Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 26.05.2021 15:57
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Seisukoha küsimine Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ning lähteseisukohtade
kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
eelnõule: järg
TereEdastame Teile Rae Vallavalitsuse poolt kirja.LugupidamisegaElin
PalumäevastuvõtusekretärRae VallavalitsusTelefon: 605 6750E-mail:
[email protected]: www.rae.ee
Keskkonnaamet
[email protected]
kuupäev digiallkirjas nr 8-8/3062-5
Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamise ning lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmisest informeerimine
Edastame Teile lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 35 lõikest 6 teate Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu koostamise algatamise ning lähteseisukohtade kinnitamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest. Detailplaneering algatati ja
KSH jäeti algatamata Rae Vallavalitsuse 25. mai 2021 korraldusega nr 756.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Põldmäe
abivallavanem
Lisa: Rae Vallavalitsuse 25. mai 2021 korraldus nr 756, pdf-vormingus
Koopia:
1. Põhja-Eesti Päästekeskus,
[email protected]
2. Terviseamet,
[email protected]
3. Transpordiamet,
[email protected]
4. Maa-amet,
[email protected]
5. AS Eesti Raudtee,
[email protected]
6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
[email protected]
Pille Vals, 5559 6795
[email protected]
Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto
Jüri alevik, 75301 HARJUMAA E-post
[email protected] EE902200001120122757
Registrikood 75026106 Swedbank
KORRALDUS
Jüri 25. mai 2021 nr 756
Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik Rail Baltic Estonia OÜ on esitanud taotluse
detailplaneeringu koostamise algatamiseks Suudevahe külas asuval Suur-Sõjamäe tn 41
(registriosa 12432902; katastritunnus 65301:001:5406; pindala 117200 m2; sihtotstarve
95% transpordimaa, 5% ärimaa) kinnistul.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.11.2018
otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute
detailplaneeringu pos. nr 1, moodustatud kinnistule liita osa Suur-Sõjamäe tn 37a
kinnistust ja kavandada moodustatavale krundile Rail Baltic reisirongide hooldedepoo,
määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus
ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 12 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud transpordimaa.
Detailplaneeringu:
− koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus
(aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa);
− koostaja on Skepast & Puhkim OÜ (aadress Laki põik 2, Tallinn, 12919, Harjumaa).
Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi
negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi
kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon
või valgus , soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju,
ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.
Korralduses ning korralduse lisades 1 ja 2 toodu osas on oma seisukohad andnud
Keskkonnaamet, Päästeamet, Transpordiamet ja Terviseamet, kes olid seisukohal, et
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik. Maa-amet, Eesti
Raudtee AS ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei esitanud seisukohti.
Arvestades eeltoodut ja lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1,
§ 30 lõike 1 punktist 4; planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1-4 ja 10, § 125 lõike 1
punktist 1, § 126, § 127 lõigetest 1 ja 2, § 128 lõigetest 1 ja 5-8; keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10, § 33 lõike 2
punktist 4 ja lõigetest 3-6, § 35 lõigetest 3 ja 5-7; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse
nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 1; Rae Vallavolikogu
01.11.2017 otsusega nr 14 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud
küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Rae Vallavalitsusele“ punktist 1;
Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringust;
Rae Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe ja
Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneeringust, Rae valla, huvitatud isiku ning
detailplaneeringu koostaja vahel sõlmitud ja 18.05.2021 jõustunud lepingust; huvitatud
isiku poolt esitatud taotlusest; Rae Vallavalitsuse maa- ja keskkonnakomisjoni
ettepanekust ning olles tutvunud korralduse lisaks olevate keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnangu ja detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadega, Rae
Vallavalitsus annab
korralduse:
1. Algatada Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamine Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas ligikaudu 12 ha suuruse ala
planeerimiseks.
2. Jätta algatamata Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu
koostamisel tuleb arvestada korralduse lisa 1 peatükis 5 tooduga.
3. Kinnitada Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad kuni xx. mai 2022, vastavalt korralduse
lisale 2.
4. Korraldusega on võimalik tutvuda Rae valla kodulehel www.rae.ee ja tööpäevadel
Rae Vallavalitsuses aadressil Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa.
5. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rae
valla kodulehel.
6. Teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Harju Elu ja Rae Sõnumid ning
Keskkonnaametit, Põhja-Eesti Päästekeskust, Transpordiametit, Terviseametit,
Maa-ametit, ASi Eesti Raudtee ja teisi valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi detailplaneering käsitleb, ning isikuid, kelle õigusi või huve võib
detailplaneering puudutada.
7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
8. Korralduse peale võib esitada Rae Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või
päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva
jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Sarik
vallavanem Martin Minn
vallasekretär
Lisa 1
KINNITATUD
Rae Vallavalitsuse
25. mai 2021
korraldusega nr 756
Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
1. TAUST
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.11.2018
otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute
detailplaneeringu pos nr 1, moodustatud kinnistule liita osa Suur-Sõjamäe tn 37a
kinnistust ja kavandada moodustatavale krundile Rail Baltic reisirongide hooldedepoo,
määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus
ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 12 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud transpordimaa.
Joonis 1. Detailplaneeringu ala piir (punase raamjoonega) ja kontaktvööndi ala piir (sinise
katkendjoonega)
Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui
kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, tuleb välja selgitada,
kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka.
Raudteeseaduse § 3 lõige 2 kohaselt ei kuulu raudteeinfrastruktuuri hulka raudtee, mis
asub depoos või tehnohooledpunktis. KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda
KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse sama
seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud
määruses nimetatud tegevust. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike
2 punktis 10 nimetatud tegevuse alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või
kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,
mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud
loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma muuhulgas keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses
nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni,
staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete
projektide arendamisel. Reisirongi hooldedepoo on ülaltoodud lõigus samalaadse projekti
arendamine.
KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH
vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust,
detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast
alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest.
Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 3 – 6 toodud nõuetest ning
Keskkonnaameti kodulehel olevast juhendist1: Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend
otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine (Tallinn, 2018).
2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU
2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest
Detailplaneeringu ettepaneku põhiobjektiks on Soodevahe külas asuv Suur-Sõjamäe tn
41 katastriüksus (katastritunnus 65301:001:5406, kasutamise sihtotstarve transpordimaa
95% ja ärimaa 5%).
Lisaks kaasatakse detailplaneeringusse osaliselt järgmised katastriüksused:
- 11290 Tallinn-Lagedi tee T2 katastriüksus (katastritunnuse 65301:002:1457,
sihtotstarve 100% transpordimaa);
- 11290 Tallinn-Lagedi tee katastriüksus (katastritunnus 65301:002:0284, sihtotstarve
100% transpordimaa);
- Tallinn-Tapa 115-118,2 km katastriüksus (katastritunnus 65301:011:0054, sihtotstarve
100% transpordimaa);
- Suur-Sõjamäe tn 37a katastriüksus (katastritunnusega 65301:002:1724, sihtotstarve
70% ärimaa ja 30% tootmismaa).
Detailplaneeringu eesmärgiks on liita osa Suur-Sõjamäe tn 37a maaüksusest Suur-
Sõjamäe tn 41 maaüksusega ja kavandada moodustatud krundile Rail Baltic reisirongide
hooldedepoo. Detailplaneeringuga seatakse ja/või täpsustatakse ehitusõigus ja
hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega
varustamine ning haljastus.
Põhjast piirneb planeeringuala AS Eesti Raudtee Tallinn-Tapa raudteega ja
laadimisplatsidega, lõunast 11290 Tallinn-Lagedi riigimaanteega.
Detailplaneering on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. Planeeringu kehtestamiseni
võib minna ligikaudu 2 aastat, millele lisandub ehitusprojektide koostamine, ehituslubade
taotlemine ning ehitamine. Kuivõrd kiiresti arendaja suudab kinnistuid realiseerida, ei ole
käesolevalt teada.
1 https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf
2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit
Üleriigiline planeering2 „Eesti 2030+“ (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012
korraldusega nr 368) näeb ette transpordivõrgu põhistruktuuri, mis kajastub alljärgneval
joonisel.
Joonis 2. Transpordivõrgu põhistruktuur Eestis aastal 2030.
Harju maakonnaplaneering 2030+3 (kehtestatud Rahandusministri 09.04.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/78) määrab maakonnatähtsusega tehnilise taristu põhimõttelised
asukohad, käsitledes liikuvusvajadustega seotud perspektiivseid trassikoridore
(maanteed, raudtee, kergliiklusteed), maa-alasid (lennuväljad, sadamad, jäätmete
ladestuspaigad) ning tehnorajatiste trassikoridore. Maakonnaplaneering arvestas eraldi
protsessidena koostamisel olnud maakonnatasandi joonobjekti teemaplaneeringuga:
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.
Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"4
(kehtestatud Riigihalduse ministri 13.02.2018 korraldusega nr 1.1-4/41) määrab
detailplaneeringu ala Rail Baltic trassikoridoris. Antud maakonnaplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (maakonnaplaneeringu KSH) aruanne kiideti
heaks Keskkonnaministri 09.08.2017 kirjaga nr 7-12/17/2834-7. Planeeringuga on
määratud reisijateveo veeremi hooldedepoo põhimõtteline asukoht Rae vallas
Soodevahe külasse, arvestades ligipääsetavust ja kaugust reisiterminalist ning
majanduslikku optimaalsust. Hooldedepoo on ette nähtud Rail Baltic 1435 mm
rööpmelaiusega liinide reisijateveo veeremite teenindamiseks.
2 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering
3 https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering
4 https://maakonnaplaneering.ee/127
Joonis 3. Hooldedepoo põhimõtteline asukoht (punane kriipsjoon)
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud transpordimaa.
Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava
aastateks 2017-20285 (ÜVK kava) kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks on määratud AS ELVESO.
Detailplaneering ei mõjuta ÜVK kava.
Vastavalt Rae valla geoinfosüsteemile6 on planeeritaval alal Rae Vallavolikogu
20.11.2018 otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja
reformimata riigimaa detailplaneering.
2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse
KSH eelhinnangu koostamise keskseks eesmärgiks on strateegilise
planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine
ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle
võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.
Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks nt riiklike
keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneeringu menetluse protsess
riiklike normatiividega sh Euroopa Liidu normidega, mis tulenevad mh
keskkonnakaalutlustest.
Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126 määratud
detailplaneeringu ülesannetest, ei oma planeerimisdokument mõju keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse.
5 https://www.rae.ee/arengukavad?inheritRedirect=true
6 https://map.rae.ee/gis/apps/sites/#/data/
2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse
Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,
kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning
Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest.
2.4.1. Geoloogia, maavarad, mullastik ja radoon
Geoloogia. Vastavalt Maa-ameti geoloogia rakenduse (1:50000) andmetele (09.03.2021)
paikneb vaadeldav ala Harju lavamaal. Aluspõhjas on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku
Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Pinnakatteks on
madalsooturvas, mis on hästi lagunenud; kuni 30% ulatuses turba mahust on taimeosad
visuaalselt eristatavad. Planeeringualal on õhukese pinnakattega alal.
Maavarad. Detailplaneeringu alal ei asu maavarade leiukohti. Vastavalt Maa-ameti
maardlate kaardirakenduse andmetele (09.03.2021) asub planeeringualast ca 0,2 km
kaugusel üle raudtee osaliselt kasutusel olev Väo lubjakivi maardla. Planeeritav tegevus
ei oma mõju lubjakivi maardlale.
Lõuna suunas ca 1 km kaugusel asub kohaliku tähtsusega Rae turbatootmis maardla
(registrikaardi nr 280; mäeeraldise kood 242; plokid 1-18), pindalaga 747,37 ha. Maavara
on registreeritud aiandusturba, kütte- ja väetusturba eesmärgil kasutamiseks. Planeeritav
tegevus ei oma mõju turbamaardlale.
Joonis 4. Piirkonnas asuvad maavarad
Mullastik. Maa-ameti mullakaardi (09.03.2021) andmete kohaselt on planeeringualal
õhukesed paepealsed mullad (Kh''), väga õhukesed paepealsed mullad (Gh"),
koreserikas leostunud gleimullad (Gor), leostunud gleimullad (Go), väga õhukesed
madalsoomullad (M') ning õhukesed madalsoomullad (M").
Joonis 5. Planeeringualal asuvad mullad
Radoon. Lähtuvalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi viidud radoonisisalduse
kaardistamisele, kuulub Rae valla põhjaosa (osaliselt Rae, Soodevahe, Ülejõe, Kopli küla
ja Lagedi alevik) kõrge radooniriskiga alade loetellu, kus majade siseõhus esineb sageli
kõrge radooni kontsentratsioon.
Joonis 6. Pinnase radoonisisaldus Rae vallas
Planeeritav tegevus ei mõjuta radooni, küll aga mõjutab radoon planeeritavat tegevust.
Vastavalt standardile EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus
pinnaseõhus 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides peab radoonitase
olema alla 300 Bq/m³. Arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30.07.2018
määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse
mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ toodud
hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetasemega (300 Bq/m³).
2.4.2. Põhja- ja pinnavesi
Detailplaneeringuga hõlmatud ala on Maa-ameti kaardirakenduse põhjavee loodusliku
kaitstuse kaardi andmete (09.03.2021) kohaselt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega
alal, mistõttu on edasises planeerimismenetluses vajalik ette näha meetmed põhjavee
kaitseks.
Joonis 7. Põhjavee kaitstus piirkonnas (kollane – keskmiselt kaitstud põhjaveega ala,
heleroosa – nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, tumeroosa - kaitsmata põhjaveega ala).
Planeeringualal on Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi
(S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5 ls-1m-1.
Nimetatud põhjaveekogum on perioodiks 2015-2021 koostatud Lääne-Eesti
veemajanduskava7 kohaselt heas keemilises ja koguselises seisundis.
Keskkonnaregistri andmetel ei ole seisuga 09.03.2021 planeeritaval alal registreeritud
pinna- ega põhjavee objekte.
Lähimad puurkaevud asuvad aadressil:
• Suur-Sõjamäe tn 39, mõlema puhul on tegu hüdrogeoloogilise uuringu
puurauguga (keskkonnaregistri kood PRK00576578 ja keskkonnaregistri kood
PRK00576569).
• Suur-Sõjamäe
• Suur-Sõjamäe tee 31 a10 (keskkonnaregistri kood PRK0018347).
Detailplaneeringu ala ei asu Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse
(09.03.2021) kohaselt maaparandussüsteemiga hõlmatud alal. Lähim
maaparandusehitise reguleeriv võrk RAE, TTP-504 (maaparandussüsteemi kood
4109300010010) asub ca 1,2 km kaugusel lõuna suunas.
7 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad
8 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1843976922
9 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1060821002
10 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1032958524
Joonis 8. Maaparandussüsteemi asukoht
2.4.3 Heited: müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi
Müra. Rae valla välisõhus leviv müra on kaardistatud 2018. aastal valminud mürakaardi
abil. Mürakaart kajastab 2016/2017. aasta olukorda, samuti on koostatud prognooskaart.
Mürakaart kajastab riigimaanteedest, raudteest, Tallinna lennujaama lennuliiklusest ja
olulisematest mürakaardi koostamisel kaardistatud tootmisettevõtetest tulenevat müra.
Detailplaneeringuga hõlmatav ala asub piirkonnas, mis on tugevalt mürast mõjutatud.
Liiklusmüra prognoos päevasel ajal on detailplaneeringuga hõlmataval alal 55 – 70 dB.
Liiklusmüra prognoos öisel ajal on 50 – 65 dB. Olemasolev lennuliiklusmüra on päevasel
ajal kuni 50 dB ja öisel ajal kuni 45 dB. Tööstusmüra kohta andmed puuduvad.
Hoonete projekteerimisel peab arvestama EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest“ toodud nõudeid, et vältida ülaltoodud objektidest tulenevaid võimalike
mürahäiringuid. Täpsed tingimused tuleb esitada detailplaneeringus.
Vibratsioon. Planeeritav ala külgneb raudteega ning on mõjutatud vibratsioonist.
Õhusaaste. Välisõhu seisundit mõjutavad piirkonda jäävad äri- ja tootmisettevõtted,
transport jms.
Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS)11 kohaselt (09.03.2021) on Keskkonnaamet:
1. Aadressile Suur-Sõjamäe tn 37/39 väljastanud ASile Epler & Lorenz
keskkonnakompleksloa registreerimisnumbriga L.KKL.HA-5241512. Keskkonnaamet on
algatanud 04.11.2019 kirjaga nr DM-106757-6 aktsiaseltsi Epler & Lorenz
keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 muutmise taotlusele keskkonnamõju
hindamise.
11 https://kotkas.envir.ee/
12 https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?1=1&permit_id=107321
2. Aadressile Suur-Sõjamäe tn 35 väljastanud OÜle Letona Properties keskkonnaloa
registreerimisnumbriga L.ÕV.HA-19313113.
3. Aadressile Visase tn 5 väljastanud AR AGENTUURI ASile registreeringu nr
PHRR/33045314.
4. Aadressile Suur-Sõjamäe tn 31a väljastanud ASile Ragn Sells
keskkonnakompleksloa registreerimisnumbriga KKL/32655715.
5. Aadressile Ruunaoja tn 1 väljastanud ASile Baltplast keskkonnaloa
registreerimisnumbriga L.ÕV/32078716.
Tahked jäätmed. Planeeritaval alal ei asu tahkeid jäätmeid.
Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt (09.03.2021) on Keskkonnaamet
detailplaneeringu lähialas väljastanud jäätmekäitluskohad alljärgnevalt:
1. Aadressile Visase 18, AS Pandipakend (jäätmekäitluskoht JKK3700310)17.
2. Aadressile Suur-Sõjamäe 33, AS Ragn-Sells (jäätmekäitluskoht JKK3700529)18.
3. Aadressile Suur-Sõjamäe 31a, AS Ragn-Sells (jäätmekäitluskoht JKK3700236)19.
4. Aadressile Suur-Sõjamäe 31, AS Ragn-Sells (jäätmekäitluskoht JKK3700085)20.
Nõrgvesi. Planeeritaval alal ei ole nõrgvett.
2.4.4. Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik
Rohevõrgustik. Detailplaneering ei asu rohevõrgustiku alal. Lähim rohevõrgustiku
tuumala jääb planeeringualast ca 800 m kaugusele lõuna suunas (Rae raba). Planeeritav
ala ei jää Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ järgi rohevõrgustiku ega ka Rae valla üldplaneeringu järgse
rohevõrgustiku piirkonda.
Taimestik. Kinnistu reljeef on tasane. Planeeringuala on valdavalt harimata niidumaa,
mida katab osaliselt võsa.
Võõrliigid. Keskkonnaameti vereva lemmaltsa kaardirakenduse21 andmete kohaselt
(09.03.2021) jääb detailplaneeringu kontaktvööndisse võõrliik verev lemmalts (Impatiens
glandulifera). Keskkonnaameti peadirektori 01.11.2018 käskkirjaga nr 1-17/18/287
kinnitati Vereva lemmmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava22 (edaspidi
ohjamiskava), kus tuuakse välja, et verev lemmmalts on üheaastane taim, mis paljuneb
seemnete abil. Taime varred murduvad kergesti ja võivad sobivale niiskele pinnasele
sattudes uuesti juurduda. Ühe aasta jooksul on võimalik mitme põlvkonna õitsemine.
13 https://kotkas.envir.ee/registry_emission_source/emission_source_view?registry_code=HEIT0000315
14 https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?permit_id=117950
15 https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?1=1&permit_id=108377
16 https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?1=1&permit_id=102892
17 https://kotkas.envir.ee/registry_waste_facility/view?facility_id=2680
18 https://kotkas.envir.ee/registry_waste_facility/view?facility_id=3128
19 https://kotkas.envir.ee/registry_waste_facility/view?facility_id=3224
20 https://kotkas.envir.ee/registry_waste_facility/view?facility_id=310
21 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/muud-voor-ja-probleemiliigid/verev-
lemmmalts
22 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/voorliigid/2018_verev-lemmmalts_kinnitatud.pdf
Joonis 9. Vereva lemmaltsa levik detailplaneeringu kontaktvööndis
Arvestades vereva lemmaltsa intensiivset levikut ei ole välistatud antud liigi kasvamine
ka detailplaneeringuga hõlmatud alas. Detailplaneeringus näha ette vajadusel meetmed
vereva lemmaltsa tõrjumiseks vastavalt ohjamiskavale.
Loomastik. Planeeringualal elavad putukad ja looniidule/metsale iseloomulikud väikeliigid
(halljänes, rebane jms) ning linnud (metsvint jne). Ulukite (kitsed, põdrad jm) osas
andmed puuduvad.
2.4.5. Kaitstavad loodusobjektid, s.h Natura 2000 alad
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad;
hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid
ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Natura 2000 alasid
kaitstakse looduskaitseseaduse § 4 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaudu.
Keskkonnaregistri ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmete
(09.03.2021) kohaselt ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel
planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, seega mõju
kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub.
Lähim Natura ala, Pirita loodusala (EE0010120) asub planeeritavast alast ca 3,3 km
kaugusel kirde suunas. Planeeritav tegevus ei mõjuta Natura 2000 alasid.
Lähiümbrusese ei ole registreeritud looduskaitse aluseid liike. Planeeritav tegevus ei
mõjuta looduskaitsealasid ega kaitstavaid liike.
2.4.6. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused
Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või
asjade kogumid: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad,
kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja
tööndusega seotud kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja
sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise
arengut kajastavad ehitised; monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised,
mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhu-
ja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga
ning lasti või muu sisuga.
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel (09.03.2021) ei asu
planeeringualal kultuurimälestisi.
Joonis 10. Kultuuripärandi paiknemine
Lähimad kultuurimälestised on:
Planeeringualast ca 260 m kaugusel loode suunas:
• Kultusekivi (registrinumber 2616)
• Tallinna piirikivi (registrinumber 1241)
Planeeringualast ca 270 m kaugusel lõuna suunas:
• Kultusekivi (registrinumber 2613)
• Kultusekivi (registrinumber 2614)
Planeeringualast ca 270 m kaugusel kirde suunas:
• Kultusekivi (registrinumber 18871)
Planeeritav tegevus ei mõjuta kultuurimälestisi.
Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse andmetel (09.03.2021) ei asu planeeritaval
alal ega selle lähiümbruses pärandkultuuriobjekte. Planeeritav tegevus ei mõjuta
pärandkultuuri objekte.
2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega
seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide
nõuete ülevõtmisel
Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega
Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse
iseloomust ei oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Detailplaneering on aluseks lähiaastate
ehitustegevuseks ning keskkonnanõuetega on võimalik arvestada detailplaneeringu
koostamise käigus.
3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEV
KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA
3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.11.2018
otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute
detailplaneeringu pos. nr 1, moodustatud kinnistule liita osa Suur-Sõjamäe tn 37a
kinnistust ja kavandada moodustatavale krundile Rail Baltic reisirongide hooldedepoo,
määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus
ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.
Planeeringualal on olemasolevad rajatised lammutatakse.
Hetkel teadaolevate andmete põhjal ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus
loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist.
Planeeringuala piirkonnas on valdavalt äri – ja tootmismaad. Olemasolevad elamumaa
sihtotstarbega kinnistud on välja toodud alljärgneval joonisel.
Joonis 11. Detailplaneeringu lähialas asuvad elamumaad (märgitud kollasega)
Detailplaneeringu alast lõunapool asuv ala on üldplaneeringuga ette nähtud perspektiivse
tootmismaana.
Detailplaneeringuga elluviidav mõju jaguneb kaheks: ehitusaegne ja kasutusaegne.
Ehitustegevuse all tuleb mõista teede, trasside ja hoonete ehitamist ning haljasalade
rajamist.
Mõju pinnakattele, maavaradele, mullastikule
Väljakaevatava pinnase maht ei ole teada, kuid osaliselt on pinnast võimalik
taaskasutada samal ja teistel ehitusobjektidel täitepinnasena. Planeeritava
ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid nagu liiv, paekivi (killustik), vesi
jne. Teede Tehnokeskuse koostatud lõpparuanne23 „Rail Balticu ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ käsitleb kogu Rail Baltica ehitamiseks vajalike
varude kättesaadavust ja ehitusmaterjalide kvaliteeti.
Enne ehitustööde algust tuleb viljakas pinnas ehitusalustelt platsidelt koorida ning
kasutada seda ala haljastustöödel. Kavandatava ehitustegevusega kaasneb pinnase
ümberpaigutamine, mille mõju on lokaalne, lühiajaline ja pöördumatu. Pinnasega seotud
teemat käsitletakse keskkonnamõju hindamises.
Ehitustegevuse käigus püsib pinnase saastumise oht territooriumil kasutatavate
kemikaalidega (kütused jms), mille käitlemisel tuleb järgida ohutusnõudeid ning kasutada
ainult töökorras seadmeid ja masinaid.
Kasutusaegselt ei oma planeeringuga elluviidav tegevus olulist mõju pinnakattele,
maavaradele ja mullastikule. Kasutusaegselt võib liiklusest tekkiv saaste ladestuda
vahetult teeäärsesse pinnasesse, kuid see ei oma olulist negatiivset mõju mullastikule
ega põhjaveele.
Maastikus uusi pinnavorme, mis muudaks ka paikkonna maakasutust, ei kavandata.
Samuti ei looda tingimusi, mis võiksid põhjustada tuule või vee poolset erosiooni, mis
omakorda mõjutaks pinnamoodi ja seeläbi maastikku.
Mõju põhja- ja pinnaveele
Ehitustegevuse käigus põhja- ega pinnavee võttu ei toimu. Enne kanalisatsioonitrasside
valmimist kogutakse töötajate olmega kaasnev reovesi kokku ning antakse üle nõuetele
vastavasse purgimiskohta.
Reostustundlikkus on suur looduslikult kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavee tõttu.
Ehitusaegsed avariid on võimalikud, kuid vähetõenäolised, seega on vähetõenäoline, et
saaste jõuab põhjavette. Avariiolukordadega kaasneda võiva põhjaveereostuse
tekkimise tõenäosus tuleb viia tegevustoimingutega (juhendamine, hoolsus ehitustöödel
jne) miinimumi. Ehitusaegne tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju põhjaveele.
Detailplaneeringus peab analüüsima planeeritava tegevuse ehitus- ja kasutusaegsete
avariide võimalikkust ning mõju keskkonnale.
Veeremidepoosse rajatakse pesula, mille veevõtt ja reovee puhastamise tehnoloogia ei
ole käesolevalt teada. Hoonete varustamine veega ning olmereovee ja sademevee
kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil
vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, mistõttu ei esine täiendavat
pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski. Ühisveevõrguga liitumisel ei ole oodata
joogivee nõuetele mittevastavust või veetarbimisest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Tekkiv reovesi puhastatakse käitlemisjaamas nõuetekohaselt, sellega ei kaasne
reoveega olulist keskkonnamõju planeeritaval alal.
Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist
„Linnatänavad“.
Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ei kaasne olulist negatiivset mõju piirkonna
pinna- ja põhjaveele, kui arvestatakse ÜVK kavas toodud meetmete ja põhimõtetega.
Planeerimise käigus tuleb tähelepanu pöörata ala looduslikult kaitsmata ja nõrgalt
kaitstud põhjaveekihi reostumise vältimisele. Suublasse juhitav sademevesi peab
vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise
ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.
Piirkonna kasutamisega ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju põhja- ja pinnaveele.
23 https://rbestonia.ee/dokument/rail-baltica-ehitamiseks-vajalike-ehitusmaavarade-varustuskindluse-
uuring/
Mõju heitmetele: müra ja vibratsioon, valgustus, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi
Müra. Olemasolevate rajatiste lammutamine tekitab müra. Ehitustegevuse käigus tekib
müra ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst,
ehitustööriistade kasutamisest jne. Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline,
kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra. Ehitusaegne müra võib olla
kohati häiriv, kui tehakse mürarikkaid töid.
Mürataset mõjutavad mitmed tegurid, näiteks kaugus müraallikast, teiste müraallikate
olemasolu, aga ka ilmastikutingimused, pinnavormid, müratõkked jne. Mürataseme
langus sõltuvalt müraallikas kaugusest ei ole lineaarne: punktallika helivõimsus
(müratase) langeb pöördvõrdeliselt pindala suurenemisega ehk kauguse ruuduga, st
kauguse kahekordistumisel müratase langeb 6 dB.
Joonis 12. Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest
Kuna tegemist on ehitustöödega tuleb lähtuda ehitamisel kehtestatud müra
piirväärtustest. Ehitusaegne mõju müratasemele on negatiivne, kuid tegu on lokaalse ja
ajutise tegevusega.
Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed ehitusetapiks: tööde
ajastamine (mürarikkad tööd elamualade lähistel ainult päevasel ajal), korrektne tööde
teostamine, masinate ja seadmete korrashoid. Ehitusaegselt vajadusel teostada
kontrollmõõtmised ning ette näha täiendavad häiringut vähendavad meetmed. Aruandes
on välja toodud, et meetmed on summaarselt suure tõhususega.
Detailplaneeringu elluviimise tulemusel suureneb liikluskoormus ning seeläbi
mõjutatakse liikluskorraldust. Hooldedepoo töö ajal on tõenäolised suurem müratase ning
õhusaastatus.
Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon, soojuspumbad jms), veeremi
remonttöödest, veeremist jne.
Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed projekteerimisetapil:
müratõkkebarjäärid, muldvallid, haljastuslahendused, kiiruspiirang kaubarongidele,
raudteetehnilised lahendused (elastsed rööpakinnitused, mürasummutusmatid,
regulaarsed hooldustööd, rööpa sileduse tagamine), hoonete heliisolatsiooni
parandamine või lokaalsete müratõkete rajamine vahetult müratundlike alade lähistel.
Aruandes on välja toodud, et meetmed on summaarselt suure tõhususega.
Piirkonna kasutamisel tekkiv müratase võib olla mõõdukalt negatiivne.
Vibratsioon. Ehitustöödest põhjustatud vibratsiooni võivad tingida eelkõige aluspinnase
tihendamine jms. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooninormid hoonetele (vibratsioon,
mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt
tajutav. Elamuehituse mõju vibratsioonile võib olla ajutiselt nõrgalt negatiivne. Tegu on
lokaalse ja ajutise mõjuga.
Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed ehitusetapiks: tööde
ajastamine (vibratsioonirikkad tööd ainult päevasel ajal), korrektne tööde teostamine,
masinate ja seadmete korrashoid. Ehitusaegselt vajadusel teostada kontrollmõõtmised
ning ette näha täiendavad häiringut vähendavad meetmed (nt vibratsiooni tõkestavad
matid). Aruandes on välja toodud, et meetmed on tõhusad.
Raudtee hooldedepoo kasutamisega võib kaasneda vibratsiooniteket. Vähesel määral
võib vibratsiooni tekitada ehitusaegne autotransport, kuid selle mõju on minimaalne ja
ajutine.
Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed projekteerimisetapiks.
Vibratsiooni tekke vähendamine rööbastee tehnoloogiliste lahendustega (massiivne ja
elastne tugistruktuur, siledad kontaktpinnad, vibratsioonitõkkematid ja muud vibratsiooni
isoleerivad lahendused, elastsed kinnitused, ballastmatid), rööpa hooldus sileduse
tagamiseks, vajadusel lähimate hoonete välispiirete konstruktsiooni tugevdamine,
kriitilistes punktides sõidukiiruse piiramine. Aruandes on välja toodud, et meetmed on
suure tõhususega.
Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed kasutusetapiks: Vajalik on
veeremi regulaarne kontroll vibratsiooni aspektist. Opereerimisperioodil vajadusel
teostada vibratsiooni kontrollmõõtmised ning hinnata kavandatud meetmete piisavust.
Vajadusel täiendavad kiiruspiirangud eriti tundlikes piirkondades. Aruandes on välja
toodud, et meetmed on tõhusad.
Ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed
ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas
1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra
ja vibratsiooni piirväärtusi.
Valgustus. Ehitustööde käigus võib toimuda ehitusobjekti valgustamine. Võrreldes
olemasoleva olukorraga võib valgustusest tulenev mõju olla negatiivne, kuid see on
lokaalne ja ajutine.
Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed ehitusetapiks: vältida tuleb
ehitusaegset valgusreostust, töömaa valgustamine peab olema optimaalne vältides
hajusvalgust. Aruandes on välja toodud, et meetmed on keskmise tõhususega.
Maa-ala valgustamisega võib kaasneda kahepidine mõju: positiivne sotsiaalne mõju
(turvalisuse ja turvatunde kasv) ning negatiivne keskkonnamõju (valgusreostus).
Kinnistutele rajatava hooneümbruse valgus(reostus) võib suureneda ja osutuda mõningal
määral häirivaks. Kasutusaegne valgustatus on reeglina tavapärane, kuid vajab
detailplaneeringu koostamise käigus analüüsimist ning vajadusel tuleb ette näha
vastavad leevendusmeetmed.
Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed projekteerimisetapiks:
Leevendavateks meetmeteks on barjäärid (mürabarjäärid, pinnasebarjäärid,
kulisshaljastus). Aruandes on välja toodud, et meetmed on tõhusad.
Piirkonna valgustusega võib eeldatavalt kaasneda nõrk positiivne mõju ning nõrk
negatiivne mõju.
Õhusaaste. Ehitustegevuse käigus (sh lammutustööd) tekib saasteaineid õhku (tahked
osakesed, CO, NOx jne). Erinevatel kütustel töötavad ehitusseadmed ja asfalteerimine
võivad tekitada lõhna. Ehitustööde käigus ei ole ette näha kiirgust. Eeldatavasti ei ole
ehitustegevusest tulenev õhusaaste oluline, kuid kõige häirivam võib olla tahkete
osakeste (tolm) heide. Detailplaneeringus tuleb esitada ehitusplatsi vahetusse
naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud.
Tegevusega ei tohi ületada õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi, mis on välja toodud
keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Piirkonna ehitamise käigus võib tekkida mõningane negatiivne mõju tahkete osakeste
(tolm) osas, mis on ajutine ja lokaalne.
Kasutusaegne mõju välisõhule tuleneb suuresti transpordist ja vähesel määral paiksetest
saasteallikatest (küttekolded jms). Liiklusest pärinevate saasteainete levik välisõhus on
reeglina kontsentreeritud tee vahetusse lähedusse. Saasteainete levik olulistes
kontsentratsioonides piirdub tee-alaga ning selle vahetu ümbrusega, ka suure
liikluskoormusega tänavate ääres küündib normväärtuse ületamise ala harva
kümmekonnast meetrist kaugemale. See on eelkõige tingitud heitgaaside
väljalaskeavade madalast kõrgusest maapinna suhtes. Edasi toimub saasteainete oluline
hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) välisõhus, mistõttu kontsentratsioonid
näiteks 20-30 m kaugusel teest on juba tagasihoidlikud, saasteained on reeglina hajunud
nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas.
Kasutusaegselt suureneb transpordist ja ettevõtte tegevusest tulenev õhusaaste.
Praeguses etapis ei ole teada küttesüsteemi lahendus, vältida tuleks fossiilsete kütuste
kasutamist.
Õhukvaliteedi hindamiseks tuleb teostada modelleerimine, mis peab vastama
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“.
Roheala planeerimisel on välisõhu kvaliteedile pigem positiivne mõju – taimestik
panustab õhu puhastamisse ning võimaldab moodustada puhveralasid välisõhu
saasteallikate ja tundlike alade (elamualade) vahele.
Piirkonna kasutamisega kaasneb neutraalne mõju.
Tahked jäätmed. Ehitustegevuse käigus (sh lammutamine) tekkivad jäätmed kogutakse
kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmeid tekib
ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Nii
detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste
kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele.
Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende
tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale
põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses
ning Rae valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused.
Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades
parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest
tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.
Elamupiirkonna ehitamise ja kasutusaegne tekkiv mõju jäätmetele on neutraalne.
Mõju rohevõrgustikule, taimestikule ja loomastikule
Rohevõrgustik. Ülemuslike strateegiliste dokumentide kohaselt ei jää planeeringualale
rohevõrgustiku elemente. Seega mõju rohevõrgustikule puudub.
Taimestik. Mõju taimestikule avaldub peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik
ehitada uusi hooneid, parkimisplatse, teid, trasse jne, millega kaasneb taimkatte
eemaldamine. Teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede kasvukohti.
Mõju olemasolevale taimestikule on lokaalselt pöördumatu ja negatiivne.
Kasutusaegselt haljastatakse krundid, detailplaneeringus nähakse ette minimaalne
kõrghaljastus. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada Rae valla üldplaneeringust
tulenevatest nõuetest kinnistu haljastusprotsendi ning kõrghaljastuse osakaalu suhtes.
Üksikkruntidel säilitatud/rajatud haljastus saab pakkuda eluruumi taime- ja loomaliikidele
ning säästa ökoloogilist mitmekesisust. Samuti tõstavad haljasalad elukeskkonna üldist
esteetilist väärtust - maastikupildi ilmestamine ja mitmekesistamine, inimeste heaolu
parandamine.
Kasutusaegselt uue haljastuse rajamisel on lokaalne, püsiv ja positiivne mõju.
Loomastik. Planeeringualal puuduvad hoonete alla jääval osal elustiku jaoks olulised
elupaigad või toitumisalad.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, s.h Natura 2000 aladele
Planeeritava ala vahetusläheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000
alasid. Ehitusaegne tegevus (sh materjalide vedu) ei mõjuta eemalolevaid loodusobjekte
ega Natura 2000 alasid. Ehitus- ja kasutusaegne tegevus ei mõjuta eemalolevaid
loodusobjekte ega Natura 2000 alasid.
Mõju muinsus- ja miljööväärtustele. Väärtuslikele maastikele, pärandkooslustele
Detailplaneeringu alal ei ole väärtuslikke maastike, pärandkooslusi ega miljööväärtusi,
seega ehitus- ja kasutusaegne tegevus ülaltoodud väärtusi ei mõjuta.
Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või
piiriülest mõju.
3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, s.h õnnetuste esinemise võimalikkus
Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks -
ehitamisega (teede-, hoonete-, trasside ehitamine) ja kasutamisega seotud mõjudeks.
Arvestades planeeritavat ala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine
kaasa olulisi mõjusid.
Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa täielikult välistada avariiolukordasid. Võimalikud
avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked, inimlik hooletus jms) ja nende vältimise
meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise
käigus läbi kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete
korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil
mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning
tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada
vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida
võimalikku keskkonnareostust (nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse
hariduse ja teadmistega.
Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu.
Kasutamisaegselt võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra- ja
valgusreostust.
3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, s.h geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur
ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Kõige suurema ruumilise ulatusega
on ehitusaegsed mõjud müra ja õhusaaste osas. Müra ja õhusaaste võivad hinnanguliselt
kanduda soodsate tingimuste puhul kuni 500 m kaugusele (sõltuvad tuule suunast,
tugevusest, õhurõhust jne).
3.4. Eeldatavalt mõjutava ala väärtus ja tundlikkus, s.h looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Arendustegevuse tulemusena muutub olemasolev maakasutus. Planeeringualal ei
paikne maardlaid ega looduskaitselisi objekte. Planeeringuala ei asu kultuurimälestisi.
Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega,
ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud
pinnast (sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja
tasandustöödel. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt
oluliselt negatiivne.
3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (09.03.2021) ei
paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu mõju neile puudub.
3.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (09.03.2021) ei
paikne planeeringualal Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub.
4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu
koos lisadega saadeti seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Päästeametile,
Transpordiametile, Terviseametile, Maa-ametile, ASile Eesti Raudtee ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile.
Keskkonnaamet märgib oma 15.03.2021 kirjas nr 6-5/21/5292-2, et Keskkonnaamet on
tutvunud esitatud korralduse eelnõuga. Lähtudes algatatava detailplaneeringu
eesmärgist, kavandatava tegevuse asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on
Keskkonnaamet seisukohal, et algatatava detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt
olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole
eeldatavalt vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jääva osas.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringumenetluse käigus
planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel.
Päästeamet märgib oma 19.03.2021 kirjas nr 7.2-3.1/2054-2, et ettepanekud ja
seisukohad antud eelnõu kohta puuduvad.
Transpordiamet märgib oma 23.03.2021 e-kirjas, et planeeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu osas vastuväited puuduvad. Ala asub
Tallinna lennuvälja lähiümbruse piirangupindade all ja kaitsevööndis ning jääb riigitee
11290 teekaitsevööndis.
Terviseamet märgib oma 22.03.2021 kirjas nr 9.3-4/21/3335-2, et Amet on tutvunud
esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning
KSH algatamata jätmise eelnõuga ega esita KSH algatamata jätmise osas vastuväiteid.
Maa-amet ei esitanud seisukohta.
AS Eesti Raudtee ei esitanud seisukohta.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei esitanud seisukohta.
5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE, PROJEKTEERIMISE JA
EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD KESKKONNAKAITSELISED TEGEVUSED
5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ning nende vältimise meetmed ja nende
esinemise korral käitumise reeglid;
5.2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud
ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-,
vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad
nõuded, sh tuleb esitada ehitusprojekti järgmised nõuded:
5.2.1. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada
ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise
abinõud;
5.2.2. Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on
oluline, et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamu- ja sotsiaalobjekte;
5.2.3. Esitada vastavalt „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“ § 28 lg 3 punktides 1-4 nõutud
informatsioon;
5.2.4. Pidada kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 4 „Heakorra- ja
haljastusnõuded ehitamisel“ esitatud nõuetest;
5.2.5. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul
21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud III kategooria
tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed
vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse samuti
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd on
lubatud teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
5.3. Näha ette meetmed müra tõkestamiseks. Täpsemate meetmete välja selgitamiseks
on vajalik läbi viia mürauuring, mille koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri
03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu
koostamise kohta esitatavad nõuded“. Täiendavalt tuleb mürauuringu raames hinnata ka
lähedalasuvatelt tootmisaladelt tulenevat tootmistegevuse müra. Tööstusest lähtuvad
müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ületada keskkonnaministri määrus
nr 71 lisas 1 kehtestatud tööstusmüra normtaset. Arvestada Rae valla üldplaneeringuga,
mille järgi on ala juhtotstarve perspektiivne tootmismaa, seetõttu rakendub alale
keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud III kategooria
tööstus- ja liiklusmüra piirväärtus.
Tagada, et liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002
määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” kehtestatud piirväärtusi;
5.4. Hoonete projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist EVS 842 „Ehitise
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“;
5.5. Teostada õhukvaliteedi hindamiseks modelleerimine, mis peab vastama
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“. Tagada
ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad
keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele;
5.6. Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu
valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele. Analüüsida detailplaneeringuala
kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Arvestada
lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale
standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ja EVS-
EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega;
5.7. Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus teostades pinnaseõhust
radoonitaseme mõõtmised lähtudes standardist EVS-ISO 11665-11 „Pinnaseõhu
kontrollimeetod proovivõtuga sügavusest“. Vajadusel tagada radooniohutu keskkond
hoonete siseruumides, rakendades vastavaid kehtiva standardi EVS 840 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid.
Arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide
õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja
kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ toodud hoone ruumiõhu
radoonisisalduse viitetasemega (300 Bq/m³).
5.8. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeritav ala paikneb kaitsmata ja
nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta Rae
valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava
aastateks 2017-2028 peatükk 10.4 „Sademevee käitluse põhiprintsiibid“. Sademevee
käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise
kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“;
5.9. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine
kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa
kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise
projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“;
5.10. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui
hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla
jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne
liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid
konteinerile ja selle asukohale;
5.11. Minimaalselt 10% krundi pinnast peab moodustama haljasala. Krundi iga 1000 m²
kohta näha ette vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Maantee poole näha
ette puudeallee.
5.12. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast
tegevusest;
5.14. Raietegevuse teostamisel arvestada raierahu perioodiga (15.03 – 31.07);
5.15. Koostada maa-ala dendroloogiline inventeerimine. Lähtuda standardist EVS 939-
3 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“;
5.16. Arvestada maakonnaplaneeringu KSH aruandes toodud leevendusmeetmetega
projekteerimise-, ehitamise- ja kasutamisetapis;
5.17. Detailplaneeringus näha ette vajadusel meetmed vereva lemmaltsa tõrjumiseks
vastavalt ohjamiskavale.
5.18. Arvestada Transpordiameti 12.04.2021 kirjas nr 7.1-2/21/6220-2 toodud
tingimustega.
LÕPPJÄRELDUS
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada
detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu
saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).
Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi.
Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega
vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale
keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning
taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn
41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osas.
Rae Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et
kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega
arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ja
käesoleva lisa 1 peatükis 5 toodu osas detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja
ehitustegevuse käigus.
Koostas:
Pille Vals
planeeringute spetsialist
Lisa 2
KINNITATUD
Rae Vallavalitsuse
25. mai 2021
korraldusega nr 756
LÄHTESEISUKOHAD
Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu
detailplaneeringu koostamiseks
1. ÜLDOSA
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.11.2018
otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute
detailplaneeringu pos. nr 1, moodustatud kinnistule liita osa Suur-Sõjamäe tn 37a
kinnistust ja kavandada moodustatavale krundile Rail Baltic reisirongide hooldedepoo,
määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus
ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 12 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarbeks on määratud transpordimaa.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1. ASUKOHT, MAAOMAND
2.1.1. Planeeritav ala asub Rae vallas Soodevahe külas. Planeeringuala piirneb põhjast
Eesti Raudtee depoo ja laadimisplatsidega (Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn-
Tapa 115-118,2 km; katastritunnus 65301:011:0054), lõunast 11290 Tallinn-Lagedi
riigimaanteega (katastritunnus 65301:002:0284; Tallinn-Lagedi tee T2, katastritunnus
65301:002:1457), läänest Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistu (katastritunnus 65301:002:1724,
sihtotstarve äri- ja tootmismaa), Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistu (katastritunnus
65301:002:0710, sihtotstarve toomismaa) jaTallinna linna piiriga ning idast reformimata
riigimaaga (katastritunnus 65301:001:5649, sihtotstarve sihtotstarbetamaa). Ligipääs
planeeritavale alale on planeeritud olemasolevalt mahasõidult Tallinn-Lagedi
riigimaanteelt.
2.1.2. Planeeritava ala moodustab:
• Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu, registriosa 12432902, katastritunnus
65301:001:5406, pindala 117200 m2, sihtotstarve 95% transpordimaa 5% ärimaa,
kinnistu omanik Eesti Vabariik, valitseja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
• osaliselt Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistu, registriosa 14097702, katastritunnus
65301:002:1724, pindala 34700 m2, sihtotstarve 70% ärimaa 30% tootmismaa,
kinnistu omanik Aktsiaselts Pakendikeskus.
2.1.3. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja
tehnovõrkude planeerimiseks.
2.1.4. Planeeringuala suurus on ligikaudu 12 ha.
2.2. HOONESTUS JA HALJASTUS
Ehitisregistri andmetel paikneb Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistul reovee pumpla, ehitisregistri
kood 221320514. Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistul planeeritaval alal paikneb ehitisregistri
andmetel sademevee kraav, ehitisregistri kood 221320505. Planeeritava ala moodustab
lage rohumaa, mis on kohati võsastunud.
2.3. TEHNOVÕRGUD JA PIIRANGUD
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
• Lennuvälja kaitsevöönd
• Riigimaantee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 30 m;
• Raudtee kaitsevöönd;
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd;
• Elektrimaakaabelliin, tunnusega KKL45790009;
• Elektrimaakaabelliin, tunnusega KKL45773617;
• Sideehitis maismaal, tunnusega 158667971;
• Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega ala.
3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
3.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
1. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla
üldplaneering;
2. Rae Vallavolikogu 20.06.2017 otsusega nr 203 kehtestatud Rae valla ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028;
3. Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste
alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;
4. Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 “Detailplaneeringute koostamise ning
vormistamise juhend“;
5. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
6. Rae Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla
Laanemäe ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneering;
5. Katastriüksuse plaan.
3.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD
Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 koos tehnovõrkudega ja
kinnistute piiridega, sh naaberkinnistute piirid ja aadressid. Geodeetiline alusplaan tuleb
digitaalselt esitada Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil https://iseteenindus.rae.ee/.
4. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS
4.1. ÜLDNÕUDED
4.1.1. Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1:500 või M 1:1000. Planeeringus
määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,
hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs ja tehnovõrgud.
Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul.
4.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja
hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.
4.1.3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada naaberaladel kehtestatud ja koostamisel
olevate detailplaneeringutega, Rae valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga saab
tutvuda Rae Vallavalitsuses Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa või Rae valla
veebilehel www.rae.ee. Detailplaneeringutega on võimalik tutvuda Rae valla GIS-
süsteemi planeeringute rakenduses http://map.rae.ee.
4.1.4. Detailplaneeringu koosseisus esitada planeeringu elluviimise tegevuskava ja
planeeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped.
4.2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS
4.2.1. Kavandatavale krundile määrata sihtotstarve 95% transpordimaa ja 5% ärimaa.
4.2.2. Planeeritavale alale lubatud ehitada kuni 5 hoonet. Krundi täisehituse protsent on
kuni 60. Planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus on 16m. Hoonete katusekalle on
lubatud 0 - 20°. Määrata hoonete ±0.00.
4.2.3. Hoonestustingimuste väljatöötamisel tuleb arvestada kontaktvööndis üldiselt
väljakujunenud hoonestuslaadiga. Arvestada olemasoleva ja planeeritud hoonestusega.
Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ning liigendatud fassaadi.
Maantee poolne fassaad tuleb planeerida esinduslikum. Plekki tohib kasutada 50%
fassaadipinnast. Fassaadidel ette näha vähemalt kahe erineva fassaadi põhimaterjali
kasutamine, et ei tekiks monotoonseid suuri fassaadipindasid. Fassaad peab olema
liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse
arhitektuurse lahendusega. Hoonete valdav tonaalsus tume. Imiteerivate materjalide
kasutamine ei ole lubatud. Lubatud ei ole profiilplekk (v.a valtsplekk), palk ja
plastmaterjalid. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall).
4.2.4. Planeeritaval krundil määrata ehitisealune pind ja täisehitus, hoonete
arhitektuursed parameetrid ja kujundusprintsiibid (korruselisus, maksimaalne kõrgus,
välisviimistlus). Määrata ehitusjoon maantee poolsele küljele.
4.2.5. Näidata ära võimalikud/soovitavad hoonete asukohad.
4.2.5. Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.
4.3 HALJASTUS JA HEAKORD
4.3.1. Minimaalselt 10% krundi pinnast peab moodustama haljasala. Krundi iga 1000
m² kohta näha ette vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Maantee poole
näha ette puudeallee.
4.3.2. Piirded ei ole kohustuslikud. Piirete rajamisel kavandada võrkaed kõrgusega kuni
2 m. Piirded ei tohi avaneda tänava poole.
4.3.3. Lahendada heakorrastus ja prügi kogumine.
4.4. TEED
4.4.1. Juurdepääs detailplaneeringualale lahendada Tallinn-Lagedi riigimaanteelt.
4.4.2. Krundi sisene tee planeerida asfaltkattega, lähtetasemeks “hea tase” või
sillutiskivi kattega.
4.4.3. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv.
Parkimine lahendada krundi siseselt. Parkimiskohad planeerida vastavalt kehtivatele
normidele (EVS 843:2016). Lahendada sõidukite ja jalgrataste parkimine.
4.4.4. Kanda joonisele nähtavuskolmnurgad.
4.5. TEHNOVÕRGUD
4.5.1. Lahendada tehnovarustus planeeritaval maa-alal ühisvõrkude baasil. Anda
tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult
tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud
detailplaneeringu joonist M 1:500 või 1:1000. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks
servituudid või kitsendused. Planeeringuala peab haarama kogu võrguühenduse.
Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt vastavalt nende
vahelisele lepingule.
4.5.2. Tehnovõrgud vee ja kanalisatsiooni osas lahendada ühisvõrkude baasil. Tehniliste
tingimuste osas pöörduda AS-i ELVESO poole.
4.5.3. Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele.
Elektriliinide ümbertõstmiseks taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused.
4.5.4. Sidevarustus lahendada vastavalt sideteenusepakkuja tehnilistele tingimustele.
4.5.5. Kavandatavate hoonete soojavarustus lahendada vastavalt tellija soovidele.
4.5.6. Lahendada tuleb vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaažvee kõrvaldus
kruntidelt eelvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa
kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Täiendavate sade- ja drenaažvee
ärajuhtimise lahenduse tehniliste tingimuste osas pöörduda AS-i ELVESO poole.
Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast.
Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja
sademeveesüsteemi toimimine.
4.5.7. Lahendada tuletõrje veevarustus.
5. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED
5.1. Detailplaneeringu peab heaks kiitma erinevates etappides Rae Vallavalitsuse
planeerimis- ja maakorralduskomisjon.
5.2. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasja ja
naaberkinnisasja omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude
valdajatega. Peale selle on detailplaneeringu lahendus vajalik kooskõlastada järgmiste
ametkondadega:
• Põhja-Eesti Päästekeskus;
• Transpordiamet;
• Terviseameti;
• Maa-amet;
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• AS Eesti Raudtee.
5.3. Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta ja tehnovõrkude
valdajate kooskõlastused lisada detailplaneeringule tabeli kujul.
6. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses sätestatud mahus juhindudes teistest
seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Detailplaneeringu
üldosas anda planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus kontaktvööndiga,
seletuskirja alapunktides vastavate lahenduste põhjendus. Kirjeldada, milliseks võivad
kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud,
sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. Esitada
detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.
6.2. Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute
lahendustega, tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute
piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega
olemasolevast situatsioonist, põhijoonis, tehnovõrkude plaan M 1:500 või 1:1000,
illustreeriv joonis, teede lõiked, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja eesvooluni.
6.3. Detailplaneering esitada Rae Vallavalitsusele 3 eksemplaris köidetult paberkandjal
ja digitaalselt andmekandjal ühes eksemplaris joonised .dwg- ja .pdf-formaadis,
seletuskiri .doc- ja .pdf-formaadis.
Lisaks esitada ühes eksemplaris värviline detailplaneeringu põhijoonis avalikustamise
läbiviimiseks.
6.4. Põhijoonisest esitada lisaks AutoCad2010 .dwg fail, kus sidusa joonega on ära
toodud 4 kihti: planeeringuala; kinnistupiir; ehitusala; hoone. Kihtide nimetamisel tuleb
kasutada ainult tähtühendeid, mitte numbreid.
6.5. Kõik esitatavad AutoCad2010 .dwg failid peavad olema kahemõõtmelised ja Eesti
Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. Sidusaid objekte kujutav geomeetria peab
olema ka digitaalses esitluses sidus (hoone peab olema kinnine kontuur, planeeritud
trass peab kaevust kaevuni olema sidus).
6.6. Detailplaneering tuleb enne kehtestamist sisestada heaks kiitmiseks Rae valla
digitaaljooniste arhiivi aadressil: https://iseteenindus.rae.ee/.
6.7. Detailplaneeringu planID on 1137.
7. PLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA
7.1. Detailplaneeringu algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu;
7.2. planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik
tutvustamine: kuus kuud;
7.3. planeeringu kooskõlastamine: kuus kuud;
7.4. planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu;
7.5. planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: üks kuni kolm kuud;
7.6. planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja
sellest teatamine: üks kuu.
8. PLANEERINGU KOOSTAMSEKS VAJALIKUD UURINGUD ja KAASATAVAD ISIKUD
8.1. Teostada mürauuring, mille koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri
03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu
koostamise kohta esitatavad nõuded“;
8.2. Teostada õhukvaliteedi hindamiseks modelleerimine, mis peab vastama
keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“;
8.3. Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus teostades
pinnaseõhust radoonitaseme mõõtmised lähtudes standardist EVS-ISO 11665-11
„Pinnaseõhu kontrollimeetod proovivõtuga sügavusest“;
8.4. Koostada maa-ala dendroloogiline inventeerimine. Lähtuda standardist EVS 939-
3 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“;
8.5. Ülejäänud detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud selguvad
detailplaneeringu koostamise käigus;
8.6. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering
puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
9. RAE VALLA GEOINFOSÜSTEEM
Infot Rae valla detailplaneeringute kohta saab Rae valla geoinfosüsteemist
http://map.rae.ee. Süsteem võimaldab tutvuda ja infot saada kehtivate ja algatatud
detailplaneeringute kohta, tutvuda ja alla laadida detailplaneeringu menetlusdokumentide
ja materjalidega ning saada infot detailplaneeringu menetlusstaadiumi kohta.
10. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS
Käesolevad lähteseisukohad kehtivad kuni 25. mai 2022.
Kui määratud tähtajaks ei ole Rae Vallavalitsusele esitatud vastuvõtmiseks
aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Rae Vallavalitsusel õigus
lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.
Koostas:
Annika Jõgimaa
peaarhitekt