Teie 26.03.2021
MTÜ Eesti Õliühing Meie 25.05.2021 nr 5-1/2401-2
[email protected]
Diislikütuse aktsiisist
Austatud härra Raamat
Eelmisel aastal globaalse tervishoiukriisi põhjustanud COVID-19 viiruse levik tõi kaasa
liikumispiirangute kehtestamise paljudes Euroopa Liidu riikides. Vaatamata ülimadalale
toornafta hinnale vähenes naftatarbimine ülemaailmselt ca 30%.
Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega muutis
eelmine valitsus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS). ATKEASe
muutmisega vähendati ajavahemikuks 1. mai 2020–30. aprill 2022. a elektri- ja kütuseaktsiise.
Muudatuse eesmärgiks oli leevendada kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada
majanduslikku toimetulekut. Aktsiisilangetused olid kavandatud ajutisena ning ei
kütusemüüjad ega tarbijad saanud eeldada vähendatud aktsiisimäärade püsimajäämist.
Diislikütuse aktsiisimäär Eestis langetati ajutiselt tasemele 372 eurot 1000 liitri kohta. Pärast
diislikütuse aktsiisimäära langetamist eelmisel aastal suurenesid maist detsembrini
deklareeritud kogused võrreldes 2019. aastaga 11,3%, mis vastab 56 mln liitrile (esimese nelja
kuu koguste vähenemine oli 17%). Kasv tulenes eelkõige transpordisektori suurenenud
tankimisest Eestis. Piiriäärsete maakondade jaemüügi kogused viitasid ka muutusele
eratarbijate tankimises, kes varasemalt tankisid näiteks Valkas. Kõikide tegurite koosmõjul
suurenes 2020. aastal tankimine 63 mln liitrit ning aktsiisilaekumine vähenes 36 mln eurot.
Selleks, et aktsiisilangetus oleks olnud kütuseaktsiisi laekumist arvestades eelarveneutraalne,
oleks riigisisene tankimine pidanud kasvama 8 kuu jooksul üle 30% ehk 154 mln liitrit.
Järgneval joonisel on toodud diagramm kütuseaktsiisi laekumise kohta. Diislikütuse
aktsiisilangetus ja eriolukord vähendasid aktsiisilaekumist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Joonis nr 1. Kütuseaktsiisi laekumine aastatel 2006–2020 (mln €), prognoos 2021. a kohta1
573
Mln €
600
535 543
506 503
500 470
444
394 406
383
400 343 359
331
290 295
300 241
200
100
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021*
Diisel (s.h.eriotstarbeline) Muud Bensiin
Hinnanguliselt vähenes Eesti ettevõtjate piiriülene diislikütuse tankimine (eelkõige Lätis ja
Leedus) 40 mln liitri võrra, mis toodi eelmisel aastal Eestisse tagasi. Piirikaubanduse
vähenemisse panustasid transpordiettevõtete kõrval ka eratarbijad, kes moodustavad
piirikaubandusest umbes veerandi. 2020. aasta kokkuvõttes langes diislikütuse hind Eestis ca
17%, mille põhjustasid nii aktsiisimäära vähendamine kui nafta maailmaturu hinna langus.
Otseselt vähendas aktsiisi langetamine diislikütuse liitri hinda 14,5 eurosendi võrra.
Aktsiisimäära langetus pehmendas kriisist tulenevaid negatiivseid mõjusid. Ilma aktsiisimäära
langetuseta oleksid kogused võrreldes 2019. aastaga jäänud madalamaks.
Käesolevaks aastaks ootame, et Eestis tangitakse diislikütust täiendavalt 15–20 mln liitri võrra
rohkem. Sellega seoses hindame, et piirikaubandus Läti ja Leeduga jääb marginaalseks.
Käesoleva aasta koguste kasvu pidurdab nafta maailmaturu hinnatõus, kuid see mõjutab
eelkõige eratarbijaid. Kaubaveod sellest tulenevalt palju ei muutu, kuna maailmaturu hinnad
mõjutavad kõikide selliste riikide diislikütuse hindasid, millega Eesti konkureerib.
Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära langetati ajavahemikuks 1. mai 2020–30. aprill
2022. a tasemele 100 € 1000 liitri kohta. Ajutiselt lubatakse perioodil 1.07.2020–30.04.2022
põlevkivitööstuses põlevkivi kaevandamiseks ja transpordiks kaevanduste territooriumidel
kasutada eriotstarbelist diislikütust. Eriotstarbelise diislikütuse lubatud kasutusala
laiendamine muudesse valdkondadesse, sealhulgas ehitussektorile pole kavas.
Oma kirjas hindab Eesti Õliühing, et Eestil on sobiva logistilise positsiooni tõttu võimalik
saavutada täiendav arvestatav tankimismaht välismaiste transiitvedajate arvel. Kirjutate, et
täiendavalt on võimalik aktsiisitulu teenida realistlikult vähemalt 75 miljoni liitri diislikütuse
müümisest välismaisele vedajale. Palume selle arvutuse eeldusi täiendavalt selgitada. Juhime
tähelepanu, et vaatamata Eesti aktsiisimäärale, mis on Leeduga samal tasemel (Leedus on
aktsiisimäär 372 € 1000 l kohta) ja madalam kui Lätis (Lätis on aktsiisimäär 414 € 1000 l
kohta), on suure osa aastast eeskätt talveperioodil diislikütuse jaemüügihind Eestis kõrgem
(vt joonis nr 2). Seda peamiselt biolisandi nõude erineva rakendamise tõttu. Eriti
märkimisväärne on vahe Leeduga, kus asub nafta rafineerimistehas. See tähendab, et Leedu
kütusemüüjad saavad võrreldes Eestiga kokku hoida olulise osa kütuse transpordikuludest.
1
2019. ja 2020. aasta laekumist on korrigeeritud 65,4 mln euroga, mis olid varude maksumus.
2
Joonis nr 2. Diislikütuse hind ajutiselt vähendatud aktsiisimääraga perioodil
liitri hind €
1,300 1,294
1,260
1,233
1,220
1,180 1,174
1,140
1,124
1,100
1,085
1,060
1,020
0,997
0,980
0,940 0,938
0,900 0,903
mai.20 juuni.20 juuli.20 aug.20 sept.20 okt.20 nov.20 dets.20 jaan.21 veebr.21 märts.21
EE LV LT EL
Realistlikult võiks Eestis tankida need transiitvedajad, kes saabuvad Mandri-Euroopast ja
liiguvad Eestist edasi Soome või Rootsi. Juhul kui nende veoteekonnal on mõni riik, kus
tankida on odavam kui Eestis, siis tangitakse seal ning Eestis tangitakse vaid see osa kütusest,
mis veel paaki mahub. Kui Leedust Eestisse liikudes kulutatakse Läti läbimisega ca 100 liitrit
kütust, siis tangitakse Eestis üksnes 100 liitrit veoki kohta, mitte 1200 liitrit, mis võib olla
veoki standardpaagi kogumaht. Seda eeldusel, et Eestis on diislikütuse jaehind odavam kui
Soomes või Rootsis. Samas Venemaale suunduva transiidi käitumises ei ole muudatusi ette
näha, sest seal müüdava kütuse hind on ja jääb ka tulevikus oluliselt madalamaks. 2021. a
5. aprilli seisuga maksis Vene Föderatsiooni tanklates diislikütus ca 54 eurosenti liiter.
Kirjutate, et „kuigi suur osa kodumaiste veoettevõtete tankimisest on Eestisse tagasi tulnud,
on siiski veel potentsiaali siseriiklikku tankimist selles sihtgrupis suurendada.“ Palume Eesti
Õliühingul täiendatavalt selgitada, mis täpselt motiveerib Eesti vedajaid senisest veelgi
suuremal määral loobuma tankimisest välisriikides.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Sama: Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit; Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Koopia: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; Riigikogu rahanduskomisjon;
Riigikogu majanduskomisjon.
Lauri Lelumees,
[email protected], 611 3059
Merliin Laos,
[email protected], 6113115
3