Teie 20.04.2021 nr 4/93
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 25.05.2021 nr 5-1/3104-3
[email protected]
Vastuskiri diislikütuse aktsiisi
teemal
Austatud härra Luman
Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega muutis
eelmine valitsus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS). ATKEASe
muutmisega vähendati ajavahemikuks 1. mai 2020–30. aprill 2022. a elektri- ja kütuseaktsiise.
Muudatuse eesmärgiks oli leevendada kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada
majanduslikku toimetulekut. Aktsiisilangetused olid kavandatud ajutisena ning ei
kütusemüüjad ega tarbijad saanud eeldada vähendatud aktsiisimäärade püsimajäämist.
Diislikütuse aktsiisimäär Eestis langetati ajutiselt tasemele 372 eurot 1000 liitri kohta. Pärast
diislikütuse aktsiisimäära langetamist eelmisel aastal suurenesid maist detsembrini
deklareeritud kogused võrreldes 2019. aastaga 11,3%, mis vastab 56 mln liitrile (esimese nelja
kuu koguste vähenemine oli 17%). Kasv tulenes eelkõige transpordisektori suurenenud
tankimisest Eestis. Piiriäärsete maakondade jaemüügi kogused viitasid ka muutusele
eratarbijate tankimises, kes varasemalt tankisid näiteks Valkas. Kõikide tegurite koosmõjul
suurenes 2020. aastal tankimine 63 mln liitrit ning aktsiisilaekumine vähenes 36 mln eurot.
Selleks, et aktsiisilangetus oleks olnud kütuseaktsiisi laekumist arvestades eelarveneutraalne,
oleks riigisisene tankimine pidanud kasvama 8 kuu jooksul üle 30% ehk 154 mln liitrit.
Järgneval joonisel on toodud diagramm kütuseaktsiisi laekumise kohta. Diislikütuse
aktsiisilangetus ja eriolukord vähendasid aktsiisilaekumist. Hinnanguliselt vähenes Eesti
ettevõtjate piiriülene diislikütuse tankimine (eelkõige Lätis ja Leedus) 40 mln liitri võrra, mis
toodi eelmisel aastal Eestisse tagasi. Piirikaubanduse vähenemisse panustasid
transpordiettevõtete kõrval ka eratarbijad, kes moodustavad piirikaubandusest umbes
veerandi. 2020. aasta kokkuvõttes langes diislikütuse hind Eestis ca 17%, mille põhjustasid
nii aktsiisimäära vähendamine kui nafta maailmaturu hinna langus. Otseselt vähendas aktsiisi
langetamine diislikütuse liitri hinda 14,5 eurosendi võrra. Aktsiisimäära langetus pehmendas
kriisist tulenevaid negatiivseid mõjusid. Ilma aktsiisimäära langetuseta oleksid deklareeritud
kogused võrreldes 2019. aastaga jäänud madalamaks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Joonis nr 1. Kütuseaktsiisi laekumine aastatel 2006–2020 (mln €), prognoos 2021. a kohta1
573
Mln €
600
535 543
506 503
500 470
444
394 406
383
400 343 359
331
290 295
300 241
200
100
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021*
Diisel (s.h.eriotstarbeline) Muud Bensiin
Järgnevas tabelis on toodud diislikütuse tarbimine erinevate sektorite lõikes. Tabelist on näha,
et maismaaveonduses vähenes diislikütuse tarbimine vaid 2016. aastal, kui kasvasid Eesti
ettevõtete Lätis ja Leedus tangitud kogused. Järgnevatel aastatel on deklareeritud kogused
kasvanud.
Tabel nr 1. Diislikütuse tarbimine (tuhat t) sektorite lõikes aastatel 2015–20192
Keskmine Ostetud
osakaal energiatoodete3
diisli osakaal %
tarbimisest kogukuludest
Tegevusalad 2015–2019 2015 2016 2017 2018 2019 2015–2019
Põllumajandus 11% 77,7 77,8 67 66 66,4 7,5
Metsamajandus 4% 30,9 31,6 23,5 22,2 17,3 5,4
Ehitus 10% 56,9 57,1 65,9 79,2 81,2 2,0
Hulgi- ja jaekaubandus 5% 31,8 30,3 37,7 24,7 27,4 0,6
Maismaaveondus 34% 215,5 209,9 226,3 242,1 241,9 23,2
Veetransport 4% 44,2 34,4 20,1 13,5 7,5 9,8
Kodumajapidamine 11% 73,0 74 75 75 80
Tegevusalad
osakaaluga 1–4% 3,0
tarbimisest 15% 99,1 90,6 95,1 118,4 108,0
Muud väiksemad
tegevusalad kokku 6% 32,9 40,9 42,9 39,6 40,3
Kõik tegevusalad 3,0
kokku 662,0 646,6 653,5 680,7 670
Tarbimise kasv v.e.a -2,3% 1,1% 4,2% -1,6%
1
2019. ja 2020. aasta laekumist on korrigeeritud 65,4 mln euroga, mis olid varude maksumus.
2
Eesti Statistikaameti andmebaasi andmetel.
3
Diislikütuse osakaal oli 2019. aastal hinnanguliselt 37% kogu majanduses tarbitud kütustest ja energiast.
2
Diislikütuse aktsiisi tõstmine kriisieelsele tasemele tõstab kaupade ja teenuste lõpphinda
keskmiselt 0,12%. Seda eeldusel, et kogu hinnatõus kantakse lõpptarbijale üle. Kõige suurem
on mõju maismaatranspordile, kus hinnatõus võib ulatuda kuni 1,8%-ni. Kütuse osakaal
kuludes on keskmisest suurem ka põllumajanduses, kus hinnatõus võib ulatuda 1%-ni.
Ehituses on mõju hindadele kuni 0,17%. Siinkohal tuleb arvestada, et võrreldes muude
kulusurvetega (näiteks prognoositav palgakasvu kiirenemine, ehitussektoris ehitusmaterjali
kallinemine) on diislikütuse aktsiisimäära tõstmisel majandusele tervikuna tagasihoidlik
mõju.
Juhime tähelepanu, et vaatamata Eesti aktsiisimäärale, mis on Leeduga samal tasemel (Leedus
on aktsiisimäär 372 € 1000 l kohta) ja madalam kui Lätis (Lätis on aktsiisimäär 414 € 1000 l
kohta), on suure osa aastast eeskätt talveperioodil diislikütuse jaemüügihind Eestis kõrgem
(vt joonis nr 2). Seda peamiselt biolisandi nõude erineva rakendamise tõttu. Eriti
märkimisväärne on vahe Leeduga.
Joonis nr 2. Diislikütuse hind ajutiselt vähendatud aktsiisimääraga perioodil
3
Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär langetati kaheaastaseks perioodiks 100 eurole
1000 liitri kohta. Ajutiselt lubatakse ajavahemikul 1. juuli 2020–30. aprill 2022. a põlevkivi-
tööstuses põlevkivi kaevandamiseks ja transpordiks kaevanduste territooriumidel kasutada
eriotstarbelist diislikütust. Põllumajandussektoris tarbitav eriotstarbeline diislikütus on ka
alates 2022. a 1. maist oluliselt madalamalt maksustatud võrreldes teiste sektoritega.
Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär moodustab nii praegu kui 2022. a vaid 27%
diislikütuse aktsiisimäärast. 2019. a oli eriotstarbelise diislikütuse aktsiisisoodustuse
kogumaht põllumajandussektorile 31,2 mln eurot. Kuigi leidub liikmesriike, kus
põllumajanduses tarbitav diislikütus on maksustatud madalamalt kui Eestis, on ka meil
soodusaktsiisimäära positiivne mõju märkimisväärne. Märgime, et paljudes liikmesriikides
rakendatakse erinevalt Eestist piirnorme põllumajanduses kasutatavale kütusele. Seega ei ole
aktsiisi soodusmäärad riigiti üks ühele võrreldavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisaadressaadid:
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
Autoettevõtete Liit
Linford Transport OÜ
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Lauri Lelumees, 611 3059,
[email protected]
Merliin Laos, 611 3115,
[email protected]
4