dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Diislikütuse aktsiisist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. mai 2021
Viit
1.1-16/21-0021/3349-1
Registreeritud
26. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0021
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎5-12401-2 25.05.2021 Väljaminev kiri.asice575 KB

Sisu (failidest)

Teie 26.03.2021 MTÜ Eesti Õliühing Meie 25.05.2021 nr 5-1/2401-2 [email protected] Diislikütuse aktsiisist Austatud härra Raamat Eelmisel aastal globaalse tervishoiukriisi põhjustanud COVID-19 viiruse levik tõi kaasa liikumispiirangute kehtestamise paljudes Euroopa Liidu riikides. Vaatamata ülimadalale toornafta hinnale vähenes naftatarbimine ülemaailmselt ca 30%. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega muutis eelmine valitsus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS). ATKEASe muutmisega vähendati ajavahemikuks 1. mai 2020–30. aprill 2022. a elektri- ja kütuseaktsiise. Muudatuse eesmärgiks oli leevendada kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. Aktsiisilangetused olid kavandatud ajutisena ning ei kütusemüüjad ega tarbijad saanud eeldada vähendatud aktsiisimäärade püsimajäämist. Diislikütuse aktsiisimäär Eestis langetati ajutiselt tasemele 372 eurot 1000 liitri kohta. Pärast diislikütuse aktsiisimäära langetamist eelmisel aastal suurenesid maist detsembrini deklareeritud kogused võrreldes 2019. aastaga 11,3%, mis vastab 56 mln liitrile (esimese nelja kuu koguste vähenemine oli 17%). Kasv tulenes eelkõige transpordisektori suurenenud tankimisest Eestis. Piiriäärsete maakondade jaemüügi kogused viitasid ka muutusele eratarbijate tankimises, kes varasemalt tankisid näiteks Valkas. Kõikide tegurite koosmõjul suurenes 2020. aastal tankimine 63 mln liitrit ning aktsiisilaekumine vähenes 36 mln eurot. Selleks, et aktsiisilangetus oleks olnud kütuseaktsiisi laekumist arvestades eelarveneutraalne, oleks riigisisene tankimine pidanud kasvama 8 kuu jooksul üle 30% ehk 154 mln liitrit. Järgneval joonisel on toodud diagramm kütuseaktsiisi laekumise kohta. Diislikütuse aktsiisilangetus ja eriolukord vähendasid aktsiisilaekumist. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Joonis nr 1. Kütuseaktsiisi laekumine aastatel 2006–2020 (mln €), prognoos 2021. a kohta1 573 Mln € 600 535 543 506 503 500 470 444 394 406 383 400 343 359 331 290 295 300 241 200 100 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021* Diisel (s.h.eriotstarbeline) Muud Bensiin Hinnanguliselt vähenes Eesti ettevõtjate piiriülene diislikütuse tankimine (eelkõige Lätis ja Leedus) 40 mln liitri võrra, mis toodi eelmisel aastal Eestisse tagasi. Piirikaubanduse vähenemisse panustasid transpordiettevõtete kõrval ka eratarbijad, kes moodustavad piirikaubandusest umbes veerandi. 2020. aasta kokkuvõttes langes diislikütuse hind Eestis ca 17%, mille põhjustasid nii aktsiisimäära vähendamine kui nafta maailmaturu hinna langus. Otseselt vähendas aktsiisi langetamine diislikütuse liitri hinda 14,5 eurosendi võrra. Aktsiisimäära langetus pehmendas kriisist tulenevaid negatiivseid mõjusid. Ilma aktsiisimäära langetuseta oleksid kogused võrreldes 2019. aastaga jäänud madalamaks. Käesolevaks aastaks ootame, et Eestis tangitakse diislikütust täiendavalt 15–20 mln liitri võrra rohkem. Sellega seoses hindame, et piirikaubandus Läti ja Leeduga jääb marginaalseks. Käesoleva aasta koguste kasvu pidurdab nafta maailmaturu hinnatõus, kuid see mõjutab eelkõige eratarbijaid. Kaubaveod sellest tulenevalt palju ei muutu, kuna maailmaturu hinnad mõjutavad kõikide selliste riikide diislikütuse hindasid, millega Eesti konkureerib. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära langetati ajavahemikuks 1. mai 2020–30. aprill 2022. a tasemele 100 € 1000 liitri kohta. Ajutiselt lubatakse perioodil 1.07.2020–30.04.2022 põlevkivitööstuses põlevkivi kaevandamiseks ja transpordiks kaevanduste territooriumidel kasutada eriotstarbelist diislikütust. Eriotstarbelise diislikütuse lubatud kasutusala laiendamine muudesse valdkondadesse, sealhulgas ehitussektorile pole kavas. Oma kirjas hindab Eesti Õliühing, et Eestil on sobiva logistilise positsiooni tõttu võimalik saavutada täiendav arvestatav tankimismaht välismaiste transiitvedajate arvel. Kirjutate, et täiendavalt on võimalik aktsiisitulu teenida realistlikult vähemalt 75 miljoni liitri diislikütuse müümisest välismaisele vedajale. Palume selle arvutuse eeldusi täiendavalt selgitada. Juhime tähelepanu, et vaatamata Eesti aktsiisimäärale, mis on Leeduga samal tasemel (Leedus on aktsiisimäär 372 € 1000 l kohta) ja madalam kui Lätis (Lätis on aktsiisimäär 414 € 1000 l kohta), on suure osa aastast eeskätt talveperioodil diislikütuse jaemüügihind Eestis kõrgem (vt joonis nr 2). Seda peamiselt biolisandi nõude erineva rakendamise tõttu. Eriti märkimisväärne on vahe Leeduga, kus asub nafta rafineerimistehas. See tähendab, et Leedu kütusemüüjad saavad võrreldes Eestiga kokku hoida olulise osa kütuse transpordikuludest. 1 2019. ja 2020. aasta laekumist on korrigeeritud 65,4 mln euroga, mis olid varude maksumus. 2 Joonis nr 2. Diislikütuse hind ajutiselt vähendatud aktsiisimääraga perioodil liitri hind € 1,300 1,294 1,260 1,233 1,220 1,180 1,174 1,140 1,124 1,100 1,085 1,060 1,020 0,997 0,980 0,940 0,938 0,900 0,903 mai.20 juuni.20 juuli.20 aug.20 sept.20 okt.20 nov.20 dets.20 jaan.21 veebr.21 märts.21 EE LV LT EL Realistlikult võiks Eestis tankida need transiitvedajad, kes saabuvad Mandri-Euroopast ja liiguvad Eestist edasi Soome või Rootsi. Juhul kui nende veoteekonnal on mõni riik, kus tankida on odavam kui Eestis, siis tangitakse seal ning Eestis tangitakse vaid see osa kütusest, mis veel paaki mahub. Kui Leedust Eestisse liikudes kulutatakse Läti läbimisega ca 100 liitrit kütust, siis tangitakse Eestis üksnes 100 liitrit veoki kohta, mitte 1200 liitrit, mis võib olla veoki standardpaagi kogumaht. Seda eeldusel, et Eestis on diislikütuse jaehind odavam kui Soomes või Rootsis. Samas Venemaale suunduva transiidi käitumises ei ole muudatusi ette näha, sest seal müüdava kütuse hind on ja jääb ka tulevikus oluliselt madalamaks. 2021. a 5. aprilli seisuga maksis Vene Föderatsiooni tanklates diislikütus ca 54 eurosenti liiter. Kirjutate, et „kuigi suur osa kodumaiste veoettevõtete tankimisest on Eestisse tagasi tulnud, on siiski veel potentsiaali siseriiklikku tankimist selles sihtgrupis suurendada.“ Palume Eesti Õliühingul täiendatavalt selgitada, mis täpselt motiveerib Eesti vedajaid senisest veelgi suuremal määral loobuma tankimisest välisriikides. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Sama: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit; Eesti Ehitusettevõtjate Liit Koopia: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; Riigikogu rahanduskomisjon; Riigikogu majanduskomisjon. Lauri Lelumees, [email protected], 611 3059 Merliin Laos, [email protected], 6113115 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel