Teie 22.04.2021
MTÜ Eesti Õliühing Meie 25.05.2021 nr 5-1/3176-3
[email protected]
Vastuskiri MTÜ Eesti Õliühing
pöördumisele seoses diislikütuse
aktsiisilangetuse eelarvemõjudega
Austatud härra Raamat
Vastuseks Eesti kütusesektori ettevõtteid ühendava MTÜ Eesti Õliühingu seisukohtadele
kinnitab rahandusministeerium, et kevadine majandusprognoos on koostatud sõltumatu
analüüsi tulemusel ning tugineb prognoosi koostamise hetkel kättesaadavatele andmetele.
Prognoosi õigsuse osas saame anda lõpliku hinnangu realiseerumise järel. Vastavalt 2021.
aasta esimese 3 kuu kütuseaktsiisi deklaratsioonidele on kütuseaktsiisi laekumine olnud
kooskõlas prognoosiga.
Kevadises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium, et pärast aktsiisimäära
langetamist suurenesid 2020. aasta kaheksa kuu diislikütuse kogused ca 56 mln liitrit, millest
ca 70 protsenti tulenes piirikaubanduse vähenemisest. Rahandusministeeriumi
kevadprognoosi seletuskirjas avaldatud väite puhul „kahe aasta jooksul, mil Eestis kehtib
madalam aktsiismäär, on oodata kokku lisaks ca 100 kuni 120 mln liitri deklareerimist“ kehtib
samuti eeldus, et sellest 70 protsenti moodustab diislikütus (sh eratarbijad), mis varasemalt
tangiti väljaspool Eestit. Märgime, et sisuliselt kehtib see mõju 18 kuni 20 kuu kohta, mitte
24 kuu kohta, kui kehtib vähendatud aktsiisimäär. Transpordisektor tervikuna ei muutnud
kohe 2020. a maist oma tankimislogistikat. Pärast aktsiisimäärade tõstmist endisele tasemele
2022. a 1. maist toimub muudatus Eesti transpordisektori tankimises kiiremini ja tankimine
Eestis asendatakse tankimisega Lätis ja Leedus.
Eesti ettevõtted, kes soetavad kütust Euroopa Liidu (EL) riikides, saavad nendelt ostudelt
Eestis käibemaksu tagasi küsida. Deklaratsioonidelt saadud info põhjal saab hinnanguliselt
tuletada, kui suured on Eesti ettevõtete tankimismahud erinevates riikides ja kuidas on need
ajas muutunud. Eelmise aasta eest saavad ettevõtted käibemaksu tagasi taotleda kuni
käesoleva aasta oktoobrini, seega on tegemist esialgse hinnanguga 2020. aasta kohta.
Joonisel 1 on toodud eraldi välja riigid, kus Eesti ettevõtted enim tangivad. Nendeks on
Saksamaa (DE), Rootsi (SE), Soome (FI), Läti (LV), Leedu (LT) ja Poola (PL) ning ülejäänud
EL riigid on koondatud viimasesse kategooriasse. Transpordiettevõtted tangivad
vajaduspõhiselt või lähtuvad tankimislogistika puhul riikide kütusehindadest. Piiriülene
tankimine ei võrdu piirikaubandusega. Piirikaubanduseks peame eelkõige seda osa, mida on
võimalik mõjutada hinnapoliitikaga ning mille kujunemist mõjutab ka riigi aktsiisipoliitika.
Joonisel eristuvad selgelt kaks riiki, alates 2015. aastast on kõige enam kasvanud Eesti
vedajate tankimine Lätis ja Leedus, alates 2016. aastast on tankimismaht seal
mitmekordistunud. Aastatel 2016 ja 2017 tõsteti Eestis diislikütuse aktsiisimäära ning see tõi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kaasa täiendava piirikaubanduse tekkimise naaberriikidega, mis aasta aastalt kasvas. Kui
2015. aastal moodustas Lätis ja Leedus tankimine kõikidest piiriülestest tankimistest ca 9
protsenti, siis 2019. aastal oli nende osakaal kogu tankimisest juba 43 protsenti.
Joonis 1. Eesti ettevõtete piiriülene tankimine riigiti perioodil 2015–2020
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused
Maksu- ja Tolliamet – käibemaksu deklaratsioonidelt maksustav väärtus
Euroopa Komisjoni lehelt hinnainfo - https://ec.europa.eu/energy/data-analysis/weekly-oil-bulletin_en?redir=1
Märgime, et möödunud aastal langes tankimine eranditult kõikides riikides - põhjuseks
COVID-19 pandeemiast põhjustatud tervise- ja majanduskriis. Võrreldes tankimise muutusi
riigiti, vähenes Lätis ja Leedus tankimine oluliselt rohkem kui teistes EL-i riikides. Lätis ja
Leedus tangitud diislikütuse osakaal kogu EL-i riikide tankimismahust langes eelmisel aastal
34 protsendile. Siinkohal ei ole tankimiste vähenemise põhjuseks mitte ainult ülemaailmne
kriis, vaid ka Eesti diislikütuse aktsiisimäära langetus. Hinnanguliselt liikus Lätist ja Leedust
eelmisel aastal tagasi Eestisse 25 kuni 30 miljoni liitri diislikütuse tankimine. Teiste riikide
osa piirikaubandusest hindame marginaalseks.
Ajutiselt kehtestatud madalama aktsiisimäära eesmärk oli leevendada COVID-19
pandeemiast põhjustatud majanduskriisi mõjusid. Lisaks väiksemate sisendkuludele aitab
ajutiselt kehtestatud madalam aktsiisimäär Eesti transpordisektori konkurentsivõimet
parandada. Varasematel aastatel on siseriiklikel vedudel pakkunud konkurentsi ka Läti
ettevõtted, kelle kulutused kütusele on olnud asukohariigist tulenevalt madalamad.
Vähendatud kütuseaktsiisi perioodil tekib Eesti vedajate konkurentsieelis eelkõige uute
lepingute sõlmimisel.
Eelmise aasta diislikütuse 12,1 protsendine hinnalangus suurendas diislikütuse tarbimist.
Alates maist 2020, mil langetati diislikütusel aktsiisimäära, suurenes deklareerimine võrreldes
möödunud aastaga 11,3 protsenti. Kuna deklareeritud diislikütuse kogused olid 2020. aasta
alguses mõjutatud varem soetatud varudest, siis aastast muutust iseloomustab täpsemini
diislikütuse jae- ja hulgimüük, mis suurenes aastaga 4,1 protsenti. Aktsiisimäära langetusest
2
suurim positiivne mõju avaldus piiriäärsetes maakondades, kus alates eelmise aasta maist
suurenes diislikütuse jaemüük kokku 31,2 protsenti võrreldes aasta varem sama perioodiga.
Diislikütuse deklareerimise kasv ei olnud aga piisav, et aktsiisimäära langetuse mõju eelarvele
oleks olnud neutraalne. 2020. aasta diislikütuse aktsiisilaekumine vähenes 40 protsenti
võrreldes aasta varasemaga, kuid siinkohal moonutas laekumisi nii aasta esimeses pooles
alguse saanud tervise- ja majanduskriis kui ka 2019. aasta detsembris soetatud varud.
Arvestades seejuures varude tegelikku realiseerimisaega, vähenes eelmise aasta laekumine
diislikütuselt võrreldes aasta varasemaga 16 protsenti.
Veondussektori ettevõttete kulustruktuur näitab, et soetatud kütus ja energiatooted
moodustasid aastatel 2015–2016 26 protsenti ettevõtete kuludest, 2017. aastal 27 protsenti
ning aastatel 2018–2019 22 protsenti (Joonis 2). Trend näitab kütusekulude vähenemist
viimastel aastatel.
Joonis 2. Veoettevõtete kulude struktuur aastatel 2005–2019
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused, Statistikaameti andmebaas
Veosekäive kasvas eelmise aasta III ja IV kvartalis, välisvedude puhul vastavalt 8 ja 23
protsenti ning aasta kokkuvõttes oli kasv 2 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Samas
veosekäive siseturul oli languses kogu aasta vältel ning 2020. aasta kokkuvõttes ulatus langus
koguni 28 protsendini. Veosekäive kokku (välis- ja siseturul) kasvas vaid IV kvartalis ning
seda 13 protsenti, kuid aasta kokkuvõttes oli veosekäive 8,8 protsendilises languses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
3
Merliin Laos 611 3115,
[email protected]
Irina Bõtškova 6113432,
[email protected]
/*Lisaadressaadid:
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
4
Saatja: Taavi Aas <
[email protected]>
Saadetud: 26.05.2021 09:01
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: FW: Vastuskiri MTÜ Eesti Õliühing pöördumisele seoses diislikütuse
aktsiisilangetuse eelarvemõjudega
From:
[email protected] <
[email protected]> Sent: Wednesday, May 26, 2021 9:01
AMTo: MTÜ Eesti Õliühing <
[email protected]>; Vabariigi Valitsus
<
[email protected]>; Taavi Aas <
[email protected]>; Andres
Sutt <
[email protected]>; Riigikogu rahanduskomisjon
<
[email protected]>; Riigikogu majanduskomisjon
<
[email protected]>; Majanduskomisjon
<
[email protected]>; Rahanduskomisjon
<
[email protected]>Subject: Vastuskiri MTÜ Eesti Õliühing
pöördumisele seoses diislikütuse aktsiisilangetuse eelarvemõjudega
Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri:
Vastuskiri MTÜ Eesti Õliühing pöördumisele seoses diislikütuse
aktsiisilangetuse eelarvemõjudega Registreerimise kuupäev: 25.05.2021
Registreerimise number: 5-1/3176-3.
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122Tel. (372) 611 3558e-mail:
[email protected]