dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. mai 2021
Viit
1.1-16/21-0021/3348-1
Registreeritud
26. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0021
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎~WRD0000.jpg
  • 📎5-13176-3 25.05.2021 Väljaminev kiri.asice687 KB
  • 📎E-kiri.pdf69 KB

Sisu (failidest)

Teie 22.04.2021 MTÜ Eesti Õliühing Meie 25.05.2021 nr 5-1/3176-3 [email protected] Vastuskiri MTÜ Eesti Õliühing pöördumisele seoses diislikütuse aktsiisilangetuse eelarvemõjudega Austatud härra Raamat Vastuseks Eesti kütusesektori ettevõtteid ühendava MTÜ Eesti Õliühingu seisukohtadele kinnitab rahandusministeerium, et kevadine majandusprognoos on koostatud sõltumatu analüüsi tulemusel ning tugineb prognoosi koostamise hetkel kättesaadavatele andmetele. Prognoosi õigsuse osas saame anda lõpliku hinnangu realiseerumise järel. Vastavalt 2021. aasta esimese 3 kuu kütuseaktsiisi deklaratsioonidele on kütuseaktsiisi laekumine olnud kooskõlas prognoosiga. Kevadises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium, et pärast aktsiisimäära langetamist suurenesid 2020. aasta kaheksa kuu diislikütuse kogused ca 56 mln liitrit, millest ca 70 protsenti tulenes piirikaubanduse vähenemisest. Rahandusministeeriumi kevadprognoosi seletuskirjas avaldatud väite puhul „kahe aasta jooksul, mil Eestis kehtib madalam aktsiismäär, on oodata kokku lisaks ca 100 kuni 120 mln liitri deklareerimist“ kehtib samuti eeldus, et sellest 70 protsenti moodustab diislikütus (sh eratarbijad), mis varasemalt tangiti väljaspool Eestit. Märgime, et sisuliselt kehtib see mõju 18 kuni 20 kuu kohta, mitte 24 kuu kohta, kui kehtib vähendatud aktsiisimäär. Transpordisektor tervikuna ei muutnud kohe 2020. a maist oma tankimislogistikat. Pärast aktsiisimäärade tõstmist endisele tasemele 2022. a 1. maist toimub muudatus Eesti transpordisektori tankimises kiiremini ja tankimine Eestis asendatakse tankimisega Lätis ja Leedus. Eesti ettevõtted, kes soetavad kütust Euroopa Liidu (EL) riikides, saavad nendelt ostudelt Eestis käibemaksu tagasi küsida. Deklaratsioonidelt saadud info põhjal saab hinnanguliselt tuletada, kui suured on Eesti ettevõtete tankimismahud erinevates riikides ja kuidas on need ajas muutunud. Eelmise aasta eest saavad ettevõtted käibemaksu tagasi taotleda kuni käesoleva aasta oktoobrini, seega on tegemist esialgse hinnanguga 2020. aasta kohta. Joonisel 1 on toodud eraldi välja riigid, kus Eesti ettevõtted enim tangivad. Nendeks on Saksamaa (DE), Rootsi (SE), Soome (FI), Läti (LV), Leedu (LT) ja Poola (PL) ning ülejäänud EL riigid on koondatud viimasesse kategooriasse. Transpordiettevõtted tangivad vajaduspõhiselt või lähtuvad tankimislogistika puhul riikide kütusehindadest. Piiriülene tankimine ei võrdu piirikaubandusega. Piirikaubanduseks peame eelkõige seda osa, mida on võimalik mõjutada hinnapoliitikaga ning mille kujunemist mõjutab ka riigi aktsiisipoliitika. Joonisel eristuvad selgelt kaks riiki, alates 2015. aastast on kõige enam kasvanud Eesti vedajate tankimine Lätis ja Leedus, alates 2016. aastast on tankimismaht seal mitmekordistunud. Aastatel 2016 ja 2017 tõsteti Eestis diislikütuse aktsiisimäära ning see tõi Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 kaasa täiendava piirikaubanduse tekkimise naaberriikidega, mis aasta aastalt kasvas. Kui 2015. aastal moodustas Lätis ja Leedus tankimine kõikidest piiriülestest tankimistest ca 9 protsenti, siis 2019. aastal oli nende osakaal kogu tankimisest juba 43 protsenti. Joonis 1. Eesti ettevõtete piiriülene tankimine riigiti perioodil 2015–2020 Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused Maksu- ja Tolliamet – käibemaksu deklaratsioonidelt maksustav väärtus Euroopa Komisjoni lehelt hinnainfo - https://ec.europa.eu/energy/data-analysis/weekly-oil-bulletin_en?redir=1 Märgime, et möödunud aastal langes tankimine eranditult kõikides riikides - põhjuseks COVID-19 pandeemiast põhjustatud tervise- ja majanduskriis. Võrreldes tankimise muutusi riigiti, vähenes Lätis ja Leedus tankimine oluliselt rohkem kui teistes EL-i riikides. Lätis ja Leedus tangitud diislikütuse osakaal kogu EL-i riikide tankimismahust langes eelmisel aastal 34 protsendile. Siinkohal ei ole tankimiste vähenemise põhjuseks mitte ainult ülemaailmne kriis, vaid ka Eesti diislikütuse aktsiisimäära langetus. Hinnanguliselt liikus Lätist ja Leedust eelmisel aastal tagasi Eestisse 25 kuni 30 miljoni liitri diislikütuse tankimine. Teiste riikide osa piirikaubandusest hindame marginaalseks. Ajutiselt kehtestatud madalama aktsiisimäära eesmärk oli leevendada COVID-19 pandeemiast põhjustatud majanduskriisi mõjusid. Lisaks väiksemate sisendkuludele aitab ajutiselt kehtestatud madalam aktsiisimäär Eesti transpordisektori konkurentsivõimet parandada. Varasematel aastatel on siseriiklikel vedudel pakkunud konkurentsi ka Läti ettevõtted, kelle kulutused kütusele on olnud asukohariigist tulenevalt madalamad. Vähendatud kütuseaktsiisi perioodil tekib Eesti vedajate konkurentsieelis eelkõige uute lepingute sõlmimisel. Eelmise aasta diislikütuse 12,1 protsendine hinnalangus suurendas diislikütuse tarbimist. Alates maist 2020, mil langetati diislikütusel aktsiisimäära, suurenes deklareerimine võrreldes möödunud aastaga 11,3 protsenti. Kuna deklareeritud diislikütuse kogused olid 2020. aasta alguses mõjutatud varem soetatud varudest, siis aastast muutust iseloomustab täpsemini diislikütuse jae- ja hulgimüük, mis suurenes aastaga 4,1 protsenti. Aktsiisimäära langetusest 2 suurim positiivne mõju avaldus piiriäärsetes maakondades, kus alates eelmise aasta maist suurenes diislikütuse jaemüük kokku 31,2 protsenti võrreldes aasta varem sama perioodiga. Diislikütuse deklareerimise kasv ei olnud aga piisav, et aktsiisimäära langetuse mõju eelarvele oleks olnud neutraalne. 2020. aasta diislikütuse aktsiisilaekumine vähenes 40 protsenti võrreldes aasta varasemaga, kuid siinkohal moonutas laekumisi nii aasta esimeses pooles alguse saanud tervise- ja majanduskriis kui ka 2019. aasta detsembris soetatud varud. Arvestades seejuures varude tegelikku realiseerimisaega, vähenes eelmise aasta laekumine diislikütuselt võrreldes aasta varasemaga 16 protsenti. Veondussektori ettevõttete kulustruktuur näitab, et soetatud kütus ja energiatooted moodustasid aastatel 2015–2016 26 protsenti ettevõtete kuludest, 2017. aastal 27 protsenti ning aastatel 2018–2019 22 protsenti (Joonis 2). Trend näitab kütusekulude vähenemist viimastel aastatel. Joonis 2. Veoettevõtete kulude struktuur aastatel 2005–2019 Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused, Statistikaameti andmebaas Veosekäive kasvas eelmise aasta III ja IV kvartalis, välisvedude puhul vastavalt 8 ja 23 protsenti ning aasta kokkuvõttes oli kasv 2 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Samas veosekäive siseturul oli languses kogu aasta vältel ning 2020. aasta kokkuvõttes ulatus langus koguni 28 protsendini. Veosekäive kokku (välis- ja siseturul) kasvas vaid IV kvartalis ning seda 13 protsenti, kuid aasta kokkuvõttes oli veosekäive 8,8 protsendilises languses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister 3 Merliin Laos 611 3115, [email protected] Irina Bõtškova 6113432, [email protected] /*Lisaadressaadid: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] 4 Saatja: Taavi Aas <[email protected]> Saadetud: 26.05.2021 09:01 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: FW: Vastuskiri MTÜ Eesti Õliühing pöördumisele seoses diislikütuse aktsiisilangetuse eelarvemõjudega From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, May 26, 2021 9:01 AMTo: MTÜ Eesti Õliühing <[email protected]>; Vabariigi Valitsus <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]>; Andres Sutt <[email protected]>; Riigikogu rahanduskomisjon <[email protected]>; Riigikogu majanduskomisjon <[email protected]>; Majanduskomisjon <[email protected]>; Rahanduskomisjon <[email protected]>Subject: Vastuskiri MTÜ Eesti Õliühing pöördumisele seoses diislikütuse aktsiisilangetuse eelarvemõjudega Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Vastuskiri MTÜ Eesti Õliühing pöördumisele seoses diislikütuse aktsiisilangetuse eelarvemõjudega Registreerimise kuupäev: 25.05.2021 Registreerimise number: 5-1/3176-3. Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122Tel. (372) 611 3558e-mail: [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel