dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri diislikütuse aktsiisi teemal

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. mai 2021
Viit
1.1-16/21-0015/2614-2
Registreeritud
25. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0015
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎5-13104-3 25.05.2021 Väljaminev kiri.asice662 KB

Sisu (failidest)

Teie 20.04.2021 nr 4/93 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 25.05.2021 nr 5-1/3104-3 [email protected] Vastuskiri diislikütuse aktsiisi teemal Austatud härra Luman Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega muutis eelmine valitsus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (ATKEAS). ATKEASe muutmisega vähendati ajavahemikuks 1. mai 2020–30. aprill 2022. a elektri- ja kütuseaktsiise. Muudatuse eesmärgiks oli leevendada kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut. Aktsiisilangetused olid kavandatud ajutisena ning ei kütusemüüjad ega tarbijad saanud eeldada vähendatud aktsiisimäärade püsimajäämist. Diislikütuse aktsiisimäär Eestis langetati ajutiselt tasemele 372 eurot 1000 liitri kohta. Pärast diislikütuse aktsiisimäära langetamist eelmisel aastal suurenesid maist detsembrini deklareeritud kogused võrreldes 2019. aastaga 11,3%, mis vastab 56 mln liitrile (esimese nelja kuu koguste vähenemine oli 17%). Kasv tulenes eelkõige transpordisektori suurenenud tankimisest Eestis. Piiriäärsete maakondade jaemüügi kogused viitasid ka muutusele eratarbijate tankimises, kes varasemalt tankisid näiteks Valkas. Kõikide tegurite koosmõjul suurenes 2020. aastal tankimine 63 mln liitrit ning aktsiisilaekumine vähenes 36 mln eurot. Selleks, et aktsiisilangetus oleks olnud kütuseaktsiisi laekumist arvestades eelarveneutraalne, oleks riigisisene tankimine pidanud kasvama 8 kuu jooksul üle 30% ehk 154 mln liitrit. Järgneval joonisel on toodud diagramm kütuseaktsiisi laekumise kohta. Diislikütuse aktsiisilangetus ja eriolukord vähendasid aktsiisilaekumist. Hinnanguliselt vähenes Eesti ettevõtjate piiriülene diislikütuse tankimine (eelkõige Lätis ja Leedus) 40 mln liitri võrra, mis toodi eelmisel aastal Eestisse tagasi. Piirikaubanduse vähenemisse panustasid transpordiettevõtete kõrval ka eratarbijad, kes moodustavad piirikaubandusest umbes veerandi. 2020. aasta kokkuvõttes langes diislikütuse hind Eestis ca 17%, mille põhjustasid nii aktsiisimäära vähendamine kui nafta maailmaturu hinna langus. Otseselt vähendas aktsiisi langetamine diislikütuse liitri hinda 14,5 eurosendi võrra. Aktsiisimäära langetus pehmendas kriisist tulenevaid negatiivseid mõjusid. Ilma aktsiisimäära langetuseta oleksid deklareeritud kogused võrreldes 2019. aastaga jäänud madalamaks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Joonis nr 1. Kütuseaktsiisi laekumine aastatel 2006–2020 (mln €), prognoos 2021. a kohta1 573 Mln € 600 535 543 506 503 500 470 444 394 406 383 400 343 359 331 290 295 300 241 200 100 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021* Diisel (s.h.eriotstarbeline) Muud Bensiin Järgnevas tabelis on toodud diislikütuse tarbimine erinevate sektorite lõikes. Tabelist on näha, et maismaaveonduses vähenes diislikütuse tarbimine vaid 2016. aastal, kui kasvasid Eesti ettevõtete Lätis ja Leedus tangitud kogused. Järgnevatel aastatel on deklareeritud kogused kasvanud. Tabel nr 1. Diislikütuse tarbimine (tuhat t) sektorite lõikes aastatel 2015–20192 Keskmine Ostetud osakaal energiatoodete3 diisli osakaal % tarbimisest kogukuludest Tegevusalad 2015–2019 2015 2016 2017 2018 2019 2015–2019 Põllumajandus 11% 77,7 77,8 67 66 66,4 7,5 Metsamajandus 4% 30,9 31,6 23,5 22,2 17,3 5,4 Ehitus 10% 56,9 57,1 65,9 79,2 81,2 2,0 Hulgi- ja jaekaubandus 5% 31,8 30,3 37,7 24,7 27,4 0,6 Maismaaveondus 34% 215,5 209,9 226,3 242,1 241,9 23,2 Veetransport 4% 44,2 34,4 20,1 13,5 7,5 9,8 Kodumajapidamine 11% 73,0 74 75 75 80 Tegevusalad osakaaluga 1–4% 3,0 tarbimisest 15% 99,1 90,6 95,1 118,4 108,0 Muud väiksemad tegevusalad kokku 6% 32,9 40,9 42,9 39,6 40,3 Kõik tegevusalad 3,0 kokku 662,0 646,6 653,5 680,7 670 Tarbimise kasv v.e.a -2,3% 1,1% 4,2% -1,6% 1 2019. ja 2020. aasta laekumist on korrigeeritud 65,4 mln euroga, mis olid varude maksumus. 2 Eesti Statistikaameti andmebaasi andmetel. 3 Diislikütuse osakaal oli 2019. aastal hinnanguliselt 37% kogu majanduses tarbitud kütustest ja energiast. 2 Diislikütuse aktsiisi tõstmine kriisieelsele tasemele tõstab kaupade ja teenuste lõpphinda keskmiselt 0,12%. Seda eeldusel, et kogu hinnatõus kantakse lõpptarbijale üle. Kõige suurem on mõju maismaatranspordile, kus hinnatõus võib ulatuda kuni 1,8%-ni. Kütuse osakaal kuludes on keskmisest suurem ka põllumajanduses, kus hinnatõus võib ulatuda 1%-ni. Ehituses on mõju hindadele kuni 0,17%. Siinkohal tuleb arvestada, et võrreldes muude kulusurvetega (näiteks prognoositav palgakasvu kiirenemine, ehitussektoris ehitusmaterjali kallinemine) on diislikütuse aktsiisimäära tõstmisel majandusele tervikuna tagasihoidlik mõju. Juhime tähelepanu, et vaatamata Eesti aktsiisimäärale, mis on Leeduga samal tasemel (Leedus on aktsiisimäär 372 € 1000 l kohta) ja madalam kui Lätis (Lätis on aktsiisimäär 414 € 1000 l kohta), on suure osa aastast eeskätt talveperioodil diislikütuse jaemüügihind Eestis kõrgem (vt joonis nr 2). Seda peamiselt biolisandi nõude erineva rakendamise tõttu. Eriti märkimisväärne on vahe Leeduga. Joonis nr 2. Diislikütuse hind ajutiselt vähendatud aktsiisimääraga perioodil 3 Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär langetati kaheaastaseks perioodiks 100 eurole 1000 liitri kohta. Ajutiselt lubatakse ajavahemikul 1. juuli 2020–30. aprill 2022. a põlevkivi- tööstuses põlevkivi kaevandamiseks ja transpordiks kaevanduste territooriumidel kasutada eriotstarbelist diislikütust. Põllumajandussektoris tarbitav eriotstarbeline diislikütus on ka alates 2022. a 1. maist oluliselt madalamalt maksustatud võrreldes teiste sektoritega. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär moodustab nii praegu kui 2022. a vaid 27% diislikütuse aktsiisimäärast. 2019. a oli eriotstarbelise diislikütuse aktsiisisoodustuse kogumaht põllumajandussektorile 31,2 mln eurot. Kuigi leidub liikmesriike, kus põllumajanduses tarbitav diislikütus on maksustatud madalamalt kui Eestis, on ka meil soodusaktsiisimäära positiivne mõju märkimisväärne. Märgime, et paljudes liikmesriikides rakendatakse erinevalt Eestist piirnorme põllumajanduses kasutatavale kütusele. Seega ei ole aktsiisi soodusmäärad riigiti üks ühele võrreldavad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisaadressaadid: Eesti Ringmajandusettevõtete Liit Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Autoettevõtete Liit Linford Transport OÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eestimaa Talupidajate Keskliit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Lauri Lelumees, 611 3059, [email protected] Merliin Laos, 611 3115, [email protected] 4
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel