täiendatakse paragrahviga 51 järgmises sõnastuses:
„§ 51. Kauba hinna alandamisest teavitamine
(1) Tarbijakaitseseaduse § 7 lõikes 61 nimetatud varasem hind on vähemalt 30 päeva jooksul
enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind, kui käesolevas määruses ei ole
sätestatud teisiti.
(2) Vähem kui 30 päeva pakkumisel olnud kauba hinna alandamisel on varasemaks hinnaks
vähemalt 7 päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud hind.
(3) Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata kauba puhul, mis oma olemuse või töötlemistaseme tõttu
vananevad või riknevad kiiresti ning muutuvad müügikõlbmatuks eeldatavalt enne 30 päeva
möödumist arvates kauba pakkumisele panemisest. Kiiresti rikneva või vananeva kauba hinna
alandamise teates näidatakse varasema hinnana kauba esialgne alandamata hind.
(4) Kui kauba hinda alandatakse järk-järgult, on iga alandamise korral varasemaks hinnaks
kauba alandamata hind, mis kehtis enne esimest hinna alandamist.
(5) Kauba hinna alandamisele eelnenud ajavahemiku jooksul kohaldatud varasemaks hinnaks
ei peeta kliendipakkumise hinda, kauba omaduste halvenemisest tingitud alandatud hinda,
samuti kauba koguselise soodustusega seotud hinda.
Selgitus:
Ministri määruse muudatusega võetakse üle EP ja nõukogu direktiivi 2019/2161 artikkel 2,
millega muudetakse direktiivi 98/6/EÜ tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamise
kohta. Direktiivi 98/6/EÜ eesmärk on sätestada kauplejate poolt tarbijatele pakutavate toodete
müügihinna ja mõõtühiku hinna avaldamine, et tagada tarbija informeeritus ja võimaldada
hindade võrdlemist.
Direktiivi 98/6/EÜ lisatav säte ei reguleeri allahindlusperioodi pikkust, kuid sätestab nõude, et
hinna alandamise teates tuleb ära näidata kauba varasem hind. Varasemaks hinnaks on
vähemalt 30 päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind.
Ekspertgrupis on Komisjon selgitanud, et direktiivi võib tõlgendada nii, et sellega hoitakse ära
kauba hinna alandamised enne, kui kaup on olnud pakkumisel vähemalt 30 päeva. Kauba hinna
alandamisel varasema hinna teavitamise nõude eesmärgiks on ka ära hoida hindadega
manipuleerimine kauplejate poolt. Näiteks 30-päevase perioodi jooksul tõstetakse lühikeseks
ajaks kauba hinda, et seda seejärel jälle alandada ja teavitada suurest allahindlusest, lähtudes
allahindlusele eelnenud lühikese aja jooksul kohaldatud kõrgemast hinnast.
Komisjon on ka selgitanud, et „hinna alandamise“ all tuleb mõista kaupleja väidet, et ta on
alandanud tema poolt pakutava ja müüdava kauba eest varem küsitud hinda. Tüüpiliselt
tehakse seda uue alandatud hinna avaldamise ja eelmise hinna läbikriipsutusega või siis
teavitades hinna alandamisest teatud protsendi võrra.
Hinnakujundus on vaba, kauplejal on võimalik kujundada pakutavate kaupade hinda. Kui
kaupleja teavitab hinna alandamisest, peab teave olema tõene ega tohi tarbijaid eksitada.
Samuti peab olema tõene hinnaeelis, mida tarbijale lubatakse. Hind, millest allahindlust
arvestatakse ja mida näidatakse varasema hinnana, peab olema hind, millega tarbijal oli
võimalik samast müügikohast sama toodet osta enne hinna alandamist.
Eelnõuga ei ole põhimõtteliselt keelatud alandada kauba hinda 30 päeva jooksul mitu korda,
kuid seejuures on nõue, et igakordsel hinna alandamisest teavitamisel esitatakse varasema
hinnana alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul kaubale kohaldatud madalaim hind. Näidatav
varasem hind peab olema tegelikult kohaldatud hind ega tohi olla vaid turunduslik vahend
allahindluse atraktiivsemaks muutmiseks Hinnaalanduse ja varasema hinna vaheline seos on
oluline, et tarbija saaks paremini aru talle pakutavast hinnaeelisest ja hinnaeelise lubamisega
tarbijat ei eksitataks .
Ekspertgrupis on Komisjon selgitanud, et kaupleja ei pea avaldama teavet selle kohta, kui pika
aja jooksul ta varasemat hinda kohaldas. Kaupleja peab vaid tagama, et esitatud varasem hind
on madalaim hind viimase 30 päeva jooksul. Samal ajal peab kaupleja olema valmis ka
tõendama avaldatud varasema hinna õigsust.
Kui 30 päeva jooksul alandatakse sama kauba hinda mitu korda ja see toimub ühe kampaania
raames hinna järk-järgulise alandamisega, siis on iga alandamise korral varasemaks hinnaks
kauba esialgne alandamata hind, mis kehtis enne esimest hinna alandamist. Kauba hinna järk-
järgulise alandamise korral, kui sama allahindluskampaania kestab üle 30 päeva, ei muutu
kauba alandatud hind tavahinnaks ehk „varasemaks hinnaks“ ja igakordsel hinna alandamisel
näidatakse varasema hinnana kampaaniale eelnenud kauba alandamata hinda.
Kui aga kaup on olnud allahindluses üle 30 päeva ja uue kampaania raames teavitab kaupleja
uuest allahindlusest siis sellisel juhul on varasemaks hinnaks kampaaniale eelnenud 30 päeva
jooksul kohaldatud madalaim hind ehk siis juba varem alandatud hind.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis Komisjonile küsimuse seoses võimalusega
erandi tegemiseks ja paari lühiajalise (1–2 päeva) kampaania lubamiseks (nt „must reede“ ,
ostuöö jt), mis jääksid välja varasema hinna ehk siis 30 päeva jooksul kohaldatud madalaima
hinna määratlemisest. Komisjon vastas, et direktiiv ei anna liikmesriigile õigust taolise erandi
tegemiseks. Seega ka taoliste lühiajaliste kampaaniate ajal kaubale kohaldatud hinda tuleb
arvesse võtta, kui konkreetse kauba suhtes kavandatakse järgmist hinna alandamist enne 30
päeva möödumist eelmisest kampaaniast.
Oma vastuses viitas Komisjon Ühendkuningriigi ja Saksamaa tarbijaühenduste poolt läbiviidud
uuringutele, mis näitasid, et „mustale reedele“ sarnaste lühiajaliste kampaaniate ajal
pakutavat väga soodsat hinda kohaldatakse tegelikult ka väljaspool neid kampaaniaid.
Ühendkuningriigi tarbijaühendus Which? viis 2019. aastal läbi uuringu1, milles tuvastati, et
„musta reede“ pakkumises olnud populaarsetest toodetest ligi 95% olid sama kaupleja puhul
kättesaadavad odavama või sama hinnaga vähemalt üks kord kuue kuu jooksul pärast „musta
reedet“ ning 61% toodetest olid odavamad või sama hinnaga vähemalt ühel korral enne „musta
reedet“.
Seega ei ole liikmesriigil võimalik teha erandit seoses lühiajaliste kampaaniatega. Kui kaupleja
soovib pärast „musta reedet“ teha samadele toodetele allahindlust varem kui 30 päeva
möödumisel „musta reede“ kampaaniast, tuleb varasema hinnana näidata madalaimat ehk siis
„musta reede“ ajal kohaldatud hinda.
Direktiiv võimaldab uue kauba puhul 30-st päevast lühema ajavahemiku kehtestamist.
Lühemaks ajavahemikuks on Kaupmeeste Liidu ettepanekul kavandatud 7 päeva. Ekspertgrupis
on Komisjon selgitanud, et erand uue kauba jaoks on vajalik, kuna direktiivi 98/6/EÜ
muudatust võib tõlgendada selliselt, et kauplejad ei peaks teavitama kauba hinna alandamisest
varem, kui 30-päevane periood on möödunud.
Direktiiv lubab erinormi kehtestamist ka kiiresti rikneva või aeguva kauba jaoks ja eelnõus on
kavandatud seda võimalust kasutada.
Eelnõuga kavandatav regulatsioon ei mõjuta hinnavõrdlusi, mille puhul kaupleja osundab
hinnaeelisele, võrreldes teiste kauplejate hinnaga. Sellistes olukordades kohaldub TKS-i
kauplemisvõtete regulatsioon. Tarbijatele peab igal juhul olema selge ning üheselt arusaadav,
kas tegemist on kaupleja pakutava allahindlusega või hinnavõrdlusega.
1
Veebis leitav [2] https://www.which.co.uk/news/2019/11/95-of-products-in-black-friday-deals-are-cheaper-or-
the-same-price-after-the-sales/
Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja
Lisa 3
Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestamine Põhjendus/selgitus
Maaeluministeerium
1.
Esiteks palume seletuskirja Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.
alguses sõnaselgelt välja tuua, Seletuskirja alguses on
et seletuskirjas kasutatakse täpsustatud, et ebaausate
ebaausate kaubandustavade kaubandustavade terminit
terminit tarbijakaitseseaduse kasutatakse eelnõus juhul, kui
kohase ebaausate tsiteeritakse või selgitatakse
kauplemisvõtete termini asemel direktiivi 2005/29/EÜ artiklite
siis, kui tsiteeritakse direktiivi sõnastust.
2005/29/EÜ sõnastust. Leiame,
et selline selgitus on vajalik,
kuna Maaeluministeerium
valmistab ette Euroopa
Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2019/633, mis
käsitleb põllumajandustoodete
ja toiduainete tarneahelas
ettevõtjavahelistes suhetes
esinevaid ebaausaid
kaubandustavasid (ELT L 111,
25.04.2019, lk 59‒72),
ülevõtmiseks
põllumajandustoote ja toidu
tarneahelas ebaausa
kaubandustava tõkestamise
seaduse eelnõu. Nii eelnõus kui
ka direktiivis (EL) 2019/633
kasutatakse põllumajandustoote
ja toidu müüjate ning ostjate
vahelisi suhteid reguleerides
ebaausate kaubandustavade
terminit. Samas reguleeritakse
nii direktiivis (EL) 2019/633
kui ka eelnõus vaid
ettevõtjateks olevate
põllumajandustoote ja toidu
müüjate ning ostjate vahelisi
suhteid.
2. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse Arvestatud TKS § 16 lõikesse 4 lisatava
tarbijakaitseseaduse § 16 lõiget punkti 3 sõnastust on täpsustatud:
4 punktiga 3 järgmises „3) kauba turustamine identsena
sõnastuses: „3) kauba teistes liikmesriikides turustatava
turustamine identsena teistes kaubaga, kui sellel kaubal on
liikmesriikides turustatava oluliselt erinev koostis või
kaubaga, kui sellel kaubal on erinevad omadused, välja arvatud
oluliselt erinev koostis või juhul, kui see on õiguslikult ja
erinevad omadused, mis ei ole objektiivselt põhjendatud .“;
põhjendatud.“
Esmalt teeme ettepaneku
kaaluda, kas seaduse parema
rakendatavuse seisukohast ei
oleks põhjendatud täiendada
sätet direktiivi asjakohases
sättes toodud tingimustega, et
erinevused peavad olema
põhjendatud õiguslikult ja
objektiivselt. Ilma vastava
täpsustuseta ei ole võimalik
tagada direktiivi sätte eesmärgi
saavutamist, kuna eelnõu
kohaselt on oluline üksnes
ükskõik millise põhjenduse
esitamine.
3. Samuti teeme ettepaneku Arvestatud Seletuskirja on täpsustatud.
täpsustada sama sätte osas Samas juhime tähelepanu
seletuskirja. Seletuskirjas asjaolule, et isegi kui
selgitatakse, et nimetatud sätet toiduvaldkonna õigusaktide
tuleb kohaldada siis, kui eesmärgiks ei ole otseselt
ebaausate kaubandustavade reguleerida kauplemisvõtteid, siis
konkreetseid aspekte ei ole võivad need õigusaktid siiski
reguleeritud valdkonnapõhiselt sisaldada elemente, mis on seotud
muu õigusaktiga. Vastasel juhul teatud teabe esitamise nõuetega.
tuleb kohaldada konkreetse
valdkonna regulatsiooni. Toidu Näiteks EP ja nõukogu määruses
valdkonnas kohalduks esmalt (EÜ) nr 1169/2011, mis käsitleb
toiduvaldkonna regulatsioon, toidualase teabe esitamist,
mille rakendamisel on pädevaks sätestatakse nõuded ja kord
asutuseks Põllumajandus- ja toidualase teabe esitamisele (sh
Toiduamet. Edasi selgitatakse toidu märgistamisele ja
toiduvaldkonna näitel: „Kui reklaamile).
toiduvaldkonna regulatsiooniga Kauplemisvõtteks TKSi
on mingid kauplemisvõtte tähenduses on majandus- või
aspektid reguleerimata, siis kutsetegevuse eesmärgil
selles osas kohalduks toidu tegutseva isiku tegevus, teguviis
turustamisele TKS-i ebaausate või esitusviis,
kauplemisvõtete regulatsioon.“ kommertsteadaanne ja
turustamine, mis on otseselt
Leiame, et antud selgitus jätab seotud kauba või teenuse
eksliku mulje, nagu reklaamimise, pakkumise, müügi
reguleeritaks või oleks kavas või tarnimisega tarbijale. Seega
reguleerida toiduvaldkonna sisaldab ka eelnimetatud määrus
õigusaktides kauplemisvõtteid nõudeid, millega reguleeritakse
või ebaausaid kauplemisvõtteid. kauplemisvõttega hõlmatud
See ei ole nii. Toidu valdkonna tegevust konkreetselt toidu
õigusaktid reguleerivad toidu valdkonnas, et tagada tarbijatele
käitlemisega seonduvat õige ja asjakohase teabe andmine.
eesmärgiga tagada tarbijatele
ohutu ja nõuetekohane toit.
Seejuures märgime, et
Maaeluministeeriumis
ettevalmistatava
põllumajandustoote ja toidu
tarneahelas ebaausa
kaubandustava tõkestamise
seaduse eelnõu kohaselt on selle
seaduse alusel
põllumajandustoote ja toidu
müügi korral
ettevõtjatevaheliste ebaausate
kaubandustavade üle riiklikku
või haldusjärelevalvet tegevaks
asutuseks Konkurentsiamet.
Maaeluministeeriumile
teadaolevalt on kavas direktiivi
(EL) 2019/633 täiendada
sättega, mille kohaselt on kauba
identsena turustamine teistes
liikmesriikides turustatava
kaubaga, käsitletav ebaausa
kaubandustavana, kui sellel
kaubal on oluliselt erinev
koostis või erinevad omadused.
Arvestades eespool toodut
palume seletuskirja täpsustada.
Rahandusministeerium
4. Kuna eelnõu kohaldub ka Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.
finantsteenustele, palume Eelnõu § 1 punkti 1 juures on
täiendada seletuskirja selgitatud ebaausate
selgitustega, kuidas see kaubandustavade direktiivi ja
rakendub finantsteenuste puhul, tarbijakaitseseaduse kohaldamist
nt tarbijakrediit või finantsteenuste puhul
makseasutuste ja e-raha asutuste
seaduse § 3 lg 1 punktides 1 ja 2
nimetatud teenused.
5. Lisaks palume eelnõu § 1 Arvestatud Seletuskirja on eelnõu § 1
punktide 10, 12 ja 13 selgitustes punktide 10, 12 ja 13 osas
tuua näiteid sätete kohaldamise täiendatud
kohta finantsteenuste puhul.
6. Lisaks märgime, et kuna Teadmiseks Direktiivi (EL) 2019/2161
kõrgeid rahatrahve käesoleva võetud kohaselt peavad LR-d tagama, et
eelnõuga ette ei nähta ja eelnõu kui karistusi tuleb määrata,
seletuskirja kohaselt võetakse hõlmavad need võimalust määrata
vastav rahatrahv üle kas trahve haldusmenetluses,
haldustrahvimenetluse seaduse võimalust algatada kohtumenetlus
või KarS muudatustega, ei ole trahvide määramiseks või
praegu jätkuvalt selgust, kas mõlemat.
Eesti õiguses võetakse ELi
kõrged trahvid üle
haldustrahvidena või
säilitatakse väärteotrahvid.
Meie hinnangul üksnes
kõrgemate väärteotrahvide
kehtestamisega ei pruugi ELi
direktiivide eesmärkide täitmine
olla piisavalt tagatud.
Finantsinspektsioon
7. Eelnõu paragrahvi 1 punkti 2 Arvestatud Seletuskirja on täiendatud ja
kohaselt täiendatakse eelnõu §1 punkti 12 juures on
tarbijakaitseseaduse § 2 lõiget 1 selgitatud võimaliku
punktiga 7: internetipõhine krediidivahendaja tegevusloa
kauplemiskoht – teenus, mis vajadust internetipõhise
võimaldab tarbijatel sõlmida kauplemiskoha puhul.
sidevahendi abil lepinguid,
kasutades selleks tarkvara, mida
käitab kaupleja või mida
käitatakse kaupleja nimel.
Seletuskirja kohaselt on
internetipõhise kauplemiskoha
teenuse osutajaks kaupleja, kes
pakub tarbijatele internetipõhist
kauplemiskohta (nt
booking.com, Amazon, osta.ee,
Yaga.ee jt). Kui tavalise e-poe
puhul on tarbijal võimalik
sõlmida lepinguid ühe
kauplejaga tema poolt hallataval
veebilehel, siis internetipõhises
kauplemiskohas on võimalik
sõlmida lepinguid mitmete
erinevate kauplejatega ja ka
tarbijatega.
Juhime tähelepanu, et juhul kui
internetipõhises
kauplemiskohas võimaldatakse
soetada kaupu või teenuseid
tasudes mõne krediidiandja
poolt pakutava järelmaksuga,
võib internetipõhisel
kauplemiskohal tekkida vajadus
taotleda krediidivahendaja
tegevusluba. Krediidiandjate ja
–vahendajate seaduse (KAVS)
§ 6 lõike 1 kohaselt on
krediidivahendaja KAVS
tähenduses füüsiline või
juriidiline isik, kes ei tegutse
krediidiandjana ning kelle
majandus- või kutsetegevus on
tarbijale krediidi vahendamine.
KAVS § 10 lõige 2 alusel peab
krediidivahendajana
tegutsemiseks juriidilisel või
füüsilisel isikul olema
tegevusluba. Eeltoodust
tulenevalt leiame, et see olukord
võib vajada täiendavat analüüsi
eelnõu seletuskirjas.
8.
Eelnõu paragrahvi 1 punkti 18 Teadmiseks Teadaolevalt kavandab ka
kohaselt suurendatakse võetud/arvestatu Rahandusministeerium
tarbijakaitseseaduse § 71 lõikes d finantsvaldkonnas kehtestatud
2 sätestatud juriidilisele isikule nõuete rikkumise eest ettenähtud
vastutustundliku laenamise trahvimäärade tõstmist.
põhimõtte rakendamata jätmise
eest määratava rahatrahvi
ülemmäär 400 000 euroni.
Seletuskirja kohaselt tehakse
muudatus eesmärgiga paremini
tagada tarbijakaitsenormide
täitmine. KAVS § 99 lõike 2
kohaselt aga karistatakse
juriidilist isikut KAVS §-s 49
või 50 sätestatud tarbija
krediidivõimelisuse
hindamisega seotud kohustuse
rikkumise eest ainult kuni 32
000 euroga. Olukorras, kus
vastutustundliku laenamise
põhimõtte rakendamine kujutab
endast muuhulgas
võlaõigusseaduse § 4034 alusel
krediidivõimelisuse hindamist,
tekib meie hinnangul olukord,
kus kaupleja ja krediidiandja
või – vahendaja karistusmäärad
võivad olla väga erinevad.
Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
9.
TTJA hinnangul on võrreldes Arvestatud Seletuskirjas on eelnõu § 1 punkti
kehtiva regulatsiooniga oluline 6 juures täiendavalt selgitatud
muudatus eelnõu § 1 punktis 6 õiguskaitsevahendite kasutamist.
sätestatud ebaausa
kauplemisvõtte kasutamise tõttu
kahju kandnud tarbijate õigus
kasutada võlaõigusseaduses
sätestatud õiguskaitsevahendeid.
Seletuskirja kohaselt kehtib
õiguskaitsevahendite
kasutamise õigus nii
lepingulistest kui ka
lepinguvälistest võlasuhetest
tulenevate kohustuste
rikkumiste korral. TTJA
nõustub, et regulatsioon peaks
kohalduma ka lepinguvälistele
võlasuhetele. Ebaausa
kauplemisvõtte kasutamine leiab
sageli aset lepingueelses etapis,
et mõjutada tarbijat tegema
tehinguotsust, mida ta muul
juhul ei oleks teinud. Tarbijaid
nende õiguste osas nõustava
asutusena sooviks TTJA
võimalusel rohkem selgitusi,
milliste õiguskaitsevahendite
kasutamist millistel asjaoludel
tarbijatele soovitada. Ühtlasi
sooviks TTJA võimalusel
selgust, millised
õiguskaitsevahendid on tarbijal
näiteks juhul, kui kaupluse
müügisaalis kuvatakse talle
madalam hind kui kassas või kui
kaupleja on kasutanud
peibutusreklaami.
10. Teeme ettepaneku muuta eelnõu Arvestatud Säte on eelnõus ümber
§ 1 punktiga 10 lisatavat TKS § sõnastatud.
161 ning sõnastada see „§ 161. Kauplemisvõttega seotud
järgmiselt: väidete põhjendamine
„§ 161. Kauplemisvõttega
seotud väidete põhjendamine
(1) Riiklikku järelevalvet teostav
(1) Riiklikku järelevalvet korrakaitseorgan võib nõuda, et
teostav korrakaitseorgan võib kaupleja tõendaks tema
nõuda, et kaupleja tõendaks kauplemisvõttega seotud faktiliste
tema kauplemisvõttega seotud väidete täpsust.
faktiliste väidete täpsust. (2) Kui kaupleja ei täida käesoleva
(2) Kui kaupleja ei täida või ei paragrahvi lõikes 1 nimetatud
täida piisavalt käesoleva nõuet võib riiklikku järelevalvet
paragrahvi lõikes 1 nimetatud teostav korrakaitseorgan lugeda
nõuet, võib riiklikku kauplemisvõttega seotud faktilisi
järelevalvet teostav väiteid ebatäpseteks.“;
korrakaitseorgan lugeda
kauplemisvõttega seotud
faktilise väite ebatäpseks.“
Selgitus: Eelnõus pakutud § 1
punkt 10 harmoneerib direktiivi
rangemalt, kui direktiivi enda
tekst. Direktiivi 2005/29/EÜ
artikkel 12 ei sätesta mitte
(absoluutset) kohustust
ettevõtjale kauplemisvõttega
seotud faktiliste väidete täpsuse
tõendamiseks, vaid näeb ette
kohustuse anda haldusorganile
volitused vastava tõendi
nõudmiseks. Seejuures kohustab
direktiiv liikmesriiki jätma
volitust omavale haldusorganile
kaalutlusruumi seoses
üksikjuhtumil ettetulevate
asjaoludega (vt direktiivi
2005/29/EÜ artikkel 12 lõike 1
sõnakasutust: „kui selline nõue
on konkreetse juhtumi asjaolude
põhjal asjakohane ettevõtja ja
teiste menetlusosaliste
õigustatud huve arvesse
võttes.“). Ebamõistlik oleks
asuda Eestis direktiivi üle võtma
rangemalt. Direktiivis ette
nähtud paindlikkus on ka
mõistlik praktikas, sest
õiguslikult oleks küsitav, kas
dokumendi tähtaegselt
mitteesitamise automaatne
tagajärg peab igal juhul olema
asjaolude tõlgendamine isiku
kahjuks. Pigem ei ole see
kooskõlas ka siseriiklikult Eesti
õiguses kehtiva
haldusmenetluses uurimis- ja
kaalumisprintsiibiga. Sama
kehtib ka tõendi esitamata
jätmise õigustagajärgede suhtes,
s.t ka siin näeb direktiiv ette
kohustuse anda haldusorganile
volitus tõlgendada teabe
esitamata jätmist või ebapiisavat
esitamist kaupleja kahjuks.
11. TTJA leiab, et on oluline, et
tarbijate õiguste kaitseks Arvestatud Eelnõu vastavas sättes on viidatud
kehtestatud õigusnormide VÕS § 42 lõikes 3 loetletud
rikkumise korral oleks ette ebamõistlikult kahjustavatele
nähtud tõhusad ja tüüptingimustele.
proportsionaalsed karistused.
Siiski võib eelnõu § 1 punktis 19
kavandatud § 741 olla
direktiivist seadusesse üle
võetud liiga üldiselt. Direktiivi
2019/2161 artikliga 1 loodava
uue artikli 8b lõike 2 kohaselt
võivad (may) liikmesriigid
selliste karistuste puhul piirduda
olukordadega, kus
lepingutingimused on
liikmesriigi õiguses sõnaselgelt
määratletud ebaõiglastena,
sõltumata asjaoludest. Nii võib
direktiivi sõnastuse kohaselt
liikmesriik minna karistuste
määramisel direktiivis
sätestatust kaugemale ning
hõlmata ka tüüptingimusi, kus
tarbija ebamõistlikku
kahjustamist tuleb vastavalt
asjaoludele hinnata. Direktiivi
2019/2161 põhjenduspunkti 14
kohaselt võivad liikmesriigid
otsustada, et ka haldusasutustel
on õigus tuvastada
lepingutingimuste ebaõiglus.
TTJA märgib, et kauplejate
õigusselguse ja õiguskindluse
tagamiseks võib kaaluda
kavandatud § 741 piiritlemist
üksnes võlaõigusseaduse § 42
lõikes 3 loetletud ebamõistlikult
kahjustavate tüüptingimustega.
Taolisel juhul on kauplejatele
paremini ettenähtav, milliste
tüüptingimuste kasutamisel
võidakse teda karistada.
Võlaõigusseaduse § 42 lõikes 3
on sätestatud nimekiri
tüüptingimustest, mis on
seadusest tulenevalt
tarbijalepingutes tühised. VÕS
kommentaaride kohaselt kehtib
ebamõistliku kahjustamise
eeldus ainult sellistel juhtudel,
kus tingimus ei sisalda
hinnangulisi kriteeriume.
Hinnanguliste tingimuste tuleb
tingimuse ebamõistlikku
kahjustamist vastavalt
asjaoludele hinnata
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
12.
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Teadmiseks Justiitsministeerium saatis
Parlamendi ja nõukogu võetud/ eelnõude infosüsteemi kaudu
direktiivis (EL) 2019/2161 arvestatud 8.04.21 kooskõlastamiseks ja
tehtud muudatused Euroopa arvamuse avaldamiseks
Parlamendi ja nõukogu võlaõigusseaduse ja
direktiivides 98/6/EÜ ja tarbijakaitseseaduse muutmise
2005/29/EÜ ning muudetakse seaduse eelnõu.
vastavalt tarbijakaitseseadust MKM ja JM eelnõude
(TKS). Samas muudetakse menetlemisel jälgime, et ristviited
direktiiviga 2019/2161 ka seadustele oleks õiguspärased.
direktiive 93/13EMÜ ja
2011/83. Nende direktiivide TKSis terminitega „kaup“ ja
muudatuste ülevõtmist „teenus“ on juba täna hõlmatud
valmistab ette asi, õigus, hüve ja muu pakutav
Justiitsministeerium, kes on üle või tehtav sooritus ning sinna alla
võtmas ka Euroopa Parlamendi võiks lugeda ka digitaalse sisu ja
ja nõukogu direktiivi (EL) digitaalsed teenused.
2019/770 digisisu üleandmise ja Terminite täpsustamine läbi viite
digitaalsete teenuste osutamise VÕSle on vajalik eelkõige
lepingute teatavate aspektide õigusselguse huvides, kuna VÕSi
kohta ning kavandab seetõttu praktiline rakendamine ja VÕSist
võlaõigusseaduse muutmist. tulenevate nõuete täitmise
Oleme seisukohal, et tagamine toimub TKSi alusel.
õigusselguse ja jälgitavuse Samuti on vajalik tagada
huvides peaks nende eelnõude õigusselgus selles osas, et TKSis
menetlemine toimuma sisalduv kauplemisvõtete
paralleelselt. regulatsioon kohaldub ka
Näitena toome siinkohal eelnõu kauplejale, kes pakub või müüb
§ 1 punkti 1, millega või osutab digitaalset sisu või
muudetakse TKS-i mõisteid digitaalset teenust.
kaup ja teenus lisades, et
viimane võib olla ka digitaalne Terminid „digisisu“ ja
teenus võlaõigusseaduse „digiteenus“ on sisustatud läbi
tähenduses. Samas ei ole direktiivis (EL) 2019/2161 tehtud
võlaõigusseaduses digitaalne asjakohase muudatuse direktiivis
teenus veel defineeritud. Vastav 2011/83/EL, mis on
mõiste kavatsetakse maksimaalselt harmoneeriv
võlaõigusseadusesse lisada direktiiv. Võlaõigusseaduse ja
Justiitsministeeriumi poolt alles tarbijakaitseseaduse muutmise
ette valmistatava eelnõuga. seaduse eelnõus on need terminid
sisustatud sarnaselt direktiivis
sätestatuga:
„§ 142. Digitaalne sisu,
digitaalne teenus, digitaalse
elemendiga asi ja nendega
seotud mõisted
(1) Digitaalne sisu on andmed,
mis on koostatud ja mis antakse
üle digitaalsel kujul.
(2) Digitaalne teenus on:
1) teenus, mis võimaldab tarbijal
digitaalsel kujul andmeid luua,
töödelda või salvestada või neile
juurde pääseda, või
2) teenus, mis võimaldab jagada
tarbija või muude digitaalse
teenuse kasutajate üles laaditud
või loodud digitaalsel kujul
andmeid või teha nendega muid
toiminguid.
13. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse Arvestatud Seletuskirja on ministri määruse
TKS §-i 7 uue lõikega 61, mille kavandi kohta antud selgituste
kohaselt näitab kaupleja kauba osas täiendatud.
hinna alandamise teates hinna
alandamisele eelnenud Sätte eesmärgiks on takistada
varasema hinna vastavalt TKS § kauplemisvõtte kasutamist, mille
7 paragrahvi lõike 8 alusel puhul kaupleja eksitavalt teavitab
kehtestatud õigusaktis hinnaeelisest (allahindlusest) ja
sätestatud nõuetele. Sama sätte selle tulemusel tarbija teeb
lõikega 9 antakse valdkonna tehinguotsuse, mida ta muul juhul
eest vastutavale ministrile ei oleks teinud.
volitusnorm määruse Tehinguotsuse tegemisel on hind
kehtestamiseks kauba müügi- ja tarbija jaoks olulise tähtsusega.
ühikuhinna avaldamise ning Kui toodet pakutakse pidevalt
alandatud hinnaga või
hinna alandamisest teavitamise kampaaniahinnaga, siis ei ole
kohta. tarbijal võimalik aru saada, kas ta
ITL-i hinnangul on vajalik lubatud hinnaeelist üldse saab,
täpsustada ning anda enam kuna tarbijal kaob ära taju
selgitavaid kommentaare eelnõu müügikoha tavahinnast.
seletuskirja lisana 2 esitatud
majandus- ja taristuministri 9. 30 päeva jooksul on võimalik
veebruari määruse nr 14 „Kauba sama kauba hinda mitu korda
ja teenuse hinna avaldamise alandada, kui kampaania raames
nõuded“ muutmise eelnõu osas toimub hinna järk-järguline
(edaspidi nimetatud määruse alandamine. Ka muul juhul ei ole
eelnõu). Leiame, et määruse põhimõtteliselt keelatud kauba
eelnõu muudatused ja samas hinda 30 päeva jooksul mitu
esitatud kommentaarid on liialt korda alandada, kuid seejuures on
üldsõnalised ning ei ole nõue, et varasema hinnana tuleb
piisavalt arusaadavad esitada hinna alandamisele
võimaldades erinevaid eelnenud 30 päeva jooksul
tõlgendusvariante. Ebaselge kaubale kohaldatud madalaim
regulatsioon võib mõjutada hind. Näidatav varasem hind peab
hoopiski tarbija huvisid olema tegelikult kohaldatud hind
kahjustavalt, kuna kauplejal ei ega tohi olla vaid turunduslik
ole võimalik pakkuda tarbijale vahend allahindluse
piisava sagedusega allahindlusi. atraktiivsemaks muutmiseks
Hinna alandamise teavitamisele Hinnaalanduse ja varasema hinna
kehtestatud nõuded vajavad vaheline seos on oluline, et tarbija
selgemat reguleerimist ka saaks paremini aru talle
põhjusel, et kaupleja saaks pakutavast hinnaeelisest.
riskivabamalt korraldada MKM on saatnud Komisjonile
ettevõtte turundustegevust, s.h küsimuse seoses lühiajaliste (1–2
hinna alandamise kampaaniaid päeva) kampaaniate lubamisega
ja seda eriti olukorras, kus TKS (nt „must reede“ , ostuöö jt), mis
muudatustega on kavandatud jääksid välja varasema hinna kui
tõsta olulisel määral rahatrahve 30 päeva jooksul kohaldatud
(juriidilistele isikutele kuni 400 madalaima hinna määratlemisest.
000 eurot). Komisjoni vastus oli, et LR-le ei
Seoses sellega teeme ettepaneku ole antud õigust taolise erandi
anda selgitav kommentaar tegemiseks.
määruse eelnõu punktiga 2 Ehk siis ka taoliste lühiajaliste
lisatava § 51 rakendamise osas kampaaniate ajal kaubale
ning vastavalt muuta normi kohaldatud hinda tuleb arvesse
sisu. Siin oleks vajalik selgus, võtta, kui kavandatakse kaubale
kas 30-päevase perioodi jooksul järgmist hinna alandamist.
on piiratud võimalus mitu korda UK tarbijaühendus Which? viis
sama kauba hinda alandada ning 2019. aastal läbi uuringu, milles
kas antud sätte kohaselt peab tuvastati, et „musta reede“
erinevate sama kauba pakkumises olnud populaarsetest
sooduskampaaniate vahele toodetest ligi 95% olid sama
jätma vähemalt 30 päevase kaupleja puhul kättesaadavad
perioodi, kus kaup on n-ö odavama või sama hinnaga
tavahinnaga müügis. vähemalt üks kord kuue kuu
Järeldame sellest sättest, et jooksul pärast „musta reedet“;
kauplejatel on võetud ära 61% toodetest olid odavamad või
võimalus teha vahepealseid sama hinnaga vähemalt ühel
lühiajalisi pakkumisi (nt ostuöö, korral enne „musta reedet“.
must reede, jõulukampaaniad) Seega kui kaupleja soovib pärast
ning kauplejatel on raske „musta reedet“ teha samadele
aktsepteerida selle võimaluse toodetele allahindlust varem kui
kadumist. 30 päeva möödumisel, tuleb
Lisaks palume selgitust, et kui varasema hinnana näidata
kaup on olnud allahindluses üle madalaimat ehk siis „musta
30 päeva (antud juhul pole reede“ ajal kohaldatud hinda.
mõeldud püsivat
kliendipakkumist/kliendihinda), Kui kaup on olnud allahindluses
siis kas soodushind muutub üle 30 päeva, siis ei muutu
seeläbi tavahinnaks ehk alandatud hind tavahinnaks ehk
käsitletakse „varasema „varasemaks hinnaks“ juhul, kui
hinnana“, millest järgmine sama tegemist on hinna järk-järgulise
kauba hinnasoodustus tuleks alandamisega. Kui aga kaup on
maha arvestada. olnud allahindluses üle 30 päeva
ja kaupleja teavitab uuest
allahindlusest, siis sellisel juhul
on varem kohaldatud varasemaks
hinnaks varasem alandatud hind.
14. Kauplemisvõttega seotud Arvestatud Eelnõu sõnastust ja seletuskirja
väidete põhjendamise osaliselt on täpsustatud. Eelnõuga antakse
kohustus vajab täpsustamist korrakaitseorganile volitused
(eelnõu § 1 p 10). nõuda kauplejalt tema esitatud
Eelnõu § 1 punktiga 10 faktiliste väidete tõendamist.
täiendatakse TKS-i Sättega võetakse üle direktiivi
paragrahviga 161, mille 2005/29/EÜ artikkel 12, mis
kohaselt kaupleja peab kohustab liikmesriike andma
tõendama tema pädevatele asutustele õiguse
kauplemisvõttega seotud nõuda kauplejalt tõendeid tema
faktiliste väidete täpsust. Eelnõu esitatud faktiliste väidete õigsuse
seletuskirjas on selgitatud, et kinnitamiseks.
näiteks hinnaeelise kohta See on kaupleja otsustada,
esitatud väite puhul peab milliste dokumentide või
kaupleja suutma tõendada, et andmetega kaupleja oma väidete
enne hinna alandamist on ta õigsust tõendab. Pädeval asutusel
pakkunud ja müünud kaupa on omakorda uurimis- ja
kõrgema hinnaga ning tarbijale kaalumisõiguse alusel õigus
pakutav hinnaeelis ei ole tõlgendada, kas kaupleja esitatud
eksitav, vaid tegelik. tõendid on piisavad või mitte.
Siin palume kaaluda Tõendite küsimine on võimalik ka
sellekohase täpsustava sätte või KorS § 30 ja HMS § 38 alusel,
vastava selgitava kommentaari kuid nimetatud sätted ei reguleeri
lisamist määruse eelnõusse, et tõendite esitamata jätmise
oleks mõistetav, millised tagajärge.
tõendeid riiklik järelevalve
aktsepteerib, kui kontrollib, HMS §38 kohaselt on
milline faktiliselt oli kauba haldusorganil õigus nõuda
varasem hind määruse eelnõu haldusmenetluse käigus
mõistes nii füüsilise poe (kus menetlusosalistelt ning muudelt
tänapäeval lisaks pabersiltidele isikutelt nende käsutuses olevate
kasutatakse elektroonilisi tõendite ja andmete esitamist,
hinnasilte) kui ka e-poe puhul ja mille alusel haldusorgan teeb
milline peaks olema sellise kindlaks asja lahendamiseks
tõendi kehtivusaeg. olulised asjaolud. Tõendiks võib
olla menetlusosalise seletus,
dokumentaalne tõend, asitõend,
paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning
eksperdi arvamus.
15. Eelnõuga kehtestatakse kuni Mittearvestatud TKS-is hetkel sisalduv
400 000 euro suurused trahvid karistusmäär 32 000 eurot kehtib
erinevate TKS-st tulenevate ajast, mil karistusseadustiku
nõuete rikkumisel, kui kohaselt oli rahatrahvi
rikkumise paneb toime maksimaalne määr 32 000 eurot.
juriidiline isik. Ehk siis tarbijakaitsenormide
Oleme seisukohal, et rikkumise eest oli ette nähtud
trahvimäärade tõstmine 3200 rahatrahv võimalikus
või 32 000 eurolt 400 000 maksimaalses määras.
euroni on ebaproportsionaalselt Kehtiva karistusseadustiku
suur tõus arvestades Eesti olusid kohaselt on rahatrahvi
ja elatustaset Eestis. Samuti maksimaalne määr 400 000 eurot.
jääb arusaamatuks, miks on Võrreldes eelnevate aastatega on
seda tohutut hüpet seletuskirjas tarbijakaitsenormide rikkumine
illustreeritud näiteks Kaubamaja ka tänasel päeval tõsine väärtegu
Grupi käibega, mis on Eesti ning peaks olema võimalik
mastaabis vähestest taolise rahatrahvi määramine
käibega ettevõtetest. Valdav maksimaalses määras kuni
protsent kauplejatest jäävad 400 000 eurot.
Kaubamaja Grupi käibega Praktikas esineb probleeme nii
võrreldes kordades ja kordades suuremate kui väiksemate
väiksemale tasemele. ettevõtjatega, mistõttu peab trahvi
Eelnõust jääb arusaamatuks suurus olema heidutusvahendiks
trahvimäärade tõstmise põhjus. ka suuremate ettevõtjate jaoks.
Palume selgitust, milline trahv Direktiivi (EL) 2019/2161
on senises praktikas osutunud kohaselt tuleb teatud
ebapiisavaks mõjutusvahendiks. tarbijakaitsenormide rikkumiste
Kas praktikas esineb probleeme eest näha ette trahv, mille
Eesti mõistes väga suurte maksimumsuurus on vähemalt 2
ettevõtetega või pigem miljonit eurot või vähemal 4%
väiksematega, kelle jaoks on ettevõtja aastakäibest. Selles
senine 32 000 euro suurune valguses ei ole 400 000 eurot
trahv ka piisvalt suur, mõjus ja sugugi ebaproportsionaalselt suur
heidutav tõus.
Kohtuvälisel menetlejal on
rahatrahvi määramisel
kaalutlusõigus ja arvesse võetakse
erinevaid asjaolusid, mis
määratava rahatrahvi suurust
mõjutavad, sealhulgas ka
ettevõtja suurust ja võimekust
määratavat trahvi maksta.
16. Mõistame, et tegu on Euroopa Teadmiseks Seletuskirja ning alamaktina
Liidu direktiivi ülevõtva võetud ja antava ministri määruse kavandi
eelnõuga, mis tähendab, et osaliselt selgitusi on täiendatud.
direktiivis sisalduvad arvestatud Määruse eelnõu saadetakse eraldi
miinimumnõuded on kooskõlastamisele koos
kohustuslik üle võtta. Siiski on põhjalikuma seletuskirjaga.
eelnõu ja selle alusel MKM-il ei ole kavas minna
kehtestatava määruse eelnõu kaugemale, kui on direktiivis
tekstiliselt mitmeti mõistetav. sätestatud ega lisada
Ebaselgus ja üldsõnalisus direktiiviväliseid sätteid.
võivad aga viia hoopis tarbijat Me ei näe, et eelnõus kavandatud
kahjustava olukorrani, kus muudatused võtaks kauplejatelt
tarbijate poolt oodatud ära motivatsiooni teha tarbijatele
allahindlusi ei julge kauplejad häid pakkumisi. Kauplejatele jääb
rakendada, kuna allahindluse võimalus teha erinevate toodete
kriteeriumid, teavitamine ja osas erinevaid pakkumisi. Oluline
tõendamine saavad eelnõu on, et need pakkumised oleks ka
kohaselt olema liiga keerulised tegelikult tarbija jaoks head
ja võimalikud karistused suured. pakkumised ja tarbijad ka
Seega võetakse kauplejatelt ära tegelikult saaksid hinnaeelise,
motivatsioon teha tarbijatele mida neile lubatakse.
häid pakkumisi, mistõttu
kaotavad tarbijad.
Lisame, et peame väga
oluliseks, et seadusandja jääks
eelnõuga TKS-is muudatuste
tegemisel direktiivi raamidesse.
Kahjuks oleme viimasel ajal
sageli kokku puutunud
praktikaga, kus direktiivi
ülevõtvasse eelnõusse
lisanduvad menetluse viimastes
etappides direktiivivälised
ettepanekud, mida
kooskõlastamisel olnud eelnõu
ei sisaldanud.
Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda
17. Keeruline on võtta lõplikku Arvestatud JM saatis võlaõigusseaduse ja
seisukohta veel teadmata tarbijakaitseseaduse muutmise
muudatuste osas seaduse eelnõu eelnõude
EL direktiiv 2019/2161 võetakse infosüsteemi kaudu
üle mitme eelnõuga. Osad sätted kooskõlastamisele 8.04.21.
võetakse üle kõne all oleva
eelnõuga ning osad eraldi MKM ja JM eelnõude
võlaõigusseaduse muutmise menetlemisel jälgime, et ristviited
eelnõuga. Eelnõus on viiteid seadustele oleks õiguspärased.
võlaõigusseaduse sätetele, mida Võlaõigusseaduse ja
kavatsetakse tarbijakaitseseaduse muutmise
võlaõigusseadusesse lisada seaduse eelnõu kavandatavaks
Justiitsministeeriumi poolt alles jõustumise ajaks on 1. juuli 2021.
ette valmistatava eelnõuga.
Näiteks muudetakse eelnõu § 1 Sisuliselt on TKS-is terminitega
punktiga 1 tarbijakaitseseaduses „kaup“ ja „teenus“ juba täna
mõistet teenus lisades, et see hõlmatud nii asi, õigus, hüve ja
võib olla ka digitaalne teenus muu pakutav või tehtav sooritus
võlaõigusseaduse tähenduses. ning sinna alla saaks lugeda ka
Samas ei ole võlaõigusseaduses digisisu ja digiteenused.
digitaalne teenus veel Terminite täpsustamine TKS-is
defineeritud ja seda kavatsetakse läbi viite VÕS-le on vajalik
võlaõigusseadusesse lisada alles eelkõige õigusselguse huvides,
ettevalmistatava eelnõuga. kuna VÕS-i praktiline
rakendamine ja VÕS-st
Kirjeldatud olukord muudab tulenevate nõuete täitmise
keeruliseks võtta ka antud tagamine tarbijate kollektiivsetes
eelnõu osas lõplikku seisukohta. huvides toimub TKS-i alusel.
Teeme ettepaneku õigusselguse Terminite „kaup“ ja „teenus“
ja jälgitavuse huvides menetleda täpsustamine TKS-is loob
kahte asjasse puutuvat eelnõud suurema selguse selles osas, et
võimalusel paralleelselt. seaduses sisalduvat
kauplemisvõtete regulatsiooni
kohaldatakse igasuguse kauba ja
teenuse, sealhulgas ka digitaalse
sisu ja digitaalse teenuse
pakkumisel ja müümisel või
osutamisel tarbijale.
18. Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse Arvestatud Seletuskirja on eelnõu § 1 punkti
tarbijakaitseseadusesse § 7 lg 61, 4 juures täpsustatud.
mille kohaselt näitab kaupleja Hinna alandamise teates
kauba hinna alandamise teates varasema hinna väljatoomise
hinna alandamisele eelnenud eesmärgiks on selgema teabe
varasema hinna. Eelnõu andmine tarbijale pakutava
seletuskirja lisas 2 on esitatud hinnaeelise kohta. Teavitades
määruse „Kauba ja teenuse tarbijat vaid allahindluse
hinna avaldamise nõuded“ protsendist, ei ole tarbijale selge,
muutmise kavand (edaspidi millist hinnaeelist talle tegelikult
määruse kavand), kuhu on pakutakse. Kui tarbijale
lisatud täpsemad nõuded hinna kuvatakse nii varasem kui
alandamisest teavitamisele. alandatud hind, saab tarbija
Määruse kavandi järgi loetakse pakutavast hinnaeelisest
varasemaks hinnaks vähemalt 30 paremini aru. Sageli teavitavadki
päeva jooksul enne hinna kauplejad allahindlusest selliselt,
alandamist kaubale kohaldatud et varasem hind kriipsutatakse
madalaimat hinda. Nimetatud maha ja näidatakse uus alandatud
sätete järgi tuleb kauplejal hinna hind.
alandamise teates näidata hinna Kauba hinna alandamisel
alandamisele eelnenud 30 päeva varasema hinna teavitamise
madalaimat hinda, mida nõude eesmärgiks on ära hoida
vastavale kaubale kohaldati. hindadega manipuleerimine
kauplejate poolt. Näiteks
Kaubanduskoja hinnangul on tõstetakse lühikeseks ajaks kauba
eelnimetatud sätete sõnastus hinda, et seejärel seda alandada
mitmeti mõistetav. teavitades kui suurest
Grammatilisel tõlgendamisel allahindlusest.
võiks sellest järeldada, et oluline
on lihtsalt 30 päeva madalaima
hinna väljatoomine, seostamata MKM on saatnud Komisjonile
konkreetse küsimuse seoses lühiajaliste (1-2
allahindlusprotsendiga. Samas päeva) kampaaniate lubamisega
jääb eelnõu seletuskirjast (lk 6) (nt „must reede“ , ostuöö jt), mis
arusaam justkui eeldatakse jääksid välja varasema hinna kui
siiski, et varasem hind ongi see 30 päeva jooksul kohaldatud
hind, millest kaupleja madalaima hinna määratlemisest.
allahindlust arvutas. Komisjoni vastus oli, et LR-le ei
ole antud õigust taolise erandi
Kaubanduskoda teeb ettepaneku tegemiseks.
täpsustada selles osas sätete Ehk siis ka taoliste lühiajaliste
sõnastust või lisada konkreetsem kampaaniate ajal kaubale
selgitus seletuskirja. Selgitamist kohaldatud hinda tuleb arvesse
vajab ka see, kas muudatustega võtta, kui kavandatakse kaubale
on soovitud piirata allahindluse järgmist hinna alandamist.
tegemise sagedust ning seeläbi UK tarbijaühendus Which? viis
ära võetud võimalus teha 2019. aastal läbi uuringu, milles
vahepealseid lühiajalisi tuvastati, et „musta reede“
pakkumisi. pakkumises olnud populaarsetest
toodetest ligi 95% olid sama
Kaubanduskoja hinnangul vajab kaupleja puhul kättesaadavad
selgitamist ka, miks on uute odavama või sama hinnaga
toodete puhul valitud varasema vähemalt üks kord kuue kuu
hinna ajavahemikuks just 10 jooksul pärast „musta reedet“;
päeva, mitte vähem. Direktiiv 61% toodetest olid odavamad või
võimaldab uue kauba puhul 30- sama hinnaga vähemalt ühel
st päevast lühema ajavahemiku korral enne „musta reedet“.
kehtestamist ning määruse Seega kui kaupleja soovib pärast
kavandiga on lühemaks „musta reedet“ teha samadele
ajavahemikuks kavandatud 10 toodetele allahindlust varem kui
päeva. Seletuskirjast aga ei 30 päeva möödumisel, tuleb
selgu, miks on selleks varasema hinnana näidata
ajavahemikuks valitud just 10 madalaimat ehk siis „musta
päeva. reede“ ajal kohaldatud hinda.
Muudatusega ei ole otseselt
soovitud piirata allahindluse
tegemise sagedust. Allahindluste
korral on kauplejal kindlasti
lihtsam teavitada kauba
varasemast hinnast, kui kaupa on
sama hinnaga pakutud ja müüdud
vähemalt 30 päeva jooksul enne
hinna alandamist. Kui kaupleja
soovib 30 päeva jooksul teha
samale kaubale mitmeid
allahindlusi, peab ta varasema
hinna avaldamisel arvestama 30
päeva jooksul kohaldatud
madalaima hinnaga, välja arvatud
juhul, kui kaupleja kasutab ühe
kampaania raames hinna järk-
järgulist alandamist. Viimasel
juhul on varasemaks hinnaks
kauba hind enne esimest
alandamist.
Kaupmeeste Liidu ettepanekut
arvestades oleme nõus uute
toodete puhul varasema hinna
ajavahemikku lühendama 7
päevale. Ministri määruse eelnõu
koos põhjalikuma seletuskirjaga
saadetakse eraldi
kooskõlastamisele.
Eesti Kaupmeeste Liit
19. Kinnitame, et toetame direktiivi Teadmiseks TTJA järelevalvepraktikale
eesmärki hoida ära tarbijate võetud/selgitatu tuginedes ei saa kahjuks
eksitamine seoses hinnaeeliste d kinnitada, et hindadega
eksitamine ei ole Eestis
lubamisega. Lisaks tarbijate
probleemiks.
eksitamisele soodustab TKS-i eelnõuga kavandab MKM
hindadega manipuleerimine vaid direktiivist tulenevate nõuete
ebaausat konkurentsi ettevõtjate ülevõtmist ning direktiivis
vahel. Kuna Eestis ei ole võimaldatud erisuste
hindadega eksitamine laialdane ärakasutamist ministri määrusega
probleem, toetame direktiivi kehtestatavate nõuete puhul.
ülevõtmist miinimumnõuetega
ning Ministeeriumi valitud Mis puudutab võimalikku
lähenemist kasutada ära kõik ebavõrdset konkurentsi
lubatud riigisisesed erisused. kolmandate riikide
müügiplatvormidega siis on
Markeerime ära, et direktiivi
Komisjon selgitanud, et
kohaldumisala tõttu on direktiivist tulenevad nõuded
paratamatu negatiivne sarnaselt teistele EL
kõrvamõju ausate eesti tarbijakaitsenormidele,
kaubandusettevõtete asetamine kohalduvad ka nendele kolmanda
ebavõrdsesse konkurentsi riigi platvormidele, mis on
kolmandate riikide suunatud EL tarbijatele. LRde
pädevate asutuste ülesanne on
müügiplatvormidega, kellele
tagada direktiivist tulenevate
direktiivi piirangud ei kohaldu. nõuete täitmine ning vajadusel on
võimalik kasutada
tarbijakaitsealase koostöö
määruse kohaseid koordineeritud
menetlusi (sh ka Komisjoni
eestvedamisel), et kolmandate
riikide müügiplatvormidega
tegeleda.
20. „§ 51 . Kauba hinna Arvestatud Ettepanek puudutab eelnõu
alandamisest teavitamine (1) seletuskirja lisaks oleva ministri
Tarbijakaitseseaduse § 7 määruse kavandit. Eelnõu
lõikes 61 nimetatud varasem seletuskirja ja ka ministri määruse
hind on vähemalt 30 päeva kavandi selgitusi on täiendatud.
jooksul enne hinna alandamist Märgime, et ministri määruse
kaubale kohaldatud madalaim eelnõu koos põhjalikuma
hind, kui käesolevas määruses seletuskirjaga saadetakse eraldi
ei ole sätestatud teisiti. kooskõlastamisele.
Teeme ettepaneku täpsustada
eelnõu sõnastust, kuna hetkel on
see kahetimõistetav. Sõnastust
on hetkel võimalik mõista nii, et
allahindluse tegemisel tuleb
allahindlusprotsent arvutada
viimase 30 päeva madalaimast
hinnast, millega toodet müüdi.
Aga ka selliselt, et
allahindlusprotsent võib olla
arvutatud toote tavahinnast, aga
sinna juurde tuleb märkida
referentsiks viimase 30 päeva
soodsaim hind. Kui sõnastus
jääb ebaselgeks, on oodata turul
kõiksugu praktikat ja vaidlusi,
mida oleks selgema sõnastusega
võimalik ennetada.
21. „§ 51 . Kauba hinna Arvestatud Ettepanek puudutab eelnõu
alandamisest teavitamine (2) seletuskirja lisaks oleva ministri
Vähem kui 30 päeva määruse kavandit.
pakkumisel olnud kauba Märgime, et ministri määruse
hinna alandamisel on eelnõu koos põhjalikuma
varasemaks hinnaks vähemalt seletuskirjaga saadetakse eraldi
10 päeva jooksul enne hinna kooskõlastamiseks.
alandamist kaubale Uute toodete puhul oleme nõus
kohaldatud hind. varasem hinna määratlemise
Teeme ettepaneku kohaldada ajaperioodi lühendama 7 päevale.
lühemat perioodi kui 10 päeva. Vastav muudatus sisaldub
Näiteks 5 või 7 päeva. See seletuskirja lisaks olevas ministri
määruse kavandis.
võimaldaks paindlikkust uute
toodete realiseerimiseks
erinevates lühiajalistes
kampaaniates.
22. „§ 51 . Kauba hinna Teadmiseks Ettepanek puudutab eelnõu
alandamisest teavitamine (3) võetud/selgitatu seletuskirja lisaks oleva ministri
Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata kauba d määruse kavandit.
puhul, mis oma olemuse või Märgime, et ministri määruse
töötlemistaseme tõttu vananevad eelnõu koos põhjalikuma
või riknevad kiiresti ning seletuskirjaga saadetakse eraldi
muutuvad müügikõlbmatuks kooskõlastamiseks.
eeldatavalt enne 30 päeva
möödumist arvates kauba Hinna alandamisest teavitamise
pakkumisele panemisest. nõuded ei takista toodete
Kiiresti rikneva või vananeva raiskumineku vältimist. Kui toote
kauba hinna alandamise teates „parim enne“ on saabunud või
näidatakse varasema hinnana kohe saabumas on koos
kauba esialgne alandamata hind. asjakohase teabega võimalik
Teeme ettepaneku tõlgendada teavitada kauba hinna
selliste kaupadena nii kõlblik alandamisest, arvestamata
kuni märgistust kui parim enne seejuures varasema hinna
määratlemise ajaperioodi.
märgistust omavaid kaupu.
Viimaseid, kui parim enne on
saabumas paari kuu jooksul. See
annab kaupmeestele võimaluse
toodete raiskuminekut vältida.
Selliseid tooteid nii toidukauba
seas kui ehituskeemias,
kodukeemias, ilutoodetes,
põllumajandustoodetes (nt lilled,
istikud).
23. Oleme kursis ka sellega, et Teadmiseks Komisjon osundas oma selgituses
Majandusministeerium on võetud Ühendkuningriigi ja Saksamaa
küsinud Euroopa Komisjonilt tarbijaorganisatsioonide
uuringutele, mis näitavad, et
luba riiklikuks erisuseks korra
lühiajaliste kampaaniate ajal
kuus ühele paaripäevasele kaupade suurte allahindlustena
kampaaniale. See ei läheks kirja teavitatud hindu on kohaldatud ka
perioodi madalaima hinnana, enne ja pärast kampaaniaid. UK
millest peab arvestama tulevasi tarbijaühendus Which? viis 2019.
allahindlusi tootele. Sellise aastal läbi uuringu, milles
erisuse võimaldamine laseks tuvastati, et „musta reede“
pakkumises olnud populaarsetest
kaupmeestel osaleda võrdselt
toodetest ligi 95% olid sama
rahvusvahelise e-kaubandusega kaupleja puhul kättesaadavad
ostupühades nagu Black Friday, odavama või sama hinnaga
Singles’ Day ja siseriiklikes vähemalt üks kord kuue kuu
kampaaniates nagu E- jooksul pärast „musta reedet“;
esmaspäev. Oleme kursis, et 61% toodetest olid odavamad või
Euroopa Komisjon pidas sellist sama hinnaga vähemalt ühel
korral enne „musta reedet“.
erisust ebavajalikuks, aga
markeerime ära oma Ebavõrdse konkurentsi osas
mittenõustumise. Sellise erisuse kolmandate riikide kauplejatega
mittelubamine kuritarvitamise on Komisjon osundanud
hirmus paneb ausad kaupmehed asjaolule, et kolmanda riigi
oluliselt halvemasse müügiplatvormid, mis on
suunatud EL tarbijatele, peavad
konkurentsipositsiooni
samuti järgima EL
võrreldes rahvusvahelise e- tarbijakaitsereegleid ja nende
kaubandusega kolmandate reeglite täitmise tagamiseks on
riikide platvormidel. Leiame, et võimalikud LR-de ühised
Eesti võiks siin oluliselt koordineeritud menetlused.
aktiivsemalt kaitsta oma
ettevõtete huve ja otsida
kaasamõtlemist teistelt riikidelt.
Eesti E-Kaubanduse Liit
24. Eelnõu teine eesmärk on Mittearvestatud TKS-is hetkel sisalduv
tõhustada karistusi tarbijate karistusmäär 32 000 eurot kehtib
õiguste kaitseks, mille ellu ajast, mil karistusseadustiku
viimiseks on eelnõus ette kohaselt oli rahatrahvi
nähtud trahvimäärade tõstmine. maksimaalne ülemmäär 32 000
E-kaubanduse Liit mõistab eurot. Ehk siis
trahvimäärade kaasajastamise tarbijakaitsenormide rikkumise
vajadust, kuid leiab, et eest oli ette nähtud rahatrahv
ülemmäärade peaaegu võimalikus maksimaalses määras.
sajakordne tõstmine ei ole Kehtiva karistusseadustiku
põhjendatud. kohaselt on rahatrahvi
Eelnõus on ette nähtud TKS §- maksimaalne määr 400 000 eurot.
des 70, 701, 71, 72, 721,722 ja Võrreldes eelnevate aastatega on
723 kehtestatud juriidilisele tarbijakaitsenormide rikkumine
isikule määratava rahatrahvi ka tänasel päeval tõsine väärtegu
senise ülemmäära 32 000 eurot ning peaks olema võimalik
ning TKS §-is 68 kehtestatud rahatrahvi määramine
juriidilisele isikule määratava maksimaalses määras kuni
rahatrahvi senise ülemmäära 400 000 eurot.
3200 eurot tõstmine 400 000 Praktikas esineb probleeme nii
euroni. Lisaks täiendatakse TKS suuremate kui väiksemate
uute §-dega, milles nähakse ettevõtjatega, mistõttu peab trahvi
juriidilisele isikule ette suurus olema heidutusvahendiks
rahatrahv kuni 400 000 eurot. ka suuremate ettevõtjate jaoks.
Muutust on põhjendatud Direktiivi 2019/2161 kohaselt
sellega, et rahatrahvi madal tuleb teatud tarbijakaitsenormide
ülemmäär ei taga eelnõu rikkumiste eest näha ette trahv,
kohaselt üldpreventatiivset mille maksimumsuurus on
eesmärki ega järgi põhimõtet, et vähemalt 2 miljonit eurot või
õigusrikkumise toimepanemine vähemal 4% ettevõtja
ei annaks võimalust tulu aastakäibest. Selles valguses ei
teenimiseks. Madalamad ole 400 000 eurot sugugi
trahvid ei ole piisavalt mõjusad, ebaproportsionaalselt suur
et tagada kauplejate trahvimäär.
õiguskuulekas käitumine ja Kohtuvälisel menetlejal on
hoida ära tarbijate rahatrahvi määramisel
majandushuve kahjustavad kaalutlusõigus ja arvesse võetakse
tegevused. Seda eriti suuremate erinevaid asjaolusid, mis
kauplejate puhul, kelle näiteks määratava rahatrahvi suurust
on toodud Tallinna Kaubamaja mõjutavad, sealhulgas ka
Grupp AS käive 2018. aastal. ettevõtja suurust ja võimekust
E-kaubanduse Liidu 360 määratavat trahvi maksta.
liikmest on 80% väikesed e-
poed, kelle peamiseks Selgitame, et eelnõu seletuskirjas
eesmärgiks püsida kasumlikuna on viidatud teistes liikmesriikides
ning kelle käivet ei saa mingil kauplejatele tegelikult määratud
juhul võrrelda suuremate trahvimäärade suurusele, mitte
kauplejatega, keda on Eestis trahvi võimalikele
üldjuhul vähe. Kuigi tegemist ülemmääradele.
on ülempiiri tõstmisega, tuleb
arvesse võtta, et selle läbi Kui Eestis saab trahvimäära
suureneb ka keskmine ülemmääraks 400 000 eurot, ei
trahvimäär. E-kaubanduse Liit ole välistatud, et kohtuvälise
palub arvestada väiksemate menetleja määratava rahatrahvi
ettevõtjatega, kellele oleks uue suurus jääb ülemmäärast oluliselt
trahvimäära järgi isegi väikese madalamaks, olenevalt
trahvi maksmine üle jõu. rikkumisest, ettevõtja suurusest
Eelnõus toodud võrdluse järgi ja tema tekitatud kahjust jt
teiste liikmesriikide teguritest.
trahvimääradega (135 000 eurot
Taanis, 200 000 eurot Rootsis, Võrdluseks on e-kauplejate puhul
300 000 eurot Hollandis, 500 oluline ka isikuandmete kaitsega
000 eurot Prantsusmaal, 5 000 seonduvate nõuete järgimine.
000 eurot Itaalias) võiks samuti Isikuandmete kaitse seaduses on
Eesti kui trahvimäär olla näiteks isikuandmete töötlemise
madalam kui näiteks Hollandis, põhimõtete rikkumine ja
Rootsis või Taanis. andmesubjekti õiguste rikkumine
karistatav rahatrahviga kuni
20 000 000 eurot.
25. Täiendava ettepanekuna Mitte arvestatud MKM on saatnud EL Komisjonile
esitab E-kaubanduse Liit küsimuse seoses lühiajaliste (1-2
ettepaneku lubada kaks korda päeva) kampaaniate lubamisega
kuus 1-2 päevane soodushinna (nt „must reede“ , ostuöö jt), mis
kampaania (näiteks Must jääksid välja varasema hinna kui
Reede, E-smaspäev), mida ei 30 päeva jooksul kohaldatud
mõjutaks eelnõus ette nähtud madalaima hinna määratlemisest.
hinna alandamise teate nõuded. Komisjoni vastus oli, et LR-le ei
Sellised kampaaniad, mida ole antud õigust taolise erandi
korraldatakse siiski võrdlemisi tegemiseks.
harva, ei looks tarbijale vale Ehk siis ka taoliste lühiajaliste
arusaama pakutavast kampaaniate ajal kaubale
hinnaeelisest ning ei oleks kohaldatud hinda tuleb arvesse
eksitav. Samas aitaksid sellised võtta, kui kavandatakse kaubale
kampaaniad Eesti kauplejatel järgmist hinna alandamist.
olla konkureerivad suurte UK tarbijaühendus Which? viis
rahvusvaheliste platvormidega, 2019. aastal läbi uuringu, milles
mis ei kuulu Euroopa Liitu (nt tuvastati, et „musta reede“
Ebay, AliExpress, Amazon jt). pakkumises olnud populaarsetest
E-kaubanduse Liit on toodetest ligi 95% olid sama
seisukohal, et liiga range kaupleja puhul kättesaadavad
piiramine muudab Eesti odavama või sama hinnaga
kauplejate positsiooni Hiina ja vähemalt üks kord kuue kuu
USA e-poodidega võrreldes jooksul pärast „musta reedet“;
oluliselt halvemaks, kuivõrd 61% toodetest olid odavamad või
viimastele piirangud ei laiene. sama hinnaga vähemalt ühel
korral enne „musta reedet“.
Seega kui kaupleja soovib pärast
„musta reedet“ teha samadele
toodetele allahindlust varem kui
30 päeva möödumisel, tuleb
varasema hinnana näidata
madalaimat ehk siis „musta
reede“ ajal kohaldatud hinda.
Ebavõrdse konkurentsi osas
kolmandate riikide kauplejatega
on Komisjon osundanud
asjaolule, et kolmanda riigi
müügiplatvormid, mis on
suunatud EL tarbijatele, peavad
samuti järgima EL
tarbijakaitsereegleid ja nende
reeglite täitmise tagamiseks on
võimalikud LR-de pädevate
asutuste ühised koordineeritud
menetlused, milles võib juhtiv
roll olla ka Komisjonil
Eesti Liisingühingute Liit
26. Juhime tähelepanu, et eeltoodud Arvestatud Asjakohast sätet on täiendatud
§ 74´ ´le ebamõistlikult osaliselt viitega VÕS § 42 lõikele 3.
kahjustava lepingutingimuse
kasutamise puhul peab VÕS §-ga 42 on üle võetud
väärteokoosseis olema direktiiv 93/13/EMÜ. Nimetatud
määratletud piisavalt selgelt, direktiivi art 8a alusel on
võimaldamaks isikul hinnata, liikmesriikidel kohustus
milline käitumine loetakse teavitada, kui nende siseriiklikus
seaduse kohaselt selliseks õiguses sisaldub loetelu
rikkumiseks. § 74` lisamise ebaõiglaseks peetavatest
kohta märgitakse eelnõu lepingutingimustest. Eesti on
seletuskirjas, et direktiivi teavitanud, et siseriiklikus õiguses
kohaselt peavad ebamõistlikult on olemas igas olukorras
kahjustavad lepingutingimused ebaõiglaseks peetavate lepingu
olema …. siseriikliku õiguse tüüptingimuste nimekiri (st must
kohaselt sõnaselgelt nimekiri).
määratletud kui ebaõiglased https://ec.europa.eu/info/notificati
sõltumata asjaoludest …. ( SK lk ons-under-article-8a-directive-93-
18 viimane lõik). 13-eec_en
Kehtivas võlaõigusseaduse §-s VÕS § 42 lõikes 3 on sätestatud,
42 on küll loetelu ebamõistlikult et tarbijalepingute puhul on
kahjustavatest tüüptingimustest, ebamõistlikult kahjustavateks
kuid antud loetelu ei ole eelkõige lõikes 3 toodud loetelus
ammendav. Ka eelnõu koostajad nimetatud tüüptingimused. VÕS
ise viitavad asjaolule, et tegemist § 42 lõike 3 puhul ei ole tegemist
ei ole lõpliku loeteluga ja lõpliku loeteluga, kuid loetelus
tüüptingimuse ebamõistlikkuse kirjeldatud tüüptingimusi saab
tuvastamine eeldab tingimuse pidada tarbijaid ebamõistlikult
kasutamise asjaolude hindamist. kahjustavateks.
Kuna VÕS § 42 loetelu ei ole Väärteokoosseisus on viide VÕS
ammendav ei ole tegemist § 42 lõikele 3, milles sisalduvas
siseriiklikus õiguses loetelus on ebamõistlikult
ebamõistlikult kahjustavate kahjustavate tüüptingimuste
lepingutingimuste selgelt kirjeldus piisavalt selge, et
tingimuste kasutajad saaks nende
kasutamisest hoiduda.
määratlemisega, mida nõuab
direktiiv 2019/2161. Direktiivi 93/13/EMÜ art 8a
alusel on Eesti teavitanud, et
Ka eelnõu koostajad ise viitavad Siseriiklikus õiguses on olemas
asjaolule, et tegemist ei ole igas olukorras ebaõiglaseks
lõpliku loeteluga ja peetavate lepingu tüüptingimuste
tüüptingimuse ebamõistlikkuse nimekiri (st must nimekiri).
tuvastamine eeldab tingimuse https://ec.europa.eu/info/notificati
kasutamise asjaolude hindamist. ons-under-article-8a-directive-93-
Kuna „ebamõistlik“ on seaduses 13-eec_en
määratlemata mõiste, siis on ka
raske hinnata selle mõju Pädeval asutusel on
tüüptingimustele ning selle kaalutlusõigus selles osas, millist
hindamine, määratlemine ning menetlust ja milliseid meetmeid
tuvastamine on keeruline nii kasutada, et tuvastatud rikkumine
tarbijale endale, tüüptingimuse lõpetada. Väärteokoosseisu
kasutajale kui ka hiljem kohtule. olemasolu ei takista pädeval
asutusel valida rikkumise
Leiame, et direktiivi nõue on lõpetamiseks haldusmenetlus ning
igati põhjendatud, sest nõuda ettekirjutusega tarbijaid
väärteokoosseis ei saa olla isiku ebamõistlikult kahjustavaks
jaoks ebaselge, kuna isik ei tea tüüptingimuseks hinnatud
sellisel juhul, millisest lepingutingimuse kasutamise
käitumisest ta peab hoiduma. lõpetamist. TTJA järelevalve
VÕS § 42 sätestatud praktika näitab, et amet kasutabki
ebamõistlikult kahjustava rikkumise lõpetamiseks peamiselt
lepingutingimuse kasutamise haldusmenetlust ja ettekirjutusi.
korral oleks endiselt sobivamaks Ei ole alust arvata, et TTJA
meetmeks haldussund, mille senine praktika oluliselt muutuks
korral tehakse esmalt seoses väärteokoosseisu
ettekirjutus ja ettekirjutuse sätestamisega tarbijaid
täitmata jätmise korral ebamõistlikult kahjustavate
määratakse alles sunniraha. tüüptingimuste kasutamise eest.
Hetkel loeme plaanitust välja, et
kui Amet tuvastab tingimuse
kasutamise, siis on võimalik
kohe trahv määrata. Olenemata
sellest, kas tegelikkuses üldse
teine pool seda tingimust on
kasutanud või sellele tuginenud.
Leiame, et peaks jääma ka
võimalus trahvi vältida, kui
trahvitav lahendab olukorra
vastavalt Ameti ettekirjutusele.
Ettepanek: Täiendada VÕS §
42´e ebamõistlike
tüüptingimuste lõpliku
loeteluga, et oleks võimalik
tuvastada, milliste tingimuste
kasutamiste eest on trahv
määratav.
Kokkuvõtteks:
1. Me ei toeta seda, et väga
suur vastutus on pandud
tüüptingimuste
kasutajatele hindamaks,
kas tegemist on
ebamõistliku
tüüptingimusega või
mitte, rakendades
seejuures väga kõrgeid
trahvimäärasid. Hetkel
planeeritav sõnastus toob
kaasa vaid ebanormaalse
kohtute koormuse kasvu.
Pooldame mitme astmelist
haldusmenetlust, kus rikkujale
on enne trahvi määramist antud
võimalus teha oma lepingulistes
suhetes korrektuurid vastavalt
ettekirjutistele
Eesti Kindlustusseltside Liit
27. Eelnõu kohaselt võib aga Arvestatud Eelnõu asjakohases sättes on
justkui mistahes ebamõistlikult osaliselt viide VÕS § 42 lõikele 3.
kahjutava tüüptingimuse (mitte
ainult VÕS §-ga 42 on üle võetud
VÕS § 42 lg 3 loetletud direktiiv 93/13/EMÜ. Nimetatud
tingimuse) kasutamise eest direktiivi art 8a alusel on
karistada rahatrahviga kuni 400 liikmesriikidel kohustus
000 eur. teavitada, kui nende siseriiklikus
Seadusandja peaks enne õiguses sisaldub loetelu
regulatsiooni kehtestamist ebaõiglaseks peetavatest
kaaluma, kas direktiivi lepingutingimustest. Eesti on
miinimumist laiemalt teavitanud, et siseriiklikus õiguses
on võimalik ja vajalik on olemas igas olukorras
sanktsioone ette näha ning ebaõiglaseks peetavate lepingu
sõnastama selge tüüptingimuste nimekiri (st must
süüteokoosseisu ja hindama nimekiri).
kuidas on seda võimalik https://ec.europa.eu/info/notificati
praktikas rakendada. Kui ons-under-article-8a-directive-93-
eelnõuga on soovitud väärteoks 13-eec_en
lugeda TTJK
poolt eelnevalt ebamõistlikult VÕS § 42 lõikes 3 on sätestatud,
kahjustavaks tunnistatud et tarbijalepingute puhul on
tingimuse edasist kasutamist või ebamõistlikult kahjustavateks
miskit eelkõige lõikes 3 toodud loetelus
muud, siis peaks see eelnõu ja nimetatud tüüptingimused. VÕS
seletuskirja sõnastusest selgelt § 42 lõike 3 puhul ei ole tegemist
välja tulema. lõpliku loeteluga, kuid loetelus
Karistusõiguslikult peaks kirjeldatud tüüptingimusi saab
isikutele olema üheselt selge, pidada tarbijaid ebamõistlikult
milline tegevus on keelatud, kahjustavateks.
millised on
süüteokoosseisu tunnused ja Eelnõu asjakohast sätet on
millisel juhul on riigil õigus muudetud ning kavandatavas
rakendada sanktsioone. Eelnõus väärteokoosseisus on viide VÕS §
ette 42 lõikele 3, milles sisalduv
nähtud regulatsioon on loetelu ebamõistlikult
vastuolus õigusselguse kahjustavatest tüüptingimustest
põhimõttega, kuivõrd subjektil on piisavalt arusaadav ja
ei ole võimalik mõistetav, et subjektil oleks
arusaadavalt ja üheselt mõista võimalik regulatsiooni mõista ja
regulatsiooni ning käituda vastavalt käituda.
vastavalt.
Eelnõus ette nähtud koosseisu Isik on väärteo toime pannud
puhul jääb ebaselgeks, millisel juhul, kui rikkumise tuvastamise
juhul on isik väärteo toime järgselt isik lõpetab
pannud. ebamõistlikult kahjustava
Tüüptingimuste kasutaja võib lepingutingimuse kasutamise,
heas usus kasutada kuid oma õigusvastase teoga on
tüüptingimusi, mis mingis kahjustanud suure hulga tarbijate
olukorras võivad majanduslikke huve.
osutuda ebamõistlikult
kahjustavateks tingimusteks
VÕS § 42 mõistes.
Riigikohtu praktikast on läbi
käinud hulga vaidlusi, kus eri
kohtuastmed on asunud
tüüptingimuste
ebamõistlikkuse osas erinevale
seisukohale. Kui tüüptingimuse
tühisuse osas ei ole isegi
erinevad kohtuastmed ja
kohtukoosseisud ühesel
seisukohal, siis kuidas peaks
tüüptingimuste
kasutaja aru saama, millisel
juhul ta paneb toime väärteo?
Isegi kui vaadata nn lubamatute
tingimuste kataloogi (VÕS § 42
lg 3), siis ka seal kasutatakse
termineid: ebapiisavalt suur,
ebapiisavalt lühike, mõjuva
põhjuseta, ebamõistlikult vara,
ebamõistlikult pikk, mille
sisustamine
on jäätud kohtupraktika
sisustada. Jääb ebaselgeks,
kuidas tingimuste kasutaja
peaks alati
teadma, et ta paneb toime
väärteo ja kuidas TTJA hakkab
neid termineid praktikas
sisustama.
Tekib oht, et paralleelselt
tsiviilvaidlustega hakatakse
tingimuste tühisust analüüsima
paralleelselt
väärteomenetluses ning
ametlike ja kohtunike poolt
kellel puudub tsiviilvaidluste
lahendamise
kogemus.
28. Arvestades asjaolu, et Eesti Mittearvestatud VÕS §-ga 42 on üle võetud
õiguses ei ole kehtestatud direktiiv 93/13/EMÜ. Nimetatud
loetelu tüüptingimustest, mis direktiivi art 8a alusel on
sõltumata asjaoludest oleksid liikmesriikidel kohustus
käsitatavad ebamõistlikena, teavitada, kui nende siseriiklikus
peame võimalikuks, et õiguses sisaldub loetelu
süüteokooseis puudutaks ebaõiglaseks peetavatest
üksnes ebamõistlike lepingutingimustest. Eesti on
tüüptingimuste kasutamist teavitanud, et siseriiklikus õiguses
tüüptingimuste on olemas igas olukorras
kasutaja poolt, mis on ebaõiglaseks peetavate lepingu
lõplikult siduva otsusega tüüptingimuste nimekiri (st must
kuulutatud ebamõistlikuks. nimekiri).
Seejuures https://ec.europa.eu/info/notificati
peaks süüteokooseis puudutama ons-under-article-8a-directive-93-
üksnes ebamõistlike 13-eec_en
tüüptingimuste edasist
kasutamist. Kuna
meie õigus võimaldab karistada
ebamõistlike lepingutingimuste
eest üksnes süüteo korral, siis ei
ole meie hinnangul otstarbekas
ega võimalik kasutada
direktiivis toodud võimalust, et
haldusasutus ja kohus saaksid
määrata karistuse sama
otsusega, millega tunnistatakse
lepingutingimused
ebaõiglaseks. Arvestades
asjaolu, et meie õiguses puudub
loetelu
tingimustest, mis on sõltumatu
asjaoludest ebamõistlikud, on
süüteokoosseisu tunnuste (nt
subjektiivsete tunnuste)
tõendamine eeltoodud
asjaoludel sellises juhul
praktiliselt võimatu.
Samas siduva otsusega
ebamõistlikuks tunnistatud
tüüptingimuste edasise
kasutamise puhul on
selgelt tuvastatav tingimuste
kasutaja tahtlus ja see tegu on
selgelt etteheidetav.
29. Lisaks peame küsitavaks Selgitatud EL tarbijalepingute seonduv
eelnõus väljapakutud vastutuse regulatsioon on Eestis üle võetud
kohaldamise konstruktsiooni ka võlaõigusseadusega, mida
normitehniliselt. Nimelt näeb kohaldatakse kõikidele
eelnõu ette VÕS-i sätestatu lepingutele. Lepinguõiguse puhul
rikkumiste eest üldiselt ei ole ette nähtud
sanktsiooninormi TKSs. riiklikku järelevalvet ega
Lähtuvalt käibivast karistusi.
normitehnika heast tavast ja VÕS tarbijalepinguid
õigusselguse printsiibist peaks puudutavates osades sisaldub
sanktsiooninorm asetsema sätete rikkumise keelamise
seaduse lõpus, mille paragrahv, mille kohaselt
rikkumisega seoses see on seaduses sätestatud isik või asutus
sätestatud. Antud võib seaduses sätestatud korras
juhtumil peaks sanktsiooninorm nõuda pakkujalt, kes on rikkunud
asetsema seega VÕS-s. käesolevas jaos sätestatut,
rikkumise lõpetamist ja
rikkumisest hoidumist. TKS on
seaduseks, milles on sätestatud
VÕSis kehtestatud nõuete
rikkumise lõpetamise kord ja ka
karistused nende nõuete
rikkumise eest.
EELNÕU
13.05.2021
Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu
§ 1. Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kaup – pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi, õigus või digitaalne sisu
võlaõigusseaduse tähenduses;
4) teenus – pakutav, osutatav või muul viisil turustatav hüve ja digitaalne teenus
võlaõigusseaduse tähenduses, mis ei ole kaup, või muu pakutav või tehtav sooritus;“;
2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) internetipõhine kauplemiskoht – kauplemiskoht, kus tarbija saab sõlmida teise kaupleja või
tarbijaga lepinguid sidevahendi abil, kasutades selleks tarkvara, sealhulgas veebilehte,
veebilehe osa või rakendust, mida käitab kaupleja või mida käitatakse kaupleja nimel;
8) järjestus – kaupleja esitletud, reastatud või edastatud kaupadele või teenustele antud suhteline
edemus.“;
3) paragrahvi 5 lõiget 71 täiendatakse pärast sõna „nõuded“ sõnadega „ja märgistuses nõutavate
kauba koostisosade või omaduste määramise meetodid“;
4) paragrahvi 7 pealkirja täiendatakse pärast sõna „avaldamine“ sõnadega „ja hinna
alandamisest teavitamine“;
5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kauba hinna alandamise teates näitab kaupleja hinna alandamisele eelnenud varasema
hinna vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud
nõuetele.“;
6) paragrahvi 7 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Täpsemad nõuded kauba müügi- ja ühikuhinna avaldamise ning hinna alandamisest
teavitamise kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
7) paragrahvi 13 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise tõttu kahju kandnud tarbijatel on õigus kasutada
õiguskaitsevahendeid võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel.“;
8) paragrahvi 16 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kauba turustamine identsena teistes liikmesriikides turustatava kaubaga, kui sellel kaubal
on oluliselt erinev koostis või erinevad omadused, välja arvatud juhul, kui see on õiguslikult ja
objektiivselt põhjendatud .“;
9) paragrahvi 16 lõiget 8 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:
1
„111) veebipõhise otsingufunktsiooni kaudu tehtud otsingu tulemuste esitamine ilma selgelt
avalikustamata makset või makstud reklaami, mis on tehtud kauba või teenuse kõrgema koha
saavutamiseks otsingutulemuste järjestuses;“;
10) paragrahvi 16 lõiget 8 täiendatakse punktidega 24–26 järgmises sõnastuses:
„24) ürituse piletite edasimüümine tarbijale, kui kaupleja hankis piletid automaatseid oste
võimaldavat tarkvaralahendust kasutades, eirates ühe isiku ostetavate piletite arvu piirmäära
või muid piletite ostmise tingimusi;
25) väite, et arvustuse on esitanud kaupa või teenust kasutanud või selle ostnud tarbija,
esitamine ilma, et kaupleja oleks kasutanud mõistlikke ja proportsionaalseid meetmeid selle
kontrollimiseks;
26) tõele mittevastava tarbijaarvustuse või toetusavalduse esitamine või selle teisele isikule
ülesandeks tegemine või tarbija arvustuse või tehtud toetusavalduse väärkasutamine kauba või
teenuse reklaamimiseks.“;
11) seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
„§ 161. Kauplemisvõttega seotud väidete põhjendamine
(1) Riiklikku järelevalvet teostav korrakaitseorgan võib nõuda, et kaupleja tõendaks tema
kauplemisvõttega seotud faktiliste väidete täpsust.
(2) Kui kaupleja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet, võib riiklikku
järelevalvet teostav korrakaitseorgan lugeda kauplemisvõttega seotud faktilisi väiteid
ebatäpseteks.“;
12) paragrahvi 17 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ja kaebuste lahendamise“;
13) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) internetipõhises kauplemiskohas pakutava kauba või teenuse puhul teave selle kohta, kas
kaupa või teenust pakkuv isik on kaupleja või mitte, lähtuvalt kolmanda isiku avaldusest
internetipõhise kauplemiskoha pidajale.“;
14) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Kui tarbijale pakutakse võimalust otsida erinevate kauplejate või tarbijate pakutavaid
kaupu või teenuseid päringu alusel, on oluliseks teabeks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud teabele ka teave tarbija otsingu tulemusena esitatud kaupade või teenuste järjestust
määravate peamiste parameetrite kohta ning nende parameetrite suhteline tähtsus teiste
parameetritega võrreldes. Teave peamiste parameetrite ja nende tähtsuse kohta tehakse
kättesaadavaks veebiliidese osas, mis on vahetult ja kergesti ligipääsetav veebilehelt, kus
päringutulemused on esitatud.
(22) Käesoleva paragrahvi lõiget 21 ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste
ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.07.2019, lk 57) artikli 2 punktis 6 määratletud veebipõhiste
otsingumootorite pakkujate suhtes.“;
15) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
2
„(4) Kui kaupleja teeb tarbijatele kättesaadavaks kauba või teenuse kohta esitatud arvustused,
peetakse lisaks lõigetes 2, 21 ja 3 nimetatule oluliseks teabeks ka seda, kas ja kuidas kaupleja
tagab, et arvustused on kaupa või teenust tegelikult kasutanud või ostnud tarbijatelt.“;
16) paragrahvi 68 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kauba realiseerimistähtaja, märgistuse või kasutusjuhendi kohta või kauba või teenuse
hinna avaldamise või kauba hinna alandamisest teavitamisele kehtestatud nõuete, samuti teiste
kauba müügile või teenuse osutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
17) paragrahvi 69 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „40 000“;
18) paragrahvi 70 lõikes 2 asendatakse arv „50 000“ arvuga „400 000“;
19) paragrahvide 701–723 lõigetes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „400 000“;
20) seadust täiendatakse §-dega 741 ja 742 järgmises sõnastuses:
„§ 741 Ebamõistlikult kahjustava lepingutingimuse kasutamine
(1) Võlaõigusseaduse § 42 lõikes 3 sätestatud ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse
kasutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 742. Võlaõigusseaduses sätestatud nõuete rikkumine
(1) Võlaõigusseaduse §-des 141, 281, 48 ja 481, § 49 lõikes 23, § 492 lõigetes 1 ja 3, § 493 lõike
2 kolmandas lauses, § 54, §-des 542−55, § 56 lõikes 24, § 561 lõigetes 1 ja 4, § 622, § 209
lõikes 6 ning § 636 lõikes 5 sätestatud kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
21) paragrahvi 75 lõikes 3 asendatakse arv „74“ arvuga „742“;
22) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast sõnu „(ELT L 149, 11.06.2005, lk 22–
39)“ ja „(ELT L 80, 18.03.1998, lk 27–30)“ sõnadega „, muudetud direktiiviga 2019/2161 (ELT
L 328, 18.12.2019, lk 7–28)“.
§ 2. Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 28. mail.
3
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, …………………2021
Algatab Vabariigi Valitsus
4
13.05.2021
Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1.Sisukokkuvõte
Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on täpsustada ebaausate
kauplemisvõtete regulatsiooni tulenevalt uutest tehnoloogiatest ja digitaalsetest võimalustest
kaupade ja teenuste pakkumisel tarbijatele ning tõhustada karistusi tarbijate õiguste kaitseks
kehtestatud õigusnormide rikkumise korral. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/2161 tehtud muudatused Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivides 98/6/EÜ ja 2005/29/EÜ, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja
tagada paremini nende täitmine1. Lisaks muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga (EL) 2019/2161 ka nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2011/83.
Kõnealuse direktiiviga muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ2 ebaõiglaste tingimuste
kohta tarbijalepingutest ja täiendatakse seda artikliga karistuste kohta, mille kohaselt
liikmesriigid peavad kehtestama karistusnormid direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete
rikkumise korral. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Muudetav
direktiiv 98/6/EÜ3 reguleerib kauba hinna avaldamise teatavaid aspekte ja direktiivi
täiendatakse artikliga karistuste kohta ning kehtestatakse täpsemad nõuded hinna alandamisest
teavitamise kohta. Muudatustega direktiivis 2005/29/EÜ4 täpsustatakse ebaausate
kaubandustavade regulatsiooni seoses internetipõhistes kauplemiskohtades teabe avaldamisega
ning direktiivi 2011/83/EL5 muudatused on seotud digisisu üleandmise ja digitaalsete teenuste
osutamise lepingutega. Samuti lisatakse nimetatud direktiividesse artikkel karistuste kohta.
Eesti õigusesse on direktiivid 98/6/EÜ ja 2005/29/EÜ üle võetud tarbijakaitseseadusega ning
direktiivid 93/13/EMÜ ja 2011/83/EL on üle võetud võlaõigusseadusega (edaspidi ka VÕS).
Tarbijakaitseseaduses sisalduvad ka riikliku järelevalve meetmed ja väärteokaristused
võlaõigusseadusest tulenevate tarbijaõiguse normide rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas ka
direktiividest 93/13/EMÜ ja 2011/83/EL tulenevate normide osas. Seega direktiivi täielikuks
ülevõtmiseks muudetakse eraldi eelnõudega tarbijakaitseseadust ja võlaõigusseadust. Direktiivi
2011/83/EL muudatused, välja arvatud artikkel karistuste kohta, võetakse üle võlaõigusseaduse
muutmise seaduse eelnõuga, mille töötab välja Justiitsministeerium.
Ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi 2005/29/EÜ ülevõtmisel võeti direktiivis
kasutatud termini „ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud kaubandustava“ asemel
tarbijakaitseseaduses kasutusele termin „kauplemisvõte“. Seletuskirjas kasutatakse terminit
„ebaaus kaubandustava“ vaid juhul, kui tsiteeritakse või selgitatakse direktiivi 2005/29/EÜ
sõnastust.
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L2161&qid=1605611937542&from=ET
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A31993L0013&qid=1605612118912
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A31998L0006&qid=1605612456021
4
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32005L0029&qid=1605612716701
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02011L0083-
20180701&qid=1605613037031
(kättesaadavad seisuga 14.01.2021)
1
Aastatel 2016 ja 2017 õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT, Regulatory
Fitness and Perfomance) raames läbi viidud tarbijakaitsealase õiguse toimivuskontrolli
tulemusel jõuti järeldusele, et tarbijakaitseõiguse tõhusat rakendamist pärsib tõeliselt tõhusate
ja proportsionaalsete karistuste puudumine liikmesriikide õiguses, et liidusiseseid rikkumisi ära
hoida.
Direktiivi (EL) 2019/2161 üheks eesmärgiks on tugevdada Euroopa Liidu (edaspidi EL)
tarbijaõiguse jõustamist, arvestades ELi hõlmavate rikkumiste kasvavat ohtu, kuna
liikmesriikide õiguses ei ole veel tõeliselt tõhusaid ja proportsionaalseid karistusi, mis aitaks
liidusiseseid rikkumisi ära hoida või mida rikkumise korral määrata. Hiljuti vastu võetud
määrusega (EL) 2017/23946 reguleeritakse liikmesriikide tarbijakaitseasutuste vahelist
koostööd tarbijaõiguse piiriüleste rikkumiste käsitlemisel. Eelkõige keskendutakse selles
laiaulatuslikele rikkumistele, mis kahjustavad tarbijaid mitmes liikmesriigis, ning liidu
mõõtmega laiaulatuslikele rikkumistele, mis kahjustavad või tõenäoliselt võivad kahjustada
tarbijate kollektiivseid huve vähemalt kahes kolmandikus liikmesriikides. Tarbijaõiguse
rikkumise eest kohaldatavad karistused kogu ELis on erinevad ja Komisjoni mõjuhinnangu
kohaselt sageli liiga leebed. Direktiiv seab liikmesriikidele kohustuse tagada võimalus
laiaulatuslike rikkumiste korral trahvide määramiseks maksimumsuuruses vähemalt 4 %
ettevõtja aastakäibest. Kui teave ettevõtja aastakäibe kohta ei ole kättesaadav, tuleb ette näha
võimalus määrata trahve, mille maksimumsuurus on vähemalt 2 miljonit erurot.
Käesolev eelnõu ei sisalda sätteid kõrgendatud määraga karistuste kohta, mille määramise
võimalus tuleks ette näha laiaulatuslike ja liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste korral. Seda
põhjusel, et EL õiguses ettenähtud rahaliste karistuste ülevõtmiseks on Justiitsministeerium
välja töötanud haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu, millega luuakse Eesti õiguskorda uus
haldussankstiooni liik – haldustrahv. Haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu kohaselt
sätestatakse eriseadustes konkreetsed õigusrikkumised, mille eest võib määrata haldustrahvi,
koos võimaliku haldustrahvi määraga. Direktiivi 2019/2161 karistusi puudutavate artiklite
ülevõtmine on võimalik pärast haldustrahvimenetluse seaduse eelnõuga kavandatava seaduse
või karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmist, millega võimaldatakse
rakendada senisest 400 000 eurost kõrgema määraga rahatrahvi.
Direktiivi (EL) 2019/2161 eesmärgiks on ka tarbijakaitsenormide ajakohastamine ja
kohandamine tulenevalt digitaalsete vahendite pidevast arengust. Tänaseks on oluliselt
suurenenud veebipõhine kaubandus ning tarbija võimalused otsida kaubanduslikke pakkumisi
veebipõhiste otsinguvõimaluste abil. Alati ei ole aga tarbijale selge ja läbipaistev, kuidas nende
otsingu tulemusena esitatav järjestus kujuneb - kas isik, kellega nad internetipõhises
kauplemiskohas lepingu sõlmivad, on kaupleja või teine tarbija, ja kas sõlmitud lepingule EL
tarbijaõigus kohaldub. Seega, kui veebipõhise ostuga läheb midagi valesti, ei ole alati lihtne
teha kindlaks, kes vastutab. Direktiivis nähakse ette täiendavad teavitamisnõuded, mille
kohaselt tuleb tarbijatale esitada teavet peamiste parameetrite kohta, mille alusel kujuneb tarbija
otsingu tulemusena esitatav järjestus, samuti internetipõhises kauplemiskohas pakkujaks oleva
isiku õigusliku staatuse ning selle kohta, kas isikuga sõlmitavale lepingule EL tarbijaõigust
kohaldatakse.
1.2.Eelnõu ettevalmistaja
6
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R2394-
20181203&qid=1605615064853
2
Eelnõu on koostanud ja keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tooteohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Riina Piliste (tel 6256420,
[email protected]).
Eelnõu ettevalmistamisel osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
tooteohutuse ja tarbijakaitse talituse juhataja Thea Palm (tel 6256436,
[email protected])
ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õiguse valdkonna juht Illimar Pärnamägi (tel
6672025,
[email protected] ja kaubandustalituse juhtaja Birgit Valgus (tel 6201707,
[email protected]) Eelnõu seletuskirja on koostanud Riina Piliste. Eelnõu õigusliku
ekspertiisi teostas õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel 6256351,
[email protected]).
1.3.Märkused
Eelnõuga muudetakse tarbijakaitseseaduse 1. mail 2021. a jõustunud redaktsiooni (RT I,
04.01.2021, 14). Eelnõu on seotud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse
eelnõuga, mille on välja töötanud Justiitsministeerium ja millega võetakse üle direktiivis (EL)
2019/2161 tehtud muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/83/EL.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga võetakse osaliselt üle
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/2161 tarbijakaitsenormide
ajakohastamise ja nende parema täitmise kohta tehtud muudatused nõukogu direktiivis
93/13/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja
2011/83/EL.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. SEADUSE EESMÄRK
Eelnõu seadusena jõustumise eesmärk on täpsustada ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni
tulenevalt uutest tehnoloogiatest ja digitaalsetest võimalustest kaupade ja teenuste pakkumisel
tarbijatele ning tõhustada karistusi tarbijate õiguste kaitseks kehtestatud õigusnormide
rikkumise korral. Eelnõu seadusena jõustumisel võetakse Eesti õigusesse osaliselt üle
direktiivis (EL) 2019/2161 tarbijakaitsenormide ajakohastamise ja nende parema täitmise kohta
tehtud muudatused nõukogu direktiivis 93/13/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivides 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL.
Eelnõus täpsustatakse ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni, nähakse ette suurema
rahatrahvi määramise võimalus tarbijate majandushuvide kaitseks kehtestatud normide
rikkumise korral.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna see pole Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lg 2 p 2 kohaselt nõutav.
Seaduseelnõu käsitleb EL maksimaalselt harmoneeriva õiguse ülevõtmist ja eelnõu aluseks
oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on lähtutud eeskirja § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest.
Eelnõu lähtekohaks on Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus ning selle seletuskiri „Eesti
seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepaneku, millega muudetakse
nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
98/6/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2011/83/EL, et ajakohastada ELi tarbijakaitse-eeskirju ja paremini tagada
nende täitmine, kohta“.
3
3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eelnõu struktuur järgib kehtiva tarbijakaitseseaduse struktuuri. Direktiivist (EL) 2019/2161
tulenevad sätted on lisatud seaduse asjakohastesse paragrahvidesse. Eelnõu koosneb kahest
paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab muudatusi tarbijakaitseseaduses (edaspidi TKS) ja
paragrahvis 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.
Paragrahvi 1 punktis 1 muudetakse TKS § 2 lg 1 punktides 3 ja 4 sisustatud termineid „kaup“
ja „teenus“ ning täiendatakse neid vastavalt digitaalse sisu ja digitaalsete teenustega.
Muudatusega võetakse üle direktiivi (EL) 2019/2161 artikli 3 punkt 1 a).
Terminid digitaalne sisu ja digitaalne teenus sisustatakse VÕS-s vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivile (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digitaalsete teenuste osutamise
lepingute teatavate aspektide kohta7. Digitaalne sisu on andmed, mis on koostatud ja mis
edastatakse digitaalsel kujul. Digitaalse sisu üleandmisele kohaldatakse teatud juhul VÕS
müügilepingu regulatsiooni. Digitaalne teenus on teenus, mis võimaldab tarbijal digitaalsel
kujul andmeid luua, töödelda, salvestada või neile juurde pääseda või teenus, mis võimaldab
tarbija või muude digitaalse teenuse kasutajate digitaalsel kujul üles laaditud või loodud
andmeid jagada või teha nendega muid toiminguid.
Eelpool nimetatud direktiiv (EL) 2019/770 on maksimaalselt harmoneeriv direktiiv ja selle
ülevõtmiseks vajalikud muudatused VÕS-s ning asjakohase eelnõu on välja töötanud
Justiitsministeerium. Direktiivi (EL) 2019/770 ülevõtmise tähtaeg on 1. juuli 2021 ja
direktiivist tulenevaid nõudeid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.
TKS-s on kasutatud termineid „kaup“ ja „teenus“. Kaubana mõistetakse pakutavat ja müüdavat
asja või õigust ning teenusena pakutavat ja osutatavat hüve, mis ei ole kaup. Et tagada kooskõla
TKS ja VÕS vahel ning selgelt välja tuua, et TKS kohaldub ka digitaalse sisu ja digitaalsete
teenuste pakkumisele ja üleandmisele või osutamisele, on terminites „kaup“ ja „teenus“ ära
toodud ka digitaalne sisu ja digitaalsed teenused. Seega TKS-s sisalduvat kauplemisvõtete
regulatsiooni kohaldatakse sarnaselt iga kauba või teenuse, sh ka digitaalse sisu või digitaalsete
teenuste pakkumisel tarbijale.
Seejuures tuleb märkida, et vastavalt ebaausate kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ artikli
3 lõikele 4 ja põhjenduspunktile 10 tuleb tagada selle direktiivi ja kehtiva liidu õiguse ühtsus,
eelkõige juhul, kui üksikasjalikke ebaausaid kaubandustavasid käsitlevaid sätteid kohaldatakse
konkreetsete valdkondade suhtes. EL tasandil on valdkondlikult kehtestatud mitmeid
konkreetsemaid nõudeid näiteks toidu-, ravimi- ja finantsvaldkonnas. See tähendab, et
ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldatakse ainult juhul, kui puuduvad ühenduse õiguse
erisätted, millega reguleeritakse ebaausate kaubandustavade teatavaid aspekte, näiteks teabele
esitatavaid nõudeid ja tarbijale teabe esitamise viisi käsitlevaid eeskirju. Seega saab ebaausate
kaubandustavade direktiivi käsitleda omamoodi turvavõrguna tarbijakaitse tagamisel juhul, kui
ühenduse tasandil puuduvad üksikasjalikud valdkonnapõhised õigusaktid ning lähtutakse
direktiivi üldisest nõudest, mis keelab ettevõtjatel luua valet muljet toodete olemusest. Eriti
oluline on see komplekssete, tarbijatele kõrge riskiastmega toodete puhul nagu näiteks
finantstooted.
Samas kohaldatakse direktiivi 2005/29/EÜ tavaliselt koos valdkonnapõhiste ELi eeskirjadega
üksteist täiendaval viisil. Muudes ELi eeskirjades sätestatud konkreetsemad nõuded
7
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019L0770&qid=1605620615554
4
üldjuhul täiendavad ebaausate kaubandustavade direktiivis kehtestatud üldisi nõudeid tavaliselt
selleks, et takistada ettevõtjaid esitamast valdkonnapõhistes õigusaktides nõutavat teavet
eksitavalt või agressiivselt, välja arvatud juhul, kui seda aspekti on valdkonnapõhistes
eeskirjades eraldi reguleeritud.
Direktiivi 2005/29/EÜ artikli 3 punkt 9 annab liikmesriikidele võimaluse kehtestada direktiivis
sätestatust piiravamaid või täpsemaid nõudeid seoses finantsteenuste pakkumise ja osutamise
ning kinnisvara pakkumise ja müügiga. Seega tuleb finantsteenuste puhul kohaldada eelkõige
eriregulatsiooni, mis reguleerib finantsteenuste pakkumist ja osutamist.
Finantssektoris on olemas mitmeid põhjalikke valdkonnapõhiseid ELi õigusakte, kuid nagu
selgub Komisjoni talituste töödokumendist SWD(2016) 163 final„Ebaausate kaubandustavade
direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise/kohaldamise suunised“8 on näiteks finantsteenuste
valdkonnas tarbijatega suhtlevate ettevõtjate puhul olnud eriti asjakohane ebaausate
kaubandustavade direktiivi artikli 5 lõike 2 punkt a ametialase hoolikuse nõuete kohta. Kui
ettevõtja erioskuste tase ja hoolikus ei ole selline, mida võib ühelt ettevõtjalt kõnealustel
tegevusaladel õigustatult eeldada, võivad tarbijale kaasneda märkimisväärsed majanduslikud
tagajärjed. Seepärast peaksid ettevõtjad kandma erilist hoolt selle eest, et nende erioskuste tase
ja hoolikus oleks selline, mida võib ettevõtjalt sellel tegevusalal õigustatult eeldada.
Finantsteenustega seonduvalt on kõige sagedamini teada antud sellistest direktiivi 2005/29/EÜ
tähenduses ebaausatest kaubandustavadest nagu olulise teabe puudumine reklaamimise etapis
ja toodete eksitavad kirjeldused. Eelpool nimetatud Komisjoni talituste töödokument esitab
finantsteenuste sektorile eriomaste küsimuste all muuhulgas eksitavate tavade näidetena:
-krediidikulukuse määra ja tarbijakrediidi kulukust käsitleva teabe puudumine reklaamis;
-eksitavad madala intressimääraga krediidilepingute pakkumised;
-lepingu sõlmimisega kaasnevaid õiguslikke kohustusi käsitleva nõuetekohase teabe
puudumine.
Seega on TKS-is sisalduva ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooniga hõlmatud kõik tarbijale
pakutavad ja müüdavad kaubad ning osutatavad teenused niivõrd, kuivõrd muudes õigusaktides
ei ole sätestatud konkreetsemaid valdkonnapõhiseid nõudeid.
Paragrahvi 1 punktis 2 täiendatakse seaduse § 2 lõiget 1 punktidega 7 ja 8 ning sisustatakse
terminid „internetipõhine kauplemiskoht“ ja „järjestus“. Muudatusega võetakse üle direktiivi
(EL) 2019/2161 artikli 3 punkt 1 b).
Termin „internetipõhine kauplemiskoht“ on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta9. Nimetatud
määruses on internetipõhise kauplemiskoha puhul viidatud vaid veebisaidile, kuid senine
määratlus vajab ajakohastamist ning tehnoloogianeutraalsemat sisustamist. Seetõttu on
direktiivi 2005/29/EÜ muudatusega terminit „internetipõhine kauplemiskoht“ laiendatud ja
sõna „veebisait“ asendatud sõnadega „tarkvara, sealhulgas veebisait, veebisaidi osa või
rakendus“.
Internetipõhine kauplemiskoht on määratletud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis
(EL) 2016/114810 võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tagamise meetmete kohta, mis on Eesti
8
Kättesaadav veebis https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX:52016SC0163
9
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32013R0524&qid=1605169150497
10
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016L1148&qid=1605680254566
5
siseriiklikku õiguskorda üle võetud küberturvalisuse seadusega. Küberturvalisuse seaduses on
internetipõhine kauplemiskoht defineeritud kui infoühiskonna teenus, mis võimaldab TKS
tähenduses tarbijal ja kauplejal sõlmida internetipõhise müügi- või teenuse osutamise lepingu
kas internetipõhise kauplemiskoha veebisaidil või kaupleja veebisaidil, mis kasutab
internetipõhise kauplemiskoha pakutavat andmetöötlusteenust. Direktiivis (EL) 2019/2161
toodud internetipõhise kauplemiskoha definitsioon on aga laiem ja tehnoloogianeutraalsem
ning hõlmab lisaks veebilehele ka veebilehe osa või rakendust. Seetõttu ei saa internetipõhise
kauplemiskoha definitsiooni puhul kasutada viidet küberturvalisuse seadusele, vaid tuleb
sätestada TKS-s.
Internetipõhine kauplemiskoht on kauplemiskoht, mis võimaldab tarbijatel sõlmida
sidevahendi abil lepinguid, kasutades selleks tarkvara, sealhulgas veebilehte, veebilehe osa või
rakendust, mida käitab kaupleja või mida käitatakse kaupleja nimel. Internetipõhise
kauplemiskoha pidajaks on kaupleja, kes pakub tarbijatele internetipõhist kauplemiskohta.
Internetipõhiseks kauplemiskohaks on nt sellised platvormid nagu booking.com, Amazon,
eBay, Eestis osta.ee, Kaup24, Yaga.ee, Turg, Buduaar jt. Kui tavalise e-poe puhul on tarbijal
võimalik sõlmida lepinguid ühe kauplejaga tema poolt hallataval veebilehel, siis
internetipõhises kauplemiskohas on võimalik sõlmida lepinguid mitmete erinevate kauplejatega
ja ka tarbijatega. Internetipõhises kauplemiskohas tarbija sõlmitava lepinguga seotud
kohustused võivad olla jaotatud internetipõhise kauplemiskoha pidaja ja internetipõhises
kauplemiskohas kaupu või teenuseid pakkuva isiku vahel, vastavalt nende omavahelisele
lepingule .
TKS-i täiendatakse terminiga „järjestus“. Direktiivi (EL) 2019/2161 põhjenduspunktides 18 ja
19 on selgitatud, et veebipõhiste otsingufunktsioonide abil kaubanduslike pakkumiste
kuvamine veebipõhistes otsingutulemusetes, kas järjestuse kõrgemal kohal või
silmapaistvamas kohas, avaldab olulist mõju tarbijate tehinguotsustele. Järjestus viitab
kauplejate pakkumiste suhtelisele edemusele või otsingutulemuste ajakohasusele, mida
esitlevad, reastavad ja edastavad otsingufunktsioonide pakkujad. Otsingutulemuste järjestus
tuleneb algoritmilise järjestuse, hindamis- või läbivaatamismehhanismide, visuaalsete
märgistuste või muude esiletõstmisvahendite või nende kombinatsioonide kasutamisest.
Kaubanduslik pakkumine, mida otsingutulemustes kuvatakse järjestuses kõrgemal kohal, võib
oluliselt mõjutada tarbija tehinguotsust. Direktiivis (EL) 2019/2161 sisalduva ebaausate
kaubandustavade direktiivi muudatusega defineeritakse mõiste „järjestus“ ja sätestatakse
nõuded järjestuse esitamisele. Eelnõus kavandatakse asjakohased muudatused TKS-is.
Otsingutulemuste järjestuse esitamist reguleerib ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
2019/1150 artikkel 511. Nimetatud määrus reguleerib veebipõhiste vahendusteenuste ja
otsingumootorite pakkujate kohustusi suhetes ärikasutajatega. Direktiivi (EL) 2019/2161
kohaselt laieneb see kohustus ka tarbijale pakutavate otsinguvõimaluste suhtes.
Direktiivis (EL) 2019/2161 sisalduv direktiivi 2011/83/EL muudatus näeb ette täiendavad
teavitamise erinõuded, mis kehtivad internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu sõlmitud
lepingute suhtes. Üheks nõudeks on teabe esitamine peamiste parameetrite kohta, mis määravad
kindlaks tarbija otsingu tulemusena esitatud pakkumiste järjestuse. Täiendavad teavitamise
erinõuded sätestatakse võlaõigusseaduses.
Paragrahvi 1 punktis 3 täiendatakse TKS § 5 lõike 71 sõnastust ja laiendatakse kauba
märgistusele täpsemate nõuete kehtestamiseks antud volitusnormi, mille alusel oleks võimalik
11
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02019R1150-
20190711&qid=1605170658213
6
kehtestada ka märgistuses nõutavate kauba koostisosade või omaduste määramise meetodid.
Muudatus ei ole otseselt seotud direktiivi (EL) 2019/2161 ülevõtmisega, kuid on vajalik teatud
kaupadele EL õigusaktidega sätestatud märgistamise nõuete ülevõtmiseks, mis sisaldavad ka
märgistuses sisalduva koostisosa või kauba omaduse määramise meetodeid. Eelnõus
kavandatavas sõnastuses volitusnorm sisaldus kaubandustegevuse seaduses, mis tunnistati
kehtetuks 2021. aasta 1. maist. Selle volitusnormi alusel oli majandus- ja
kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud nõuded kristallklaasist toote märgistamisele
ja kristallklaasist toote omaduste määramise meetodid. Nimetatud määrusega oli üle võetud
nõukogu direktiiv 69/493/EMÜ kristallklaasi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta. Kristalltoodetele asjakohaste nõuete korrektseks kehtestamiseks TKS-i
alusel on vajalik volitusnormi laiendamine.
Paragrahvi 1 punktis 4 muudetakse TKS § 7 pealkirja ja täiendatakse seda lisaks kauba hinna
avaldamisele veel sõnadega „ja hinna avaldamisest teavitamine“.
Paragrahvi 1 punktis 5 täiendatakse TKS §-i 7 uue lõikega 61, millega kohustatakse kauplejat
kauba hinna alandamise teates ära näitama ka kauba varasem hind. Muudatusega võetakse üle
direktiivi (EL) 2019/2161 artiklis 2 direktiivi 98/6/EÜ lisatava artikli 6a lõige 1.
Direktiiviga (EL) 2019/2161 muudetakse müügi- ja ühikuhinna direktiivi 98/6/EÜ12, mis on
siseriiklikusse õigusesse üle võetud TKS-i ning majandus- ja taristuministri 09.02.2016
määrusega nr 14 „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“13.
Direktiiv 98/6/EÜ kohaldub kaupleja pakutavate toodete suhtes, mille hinna määrab kaupleja.
Nende toodete suhtes kohaldub ka varasema hinna näitamise kohustus toote hinna alandamisel.
Lisaks peab hinna avaldamisel arvestama ka eksitavate kaubandustavade direktiivist
2005/29/EÜ tulenevate sätetega, mis on üle võetud TKS 3. peatüki 2. jaos sisalduva
kauplemisvõtete regulatsiooniga. Kauba või teenuse hind on oluline teave ostukutse puhul ja
olulist teavet ei tohi varjata ning hinna või hinna arvutamise aluste või konkreetse hinnaeelise
olemasolu kohta ei või esitada ebaõiget teavet. Alati ja kõigil asjaoludel on keelatud järgmised
kauplemisvõtted:
1) ostukutse mingi hinnaga, kui on põhjendatud kahtlus, et ei suudeta tagada kauba mõistlikku
kogust (peibutusreklaam);
2) ostukutse mingi hinnaga ja seejärel muu kauba pakkumine (peibutusmüük)
3) tõele mittevastav väide, et kaup on mingi hinnaga saadaval piiratud aja jooksul;
4) tõele mittevastav väide, et kaupleja kavatseb kauplemise lõpetada või tegevuskohta vahetada
(lõpumüük).
Direktiivi 98/6/EÜ muudatusega sätestatakse nõue, et kauba hinna alandamise teates tuleb ära
näidata varasem hind, kusjuures varasemaks hinnaks on kaupleja poolt kaubale kohaldatud
madalaim hind vähemalt 30 päeva jooksul enne hinna alandamist. Ekspertgrupis on Komisjon
selgitanud, et „hinna alandamist“ tuleb tõlgendada kui kaupleja teavitust selle kohta, et ta on
sama toote eest samas müügikohas varem küsitud hinda alandanud. Tüüpiliselt tehakse seda
uue alandatud hinna avaldamisega ja varasema hinna läbikriipsutamisega või siis teavitatakse
hinna alandamisest teatud protsendi võrra. Komisjon on ka selgitanud, et direktiivi võib
tõlgendada nii, et sellega hoitakse ära kauba hinna alandamised enne, kui kaup on olnud
12
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A31998L0006&qid=1605171501272
13
https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016017?dbNotReadOnly=true
7
pakkumisel vähemalt 30 päeva. Kauba hinna alandamisel varasema hinna teavitamise nõude
eesmärgiks on ka ära hoida hindadega manipuleerimine kauplejate poolt. Näiteks tõstetakse
lühikeseks ajaks kauba hinda, et seejärel seda alandada ja teavitada suurest allahindlusest.
Direktiivi 98/6/EÜ mõtte kohaselt, kui kaupleja näiteks 20 päeva jooksul kohaldab ühte hinda,
seejärel tõstab hinda üheks-kaheks päevaks ning pärast seda jälle alandab, tuleb varasema
hinnana näidata 30 päeva jooksul kohaldatud madalaimat hinda ja ka teavitatud
allahindlusprotsent peab olema seotud avaldatud varasema hinnaga.
Kaupleja on hinnakujunduses vaba, kuid avaldatud teave hinna ja hinna alandamise kohta ei
tohi olla tarbijaid eksitav. Kui kaupleja teavitab hinna alandamisest, peab teave olema tõene.
Samuti peab olema tõene hinnaeelis, mida tarbijale lubatakse. Hind, millest allahindlust
arvestatakse ja mida näidatakse varasema hinnana, peab olema hind, millega tarbijal oli
võimalik samast müügikohast sama toodet osta enne hinna alandamist. Püsivalt madalaid või
soodsaid hindu ei saa samastada allahindlusega.
Kaupleja võib erinevate toodete suhtes kasutada üheaegselt erinevaid eripakkumisi, nt võib
ühele tootegrupile kohaldada allahindlust ja samal ajal teisele tootegrupile lõpumüüki. Samas
on oluline, et erinevate kampaaniatega tarbijaid ei eksitataks ja tarbijatele lubatud hinnaeelis
oleks tõene. Hinnaalanduskampaaniad ei peaks kestma väga pikalt ega olema korraldatud ühe
ja sama tootegrupi suhtes pidevalt üksteisele järgnevana. Sellisel juhul kaob tarbijal taju
müügikoha tavalisest hinnatasemest ja arusaam pakutavast hinnaeelisest.
TKS § 7 lõike 1 kohaselt peab kaupleja kaupa pakkudes tegema tarbijale teatavaks kauba
müügihinna. Müügihinnaks on tarbija tasutav lõpphind. Hinna alandamisest teavitamisel tuleb
lisaks kauba müügihinnale ära näidata ka hinna alandamisele eelnenud varasem hind. Seda võib
teha mitmel viisil, nt hinna alandamisel näidatakse ära uus alandatud hind ja kriipsutatakse läbi
varasem hind. Oluline on, et tarbija saab teada nii uue kui varasema hinna, et hinnaeelise
olemasolust paremini aru saada. Kui kaupleja pidevalt teavitab alandatud hinnast siis on tarbijal
raske aru saada, kas selle alandatud hinna puhul ta ka tegelikult hinnaeelise saab. Direktiivi
98/6/EÜ muudatuse mõtte kohaselt peaks kaup olema nn tavahinnaga pakkumisel vähemalt 30
päeva enne kui teavitatakse selle hinna alandamisest. Teatud kaupade, nt kiiresti riknevad
kaubad, või teatud turundusviiside korral on liikmesriikidel võimalik kehtestada erinorme.
Need erinormid ja täpsemad nõuded hinna alandamisest teavitamisele kehtestatakse valdkonna
eest vastutava ministri määrusega.
Paragrahvi 1 punktis 6 laiendatakse TKS § 7 lõikes 8 sisalduvat volitusnormi nõuete
kehtestamiseks kauba hinna alandamisest teavitamise kohta.
Direktiivis (EL) 2019/2161 sisalduva direktiivi 98/6/EÜ muudatusega sätestatakse nõue, et
kauba hinna alandamise teates tuleb ära näidata varasem hind, kusjuures varasemaks hinnaks
on kaupleja poolt kaubale kohaldatud madalaim hind vähemalt 30 päeva jooksul enne hinna
alandamist. Liikmesriigil on aga võimalik kehtestada erinormid kiiresti rikneva või aeguva
kauba jaoks ning 30-st päevast lühem ajavahemik kauba jaoks, mis on olnud pakkumisel
lühema aja jooksul kui 30 päeva. Tulenevalt erinevate kaupade eripärast ning nende
turustamisel hinna alandamisest teavitamisele erinormide kehtestamise võimalusest on mõistlik
kehtestada kauba hinna alandamisest teavitamise täpsemad nõuded ministri määrusega.
Seletuskirja lisas 2 on esitatud majandus- ja taristuministri 09.02.2016 määruse nr 14 „Kauba
ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ muutmise kavand.
Kauba hinna alandamisest teavitamise nõuete kehtestamisega sisuliselt täpsustatakse TKS § 16
lg 2 punktis 4 sätestatut, mille kohaselt ebaõige teabe esitamine hinnaeelise olemasolu kohta
loetakse eksitavaks kauplemisvõtteks. Kauba hinna alandamisest teavitamise nõudeid
8
kohaldatakse kaupade pakkumisel nii e-poodides kui tavalistes füüsilistes kauplustes.
Komisjoni talituste töödokumendis SWD (2016) 163 „Ebaausaid kaubandustavasid käsitleva
direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise/kohaldamise suunised“ on selgitatud, et ebaausate
kaubandustavade direktiiv hõlmab müügiedenduse ja hinnaalandustega seonduvaid
kaubandustavasid, kuid ei sisalda sõnaselget nõuet, et kauplejad teavitaksid allahindlusest
mingil konkreetsel viisil. Seda, kas kaupleja tegevus on ebaausate kaubandustavade direktiiviga
vastuolus, tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Kuna ebaausate kaubandustavade direktiivi
puhul on tegemist maksimaalselt harmoneeriva direktiiviga, siis leidis Euroopa Kohus asjas C-
421/12, et allahindlusi käsitlevate liikmesriikide rangemad siseriiklikud õigusnormid ei ole EL
kehtiva õiguse alusel õigustatud ning müügiedenduskampaaniate reguleerimine on võimalik
üksnes juhul, kui hinna avaldamise kohta kehtestatakse nõuded, mis on ebaausate
kaubandustavade direktiivist tulenevatest nõuetest piiravamad14.
Direktiivis (EL) 2019/2161 täiendataksegi tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamise
direktiivi 98/6/EÜ asjakohaste sätetega. Kauba hinna alandamisest teavitamise nõude
eesmärgiks on takistada sellise kauplemisvõtte kasutamist, mille puhul kaupleja eksitavalt
teavitab hinnaeelisest (allahindlusest) ja selle tulemusel võib tarbija teha tehinguotsuse, mida
ta muul juhul ei oleks teinud. Direktiivis 98/6/EÜ sätestatud hinna alandamisest teavitamise
nõude rikkumine on sisuliselt ka eksitava kaubandustava kasutamine direktiivi 2005/29/EÜ
tähenduses.
Tehinguotsuse tegemisel on hind tarbija jaoks olulise tähtsusega. Kui toodet pakutakse pidevalt
alandatud hinnaga või kampaaniahinnaga ,siis ei ole tarbijal võimalik aru saada, kas ta lubatud
hinnaeelist üldse saab. Teiselt poolt avaldatakse hinnaalanduskampaaniatega tarbijatele survet
kauba ostmiseks, teavitades olulisest allahindlusest tavahinnaga võrreldes. Komisjoni
ekspertgrupi esimesel kohtumisel 13.02.2021 selgitas Komisjon, et hinna alandamisest
teavitamise nõue peaks ära hoidma kauplejate poolt hindadega trikitamise, mille puhul
tõstetakse kauba hinda lühikeseks perioodiks, et seejärel hinda alandada teavitades sellest kui
(märkimisväärsest) hinnaalandusest.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis 2020. aasta oktoobris Komisjonile
küsimuse seoses võimalusega erandi tegemiseks ja paari lühiajalise (1–2 päeva) kampaania
lubamiseks (nt „must reede“ , ostuöö jt), mille puhul ei peaks nende ajal kasutatud hinda
arvestama varasema kui 30 päeva jooksul kohaldatud madalaima hinna määratlemisel.
Komisjoni vastus oli, et LR-le ei ole antud õigust taolise erandi tegemiseks. Ehk siis ka taoliste
lühiajaliste kampaaniate ajal kaubale kohaldatud hinda tuleb arvesse võtta, kui konkreetse
kauba suhtes kavandatakse järgmist hinna alandamist.
Oma vastuses viitas Komisjon Ühendkuningriigi ja Saksamaa tarbijaühenduste poolt läbiviidud
uuringutele, mis näitasid, et „mustale reedele“ sarnaste lühiajaliste kampaaniate ajal pakutavat
väga soodsat hinda kohaldatakse tegelikult ka väljaspool kampaaniat. Ühendkuningriigi
tarbijaühendus Which? viis 2019. aastal läbi uuringu15, milles tuvastati, et „musta reede“
pakkumises olnud populaarsetest toodetest ligi 95% olid sama kaupleja puhul kättesaadavad
14
Veebis leitav
https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=154823&pageIndex=0&doclang=et&mode=ls
t&dir=&occ=first&part=1&cid=11369165
15
Veebis leitav [2] https://www.which.co.uk/news/2019/11/95-of-products-in-black-friday-deals-are-cheaper-or-
the-same-price-after-the-sales/
9
odavama või sama hinnaga vähemalt üks kord kuue kuu jooksul pärast „musta reedet“ ja 61%
toodetest olid odavamad või sama hinnaga vähemalt ühel korral enne „musta reedet“.
Komisjon on ka selgitanud, et hinna alandamisest teavitamise nõue ei alanda EL kauplejate
konkurentsivõimet, võrreldes kolmanda riigi kauplejate või platvormidega. Kui kolmanda riigi
kaupleja suunab oma tegevuse EL turule ja EL tarbijatele, peab ta täitma ka kõiki tarbijate
huvide kaitseks EL õigusest tulenevaid nõudeid, sealhulgas ka nõudeid hinna alandamisest
teavitamisele. LRde pädevate asutuste ülesanne on tagada direktiivist tulenevate nõuete
täitmine, kasutades selleks vajadusel tarbijakaitsealase koostöö määruse (EL) 2017/239416
kohaseid koordineeritud menetlusi, sealhulgas ka Komisjoni koordineerimisel, et kolmandate
riikide müügiplatvormide või kauplejatega tegeleda.
Direktiiv (EL) 2019/2161 reguleerib vaid kauba hinna avaldamist ega laiene teenuse hinna
avaldamisele. TKS-s sisalduva volitusnormi alusel on ministri määrusega kehtestatud nõuded
ka teenuse hinna avaldamisele. Kuna tavaliselt kujuneb teenuse hind vastavalt tarbija
tellimusele, siis ei ole teenuse lõpphinda reklaamifaasis alati võimalik välja tuua. Samuti oleks
keeruline esitada teenuse varasemat hinda. Teenuse hinna alandamisest teavitamisele kohaldub
ka TKS 3. peatüki 2. jaos sisalduva kauplemisvõtete regulatsioon. Täpsemaid nõudeid teenuse
hinna alandamisest teavitamisele ei ole plaanis kehtestada.
Paragrahvi 1 punktis 7 muudetakse TKS § 13 lõike 2 teist lauset ja sätestatakse, et ebaausa
kauplemisvõtte kasutamise tõttu kahju kandnud tarbijatel on õigus kasutada
õiguskaitsevahendeid võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel.
Muudatus tuleneb ebaausate kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ lisatavast uuest artiklist
11a, mille kohaselt ebaausa kaubandustava tõttu kahju kandnud tarbijatel peab olema
juurdepääs proportsionaalsetele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele, sealhulgas hüvitisele
kantud kahju eest või asjakohasel juhul hinna alandamisele või lepingu lõpetamisele.
Direktiivi (EL) 2019/2161 põhjenduspunkti 16 kohaselt tuleb liikmesriigil tagada
õiguskaitsevahendite kättesaadavus ebaausate kaubandustavade tõttu kahju kandnud tarbijatele,
et aidata kõrvaldada ebaausa kaubandustava kasutamise tagajärjed. Individuaalsete
õiguskaitsevahendite selge raamistik hõlbustab eraviisilist õigusaktide täitmise tagamist.
Tarbijal peaks olema võimalik nõuda kahju hüvitamist ja asjakohasel juhul hinna alandamist
või lepingu lõpetamist proportsionaalsel ja tulemuslikul viisil. Liikmesriik võib ette näha ka
muud õiguskaitsevahendid, nt parandamine või asendamine ja määrata kindlaks
õiguskaitsevahendite kasutamise tingimused ja mõju. Õiguskaitsevahendite kasutamisel võib
asjakohasel juhul võtta arvesse ebaausa kaubandustava raskust ja laadi, tarbija kantud kahju ja
muid asjaolusid.
Kohustuse rikkumise korral kasutatavad õiguskaitsevahendid on sätestatud eelkõige VÕS §-s
101 ning nende kasutamise tingimused §-des 108 kuni 118. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamise
tõttu kahju kandnud tarbijal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid VÕS-is sätestatud
tingimustel. Muudatus TKS-is täna kehtivat olukorda õiguskaitsevahendite kasutamisel ei
muuda.
Olukorras, kus tarbija on ebaausa kauplemisvõtte kasutamise tõttu saanud kuidagi kahjustada,
on võimalik tal kasutada kõiki üldisi tsiviilõiguslikke vahendeid. See tähendab, et nõude
esitamisel tuleks tarbijal endiselt ära näidata konkreetse õiguskaitsevahendi eeldused. Samas ei
16
Veebis leitav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R2394-
20181203&qid=1619438751143
10
ole eraldi vaja ära näidata, et tegemist oli ebaausa kauplemisvõttega, vaid üldjuhul
kvalifitseerub see näiteks lepingulises suhtes lepingu rikkumiseks või TsÜS-is sätestatud
õiguskaitsevahendite puhul nt eksimuse või pettuse olukorraks. Selles mõttes kehtiv olukord ei
muutu ning täiendavaid tõendamiskohustusi tarbijale juurde ei teki.
VÕS § 108 kehtib põhimõtteliselt kõigi lepinguliste võlasuhetest tulenevate kohustuste täitmise
kohta. Samas tuleb õiguskaitsevahendite kasutamisel silmas pidada ka eri liiki lepingute puhul
VÕS-is sätestatud tingimusi. Vastavalt VÕS §-i 1045 lõike 1 punktile 7 on kahju tekitamine
õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seadusest
tuleneva kohustusena mõistetakse mistahes õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule
kohustus käituda teatud viisil, st teha teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest. Ebaausate
kauplemisvõtete regulatsiooni eesmärk on kaitsta tarbijate majandushuve ja vastavalt TKS-le
on kauplejal keelatud kasutada ebaausaid kauplemisvõtteid.
Eelnõu käsitleb üksnes tarbija võimalusi õiguskaitsevahendeid kasutada. Eesmärgiks on TKS-
s selgelt sätestada, et tarbijal, kes on kandnud kahju seeläbi, et kaupleja kasutas ebaausat
kauplemisvõtet, on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid. Näiteks kui kaupleja on kasutanud
agressiivset kauplemisvõtet ja selle tulemusena on tarbija sõlminud lepingu, mida ta muul juhul
ei oleks teinud, on tarbijal õigus lepingu lõpetamisele. Sellises olukorras võiks ilmselt kõne alla
tulla ka TsÜS-is sätestatud tühisuse alustele tuginemine. TsÜS § 96 kohaselt võib isik, kes tegi
tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, tehingu tühistada, kui ähvardus või
vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit
mõistlikku valikut.
Siiski on TKS-s agressiivne kauplemisvõte sätestatud laiemalt ja kauplemisvõte on agressiivne,
kui liigse mõjutamise kaudu oluliselt kahjustatakse või tõenäoliselt kahjustatakse keskmise
tarbija valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist ning selle tulemusel tarbija teeb või
tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Liigne mõjutamine on
kaupleja tugevama positsiooni ärakasutamine tarbijale surve avaldamiseks viisil, mis oluliselt
piirab tarbija võimalust teha teadlik valik. TKS § 18 lõikes 3 on sätestatud täpsemad asjaolud,
mida võtta arvesse agressiivse kauplemisvõtte kindlaksmääramisel ja sama paragrahvi lõikes 4
on esitatud loetelu kauplemisvõtetest, mida alati peetakse agressiivseteks.
Seoses eksitavate kauplemisvõtetega on näiteks juhul, kui kaupleja on kasutanud TKS § 16
lõike 8 punktis 5 eksitava kauplemisvõttena kirjeldatud peibutusreklaami, tarbijal õigus kahju
hüvitamisele, mis tarbijal tekkis seoses asjatu käiguga kaupleja juurde (nt sõidukulu).
Kui näiteks kaupleja kuvab müügisaalis tarbijatele ühte hinda, aga kassas selgub, et kauba hind
on tegelikult kõrgem, siis on tegemist eksitava kauplemisvõttega, kuid VÕS §-st 16 tulenevalt
ei ole kauplejal otsest kohustust sõlmida tarbijaga lepingut madalama hinnaga toote müügiks.
Samas on kauplejad vabatahtlikult võtnud omapoolse kohustuse, et kui sellised olukorrad
kaupluses juhtuvad siis nad on valmis müüma kauba müügisaalis avaldatud hinnaga.
VÕS § 14 lõikest 1 tuleneb ettevõtjale üldine tõeste andmete esitamise kohustus. Seejuures on
seaduse kommenteeritud väljaandes toodud, et ebaõigete andmete esitamise riski kannab
lepingueelsetes suhetes andmete edastaja, kes vastutab ebaõigsuse eest sõltumata sellest, kas ta
teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või kas ebaõiged andmed esitati hooletuse tõttu.
VÕS § 14 lõikest 2 tuleneb ettevõtja teavitamiskohustus, mida on tarbijalepingute puhul
täpsustatud veel §-s 141 sh tuleb VÕS § 141 lg 1 p 4 kohaselt tarbijale teavitada lepingu eseme
koguhind. VÕS I kommenteeritud väljaandes esitatu kohaselt järgneb lepingueelse
teavitamiskohustuse või tõekohustuse rikkumisel ettevõtja vastutus § 115 lg 1 alusel.
Kommentaaris on toodud, et teavitamisolukorra rikkumisel, kus lepingut ei sõlmita, tekib õigus
11
nõuda eelkõige usalduskahju ehk nn negatiivse huvi hüvitamist VÕS § 115 alusel ning, et
hüvitamisele võib kuuluda ka kaotatud võimalus. Kaotatud võimaluseks on näiteks kahju, mida
pool kandis seetõttu, et ta ei sõlminud alternatiivset lepingut kolmanda isikuga, sest pidas
läbirääkimisi teda kahjustanud lepingu poolega. Seega võiks eksitava hinnateabe avaldamise
korral kõne alla tulla olukord, kus tarbija jättis mingist muust kohast soodsama hinnaga asja
valele hinnale tuginedes ostmata, ning tarbija oli lõpuks sunnitud siiski ostma asja kallima
hinnaga. Sellisel juhul võiks tarbijal tekkida kahju hüvitamise õigus.
Paragrahvi 1 punktis 8 täiendatakse TKS § 16 lõiget 4 punktiga 3, milles sätestatakse, et kauba
turustamine identsena teistes liikmesriikides turustatava kaubaga, kui sellel kaubal on
põhjendamatult oluliselt erinev koostis või erinevad omadused, võib olla eksitav
kauplemisvõte. Muudatusega võetakse üle direktiivi (EL) 2019/2161 artikli 3 punkt 3.
Komisjoni talituste töödokumendis SWD(2016) 163 final „Ebaausate kaubandustavade
direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise/kohaldamise suunised“ on selgitatud, et erineva koostisega
toodete turustamiseks kasutatavad kaubandustavad ei ole direktiivi alusel iseenesest ebaausad.
Küll aga tuleb ebaausate kaubandustavade direktiivi arvesse võtta juhul, kui ettevõtja reklaamib
toodet tootena, millel on sama kvaliteet ja koostis kui teistes liikmesriikides turustataval
asjaomase kaubamärgi tootel. Kui sellised kaubanduslikud väited on eksitavad ja selle
tulemusel keskmine tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks
teinud, on tegemist eksitava kaubandustavaga.
Direktiivi (EL) 2019/2161 põhjenduspunktis 53 esitatud selgituse kohaselt on praktika
näidanud, et ilma selgete säteteta ei ole turuosalistele ja pädevatele asutustele siiski alati selge,
millised kaubandustavad võivad olla ebaausad. Muudatusega reguleeritakse sõnaselgelt
olukorda, kus ühes liikmesriigis turustatakse kaupa identsena kaubaga, mis on käibel teistes
liikmesriikides, ehkki sellel kaubal on oluliselt erinev koostis või erinevad omadused. Pädevad
asutused peavad hindama kaubandustava juhtumipõhiselt, võttes arvesse tarbijate suutlikkust
selliseid kaupu kergesti eristada, samuti ettevõtja õigust kohandada sama kaubamärgi kaupu
erinevatele geograafilistele turgudele õiguspärastel ja objektiivsetel põhjustel (nt siseriiklik
õigus, tooraine kättesaadavus või hooajalisus, erineva kaalu või mahuga pakendid). Oluline on,
et tarbijaid teavitatakse sellistest õigustatud erinevustest. Seejuures võib ettevõtja kauba
õigustatud erinevuste kohta anda teavet erineval viisil, võimaldades tarbijale lihtsa juurdepääsu
teabele. Eelistada tuleks alternatiive teabe esitamisele kaupade märgistusel.
TKS-i lisatava sätte kohaldamisel tuleb järgida ka valdkondlikke ja kaupade vaba liikumist
käsitlevaid norme. Praktikas on kõnealuse ebaausa kauplemisvõtte kasutamist tuvastatud
eelkõige seoses toidu turustamisega. Mõnede liikmesriikide järelevalveasutused on tuvastanud,
et sama tootenimetuse all ja sarnases pakendis pakutakse erineva koostisega toidukaupu, mille
põhjuseks on sageli riikide erinevad nõuded või erinevate piirkondade tarbijate maitse-
eelistused või logistilised vajadused (nt soodsaim tootmise ja tooraine sisseostmise koht). Kuigi
tootel olev märgistus vastab toote koostisele ja annab tarbijale täpse info selle koostise kohta,
siis tootepakendi üldise välimuse järgi ei oska tarbijad neid erisusi eeldada.
Toidu kvaliteediga seotud omaduste ja võimalike erisuste hindamiseks viidi aastatel 2018–2019
läbi ka EL ülene uuring, milleks töötati välja ka EL ühtlustatud metodoloogia asjakohase valimi
moodustamiseks ja testimiseks17.
17
Kättesaadav veebis https://ec.europa.eu/jrc/sites/jrcsh/files/eu_harmonised_testing_methodology_-
_framework_for_selecting_and_testing_of_food_products_to_assess_quality_related_characteristics.pdf
12
Sama kaubamärgiga tooted võivad küll omaduste poolest erineda, kuid nende turustamine ei
või toimuda viisil, mis võiks tarbijaid eksitada. Seda, kas kauplemisvõtet saab pidada eksitavaks
ja seega ebaausaks, tuleb hinnata juhtumipõhiselt.
Ebaausate kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ art 4 lõikes 3 ja põhjenduspunktis 10 on
selgitatud, et ebaausate kaubandustavade direktiiv täiendab ebaausate kaubandustavade
konkreetseid aspekte reguleerivaid muid EL-i õigusakte. Seega toimib direktiiv nn
turvaabinõuna ja kui on olemas valdkonnapõhine või muu EL-i õigusakt, mille sätted kattuvad
ebaausate kaubandustavade konkreetseid aspekte reguleerivate muude eeskirjadega, siis on
need eeskirjad ülimuslikud ning neid kohaldatakse kõnealuste konkreetsete aspektide suhtes.
Seega tuleb ka TKS-i ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni kohaldamisel arvestada
olemasolevaid valdkonnapõhiseid regulatsioone.
Näiteks toidualase teabe esitamist reguleerib EP ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1169/2011, milles
on sätestatud nõuded ja kord toidualase teabe esitamisele (sh toidu märgistamisele ja
reklaamile). Toidu turustamisel identsena teises liikmesriigis turustatava toiduga tuleb esmalt
hinnata võimaliku rikkumisega seotud toidu märgistuse ja toidu kohta esitatud teabe
nõuetekohasust vastavalt eelnimetatud toiduvaldkonna regulatsioonile, mille rakendamisel on
pädevaks asutuseks Põllumajandus- ja Toiduamet. Seejärel hinnata toidu identsust
võrdlustootega, tuvastada võimalikud erinevused ning hinnata nende põhjendatust ja tarbijate
teavitamist nendest erinevustest. Kõnealuse võimaliku rikkumise tuvastamiseks ja
lõpetamiseks on oluline Põllumajandus- ja Toiduameti ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise
Järelevalve Ameti vaheline koostöö.
Paragrahvi 1 punktis 9 täiendatakse TKS § 16 lõiget 8 punktiga 111 , millega täiendatakse
alati ja kõigil asjaoludel eksitavaks peetavate kauplemisvõtete loetelu. Alati eksitavaks peetakse
kauplemisvõtet, mille puhul veebipõhise otsingufunktsiooni kaudu tehtud otsingu tulemused
esitatakse ilma selge teabeta, et kauba või teenuse kõrgema koha eest otsingutulemuste
järjestuses on makstud. Muudatusega võetakse üle direktiivi (EL) 2019/2161 artikli 3 punkt
7(a).
TKS § 16 lõikes 8 on loetletud kauplemisvõtted, mida alati ja kõigil asjaoludel peetakse
eksitavateks ja mille kasutamine on keelatud. Seda loetelu täiendatakse punktiga 111, mille
kohaselt on keelatud tarbija otsingu tulemusena järjestuse esitamine ilma selge teabeta, et
kõrgem koht järjestuses on saavutatud tänu sellel eesmärgil tehtud maksele. Makse võib olla
nii otsene kui kaudne. Sisult sarnaneb see säte TKS § 16 lg 8 punktis 11 sätestatuga, mille
kohaselt on meedias keelatud reklaamtekstid kauba või teenuse müügi edendamiseks, kui teksti
sisu või äratuntava kujutise või heli kaudu ei anta tarbijale teada, et kaupleja on selle eest
maksnud.
Direktiivi (EL) 2019/2161 põhjenduspunkti 20 kohaselt peaksid olema keelatud
kaubandustavad, mille puhul kaupleja annab tarbija veebiotsingule vastuseks teavet
otsingutulemuste vormis, jättes selgelt avalikustamata makstud reklaami või makset, mis on
tehtud konkreetselt selleks, et saavutada kauba või teenuse kõrgemat kohta otsingutulemuste
hulgas. Kui kaupleja on veebipõhise otsingufunktsiooni pakkujale kauba või teenuse kõrgema
koha eest otseselt või kaudselt maksnud, peab veebipõhise otsingufunktsiooni pakkuja tarbijaid
sellest lühidalt, hõlpsasti kättesaadaval ja arusaadaval viisil ka teavitama. Kaudne makse võib
seisneda näiteks selles, et kaupleja võtab otsingufunktsiooni pakkuja ees kohustusi, mille
konkreetseks tulemiks on kõrgem koht järjestuses. Kaudne makse võib sisaldada suuremat
vahendustasu tehingult ja erinevaid hüvitussüsteeme, mis toovad kaasa kõrgema koha
paremusjärjestuses. Otsingufunktsiooni pakkuja poolt kauplejale pakutavate erinevate
funktsioonide eest võetav tasu (nt loetellu kandmise tasu või liikmemaksud), mis ei ole ette
13
nähtud järjestuses kõrgema koha saavutamiseks, ei loeta makstud reklaamiks või makseks
kõrgema koha saavutamiseks.
Veebipõhist otsingufunktsiooni võivad pakkuda veebikauplejad, sh internetipõhised
kauplemiskohad, otsingumootorid ja võrdlusveebilehed. Tarbijad eeldavad, et nende tehtud
otsingu tulemusena kuvatakse neile nö tegelikke tulemusi, mis on seotud nende päringuga ja
põhinevad piisavalt erapooletutel kriteeriumitel. Sageli toimub aga otsingutulemuste järjestuse
koostamine kolmandast isikust ettevõtjate tehtud maksete suuruse alusel, näiteks tasuline
reastamine ja tasuline lisamine, mille puhul on ebaausate kaubandustavade direktiivi mõistes
tegemist reklaamiga. Tasulise reastamise puhul maksavad kauplejad otsingufunktsiooni
pakkujale selle eest, et nende veebileht või nende pakutavad kaubad või teenused paigutuks
otsingutulemuste järjestuses ettepoole. Tasulise lisamise puhul maksavad kolmandast isikust
kauplejad otsingufunktsiooni pakkujale selle eest, et neid või nende kaupu või teenuseid
lisatakse otsingutulemuste järjestusse, kuhu nad ei satuks, kui tulemuste järjestuse ainus
kriteerium oleks päringu asjakohasus.
Eelnõuga ei keelata otsingutulemuste reastamist kolmandast isikust kaupleja tehtud maksete
suuruse alusel, kuid kehtestatakse nõue, et otsingufunktsiooni pakkuja, kes TKS alusel liigitub
kauplejaks (so isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega,
nt veebipõhise vahendusteenuse pakkuja, internetipõhise kauplemiskoha teenuse osutaja,
võrdlusveebilehe haldaja), eristaks selgelt sellised otsingutulemused erapooletutest ja vaid
päringu asjakohasuse kriteeriumil põhinevatest tulemustest.
Nt booking.com veebilehel otsingusõna sisestamisel kuvatakse otsingutulemusena järjestus ja
sellega samas vaates on veebilehe ülemises osas avaldatud teade, et makstud komisjonitasu ja
muud hüved võivad mõjutada majutusasutuse kohta otsingutulemustes. Booking.com veebilehe
näidet on kasutatud põhjusel, et selle internetipõhise kauplemiskoha teenuse pakkuja on võtnud
omapoolsed kohustused EL liikmesriikide tarbijakaitseasutuste vahelise koostöö võrgustiku
ees18 .
Kui kaupleja pakub tarbijatele otsingufunktsiooni võimalust, kuid tulemuste järjestuse
kuvamisel ei ole selgelt avaldatud, et parem koht järjestuses on saavutatud tänu kolmandast
isikust kaupleja sellel eesmärgil tehtud maksele, on tegemist eksitava kauplemisvõtte
kasutamisega. Asjakohane teave makstud reklaami või makse kohta peab olema esitatud selgelt
ja mõistetavalt teabe edastamise vahendile kohasel viisil.
Paragrahvi 1 punktis 10 täiendatakse TKS § 16 lõiget 8 punktidega 24, 25 ja 26, millega
täiendatakse alati eksitavate kauplemisvõtete loetelu. Muudatusega võetakse üle direktiivi (EL)
2019/2161 artikli 3 punkt 7(b), millega täiendatakse direktiivi 2005/29/EÜ lisas I toodud
loetletu eksitavatest kauplemisvõtetest, mis alati ja kõigil asjaoludel on keelatud.
Punkti 24 kohaselt on keelatud ürituse piletite edasimüümine tarbijale, kui kaupleja hankis
piletid automaatseid oste võimaldavat tarkvaralahendust kasutades, eirates piletite ostmisele
kohaldatavaid tingimusi. Sellist võtet nimetatakse ka „skalpeerimiseks“ - praktika, kus
ostetakse kiiresti kokku suurel hulgal väga suure nõudlusega kaupa, et see hiljem täiendava
juurdehindlusega maha müüa.
Direktiivi (EL) 2019/2161 põhjenduspunkti 50 kohaselt peaks olema keelatud müüa tarbijatele
edasi kultuuri- ja spordiürituste pileteid, mis on hangitud, kasutades tarkvara nagu „botid“, mis
18
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/live_work_travel_in_the_eu/consumers/documents/eu-
wide_commitments_proposed_by_booking.com_.pdf
14
võimaldab osta pileteid esmamüüja kehtestatud tehnilistest ülempiiridest suuremas mahus või
eirates esmamüüja muid tehnilisi vahendeid, mille eesmärgiks on tagada piletite kättesaadavus
üksikisikutele. Interneti robot ehk bot on algoritmide kogum, mis täidab automaatseid,
korduvaid ning eelnevalt määratletud ülesandeid internetilehel. Edasimüügiks suuremas
koguses piletite hankimine interneti robotit kasutamata ei ole olnud probleemiks, kuna selline
tegevus on piletite esmamüüjale lihtsamini avastatav ja takistatav. Seetõttu kehtestatakse just
nende piletite edasimüügi keeld, mis on hangitud erinevate tarkvaralahenduste abil. Keeld ei
mõjuta muid riigisiseseid meetmeid kindlustamaks üksikisikute juurdepääsu kultuuri- ja
spordiüritustele, nt piletite edasimüügi hindade reguleerimine.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Eestis tuvastanud suuri probleeme seoses
piletite müügi ja nende edasimüügiga. Seni ei ole Eestis peetud vajalikuks ka piletite
edasimüügi hinna reguleerimist. TKS-i lisatava sätte kohaselt, kui kaupleja tegeleb spordi- või
kultuuriüritusele piletite edasimüügiga ja hangib need piletid interneti roboti või muu
automaatse vahendi abil, rikkudes piletite esmamüüja kehtestatud tingimusi, on tegemist
ebaausa ja keelatud kauplemisvõttega.
Punktiga 25 keelatakse kauplejal kirjeldada kaupade või teenuste kohta esitatud arvustusi kui
neid kaupu või teenuseid tegelikult ostnud või kasutanud tarbijate arvustusi, kui kaupleja ei
rakenda mõistlikke ja proportsionaalseid meetmeid selle kontrollimiseks.
Paljud veebiplatvormid pakuvad tarbijatele võimalust anda teistele tarbijatele teada oma
kogemustest kauba või teenuse või selle müüja või osutajaga. Seda tehakse e-poodides
internetipõhises kauplemiskohas, otsingumootorites, spetsiaalsetel reisiveebilehtedel,
võrdlusveebilehtedel ja sotsiaalvõrgustikes. Teise tarbija jagatud kogemus võimaldab tarbijal
sellest õppida, teha kiiremaid ja paremaid tehinguotsuseid. Näiteks Ühendkuningriigi
konkurentsi- ja turuamet avaldas 2015. aastal aruande veebihinnangute ja heakskiitude kohta,
milles leiti, et veebihinnanguid kasutavad tarbijad peavad neid väärtuslikeks ja neid kasutab üle
poole UK täiskasvanud tarbijatest.19
Direktiivi (EL) 2019/2161 põhjenduspunktis 47 on selgitatud, et ostuotsuste tegemisel
tuginevad tarbijad olulisel määral teiste tarbijate arvustustele ja toetusavaldustele. Kui kaupleja
annab juurdepääsu tarbija arvustustele, peaksid nad tarbijaid teavitama sellest, kas nad
rakendavad protsesse või menetlusi tagamaks, et avaldatud arvustused pärinevad tarbijatelt, kes
on kaupu või teenuseid tegelikult ostnud või kasutanud. Kaupleja peaks andma teavet selle
kohta, kuidas ta kontrollib, et arvustuse andjad on kaupa või teenust ostnud või kasutanud,
samuti teavet selle kohta, kuidas arvustusi töödeldakse (nt kas avaldatakse kõik arvustused, nii
positiivsed kui negatiivsed, kas arvustused on sponsitud või mõjutatud lepingulisest suhtest
kauplejaga). Kui kaupleja ei ole võtnud mõistlikke ja proportsionaalseid meetmeid tagamaks,
et arvustused pärinevad tarbijatelt, kes on kaupa või teenust ostnud või kasutanud, on
sellekohase väite esitamine või sellise mulje loomine tarbijate eksitamine ja ebaaus
kauplemisvõte, mis alati ja kõigil tingimustel on keelatud.
Pädev asutus hindab kaupleja rakendatud meetmeid, kasutades võrdlust parimate praktikatega
või siis lähtudes olemasolevast standardist ISO 20488:2018 Online consumer reviews:
Principles and requirements for their collection, moderation and publication.
19
https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/436238/Online
_reviews_and_endorsements.pdf
15
Võimalused, kuidas kaupleja saab tagada, et arvustused pärinevad kaupa või teenust tegelikult
ostnud või kasutanud tarbijalt võivad olla järgmised:
- broneeringu või tellimisnumbri sidumine arvamuse esitajaga;
- arvamuse esitajate registreerimise nõue;
- tehnilised vahendid arvamuse esitaja autentsuse kontrollimiseks (IP-aadressi kontroll; kontroll
e-mailiga);
-selged reeglid arvustuse esitajatele, valearvustuste ja asjakohase teateta sponsitud arvustuste
esitamise keeld;
- arvustuste sisu seire ja reageerimine kaebustele seoses kahtlaste arvustustega.
Samal ajal on ka oluline, et kaupleja ei takistaks ausate arvustuste esitamist. Üheks
probleemseks kauplemisvõtteks on tarbijate negatiivsete hinnangute varjamine, avaldamata
tarbijatele selgelt teavet selle kohta, et neile esitataksegi vaid valik tarbijate hinnangutest.
Selline tegevus võib olla eksitav tegevus, mis on vastuolus TKS § 16 lõikega 2 või eksitav
tegevusetus vastavalt TKS § 16 lõikele 6. Kui tarbijate hinnangute või toetusavalduste
esitamisel jäetakse petlik mulje, et esitatud on kõik tarbijate hinnangud või kui jäetakse
avaldamata teave selle kohta, et esitatud ei ole kõik hinnangud, võib keskmine tarbija eeldada,
et esitatud on kõik hinnangud ja teha tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Säte ei
keela otseselt kauplejal nt tema Facebooki lehel kustutada negatiivseid arvustusi. Kui kaupleja
aga seda teeb, peab ta tarbijaarvustuste esitamisel sellest selgelt ja arusaadavalt teavitama.
Punktiga 26 keelatakse kauplejal esitada libaarvustusi ja väärkasutada tarbija arvustust.
Direktiivi (EL) 2019/2161 põhjenduspunktis 49 on selgitatud, et kauplejatel peaks olema
keelatud tarbijate libaarvustuste ja -toetusavalduste esitamine (nt „meeldimised“
sotsiaalmeedias) või selle teisele isikule ülesandeks tegemine, et oma kaupu või teenuseid
reklaamida. Samuti on keelatud manipuleerida tarbijate arvustuste ja toetusavaldustega, nt
avaldada üksnes positiivseid arvustusi. Manipuleerimine võib toimuda ka sotsiaalmeedias
tehtud toetusavalduste ekstrapoleerimise kaudu. Sel juhul kasutaja positiivne interaktsioon
lingitakse teatava veebipõhise infosisuga või viiakse üle erinevale, ent seotud sisule, jättes
mulje, et see kasutaja asub positiivsele seisukohale ka seotud infosisu suhtes.
Säte hõlmab kaupleja sellist praktikat, mille puhul kaupa või teenust tegelikult ostnud tarbijad
saavad tasu positiivse arvustuse postituse eest, samuti positiivseid arvustusi tootvate nn
„meeldimise tehaste“ kasutamist. Tarbijaarvustuse või toetusavalduse väärkasutamisega võib
olla tegemist juhul, kui piiratakse juurdepääsu teatud arvustustele või moonutatakse nende
esitlust.
Ühendkuningriigi tarbijaorganisatsiooni Which uuringus20 leiti, et libaarvustused mõjutavad
oluliselt tarbijate valikuid. Üle 20% tarbijatest valis alternatiivsetest valikutest libaarvustuste
mõjul halvemate omadustega toote.
Ebaausate kaubandustavade direktiivi ja TKS ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni
kohaldatakse iga isiku suhtes, kes liigitub direktiivi ja TKS-i kohaselt kauplejaks. Paljude
tarbijate hinnanguid edastavad veebiplatvormid, internetipõhise kauplemiskoha teenuse
osutajad ja veebipõhiste teenuste vahendajad liigituvad või võivad liigituda kauplejateks.
20
https://www.which.co.uk/policy/consumers/5860/realfakereviews
16
Paragrahvi 1 punktis 11 täiendatakse TKS-i paragrahviga 161 ja sätestatakse kaupleja
kohustus esitada järelevalveasutuse nõudel tõendid oma faktiliste väidete õigsuse
kinnitamiseks. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2005/29/EÜ artikkel 12.
Direktiivi 2005/29 art 12 näeb ette, et liikmesriigid annavad pädevatele asutustele ja kohtule
õiguse menetluse raames küsida kauplejalt tõendeid tema esitatud faktiliste väidete täpsuse
kohta, kui selline nõue on konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohane ning lugeda kaupleja
esitatud väited eksitavaks, kui ta tõendeid ei esita või esitatud tõendid on ebapiisavad. Tõendite
küsimine on võimalik ka KorS § 30 ja HMS § 38 alusel, kuid nimetatud sätted ei reguleeri
tõendite esitamata jätmise tagajärge.
Näiteks hinna alandamisest teavitamisel peab kaupleja avaldama ka varasema hinna ning
suutma tõendada, et avaldatud varasem hind on alandamisele eelnenud 30 päeva jooksul
kohaldatud madalaim hind.
Kauplemisvõttega seotud väited on üldjuhul seotud kauba või teenuse teatud omadustega, nt
omistatakse tootele mingit kasulikku mõju tervisele või siis rõhutatakse toote ökoloogilisust ja
keskkonnasäästlikke omadusi. Taolisi väiteid esitades peab kaupleja olema valmis põhjendama
faktilisi väiteid teaduslike tõenditega. Kui kaupleja asjakohaseid tõendeid ei esita, võib tegemist
olla keelatud kauplemisvõttega.
Finantsteenuste puhul võib näiteks tuua olukorra, kus finantsteenuse osutaja väidab, et tema
laenuintressid on kõige madalamad või tema pensionifond kõige suurema aastatootlusega.
Sellisel juhul peab ta olema valmis tõendama neid faktilisi väiteid asjakohaste tõenditega.
Paragrahvi 1 punktis 12 muudetakse TKS § 17 lõike 2 punkti 6 sõnastust ja jäetakse välja
sõnad „ja kaebuste lahendamise“. Muudatusega võetakse üle direktiivi (EL) 2019/2161 artikli
3 punkt 4(a).
Muudatuse eesmärgiks on vähendada kaupleja teavitamiskoormust reklaamietapis ostukutse
esitamisel. Vastavalt TKS § 17 lõikele 1 on ostukutse kaupleja kommertsteadaanne, milles on
esitatud kauba või teenuse omadused ja hind ning selle põhjal on tarbijal võimalik ostu
sooritada. TKS § 17 lg 4 loetleb olulise teabe, mille esitamine on ostukutse puhul nõutav. Sellest
loetelust jäetakse välja teave kaebuste lahendamise kohta.
Direktiivi põhjenduspunktis 39 on selgitatud, et ostukutsele kohaldatavaid teavitamisnõudeid
kohaldatakse juba kauba või teenuse reklaami etapis. Samal ajal on direktiivis 2011/83/EL
tarbija õiguste kohta (siseriiklikusse õigusesse üle võetud VÕS-ga) samad ja ka muud
üksikasjalikumad teavitamisnõuded ette nähtud lepingueelses etapis. Komisjon on välja toonud,
et tarbijakaitse- ja turundusalase õiguse toimivuskontrolli tulemused näitasid, et teave kaebuste
lahendamise korra kohta on kõige asjakohasem ja tarbijale vajalik vaid lepingueelses etapis.
Kauba või teenuse reklaamimise etapis on see teave väheoluline. Seega ei ole kauba või teenuse
reklaamimise etapis ehk siis ostukutse puhul enam nõutav teabe avaldamine kaebuste
lahendamise korra kohta. Küll aga peab tarbija seda teavet saama lepingueelses etapis enne
lepingu sõlmimist.
Paragrahvi 1 punktis 13 täiendatakse TKS § 17 lõiget 2 uue punktiga 8, milles sätestatakse,
et oluliseks teabeks internetipõhises kauplemiskohas pakutavate kaupade või teenuste puhul on
teave selle kohta, kas kauplemiskohas kaupa või teenust pakkuv kolmas isik on kaupleja, või
füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega.
Direktiivi (EL) 2019/2161 põhjenduspunktides 27 ja 28 on selgitatud, et internetipõhised
kauplemiskohad peavad andma tarbijatele teavet selle kohta, kas kaupu või teenuseid pakkuv
17
kolmas isik on kaupleja, st majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik või mitte, lähtuvalt
kolmanda isiku avaldusest internetipõhise kauplemiskoha pidajale. Kui kaupa või teenust
pakkuv kolmas isik avaldab, et ei ole kaupleja, peab internetipõhise kauplemiskoha teenuse
osutaja esitama lühikese teate selle kohta, et isikuga sõlmitud lepingule ei kohaldu EL
tarbijaõigus. Nimetatud teabe esitamise kohustus sätestatakse võlaõigusseaduses.
Internetipõhises kauplemiskohas täiendava teabe esitamise kohustus tuleneb ka direktiivis
2011/83/EL tehtud muudatusest, mis võetakse siseriiklikku õigusesse üle võlaõigusseadusega.
Internetipõhisele kauplemiskohale lisandub VÕS-st tulenevalt täiendav kohustus esitada teavet
selle kohta, kuidas lepingu täitmisega seotud kohustused on jaotatud kaupa või teenust pakkuva
kolmanda isiku ja internetipõhise kauplemiskoha pidaja vahel tulenevalt nende omavahelisest
lepingust. Teave tuleb esitada selgelt ja arusaadavalt ning ei piisa teabe esitamisest üksnes
lepingu tüüptingimustes või muudes lepingudokumentides.
TKS-i lisatava sätte kohaselt ei pea internetipõhise kauplemiskoha pidaja kontrollima
kolmandast isikust pakkuja õiguslikku seisundit, kuid peab nõudma internetipõhise
kauplemiskoha kaudu pakkujalt, et ta määratleks ennast kas kaupleja või muu isikuna.
Kolmanda isiku suhtes kohaldatakse TKS § 16 lg 8 punkti 22, mille kohaselt on keelatud tõele
mittevastava väite esitamine või muul moel vale mulje loomine, et isik ei tegutse majandus- või
kutsetegevusega seotud eesmärgil või vääralt enda esitlemine tarbijana.
Enamtuntud internetipõhistel kauplemiskohtadel (kaup24, osta.ee, Amazone, eBay) tegeletakse
just toodete pakkumisega ning tarbija saab teha valiku erinevate kauplejate või muude isikute
pakutavate toodete seast. Teenuste sellisel viisil pakkumine on keerulisem, kuna teenuste puhul
sõltub palju konkreetse tarbija personaalsest soovist ja universaalset kõigile tarbijatele sobivat
teenust on keerulisem pakkuda. Sarnane olukord on ka finantsteenustega. Finantssektoris võib
kõnealune säte puudutada näiteks ühisrahastusplatvorme, kus laenu pakkujateks võivad olla nii
majandustegevuse raames tegutsevad laenukontorid kui ka eraisikud. Siiski on
ühisrahastusplatvormide puhul, mis vahendavad laene eraisikult eraisikule, laenuandja puhul
tegemist investoriga ning laenuvõtja lepingupartneriks on üldjuhul ühisrahastusplatvormi
pidaja (nt Bondora, Moneyzen). Sellisel juhul peab ühisrahastusplatvormi pidajal olema
Finantsinspektsiooni väljastatud krediidiandja või krediidivahendaja tegevusluba.
Finantsvõrdlusportaalid (nt Altero.ee), mis võimaldavad erinevate laenuandjate pakkumiste
võrdlemist ning sobivaima pakkujaga lepingu sõlmimist portaali kaudu, vahendavad üldjuhul
tegevusloaga krediidiandjate poolt antavat laenu ja laenuvõtja lepingupartneriks on konkreetne
laenupakkuja. Sellisel finantsvõrdlusportaalil, mis võimaldab portaali kaudu ka lepingute
sõlmimist, peab olema ka krediidivahendaja tegevusluba.
Oluline on ka märkida, et kui sotsiaalvõrgustiku foorumite kaudu pakub füüsiline isik laenu
teistele eraisikutele ja teeb seda pidevalt ning laenu andmine on muutunud tulu teenimise
allikaks, siis võib teda käsitleda majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuna, kelle suhtes
kohalduvad nii tarbijakaitseseadusest kui ka krediidiandjate ja -vahendajate seadusest tulenevad
nõuded ning füüsilisel isikul on vaja Finantsinspektsioonilt taotleda tegevusluba. Tegevusloata
laenu andes riskib laenuandja kriminaalkaristusega ja vastutustundetult laenates intressidest
ilma jäämisega21.
Internetipõhiste kauplemiskohtade puhul on oluline märkida ka seda, et juhul, kui seal
võimaldatakse kaupade või teenuste ostmist järelmaksuga, võib internetipõhisel
kauplemiskohal olla vajalik kas krediidiandja või krediidivahendaja tegevusluba vastavalt
21
Finantsinspektsiooni märgukiri https://www.fi.ee/et/uudised/finantsinspektsioon-selgitab-millal-fuusilisel-
isikul-laenu-andes-vaja-tegevusluba
18
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 10 lõikele 2. Näiteks ON24.ee
sisustuskaubamajas on püsikliendil võimalik osta kõiki kaupu järelmaksuga ning ON24 AS-il
on krediidiandja tegevusluba.
Internetipõhine kauplemiskoht, mille pidaja müüb ise ja võimaldab ka erinevatel teistel
kauplejatel internetipõhises kauplemiskohas kaupu/teenuseid müüa, võib olla
krediidivahendajaks ja vajada krediidivahendaja tegevusluba, kui järelmaksu võimalust
pakutakse lisaks platvormi pidaja enda pakutavate kaupade või teenuste puhul ka teiste
kauplejate poolt pakutavate kaupade või teenuste soetamiseks. KAVS § 2 lõike 9 kohaselt ei
kohaldata nimetatud seadust ettevõtjale, kes oma majandus- või kutsetegevuses müüb
tarbijatele kaupu või osutab teenuseid ja selle kõrvaltegevusena võimaldab tarbijale tasulist
maksetähtpäeva edasilükkamist või vahendab tarbijale krediiti, kui krediidiandja puhul, kelle
krediiti ettevõtja vahendab, on täidetud kaks tingimust - tegemist on krediidiasutuse või
tegevusloaga krediidiandjaga ning ta vastutab tarbijale krediidi andmisele või krediidi
vahendamisele sätestatud nõuete täitmise eest. Näiteks internetipõhise kauplemiskoha
Kaup24.ee pidaja ei oma krediidivahendaja tegevusluba, kuna võimaldab järelmaksu vaid enda
pakutavate kaupade soetamiseks ja vahendab seejuures krediidiasutuse või tegevusloaga
krediidivahendaja antavat krediiti.
Paragrahvi 1 punktis 14 täiendatakse TKS §-i 17 lõigetega 21 ja 22 ning kehtestatakse nõue,
et tarbijale võimaluse pakkumisel, otsida päringu alusel erinevaid kauplejaid või kaupu või
teenuseid, tuleb tarbijale anda teavet ka otsingu tulemust määravate peamiste parameetrite ja
nende suhtelise tähtsuse kohta teiste parameetritega võrreldes. Muudatusega võetakse üle
direktiivi (EL) 2019/2161 artikli 3 punkt 4(b).
Direktiivi (EL) 2019/2161 põhjenduspunktides 21–23 on selgitatud, et tegemist on
läbipaistvusnõuetega, mis on seotud otsingutulemuste järjestuse kindlaksmääramise peamiste
parameetritega ja mida reguleerib ka EP ja nõukogu määrus (EL) 2019/1150 läbipaistvuse
edendamisest veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks22. Kui nimetatud määruse
eesmärgiks on tagada läbipaistvus internetipõhises kauplemiskohas kaupu või teenuseid
pakkuvatele isikutele, siis direktiivi (EL) 2019/2161 asjakohase sätte eesmärgiks on tagada
piisav läbipaistvus tarbijatele. Säte kohaldub internetipõhistele kauplemiskohtadele (nt
booking.com, osta.ee, kaup24.ee) ja hinnavõrdluse veebilehtedele (nt hind24.ee, võrdle.ee).
Säte ei kohaldu nendele e-kauplejatele, kes pakuvad või müüvad kaupu või osutavad teenuseid
oma nimel enda hallatava veebilehe kaudu ja võimaldavad tarbijal teha otsinguid vaid tema
pakutavate kaupade või teenuste hulgast tarbija valitavate erinevate parameetrite alusel (nt hind,
suurus, värvus, populaarsus jne). Sätet ei kohaldata ka veebipõhiste otsingumootorite
pakkujatele (nt Google ja Yahoo) nagu need on määratletud EP ja nõukogu määruse (EL)
2019/1150 artikli 2 punktis 6 ja kes pakuvad või edastavad pakkumiseks tarbijatele
veebipõhiste otsingumootorite teenuseid. Nimetatud määruse artiklist 5 tuleneb veebipõhistele
otsingumootori teenuste pakkujatele kohustus esitada peamised parameetrid, mis üksikult või
kogumis on kõige olulisemad järjestuse kindlaksmääramisel.
Euroopa Komisjon on koostanud ka suunised läbipaistvuse kohta vastavalt EP ja nõukogu
määrusele 2019/1150 (ELT, c 424, 8.12.2020, lk 1–24)23
Kauplejad, kes võimaldavad tarbijal otsida erinevate kauplejate või muude isikute pakutavaid
kaupu või teenuseid, peavad esitama üldist teavet vaikimisi peamistest parameetritest, mis
22
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02019R1150-
20190711&qid=1605861574478
23
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020XC1208(01)&from=EN
19
määravad tarbija otsingu tulemusena esitatud järjestuse, ning nende suhtelise tähtsuse teiste
parameetritega võrreldes. Teave peab olema kokkuvõtlik, hõlpsasti nähtav ja vahetult
kättesaadav. Parameetrite all mõistetakse üldisi kriteeriume ja protsesse, mis on hõlmatud
järjestuse algoritmides või muudes mehhanismides. Direktiivi (EL) 2019/2161
põhjenduspunkti 23 kohaselt peaksid kauplejad esitama järjestuse kindlaksmääramise peamiste
parameetrite üldise kirjelduse, milles selgitatakse peamisi vaikeparameetreid, mida kaupleja
kasutab, ja nende suhtelist tähtsust teiste parameetrite suhtes. Seda kirjeldust ei pea esitama
kohandatud viisil iga üksiku otsingu kohta. Samuti ei pea kauplejad avaldama üksikasjalikku
teavet oma järjestusmehhanismide ega algoritmide toimimise kohta.
Finantssektoris kohalduks kõnealune säte nt finantsvõrdlusplatvormile, mille kaudu on
tarbijatel võimalik otsida erinevate laenutoodete pakkujaid. Samal ajal võib olla tegemist ka
internetipõhise kauplemiskohaga, kui platvormi kaudu on võimalik ka laenulepingute
sõlmimine erinevate pakkujatega. Kui tarbija sisestab sellel platvormil soovitava laenusumma
ja laenu tähtaja ning seejärel kuvatakse talle erinevad pakkumised, siis peab olema tarbijale
esitatud teave ka selle kohta, milliste parameetrite järgi kujuneb tarbijale esitatud pakkumiste
järjestus.
Säte kohaldub ka juhul, kui kaupleja võimaldab otsingut häälkäskluse abil (nt „digitaalse
abimehe“ kaudu). Ka sel juhul peab olema avaldatud üldteave peamiste parameetrite kohta
veebiliidese konkreetses osas. Nt otsingutulemusena esitatud kaupade või teenuste või
kauplejate järjestust esitaval veebilehel on püsivalt ja selgelt hüperlink tekstiga „Vaata siit,
kuidas kujuneb järjestus“ (või muu sama mõtet kandev tekst), millele klõpsates jõuab tarbija
järjestuse peamiste parameetrite üldise kirjelduseni.
Kui peamised parameetrid hõlmavad võimalust mõjutada järjestust kolmanda isiku poolt
kauplejale makstava otsese või kaudse tasu eest, peab see parameetrite üldises kirjelduses olema
välja toodud, samuti sellise tasu mõju järjestusele. TKS §-i 17 lisatav lõige 21 on tihedalt seotud
TKS § 16 lõikesse 8 lisatava punktiga 111, kuna otsene või kaudne makse võib olla üheks
peamiseks parameetriks. Sellisel juhul tuleb selgelt avalikustada, et kõrgem koht järjestuses on
saavutatud otsese või kaudse maksega ning lisaks peab otsese või kaudse tasu võimalus ja selle
mõju järjestusele sisalduma ka parameetrite üldises kirjelduses
Näiteks booking.com veebilehel otsingusõna sisestamisel kuvatakse otsingutulemusena
järjestus ja sellega samas vaates on veebilehe ülemises osas püsivalt avaldatud teade, et makstud
komisjonitasu ja muud hüved võivad mõjutada majutusasutuse kohta otsingutulemustes ning
hüperlink tekstiga „Vaata lisaks“. Hüperlingile klõpsates jõuab tarbija kirjelduseni, kuidas
kujuneb järjestus24.
Vaikimisi järjestuse peamiste parameetritena on nt booking.com kirjeldanud järgmisi
parameetreid: isiku otsinguajalugu, otsingulehelt majutusasutuse lehele klikkimise määra,
reisipakkuja pakkumiste bruto- ja netohulka, samuti reisipakkuja poolt talle makstavad tasud ja
nende õigeaegne laekumine.
Paragrahvi 1 punktis 15 täiendatakse TKS §-i 17 lõikega 4, mille kohaselt on oluliseks teabeks
ka teave selle kohta, kas ja kuidas kaupleja tagab, et tarbijale kättesaadavaks tehtud arvustused
24
https://www.booking.com/content/terms.et.html?aid=376448;label=bookings-name-
OjGp7zu%2ANbCOmlcZGCeB2QS438089838218%3Apl%3Ata%3Ap1%3Ap22%2C563%2C000%3Aac%3A
ap%3Aneg%3Afi%3Atikwd-
65526620%3Alp9061552%3Ali%3Adec%3Adm%3Appccp%3DUmFuZG9tSVYkc2RlIyh9YairvxL4WE14rLB
L6qWjpyY;sid=73063b1ad9a61abc84dedf839c3710ee;srpvid=6771616612c000b8&#tcs_s8
20
kaupade või teenuste kohta pärinevad neid kaupu või teenuseid tegelikult ostnud või kasutanud
tarbijatelt. Muudatusega võetakse üle direktiivi (EL) 2019/2161 artikli 3 punkt 4(c).
Direktiivi (EL) 2019/2161 põhjenduspunktis 47 selgitatakse, et tarbija tehinguotsust mõjutavad
üha enam teiste tarbijate arvustused ja toetusavaldused. Kui kaupleja võimaldab juurdepääsu
tarbijaarvustustele, peab ta teavitama sellest, kas ta rakendab meetmeid või protsesse tagamaks,
et arvustused pärinevad tarbijatelt, kes tegelikult on kaupa või teenust ostnud või kasutanud.
Kõnealune säte seondub eelnõu punktiga 8 ja TKS § 16 lõikesse 8 lisatava punktiga 25, mis
keelab esitleda arvustusi, kui tegelike tarbijate või kasutajate poolt antud arvamusi või
hinnanguid, kui kaupleja ei rakenda meetmeid või protseduure selle tagamiseks. Kui kaupleja
esitab või teeb tarbijale kättesaadavaks isikute arvustusi, peab ta andma teavet selle kohta, kes
on arvustuste andjateks - kas iga isik või üksnes tarbijad, kes on tegelikult kaupa või teenust
ostnud või kasutanud. Seda teavet peetakse oluliseks teabeks ja see peab olema kergesti ning
selgelt nähtav ning üheselt arusaadav. Näiteks võib kaupleja esitatud arvamuste juurde lisada
püsivalt nähtava hüperlingi tekstiga „Vaata, kuidas käsitleme arvustusi“ (või muu sama mõtet
kandev tekst) ja sellele klõpsates jõuab tarbija kirjelduseni, kuidas ja millistel tingimustel
kaupleja arvustusi esitab.
Kui kaupleja väidab või petlikult jätab mulje, et tema poolt esitatud või kättesaadavaks tehtud
arvustused on tarbijatelt, kes on kaupa või teenust ostnud või kasutanud, peab kaupleja selgelt
teavitama ka tema poolt rakendatud meetmetest, millega ta tagab oma väite õigsust. Kui
kaupleja selleks vajalikke meetmeid või protsesse ei rakenda, ei saa ta väita ega jätta muljet, et
arvustused on tegelikelt tarbijatelt.
Näiteks kui kosmeetikatooteid müüva veebikaupleja esilehel on kirjeldatud tarbijate
positiivseid kogemusi stiilis „Parim toode, kunagi ei osta muid tooteid“ või „Pärast toote
kasutamist kadusid kõik nahaprobleemid“ ilma arvustaja nimeta ja hiljem selgub, et nende
arvustuste kirjutajaid ei ole olemas, on tegemist tarbijate eksitamisega ja selline tegevus on
keelatud.
Eelnõus tarbija arvustuste esitamisele või kättesaadavaks tegemisele sätestatavate nõuete
täitmise kontrollimine on keeruline ja eeldab pädevatele asutustele vajalike digitaalsete
vahendite loomist ja arendamist, millele aitab kaasa ka Euroopa Komisjon. EP ja nõukogu
tarbijakaitsealase koostöö määruse (EL) 2017/2394 rakendamise raames on Komisjon
saavutanud, et EL liikmesriikides tarbijate huve kaitsvate õigusaktide jõustamise eest
vastutavaks määratud pädevatel asutustel on kontakt Facebookiga ja kui kaupleja esitab seal
kahtlase sisuga arvustusi, on pädeval asutusel võimalik esitada asjakohane teade Facebookile.
Paragrahvi 1 punktis 16 muudetakse TKS §-i 68 ja täiendatakse selles sätestatud
väärteokoosseisu viitega kauba hinna alandamisest teavitamise nõuetele. Muudatusega
võetakse üle direktiivi (EL) 2019/2161 artikli 2 punkt 2, mis näeb ette karistusnormide
kehtestamise hinna avaldamise ja hinna alandamisest teavitamise nõuete rikkumise korral.
Muudatuse eesmärgiks on laiendada väärteokoosseisu ka nende nõuete rikkumise
hõlmamiseks, mis tulenevalt direktiivist (EL) 2019/2161 sätestatakse kauba hinna alandamisest
teavitamisele. Samuti suurendatakse juriidilise isiku maksimaalset karistusmäära 400 000
euroni.
Alates 1.01.2015 võib karistusseadustiku kohaselt kohtuväline menetleja määrata rahatrahvi
kuni 400 000 eurot. Kuni selle ajani oli kohtuvälise menetleja määratava rahatrahvi ülempiiriks
32 000 eurot. Karistusmäärad TKS-s on jäänud kuni 2015. aastani kehtinud maksimaalse
21
trahvimäära tasemele. Rahatrahvi madal ülemmäär ei taga üldpreventiivset eesmärki ega järgi
põhimõtet, et õigusrikkumise toimepanemine ei annaks võimalust tulu teenimiseks
Kehtivas TKS-is on kauba või teenuse hinna avaldamise nõuete rikkumise eest juriidilisele
isikule ette nähtud rahatrahv kuni 3200 eurot. Ilmselgelt ei ole see piisavalt mõjus, et tagada
kauplejate õiguskuulekas käitumine ja hoida ära tarbijate majandushuve kahjustavad tegevused.
Seda eriti suuremate kauplejate puhul, kelle käibed ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse
aastas. Näitaks 2018. aastal oli Tallinna Kaubamaja Grupp AS käive 683,97 miljonit eurot.25
Hinna avaldamise nõuete ja hindade alandamisest teavitamise nõuete rikkumine võib mõjutada
väga paljude tarbijate majanduskäitumist, mille tulemusel teevad tarbijad tehinguotsuseid, mida
nad muul juhul ei oleks teinud ja mis põhjustavad tarbijale majanduslikku kahju. Iga üksiku
tarbija majanduslik kahju ei pruugi olla suur, kuid arvestades mõjutatud tarbijate võimalikku
suurt arvu, siis õiguserikkumisest teenitav võimalik tulu võib olla märkimisväärne.
Eelnõu § 1 punktis 14 sätestatakse kauba ja kauba müügi ning teenuse osutamise kohta
kehtestatud nõuete rikkumise eest määratava karistuse ülempiiriks 200 trahviühikut füüsilisele
isikule ning kuni 400 000 eurot juriidilisele isikule.
Direktiivi (EL) 2019/2161 artiklis 2 sisalduv direktiivi 98/6/EÜ muudatus ja lisatud artikkel 8
karistuste kohta kohustab liikmesriike kehtestama proportsionaalsed ja tõhusad karistusnormid,
kuid ei näe ette kõrgendatud karistusmäärade kehtestamist seoses laiaulatuslike rikkumistega.
Paragrahvi 1 punktides 17, 18 ja 19 muudetakse vastavalt TKS §-des 69, 70, 701, 71, 72, 721,
722 ja 723 kehtestatud juriidilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmäära. TKS §-69 sätestatud
rikkumise eest (tarbijale kauba müümisel või teenuse osutamisel alakaalumise, alamõõtmise
või hinna vale arvutamise eest) kehtestatakse rahatrahvi ülemmääraks 40 000 eurot ja ülejäänud
nimetatud paragrahvides kehtestatakse rahatrahvi ülemmääraks 400 000 eurot.
Muudatus tehakse eesmärgiga paremini tagada tarbijakaitsenormide täitmine. Rahatrahvi
määramisel lähtub kohtuväline menetleja väärteomenetluse seadustikus sätestatust ning võtab
arvesse karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Väärteovastutuse rakendamine on
põhjendatud õiguserikkumiste korral, millega on kahjustatud tarbijate kollektiivseid
majandushuve ja mida ei ole võimalik haldussunniga korvata ega ära hoida
Direktiivi (EL) 2019/2161 põhjenduspunktis 3 on märgitud, et liikmesriikide õiguses on veel
puudusi seoses tõeliselt tõhusate ja proportsionaalsete karistustega, mis aitaksid liidusiseseid
rikkumisi ära hoida või mida määrata rikkumise korral. Karistusi käsitlevad liikmesriikide
õigusnormid erinevad liidu lõikes märkimisväärselt ja kõik liikmesriigid ei ole taganud, et
laiaulatusliku rikkumise või liidu mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest vastutavatele
kauplejatele saaks määrata tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid trahve. Põhjenduspunkti
10 kohaselt peaks liikmesriigid kehtestama karistuste osana trahvid laiaulatuslike rikkumiste ja
liidu mõõtmega laiaulatuslike rikkumiste eest. Trahvide hoiatava mõju tagamiseks peaksid
liikmesriigid kehtestama selliste rikkumiste eest oma õiguses trahvi, mille maksimumsuurus on
vähemalt 4% kaupleja aastakäibest või vähemalt 2 miljonit eurot.
Direktiivi põhjenduspunkti 11 kohaselt tuleks karistuse määramisel võtta asjakohaselt arvesse
rikkumise laadi, raskusastet ja kestust ning karistuse määramine peaks olema proportsionaalne
ja kooskõlas kohaldatavate menetluslike tagatistega. Karistuste määramise õigusi peaksid
pädevad asutused saama kasutada kas omal algatusel, pöördudes muu ametiasutuse poole või
pöördudes kohtusse. Põhjenduspunktis 13 on selgitatud, et nõue määrata trahv, mille suurus on
25
https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2019/01/24/tallinna-kaubamaja-kasum-vahenes
22
vähemalt 4% kaupleja aastakäibest, ei laiene liikmesriigi muude täiendavate õigusnormide
suhtes, millega reguleeritakse perioodilisi karistusmakseid, mis määratakse otsuse, korralduse,
ajutise meetme või muu meetme järgimata jätmise eest.
Direktiivi (EL) 2019/2161 mõjuanalüüsis26on Komisjon välja toonud liikmesriikides tegelikult
määratud kõrgeimad trahvimäärad ebaausate kaubandustavade kasutamise eest. Näiteks on
ebaausate kaubandustavade kasutamise eest määratud rahatrahv 135 000 eurot Taanis, 200 000
eurot Rootsis, 300 000 eurot Hollandis, 500 000 eurot Prantsusmaal, 5 000 000 eurot Itaalias.
Direktiivi (EL) 2019/2161 artiklis 3 ebaausate kaubandustavade direktiivis tehtud muudatuste
kohaselt liikmesriigid tagavad, et direktiivi alusel vastu võetud õigusakti sätete rikkumise
korral, kui rikkumine on laiaulatuslik, on võimalik määrata trahvi, mille maksimumsuurus on
vähemalt 4% ettevõtja aastakäibest asjaomases liikmesriigis või liikmesriikides, või kui teave
käibe kohta ei ole kättesaadav, siis määrata trahve, mille maksimumsuurus on vähemalt 2
miljonit eurot.
Eeltoodut arvestades on TKS §-des 70, 701, 71, 72, 721, 722 ja 723 suurendatud juriidilisele
isikule määratava rahatrahvi ülemmäära 400 000 euroni, mis on karistusseadustiku kohaselt
kohtuvälise menetleja poolt määratava rahatrahvi ülempiir.
Paragrahvi 1 punktis 20 täiendatakse TKS-i uute §-dega 741 ja 742 ning sätestatakse
väärteokoosseisud seoses tarbijaid ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste kasutamise ja
võlaõigusseadusest tulenevate nõuete rikkumisega.
Direktiivist (EL) 2019/2161 tuleneb liikmesriikidele kohustus näha ette karistusnormid
direktiivist 93/13/EMÜ ja direktiivist 2011/83/EL tulenevate nõuete rikkumise eest. Samuti
peavad liikmesriigid nimetatud direktiividest tulenevate nõuete laiaulatusliku rikkumise ja liidu
mõõtmega laiaulatusliku rikkumise eest kehtestama oma õiguses trahvi, mille maksimumsuurus
on vähemalt 4% kaupleja aastakäibest või vähemalt 2 miljonit eurot.
Kehtivas TKS-is ei ole ette nähtud väärteokoosseisu ega karistust tarbijaid ebamõistlikult
kahjustava lepingutingimuse kasutamise eest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on
TKS § 65 lõike 2 alusel õigus riikliku järelevalve korras hinnata lepingutingimuse ebaõiglust
ning teha ettekirjutus ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud VÕS §-s 42 sätestatut, rikkumise
lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. Ettekirjutuse mittetäitmisel on võimalik
rakendada sunniraha 9600 eurot.
TKS § 65 lõike 3 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus pöörduda ka
hagiga maakohtusse ning nõuda kauplejalt ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise
lõpetamist.
Direktiivi (EL) 2019/2161 ülevõtmiseks kavandatakse eelnõus kehtestada asjakohased
väärteokoosseisud. Direktiivi põhjenduspunktis 14 on märgitud, et karistusi peaksid saama
määrata haldusasutused ja kohtud, kui müüja või teenuse osutaja kasutab lepingutingimusi, mis
on liikmesriigi õiguse kohaselt sõnaselgelt määratletud kui ebaõiglased sõltumata asjaoludest
või kui müüja või teenuse osutaja kasutab lepingutingimusi, mis on lõpliku siduva otsusega
tunnistatud ebaõiglaseks. Liikmesriigid võivad otsustada, et ka haldusasutusel on õigus
26
file:///V:/Siseturuosakond/Talitused/Tooteohutuse%20ja%20tarbijakaitse%20talitus/Vanad%20talitused/Tarbija-
%20ja%20konkurentsipoliitika%20talitus/Oma/New%20Deal/185%20möjuhinnang-karistused%20ST07876-
AD02.EN18.pdf
23
tuvastada lepingutingimuse ebaõiglus. Samuti võivad liikmesriigi haldusasutus ja kohus
määrata karistuse sama otsusega, millega tunnistatakse lepingutingimused ebaõiglaseks.
Kehtiva TKS § 65 lõike 2 alusel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ameti peadirektoril
või tema volitatud ametiisikul õigus teha ettekirjutus ja nõuda kauplejalt, kes on rikkunud VÕS
§-s 42 sätestatut, rikkumise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist. Eelnõus kavandatava
muudatusega antakse ametile õigus määrata vajadusel karistus ebaõiglase lepingutingimuse
kasutamise eest. Karistuse määramine võib olla vajalik juhul, kui tuvastatakse, et kaupleja
kasutas ebamõistlikult kahjustavat tüüptingimust, tekitades sellega tarbijatele majanduslikku
kahju, kuid samas oli rikkumise tuvastamise ajaks tüüptingimuse kasutamise lõpetanud.
Tüüptingimused ning ebamõistlikult kahjustavad lepingutingimused on reguleeritud VÕS §-
des 35 kuni 45. VÕS §-i 42 lõikes 3 on loetletud tüüptingimused, mis on ebamõistlikult
kahjustavad lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija. Tegemist ei ole lõpliku loeteluga, kuid
VÕS kommenteeritud väljaandes antud selgituste kohaselt on § 42 lõike 3 puhul tegemist nn
keelatud tüüptingimuste loeteluga. .
VÕS §-ga 42 on üle võetud direktiiv 93/13/EMÜ. Nimetatud direktiivi art 8a alusel on
liikmesriikidel kohustus teavitada, kui nende siseriiklikus õiguses sisaldub loetelu ebaõiglaseks
peetavatest lepingutingimustest. Eesti on teavitanud, et siseriiklikus õiguses on olemas igas
olukorras ebaõiglaseks peetavate lepingu tüüptingimuste nimekiri (st must nimekiri)27.
Seega võib VÕS § 42 lõikes 3 sisalduvas loetelus kirjeldatud tüüptingimusi pidada tarbijaid
ebamõistlikult kahjustavateks ja keelatud tüüptingimusteks. Eelnõus on kavandatud rahatrahv
VÕS § 42 lõikes 3 nimetatud ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise eest.
Direktiivi (EL) 2019/2161 artikliga 1 muudetakse direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste
kohta tarbijalepingutes ja seda täiendatakse artikliga 8b karistusnormide kohta. Artikli 8b lõike
2 kohaselt võivad liikmesriigid selliste karistuste puhul piirduda olukordadega, kus
lepingutingimused on liikmesriigi õiguses sõnaselgelt määratletud ebaõiglastena, või kui müüja
või teenuse osutaja jätkab selliste lepingutingimuste kasutamist, mis on lõpliku otsusega
tunnistatud ebaõiglaseks. Seega võimaldab direktiiv kehtestada karistusnormi vaid nende
lepingutingimuste kasutamise eest, mis on VÕS § 42 lõike 3 kohaselt määratletud kui
ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused.
TKS-i lisatava §-ga 742 nähakse ette väärteokoosseis nõuete rikkumise eest, mis tulenevad
tarbija õiguste direktiivist 2011/83/EL ja mis on Eesti õigusesse üle võetud võlaõigusseadusega.
TKS-i kavandatava väärteokoosseisuga on hõlmatud järgmised ettevõtja kohustusi sisaldavad
VÕS-i sätted:
§-s 141 on sätestatud ettevõtja lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu
puhul;
§-s 281 on sätestatud tasu nõudmise piirangud tarbijaga sõlmitava lepingu puhul;
§-des 48 ja 481 on sätestatud tarbija lepingueelse teavitamise ja teabe kinnitamise nõuded
väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul;
27
Veebis leitav https://ec.europa.eu/info/notifications-under-article-8a-directive-93-13-eec_en
24
§ 49 lõikes 23 on sätestatud kaupleja kohustus saata tarbijale kinnitus taganemisavalduse
kättesaamise kohta, kui tarbija saadab taganemisvalduse ettevõtja veebilehelt;
§ 492 lõikes 1 on sätestatud ettevõtja kohustus tagastada tarbijapoolsel lepingust taganemisel
kõik tarbijalt saadud tasud ja lõikes 3 on sätestatud tagasimaksete tegemise tingimused;
§ 493 lõike 2 kolmandas lauses on kehtestatud tarbija lepingust taganemise korral ettevõtja
kohustus toimetada asi ära omal kulul, kui asi toimetati tarbija koju lepingu sõlmimisel ja asja
olemuse tõttu ei saa seda postiga tagasi saata;
§ 54 sätestab sidevahendi abil sõlmitava lepingu puhul tarbija lepingueelse teavitamise
kohustuse:
§ 542 sätestab nõuded lepingu sõlmimisele telefonitsi;
§ 543 lisatakse VÕS muutmise eelnõuga ja selles sätestatakse teavitamisnõuded internetipõhise
kauplemiskoha kaudu sõlmitava lepingu puhul;
§ 55 sätestab teabe kinnitamise kohustuse sidevahendi abil sõlmitava lepingu puhul;
§ 56 lõikes 24 on sätestatud ettevõtja kohustus saata tarbijale kinnitus taganemisavalduse
kättesaamise kohta, kui taganemisavalduse edastamiseks kasutab tarbija ettevõtja veebilehte;
§ 561 lõikes 1 on sätestatud ettevõtja kohustus tagastada tarbijapoolsel lepingust taganemisel
kõik tarbijalt saadud tasud ja lõikes 4 on sätestatud tagasimaksete tegemise tingimused;
§ 622 sätestab täiendavad nõuded lepingu sõlmimisele tarbijaga arvutivõrgu vahendusel;
§ 209 lõikes 6 on sätestatud müüja asja üleandmise kohustus mitte hiljem kui 30 päeva
möödumisel müügilepingu sõlmimisest, kui pooled ei ole asja üleandmise aega kindlaks
määranud;
§ 636 lõikes 5 on sätestatud töövõtja eseme üleandmise kohustus mitte hiljem kui 30 päeva
möödumisel lepingu sõlmimisest, kui pooled ei ole eseme üleandmise aega kindlaks määranud.
Eelnimetatud nõuete rikkumise eest nähakse ette rahaline karistus kuni 300 trahviühikut ja
juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot.
TTJA senine järelevalve praktika näitab, et amet kasutab rikkumise lõpetamiseks peamiselt
haldusmenetlust ja ettekirjutust. Seega ei ole alust arvata, et TTJA senine praktika väga oluliselt
muutuks seoses väärteokoosseisu sätestamisega tarbijaid ebamõistlikult kahjustavate
tüüptingimuste kasutamise või võlaõigusseaduses sätestatud nõuete rikkumise eest. Samas on
võimalikul karistusel heidutav mõju kauplejatele, mis peaks tagama ka tarbijate kaitseks
kehtestatud nõuete parema täitmise. Karistuste määramise võimalus on vajalik direktiivi (EL)
2019/2161 asjakohaste artiklite ülevõtmiseks.
Paragrahvi 1 punktis 21 muudetakse TKS § 75 lõike 3 sõnastust ja laiendatakse Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui kohtuvälise menetleja pädevust ka TKS-i lisatavate uute
väärteokoosseisude osas.
Paragrahvi 1 punktis 21 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust ja lisatakse viide EP ja
nõukogu direktiivile (EL) 2019/2161.
25
Paragrahvis 2 kehtestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud
2022. aasta 28. maist. Jõustumise tähtaeg tuleneb direktiivi (EL) 2019/2161 kohaldamisest
alates 28. maist 2022.
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõus kavandatakse TKS-i täiendamist kahe uue terminiga „internetipõhine kauplemiskoht“
ja „järjestus“. Mõlemad terminid tulenevad direktiivi 2019/2161 artiklist 3, millega muudetakse
ebaausate kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ artiklit 2 ning lisatakse punktid m) ja n),
milles defineeritakse mõisted „järjestus“ ja „internetipõhine kauplemiskoht“. Kõnealused
terminid lisatakse ka TKS § 2.
Uued terminid on vajalikud, kuna neid kasutatakse eelnõus kavandatavate nõuete kirjeldamisel
ja kohaldamisel.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu on kooskõlas EP ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2161. Eelnõus ei ole vastuolusid
Euroopa Liidu teiste õigusaktidega.
Eelnõu ning eespool nimetatud direktiivi sätete vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1.
6. SEADUSE MÕJUD
Seaduse eesmärk on tarbijakaitsenormide ajakohastamine, nende parema täitmise tagamine
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2161 osaline ülevõtmine. Direktiivi
(EL) 2019/2161 artikkel 4, millega muudetakse direktiivi 2011/83/EL, ülevõtmine Eesti
siseriiklikku õigusesse on kavandatud võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille on
välja töötanud Justiitsministeerium.
Eelnõu puudutab veebipõhiste vahendusteenuste osutajaid, eelkõige internetipõhise
kauplemiskoha teenuse osutajaid ja võrdlusportaalide haldajaid, kes võimaldavad tarbijatel
sõlmida sidevahendi abil lepinguid teiste kauplejate või tarbijatega ja pakuvad tarbijatele
võimalust veebipõhise otsingufunktsiooni kaudu otsida erinevate kauplejate või muude isikute
pakutavaid kaupu või teenuseid võtmesõna, fraasi või muu sisendi vormis päringu alusel.
Eelnõu mõjutab ka neid veebikauplejaid, kes võimaldavad tarbijal tutvuda kauba, teenuse või
kaupleja kohta teiste tarbijate poolt esitatud hinnangute ja arvamustega.
Samuti puudutab eelnõu tarbijaid, kes teevad tehinguid internetivõrgu või mobiilirakenduste
vahendusel, internetipõhistes kauplemiskohtades ning kasutavad neile pakutud võimalusi
otsida erinevate kauplejate või teiste tarbijate pakutavaid kaupu või teenuseid.
Eelnõu omab mõju ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kelle ülesandeks on
teostada järelevalvet TKS-s ja VÕS-s tarbijate kaitseks sätestatud nõuete täitmise üle ning
suurendada nii tarbijate kui kauplejate teadlikkust nendest nõuetest.
Kehtiva seadusega võrreldes on eelnõus järgmised mõju avaldavad olulisemad muudatused:
1) laiendatakse veebikaupleja teavitamiskohustusi seoses tarbija otsingu tulemusena
esitatava järjestuse kujunemisega, seoses teabega tarbijahinnangute ja -arvamuste
tõepärasuse kohta ning teabega internetipõhises kauplemiskohas kaupu või teenuseid
pakkuvate isikute õigusliku staatuse kohta;
26
2) sätestatakse suuremad karistused tarbijakaitsenormide rikkumise eest.
Eelnõuga kavandatavatel muudatustel ei ole mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele, elu- ja
looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele,
avaliku sektori kuludele ja tuludele ega sotsiaalset mõju. Kavandatavatel muudatustel on väike
mõju majandusele.
Muudatusel 1, mille kohaselt kohustatakse veebikauplejaid esitama tarbijatele täiendavat
teavet, on mõju majandusele ja mõjutatavateks sihtrühmadeks on tarbijad ning veebikauplejad.
Mõju tarbijatele on kaudne. Tarbijatele esitatav täiendav teave võimaldab neil teha kiiremaid ja
teadlikumaid ning majanduslikult kasulikumaid tehinguotsuseid. Eeldatavalt tõuseb tarbijate
kindlustunne ja väheneb võimalik majanduslik kahju.
Komisjoni mõjuanalüüsis28 on välja toodud, et kui tarbijad saaks teavet selle kohta, milline on
interpõhises kauplemiskohas kaupu või teenuseid pakkuvate isikute õiguslik staatus siis
suurendaks see tarbijate oste 47%. Tarbijate ostude arv suureneks 115% võrra, kui tarbijad
saaksid teavet, et neile esitatud järjestuse aluseks on vaid hästituntud parameetrid nagu
populaarsus.
2018. aastal oli 73.2% Eesti tarbijatest teinud tehinguid interneti vahendusel29. Peamiselt olid
need seotud piletite ostmisega ning vaid vähesel määral kaupade ostmisega, kusjuures
toidukaupu interneti vahendusel peaaegu ei ostetud. Tänaseks on see protsent kindlasti
suurenenud ja olulise tõuke e-kaubandusele on andnud COVID-ga seotud uus olukord.
Maksekeskuse analüüs näitab, et kasvanud ei ole mitte ainult tehingumahud, vaid ka internetis
ostlejate arv. Kui 2019. aasta sügisel oli unikaalsete pangakontode arv, millelt tehti makseid
Eesti e-poodidele, suurusjärgus 110 000, siis 2020. aasta oktoobris oli see juba 160 000.30
Muudatusest on otseselt mõjutatud veebikauplejaid, kes oma tegevuses võimaldavad tarbijatele
otsingufunktsiooni kasutamist, juurdepääsu teiste tarbijate hinnangutele ja arvamustele ning
internetipõhise kauplemiskoha kasutamist. Muudatuse kaudne mõju veebikauplejatele seisneb
selles, et ühtsed reeglid kõigis liikmesriikides võimaldavad laiendada piirülest tegevust ja teha
tehinguid teiste liikmesriikide tarbijatega ühtsete reeglite alusel ja ilma täiendavate kuludeta.
Eelnõus kehtestatud veebikaupleja teavitamiskohustuse täitmiseks seoses otsingufunktsiooni
võimaldamise ja järjestuse esitamisega ning juurdepääsu võimaldamisega teiste tarbijate
hinnangutele, on kauplejatel vajalik täiendada oma veebilehte asjakohase kirjeldava teabega,
mis nõuab kauplejalt vaid ühekordseid kulutusi. Lisaks peab internetipõhise kauplemiskoha
teenuse osutaja hakkama esitama teavet selle kohta, kas internetipõhises kauplemiskohas kaupa
või teenust pakkuv kolmas isik on kaupleja või mitte, lähtuvalt kolmanda isiku avaldusest
internetipõhise kauplemiskoha teenuse osutajale. Seega internetipõhise kauplemiskoha teenuse
osutajatel tuleb küsida igalt kauba või teenuse pakkumiseks internetipõhist kauplemiskohta
kasutada soovivalt isikult teavet tema õigusliku staatuse kohta ja avaldada vastav teave
internetipõhises kauplemiskohas pakutavate kaupade või teenuste juures. Internetipõhise
kauplemiskoha teenuse pakkujal ei ole kohustust kontrollida, kas kolmandast isikust kauba või
teenuse pakkuja kvalifitseerub seaduslikult kauplejaks või mitte. Isikuid, kes tegutsevad
kauplejatena, kuid esitlevad end tarbijana või jätavad muul moel vale mulje, et nad ei tegutse
oma majandus- või kutsetegevusega seotud eesmärgil, rikuvad TKS § 16 lg 8 punktis 22
sätestatut ja nõude rikkumise eest on võimalik määrata rahaline karistus.
28
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2018/EN/SWD-2018-96-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF
29
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/consumer-survey-2018-main-report_en.pdf
30
https://maksekeskus.ee/koroonakriis-on-kasvatanud-eesti-e-poodidest-ostjaid-ligi-50/
27
Seoses internetipõhiste kauplemiskohtade läbipaistvusnõude ja kolmandast isikust kaupleja
kohta teabe küsimise ning selle tarbijateni viimisega kaasnevad kulud internetipõhiste
kasutajaliideste kohandamiseks. Komisjoni mõjuanalüüsis (lk 66)31 on välja toodud, et
avalikule konsultatsioonile väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate esitatud tagasiside alusel
on internetipõhise kauplemiskoha läbipaistvusenõuete täitmise ühekordseks kuluks keskmiselt
2179 eurot (mediaankulu 50 eurot) ja jooksvateks kuludeks aastas 3887 eurot (mediaankulu 0).
Ühtlustatud nõuded EL siseturul ja läbipaistvusnõue võimaldab tarbijatel selgelt aru saada, kes
on lepingu teiseks pooleks ja seeläbi väheneb internetipõhise kauplemiskoha teenuse osutaja
risk olla vastutav lepingu täitmise eest. Seega peaks vähenema internetipõhise kauplemiskoha
teenuse pakkuja kulud sellele, et selgitada olukorda tarbijatele, kui tekivad probleemid lepingu
täitmisega. Kui tarbija teab, kellega lepingu sõlmib ja kelle poole probleemi korral pöörduda,
vähenevad eeldatavalt tarbija pöördumised internetipõhise kauplemiskoha teenuse osutaja
poole.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt 2018–2019 läbiviidud e-kaubanduse uuringu
raames tuvastati ligi 5400 e-kauplejat, kelle tegevusalaks oli jaemüük posti või interneti teel32.
E-Kaubanduse Liidu hinnangul on aktiivseid veebikauplejaid 1500–200033.
Suurem osa neist on e-poed, kus kaupleja pakub ja müüb kaupa või teenust ainult enda nimel.
Eelnõuga kavandatav muudatus 1 puudutab selliseid e-kauplejaid vaid juhul, kui nad
võimaldavad anda hinnanguid nende poolt pakutavatele kaupadele või teenustele või oma
tegevusele ja teevad antud hinnangud kättesaadavaks ka teistele tarbijatele. Sellisel juhul peab
e-kaupleja veebilehel olema teave selle kohta, kas ja kuidas kaupleja töötleb tarbijate antud
hinnanguid ja kuidas tagab, et kauba või teenuse kohta antud hinnang on seda toodet või teenust
tegelikult ostnud tarbijalt. Asjakohase kirjelduse koostamine ja selle veebilehel kättesaadavaks
tegemine on e-kauplejale ühekordne tegevus. Sellega seonduv kulu ei ole eelnõu autorite
hinnangul märkimisväärne kulu.
E-Kaubanduse Liidu veebilehel34 esitatud andmete alusel on liidu liikmeteks 23
veebikaubamaja. Mitte kõik neist ei ole internetipõhised kauplemiskohad, samas ei pruugi
mõned internetipõhised kauplemiskohad olla E-Kaubanduse Liidu liikmeteks. Internetipõhiste
kauplemiskohtade ja võrdlusportaalide täpne arv ei ole teada, kuid hinnanguliselt on neid 5–10.
Muudatus 1 mõjutab kaudselt järelevalveasutust, kelle ülesandeks on teostada järelevalvet
eelnõuga kavandatavate nõuete täitmise üle. Ebaausate kauplemisvõtete regulatsiooni täitmise
üle teostab järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõuga kavandatavad
läbipaistvusnõuded peaks eelduslikult vähendama tarbijate pöördumisi ameti poole, et teha
kindlaks tarbija sõlmitud lepingu teine pool. Suurem selgus selles osas, kes on konkreetse
pakkumise taga, võimaldab tarbijal probleemi korral pöörduda otse selle isiku poole. Kui enne
lepingu sõlmimist on tarbijale teada, et lepingupooleks on eraisik ja mitte kaupleja, siis
vähendab see hilisemaid alusetuid pöördumisi ameti poole.
Samas eeldab digitaalses keskkonnas toimuva üle järelevalve teostamine ka selleks asjakohaste
ja sobivate vahendite olemasolu. EL komisjon on uues tarbijakaitse tegevuskavas35 seadnud
prioriteediks riiklike ametiasutuste suutlikkuse suurendamisele suunatud meetmete
rahastamise. Komisjonil on kavas rahastada „E-Lab“-i loomist, mis ühtsel platvormil pakuks
31
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2018/EN/SWD-2018-96-F1-EN-MAIN-PART-1.PDF
32
https://www.ttja.ee/sites/default/files/ettevotjale/e-kaubanduse_uuring.pdf
33
https://e-kaubanduseliit.ee/eesti-e-kaubanduse-statistika/
34
https://e-kaubanduseliit.ee/liidu-liikmed/
35
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0696&from=EN
28
kõrgetasemelistel IT-lahendustel põhinevaid töövahendeid, mida riiklikud ametiasutused
saaksid kasutada veebipõhiste uurimiste läbiviimiseks.
Muudatusega 2 kehtestatakse suuremad karistused tarbijakaitsenormide rikkumise eest.
Muudatusel on kaudne majanduslik mõju nii kauplejatele kui tarbijatele. Muudatus ei mõjuta
otseselt õiguskuulekaid kauplejaid.
Mõju tarbijatele seisneb selles, et suuremate karistuste heidutav mõju kauplejatele vähendab
eelduslikult kaupleja õiguserikkumisi, mis ühelt poolt suurendab tarbijate kindlustunnet ning
vähendab nende võimalikku majanduslikku kahju. Muudatus aitab kaasa tarbijakaitsenormide
paremale järgimisele ning võimaldab EL tarbijakaitsealase koostöövõrgustiku tõhusamat
tegevust piiriüleste rikkumiste ärahoidmiseks
Mõju õiguskuulekatele kauplejatele väljendub selles, et tarbijate kindlustunde suurenemine
suurendab ka nende tehtavate tehingute arvu. Suuremate karistuste heidutav mõju aitab tagada
ausamat konkurentsi.
7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE
TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD
Eelnõuga kavandatava seaduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigi ja kohaliku
omavalitsuse tegevusi. Samuti ei kaasne seaduse rakendamisega täiendavaid kulusid ja tulusid.
Arvestades e-kaubanduse jätkuvat laienemist ning digitaalsete võimaluste kasutamist uute
ärimudelite loomiseks, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vajalikud ajakohased
vahendid ja oskused õigusaktides kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks ja rikkumiste
lõpetamiseks elektroonilises kaubanduses.
8. RAKENDUSAKTID
Eelnõu sisaldab volitusnormi täpsemate nõuete kehtestamiseks kauba müügi- ja ühikuhinna
avaldamise ning hinna alandamisest teavitamise kohta. Volitusnormi alusel muudetakse
ministri määrust kauba ja teenuse hinna avaldamise kohta ning kehtestatakse nõuded kauba
hinna alandamisest teavitamise kohta36. Muudatusega on kavas üle võtta direktiivi (EL)
2019/2161 artikkel 2, millega muudetakse direktiivi 98/6/EÜ.
9. SEADUSE JÕUSTUMINE
Eelnõuga kavandatava seaduse jõustumise ajaks on plaanitud 2022. aasta 28. mai. Seaduse
jõustumise tähtaeg tuleneb direktiivi (EL) 2019/2161 kohaldamise tähtajast. Direktiivist
tulenevaid norme kohaldatakse alates 28. maist 2022. Direktiivi järgimiseks vajalikud normid
tuleb vastu võtta hiljemalt 28. novembriks 2021.
10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu
Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti E-Kaubanduse
Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti
36
https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016017?dbNotReadOnly=true
29
Liisingühingute Liidule, Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,
Eesti Tarbijakaitse Liidule, MTÜ-le Tarbijate Koostöökoda.
Maaeluministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega,
Kultuuriministeerium vaikimisi. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Finantsinspektsioon,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste
Liit, Eesti E-Kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti
Kindlustusseltside Liit ja Eesti Liisingühingute Liit. Esitatud arvamuste ja ettepanekute
arvestamist on kajastatud seletuskirja lisas 3.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
30