Põhja Ringkonnaprokuratuur · 31. märts 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 30.03.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Anneli Masing
Kriminaalasja number: 20230200349
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 422 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXXX (ik XXXXXXXXXXX)
Kuriteo toimepanemise aeg: 06.02.2020.a.
XXXXX XXXXXX, juhtides 06.02.2020.a. kella 12:46 paiku Tallinnas Ehitajate tee ja Paldiski mnt
ristmikul mootorsõidukit Audi A6 reg. märgiga XXXXXX, liikudes Paldiski maanteelt Ehitajate
teele, eiras foori keelavat punast tuld, sõites ristmikule välja, kus põrkas kokku mööda Paldiski
maanteed liikunud bussiga MAN. Oma tegevusega põhjustas XXXXX XXXXXX liiklusõnnetuse,
mille tagajärjel sai tema sõidukis juhi kõrvalistmel istunud kaasreisija XXXXXXXXX
XXXXXXXXXX raskeid tervisekahjustusi, kestusega üle nelja kuu: roidemurrud, vasaku häbemeluu
harude murrud koos ristluu-niudeluuliigese ühenduse katkemisega, haavad pealael, kukla piirkonnas,
ja paremal säärel, verevalumi ning ülemiste eesmiste hammaste osanihestuse.
XXXXX XXXXXX rikkus mootorsõidukijuhi üldisi hoolsusnõudeid ja kaitsekohustusi, mida
sätestavad Liiklusseadus § 14 lg 2 (iga liikleja peab oleba liikluses ettevaatlik), § 16 lg 1 (hoiduma
kõigest, mis võib kahjustada inimesi, vara), § 17 lg 1 (peab juhinduma liikluskorraldusvahendite
nõuetest), § 18 lg 1 (tee andmise kohustuse korralsõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega
selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust), § 58 lg 3 (foori keelava
märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppmärgi ees. Selle puudumisel võib
jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni).
XXXXX XXXXXX´t kahtlustatakse antud teos KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises – sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumises, kui sellega on
ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.
Kahtlustatav on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna selgitanud, et lähenes ristmikule aeglaselt ja
eeldas, et kuna oli eelmisel ristmikul alustanud sõitu foori rohelise lubava tulega, siis süttib järgmises
fooris ka tema kohalejõudmise ajaks roheline ja seetõttu ei pidurdanud enne ristmikku. Seega
tunnistab, et ei olnud piisavalt hoolikas enne ristmikku. Kahtlustatav selgitas, et sai ka ise õnnetuse
tagajärjel klaasikildudest silmavigastuse ja oli seetõttu 6 päeva haiglas.
Ütluste andmise käigus kahtlustatav puhtsüdamlikult kahetses oma tegu. Kannatanu selgitas, et
kahtlustatav on tema abikaasa ja sõidab väga aeglaselt ja ettevaatlikult ning on juba väga pika
juhistaažiga ja kannatanu hinnangul ei ole ka toimunus süüdi kuid seejuures kannatanu ka selgitas, et
ta liiklusõnnetusele eelnevalt liiklust ei jälginud ja seetõttu konkreetse liiklussituatsiooni kohta
midagi öelda ei oska. Kannatanu on ka avaldanud, et tal ei ole mingisuguseid nõudeid kahtlustatava
vastu ning kahtlustatav osutab seoses tema taastusraviga talle igakülgselt abi. Kriminaalmenetluses
kannatanul täiendavaid varalisi nõudmisi ei ole ja tsiviilhagi ei soovi esitada.
Leian, et kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et
kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kui isiku süü ei ole suur.
Liiklus- ja käitusnõuete rikkumine on küll taunitav just seetõttu, et rikkumine võib olla suunatud
paljude inimeste elu ja tervise vastu ja seega tuleks avalikku menetlushuvi igal juhul jaatada. Kuid
liiklussüütegude puhul tuleb siiski arvestada ka seda, et enamikul juhul on liiklussüüteod karistatavad
väärtegudena ja ka KarS § 422 lg 1 sätestatud liiklus- või käitusnõuete rikkumised on tavaolukorras
karistatavad väärtegudena ja ainuüksi normatiivne tunnus – nimetatud rikkumiste tagajärjel
ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma põhjustamine – tõstab teo karistusõigusnormi
tasemele. Keerulised ja pingelised liiklusolud tänaval nõuavadki mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust
ja vastutustundlikku ja teistega arvestamist liiklemises, et tagada kõigi ohutus. Antud juhtumi puhul
tuleb samas ka arvestada, et kuna põhjustatud tagajärge – raske ja eluohtliku tervisekahjustuse
tekitamist kannatanule, heidetakse kahtlustatavale ette seetõttu, et ta rikkus mootorsõidukijuhilt
nõutavat hoolsust, ei saa siiski rääkida massiivsest ja ükskõiksest hooletuste jadast, mis viis
õnnetuseni vaid saab üksnes välja tuua, et konkreetse ristmiku puhul, ei olnud kahtlustatav piisavalt
hoolikas ja teiste liiklejatega arvestav ja ei kontrollinud täiendavalt üle ja ei veendunud, et ristmikule
väljasõit on ohutu. Nii on kahtlustatava järel sõitnud sõiduki juht kirjeldanud, et kahtlustatava sõiduki
kiirus ei olnud ülemäärane ja liikus vahetult enne ristmikku tavalise, mitte millegi poolest
silmatorkava kiirusega. Liiklusohutuse seisukohast on määrav tähtsus sellel, kuidas sõidukijuht
liiklusalaseid teadmisi rakendab ning kuidas valdab liiklusolusid, s h oskab jälgida liiklust ja
arvestada teiste liiklejatega – selle juhtumi puhul ei saa välja tuua selliseid märgatavaid
kõrvalekaldeid kahtlustatava puhul, mis võimaldaks öelda, et tema osalemine liikluses oli
märkimisväärselt riskeeriv. Leian, et need väljatoodud asjaolud vähendavadki avalikku menetlushuvi
antud juhtumi puhul.
Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur, kuivõrd kuritegu pandi
toime ettevaatamatusest. Menetlushuvi vähendab ka asjaolu, et kahtlustatav on kannatanu abikaasana
toimunu järgselt talle tema ravis ja seoses igapäevaste toimetustega toeks. Kannatanul ei ole varalisi
nõudmisi, mida ta täiendavalt veel kriminaalmenetluses sooviks maksma panna. Kahtlustatav ei ole
karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka peale seda kuritegude toimepanemise eest, seega
pole menetluse jätkamine vajalik ka eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Liiklussüütegude puhul
saab järeldusi teha senise liikluskäitumise kohta karistusregistri põhjal – kahtlustataval oli juhtumi
ajaks juhtimisõigus olnud üle 20 aasta, sealjuures puudusid karistused liiklusalaste süütegude eest.
Ka selle põhjal võib öelda, et ta pole võtnud liikluses põhjendamatuid riske ja on liigelnud mõistlikult.
Kahtlustatav on toimunut siiralt kahetsenud ja leian, et puudub vajadus tema karistamiseks ning
piisab, et kahtlustatav on ise oma teo ebaõigust mõistnud. On selge, et liikluseeskirjade rikkumine,
millega on kaasnenud raske tagajärg, avaldab samuti oma mõju ja aitab suunata teda liikluses edaspidi
veel suuremale hoolsusele. Kahtlustatava puhul ei ole tõusetunud küsimust, et kas teda tohib lubada
edaspidi sõidukirooli, seega ka karistamise korral kohaldatav mootorsõiduki juhtimise õiguse
äravõtmine ei oleks tema puhul argumendiks, miks juhtunut heaks teha just nimelt kriminaalkaristuse
abil.
Leian, et antud juhul ei ole hädavajalik isiku kriminaalkorras karistamine ning karistuse eesmärgid
on saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse
lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 350 EUR.
Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut nimetatud rahalise kohustuse tasumiseks kuue kuu jooksul.
XXXXX XXXXXX´le on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuse täitmiseni
prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustust, uuendab
prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse.
Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik menetlushuvi ja
isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise
astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb
karistusena ette ainult rahalise karistuse, kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata
prokuratuur.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20230200349 menetlus.
2. Kahtlustatavale XXXXX XXXXXX pandud kohustused ja nende täitmiseks määratud tähtajad:
- KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustus tasuda 350 eurot riigituludesse,
- KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot (riiklikul
ekspertiisiasutusel tekkinud kulud seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega)
Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 30.09.2021a. Tasumise kohta käivad andmed, konto – ja
viitenumbrid lisatud käesolevale määrusele.
3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Teabesalvestised (fotofailid) /1
CD-l, ümbrikus toimiku materjalide juures/ - juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta toimiku juurde
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei võetud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: kulud hüvitab käesoleva määrusega pandud kohustusena kahtlustatav
(vt määruse p 2)
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kahtlustatavale XXXXX XXXXXX ning kannatanule XXXXXXXXX XXXXXXXXXX.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib
ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle
teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
________________________
Anneli Masing
___________________________________
Olen kohustustega nõus: XXXXX XXXXXX