Sotsiaalministeerium · 6. märts 2020
Sisu (failidest)
KINNITATUD
Sotsiaalministri
…02.2020 käskkirjaga nr…
“Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus funktsionaalse arengukava I etapi
kinnitamine”
FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA
I etapp
Detsember 2019
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................................... 3
1. Strateegilised eesmärgid ................................................................................................................ 4
2. Haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed ................................................................. 5
2.1 HNRK teenuste jagunemine Eestis .................................................................................................... 5
2.2 HNRK patsientuuri mõjutavad rahvastikuandmed ........................................................................... 7
3. Haigla osutatavate tervishoiuteenuste analüüs ...................................................................... 11
3.1 Statsionaarsed tegevused ................................................................................................................. 17
3.2 Ambulatoorsed tegevused ................................................................................................................. 24
3.3 Päevaravi ............................................................................................................................................. 26
4. Haigla tervishoiuteenuste analüüsist tulenevad planeeritavad ambulatoorsete
külastuste ning voodite vajaduse näitajad erialade kaupa. ......................................................... 26
4.1 Statsionaarne tegevus tulevikus ....................................................................................................... 27
4.2 Päevaravi vormis teenuste osutamine tulevikus ............................................................................ 29
4.3 Ambulatoorsete teenuste osutamine tulevikus ............................................................................... 31
5. Tervishoiutöötajate vajadus haiglas .......................................................................................... 33
Kokkuvõte ................................................................................................................................................... 36
Kasutatud materjalid ................................................................................................................................. 38
2
Sissejuhatus
Käesoleva dokumendi eesmärk on anda ülevaade SA Haapsalu Neuroloogiline
Rehabilitatsioonikeskuse (edaspidi: HNRK) tegevusest ja järgmiste aastate arenguplaanidest.
HNRK on monoprofiilne tervishoiuteenuse osutaja – taastusravihaigla. HNRK on asutamisest
saati pühendunud neurorehabilitatsiooni pakkumisele. 60 aastaga on üles ehitatud kaasaegne
ja innovaatiline rehabilitatsioonikeskus, kuhu viimasel kümnendil on lisandunud
märkimisväärne hulk tehnoloogilisi vahendeid, et tagada teenuseid ka keerulisemate
toimetulekuhäiretega inimestele.
HNRK missiooniks on toetada inimeste naasmist igapäevaellu võimalikult rahuloleva ja
toimetulevana, haarates laialt erinevaid eluvaldkondi: töötamist, õppimist, vaba aja veetmist
jne.
HNRK on Eesti suurim statsionaarse taastusraviteenuse osutaja, kuid arvestades HNRK
tegevuse eesmärki pakutakse ka laia variatiivsust erinevaid Eestis võimalikke taastusravi- ja
rehabilitatsiooniteenuseid, olles sealjuures partneriks nii Eesti Haigekassale,
Sotsiaalkindlustusametile kui Eesti Töötukassale. Taoline multisüsteemne teenusepakkumine
on loonud hea kogemusliku aluse selleks, et panustada inimkesksetesse teenuse osutamise
arengutesse taastusravi- ja rehabilitatsiooni valdkonnas mitte ainult organisatsiooni tasemel
vaid ka laiemalt. Samas tekitab see igapäevaelus keerukusi, mille lahendamine ei ole ainult
HNRK sisemise töökorralduse küsimus.
HNRK-l on suur potentsiaal olla ja areneda maailmatasemel neurorehabilitatsioonikeskuseks.
Selleks on aga lähitulevikus kindlasti vaja arutada HNRK monoprofiilsuse ja
rahastuspartnerite mitmekesisusega seotud küsimusi, et süsteemist tulenevad piirangud ei
takistaks sisuka ja tulemusliku teenuse osutamist.
Dokumendi kokkupanemisel on lähtutud erinevatest tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna
strateegiadokumentidest, riiklikult käimasolevatest valdkonna arendusprojektidest, Eesti
rahvastikuprognoosist ning HNRK arenguplaanidest.
3
1. Strateegilised eesmärgid
HNRK juhindub oma tegevuses arengukavast, mis koostatakse kolmeks aastaks kaasates
lisaks HNRK personalile ka HNRK nõukogu, rahastajaid, olulisi koostööpartnereid ja
patsiente. Hetkel kehtiv arengukava on nõukogu poolt kinnitatud aastateks 2019-2021.
Arengukavas on kirjeldatud kolm strateegilist eesmärki kolmes valdkonnas: ravitöö,
personalitöö ja organisatsiooni tegevus. Konkreetsed eesmärgid, mille sisu on täpsemalt
kirjeldatud tabelis 1, on vastavalt järgmised:
HNRK osutab tõenduspõhist taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust, mida
iseloomustavad terviklikud inimkesksed lahendused patsiendi/kliendi
täisväärtuslikuks elus osalemise toetamiseks;
HNRK-s töötavad motiveeritud ja kaasaegselt haritud professionaalid, kes
väärtustavad kõrgelt HNRK töökeskkonda;
HNRK on euroopalikel teenuse kvaliteedi põhimõtetel tegutsev avatud ja innovaatiline
neurorehabilitatsiooni pädevuskeskus.
Tabel 1: HNRK strateegiliste eesmärkide sisu lühikirjeldused (allikas: HNRK arengukava)
Strateegiline eesmärk Sisu lühike kirjeldus
Ravitöö Järgmisel kolmel aastal on HNRK põhitegevuses kolm keskset märksõna
HNRK osutab terviklikkus, patsiendi igapäevaelu toetamine ja tõenduspõhisus.
tõenduspõhist Terviklikkusele mõtleme kahest olulisest aspektist: teenuste korraldus ja
taastusravi- ja patsiendi lähikonna kaasamine. Teenuste korralduses seame suuna
rehabilitatsiooniteenust, erinevate rahastajate poolt võimaldatavate teenuste kombineerimisele, et
mida iseloomustavad saaksime patsiente toetada ka nende statsionaarsete raviperioodide
terviklikud inimkesksed vahepealsel ajal ning korraldada järeltuge (ing k follow-up). Samuti
lahendused planeerime laiendada teenuse osutamise viise, näiteks kodukohapõhiste
patsiendi/kliendi teenuste pakkumine, päevaravi-laadne lähenemine, laiendades
täisväärtuslikuks elus grupiteenuseid jne. Pakume välja lahendusi selleks, et muuta HNRK
osalemise toetamiseks. keskkonda ja patsiendikäsitlust rikastavamaks ehk taastumist
toetavamaks. Järgmisel kolmel aastal suuname tähelepanu ka sellele,
kuidas planeerida, ellu viia ja jälgida patsientide lähikonna suuremat
kaasamist teenuste osutamisesse. Patsiendi igapäevaelu toetamisele
pöörame tähelepanu nii eesmärkide seadmise kui igapäevaelu tõhusama
mõjutamise aspektist. Otsime viise, kuidas „ulatuda“ teenustega patsiendi
kodukohta ja „tuua“ kodukeskkond rehabilitatsioonikeskusesse, kuidas
õppida patsienti paremini tundma ning kuidas kogutava infoga mõistlikult
ja hoolega ümber käia. Tõenduspõhisuse märksõna tähistab võimalusi
kirjeldada läbiviidavaid tegevusi käsitlusjuhenditena, et selgitada senisest
ilmekamalt, kellele ja miks me üht või teist lähenemist kasutame.
Ravitöö suurim väljakutse on leida kirjeldatud paindlikkusele rahaline kate
ning sõlmida rahastajatega erikokkuleppeid, sest tänased teenuste
rahastamise mudelid ei soosi kujuteldavat terviklikku inimkeskset ja
tõenduspõhist lähenemist. Lisaks on HNRK-le eriomane laiahaardelisus
nii tugevus kui ka väljakutse: teenust osutatakse inimestele üle kogu
Eesti.
4
Personal Haritud ja motiveeritud personali jätkusuutlikkuse tagamine on HNRK
HNRK-s töötavad suurim väljakutse. Aasta-aastalt muutub keerukamaks värvata personali,
motiveeritud ja iseäranis aga pakkuda konkurentsivõimelist töötasu kontekstis, kus
kaasaegselt haritud suurem enamus HNRK personalist ei ole tervishoiutöötajad. Järgmistel
professionaalid, kes aastatel kujundatakse ja juurutatakse strateegiaid arstide ja psühho-
väärtustavad kõrgelt sotsiaalsete spetsialistide leidmiseks. Lisateenuste ellu kutsumiseks on
HNRK töökeskkonda. tarvilik koostöö teiste tervishoiu- ja sotsiaalasutustega. Planeerime
töötada välja ka vabatahtlike kaasamise süsteemi. Teine tähtis
personalitöö osa on võimaldada osaleda kvaliteetkoolitustel, külastada
valdkonnas olulisi teaduskonverentse ning pädevuskeskusi. Kuidas
tagada konkurentsivõimeline palk, töötajate kaasatus (p)arendustesse,
nende hea tervis ning rahulolu töö ja töökohaga on kõik küsimused, millele
otsitakse lahendusi.
Organisatsiooni Organisatsioonina on HNRK lähiaastad pühendatud funktsionaalse
tegevus arengukava koostamisele ja ellu rakendamisele, mille peamiseks
HNRK on euroopalikel väljundiks on HNRK juurdeehitus kõrvuti uute võimalike teenuse
teenuse kvaliteedi osutamise asukohtade loomisega. Teiseks arendustegevuseks on
põhimõtetel tegutsev ravitööga seotud andmete sisukam struktureeritud kogumine ning
avatud ja innovaatiline käepärasem ja ilmekam esitus nii HNRK-siseselt kui välistele
neurorehabilitatsiooni koostööpartneritele. Mõlemad nimetatud tegevused nõuavad
pädevuskeskus. tavapärasest IT-tegevusest suuremaid investeeringuid. Kolmas keskne
ülesanne on järgmiste aastatega käivitada 2018. aasta kevadel loodud
HNRK Toetusfondi tegevus nõnda, et heategevusprojektid toetaksid
HNRK põhitegevuse alusprintsiipe – innovaatilisust ja tõenduspõhisust.
Samuti on soov leida võimalusi korraldada senisest süstemaatilisemalt
kliinilist teadustegevust. Lisaks nimetatud arendustegevustele on plaanis
panustada efektiivsemasse ja läbipaistvamasse juhtimisse iseäranis
kvaliteedi tagamise valdkonnas. HNRK jaoks on jätkuvalt oluline
panustada Eesti taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arengusse,
toetades liikumist terviklikumate inimpõhiste teenuse osutamise mudelite
poole.
Strateegiliste eesmärkide mõõdetavad tulemused on esitatud arengukavas kahe
perspektiiviga: arengukava lõpuni ehk aastani 2021 ning pikemas vaates aastani 2035.
Samuti on arengukavas kirjeldatud olulisemad tegevused nimetatud eesmärkide
elluviimiseks.
2. Haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed
2.1 HNRK teenuste jagunemine Eestis
HNRK osutab taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuseid inimestele üle Eesti (joonised 1 ja 2).
Statsionaarsete teenuste kasutajad on jagunenud üle Eesti proportsionaalselt rahvaarvuga.
Harjumaa suurem kaetus tuleneb ka sealse piirkonna arvukamast elanikkonnast.
Ambulatoorsete teenuste puhul on arusaadavalt suurimaks sihtrühmaks Läänemaa inimesed,
kuid sõltumata ambulatoorse teenuse iseloomust leiab hulk inimesi erinevatest Eesti
piirkondadest võimalusi ambulatoorsete teenuste saamiseks kodukohast kaugemal. Sarnane
5
jagunemine nii ambulatoorsete kui statsionaarsete haiguslugude puhul on iseloomustanud
HNRK tegevust nii eelmistel aastatel kui 2019. aasta esimesel kolmel kvartalil (Tabel 2).
Seega osutab HNRK teenust tervele Eestile. Taoline kõrge spetsialiseerunud
kompetentsusega teenuste kasutamine on tavapärane ka teistes arenenud riikides:
harvaesinevate tervisehädade ravimiseks liiguvad patsiendid piirkondlikest või üldhaiglatest
kompetentsikeskusesse.
Tabel 2: HNRK haiguslugude jagunemine Eesti elanike maakondade vaates 2017 –
30.09.2019
Statsionaarsed haiguslood Ambulatoorsed haiguslood
Maakond 30.09.2019 2018 2017 30.09.2019 2018 2017
Harjumaa 666 939 961 106 149 126
Hiiumaa 35 47 42 12 11 9
Ida-Virumaa 221 257 251 1 5 6
Järvamaa 63 74 92 2 3 0
Jõgevamaa 38 61 69 0 4 0
Läänemaa 95 155 139 660 1241 1080
Lääne-Virumaa 140 164 157 3 2 1
Pärnumaa 137 149 192 12 40 25
Põlvamaa 16 14 20 4 2 1
Raplamaa 75 90 82 9 16 6
Saaremaa 54 94 71 1 5 18
Tartumaa 140 208 191 8 5 15
Valgamaa 24 46 42 0 0 0
Viljandimaa 87 99 100 0 2 3
Võrumaa 25 39 50 1 0 0
KOKKU 1816 2436 2459 819 1485 1290
6
Joonis 1: HNRK statsionaarsete haiguslugude jagunemine Eesti piirkonniti aastal 2018.
Joonis 2: HNRK ambulatoorsete haiguslugude jagunemine Eestis piirkonniti aastal 2018.
2.2 HNRK patsientuuri mõjutavad rahvastikuandmed
Eesti Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019. aasta 1 324 820
inimest. Statistikaameti prognoos aastaks 2040 ütleb, et “rahvastiku soo-vanuskoosseis
muutub. Naiste ja meeste osatähtsuste erinevus väheneb, ühelt poolt seetõttu, et meeste
oodatav eluiga kasvab, teiselt poolt naiste jätkuvalt aktiivsema väljarände tagajärjel. Peamine
tulemus on see, et rahvastik vananeb tunduvalt. Pensioniealiste (65-aastased ja vanemad)
osatähtsus rahvastikus tõuseb praeguselt tasemelt (18,0%) 2040. aastaks 27,6%-ni. Laste
7
(alla 15-aastaste) osatähtsus väheneb 15,5%-lt 13,6%-ni. Kokku tõuseb ülalpeetavate määr
(laste ja vanaduspensioniealiste) tööealistega võrreldes 50,9%-lt 70,2%-le, mis tähendab, et
kui praegu on iga ülalpeetava kohta kaks tööealist, siis 2040. aastal on kahe ülalpeetava kohta
kolm tööealist.” (www.stat.ee, 18. juuli 2019). Juunis 2019 avaldatud uuendatud metoodikal
põhinev rahvastikuprognoos vanuselise koosseisu osas eelkirjeldatuga võrreldes suuri
muudatusi esile ei too (joonis 3 ja joonis 4) (www.stat.ee, 14. oktoober 2019). Küll aga lisab
juunikuine prognoos teavet elanikkonna maakondliku jaotuse osas: Harjumaa, sh Tallinna
elanikkond kasvab aastaks 2045 veidi alla 20%, Tartumaa elanikkond veidi alla 10%, kõigi
teiste maakondade elanikkond väheneb (joonis 5).
Joonis 3: Eesti rahvastikuprognoos: vanuseline koosseis aastani 2080 (allikas: Eesti
Statistikaamet, 14.10.2019)
8
Joonis 4: Eesti rahvastikuprognoos: vanuselise jaotuse muutus aastani 2080 (allikas: Eesti
Statistikaamet, 14.10.2019)
Joonis 5: Eesti rahvastikuprognoos: elanikkonna muutus maakonniti aastaks 2045 (allikas:
Eesti Statistikaamet, 14.10.2019)
Rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020 – 2030 kirjeldab, et Eesti inimeste eluea
pikenedes pidurdub tervena elatud aastate arvu kasv. Endiselt on suremus südame-
veresoonkonnahaigustesse ning riskikäitumisest tulenevalt suurem võrreldes Euroopa
keskmisega. Samuti on märkimisväärne püsiva töövõimetuse või puudega inimeste hulk:
aastatel 2010 – 2017 kasvas puudega inimeste hulk 24,5% ning puudega inimeste osakaal
rahvastikust oli 11,4%. Sealjuures olid puudega inimeste hulgast 2017. aastal 37,4%
9
tööealised ja 7,9% lapsed (Kreitzberg, 2017). Eesti Statistikaameti andmetel
(http://andmebaas.stat.ee, 14. oktoober 2019) on viimasel kümnendil olnud puudega inimeste
hulk pidevas tõusutrendis (joonis 6), sealjuures on puudega inimeste osakaal selgelt suurem
eakate inimeste hulgas (joonis 7).
170 000
160 000
158 542
150 000
152 993
149 904
140 000 146 343
143 623
141 026
137 710
130 000 133 847
128 129
120 000
120 432
118 367
110 000
100 000
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 6: Erivajadusega inimeste koguhulk Eestis aastatel 2009-2019 (Eesti Statistikaamet,
14.10.2019)
90 000 83 098
80 000
70 177
70 000
60 000
50 000
40 000
30 000
20 000 9 444
14 717
11 773 10 738
7 142 9 275
5 373
10 000 6 408
3 986 4 704
2 139
3 192 4 016
2 840
4 345
3 403 4 722
6 583 6 494
2 340
0
0-15 16-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-62 63 and
older
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 7: Erivajadusega inimeste vanuseline jaotus Eestis aastatel 2009-2019 (Eesti
Statistikaamet, 14.10.2019)
Kuigi peamised puude- ja toimetulekupiirangute põhjused on seotud psüühika- ja
käitumishäiretega ning luulihaskonna ja sidekoehaigustega (Kreitzberg, 2017), on Eesti
inimeste riskikäitumine – alkoholi ja narkootikumide kasutamine, tasakaalustamata toitumine,
10
tubaka tarvitamine – kõrge ning sellest tulenevad tervisehädad (kõrgvererõhk, kõrge
kehamassiindeks, kõrge kolesteroolitase veres jne) sagedased (RTA 2020-2030).
Viimatinimetatud omakorda põhjustavad seisundeid, millele HNRK kõige enam
spetsialiseerub: närvisüsteemi kahjustavaid haiguseid ja traumasid – insult, peaajutrauma,
seljaajutrauma jne – mille järel on suur tõenäosus töövõimetuse või puude tekkimiseks.
Näiteks “Insuldi taastusravi käsitlusjuhendi” järgi tekib Eestis aastas umbes 4000 uut insulti,
kellest 30% jääb sõltuma kõrvalisest abist; õigeaegse ja tõhusa taastusravi kättesaadavusel
väheneb või kaob nendel isikutel vajadus kõrvalise abi järele. (www.ravijuhend.ee, 18. juuli
2019). Kahetsusväärselt on Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi andmetel Eestis
insuldi tekkimine Euroopast sagedasem tööealiste inimeste hulgas. Seljaajutrauma tekkimise
sagedus on Eestis samuti kõrge: aastane esmashaigestumine 39,7 juhtu miljoni kohta,
kusjuures keskmine traumast kannataja on 39-aastane meessoost isik (Sabre, 2013). Ka neil
inimestel on suur tõenäosus jääva toimetulekupiirangu tekkimiseks, mistõttu vajadus
taastusraviks on suur. Peaajutraumade tekkimisega seotud statistika pole Eestis kahjuks
hõlpsalt kättesaadav.
Tulenevalt eelkirjeldatust saab kindlasti väita, et HNRK teenuste vajadus Eesti inimestele
järgnevatel aastal pigem suureneb kui väheneb. Nimelt on vananeva ühiskonna kontekstis
oluline tagada võimalikult paljude inimeste nii iseseisev toimetulek kui nende terviseseisund
seda võimaldab. Eaka inimese iseseisvuse suurendamisega vabaneb tõenäoliselt tema
hooldamisega seotud tööealise inimese ressursse. Parandades tööealise inimese
toimetulekut kasvavad võimalused kaasata nii teda ennast kui tema hooldamisega seotud
inimesi sisukamalt ühiskondlikesse tegevustesse.
3. Haigla osutatavate tervishoiuteenuste analü ü s
HNRK on taastusravihaigla, mis osutab taastusravi ja rehabilitatsiooni alates varasest
intensiivsest statsionaarsest taastusravist (Eesti tervishoiuteenuste loetelus
voodipäevakoodid 8028 (funktsioone taastav taastusravi) ja 8029 (intensiivne funktsioone
taastav taastusravi)) kuni ambulatoorsete teenusteni, sh teenused tervishoiu esmatasandi
rahastusel koostöös perearstidega, ning sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsioonini.
HNRK on usaldusväärne koostööpartner Tartu Ülikooli Kliinikumile, Põhja-Eesti
Regionaalhaiglale, maakonnahaiglatele ning teistele tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
osutajatele. HNRK pakub spetsialiseeritud kõrge kvaliteediga neurorehabilitatsiooni
teenuseid, olles sealjuures seljaajukahjustusega ning peaajutraumaga ja keerulisemate
peaajukahjustusega laste ja täiskasvanute taastusravi kompetentsikeskuseks. HNRK
põhitegevuseks on keerukate, peamiselt närvisüsteemi kahjustusest tingitud hädadest
11
tulenevate toimetulekuhäirete järgne tegevus selleks, et toetada inimeste võimalikult
täisväärtuslikku elus osalemist: õppimist, töötamist, vaba aja veetmist jne.
HNRK osutatavad teenused on 75-80% ulatuses rahastatud Eesti Haigekassa poolt. Kuna
leping Eesti Haigekassaga ei kata kogu HNRK teenuse osutamise võimekust ega inimeste
vajadusi, on HNRK’l ka teisi rahastuspartnereid: kindlustusseltsid, Eesti Töötukassa, erinevad
kolmandad rahastajad (inimesed ise, kohalikud omavalitsused jne). 2018. aasta näitel oli
HNRK põhitegevusega seotud teenuste maht 3,771 miljonit eurot, millest 80% moodustasid
teenused Eesti Haigekassale, 8% kindlustusseltsidele, 8% isemaksjatele ja 4% teistele
finantseerijatele (joonis 8). 2017. aastal oli Eesti Haigekassa osakaal sissetulekutest 72%,
isemaksjate osakaal 11% ning teistel rahastajatel 5%. Kindlustusseltside osakaal oli võrreldav
2018. aastaga. Eesti Haigekassa osakaalu tõusu põhjustas varasemast suurem hulk akuutses
seisundis patsiente.
isemaksja, muud
286 470€, 8% maksjad, 169
934€, 4%
kindlustusseltsid,
295 707€, 8%
EHK, 3 019 727€,
Joonis 8: Põhitegevuse mahu jaotus rahastajati (€), 2018. aastal
Sõltumata rahastajast on HNRK poolt pakutava teenuse eesmärgiks toetada inimese
igapäevast toimetulekut, pakkudes selleks valdavalt meeskonnapõhist lähenemist. HNRK
meeskond juhindub ravitöö üldstandardist, mis käsitleb põhitegevusega seotud väärtuseid ja
põhimõtteid (Tabel 3). Olulisimaks sellest on kaasav – inimkeskne – lähenemine, mis peab
suutma abivajaja asudes kodust kaugel tagada lahendusi inimese igapäevase elu võimalikult
tavapäraseks ja funktsionaalseks kuluks. Tavapäraselt nõuab see, iseäranis taastusravi
statsionaaris, meeskondlikku lähenemist ja planeeritud aega spetsialistide kokkusaamiseks.
Samuti on tähtsaks sekkumiste tõenduspõhisus – varane alustamine, intensiivsus, aktiivsus,
variatiivsus ja tähenduslikkus – ning organisatsiooni nii suhtumuslik kui keskkondlik avatus.
12
Ravitöö üldstandardile tuginedes eesmärgistame ja hindame oma tegevuse edukust:
objektiveeritult inimeste funktsionaalse sõltumatuse edenemise (FIM-I ehk Funktsionaalse
Sõltumatuse Skaala tulemuste või PART-O-17) ehk sotsiaalse osaluse hindamise skaalal,
arvesse lähevad meeskonnatööde toimumine, inimeste endi ning nende lähedaste osalemine,
patsientide ravipäevade intensiivsus jne.
Tabel 3: HNRK taastusravi ja rehabilitatsiooni osutamise üldstandard.
PÕHIMÕTE Kirjeldus
Meeskonnapõhisus
HNRK meeskonna liikmed on patsient/klient ja tema lähikond, arst, õde,
hooldaja, logopeed, psühholoog, sotsiaaltööaja, tegevusterapeut,
füsioterapeut, ortoosimeister, abivahendispetsialist. Patsiendi/kliendi jaoks
vajaliku meeskonna paneb kokku tema raviarst või sotsiaaltöötaja,
vastavalt patsiendi/kliendi vajadustele.
HNRK meeskonnatöö põhine teenuse osutamine on teel
multidistsiplinaarsest lähenemisest interdistsiplinaarseks. Kaasatud
spetsialistid ja patsient ning tema lähikondlased teavad, mille nimel
taastusravis/rehabilitatsioonis töötatakse ning aitavad sihi saavutamisele
kaasa. Meeskonnas on kolleegid, mitte ülemused ja alluvad.
Taastusravi-/rehabilitatsioonimeeskonna liikmed on enda eriala ja
valdkonna spetsialistid. Patsient on iseenda ja oma elu spetsialist. Koos
tegutsetakse selle nimel, et naasmine tavaellu oleks võimalikult edukas ja
kiire ka uues toimetuleku kontekstis.
Patsiendi- Oleme kaasavad: patsienti puudutavad otsused tehakse koos patsiendiga
/kliendikesksus (“No decision about me without me”)
Õpime enda patsienti/klienti tundma. Uurime tema soove, vajadusi ja
probleeme. Saame aru tema elukorraldusest, -keskkonnast.
Aitame seada eesmärgi, mis muudab patsiendi/kliendi igapäevaelu
paremaks ning toetab iseseisvat toimetamist.
Aktiivsus HNRK pakub kaasaegset (neuro)rehabilitatsiooniteenust, mille aluseks on
patsiendi/kliendi aktiivsus: ise tegemine, ise olemine, ise mõtlemine jne.
Meie loome tingimused, et see oleks varakult võimalik.
Tulemuslik taastusravi-/rehabilitatsioonipäev on see, kus on vähemalt 3
tundi aktiivseid tegevusi. Püüame seda tagada.
Passiivseid lähenemisi – massaaž, elektriravi jne rakendame vaid siis, kui
need on vajalikud teatud sümptomite leevendamiseks ning toetavad
aktiivseid tegevusi.
Tervislikkus Suitsetamine on haiglas lubatud vaid selleks ettenähtud kohas. Soovitav on
seda üldse mitte teha.
Alkoholi tarbimine HNRKs lubatud ei ole. Alkoholijoobe tuvastamisel lõppeb
taastusravi/rehabilitatsioon koheselt.
Laiahaardelisus Taastusravi/rehabilitatsioon on tihti pikaajaline protsess, mis nõuab
jõupingutusi paljudelt osapooltelt. Abistame taastusravi- ja
rehabilitatsiooniperioodide vahepealsete aegade teenuste planeerimisel
ning leiame lahendusi erinevate patsiendile/kliendile vajalike teenuste
kombineerimiseks.
Panustame sellesse, et patsiendi pere ja lähikond oleksid
taastusravisse/rehabilitatsiooni kaasatud.
Püüame pakkuda võimalikult terviklikku teenust ja lahendusi ühest kohast –
meie meeskonnalt.
13
Võrdse toe printsiip
HNRK on avatud lähenemisega: teraapiaruumid on pigem suured, ühisalad
ja avatus – koridorid, kohvik, puhkealad, terrassid – on kõigile kasutatavad, palatid
on rohkem kui ühekohalised. Kõik selleks, et kokkupuude kaaslastega
oleks päevatoimetuste osa.
Saatusekaaslaste nägemine, nendega suhtlemine, kogemuste vahetamine
ja koosolemine aitab kaasa taastusravi/rehabilitatsiooni üldeesmärgi –
iseseisva toimetuleku taastamise – saavutamisele.
Ravitöö ja puhkus Aktiivsed ravipäevad on tööpäevad. Väiksemas mahus teenuseid on
võimalikud laupäeviti.
Pühapäevad on puhkepäevad.
Viimane teenus lõppeb üldjuhul kell 16.00. Võimalusel on päevad pikemad.
Külalised võivad käia E-R, L-P 10.00 – 20.00
Ravivälisel ajal on patsientidel/klientide veeta aega HNRK ühisaladel –
kohvikus, puhkenurkades, terrassidel -, mängida piljardit, lugeda
raamatuid, maletada. Aeg-ajalt kutsume enda juurde ka esinejaid,
kogemusnõustajaid, külalisi. Samuti on võimalik linnas poes, kontserdil või
lihtsalt jalutamas käimine.
Haapsalu tagalaht, promenaad ning juurdekuuluvad luiged on HNRK
pärisosa.
Tavaelus (kodus vmt) olemise aeg taastusravi perioodide vahel on oluline
osa taastumisest: tõuseb teadlikkus igapäevasest hakkamasaamisest,
suureneb motivatsioon, tärkavad uued eesmärgid jne. Mõistliku raviplaani
osas oskab HNRK meeskond jagada häid soovitusi.
HNRK struktuur (joonis 9) toetab eelkirjeldatud standardile põhinevat teenuste osutamist.
HNRK-s on kolm põhiüksust: spinaalse rehabilitatsiooni osakond, neurorehabilitatsiooni
osakond ning laste taastusravi ja tugi-liikumiselundkonna taastusravi osakond. Osakonnad
tagavad spetsialiseerunud meeskondade ja diagnoosigruppe arvestavate töökorralduslike
erisuste kaudu erinevate taastusravi ja rehabilitatsiooni viiside – statsionaarne, ambulatoorne,
päevaravi vormis, koduteenustena vmt – rakendamise patsiendi tulemuste saavutamiseks.
Põhiüksuste tegevust toetab kolm tugiteenistust: ravitöö tugiteenistus, koolitus- ja
teadusteenistus ning haldusteenistus. Esimene haldab HNRK kõrgtehnoloogiliste vahendite
ja basseinide kaustamist, teise kaudu koordineeritakse õppe- ja teadustegevust ning kolmas
on koristuse, toiduvalmistamise ning remondi- ja ehitusega seotud tegevuste elluviimiseks.
Lisaks administratsioon.
14
OÜ HNRK NÕUKOGU
Abivahendikeskus
JUHATUS
JUHATUSE KABINET
Finants- & Personalitöö Ravikorraldus Asjaajamine & Kommunikatsioon Arendus- & IT- & andme-
õigusvaldkond sündmuskorraldus & turundus kvaliteet haldus
Diagnostika & kõrg-
tehnoloogilised vahendid, Spinaalse Neuro- Tugi- Laste
RAVITÖÖ kõnnilabor, jõusaal. rehabili- rehabilitat- liikumis- taastusravi
TUGITEENISTUS Basseinid, elektriravi, tatsiooni siooni elundkonna osakond
massaaž osakond osakond taastusravi
Nakkustõrje osakond
statsionaarne taastusravi
KOOLITUS- &
TEADUS- ambulatoorne taastusravi
TEENISTUS
sotsiaalne & tööalane rehabilitatsioon
Köök *taastusravi päevaravi
HALDUS- Puhastusteenistus
TEENISTUS *teenused väljaspool HNRK-d, näit.koduteenused
Remont ja transport
Joonis 9: HNRK struktuur
HNRK on tänu heategevus- ja teistele lisarahastusprojektidele loonud haigla juurde
innovaatilisi lisandusi: kolmemõõtmelise liikumis- ja kõnnianalüüsi labor, HNRK
Abivahendikeskus OÜ ja ortooside valmistamise töökoda, Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni
Kompetentsikeskuse taastusravi labor (kõrgtehnoloogilised vahendid: kõnnirobot
LokomatPro, ülajäseme robot Armeo Spring, robootiline seisulaud Erigo,
koormustestimise vahendid jne), HUR-jõusaal, kõnnirobot Indego, tegevus- ja mängupark.
HNRK’l on ka enda loodud toetusfond.
Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine on oluline osa HNRK innovaatilisest lähenemisest.
Nende hõivatus HNRK-s on suur ning on aasta-aastalt tõusnud. Kõige enam hõivatud on
LokomatPro ja Erigo (joonis 10) ning HUR-jõusaal (joonis 11). LokomatPro ja Erigo suur
hõivatus tuleneb varajase vertikaliseerimise olulisusest neurorehabilitatsioonis – nende
vahenditega saama tagada püstise aktiivse asendi keerukas seisundis inimestele. Lisaks on
HNRKs 19 vertikaliseerimise funktsiooniga voodit, mis aitavad saavutada sama eesmärki.
Kõiki olemasolevaid kõrgtehnoloogilisi vahendeid on HNRK valinud vastavalt olemasolevale
tõenduspõhisusele ning haigla sihtgrupile. Kõik vahendid on kasutatavad neuroloogiliste
probleemidega inimeste poolt, enamus neist nii lastel kui täiskasvanutel.
15
1603
1531
1425
1403
1164
1162
1141
1118
1104
871
868
668
571
510
491
439
409
370
332
254
215
208
182
118
115
83
78
LOKOMATPRO® ARMEOSPRING® ERIGO INDEGO E-LINK DXA JOBA
2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 10: Kõrgtehnoloogiliste vahendite kasutamine kordades, 2014-2018
12000
10983
9674
10000
8000 7242
6000
4000
2000
0
2016 2017 2018
Joonis 11: Jõusaali kasutamine kordades, 2016-2018
Haiglas paiknemise tõttu ainulaadne ortooside valmistamise labor võimaldab HNRK-l tagada
kiirema ja inimkesksema ortoosi valimise, valmistamise ja saamise protsessi. 2018. aastal
valmistas HNRK ortoosimeister 49 jalaortoosi, 81 käeortoosi ja 285 paari tallatugesid.
Abivahendikeskuse loomine 2012. aastal tõstis uuele tasemele sobivate abivahendite
leidmise, proovimise ja hankimise.
16
HNRK tegevus- ja mängupark avati 2018. aastal ning on maailmas ainulaadne välitingimustes
asuv keskkond, kus saab testida ja harjutada ratastooli kasutamise oskuseid, teha
jõutreeningut nii ratastoolis olles kui tavaliikujana, mängida pallimänge. Lisaks on pargis
ligipääsetav mänguväljak turnimislinnaku, liivakastide ja teiste väiksemate mängudega. Park
loob olulise lisaväärtuse aktiivseks ajaveetmiseks
Kõik innovaatilised lisaväärtused HNRK juurde on loodud selleks, et tänapäevasel tasemel
neurorehabilitatsioon oleks Eesti inimestele kättesaadav ning nende jaoks tulemuslik.
3.1 Statsionaarsed tegevused
Statsionaarsed teenused moodustavad põhilise osa HNRK osutatavatest teenustest. HNRK-
s on 102 statsionaarset voodit ning mõned lisavoodid eriolukordadeks. 102 voodit on jagatud
diagnoosipõhiselt viieks (joonis 12). Kokkuleppel Eesti Haigekassaga peame nendele
jaotustele eraldi järjekordi, et tagada taastusravi kättesaadavus ka harvem esinevate aga
keerukamate seisunditega inimestele.
Lapsed; 24 SAK; 22
Neuro-
Varia; 10 varia; 10
PAK; 36
Joonis 12: Statsionaarsete voodite jagunemine diagnoosigrupiti. SAK = seljaajukahjustus,
PAK = peaajukahjustus, Neuro-varia = teised neuroloogilised diagnoosid, Varia = kõik muud
diagnoosid, Lapsed = valdavalt neuroloogiliste kahjustustega lapsed
HNRK voodihõive on viimasel seitsmel aastal kasvanud 10% võrra ning on olnud viimasel
kahel aastal üle 82% (Joonis 13). Selle saavutamise üheks oluliseks eelduseks on täpne
voodipõhine järjekorrapidamine, milleks on HNRK’l arendatud spetsiaalselt haigla
vajadustega arvestav tarkvaraprogramm.
17
86
84
84
83
82
80 80
80 79 78
78
76
74 74
74
72
70
68
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 13: HNRK voodihõive aastatel 2011 – 2018.
2018. aastal osutas HNRK statsionaarseid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid 2406
haigusjuhul, kokku 30 449 voodipäeva. Kokku mahus 3 771,8 tuhat eurot. Eesti Haigekassa
poolt finantseeritud statsionaarseid haiguslugusid oli 2188 (90,94% kõigist haiguslugudest),
voodipäevi 27 167 (89,22% kõigist haigla voodipäevadest). Statsionaarsete haiguslugude, sh
Eesti Haigekassa poolt rahastatute muutus viimasel viiel aastal on toodud joonisel 14.
3500
3000
2565 2570
2378 2377 2448 2406
2500
2000
2188
1988 2059 2076
1934 1971
1500
1000
500
0
2013 2014 2015 2016 2017 2018
kõik haigusjuhud EHK statsionaarsed juhud
Joonis 14: HNRK statsionaarsete haiguslugude, sh Eesti Haigekassa poolt finantseeritud
lugude hulk, 2013 – 2018
Eesti Haigekassa finantseerib taastusravi neljal erineval taastusravi voodipäeval: intensiivne
funktsioone taastav taastusravi (kood 8029, 21 päeva), funktsioone taastav taastusravi (kood
8028, 14 päeva), funktsioone toetav taastusravi (kood 8030 (täiskasvanutele), 10 päeva ja
kood 8031 (lastele), 14 päeva). Neist esimesed kaks on mõeldud värskelt juhtunud seisundite
raviks. Kasutamise näidustus on seotud inimese funktsionaalse toimetuleku võimega:
keerulisemas seisus inimestele pikem periood. Täiskasvanutele mõeldud funktsioone toetav
18
taastusravi on kroonilises seisundis inimestele. Viimasel kümnendil on HNRK koostöös
partneritega võtnud selge suuna funktsioone taastava taastusravi osakaalu suurendamisele,
eriti värskete seljaajukahjustusega ning traumaatilise peaajukahjustusega inimeste
abistamisele. Selle eesmärgi suurendamine on ka õnnestunud: funktsioone taastava
taastusravi voodipäevade hulk on järk-järgult tõusnud, seda peamiselt funktsioone toetava
taastusravi arvelt. Laste taastusravi voodipäevade hulk on jäänud aastati võrreldavaks. 2018.
aastal oli funktsioone taastava taastusravi voodipäevade osakaal 40% kõigist osutatud
voodipäevadest, mis on läbi aegade kõrgeim. Täiskasvanutele pakutud funktsioone toetava
taastusravi osakaal oli 36% ning lastele 24%. Võrdlusandmed eelneva viie aastaga on toodud
joonisel 15.
10 711, 40%
8 301, 34%
funktsioone taastav taastusravi (8029, 8028) 7 112, 31%
6239, 26%
7167, 31%
9 731, 36%
9 603, 39%
funktsioone toetav taastusravi, tk (8030) 10 051, 43%
11533, 49%
10556, 45%
6 575, 24%
6 591, 27%
funktsioone toetav taastusravi, lapsed (8031) 6 013, 26%
5988, 25%
5629, 24%
0 2000 4000 6000 8000 10000 12000
2018 2017 2016 2015 2014
Joonis 15: Erineva intensiivsusega taastusravi voodipäevade osakaal HNRK-s, 2014 –
2018
Statsionaarse taastusravi haigusloo keskmine pikkus 2018. aastal oli 12,6 päeva. Viimase viie
aastaga on see tõusnud peaaegu kahe päeva võrra (2013. aastal oli ravijuhu keskmine pikkus
11,0 päeva). Siiski on oluline mõista, et variatiivsus lugude pikkuses on suur ning funktsioone
taastavate taastusravi haiguslugude pikkus võib ulatuda koos ravi pikendamise võimalustega
vähemalt 42 päevani.
Ravitöö sisulisuse aspektist on HNRK’l edukuse mõõdikuid, mida regulaarselt jälgitakse.
Meeskonnatöö toimumine ning patsiendi ja tema lähedase osalemine selles on üks neist.
Meeskonnatööde hulk on aasta aastalt tõusnud, samuti osalenud patsientide ning lähedaste
osakaal (joonis 16). Jätkuvalt on HNRK ravitöö arendustegevuses projekte, mis tegelevad
lähedaste osalemise-kaasamise suurendamisega, meeskonnatöö sisuliste aspektide
edendamisega jne.
19
1500 1340 200
1058
1000
902 150
749 85,03 84,69 74,7 100
500 38,85
10,97 50
1,07 4,55 5,01
0 0
2015 2016 2017 2018
meeskonnatööde hulk pats osalemise %
lähedase osalemise %
Joonis 16: Meeskonnatööde toimumine 2015 – 2018
Meeskonnatööde üks ülesandeid on läbi arutada taastusravi tulemused – inimese eesmärgid
– ning hinnata nende saavutamist. 2018. aastal kirja pandud inimeste taastusravi
eesmärkidest saavutati täielikult või osaliselt 84%. Eesmärgistada on taastusravis ja
rehabilitatsioonis keeruline. HNRK’s püütakse eesmärke rakendada motiveeriva sekkumise,
mitte üks-ühele tulemuslikkuse hindamisena. Tulemuslikkuse objektiveerimiseks inimeste
igapäevase iseseisva toimetuleku – ühe peamise taastusravi eesmärgi – iseloomustamiseks
kasutatakse HNRK’s Funktsionaalse Sõltumatuse Skaalat (FIM). FIM’i kõige tõhusam
kasutus on patsiendikeskne: iseloomustamaks valdkondi, kus on kõige rohkem abi tarvis ning
illusteerimaks abivajaduse vähenemise edenemist taastusravi vältel. Joonisel 17 näide ühe
inimese FIM-tulemustest taastusravi alguses ning järgmistel perioodidel.
19/07/2019 06/08/2019 27/08/2019
Söömine
Mälu 7 Välimus
Probleemide… 6 Pesemine
5
Sotsiaalne… 4 Ülakeha riietumine
3
2
Eneseväljendus 1 Alakeha riietumine
0
Arusaamine Tualett
Treppidel liikumine Põiekontroll
Kõndimine Soolekontroll
Siirdumine (dušš) Siirdumine (voodi)
Siirdumine (tualett)
Joonis 17: Näide FIM-hinnangutest isiku tasandil läbi kolme taastusraviperioodi.
20
Üheks oluliseks statsionaarse taastusravi sisukuse näitajaks on patsientide päevane
aktiivsuse tase ehk hõivatus teenustega. HNRK eesmärgiks on tagada vähemalt 3 tundi
aktiivsust päevas, mis hetkel kehtivate lepingute kontekstis on väljakutse. Tegemata vahet
haiguslugude intensiivsusel ja diagnoosigrupil, iseloomustades päevast aktiivsust väga
kollektiivsel tasandil ning arvestades kõiki nädalapäevi (nädalavahetuseti osutatakse
teenuseid oluliselt väiksemas mahus kui tööpäeviti) on patsientide päevane aktiivsus aasta-
aastalt küll tõusnud, aga siiski hetkel umbes 130 minutit keskmiselt päevas (joonis 18).
Intensiivse taastusravi juhtude päevane keskmine aktiivsus on umbes 145 minutit keskmiselt
päevas, mis tähendab, et on päevi, kus 3 tunni eesmärk on selgelt ületatud. Joonis 19
iseloomustab patsiendi hõive jagunemist nädala lõikes, et illustreerida oluliselt suuremat
hõivatust tööpäeviti võrreldes nädalavahetustega.
150
145
144,38
140
138,53 137,85
135
130,83
129,19
130
126,41
125
120
115
2017 2018 2019
kollektiivne keskmine patsiendi hõivatus
intensiivsel taastusravil oleva SAK ja PAK patsiendi hõivatus
Joonis 18: Patsiendi hõivatus taastusravis, 2017- september 2019 (keskmiselt minuteid
päevas, kõik nädalapäevad kaasa arvatud).
21
135,74
Esmaspäev 134,42
131,83
137,01
Teisipäev 134,44
131,16
141,10
Kolmapäev 138,96
136,26
138,67
Neljapäev 137,93
132,38
139,00
Reede 135,90
133,26
55,69
Laupäev 59,98
59,44
30,52
Pühapäev 31,40
30,49
20,00 40,00 60,00 80,00 100,00 120,00 140,00 160,00
2019 2018 2017
Joonis 19: Patsiendi hõivatuse jagunemine nädala lõikes, 2017 – september 2019
(keskmiselt minuteid päevas)
Põhidiagnooside järgi analüüsides on 2018. aasta näitel statsionaarsel ravil kõige enam pea-
ja seljavigastustega lapsi ja täiskasvanuid. Viis kõige enam täiskasvanud patsientidel
esinenud põhidiagnoosi olid peaajuinfarkti jääknähud, lülisambamurru jääknähud,
radikulopaatia, peaajuinfarkt (pea)ajuarterite tromboosi tõttu ja spinaalstenoos.
Põhidiagnoosid, mis olid HNRK täiskasvanud patsientidel rohkem kui 20 korral, on toodud
joonisel 20. Kokku esines täiskasvanud patsientidel erinevaid põhidiagnoose 289. Lastel oli
põhidiagnoosiks 2018. aastal kõige enam spastiline dipleegia, sellele järgnesid spastiline
tserebraalparalüüs, infantiilne hemipleegia, spastiline hemiplegia ja spastiline tetrapleegia
(joonis 21). Kokku oli lastel erinevaid diagnoose 119.
22
0
20
60
80
100
120
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
40
Peaajuinfarkti jääknähud
175
96
Spastiline dipleegia
G80.1
Lülisambamurru jääknähud
136
68
Spastiline tserebraalparalüüs
G80.0
Nimme ja muude lülivaheketaste
94
haigussesundid - radikulopaatia
56
Infantiilne e laste hemipleegia
G80.2
Peaajuinfarkt (pea)ajuarterite tromboosi
85
tõttu
40
Spastiline hemipleegia Lülisambakanali kitsenemine e
G81.1
69
spinaalstenoos
23
Spastiline tetrapleegia
69
Seljaajuvigastuse jääknähud
G82.4
I69.3 T91.1 M51.1 I63.3 M48.0 T91.3
statsionaarsel taastusravil viibinud lastel.
58
Multiipel- e hulgiskleroos
20
Hilinenud arengutähis
G35
R62.0
Peaajuinfarkt (pea)ajuarterite
53
Muud pärilikud spinaalsed
16
täpsustamata sulguse või stenoosi tõttu
G12.1
lihasatroofiad
Peaajuinfarkt (pea)ajuarterite emboolia
52
tõttu
16
Täpsustamata entsefalopaatia
G93.4
Intratserebraalse e ajusisese
42
hemorraagia jääknähud
statsionaarsel taastusravil viibinud täiskasvanud patsientidel.
16
Lülisambamurru jääknähud
T91.1
Mitut kehapiirkonda haaravad muud T
35
vigastused
Peaaju muud täpsustatud
15
34
G93.8
haigusseisundid Koljusisese vigastuse jääknähud
Kaela lülivaheketta haigusseisund
13
Spastiline parapleegia
33
G82.1
müelopaatiaga (G99.2*)
Joonis 20: Rohkem kui 20 korda esinenud põhidiagnoosi HNRKs 2018. aastal
Joonis 21: Rohkem kui 10 korda esinenud põhidiagnoosid HNRKs 2018. aastal
Suletud e obstruktiivne Subkortikaalne hemisfääri
28
12
intratserebraalne hemorraagia
G91.1
hüdrotsefaalia
20
Närvisüsteemi ja lihasluukonnaga Nimmelülimurd
I63.5 I63.4 I69.1 T06.8 T90.5 M50.0 I61.0 S32.0
12
R29.8
seotud muud ning täpsustama…
23
Kokkuvõtlikult, HNRK statsionaarne tegevus on suunatud intensiivse taastusravi vajadusega
inimestele üle Eesti, kellel on valdavalt neuroloogilised kahjustused. Eelistatult peab
taastusravi algama võimalikult varakult pärast toimetulekut piirava terviseseisundi tekkimist.
Sisuka neurorehabilitatsiooni tagamiseks on HNRK aastatega loonud kaasaegse ja
innovaatilise keskkonna ning läbimõeldud ja tõenduspõhised ravitöö standardid, mis
võimaldavad toetada inimeste taastumist ja naasmist tavapärasesse ellu.
3.2 Ambulatoorsed tegevused
Ambulatoorseid teenuseid osutas HNRK 2018. aastal 1635 haigusjuhul, neist 1187 Eesti
Haigekassale ambulatoorse taastusravina (joonis 22). Lisaks Eesti Haigekassale osutab
HNRK teenuseid ambulatoorselt ka perearstide rahastusega läbi teraapiafondi (2018. aastal
109 haiguslugu), Eesti Töötukassa rahastatult tööalase rehabilitatsioaoniteenusena (2018.
aastal 72 lugu) ja kindlustusseltside rahastusega (2018. aastal 7 lugu). Suurenemas on ka
patsientide huvi maksta ambulatoorsete teenuste eest ise.
Taastusarstide ambulatoorsed vastuvõtnud toimuvad igal nädalal nii lastele kui
täiskasvanutele.
1800 1662 1635
1550
1600 1496
1440
1400
1200
1000 1149 1187
860 1086 1109
800 1040
600
590
400
200
2013 2014 2015 2016 2017 2018
ambulatoorsed lood kokku EHK ambulatoorsed juhud
Joonis 22: Ambulatoorsete haigusjuhtude hulk, sh Eesti Haigekassa finantseeritud lood.
Eesti Haigekassa poolt rahastatud ambulatoorsed juhud on pigem inimestele, kes vajavad
üksikteenuseid, näiteks füsioteraapiat või kõneravi. Füsioteraapiateenuseid rakendades on
siiski võimalik kasutada erinevaid sekkumisviise, näiteks individuaalne ja grupifüsioteraapia,
mille keskkondi saab valida vastavalt patsiendi vajadustele (näiteks saalis, basseinis,
jõusaalis vmt). HNRK püüdlused leida võimalusi koduteenuste – füsio- ja tegevusteraapia –
rakendamiseks on töökorralduslikult osutunud keerukaks.
24
Põhidiagnooside järgi analüüsides on 2018. aasta näitel ambulatoorsel ravil kõige enam
skeleti-lihassüsteemi probleemidega täiskasvanuid. Viis kõige enam täiskasvanud
patsientidel esinenud põhidiagnoosi olid nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid -
radikulopaatia, nimmevalu, õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom, spinaalstenoos,
radikulopaatia. Põhidiganoosid, mis olid HNRK täiskasvanud patsientidel rohkem kui 10
korral, on toodud joonisel 23. Erinevaid põhidiagnoose oli neil 171. Ambulatoorsel ravil käinud
lastel oli põhidiagnoosiks 2018. aastal kõige enam närvisüsteemi ja lihasluukonnaga seotud
muud ning täpsustama haigusseisundid, sellele järgnesid lampjalgsus, täpsustamata
kõnehäired, hilinenud areng ja juveniilne idiopaatiline skolioos. (joonis 24). Kokku oli erinevaid
diagnoose 89.
120
96
100
80
60
38
40 24 23 22 21 20
20 14 14 13 10 10
0
Nimmevalu
Õlavarre pöörajalihaste
Radikulopaatia
Lülisambamurru jääknähud
lülivaheketaste haigussesundid
haigusseisund radikulopaatiaga
Muud esmased koksartroosid
Lülisambakanali kitsenemine e
Peaajuinfarkti jääknähud
Esmane kahepoolne
Muud esmased gonartroosid
Muu seljavalu e dorsalgia
kõõluskätise sündroom
koksartroos
Kaela lülivaheketta
Nimme ja muude
spinaalstenoos
radikulopaatia
M51.1 M54.5 M75.1 M48.0 M54.1 M16.0 M17.1 I69.3 M50.1 T91.1 M16.1 M54.8
Joonis 23: Rohkem kui 10 korda esinenud põhidiagnoosid HNRKs 2018. aastal
ambulatoorsel taastusravil viibinud täiskasvanud patsientidel.
25
200 177
180
160
140
120
100
80
60
40 25 23 22 18 17 11
20
0
Muud ja täpsustamata
idiopaatiline skolioos
Lampjalg (omandatud)
MKta väljapöörd-
Kõne ja keele täpsustamata
lihasluukonnaga seotud
muud ning täpsustama
Hilinenud arengutähis
Noorte e juveniilne
moonutised
Närvisüsteemi ja
haigusseisundid
kõnehäired
arenguhäire
R29.8 M21.4 R47.8 R62.0 M41.1 M21.1 F80.9
Joonis 24: Rohkem kui 10 korda esinenud põhidiagnoosid HNRKs 2018. aastal
ambulatoorsel taastusravil viibinud lastel.
3.3 Päevaravi
Funktsionaalse arengukava koostamise hetkel puudub HNRKl leping päevaravi osutamiseks,
kuid ettevalmistamisel on taotlus selle ravivormi lisamiseks HNRK võimaluste hulka.
Taastusravi päevaravi on hetkel Eestis väga vähe kasutatud – vaid Põlva haiglas – ning selle
tingimused HNRK-s tuleb haigekassaga läbi rääkida. HNRK visioonis on päevaravi
ambulatoorse ja statsionaarse vahe-etapp, statsionaarsele teenusele sarnase teenuste
mahuga ambulatoorse iseloomuga taastusravi.
4. Haigla tervishoiuteenuste analü ü sist tulenevad planeeritavad
ambulatoorsete kü lastuste ning voodite vajaduse näitajad
erialade kaupa.
Tuginedes eelnevalt kirjeldatud HNRK arengukavalistele eesmärkidele, teenuste osutamise
hetkekogemusele ning teadmistele arengutest, mis maailmas ja Eestis neurorehabilitatsiooni
valdkonnas toimuvad, on HNRK järgmiste aastate plaanid valdavalt nelja olulise suunaga: (1)
suurendada ambulatoorse iseloomuga teenuste mahtu, (2) arendada haigla personali ja
infrastruktuuri edasi nii, et varane intensiivne taastusravi keerukatele neuroloogiliste
kahjustustega inimestele oleks senisest veelgi tõhusam ning toetaks taastumist inimkeskete
lahenduste kaudu iseendaga hakkamasaamisel, (3) arendada koostöösuhteid piirkondlike
haiglatega, et tagada senisest paremad eriarstide konsultatsioonide võimalused, (4) kujuneda
neurorehabilitatsiooni teadus- ja arenduskeskuseks, kus lisaks kõrge standardiga kliinilisele
tegevusele viiakse läbi ka sisukat (täiend)koolitustegevust.
26
Kuna hetkel kehtiv Eesti taastusravi ja füsiaatria eriala arengukava on koostatud aastani 2020
ning funktsionaalse arengukava koostajatele teadaolevalt ei ole Eestis
rehabilitatsiooniteenuste (või valdkonna) arengukava kunagi koostatud, siis tugineb alltoodud
visioon kõige enam funktsionaalse arengukava kirjutamise hetkel toimuvatest riiklikult
koordineeritud arendusprotsessidest pärinevale teabele. Neist arendusprotsessidest –
insuldikeskuste projekt, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna parema integreerimise erinevad
algatused, füsioteraapia esmatasandil kättesaadavaks muutmine tervisekeskuste kaudu –
lähtudes on tulevikus mõistlik, et HNRK roll spetsialiseerunud
neurorehabilitatsioonikeskusena suureneb ning HNRK on Eesti inimestele kättesaadav
pädevuskeskus keeruliste ja harvaesinevate seisundite – seljaajukahjustus ja traumaatiline
peaajukahjustus – ning sagedamini esinevate (insult, peaajukasvajate järgsed seisundid,
erinevad haigused jne), kuid keerukamat sekkumist nõudvate neuroloogiliste kahjustuste
järgselt, mis lisaks teenuste osutamisele tegeleb ka valdkondliku arendus-, teadus- ja
õppetööga.
Sealjuures on oluline, et sarnane spetsialiseerumine taastusraviteenuste osas võiks toimuda
piirkondlike haiglate baasil seoses muude üldjuhul vähem pikaajalist, kuid kohest taastusravi
vajavate haigusseisunditega. Sellised on näiteks ortopeedilised probleemid, mis vajavad
operatiivset ravi, kardioloogilised haigused, ulatuslikud põletused, psühhiaatrilised haigused
jne. Taoliste tervisehädadega patsiendid peaksid saama esmase tõhusa taastusravi ja
nõustamise, vajadusel ka suunamise ambulatoorsele käsitlusele vahetult pärast akuutset
statsionaarset sekkumist, et vältida krooniliste seisundite tekkimist. HNRK geograafilises
lähipiirkonnas elavatele inimestele, kellel on eelnimetatud probleemid, iseäranis skeleti-
lihassüsteemiga seotud tervisehädad, planeerib HNRK jätkata ambulatoorsete teenuse
osutamist vastavalt oma teenuse osutamise standarditele.
4.1 Statsionaarne tegevus tulevikus
HNRK statsionaarse tegevuse mahus ei ole voodifondi perspektiivist suurenemist planeeritud.
Statsionaarsete teenuste osutamine jätkub 102 voodil, voodipäevade olulist suurenemist ei
ole planeeritud (tabel 5). Küll aga on võimalik voodite ümberplaneerimine diagnoosigruppide
vahel, sõltuvalt koostööpartnerite vajaduste muutumisest. Kõige tõenäolisemaks
muudatuseks, seoses insuldikeskuste kujunemisega, on peaajukahjustusega inimestele
mõeldud voodite hulga suurenemine. Selle muudab võimalikuks neuro-varia ja varia-voodite
vähendamine või kaotamine. Üks võimalik stsenaarium on kirjeldatud tabelis 4.
27
Tabel 4: Statsionaarsete voodite ümberjaotamise üks võimalustest.
jaotus 2019 jaotus 2020+
Seljaajukahjustus 22 22
Neuro-Varia 10 10
Peaajukahjustus 36 46
Varia 10 0
Lapsed 24 24
Vaatamata sellele, et voodite hulga suurenemist ei ole planeeritud, on vajalik leida võimalused
taastusravipäevade intensiivsuse tõstmiseks, et tagada vähemalt 3-4 tundi patsiendi hõivatust
keskmiselt päevas. Võimalik, et ravi intensiivsuse kasvades väheneb statsionaarse ravi
pikkus, kuid seda vaid juhul, kui tagatud on taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuste
kättesaadavus statsionaarsest ravist odavamal viisil – näiteks päevaravina – või järgmistes
tervishoiu etappides, näiteks kodukohapõhise esmatasandi kaudu või ambulatoorse
taastusravina. Potentsiaalne statsionaarse ravi pikkuse lühenemine toob kaasa parema
teenuse kättesaadavuse uutele patsientidele. Arvestades, et patsientide hulk ei ole
vähenemas ning ravi intensiivsuse tõstmine on vajalik, on olemas selge vajadus statsionaarse
tegevuse rahalise mahu tõusuks ning järgmiste etappide arendamiseks mitte ainult HNRK-s,
vaid laiemalt Eestis.
Statsionaarses ravis on oluline siht taastusravi sisulisuse arendamine tuginedes põhimõtetele,
mida on kirjeldatud käesoleva funktsionaalse arengukava esimeses peatükis. Selle kaks
olulist eeldust on olemasoleva personali koolitamine ja teatav hulga suurendamine ning
olemasolevate ruumiliste lahenduste täiustamine (näiteks avatud söögisaalid, avarad
meeskonnatööruumid, teraapiavälise aja aktiivset sisustamist toetavate lahenduste loomine
jne). Samuti on selge siht kasutusele võtta metoodikaid, mis toetavad inimkeskset
eesmärgistatud praktikate elluviimist ning kaasava ja inimese autonoomsust toetava mõtteviisi
kujundamist teenuste osutamisel. Võimalik on teenuseosutamise arendamine lähtuvalt
juhtumikorralduslikest printsiipidest. Sisuliselt on lisaks patsientidele fookuses ka lähedased,
nende senisest suurem integreerimine teenuste osutamisesse, et soodustada kergemat
üleminekut statsionaarist pärisellu. Teine tähtis, kuid ressursimahukas siht on laiendada
taastusravi- ja rehabilitatsiooni tulemuslikkust illusteerida võimaldavate vahendite ja
metoodikate kasutusele võtmist, näiteks WeeFIM laste toimetuleku hindamiseks, vaimse
28
tervise skriinimise protsessid, InterRAI eakate toimetuleku kirjeldamiseks jne. Arvestades
Eesti taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemide killustatust, on ühest süsteemi teiste
üleminekute soodustamise toetamiseks mõistlik tegeleda lähiaastatel ka Rahvusvahelise
Funktsioonide Klassifikatsiooni rakendamisega igapäevapraktika(te)sse.
Kaasaegse neurorehabilitatsiooni pakkumise osa on kõrgtehnoloogilised vahendid, mille
kasutamise jätkamine on HNRK tulevikuvisiooni kindel osa. See eeldab HNRK
igapäevapraktikatesse integreeritud vahendite hulga suurendamist vähemalt ühe Lokomat’i,
ühe Erigo ja ühe mitte-kohaspetsiifilise eksoskeleti näol ning uute veel mitte kasutuses
olevate vahendite, näiteks ülajäsemete funktsiooni arendamist toetavate kõrgtehnoloogiliste
vahendite näol. HNRK tegevusse on integreeritud jälgida kõrgtehnoloogiliste vahendite
arengut ja haiglas olevate vahendite hoidmine võimalikult kaasaegsena. Lisaks hõlmavad
tulevikuplaanid kolmemõõtmelise kõnnianalüüsi labori tegevustele süsteemse rahastuse
leidmist, arendustegevusi põie- ja soolekontrolli ning seksuaalsusega seotud teemade
käsitluse vallas, virtuaalreaalsuse rakendamise võimaluste integreerimist, kohandatud auto
simulatsiooniseadme hankimist jt uuenduslike lähenemiste rakendamist vastavalt
võimalustele. Tulevikuvisioon näeb ette juurdeehitust, mis hõlmab basseinikompleksi ja
täismõõtmetes invasõbralikku spordisaali, mille võimalused sarnaselt kõrgtehnoloogilistele
vahenditele aitavad kaasa varajasele aktiveerimisele ja teenuste tähenduslikkuse tõstmisele.
Kokkuvõtlikult, statsionaarse teenuse osutamisega seotud tulevikunägemus HNRK-s ei ole
seotud niivõrd voodifondil põhineva teenuste mahu suurendamisega kui teenuse sisu
arendamisega kaasaegseks ja patsientidele tulemuslikuks. See tähendab nii ruumiliste
võimaluste laiendamist kui sisuliste tööprotsesside ümberkorraldamist ning mõtteviisi –
teenuse osutamise filosoofia – muutuse toetamist. Kaasaegsete neurorehabilitatsiooni
printsiipide ellurakendamist toetavate kõrgtehnoloogiliste vahendite olemasolu, töökorras
hoidmine ja uuendamine on HNRK tulevikuvisiooni lahutamatu osa.
4.2 Päevaravi vormis teenuste osutamine tulevikus
Päevaravi vormis teenuste osutamise alustamine on üks olulisemaid osi HNRK lähiaastate
plaanidest. Nimetatud vajadus on taastusravi ja rehabilitatsiooni vaates oluline vähemalt kahel
põhjusel: see on kooskõlas taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna üldiste eesmärkidega
saavutada suurem iseseisvus ning rahulolu oma eluolukorraga ning on kulutõhusam,
võimaldades säästa voodipäeva kulu. HNRK hetkel kehtiv arengukava prognoosib, et
ambulatoorse iseloomuga teenuste maht võiks tõusta ca poole võrra: eesmärgiks on aastaks
2035 osutada 3000 juhtu aastas (tabel 5). Päevaravi on HNRK käsitluses intensiivse sisuga
29
ambulatoorne teenus, mille sihtgrupiks on lisaks neuroloogiliste kahjustustega inimestele
erinevatest Eesti piirkondadest ka skeleti-lihassüsteemi kahjustuste jt probleemidega
inimesed HNRK lähemast ümbrusest.
Võimalused suuremas mahus ambulatoorse iseloomuga teenuste osutamiseks looksid
senisest oluliselt parema pinnase sujuvamate üleminekutega taastusravi ja rehabilitatsiooni
korraldamiseks ning inimeste igapäevaeluga seotud eesmärkide saavutamise toetamiseks.
Kuna päevaravi vormis teenustel on vajalik inimese enda suurem iseseisvus, toimib see
edukalt üleminekufaasina statsionaarist kodusesse keskkonda. Samuti on päevaravi
äärmiselt vajalik inimestele, kelle meditsiinilise järelvalve vajadus on muutunud minimaalseks,
kuid funktsionaalne võimekus on endiselt madal, mistõttu on olemas põhjendatud vajadus
meeskondlikuks taastusravi sekkumiseks.
HNRK arenguplaanid näevad ette ehitada haigla juurde 40-kohaline patsiendihotell päevaravi
paremaks pakkumiseks. Nii oleks HNRK senisest veelgi kättesaadavam partner piirkondlikele
haiglatele ja kujunevatele insuldikeskustele, et alustada intensiivse taastusraviga võimalikult
vara. Samuti suudaksime pakkuda mitmekesisemaid ja elulisemaid lahendusi inimestele Eesti
eri paigust, olles kõrgema etapi kompetentsikeskuseks esmatasandil teenuste pakkujatele.
Ühtlasi loome nii paindlikumad võimalused tervishoiusüsteemist sotsiaalsüsteemi
üleminekute toetamisel. Planeeritav taristu loob ka eeldused seni Eestis veel vähe kasutatud
taastusravi päevaravi kulutõhususe uurimiseks, analüüsimiseks; samuti soodustab
taastusravi ja rehabilitatsioonisüsteemide ühtlustamise ja inimkesksemaks arendamise
protsesside piloteerimist.
Päevaravi rahastamisel pooldab HNRK patsiendi omaosaluse rakendamist, et tekitada ka
inimesepoolset vastutust ja materiaalset seotust taastusraviga. Patsiendihotelli integreerimine
teenuste hinnastamise mudelisse on edasiste arutelude küsimus rahastajaga. Üheks
alternatiiviks on patsiendi omaosalus, mis katab majutuskulud hotellis. Eelkirjeldatud
mahtudes on päevaravi teenuste alustamine võimalik ka ilma hotelli olemasoluta, pikemas
perspektiivis on majutushoone teenuse arendamise eeldusena siiski möödapääsmatu.
HNRK päevaravi elluviimiseks on planeeritud kasutada HNRKs olemasolevaid vahendeid
ning kõik eelmises peatükis kirjeldatud arendusvajadused kehtivad eeldustena ka eduka
päevaravi tegemisel. Samuti on plaanis rakendada kõiki HNRK ravitöö standardeid ja teenuse
osutamise filosoofiat. Arvestades, et päevane taastusravi on Eestis väga uus kontseptsioon,
on selle sisuka läbimõtlemise ja mõistliku rakendamise tulemus kogu valdkonda edasiviiva
potentsiaaliga.
30
4.3 Ambulatoorsete teenuste osutamine tulevikus
Nagu eelmises peatükis märgitud, on osa HNRK plaanidest arendada ambulatoorsete
teenuste osutamist nii mahu kui sisu mõttes. Mahu tõusu peamiseks põhjuseks on vajadus
osutada senisest rohkem kodu- ja kodukohapõhiseid teenuseid, mis tähendab teenuse
osutamise võimekuse tekitamist ka geograafiliselt Haapsalust kaugemale, näiteks Tallinnasse
ja Tartusse, samuti teistesse Eesti piirkondadesse. Turvaliste digilahenduste olemasolust
tulenevalt ei ole koduteenuste osutamiseks tarvis füüsilist teenuse osutamise asukohta, vaid
teenuseid osutatakse mobiilselt, liikudes inimese asukohta.
Lisaks kodukoha põhistele teenustele on suur potentsiaal tele-lahendustel, et toetada
patsiente statsionaarsete või päevaravi perioodide vahepeal või ca pool aastat kuni aasta
pärast nende käsitluste lõppemist, näiteks follow-up kontaktivõtu kaudu. Follow-up
kontaktivõtt on praeguste rahastusmudelite juures väga keerukalt rakendatav: ei kuulu
voodipäeva hinna sisse, ei saa toimuda sellel ajal, kui haiguslugu on tervishoiuteenuse osutaja
juures avatud, ei ole ühelgi alternatiivsel moel hinnastatud, mistõttu vajaks rakendamiseks
mitte ainult finantsilisi läbirääkimisi vaid ka sisulisi. Follow-up kontaktivõtt inimese
toimetulekuolukorra kontrollimiseks ning kaugtulemuste hindamiseks on vajalik kõigi HNRK-
ga seotud haiguslugude puhul.
Teiseks ambulatoorse mahu tõusu põhjuseks on vajadus osutada meeskondlikul lähenemisel
põhinevat taastusravi ka ambulatoorselt, et HNRK geograafilises paiknemispiirkonnas elavad
inimesed ei peaks selleks veetma aega haiglas. Kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad
transporditeenused vmt sotsiaalteenused saavad olla altenatiivseks lahenduseks teenusteni
jõudmise korraldamisel. Lisaks oleks ambulatoorses tegevuses võimalusi senisest suuremaks
grupitegevuste rakendamiseks.
Sarnaselt päevaraviga on ambulatoorse teenuste sihtgrupiks lisaks neuroloogiliste
kahjustustega inimestele erinevatest Eesti piirkondadest ka skeleti-lihassüsteemi kahjustuste
jt probleemidega inimesed HNRK lähemast ümbrusest.
Kokkuvõtvalt, HNRK tulevikuplaan on olla maailmatasemel spetsialiseerunud
neurorehabilitatsiooni keskus, mis tagab Eesti inimestele kõrgetasemelise teenuse eduka
taastumise toetamiseks ning tegeleb nimetatud valdkonna arendus- ja teadustegevusega.
Arengukavast tulenevalt peaksid aastaks 2021 jõudma HNRK esmasele intensiivsele
taastusravile kõik Eesti seljaajukahjustusega inimesed ja kõik peaajutraumaga inimesed.
Tulenevalt insuldikeskuste projektist on potentsiaal, et suureneb ka värskete insuldiga
31
patsientide arv, milleks HNRK on teatud ulatuses valmis, kui ümber planeerida senine voodite
jaotus diagnoosigrupiti. Lisaks on olemas selge visioon ambulatoorse iseloomuga teenuste,
sh päevaravi teenuste alustamiseks ja ambulatoorsete teenuste laiemaks rakendamiseks, et
suurendada statsionaarse teenuse kättesaadavust keerulisemas funktsionaalses seisus
inimestele ning toetada kõigi HNRK patsientide iseseisva hakkamasaamise arenemist
võimalikult inimkesksete lahendustega. Lisaks füüsilistele ümberkorraldustele, sh
juurdeehituse (tabel 6) vajadusele, on suur osa HNRK arenguplaanidest seotud teenuste
sisulise arendamisega, mis omakorda on tihedalt seotud võimalustega korraldada teenuseid
senisest paindlikumalt. Arusaadavalt tähendab kirjapandu ka muudatusi HNRK
töötajaskonnas.
Tabel 5: HNRK’s osutatavate taastusravi voodipäevade ja ambulatoorsete vastuvõttude
prognoos.
2018. a 2035. a muutus %
Taastusravi voodipäevad 30 449 30 800 1,1%
Ambulatoorsed vastuvõtud 1937 3450 43,9%
Päevaravi juhud 0 1000 100%
Tabel 6: HNRK planeeritava juureehituse lühikirjeldus.
Juurdeehituse osa Lühikirjeldus
Patsiendi majutushoone Universaalse disainiga majutusruumid (ca 40 voodit), kus
klientidel oleks võimalik ilma meditsiinipersonali abita elada
ja tarbida HNRK teenuseid.
Basseinikompleks Vähemalt 25-meetrine tõstetava põhja ja mugavate
ligipääsudega bassein, vähemalt 8 m2 väiksem bassein
imikutele ja väikelastele ning teisteks individuaalsemateks
tegevusteks. Kaasaegsed riietusruumid. Tehniline ruum.
Täismõõtmetes Kaasaegsed võimalused erinevate spordialade ja aktiivset
invasõbralik spordisaal liigutamist võimaldavate tegevuste õppimiseks,
harjutamiseks ja rakendamiseks nii harrastajana kui ka
professionaalsel tasemel.
Loodavatest uutest võimalustest oleks suur kasu muuhulgas
kogu Eesti invaspordi kogukonnale.
Teraapiaruumid ja Ehitada juurde ja planeerida ümber olemasoleva hoone
taastumist toetavad pinda aktiivseteks teraapiateks. Seda eelkõige suunitlustega
avalikud ruumid. tegevusteks, mis toetavad elus osalemise arendamist –
igapäevaelu oskused, mitmekesised sotsiaalsed
situatsioonid, töötamise, õppimise ja vaba aja veetmisega
seonduvad tegevused, näiteks avatud söögisaalid,
kohandatud auto simulatsiooniseade, kooliruumid jne.
Lisaks sisulisele kasule paraneb ümberkorralduste ja
lisanduste tulemusel ka haigla logistiline korraldus.
32
5. Tervishoiutöötajate vajadus haiglas
2018. aasta lõpu seisuga oli HNRK-s 152 töötajat (tabel 7), kellest üksteist oli
lapsehoolduspuhkusel ja kuusteist töötas osalise tööajaga. Aastaks 2021 on HNRK-s
planeeritud 170 töötajat, kellest vähemalt 70% tegutseb vahetult patsiendiga ehk on otseselt
seotud HNRK põhitegevuse elluviimisega. Pikaajalise vaatena, aastani 2035, on töötajate
prognoosimisel kõige kriitilisema tähtsusega tagada arstide ning mitte-tervishoiutöötajatest
taastusravi tippspetsialistide hulga tõus, et pakkuda eelpool kirjeldatud kõrge patsiendi
hõivatusega neurorehabilitatsiooni.
Tabel 7: HNRK töötajate hulk isikuti seisuga 31.12.2018 ning koosseisuline prognoos
aastateks 2021 ja 2035.
Töötajad Koosseisus Koosseisu Koosseisu
31.12.2018 puudu prognoos prognoos
31.12.2018 2021 2035
Arstid 6 1 8 10
Õed 21 0 24 25
Hoolduspersonal 31 0 36 37
Rehabilitatsiooni 49 13 68 80
valdkonna
tippspetsialistid ja
spetsialistid
Teised spetsialistid 45 3 34 38
KOKKU 152 17 170 190
Tervishoiutöötajatest on kõige murettekitavam väljakutse taastusraviarstide leidmine. Siiani ei
ole noorte valdkonna spetsialistide palkamine HNRK-sse õnnestunud. Sellele suunatud
jõupingutusi on kirjeldatud haigla arengu- ja tegevuskavas. Hetkel kehtiva koosseisu kohaselt
võiks HNRK-s olla 7 taastusarsti, kuid viimase kümnendi jooksul ei ole õnnestunud
koosseisulist mehitatust saavutada. Vaatamata peetud läbirääkimistele ja tehtud
pakkumistele on noorema põlvkonna taastusarstid end juba teiste asukohtadega sidunud ning
kolimisega seotud elumuutust – mis tihti on seotud ka perega – ette ei soovita võtta. Arstliku
ekspertiisi tagamiseks muutub tulevikus kindlasti aktuaalseks küsimus, kas monoprofiilses
taastusravihaiglas võiks panustada ka teiste erialade, näiteks neuroloogia või sisehaiguste
valdkonna arstid. Seda mitte ainult taastusarstide vähesuse tõttu, vaid tulenevalt ka
patsientuuri eripäradest.
Õdede ja hooldajate vajaduse olulist suurenemist ette näha ei ole, kuna statsionaarsete
teenuste mahu suurenemist HNRK planeerinud ei ole. Kerge hulga tõus on tingitud sellest, et
33
võimalik keerulisemas seisundis patsientide hulga tõus nõuab ka rohkem õendus-
hooldustegevusi. Veelgi enam, nii õed kui hooldajad on edukalt rakendatavad inimkeskse
taastumiskäsitluse rakendamisesse ehk nende sisuline olulisus taastusravis on oluliselt laiem
traditsioonilisest meditsiinilisest lähenemisest.
Arstidega sarnase olulisusega väljakutse on HNRK jaoks aga jätkusuutlikkuse tagamine
tervishoiu tugispetsialistide (rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistide ja spetsialistide) –
füsioterapeudid, tegevusterapeudid, logopeedid, psühholoogid, ka sotsiaaltöötajad – leidmisel
ning tööl hoidmisel. Mitte-tervishoiutöötajad moodustavad HNRK töötajaskonnast 62%, sh
tugispetsialistid 32%. Ilma tervishoiu tugispetsialistideta ei oleks taastusravi ja rehabilitatsioon
võimalikud. Nende vajadus on järjepidev ning olulisus kvaliteetse teenuse osutamisel kindlasti
suurenemas. Kõnealuste spetsialistidega seoses on tulevikku vaadates kolm tähelepanu
väärivat mõttekohta: spetsialistide hulk, nende töökoormus ja võimalused
konkurentsivõimelise palga maksmiseks. Erinevate tervishoiu tugispetsialistide hulk Eestis ja
nende erialade reguleeritus, mistõttu ka kättesaadavus tervishoiusüsteemi
organisatsioonidele on väga erinev. Kõige murettekitavam on seis psühhosotsiaalsete
spetsialistide – kliiniliste ja neuropsühholoogide, logopeedide ja tegevusterapeutide – leidmise
ja värbamisega. Nende professionaalse ettevalmistuse korraldus ei soodusta perifeersemates
piirkondades praktika tegemist, mistõttu tekivad töökohustustega seotud kontaktid pigem
tõmbekeskustega. Sellest tulenevalt on iseäranis olulised HNRK võimalused pakkuda häid –
tõmbekeskustest paremaid – töö- ja palgatingimusi, mis hetkeolukorras võimalik ei ole. Eesti
Haigekassa poolt rahastatud teenuste hinnad ei ole märkimisväärselt muutnud viimase
seitsme aasta jooksul, sealjuures on 2019. aasta seisuga tervishoiu kaudu rahastatavad
teenused odavamad kui sotsiaalvaldkonna kaudu rahastatavad võrreldavad teenused. Samuti
on praegu toimiva teenusepõhise rahastusmudeli juures probleemiks kõnealuste
spetsialistide suur töökoormus (eelkõige suur patsientide hulk), mis tekitab kõrge läbipõlemise
riski. Arvestades, et HNRK meeskonnas töötab palju üle kümne aastase töökogemusega
tugispetsialiste, on nende näol tegu Eestile väga oluliste spetsialiseerunud kompetentsusega
inimestega, kellele konkurentsivõimelise palga maksmine ning jätkuvate professionaalsete
väljakutsete pakkumine tagab kõrge teenuse kvaliteedi. Lisaks olemasolevate spetsialistide
hoidmisele on kriitilise tähtsusega uute tipp-spetsialistide kujundamine. Tulevikuvisioonis
võiks HNRK kui Eesti neurorehabilitatsiooni pädevuskeskus, mille geograafiline asukoht on
tõmbekeskustest eemal, omada võimalusi tagada kõrgetasemelist spetsialiseerumist
soodustavaid tingimusi. Vahetult patsientidega tegelevast töötajaskonnast vähemalt veerandil
on vähemalt magistritasemel valdkonnapõhine teaduskraad ning vähemalt pooled on kümne
või rohkema kogemusaastaga spetsialistid.
34
Juhtimis- ja haldusülesannetega inimesi on hetkel HNRK-s 45 ehk ca 30% personalist.
Tulevikuperspektiivis on plaanis analüüsida võimalust vähendada koosseisu toitlustamise ja
puhastusteenistusega seotud inimeste võrra, hakates nimetatud teenuseid sisse ostma.
Samuti näeb visiooon ette IT-valdkonna inimeste hulga suurenemist ning arendus- ja
teaduskompetentsi tõstmist pädevate kolleegide lisamisega HNRK koosseisu.
Viimati nimetatu on oluline, sest kogu personali puudutavaks tulevikuteemaks
spetsialiseerunud neurorehabilitatsiooni keskuse kontekstis on võimalused tagada
kõrgetasemeline täiendõpe, millest olulise osa moodustab igapäevatöösse integreeritud,
arendamisele ja kvaliteedi parandamisele suunatud kliiniline teadustöö. See eeldab lihtsaid ja
toimivaid süsteeme andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja esitamiseks. Samuti eeldab see
arendus- ja kvaliteediprotsessidesse panustamist, et tagada andmete efektiivne kasutamine.
Teine tähtis osa spetsialiseerunud kompetentsuse kujundamiseks ja hoidmiseks on
läbimõeldud ja tööaja sisse mahtuv sisekoolituste süsteem, sh juhtumite arutelud,
tööprotsesside tutvustused, külastatud väliskoolituste ja konverentside tutvustused jne.
Kokkuvõtlikult, HNRK personaliga seotud tulevikuvisioon näeb ette töötajaskonna
suurenemist 20% võrra järgmise kümnendi jooksul. Suurenemine on peamiselt planeeritud
ravitööga otseselt seotud spetsialistide arvelt, väiksemal määral infotehnoloogia ning
arendus- ja teaduskompetentsiga inimeste arvelt. Eesmärk on tagada HNRK töötajaskonna
spetsialiseerumine neurorehabilitatsioonile, soodustades pikaajalise kogemuse tekkimist ja
integreerides igapäevatöösse täiendõpet ja kvaliteediarendust. Selle saavutamine eeldab
HNRK-ülest koostööd taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste korraldajate ning rahastajate
vahel, sest vaid haiglasiseste arengute ja ümberkorraldustega ei ole planeeritud tulemused
saavutatavad.
35
Kokkuvõte
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus on monoprofiilne taastusravihaigla, mis
lisaks tervishoiuteenustele osutab ka sotsiaalteenuseid sotsiaalse ja tööalase
rehabilitatsioonina. HNRK omab rohkem kui 60-aastast kogemust ja ajalugu taastusravi ja
rehabilitatsiooni osutamisel ning on viimasel kümnendil kujunenud kaasaegseks ja
innovaatiliseks teenuse osutajaks. Viimase peamiseks põhjuseks on haigla juurde loodud
lisavõimalused, integreerides igapäevatöösse kõrgtehnoloogilisi vahendeid ja arendades
võimalusi soovitada, pakkuda ja võtta kasutusse abivahendeid. Lisaks teenuste kvaliteedi
tõstmisele fokuseeritud tegevused, tugi tõenduspõhiste ja inimkesksete teenuse osutamise
põhimõtete rakendamisle. HNRK maine on ajalooliselt väga hea. Lisaks kõrgetele teenuse
osutamise standarditele, kaasaegsetele võimalustele ja inimkesksele suhtumisele on oluline
osa HNRK kuulsusest ka haigla looduskaunil asukohal miljööväärtusliku ja valdavalt
ligipääsetavate võimalustega väikelinna keskkonnas.
HNRK on alates 2018. aasta aprillikuust Eesti haiglavõrgu arengukava haigla ning ainus
taastusravihaigla Eestis. Sõltumatus teistest, suurematest, tervishoiuteenuste osutajatest
ning selge eristumise seoses monoprofiilsuse ja spetsialiseerumisega taastusravile on loonud
võimalused märkimisväärseteks arenguteks omas valdkonnas. Teisalt tekitavad nii
monoprofiilsus kui teenusepõhine rahastamine selgeid väljakutseid, mis tulenevad teistega
sarnaste teenuse osutamise reeglite rakendumisest. Samuti on HNRK eripära olla kolme
suurrahastaja – Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa – partner, mis
seab igapäevatööks erilisi nõudeid.
HNRK tulevikuvisioon on olla Eesti neurorehabilitatsiooni pädevuskeskus, pakkudes Eesti
inimestele kõrgetasemelist taastumisvõimalust pärast selja- ja peaajukahjustuste tekkimist.
HNRK-sse peaksid jõudma vähemalt intensiivsele taastusravile kõik Eesti
seljaajukahjustusega ning traumaatilise peaajukahjustusega lapsed ja täiskasvanud ning
keeruliste toimetulekuprobleemidega, kuid taastumisprognoosiga peaajukahjustusega
(näiteks insuldiga, kasvajate järgsete seisunditega, teiste haigustega jne) inimesed.
Tulevikuvisiooni praktilisem osa näeb ette teenuste sisulist arendamist, et toetada
inimkesksemaid lahendusi, mis toetavad iseendaga hakkamasaamist pikaajalise muutunud
terviseseisundi kontekstis: Nendeks on näiteks intensiivse sisuga teenuste ambulatoorne
kättesaadavus näiteks päevaravina; kodukohapõhiste teenuste pakkumine ja follow-up-
teenused statsionaarsete perioodide vahelisel ajal; lihtsustatud üleminekud
tervishoiusüsteemist sotsiaalsüsteemi; juhtumikorralduslike praktikate arendamine
36
meeskonnatööl põhineva sekkumise juhtimiseks jne. Lisaks sisulistele muudatusele kätkeb
visioon haiglale juurdeehitust – basseinikompleks ca 25-meetrise basseiniga, täismõõtmetes
invasõbralik spordisaal, avatud söögisaalid, lisaruumid kõrgtehnoloogilistele vahenditele,
taastumist toetavalt sisustatud avalikud ruumid, ca 40-kohaline patsiendihotell –, et tagada
ruumilised võimalused aktiivse ja intensiivse taastusravi pakkumiseks. Kolmandaks tähtsaks
visiooni osaks on muutused töötajaskonnas: vajadus suurendada ravitööga otseselt seotud
inimeste hulka peamiselt arstide ja tervishoiu tugispetsialistide näol, vähemal määral IT- ning
arendus- ja teaduskompetentsiga inimeste näol.
Nimetatu rakendamine eeldab mitmekülgseid avatud läbirääkimisi, sest HNRK tulevikuvisioon
ei ole elluviidav käesoleval ajal Eestis rakendatud teenuste korralduste ja palgakokkulepete
tingimustes.
37
Kasutatud materjalid
1. Eesti Statistikaamet. Statistikaamet koostas uue rahvastikuprognoosi aastani 2040.
https://www.stat.ee/pressiteade-2014-022 (18. juuli 2019)
2. Eesti Statistikaamet. Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise
aeglustumist. Pressiteade nr 77 – 20.06.2019 https://www.stat.ee/pressiteade-2019-
077 (14. oktoober 2019)
3. Eesti Statistikaamet. Puudega inimeste hulk vanuse, soo ja maakonna järgi seisuga.
http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=THV23 (14. oktoober 2019)
4. Kreitzberg, M. Puuetega inimeste arv, suundumused ja osatähtsus rahvastikus,
2010–2017 https://www.tai.ee/images/uudiskirja_Puuetega_inimeste_arv.pdf
(18.juuli 2019)
5. Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 – kooskõlastamiseks edastatud versioon
Eesti Haiglate Liidu kaudu (25. juuli 2019)
6. Sabre, L. Epidemiology of traumatic spinal cord injury in Estonia. Brain activation in
the acute phase of traumatic spinal cord injury. Dissertationes Medicinae
Universitatis Tartuensis 210; Commencement: 10 September 2013
38
MINISTRI KÄSKKIRI
06.03.2020 nr 20
Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline
Rehabilitatsioonikeskus funktsionaalse
arengukava I etapi kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele
arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse
arengukava kinnitamise kord“ §-de 5 ja 22 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse
arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 24. jaanuari 2020. a koosolekul tehtud
ettepanekust
kinnitan SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus funktsionaalse arengukava I
etapi (lisatud).
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister