dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. mai 2021
Viit
1.10-17/2021/3361-2
Registreeritud
26. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Eda Paju
Lahendamise tähtaeg
25. juuni 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplan.asice1504 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 26.05.2021 15:57 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Seisukoha küsimine Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ning lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule: järg TereEdastame Teile Rae Vallavalitsuse poolt kirja.LugupidamisegaElin PalumäevastuvõtusekretärRae VallavalitsusTelefon: 605 6750E-mail: [email protected]: www.rae.ee Keskkonnaamet [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 8-8/3062-5 Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ning lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest informeerimine Edastame Teile lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõikest 6 teate Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ning lähteseisukohtade kinnitamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest. Detailplaneering algatati ja KSH jäeti algatamata Rae Vallavalitsuse 25. mai 2021 korraldusega nr 756. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Põldmäe abivallavanem Lisa: Rae Vallavalitsuse 25. mai 2021 korraldus nr 756, pdf-vormingus Koopia: 1. Põhja-Eesti Päästekeskus, [email protected] 2. Terviseamet, [email protected] 3. Transpordiamet, [email protected] 4. Maa-amet, [email protected] 5. AS Eesti Raudtee, [email protected] 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] Pille Vals, 5559 6795 [email protected] Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA E-post [email protected] EE902200001120122757 Registrikood 75026106 Swedbank KORRALDUS Jüri 25. mai 2021 nr 756 Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik Rail Baltic Estonia OÜ on esitanud taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Suudevahe külas asuval Suur-Sõjamäe tn 41 (registriosa 12432902; katastritunnus 65301:001:5406; pindala 117200 m2; sihtotstarve 95% transpordimaa, 5% ärimaa) kinnistul. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneeringu pos. nr 1, moodustatud kinnistule liita osa Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistust ja kavandada moodustatavale krundile Rail Baltic reisirongide hooldedepoo, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 12 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud transpordimaa. Detailplaneeringu: − koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa); − koostaja on Skepast & Puhkim OÜ (aadress Laki põik 2, Tallinn, 12919, Harjumaa). Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus , soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Korralduses ning korralduse lisades 1 ja 2 toodu osas on oma seisukohad andnud Keskkonnaamet, Päästeamet, Transpordiamet ja Terviseamet, kes olid seisukohal, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik. Maa-amet, Eesti Raudtee AS ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei esitanud seisukohti. Arvestades eeltoodut ja lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 30 lõike 1 punktist 4; planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1-4 ja 10, § 125 lõike 1 punktist 1, § 126, § 127 lõigetest 1 ja 2, § 128 lõigetest 1 ja 5-8; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 10, § 33 lõike 2 punktist 4 ja lõigetest 3-6, § 35 lõigetest 3 ja 5-7; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 1; Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsusega nr 14 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Rae Vallavalitsusele“ punktist 1; Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringust; Rae Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneeringust, Rae valla, huvitatud isiku ning detailplaneeringu koostaja vahel sõlmitud ja 18.05.2021 jõustunud lepingust; huvitatud isiku poolt esitatud taotlusest; Rae Vallavalitsuse maa- ja keskkonnakomisjoni ettepanekust ning olles tutvunud korralduse lisaks olevate keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadega, Rae Vallavalitsus annab korralduse: 1. Algatada Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas ligikaudu 12 ha suuruse ala planeerimiseks. 2. Jätta algatamata Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada korralduse lisa 1 peatükis 5 tooduga. 3. Kinnitada Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad kuni xx. mai 2022, vastavalt korralduse lisale 2. 4. Korraldusega on võimalik tutvuda Rae valla kodulehel www.rae.ee ja tööpäevadel Rae Vallavalitsuses aadressil Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa. 5. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rae valla kodulehel. 6. Teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Harju Elu ja Rae Sõnumid ning Keskkonnaametit, Põhja-Eesti Päästekeskust, Transpordiametit, Terviseametit, Maa-ametit, ASi Eesti Raudtee ja teisi valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ning isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada. 7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 8. Korralduse peale võib esitada Rae Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Sarik vallavanem Martin Minn vallasekretär Lisa 1 KINNITATUD Rae Vallavalitsuse 25. mai 2021 korraldusega nr 756 Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1. TAUST Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneeringu pos nr 1, moodustatud kinnistule liita osa Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistust ja kavandada moodustatavale krundile Rail Baltic reisirongide hooldedepoo, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 12 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud transpordimaa. Joonis 1. Detailplaneeringu ala piir (punase raamjoonega) ja kontaktvööndi ala piir (sinise katkendjoonega) Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, tuleb välja selgitada, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. Raudteeseaduse § 3 lõige 2 kohaselt ei kuulu raudteeinfrastruktuuri hulka raudtee, mis asub depoos või tehnohooledpunktis. KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõike 2 punktis 10 nimetatud tegevuse alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma muuhulgas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisel. Reisirongi hooldedepoo on ülaltoodud lõigus samalaadse projekti arendamine. KeHJS § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lõigetes 3 – 6 toodud nõuetest ning Keskkonnaameti kodulehel olevast juhendist1: Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine (Tallinn, 2018). 2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU 2.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest Detailplaneeringu ettepaneku põhiobjektiks on Soodevahe külas asuv Suur-Sõjamäe tn 41 katastriüksus (katastritunnus 65301:001:5406, kasutamise sihtotstarve transpordimaa 95% ja ärimaa 5%). Lisaks kaasatakse detailplaneeringusse osaliselt järgmised katastriüksused: - 11290 Tallinn-Lagedi tee T2 katastriüksus (katastritunnuse 65301:002:1457, sihtotstarve 100% transpordimaa); - 11290 Tallinn-Lagedi tee katastriüksus (katastritunnus 65301:002:0284, sihtotstarve 100% transpordimaa); - Tallinn-Tapa 115-118,2 km katastriüksus (katastritunnus 65301:011:0054, sihtotstarve 100% transpordimaa); - Suur-Sõjamäe tn 37a katastriüksus (katastritunnusega 65301:002:1724, sihtotstarve 70% ärimaa ja 30% tootmismaa). Detailplaneeringu eesmärgiks on liita osa Suur-Sõjamäe tn 37a maaüksusest Suur- Sõjamäe tn 41 maaüksusega ja kavandada moodustatud krundile Rail Baltic reisirongide hooldedepoo. Detailplaneeringuga seatakse ja/või täpsustatakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Põhjast piirneb planeeringuala AS Eesti Raudtee Tallinn-Tapa raudteega ja laadimisplatsidega, lõunast 11290 Tallinn-Lagedi riigimaanteega. Detailplaneering on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. Planeeringu kehtestamiseni võib minna ligikaudu 2 aastat, millele lisandub ehitusprojektide koostamine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Kuivõrd kiiresti arendaja suudab kinnistuid realiseerida, ei ole käesolevalt teada. 1 https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf 2.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Üleriigiline planeering2 „Eesti 2030+“ (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368) näeb ette transpordivõrgu põhistruktuuri, mis kajastub alljärgneval joonisel. Joonis 2. Transpordivõrgu põhistruktuur Eestis aastal 2030. Harju maakonnaplaneering 2030+3 (kehtestatud Rahandusministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) määrab maakonnatähtsusega tehnilise taristu põhimõttelised asukohad, käsitledes liikuvusvajadustega seotud perspektiivseid trassikoridore (maanteed, raudtee, kergliiklusteed), maa-alasid (lennuväljad, sadamad, jäätmete ladestuspaigad) ning tehnorajatiste trassikoridore. Maakonnaplaneering arvestas eraldi protsessidena koostamisel olnud maakonnatasandi joonobjekti teemaplaneeringuga: „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"4 (kehtestatud Riigihalduse ministri 13.02.2018 korraldusega nr 1.1-4/41) määrab detailplaneeringu ala Rail Baltic trassikoridoris. Antud maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (maakonnaplaneeringu KSH) aruanne kiideti heaks Keskkonnaministri 09.08.2017 kirjaga nr 7-12/17/2834-7. Planeeringuga on määratud reisijateveo veeremi hooldedepoo põhimõtteline asukoht Rae vallas Soodevahe külasse, arvestades ligipääsetavust ja kaugust reisiterminalist ning majanduslikku optimaalsust. Hooldedepoo on ette nähtud Rail Baltic 1435 mm rööpmelaiusega liinide reisijateveo veeremite teenindamiseks. 2 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline-planeering 3 https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering 4 https://maakonnaplaneering.ee/127 Joonis 3. Hooldedepoo põhimõtteline asukoht (punane kriipsjoon) Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud transpordimaa. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017-20285 (ÜVK kava) kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks on määratud AS ELVESO. Detailplaneering ei mõjuta ÜVK kava. Vastavalt Rae valla geoinfosüsteemile6 on planeeritaval alal Rae Vallavolikogu 20.11.2018 otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneering. 2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH eelhinnangu koostamise keskseks eesmärgiks on strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Detailplaneeringu tasandit arvestades ei ole see otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab detailplaneeringu menetluse protsess riiklike normatiividega sh Euroopa Liidu normidega, mis tulenevad mh keskkonnakaalutlustest. Lähtuvalt detailplaneeringu sisust ja planeerimisseaduse §is 126 määratud detailplaneeringu ülesannetest, ei oma planeerimisdokument mõju keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. 5 https://www.rae.ee/arengukavad?inheritRedirect=true 6 https://map.rae.ee/gis/apps/sites/#/data/ 2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest. 2.4.1. Geoloogia, maavarad, mullastik ja radoon Geoloogia. Vastavalt Maa-ameti geoloogia rakenduse (1:50000) andmetele (09.03.2021) paikneb vaadeldav ala Harju lavamaal. Aluspõhjas on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Pinnakatteks on madalsooturvas, mis on hästi lagunenud; kuni 30% ulatuses turba mahust on taimeosad visuaalselt eristatavad. Planeeringualal on õhukese pinnakattega alal. Maavarad. Detailplaneeringu alal ei asu maavarade leiukohti. Vastavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetele (09.03.2021) asub planeeringualast ca 0,2 km kaugusel üle raudtee osaliselt kasutusel olev Väo lubjakivi maardla. Planeeritav tegevus ei oma mõju lubjakivi maardlale. Lõuna suunas ca 1 km kaugusel asub kohaliku tähtsusega Rae turbatootmis maardla (registrikaardi nr 280; mäeeraldise kood 242; plokid 1-18), pindalaga 747,37 ha. Maavara on registreeritud aiandusturba, kütte- ja väetusturba eesmärgil kasutamiseks. Planeeritav tegevus ei oma mõju turbamaardlale. Joonis 4. Piirkonnas asuvad maavarad Mullastik. Maa-ameti mullakaardi (09.03.2021) andmete kohaselt on planeeringualal õhukesed paepealsed mullad (Kh''), väga õhukesed paepealsed mullad (Gh"), koreserikas leostunud gleimullad (Gor), leostunud gleimullad (Go), väga õhukesed madalsoomullad (M') ning õhukesed madalsoomullad (M"). Joonis 5. Planeeringualal asuvad mullad Radoon. Lähtuvalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi viidud radoonisisalduse kaardistamisele, kuulub Rae valla põhjaosa (osaliselt Rae, Soodevahe, Ülejõe, Kopli küla ja Lagedi alevik) kõrge radooniriskiga alade loetellu, kus majade siseõhus esineb sageli kõrge radooni kontsentratsioon. Joonis 6. Pinnase radoonisisaldus Rae vallas Planeeritav tegevus ei mõjuta radooni, küll aga mõjutab radoon planeeritavat tegevust. Vastavalt standardile EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus 50 kBq/m³ ning hoonete elu-, puhke-, ja tööruumides peab radoonitase olema alla 300 Bq/m³. Arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ toodud hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetasemega (300 Bq/m³). 2.4.2. Põhja- ja pinnavesi Detailplaneeringuga hõlmatud ala on Maa-ameti kaardirakenduse põhjavee loodusliku kaitstuse kaardi andmete (09.03.2021) kohaselt kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu on edasises planeerimismenetluses vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Joonis 7. Põhjavee kaitstus piirkonnas (kollane – keskmiselt kaitstud põhjaveega ala, heleroosa – nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, tumeroosa - kaitsmata põhjaveega ala). Planeeringualal on Ülem-Devoni veekompleksi, Narva veepideme ja Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleksi lõhelised ja karstunud kivimid veeandvusega 0,1...0,5 ls-1m-1. Nimetatud põhjaveekogum on perioodiks 2015-2021 koostatud Lääne-Eesti veemajanduskava7 kohaselt heas keemilises ja koguselises seisundis. Keskkonnaregistri andmetel ei ole seisuga 09.03.2021 planeeritaval alal registreeritud pinna- ega põhjavee objekte. Lähimad puurkaevud asuvad aadressil: • Suur-Sõjamäe tn 39, mõlema puhul on tegu hüdrogeoloogilise uuringu puurauguga (keskkonnaregistri kood PRK00576578 ja keskkonnaregistri kood PRK00576569). • Suur-Sõjamäe • Suur-Sõjamäe tee 31 a10 (keskkonnaregistri kood PRK0018347). Detailplaneeringu ala ei asu Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse (09.03.2021) kohaselt maaparandussüsteemiga hõlmatud alal. Lähim maaparandusehitise reguleeriv võrk RAE, TTP-504 (maaparandussüsteemi kood 4109300010010) asub ca 1,2 km kaugusel lõuna suunas. 7 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad 8 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1843976922 9 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1060821002 10 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1032958524 Joonis 8. Maaparandussüsteemi asukoht 2.4.3 Heited: müra ja vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi Müra. Rae valla välisõhus leviv müra on kaardistatud 2018. aastal valminud mürakaardi abil. Mürakaart kajastab 2016/2017. aasta olukorda, samuti on koostatud prognooskaart. Mürakaart kajastab riigimaanteedest, raudteest, Tallinna lennujaama lennuliiklusest ja olulisematest mürakaardi koostamisel kaardistatud tootmisettevõtetest tulenevat müra. Detailplaneeringuga hõlmatav ala asub piirkonnas, mis on tugevalt mürast mõjutatud. Liiklusmüra prognoos päevasel ajal on detailplaneeringuga hõlmataval alal 55 – 70 dB. Liiklusmüra prognoos öisel ajal on 50 – 65 dB. Olemasolev lennuliiklusmüra on päevasel ajal kuni 50 dB ja öisel ajal kuni 45 dB. Tööstusmüra kohta andmed puuduvad. Hoonete projekteerimisel peab arvestama EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud nõudeid, et vältida ülaltoodud objektidest tulenevaid võimalike mürahäiringuid. Täpsed tingimused tuleb esitada detailplaneeringus. Vibratsioon. Planeeritav ala külgneb raudteega ning on mõjutatud vibratsioonist. Õhusaaste. Välisõhu seisundit mõjutavad piirkonda jäävad äri- ja tootmisettevõtted, transport jms. Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS)11 kohaselt (09.03.2021) on Keskkonnaamet: 1. Aadressile Suur-Sõjamäe tn 37/39 väljastanud ASile Epler & Lorenz keskkonnakompleksloa registreerimisnumbriga L.KKL.HA-5241512. Keskkonnaamet on algatanud 04.11.2019 kirjaga nr DM-106757-6 aktsiaseltsi Epler & Lorenz keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise. 11 https://kotkas.envir.ee/ 12 https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?1=1&permit_id=107321 2. Aadressile Suur-Sõjamäe tn 35 väljastanud OÜle Letona Properties keskkonnaloa registreerimisnumbriga L.ÕV.HA-19313113. 3. Aadressile Visase tn 5 väljastanud AR AGENTUURI ASile registreeringu nr PHRR/33045314. 4. Aadressile Suur-Sõjamäe tn 31a väljastanud ASile Ragn Sells keskkonnakompleksloa registreerimisnumbriga KKL/32655715. 5. Aadressile Ruunaoja tn 1 väljastanud ASile Baltplast keskkonnaloa registreerimisnumbriga L.ÕV/32078716. Tahked jäätmed. Planeeritaval alal ei asu tahkeid jäätmeid. Keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kohaselt (09.03.2021) on Keskkonnaamet detailplaneeringu lähialas väljastanud jäätmekäitluskohad alljärgnevalt: 1. Aadressile Visase 18, AS Pandipakend (jäätmekäitluskoht JKK3700310)17. 2. Aadressile Suur-Sõjamäe 33, AS Ragn-Sells (jäätmekäitluskoht JKK3700529)18. 3. Aadressile Suur-Sõjamäe 31a, AS Ragn-Sells (jäätmekäitluskoht JKK3700236)19. 4. Aadressile Suur-Sõjamäe 31, AS Ragn-Sells (jäätmekäitluskoht JKK3700085)20. Nõrgvesi. Planeeritaval alal ei ole nõrgvett. 2.4.4. Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik Rohevõrgustik. Detailplaneering ei asu rohevõrgustiku alal. Lähim rohevõrgustiku tuumala jääb planeeringualast ca 800 m kaugusele lõuna suunas (Rae raba). Planeeritav ala ei jää Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ järgi rohevõrgustiku ega ka Rae valla üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Taimestik. Kinnistu reljeef on tasane. Planeeringuala on valdavalt harimata niidumaa, mida katab osaliselt võsa. Võõrliigid. Keskkonnaameti vereva lemmaltsa kaardirakenduse21 andmete kohaselt (09.03.2021) jääb detailplaneeringu kontaktvööndisse võõrliik verev lemmalts (Impatiens glandulifera). Keskkonnaameti peadirektori 01.11.2018 käskkirjaga nr 1-17/18/287 kinnitati Vereva lemmmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava22 (edaspidi ohjamiskava), kus tuuakse välja, et verev lemmmalts on üheaastane taim, mis paljuneb seemnete abil. Taime varred murduvad kergesti ja võivad sobivale niiskele pinnasele sattudes uuesti juurduda. Ühe aasta jooksul on võimalik mitme põlvkonna õitsemine. 13 https://kotkas.envir.ee/registry_emission_source/emission_source_view?registry_code=HEIT0000315 14 https://kotkas.envir.ee/permits/public_view?permit_id=117950 15 https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?1=1&permit_id=108377 16 https://kotkas.envir.ee/permits/public_detail_view?1=1&permit_id=102892 17 https://kotkas.envir.ee/registry_waste_facility/view?facility_id=2680 18 https://kotkas.envir.ee/registry_waste_facility/view?facility_id=3128 19 https://kotkas.envir.ee/registry_waste_facility/view?facility_id=3224 20 https://kotkas.envir.ee/registry_waste_facility/view?facility_id=310 21 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/muud-voor-ja-probleemiliigid/verev- lemmmalts 22 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/voorliigid/2018_verev-lemmmalts_kinnitatud.pdf Joonis 9. Vereva lemmaltsa levik detailplaneeringu kontaktvööndis Arvestades vereva lemmaltsa intensiivset levikut ei ole välistatud antud liigi kasvamine ka detailplaneeringuga hõlmatud alas. Detailplaneeringus näha ette vajadusel meetmed vereva lemmaltsa tõrjumiseks vastavalt ohjamiskavale. Loomastik. Planeeringualal elavad putukad ja looniidule/metsale iseloomulikud väikeliigid (halljänes, rebane jms) ning linnud (metsvint jne). Ulukite (kitsed, põdrad jm) osas andmed puuduvad. 2.4.5. Kaitstavad loodusobjektid, s.h Natura 2000 alad Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Natura 2000 alasid kaitstakse looduskaitseseaduse § 4 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaudu. Keskkonnaregistri ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmete (09.03.2021) kohaselt ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub. Lähim Natura ala, Pirita loodusala (EE0010120) asub planeeritavast alast ca 3,3 km kaugusel kirde suunas. Planeeritav tegevus ei mõjuta Natura 2000 alasid. Lähiümbrusese ei ole registreeritud looduskaitse aluseid liike. Planeeritav tegevus ei mõjuta looduskaitsealasid ega kaitstavaid liike. 2.4.6. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade kogumid: muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhu- ja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel (09.03.2021) ei asu planeeringualal kultuurimälestisi. Joonis 10. Kultuuripärandi paiknemine Lähimad kultuurimälestised on: Planeeringualast ca 260 m kaugusel loode suunas: • Kultusekivi (registrinumber 2616) • Tallinna piirikivi (registrinumber 1241) Planeeringualast ca 270 m kaugusel lõuna suunas: • Kultusekivi (registrinumber 2613) • Kultusekivi (registrinumber 2614) Planeeringualast ca 270 m kaugusel kirde suunas: • Kultusekivi (registrinumber 18871) Planeeritav tegevus ei mõjuta kultuurimälestisi. Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse andmetel (09.03.2021) ei asu planeeritaval alal ega selle lähiümbruses pärandkultuuriobjekte. Planeeritav tegevus ei mõjuta pärandkultuuri objekte. 2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Detailplaneering on aluseks lähiaastate ehitustegevuseks ning keskkonnanõuetega on võimalik arvestada detailplaneeringu koostamise käigus. 3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU JA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA 3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneeringu pos. nr 1, moodustatud kinnistule liita osa Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistust ja kavandada moodustatavale krundile Rail Baltic reisirongide hooldedepoo, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringualal on olemasolevad rajatised lammutatakse. Hetkel teadaolevate andmete põhjal ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist. Planeeringuala piirkonnas on valdavalt äri – ja tootmismaad. Olemasolevad elamumaa sihtotstarbega kinnistud on välja toodud alljärgneval joonisel. Joonis 11. Detailplaneeringu lähialas asuvad elamumaad (märgitud kollasega) Detailplaneeringu alast lõunapool asuv ala on üldplaneeringuga ette nähtud perspektiivse tootmismaana. Detailplaneeringuga elluviidav mõju jaguneb kaheks: ehitusaegne ja kasutusaegne. Ehitustegevuse all tuleb mõista teede, trasside ja hoonete ehitamist ning haljasalade rajamist. Mõju pinnakattele, maavaradele, mullastikule Väljakaevatava pinnase maht ei ole teada, kuid osaliselt on pinnast võimalik taaskasutada samal ja teistel ehitusobjektidel täitepinnasena. Planeeritava ehitustegevuse käigus kasutatakse erinevaid maavarasid nagu liiv, paekivi (killustik), vesi jne. Teede Tehnokeskuse koostatud lõpparuanne23 „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ käsitleb kogu Rail Baltica ehitamiseks vajalike varude kättesaadavust ja ehitusmaterjalide kvaliteeti. Enne ehitustööde algust tuleb viljakas pinnas ehitusalustelt platsidelt koorida ning kasutada seda ala haljastustöödel. Kavandatava ehitustegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine, mille mõju on lokaalne, lühiajaline ja pöördumatu. Pinnasega seotud teemat käsitletakse keskkonnamõju hindamises. Ehitustegevuse käigus püsib pinnase saastumise oht territooriumil kasutatavate kemikaalidega (kütused jms), mille käitlemisel tuleb järgida ohutusnõudeid ning kasutada ainult töökorras seadmeid ja masinaid. Kasutusaegselt ei oma planeeringuga elluviidav tegevus olulist mõju pinnakattele, maavaradele ja mullastikule. Kasutusaegselt võib liiklusest tekkiv saaste ladestuda vahetult teeäärsesse pinnasesse, kuid see ei oma olulist negatiivset mõju mullastikule ega põhjaveele. Maastikus uusi pinnavorme, mis muudaks ka paikkonna maakasutust, ei kavandata. Samuti ei looda tingimusi, mis võiksid põhjustada tuule või vee poolset erosiooni, mis omakorda mõjutaks pinnamoodi ja seeläbi maastikku. Mõju põhja- ja pinnaveele Ehitustegevuse käigus põhja- ega pinnavee võttu ei toimu. Enne kanalisatsioonitrasside valmimist kogutakse töötajate olmega kaasnev reovesi kokku ning antakse üle nõuetele vastavasse purgimiskohta. Reostustundlikkus on suur looduslikult kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavee tõttu. Ehitusaegsed avariid on võimalikud, kuid vähetõenäolised, seega on vähetõenäoline, et saaste jõuab põhjavette. Avariiolukordadega kaasneda võiva põhjaveereostuse tekkimise tõenäosus tuleb viia tegevustoimingutega (juhendamine, hoolsus ehitustöödel jne) miinimumi. Ehitusaegne tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju põhjaveele. Detailplaneeringus peab analüüsima planeeritava tegevuse ehitus- ja kasutusaegsete avariide võimalikkust ning mõju keskkonnale. Veeremidepoosse rajatakse pesula, mille veevõtt ja reovee puhastamise tehnoloogia ei ole käesolevalt teada. Hoonete varustamine veega ning olmereovee ja sademevee kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, mistõttu ei esine täiendavat pinnasereostuse või põhjaveereostuse riski. Ühisveevõrguga liitumisel ei ole oodata joogivee nõuetele mittevastavust või veetarbimisest tulenevat olulist keskkonnamõju. Tekkiv reovesi puhastatakse käitlemisjaamas nõuetekohaselt, sellega ei kaasne reoveega olulist keskkonnamõju planeeritaval alal. Parklate rajamisel ja sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ei kaasne olulist negatiivset mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele, kui arvestatakse ÜVK kavas toodud meetmete ja põhimõtetega. Planeerimise käigus tuleb tähelepanu pöörata ala looduslikult kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveekihi reostumise vältimisele. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Piirkonna kasutamisega ei kaasne eeldatavalt negatiivset mõju põhja- ja pinnaveele. 23 https://rbestonia.ee/dokument/rail-baltica-ehitamiseks-vajalike-ehitusmaavarade-varustuskindluse- uuring/ Mõju heitmetele: müra ja vibratsioon, valgustus, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi Müra. Olemasolevate rajatiste lammutamine tekitab müra. Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra. Ehitusaegne müra võib olla kohati häiriv, kui tehakse mürarikkaid töid. Mürataset mõjutavad mitmed tegurid, näiteks kaugus müraallikast, teiste müraallikate olemasolu, aga ka ilmastikutingimused, pinnavormid, müratõkked jne. Mürataseme langus sõltuvalt müraallikas kaugusest ei ole lineaarne: punktallika helivõimsus (müratase) langeb pöördvõrdeliselt pindala suurenemisega ehk kauguse ruuduga, st kauguse kahekordistumisel müratase langeb 6 dB. Joonis 12. Mürataseme sõltuvus müraallika kaugusest Kuna tegemist on ehitustöödega tuleb lähtuda ehitamisel kehtestatud müra piirväärtustest. Ehitusaegne mõju müratasemele on negatiivne, kuid tegu on lokaalse ja ajutise tegevusega. Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed ehitusetapiks: tööde ajastamine (mürarikkad tööd elamualade lähistel ainult päevasel ajal), korrektne tööde teostamine, masinate ja seadmete korrashoid. Ehitusaegselt vajadusel teostada kontrollmõõtmised ning ette näha täiendavad häiringut vähendavad meetmed. Aruandes on välja toodud, et meetmed on summaarselt suure tõhususega. Detailplaneeringu elluviimise tulemusel suureneb liikluskoormus ning seeläbi mõjutatakse liikluskorraldust. Hooldedepoo töö ajal on tõenäolised suurem müratase ning õhusaastatus. Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon, soojuspumbad jms), veeremi remonttöödest, veeremist jne. Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed projekteerimisetapil: müratõkkebarjäärid, muldvallid, haljastuslahendused, kiiruspiirang kaubarongidele, raudteetehnilised lahendused (elastsed rööpakinnitused, mürasummutusmatid, regulaarsed hooldustööd, rööpa sileduse tagamine), hoonete heliisolatsiooni parandamine või lokaalsete müratõkete rajamine vahetult müratundlike alade lähistel. Aruandes on välja toodud, et meetmed on summaarselt suure tõhususega. Piirkonna kasutamisel tekkiv müratase võib olla mõõdukalt negatiivne. Vibratsioon. Ehitustöödest põhjustatud vibratsiooni võivad tingida eelkõige aluspinnase tihendamine jms. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooninormid hoonetele (vibratsioon, mis hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav. Elamuehituse mõju vibratsioonile võib olla ajutiselt nõrgalt negatiivne. Tegu on lokaalse ja ajutise mõjuga. Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed ehitusetapiks: tööde ajastamine (vibratsioonirikkad tööd ainult päevasel ajal), korrektne tööde teostamine, masinate ja seadmete korrashoid. Ehitusaegselt vajadusel teostada kontrollmõõtmised ning ette näha täiendavad häiringut vähendavad meetmed (nt vibratsiooni tõkestavad matid). Aruandes on välja toodud, et meetmed on tõhusad. Raudtee hooldedepoo kasutamisega võib kaasneda vibratsiooniteket. Vähesel määral võib vibratsiooni tekitada ehitusaegne autotransport, kuid selle mõju on minimaalne ja ajutine. Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed projekteerimisetapiks. Vibratsiooni tekke vähendamine rööbastee tehnoloogiliste lahendustega (massiivne ja elastne tugistruktuur, siledad kontaktpinnad, vibratsioonitõkkematid ja muud vibratsiooni isoleerivad lahendused, elastsed kinnitused, ballastmatid), rööpa hooldus sileduse tagamiseks, vajadusel lähimate hoonete välispiirete konstruktsiooni tugevdamine, kriitilistes punktides sõidukiiruse piiramine. Aruandes on välja toodud, et meetmed on suure tõhususega. Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed kasutusetapiks: Vajalik on veeremi regulaarne kontroll vibratsiooni aspektist. Opereerimisperioodil vajadusel teostada vibratsiooni kontrollmõõtmised ning hinnata kavandatud meetmete piisavust. Vajadusel täiendavad kiiruspiirangud eriti tundlikes piirkondades. Aruandes on välja toodud, et meetmed on tõhusad. Ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi. Valgustus. Ehitustööde käigus võib toimuda ehitusobjekti valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga võib valgustusest tulenev mõju olla negatiivne, kuid see on lokaalne ja ajutine. Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed ehitusetapiks: vältida tuleb ehitusaegset valgusreostust, töömaa valgustamine peab olema optimaalne vältides hajusvalgust. Aruandes on välja toodud, et meetmed on keskmise tõhususega. Maa-ala valgustamisega võib kaasneda kahepidine mõju: positiivne sotsiaalne mõju (turvalisuse ja turvatunde kasv) ning negatiivne keskkonnamõju (valgusreostus). Kinnistutele rajatava hooneümbruse valgus(reostus) võib suureneda ja osutuda mõningal määral häirivaks. Kasutusaegne valgustatus on reeglina tavapärane, kuid vajab detailplaneeringu koostamise käigus analüüsimist ning vajadusel tuleb ette näha vastavad leevendusmeetmed. Maakonnaplaneeringu KSH aruandes välja toodud meetmed projekteerimisetapiks: Leevendavateks meetmeteks on barjäärid (mürabarjäärid, pinnasebarjäärid, kulisshaljastus). Aruandes on välja toodud, et meetmed on tõhusad. Piirkonna valgustusega võib eeldatavalt kaasneda nõrk positiivne mõju ning nõrk negatiivne mõju. Õhusaaste. Ehitustegevuse käigus (sh lammutustööd) tekib saasteaineid õhku (tahked osakesed, CO, NOx jne). Erinevatel kütustel töötavad ehitusseadmed ja asfalteerimine võivad tekitada lõhna. Ehitustööde käigus ei ole ette näha kiirgust. Eeldatavasti ei ole ehitustegevusest tulenev õhusaaste oluline, kuid kõige häirivam võib olla tahkete osakeste (tolm) heide. Detailplaneeringus tuleb esitada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Tegevusega ei tohi ületada õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Piirkonna ehitamise käigus võib tekkida mõningane negatiivne mõju tahkete osakeste (tolm) osas, mis on ajutine ja lokaalne. Kasutusaegne mõju välisõhule tuleneb suuresti transpordist ja vähesel määral paiksetest saasteallikatest (küttekolded jms). Liiklusest pärinevate saasteainete levik välisõhus on reeglina kontsentreeritud tee vahetusse lähedusse. Saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub tee-alaga ning selle vahetu ümbrusega, ka suure liikluskoormusega tänavate ääres küündib normväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. See on eelkõige tingitud heitgaaside väljalaskeavade madalast kõrgusest maapinna suhtes. Edasi toimub saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) välisõhus, mistõttu kontsentratsioonid näiteks 20-30 m kaugusel teest on juba tagasihoidlikud, saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Kasutusaegselt suureneb transpordist ja ettevõtte tegevusest tulenev õhusaaste. Praeguses etapis ei ole teada küttesüsteemi lahendus, vältida tuleks fossiilsete kütuste kasutamist. Õhukvaliteedi hindamiseks tuleb teostada modelleerimine, mis peab vastama keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“. Roheala planeerimisel on välisõhu kvaliteedile pigem positiivne mõju – taimestik panustab õhu puhastamisse ning võimaldab moodustada puhveralasid välisõhu saasteallikate ja tundlike alade (elamualade) vahele. Piirkonna kasutamisega kaasneb neutraalne mõju. Tahked jäätmed. Ehitustegevuse käigus (sh lammutamine) tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Nii detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Rae valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused. Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Elamupiirkonna ehitamise ja kasutusaegne tekkiv mõju jäätmetele on neutraalne. Mõju rohevõrgustikule, taimestikule ja loomastikule Rohevõrgustik. Ülemuslike strateegiliste dokumentide kohaselt ei jää planeeringualale rohevõrgustiku elemente. Seega mõju rohevõrgustikule puudub. Taimestik. Mõju taimestikule avaldub peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik ehitada uusi hooneid, parkimisplatse, teid, trasse jne, millega kaasneb taimkatte eemaldamine. Teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede kasvukohti. Mõju olemasolevale taimestikule on lokaalselt pöördumatu ja negatiivne. Kasutusaegselt haljastatakse krundid, detailplaneeringus nähakse ette minimaalne kõrghaljastus. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada Rae valla üldplaneeringust tulenevatest nõuetest kinnistu haljastusprotsendi ning kõrghaljastuse osakaalu suhtes. Üksikkruntidel säilitatud/rajatud haljastus saab pakkuda eluruumi taime- ja loomaliikidele ning säästa ökoloogilist mitmekesisust. Samuti tõstavad haljasalad elukeskkonna üldist esteetilist väärtust - maastikupildi ilmestamine ja mitmekesistamine, inimeste heaolu parandamine. Kasutusaegselt uue haljastuse rajamisel on lokaalne, püsiv ja positiivne mõju. Loomastik. Planeeringualal puuduvad hoonete alla jääval osal elustiku jaoks olulised elupaigad või toitumisalad. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, s.h Natura 2000 aladele Planeeritava ala vahetusläheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Ehitusaegne tegevus (sh materjalide vedu) ei mõjuta eemalolevaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Ehitus- ja kasutusaegne tegevus ei mõjuta eemalolevaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Mõju muinsus- ja miljööväärtustele. Väärtuslikele maastikele, pärandkooslustele Detailplaneeringu alal ei ole väärtuslikke maastike, pärandkooslusi ega miljööväärtusi, seega ehitus- ja kasutusaegne tegevus ülaltoodud väärtusi ei mõjuta. Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. 3.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, s.h õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks - ehitamisega (teede-, hoonete-, trasside ehitamine) ja kasutamisega seotud mõjudeks. Arvestades planeeritavat ala ümbritseva ala kasutust, ei too detailplaneeringu elluviimine kaasa olulisi mõjusid. Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa täielikult välistada avariiolukordasid. Võimalikud avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked, inimlik hooletus jms) ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete näol). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Kasutamisaegselt võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra- ja valgusreostust. 3.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, s.h geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Kõige suurema ruumilise ulatusega on ehitusaegsed mõjud müra ja õhusaaste osas. Müra ja õhusaaste võivad hinnanguliselt kanduda soodsate tingimuste puhul kuni 500 m kaugusele (sõltuvad tuule suunast, tugevusest, õhurõhust jne). 3.4. Eeldatavalt mõjutava ala väärtus ja tundlikkus, s.h looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Arendustegevuse tulemusena muutub olemasolev maakasutus. Planeeringualal ei paikne maardlaid ega looduskaitselisi objekte. Planeeringuala ei asu kultuurimälestisi. Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud pinnast (sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne. 3.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (09.03.2021) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, mistõttu mõju neile puudub. 3.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (09.03.2021) ei paikne planeeringualal Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub. 4. KeHJS § 33 LÕIKES 6 NIMETATUD ASUTUSTE SEISUKOHAD Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu koos lisadega saadeti seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Päästeametile, Transpordiametile, Terviseametile, Maa-ametile, ASile Eesti Raudtee ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Keskkonnaamet märgib oma 15.03.2021 kirjas nr 6-5/21/5292-2, et Keskkonnaamet on tutvunud esitatud korralduse eelnõuga. Lähtudes algatatava detailplaneeringu eesmärgist, kavandatava tegevuse asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal, et algatatava detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jääva osas. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringumenetluse käigus planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel. Päästeamet märgib oma 19.03.2021 kirjas nr 7.2-3.1/2054-2, et ettepanekud ja seisukohad antud eelnõu kohta puuduvad. Transpordiamet märgib oma 23.03.2021 e-kirjas, et planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu osas vastuväited puuduvad. Ala asub Tallinna lennuvälja lähiümbruse piirangupindade all ja kaitsevööndis ning jääb riigitee 11290 teekaitsevööndis. Terviseamet märgib oma 22.03.2021 kirjas nr 9.3-4/21/3335-2, et Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning KSH algatamata jätmise eelnõuga ega esita KSH algatamata jätmise osas vastuväiteid. Maa-amet ei esitanud seisukohta. AS Eesti Raudtee ei esitanud seisukohta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei esitanud seisukohta. 5. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE, PROJEKTEERIMISE JA EHITUSTEGEVUSE KÄIGUS VAJALIKUD KESKKONNAKAITSELISED TEGEVUSED 5.1. Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ning nende vältimise meetmed ja nende esinemise korral käitumise reeglid; 5.2. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded, sh tuleb esitada ehitusprojekti järgmised nõuded: 5.2.1. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud; 5.2.2. Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on oluline, et need oleks paigutatud selliselt, et need ei häiriks elamu- ja sotsiaalobjekte; 5.2.3. Esitada vastavalt „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“ § 28 lg 3 punktides 1-4 nõutud informatsioon; 5.2.4. Pidada kinni „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 4 „Heakorra- ja haljastusnõuded ehitamisel“ esitatud nõuetest; 5.2.5. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud III kategooria tööstusmüra normtaset. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse samuti asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd on lubatud teha tööpäevadel kella 07.00-19.00; 5.3. Näha ette meetmed müra tõkestamiseks. Täpsemate meetmete välja selgitamiseks on vajalik läbi viia mürauuring, mille koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Täiendavalt tuleb mürauuringu raames hinnata ka lähedalasuvatelt tootmisaladelt tulenevat tootmistegevuse müra. Tööstusest lähtuvad müratasemed ei tohi läheduses asuvatel elamualadel ületada keskkonnaministri määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud tööstusmüra normtaset. Arvestada Rae valla üldplaneeringuga, mille järgi on ala juhtotstarve perspektiivne tootmismaa, seetõttu rakendub alale keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud III kategooria tööstus- ja liiklusmüra piirväärtus. Tagada, et liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud piirväärtusi; 5.4. Hoonete projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist EVS 842 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“; 5.5. Teostada õhukvaliteedi hindamiseks modelleerimine, mis peab vastama keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“. Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ nõuetele; 5.6. Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele. Analüüsida detailplaneeringuala kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ja EVS- EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega; 5.7. Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus teostades pinnaseõhust radoonitaseme mõõtmised lähtudes standardist EVS-ISO 11665-11 „Pinnaseõhu kontrollimeetod proovivõtuga sügavusest“. Vajadusel tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumides, rakendades vastavaid kehtiva standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid. Arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ toodud hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetasemega (300 Bq/m³). 5.8. Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna planeeritav ala paikneb kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017-2028 peatükk 10.4 „Sademevee käitluse põhiprintsiibid“. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; 5.9. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine kruntidelt eesvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda standardist EVS 843 „Linnatänavad“; 5.10. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteinerile ja selle asukohale; 5.11. Minimaalselt 10% krundi pinnast peab moodustama haljasala. Krundi iga 1000 m² kohta näha ette vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Maantee poole näha ette puudeallee. 5.12. Analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest; 5.14. Raietegevuse teostamisel arvestada raierahu perioodiga (15.03 – 31.07); 5.15. Koostada maa-ala dendroloogiline inventeerimine. Lähtuda standardist EVS 939- 3 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“; 5.16. Arvestada maakonnaplaneeringu KSH aruandes toodud leevendusmeetmetega projekteerimise-, ehitamise- ja kasutamisetapis; 5.17. Detailplaneeringus näha ette vajadusel meetmed vereva lemmaltsa tõrjumiseks vastavalt ohjamiskavale. 5.18. Arvestada Transpordiameti 12.04.2021 kirjas nr 7.1-2/21/6220-2 toodud tingimustega. LÕPPJÄRELDUS Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (s.h pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ei ole teadaoleva info põhjal oluline ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osas. Rae Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt ja käesoleva lisa 1 peatükis 5 toodu osas detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitustegevuse käigus. Koostas: Pille Vals planeeringute spetsialist Lisa 2 KINNITATUD Rae Vallavalitsuse 25. mai 2021 korraldusega nr 756 LÄHTESEISUKOHAD Soodevahe küla Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks 1. ÜLDOSA Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneeringu pos. nr 1, moodustatud kinnistule liita osa Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistust ja kavandada moodustatavale krundile Rail Baltic reisirongide hooldedepoo, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 12 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud transpordimaa. 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. ASUKOHT, MAAOMAND 2.1.1. Planeeritav ala asub Rae vallas Soodevahe külas. Planeeringuala piirneb põhjast Eesti Raudtee depoo ja laadimisplatsidega (Betooni põik 20 // Varivere tee 10 // Tallinn- Tapa 115-118,2 km; katastritunnus 65301:011:0054), lõunast 11290 Tallinn-Lagedi riigimaanteega (katastritunnus 65301:002:0284; Tallinn-Lagedi tee T2, katastritunnus 65301:002:1457), läänest Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistu (katastritunnus 65301:002:1724, sihtotstarve äri- ja tootmismaa), Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistu (katastritunnus 65301:002:0710, sihtotstarve toomismaa) jaTallinna linna piiriga ning idast reformimata riigimaaga (katastritunnus 65301:001:5649, sihtotstarve sihtotstarbetamaa). Ligipääs planeeritavale alale on planeeritud olemasolevalt mahasõidult Tallinn-Lagedi riigimaanteelt. 2.1.2. Planeeritava ala moodustab: • Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu, registriosa 12432902, katastritunnus 65301:001:5406, pindala 117200 m2, sihtotstarve 95% transpordimaa 5% ärimaa, kinnistu omanik Eesti Vabariik, valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • osaliselt Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistu, registriosa 14097702, katastritunnus 65301:002:1724, pindala 34700 m2, sihtotstarve 70% ärimaa 30% tootmismaa, kinnistu omanik Aktsiaselts Pakendikeskus. 2.1.3. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. 2.1.4. Planeeringuala suurus on ligikaudu 12 ha. 2.2. HOONESTUS JA HALJASTUS Ehitisregistri andmetel paikneb Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistul reovee pumpla, ehitisregistri kood 221320514. Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistul planeeritaval alal paikneb ehitisregistri andmetel sademevee kraav, ehitisregistri kood 221320505. Planeeritava ala moodustab lage rohumaa, mis on kohati võsastunud. 2.3. TEHNOVÕRGUD JA PIIRANGUD Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: • Lennuvälja kaitsevöönd • Riigimaantee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 30 m; • Raudtee kaitsevöönd; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd; • Elektrimaakaabelliin, tunnusega KKL45790009; • Elektrimaakaabelliin, tunnusega KKL45773617; • Sideehitis maismaal, tunnusega 158667971; • Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. 3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS 3.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID 1. Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering; 2. Rae Vallavolikogu 20.06.2017 otsusega nr 203 kehtestatud Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2028; 3. Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”; 4. Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“; 5. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; 6. Rae Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 61 kehtestatud Soodevahe küla Laanemäe ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneering; 5. Katastriüksuse plaan. 3.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 koos tehnovõrkudega ja kinnistute piiridega, sh naaberkinnistute piirid ja aadressid. Geodeetiline alusplaan tuleb digitaalselt esitada Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil https://iseteenindus.rae.ee/. 4. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS 4.1. ÜLDNÕUDED 4.1.1. Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1:500 või M 1:1000. Planeeringus määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad, hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs ja tehnovõrgud. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul. 4.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas. 4.1.3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, Rae valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga saab tutvuda Rae Vallavalitsuses Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa või Rae valla veebilehel www.rae.ee. Detailplaneeringutega on võimalik tutvuda Rae valla GIS- süsteemi planeeringute rakenduses http://map.rae.ee. 4.1.4. Detailplaneeringu koosseisus esitada planeeringu elluviimise tegevuskava ja planeeringu elluviimiseks vajalikud kokkulepped. 4.2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS 4.2.1. Kavandatavale krundile määrata sihtotstarve 95% transpordimaa ja 5% ärimaa. 4.2.2. Planeeritavale alale lubatud ehitada kuni 5 hoonet. Krundi täisehituse protsent on kuni 60. Planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus on 16m. Hoonete katusekalle on lubatud 0 - 20°. Määrata hoonete ±0.00. 4.2.3. Hoonestustingimuste väljatöötamisel tuleb arvestada kontaktvööndis üldiselt väljakujunenud hoonestuslaadiga. Arvestada olemasoleva ja planeeritud hoonestusega. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ning liigendatud fassaadi. Maantee poolne fassaad tuleb planeerida esinduslikum. Plekki tohib kasutada 50% fassaadipinnast. Fassaadidel ette näha vähemalt kahe erineva fassaadi põhimaterjali kasutamine, et ei tekiks monotoonseid suuri fassaadipindasid. Fassaad peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Hoonete valdav tonaalsus tume. Imiteerivate materjalide kasutamine ei ole lubatud. Lubatud ei ole profiilplekk (v.a valtsplekk), palk ja plastmaterjalid. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall). 4.2.4. Planeeritaval krundil määrata ehitisealune pind ja täisehitus, hoonete arhitektuursed parameetrid ja kujundusprintsiibid (korruselisus, maksimaalne kõrgus, välisviimistlus). Määrata ehitusjoon maantee poolsele küljele. 4.2.5. Näidata ära võimalikud/soovitavad hoonete asukohad. 4.2.5. Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga. 4.3 HALJASTUS JA HEAKORD 4.3.1. Minimaalselt 10% krundi pinnast peab moodustama haljasala. Krundi iga 1000 m² kohta näha ette vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Maantee poole näha ette puudeallee. 4.3.2. Piirded ei ole kohustuslikud. Piirete rajamisel kavandada võrkaed kõrgusega kuni 2 m. Piirded ei tohi avaneda tänava poole. 4.3.3. Lahendada heakorrastus ja prügi kogumine. 4.4. TEED 4.4.1. Juurdepääs detailplaneeringualale lahendada Tallinn-Lagedi riigimaanteelt. 4.4.2. Krundi sisene tee planeerida asfaltkattega, lähtetasemeks “hea tase” või sillutiskivi kattega. 4.4.3. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv. Parkimine lahendada krundi siseselt. Parkimiskohad planeerida vastavalt kehtivatele normidele (EVS 843:2016). Lahendada sõidukite ja jalgrataste parkimine. 4.4.4. Kanda joonisele nähtavuskolmnurgad. 4.5. TEHNOVÕRGUD 4.5.1. Lahendada tehnovarustus planeeritaval maa-alal ühisvõrkude baasil. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud detailplaneeringu joonist M 1:500 või 1:1000. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks servituudid või kitsendused. Planeeringuala peab haarama kogu võrguühenduse. Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt vastavalt nende vahelisele lepingule. 4.5.2. Tehnovõrgud vee ja kanalisatsiooni osas lahendada ühisvõrkude baasil. Tehniliste tingimuste osas pöörduda AS-i ELVESO poole. 4.5.3. Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele. Elektriliinide ümbertõstmiseks taotleda võrguvaldajatelt tehnilised tingimused. 4.5.4. Sidevarustus lahendada vastavalt sideteenusepakkuja tehnilistele tingimustele. 4.5.5. Kavandatavate hoonete soojavarustus lahendada vastavalt tellija soovidele. 4.5.6. Lahendada tuleb vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaažvee kõrvaldus kruntidelt eelvooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Täiendavate sade- ja drenaažvee ärajuhtimise lahenduse tehniliste tingimuste osas pöörduda AS-i ELVESO poole. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine. 4.5.7. Lahendada tuletõrje veevarustus. 5. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 5.1. Detailplaneeringu peab heaks kiitma erinevates etappides Rae Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorralduskomisjon. 5.2. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasja ja naaberkinnisasja omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega. Peale selle on detailplaneeringu lahendus vajalik kooskõlastada järgmiste ametkondadega: • Põhja-Eesti Päästekeskus; • Transpordiamet; • Terviseameti; • Maa-amet; • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • AS Eesti Raudtee. 5.3. Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta ja tehnovõrkude valdajate kooskõlastused lisada detailplaneeringule tabeli kujul. 6. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS 6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses sätestatud mahus juhindudes teistest seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Detailplaneeringu üldosas anda planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus kontaktvööndiga, seletuskirja alapunktides vastavate lahenduste põhjendus. Kirjeldada, milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava. 6.2. Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute lahendustega, tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast situatsioonist, põhijoonis, tehnovõrkude plaan M 1:500 või 1:1000, illustreeriv joonis, teede lõiked, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja eesvooluni. 6.3. Detailplaneering esitada Rae Vallavalitsusele 3 eksemplaris köidetult paberkandjal ja digitaalselt andmekandjal ühes eksemplaris joonised .dwg- ja .pdf-formaadis, seletuskiri .doc- ja .pdf-formaadis. Lisaks esitada ühes eksemplaris värviline detailplaneeringu põhijoonis avalikustamise läbiviimiseks. 6.4. Põhijoonisest esitada lisaks AutoCad2010 .dwg fail, kus sidusa joonega on ära toodud 4 kihti: planeeringuala; kinnistupiir; ehitusala; hoone. Kihtide nimetamisel tuleb kasutada ainult tähtühendeid, mitte numbreid. 6.5. Kõik esitatavad AutoCad2010 .dwg failid peavad olema kahemõõtmelised ja Eesti Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. Sidusaid objekte kujutav geomeetria peab olema ka digitaalses esitluses sidus (hoone peab olema kinnine kontuur, planeeritud trass peab kaevust kaevuni olema sidus). 6.6. Detailplaneering tuleb enne kehtestamist sisestada heaks kiitmiseks Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil: https://iseteenindus.rae.ee/. 6.7. Detailplaneeringu planID on 1137. 7. PLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA 7.1. Detailplaneeringu algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu; 7.2. planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine: kuus kuud; 7.3. planeeringu kooskõlastamine: kuus kuud; 7.4. planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu; 7.5. planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: üks kuni kolm kuud; 7.6. planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: üks kuu. 8. PLANEERINGU KOOSTAMSEKS VAJALIKUD UURINGUD ja KAASATAVAD ISIKUD 8.1. Teostada mürauuring, mille koostamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“; 8.2. Teostada õhukvaliteedi hindamiseks modelleerimine, mis peab vastama keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“; 8.3. Välja selgitada radooniohje meetmete rakendamise vajadus teostades pinnaseõhust radoonitaseme mõõtmised lähtudes standardist EVS-ISO 11665-11 „Pinnaseõhu kontrollimeetod proovivõtuga sügavusest“; 8.4. Koostada maa-ala dendroloogiline inventeerimine. Lähtuda standardist EVS 939- 3 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“; 8.5. Ülejäänud detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud selguvad detailplaneeringu koostamise käigus; 8.6. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 9. RAE VALLA GEOINFOSÜSTEEM Infot Rae valla detailplaneeringute kohta saab Rae valla geoinfosüsteemist http://map.rae.ee. Süsteem võimaldab tutvuda ja infot saada kehtivate ja algatatud detailplaneeringute kohta, tutvuda ja alla laadida detailplaneeringu menetlusdokumentide ja materjalidega ning saada infot detailplaneeringu menetlusstaadiumi kohta. 10. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS Käesolevad lähteseisukohad kehtivad kuni 25. mai 2022. Kui määratud tähtajaks ei ole Rae Vallavalitsusele esitatud vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Rae Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Annika Jõgimaa peaarhitekt
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel