Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. mai 2021
- Viit
- 2-4/20-0422/2893
- Registreeritud
- 25. mai 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2/S Õigusalane teenindamine
- Sari
- 2-4 Ministeeriumis algatatud VV korralduste eelnõud
- Toimik
- 2-4/20-0422
- Vastutaja
- Kaidi-Kerli Kärner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)
Sisu (failidest)
Hr Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Teie 04.05.2021 nr 2-4/20-0422/2893
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 25.05.2021 nr 6.1-1/79-1
Arvamus Eesti digiühiskond 2030 arengukava eelnõu kohta
Eesti Infotehnoloogia-ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab võimaluse eest avaldada
arvamust Eesti digiühiskond 2030 arengukava eelnõu (edaspidi arengukava) kohta.
Oleme arengukava koostamisse olnud kaasatud alates selle loomise varajasest faasist.
Kahjuks tõdevad liidu liikmeskonda kuuluvad ettevõtted, et kaasamine jäi pealiskaudseks,
kuna esitatud sisendeid ja ettepanekuid arvestati väga vähe.
Meie kokkuvõttev hinnang on, et arengukava, mis oma olemuselt peaks olema lai
digiühiskonna strateegia, on tegelikkuses kombinatsioon arengukavast ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT valdkonna tegevuskavast ning
selliselt liiga kitsas, jättes mitmed olulised teemad tähelepanu ja vajaliku
rahastuseta.
Põhilised tähelepanekud ja ettepanekud arengukava kohta:
1.Digiriigi arenduse osas on tähelepanu all uute teenuste arendus, kuid olemasolevate
süsteemide ja teenuste jätkusuutlik toimimine ning arendamine on jäetud tahaplaanile.
Samas peaks just kestlik ja mõistlik infosüsteemide haldus ning arendus olema
prioriteediks. Seda vajadust ilmestab näiteks hästi hetkel Covid-19 pandeemia ajal
tervishoiu IT-lahendustes ilmnenu.
2. Omavahel ei ole sidestatud teenuste ja ühenduvuse ning küberturvalisuse osad. Ehk
siis küberturvalisuse osas ei lahendata teiste valdkondade arengutega seotud probleeme.
3. Arengukava ei käsitle digiühiskonna temaatikat komplekselt, vaid ainult selle kolme
alavaldkonda: digiriiki (mille all on mõeldud avalikus sektoris digitaalse tehnoloogia
kasutamist avalike teenuste osutamiseks, avaliku halduse ja riigivalitsemise
korraldamiseks), ühenduvust ja küberturvalisust. Visiooni kohaselt on Eesti majandus
aastal 2030 „digiväeline“, samas kui dokumendis majanduse digipööret sisuliselt ei
käsitleta.
2
4. Kuigi dokumendis on sõnastatud ootused teistele poliitikavaldkondadele, ei ole need
kooskõlas nende valdkondade hetkel kas kinnitatud või kinnitamisel olevate
arengukavadega. Vaid ühe näitena - haridusvaldkonnale seatud kolme ootuse osas
kahte (erialaste digioskuste arendamine ning infotehnoloogia spetsialistide juurdekasv)
haridusvaldkonna arengukava ei käsitle. Kui teised arengukavad digiühiskonna arengu
jaoks olulisi eeldusi ja eesmärke ei sisalda, siis peab käesolev arengukava olema laiem.
5. Väljapakutud juhtimiskorraldus, mis peaks tagama digiühiskonna tasakaalustatud
arendamise läbi digiühiskonna arengukava ja teiste seotud valdkondade (arengukavade),
ei ole arusaadav. Kuidas saab digiühiskonna arengukava juhtrühm mõjutada mingi teise
valdkonna arengukava täitmist, eriti kui selle arengukava eest vastutab teine
ministeerium?
6. Arengukava osaks olev maksumusprognoos on ilma selgitusteta, mistõttu jääb
arusaamatuks esitatud koondsummade taga peituv.
7. Arengukava jätab pea täielikult käsitlemata rahvusvahelise dimensiooni. Samas tuleb
suur osa valdkonna seadusandlusest ja rahastusest Euroopa Liidust. Eesti digitaalse
keskkonna atraktiivsus määrab meie konkurentsivõimet pea kõikides
majandusvaldkondades, nii regionaalses kui globaalses võrdluses. Eesti suudab
mugavate digiteenuste keskkonda (ning küberturvalisust) tagada ainult koostöös teiste
riikidega. Oleme seisukohal, et arengukava peab suhestuma Eesti digiriigi konkurentsi-
ja koostöövõimega globaalselt.
IKT sektori esindajana on ITL koostanud kogu ühiskonna laiuse visioon infoühiskonnast
2030: Nutikas Eesti. Meie hinnangul on just see dokument oluliseks aluseks era- ja
avaliku sektori ühiste eesmärkide saavutamisel digiühiskonna arendusel. Kahjuks peame
aga üllatuse ja nördimusega tõdema, et riigi visioon digiühiskonnast on oluliselt kitsam
ITL-i nägemusest.
ITL soovitab Teil tõsiselt kaaluda arengukava sellisel kujul vastu võtmata jätmist ja
asuda viivitamatult ühiskonnalaiuse digiühiskonna arengukava kui rahvusliku
strateegiadokumendi loomisele. Selles protsessis peavad olema laiapõhjaliselt
kaasas kõik olulised partnerid, kelleks on teadusasutused, ministeeriumid,
sotsiaalpartnerid ja tööstuse esindajad. Loomulikult on ITL valmis sellesse
aktiivselt panustama, nii nagu me seda varasemalt oleme teinud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht