Mart Helme
Siseministeerium Teie 17.12.2019 nr SIM/19-1311/-
[email protected] 1K; 1-13/129-1/
Meie 06.03.2020 nr 1.2-3/3111-2
Eelnõu "Siseturvalisuse arengukava 2020–2030"
kooskõlastamine
Lugupeetud siseminister Mart Helme
Täname kooskõlastamiseks esitatud siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eelnõu eest.
Siseministeerium on kahe aasta jooksul teinud ära väga suure töö, kaasates oma partnereid,
et nendega koos läbi arutada ja kokku leppida eesmärgid ning tegevused, mille kaudu
järgmise kümne aasta jooksul hoida ja kasvatada Eesti siseturvalisust. Arengukava
koostamise kaasamisprotsess on olnud põhjalik ja tunnustamist vääriv, eriti kui arvestada nii
valdkondade ja partnerite rohkust, kes kõik selles teemas kaasa räägivad kui ka meid
ümbritsevas maailmas toimuvate muutustega, nagu näiteks kliima soojenemine, rahvastiku
vananemine, tehnoloogia areng, ränne, linnastumine jne, mis kõik toovad endaga kaasa nii
uusi väljakutseid ja samas ka võimalusi, millega siseturvalisuse tagamisel arvestama peab.
Nii nagu arengukava eesmärgis on selgelt välja toodud, on siseturvalisuse keskmeks
inimene, kes peab tundma ennast kaitstult ja panustama ka ise sellist tunnet pakkuva
keskkonna tagamisse. Inimesed on aga väga erinevad – neil on erinevad vajadused ja
kogemused kui ka võimalused, mistõttu on seda eesmärki kollektiivsel tasandil võimalik
saavutada üksnes juhul, kui neid erisusi ka siseturvalisuse valdkonna arendamisel arvesse
võetakse.
Meditsiinis tõdetakse tihti, et parim ravi on ennetus ja see metafoor sobitub hästi ka
siseturvalisuse valdkonda. Kui suudame ennetada näiteks alkoholi liigtarbimist,
narkootikumide kasutamise levikut, vägivalda, siis oleme juba astunud väga suure sammu
turvalisema ühiskonna suunas. Ennetus on aga kompleksne teema, mis tihti eeldab paljude
erinevate osapoolte koostööd ja panust.
Kuna meie hinnangul on mõistlik arengukava eelnõu täiendada nii inimkesksuse kui ka
ennetuse aspektist lähtuvalt, siis kooskõlastame arengukava eelnõu allpool toodud
ettepanekutega arvestamisel. Lisaks edastame tehnilisemad ettepanekud eraldi e-kirjaga,
millega palume samuti arvestada.
Võrdse kohtlemise seadusest tulenevad ootused arengukavale
Kahjuks ei ole arengukava koostamisel arvestatud Sotsiaalministeeriumi poolt varasemalt
esitatud võrdset kohtlemist puudutavaid märkusi. Juhime uuesti tähelepanu, et
siseturvalisuse tagamiseks on kriitilise tähtsusega Eestis elavate inimeste võrdne kohtlemine
ja sallivust toetavad ning mitmekesisust väärtustavad hoiakud nii ühiskonnas laiemalt kui
organisatsioonide tasandil. Ebavõrdse kohtlemise ja sallimatuse vähendamiseks ning
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
taastekke ennetamiseks, samuti mitmekesisust väärtustava keskkonna loomiseks ja
toetamiseks on vajalikud nii ühiskonnale tervikuna kui erinevatele siht- ja sidusgruppidele
suunatud meetmed.
Arvestades, et Eesti elanikkond vananeb ja eakad elavad tihtipeale üksi ning kasvab
puudega inimeste arv, muutub aina olulisemaks, et neil kõigil oleks võimalik elada
maksimaalselt iseseisvat ja väärikat elu. Seetõttu rõhutame, et iga poliitikavaldkonna eest
vastutaja peab hea seisma ka selle eest, et tema kujundatavad poliitikad ja ellu viidavad
meetmed arvestaksid kõigi elanikkonnarühmade (erinevat) olukorda ja vajadusi. Nii näiteks
on päästevaldkonda arendades oluline, et ka kõigile erivajadustega inimestel oleks tagatud
teistega võrdne abi kutsumise ja saamise võimalus.
Tunnustame Siseministeeriumi valitsemisala selle eest, et hädaabinumbri 112 osas on
tehtud olulisi arendusi, lisades tekstisõnumi saatmise võimaluse, mis muudab hädaabi
teenuse ligipääsetavamaks näiteks kõnepuudega inimestele. Oluline on, et selliste teenuste
arendamisega jätkatakse ka uue arengukava elluviimise raames ja leitaks veelgi võimalusi,
kuidas hädaabi teenust erinevatele inimestele kättesaadavamaks teha.
Sama oluline on, et ka ulatuslikumate kriiside ja tervet ühiskonda puudutavate erakorraliste
sündmuste puhul oleks hädaabi ning kriisireguleerimine korraldatud nii, et see vastaks ka
haavatavate rühmade, sh puudega inimeste vajadustele. Planeerides teavitustegevusi ning
jagades inimestele oskusi hoida ära ohtu elule, tervisele ja varale, on vajalik arvestada ka
sellega, mis kujul on neid teadmisi ja oskusi võimalik edastada erivajadustega (sh näiteks
nägemis- ja kuulmispuudega) inimestele.
Eeltoodust lähtuvalt valmistab meile muret arengukavas võrdsete võimaluste kui läbiva
teema käsitluses puudega inimeste tähelepanu alt välja jätmine. Kordame juba varasemalt
esitatud palvet lisada kindlasti ka erivajadus nende tunnuste hulka, millega tuleb arvestada
siseturvalisuse teenuste arendamisel ja pakkumisel.
Samuti toome uuesti välja meie poolt esitatud ettepaneku täiendada alajaotust „Seosed
läbivate teemadega“ ning lisada sinna võrdse kohtlemise põhimõtte selgitus laiemalt nii, et
see kataks kõiki haavatavaid gruppe. Uus sõnastus võiks olla järgmine: „Arengukava
meetmed lähtuvad võrdse kohtlemise põhimõttest, mis tähendab, et siseturvalisuse teenust
pakutakse kõikidele Eestis viibivatele isikutele, olenemata inimeste soost, rahvusest
(etnilisest kuuluvusest), rassist, usutunnistusest või veendumustest, vanusest, puudest või
seksuaalsest sättumusest.“.
Võrdse kohtlemisega seotud kriitikat oleks saanud maandada kui arengukava koostamisel
oleks kaasatute hulgas olnud asjakohased huvigruppide esindusorganisatsioonid. Palume
siiski konsulteerida ka praeguses faasis nii puuetega inimeste kui ka teiste vähemuste
huvikaitsega tegelevate ühendustega, sest nende kompetents ja hea nõu on kindlasti abiks
eelnõu parendamisel.
Soolisele võrdõiguslikkuse seadusest tulenevad ootused arengukavale
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 kohaselt on riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste
asutused kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama,
muutes selleks tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist.
Riiklikke, piirkondlikke kui institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid
planeerides, ellu viies ja hinnates tuleb lähtuda naiste ning meeste erinevatest vajadustest ja
ühiskondlikust staatusest ning tuleb arvestada, kuidas meetmed mõjutavad naiste ja meeste
olukorda ühiskonnas.
Peame vajalikuks, et naiste ja meeste (kohati) erinevat olukorda, vajadusi ja võimalusi
arvestataks ka siseturvalisuse arengukavas ette nähtud meetmete planeerimisel, elluviimisel
ja nende täitmise jälgimisel ning meetmete rakendamisel lähtutaks muuhulgas eesmärgist
3
tagada vastavas valdkonnas naiste ja meeste võrdsus. Nii on asjakohane arvestada näiteks
erinevusi naiste ja meeste riskikäitumises, nende erinevat turvalisuse ja kaitstuse tunnetust,
aga ka ohutegureid avalikus ruumis ja elukeskkonna turvalisuse tagamisel, samuti hoiakuid
ja valmidust seoses turvalisust toetavas vabatahtlikus tegevuses osalemisega, teadlikkust
küberkuritegevuse ohtudest, hoiakuid sisserände ja sisserändajate osas jne.
Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku, et lisaksite arengukava (ala)eesmärkide ja ka
programmi saavutamise jälgimiseks välja töötatud mõõdikutele soolise mõõtme. Seda
eelkõige nende mõõdikute puhul, mis annavad infot inimeste teadlikkuse, hoiakute, oskuste
ja tunnetuse kohta. Eesmärkide saavutamise hindamine lisaks muule ka soo aspektist aitab
täpsemalt hinnata tegevuste mõju ja paremini sihitada edasisi tegevusi, sh tegevuste
sihtgruppe ning suunitlust. Soo aspektist erineva olukorra ja mõju tuvastamisel on oluline
välja selgitada selle põhjused ning rakendada meetmeid naiste ja meeste võrdsuse
edendamiseks. Lisaks palume kaaluda mõõdikute puhul ka vanuse ja keeleoskuse aspekti
lisamist.
Rände teema käsitlemisega seotud ettepanekud
Tervitame, et arengukavas on tegevussuuna „Tasakaalustatud rändepoliitika“ all välja toodud
ka vajadus „Suurendada Eesti elanike teadlikkust rändevaldkonnast, inimõigustest ja
võrdsest kohtlemisest ning vähendada nende teemadega seotud hirme.“. Samas leiame, et
selle saavutamiseks ette nähtud tegevused („võtta rände valdkonnas senisest enam
kasutusele infotehnoloogilisi ja innovaatilisi lahendusi“ ja „anda nii riigile kui ka elanikele
ühtse rände- ja lõimumisalase kommunikatsiooni kaudu rändest regulaarne, selge ja
faktitäpne ülevaade“) on sellise eesmärgi saavutamiseks ebapiisavad ning ebaselgeks jääb,
kuidas nende kaudu planeeritakse suurendada elanike teadlikkust inimõigustest ja võrdsest
kohtlemisest. Palume planeeritavate tegevuste loetelu vastavalt täpsustada ja täiendada.
Vägivalla ennetamisega seotud ettepanekud
Käesoleval aastal lõpeb vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020, mis sidus tervikuks
erinevate valitsemisalade, kohaliku tasandi ja vabaühenduste tegevused vägivalla
ennetamiseks. Siit edasi on iga valitsemisala vägivalla ennetamisega seotud tegevusi
planeerinud pigem enda seotud arengukavadesse, mis aga tähendab, et ühine vaade on
hägustumas. Nii on küll ka uues siseturvalisuse arengukavas käsitletud vägivalla teemasid,
aga need ei hõlma näiteks inimkaubanduse ennetamist ja selle kuriteo ohvrite abistamist,
perevägivalla ennetamist ega seksuaalvägivalla problemaatikat tervikuna. Teeme ettepaneku
siseturvalisuse arengukava koostamise raames läbi arutada ja kokku leppida, kuidas
tervikuna oleks kõige õigem neid teemasid käsitleda. Vajame vägivalla ennetamisel ja
tõkestamisel tervikpilti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Maris Mälzer 626 9174
[email protected]