dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. mai 2021
Viit
2-4/20-0422/2893
Registreeritud
25. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-4 Ministeeriumis algatatud VV korralduste eelnõud
Toimik
2-4/20-0422
Vastutaja
Kaidi-Kerli Kärner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎25.05.2021_6.1-1_79-1_MKM_Digiühiskond 2030 arengukava.asice126 KB

Sisu (failidest)

Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 04.05.2021 nr 2-4/20-0422/2893 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 25.05.2021 nr 6.1-1/79-1 Arvamus Eesti digiühiskond 2030 arengukava eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia-ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab võimaluse eest avaldada arvamust Eesti digiühiskond 2030 arengukava eelnõu (edaspidi arengukava) kohta. Oleme arengukava koostamisse olnud kaasatud alates selle loomise varajasest faasist. Kahjuks tõdevad liidu liikmeskonda kuuluvad ettevõtted, et kaasamine jäi pealiskaudseks, kuna esitatud sisendeid ja ettepanekuid arvestati väga vähe. Meie kokkuvõttev hinnang on, et arengukava, mis oma olemuselt peaks olema lai digiühiskonna strateegia, on tegelikkuses kombinatsioon arengukavast ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT valdkonna tegevuskavast ning selliselt liiga kitsas, jättes mitmed olulised teemad tähelepanu ja vajaliku rahastuseta. Põhilised tähelepanekud ja ettepanekud arengukava kohta: 1.Digiriigi arenduse osas on tähelepanu all uute teenuste arendus, kuid olemasolevate süsteemide ja teenuste jätkusuutlik toimimine ning arendamine on jäetud tahaplaanile. Samas peaks just kestlik ja mõistlik infosüsteemide haldus ning arendus olema prioriteediks. Seda vajadust ilmestab näiteks hästi hetkel Covid-19 pandeemia ajal tervishoiu IT-lahendustes ilmnenu. 2. Omavahel ei ole sidestatud teenuste ja ühenduvuse ning küberturvalisuse osad. Ehk siis küberturvalisuse osas ei lahendata teiste valdkondade arengutega seotud probleeme. 3. Arengukava ei käsitle digiühiskonna temaatikat komplekselt, vaid ainult selle kolme alavaldkonda: digiriiki (mille all on mõeldud avalikus sektoris digitaalse tehnoloogia kasutamist avalike teenuste osutamiseks, avaliku halduse ja riigivalitsemise korraldamiseks), ühenduvust ja küberturvalisust. Visiooni kohaselt on Eesti majandus aastal 2030 „digiväeline“, samas kui dokumendis majanduse digipööret sisuliselt ei käsitleta. 2 4. Kuigi dokumendis on sõnastatud ootused teistele poliitikavaldkondadele, ei ole need kooskõlas nende valdkondade hetkel kas kinnitatud või kinnitamisel olevate arengukavadega. Vaid ühe näitena - haridusvaldkonnale seatud kolme ootuse osas kahte (erialaste digioskuste arendamine ning infotehnoloogia spetsialistide juurdekasv) haridusvaldkonna arengukava ei käsitle. Kui teised arengukavad digiühiskonna arengu jaoks olulisi eeldusi ja eesmärke ei sisalda, siis peab käesolev arengukava olema laiem. 5. Väljapakutud juhtimiskorraldus, mis peaks tagama digiühiskonna tasakaalustatud arendamise läbi digiühiskonna arengukava ja teiste seotud valdkondade (arengukavade), ei ole arusaadav. Kuidas saab digiühiskonna arengukava juhtrühm mõjutada mingi teise valdkonna arengukava täitmist, eriti kui selle arengukava eest vastutab teine ministeerium? 6. Arengukava osaks olev maksumusprognoos on ilma selgitusteta, mistõttu jääb arusaamatuks esitatud koondsummade taga peituv. 7. Arengukava jätab pea täielikult käsitlemata rahvusvahelise dimensiooni. Samas tuleb suur osa valdkonna seadusandlusest ja rahastusest Euroopa Liidust. Eesti digitaalse keskkonna atraktiivsus määrab meie konkurentsivõimet pea kõikides majandusvaldkondades, nii regionaalses kui globaalses võrdluses. Eesti suudab mugavate digiteenuste keskkonda (ning küberturvalisust) tagada ainult koostöös teiste riikidega. Oleme seisukohal, et arengukava peab suhestuma Eesti digiriigi konkurentsi- ja koostöövõimega globaalselt. IKT sektori esindajana on ITL koostanud kogu ühiskonna laiuse visioon infoühiskonnast 2030: Nutikas Eesti. Meie hinnangul on just see dokument oluliseks aluseks era- ja avaliku sektori ühiste eesmärkide saavutamisel digiühiskonna arendusel. Kahjuks peame aga üllatuse ja nördimusega tõdema, et riigi visioon digiühiskonnast on oluliselt kitsam ITL-i nägemusest. ITL soovitab Teil tõsiselt kaaluda arengukava sellisel kujul vastu võtmata jätmist ja asuda viivitamatult ühiskonnalaiuse digiühiskonna arengukava kui rahvusliku strateegiadokumendi loomisele. Selles protsessis peavad olema laiapõhjaliselt kaasas kõik olulised partnerid, kelleks on teadusasutused, ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ja tööstuse esindajad. Loomulikult on ITL valmis sellesse aktiivselt panustama, nii nagu me seda varasemalt oleme teinud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →