dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu "Siseturvalisuse arengukava 2020-2030" kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 6. märts 2020
Viit
1.2-3/3111-2
Registreeritud
6. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-33111-2 06.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc280 KB

Sisu (failidest)

Mart Helme Siseministeerium Teie 17.12.2019 nr SIM/19-1311/- [email protected] 1K; 1-13/129-1/ Meie 06.03.2020 nr 1.2-3/3111-2 Eelnõu "Siseturvalisuse arengukava 2020–2030" kooskõlastamine Lugupeetud siseminister Mart Helme Täname kooskõlastamiseks esitatud siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eelnõu eest. Siseministeerium on kahe aasta jooksul teinud ära väga suure töö, kaasates oma partnereid, et nendega koos läbi arutada ja kokku leppida eesmärgid ning tegevused, mille kaudu järgmise kümne aasta jooksul hoida ja kasvatada Eesti siseturvalisust. Arengukava koostamise kaasamisprotsess on olnud põhjalik ja tunnustamist vääriv, eriti kui arvestada nii valdkondade ja partnerite rohkust, kes kõik selles teemas kaasa räägivad kui ka meid ümbritsevas maailmas toimuvate muutustega, nagu näiteks kliima soojenemine, rahvastiku vananemine, tehnoloogia areng, ränne, linnastumine jne, mis kõik toovad endaga kaasa nii uusi väljakutseid ja samas ka võimalusi, millega siseturvalisuse tagamisel arvestama peab. Nii nagu arengukava eesmärgis on selgelt välja toodud, on siseturvalisuse keskmeks inimene, kes peab tundma ennast kaitstult ja panustama ka ise sellist tunnet pakkuva keskkonna tagamisse. Inimesed on aga väga erinevad – neil on erinevad vajadused ja kogemused kui ka võimalused, mistõttu on seda eesmärki kollektiivsel tasandil võimalik saavutada üksnes juhul, kui neid erisusi ka siseturvalisuse valdkonna arendamisel arvesse võetakse. Meditsiinis tõdetakse tihti, et parim ravi on ennetus ja see metafoor sobitub hästi ka siseturvalisuse valdkonda. Kui suudame ennetada näiteks alkoholi liigtarbimist, narkootikumide kasutamise levikut, vägivalda, siis oleme juba astunud väga suure sammu turvalisema ühiskonna suunas. Ennetus on aga kompleksne teema, mis tihti eeldab paljude erinevate osapoolte koostööd ja panust. Kuna meie hinnangul on mõistlik arengukava eelnõu täiendada nii inimkesksuse kui ka ennetuse aspektist lähtuvalt, siis kooskõlastame arengukava eelnõu allpool toodud ettepanekutega arvestamisel. Lisaks edastame tehnilisemad ettepanekud eraldi e-kirjaga, millega palume samuti arvestada. Võrdse kohtlemise seadusest tulenevad ootused arengukavale Kahjuks ei ole arengukava koostamisel arvestatud Sotsiaalministeeriumi poolt varasemalt esitatud võrdset kohtlemist puudutavaid märkusi. Juhime uuesti tähelepanu, et siseturvalisuse tagamiseks on kriitilise tähtsusega Eestis elavate inimeste võrdne kohtlemine ja sallivust toetavad ning mitmekesisust väärtustavad hoiakud nii ühiskonnas laiemalt kui organisatsioonide tasandil. Ebavõrdse kohtlemise ja sallimatuse vähendamiseks ning Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 taastekke ennetamiseks, samuti mitmekesisust väärtustava keskkonna loomiseks ja toetamiseks on vajalikud nii ühiskonnale tervikuna kui erinevatele siht- ja sidusgruppidele suunatud meetmed. Arvestades, et Eesti elanikkond vananeb ja eakad elavad tihtipeale üksi ning kasvab puudega inimeste arv, muutub aina olulisemaks, et neil kõigil oleks võimalik elada maksimaalselt iseseisvat ja väärikat elu. Seetõttu rõhutame, et iga poliitikavaldkonna eest vastutaja peab hea seisma ka selle eest, et tema kujundatavad poliitikad ja ellu viidavad meetmed arvestaksid kõigi elanikkonnarühmade (erinevat) olukorda ja vajadusi. Nii näiteks on päästevaldkonda arendades oluline, et ka kõigile erivajadustega inimestel oleks tagatud teistega võrdne abi kutsumise ja saamise võimalus. Tunnustame Siseministeeriumi valitsemisala selle eest, et hädaabinumbri 112 osas on tehtud olulisi arendusi, lisades tekstisõnumi saatmise võimaluse, mis muudab hädaabi teenuse ligipääsetavamaks näiteks kõnepuudega inimestele. Oluline on, et selliste teenuste arendamisega jätkatakse ka uue arengukava elluviimise raames ja leitaks veelgi võimalusi, kuidas hädaabi teenust erinevatele inimestele kättesaadavamaks teha. Sama oluline on, et ka ulatuslikumate kriiside ja tervet ühiskonda puudutavate erakorraliste sündmuste puhul oleks hädaabi ning kriisireguleerimine korraldatud nii, et see vastaks ka haavatavate rühmade, sh puudega inimeste vajadustele. Planeerides teavitustegevusi ning jagades inimestele oskusi hoida ära ohtu elule, tervisele ja varale, on vajalik arvestada ka sellega, mis kujul on neid teadmisi ja oskusi võimalik edastada erivajadustega (sh näiteks nägemis- ja kuulmispuudega) inimestele. Eeltoodust lähtuvalt valmistab meile muret arengukavas võrdsete võimaluste kui läbiva teema käsitluses puudega inimeste tähelepanu alt välja jätmine. Kordame juba varasemalt esitatud palvet lisada kindlasti ka erivajadus nende tunnuste hulka, millega tuleb arvestada siseturvalisuse teenuste arendamisel ja pakkumisel. Samuti toome uuesti välja meie poolt esitatud ettepaneku täiendada alajaotust „Seosed läbivate teemadega“ ning lisada sinna võrdse kohtlemise põhimõtte selgitus laiemalt nii, et see kataks kõiki haavatavaid gruppe. Uus sõnastus võiks olla järgmine: „Arengukava meetmed lähtuvad võrdse kohtlemise põhimõttest, mis tähendab, et siseturvalisuse teenust pakutakse kõikidele Eestis viibivatele isikutele, olenemata inimeste soost, rahvusest (etnilisest kuuluvusest), rassist, usutunnistusest või veendumustest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest.“. Võrdse kohtlemisega seotud kriitikat oleks saanud maandada kui arengukava koostamisel oleks kaasatute hulgas olnud asjakohased huvigruppide esindusorganisatsioonid. Palume siiski konsulteerida ka praeguses faasis nii puuetega inimeste kui ka teiste vähemuste huvikaitsega tegelevate ühendustega, sest nende kompetents ja hea nõu on kindlasti abiks eelnõu parendamisel. Soolisele võrdõiguslikkuse seadusest tulenevad ootused arengukavale Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 kohaselt on riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama, muutes selleks tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Riiklikke, piirkondlikke kui institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates tuleb lähtuda naiste ning meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning tuleb arvestada, kuidas meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Peame vajalikuks, et naiste ja meeste (kohati) erinevat olukorda, vajadusi ja võimalusi arvestataks ka siseturvalisuse arengukavas ette nähtud meetmete planeerimisel, elluviimisel ja nende täitmise jälgimisel ning meetmete rakendamisel lähtutaks muuhulgas eesmärgist 3 tagada vastavas valdkonnas naiste ja meeste võrdsus. Nii on asjakohane arvestada näiteks erinevusi naiste ja meeste riskikäitumises, nende erinevat turvalisuse ja kaitstuse tunnetust, aga ka ohutegureid avalikus ruumis ja elukeskkonna turvalisuse tagamisel, samuti hoiakuid ja valmidust seoses turvalisust toetavas vabatahtlikus tegevuses osalemisega, teadlikkust küberkuritegevuse ohtudest, hoiakuid sisserände ja sisserändajate osas jne. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku, et lisaksite arengukava (ala)eesmärkide ja ka programmi saavutamise jälgimiseks välja töötatud mõõdikutele soolise mõõtme. Seda eelkõige nende mõõdikute puhul, mis annavad infot inimeste teadlikkuse, hoiakute, oskuste ja tunnetuse kohta. Eesmärkide saavutamise hindamine lisaks muule ka soo aspektist aitab täpsemalt hinnata tegevuste mõju ja paremini sihitada edasisi tegevusi, sh tegevuste sihtgruppe ning suunitlust. Soo aspektist erineva olukorra ja mõju tuvastamisel on oluline välja selgitada selle põhjused ning rakendada meetmeid naiste ja meeste võrdsuse edendamiseks. Lisaks palume kaaluda mõõdikute puhul ka vanuse ja keeleoskuse aspekti lisamist. Rände teema käsitlemisega seotud ettepanekud Tervitame, et arengukavas on tegevussuuna „Tasakaalustatud rändepoliitika“ all välja toodud ka vajadus „Suurendada Eesti elanike teadlikkust rändevaldkonnast, inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest ning vähendada nende teemadega seotud hirme.“. Samas leiame, et selle saavutamiseks ette nähtud tegevused („võtta rände valdkonnas senisest enam kasutusele infotehnoloogilisi ja innovaatilisi lahendusi“ ja „anda nii riigile kui ka elanikele ühtse rände- ja lõimumisalase kommunikatsiooni kaudu rändest regulaarne, selge ja faktitäpne ülevaade“) on sellise eesmärgi saavutamiseks ebapiisavad ning ebaselgeks jääb, kuidas nende kaudu planeeritakse suurendada elanike teadlikkust inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest. Palume planeeritavate tegevuste loetelu vastavalt täpsustada ja täiendada. Vägivalla ennetamisega seotud ettepanekud Käesoleval aastal lõpeb vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020, mis sidus tervikuks erinevate valitsemisalade, kohaliku tasandi ja vabaühenduste tegevused vägivalla ennetamiseks. Siit edasi on iga valitsemisala vägivalla ennetamisega seotud tegevusi planeerinud pigem enda seotud arengukavadesse, mis aga tähendab, et ühine vaade on hägustumas. Nii on küll ka uues siseturvalisuse arengukavas käsitletud vägivalla teemasid, aga need ei hõlma näiteks inimkaubanduse ennetamist ja selle kuriteo ohvrite abistamist, perevägivalla ennetamist ega seksuaalvägivalla problemaatikat tervikuna. Teeme ettepaneku siseturvalisuse arengukava koostamise raames läbi arutada ja kokku leppida, kuidas tervikuna oleks kõige õigem neid teemasid käsitleda. Vajame vägivalla ennetamisel ja tõkestamisel tervikpilti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Maris Mälzer 626 9174 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel