Põhja Ringkonnaprokuratuur · 17. märts 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 16.03.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Anneli Masing
Kriminaalasja number: 19230200402
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 422 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXX (ik. xxxxxxxxxxx)
Kuriteo toimepanemise aeg: 04.06.2019.a.
XXXXX XXXXX, juhtides 04.06.2019 kella 16:11 paiku Tallinnas XXXXX tn mootorsõidukit
Volvo XC 60 reg. märgiga XXX XXX, ei olnud Põllu ja Pargi tänavate ristmiku ületamisel piisavalt
tähelepanelik, ei kohandanud oma sõidukiirust olukorrale vastavaks ega veendunud oma manöövri
ohutuses, eiras liiklusmärgi „Anna teed“ nõuet, mille tulemusel sõitis ette mööda eesõigusega teed
Pargi tänavalt Vabaduse pst suunas liikunud bussile MAN Lions City LE reg märgiga XXX XXX.
Oma tegevusega põhjustas XXXXX XXXXX liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai eluohtlikke ja
raskeid tervisekahjustusi bussis Man Lions City LE reg.märgiga XXX XXX reisijana viibinud
XXXXXXX XXXXXXXXXXXX. XXXXX XXXXX´it kahtlustatakse antud teos krS § 422 lg 1
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki
käitusnõuete rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.
Kahtlustatav on kohtueelsel menetlusel ülekuulatuna selgitanud, et oli sel päeval liikluses hoolikas,
arvestas teiste liiklejatega kuid tunnistab, et nagu selgub, ei olnud piisavalt hoolikas vahetult sellel
ristmikul ja eesõigust omav buss jäi tal seetõttu märkamata.
Ütluste andmise käigus kahtlustatav puhtsüdamlikult kahetses oma tegu ja kirjeldas, et kuigi ka tema
sõidukis olid kaasreisijad ja need olid liiklusõnnetusest ehmunud väikesed lapsed, kes olid tema
hoolde usaldatud, ta koheselt, peale seda kui oli toimetanud lapsed turvalisse kohta rahunema,
suundus ise bussi juurde, et välja selgitada, kas ka seal võib olla abi vajavaid kannatanuid.
Kahtlustatav on juhtunu järgselt oma advokaadi abiga sõlminud kannatanuga kompromisslepingu, et
hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Kannatanu on nõustunud, et nimetatud kompromisslepingu
alusel talle tasutud hüvitis on piisav ja kohane, et lugeda hüvitatuks talle tekitatud varaline ja
mittevaraline kahju. Kriminaalmenetluses kannatanul täiendavaid varalisi nõudmisi ei ole ja
tsiviilhagi ei soovi esitada.
Leian, et kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et
kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kui isiku süü ei ole suur.
Liiklus- ja käitusnõuete rikkumine on küll taunitav just seetõttu, et rikkumine võib olla suunatud
paljude inimeste elu ja tervise vastu ja seega tuleks avalikku menetlushuvi igal juhul jaatada. Kuid
liiklussüütegude puhul tuleb siiski arvestada ka seda, et enamikul juhul on liiklussüüteod karistatavad
väärtegudena ja ka KarS § 422 lg 1 sätestatud liiklus- või käitusnõuete rikkumised on tavaolukorras
karistatavad väärtegudena ja ainuüksi normatiivne tunnus – nimetatud rikkumiste tagajärjel
ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma põhjustamine – tõstab teo karistusõigusnormi
tasemele. Keerulised ja pingelised liiklusolud tänaval nõuavadki mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust
ja vastutustundlikku ja teistega arvestamist liiklemises, et tagada kõigi ohutus. Antud juhtumi puhul
tuleb samas ka arvestada, et kuna põhjustatud tagajärge – raske ja eluohtliku tervisekahjustuse
tekitamist kannatanule, heidetakse kahtlustatavale ette seetõttu, et ta rikkus mootorsõidukijuhilt
nõutavat hoolsust, ei saa siiski rääkida massiivsest ja ükskõiksest hooletuste jadast, mis viis
õnnetuseni vaid vastupidi – kahtlustatav oli sel päeval liikluses „kohal“, teistega ja liiklusoludega
arvestav ning üksnes vahetult sündmusele eelneval hetkel mitte piisavalt. Nii on tunnistajad
kinnitanud, et nende hinnangul ei olnud kiirus ülemäärane kummalgi sõidukil kuna buss oli vahetult
alustanud sõitu peatusest ja ka kahtlustatava sõnul oli ta vahetult enne kokkupõrget lasknud teed
ületada tõukerattal sõitnud lapsel ja ka enne ristmikku hoo maha võtnud kuid tema vaateväli võis olla
piiratud tee ääres seisva posti tõttu. Kahtlustatava kaasreisijaks olnud tunnistaja on kinnitanud, et
kahtlustatav enne ristmikku ka peatus. Liiklusohutuse seisukohast on määrav tähtsus sellel, kuidas
sõidukijuht liiklusalaseid teadmisi rakendab ning kuidas valdab liiklusolusid, s h oskab jälgida liiklust
ja arvestada teiste liiklejatega – selle juhtumi puhul ei saa välja tuua selliseid märgatavaid
kõrvalekaldeid kahtlustatava puhul, mis võimaldaks öelda, et tema osalemine liikluses oli
märkimisväärselt riskeeriv. Leian, et need väljatoodud asjaolud vähendavadki avalikku menetlushuvi
antud juhtumi puhul.
Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur, kuivõrd kuritegu pandi
toime ettevaatamatusest. Menetlushuvi vähendab ka asjaolu, et kahtlustatav on vahetult toimunu järel
sündmuskohal püüdnud leida võimalusi kannatanute väljaselgitamiseks ning neile abi osutamiseks,
hiljem, kohtueelse menetluse käigus, kui on selgunud juba kannatanule tekkinud kahju ulatus, astunud
samme ka varaliselt tekitatud kahju korvamiseks kannatanule ja need hüvitanud. Kannatanul ei ole
varalisi nõudmisi, mida ta täiendavalt veel kriminaalmenetluses sooviks maksma panna. Kahtlustatav
ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka peale seda kuritegude toimepanemise eest,
seega pole menetluse jätkamine vajalik ka eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Liiklussüütegude
puhul saab järeldusi teha senise liikluskäitumise kohta karistusregistri põhjal – kahtlustataval oli
juhtumi ajaks juhtimisõigus olnud üle 10 aasta, sealjuures puudusid karistused liiklusalaste süütegude
eest. Ka selle põhjal võib öelda, et ta pole varasemalt ega ka peale juhtumit (kuriteo toimepanemisest
on möödunud üle aasta) võtnud liikluses põhjendamatuid riske ja on liigelnud mõistlikult.
Kahtlustatav on toimunut siiralt kahetsenud ja leian, et puudub vajadus tema karistamiseks ning
piisab, et kahtlustatav on ise oma teo ebaõigust mõistnud. On selge, et liikluseeskirjade rikkumine,
millega on kaasnenud raske tagajärg avaldab samuti oma mõju ja käivitab nende põhjustajal sellised
kognitiivsed protsessid, mis aitavad saadud kogemust töödelda ning suunata teda liikluses edaspidi
veel suuremale hoolsusele. Kahtlustatava puhul ei ole tõusetunud küsimust, et kas teda tohib lubada
edaspidi sõidukirooli, seega ka karistamise korral kohaldatav mootorsõiduki juhtimise õiguse
äravõtmine ei oleks tema puhul argumendiks, miks juhtunut heaks teha just nimelt kriminaalkaristuse
abil.
Leian, et antud juhul ei ole hädavajalik isiku kriminaalkorras karistamine ning karistuse eesmärgid
on saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse
lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 1200 EUR.
Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut nimetatud rahalise kohustuse tasumiseks kuue kuu jooksul.
XXXXX XXXXX´ile on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuse täitmiseni
prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustust, uuendab
prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse.
Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik menetlushuvi ja
isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise
astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb
karistusena ette ainult rahalise karistuse, kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata
prokuratuur.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19230200402 menetlus.
2. Kahtlustatavale XXXXX XXXXX pandud kohustused ja nende täitmiseks määratud tähtajad:
- KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustus tasuda 1200 eurot riigituludesse,
- KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 84 eurot (riiklikul
ekspertiisiasutusel tekkinud kulud seoses isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega)
Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 16.09.2021a. Tasumise kohta käivad andmed, konto – ja
viitenumbrid lisatud käesolevale määrusele.
3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Teabesalvestised
(videokaamera salvestised) /4 CD-l, ümbrikus toimiku materjalide juures/ - juhindudes KrMS § 126
lg 3 p 1 jätta toimiku juurde
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei võetud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: kulud hüvitab käesoleva määrusega pandud kohustusena kahtlustatav
(vt määruse p 2)
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kahtlustatavale XXXXX XXXXX ja tema kaitsjale ning kannatanule XXXXXXX
XXXXXXXXXXXX ja tema esindajale.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib
ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle
teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anneli Masing
/allkirjastatud digitaalselt/
Olen kohustustega nõus: XXXXX XXXXX