Sotsiaalministeerium · 4. märts 2020
Sisu (failidest)
Sotsiaalministri .... 03.2020 käskkiri nr …..
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.04.2019 käskkirja nr 33
„Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2019.–2020. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve
kinnitamine“ muutmine“
Lisa 1
Vorm A
TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2020
1. Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine1
1.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine
Kaitstud töötamise teenus on suunatud inimestele, kellel on nägemis- või liitpuue, püsiv
ajukahjustus või psüühikahäire ja kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama
tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole seda võimelised tegema järjepidevalt.
Töötamine kaitstud tingimustes käesolevas TAT-s tähendab, et puuduva töövõimega isikul
võimaldatakse teha võimetekohast tööd talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos
ning talle on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi.
Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine käivitus Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA)
2015. aastal, mil toimus teenuse katsetamise sisuline ettevalmistamine. Kaitstud töötamise
teenuse osutamisega alustati 2016. aastal. Teenus käivitati järk-järgult, seejuures täiendati
pidevalt teenuse osutamise protsessi, võttes arvesse teenuseosutajatelt ja teenuse sihtrühmalt
saadud tagasisidet.
2019.–2020. aastal jätkub kaitstud töötamise teenuse osutamine ning teenusekohtade arvu
suurendatakse. Korraldatakse riigihange, et leida kaitstud töötamise teenuse osutajad 2019.–
2020. aastaks. Teenuse korraldamisel tehakse tihedat koostööd teenuseosutajate ja teiste
partneritega, kellelt saadud tagasiside teenuse osutamise praktika ja vajaduste kohta
võimaldab kaitstud töötamise teenust edasi arendada ja vastavalt vajadusele teenusekirjeldust
täiendada. Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA
juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja
korraldusest. 2019.–2020. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid
kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda
teenust soovitada.
Kaitstud töötamise teenust osutatakse kolmes etapis:
1. etapp – sisseelamine ehk kliendi töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni
kuue kuu jooksul. Nimetatud aja jooksul makstakse kliendile stipendiumi tööturuteenuste ja
-toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras ning sõidu- ja majutustoetust
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras.
2. etapp – kaitstud töö tingimustes töötamine, samal ajal toimub kliendi nõustamine ja
toetamine.
3. etapp – avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada kaitstud töötamise
teenust saanud kliendi võimekus töötada avatud tööturul. Avatud tööturul töötamise
tugiteenust osutatakse kliendile, kes on edukalt läbinud kaks esimest etappi.
1 Tegevust viib ellu Sotsiaalkindlustusamet
SKA kogub koostöös teenuseosutajatega teenuse osutamise kohta andmeid kogu teenuse
osutamise perioodi vältel. Eesmärk on parandada ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise
korraldust ning teha järelevalvet teenuse osutamise üle, et kindlustada klientidele teenuse
parim võimalik kättesaadavus ja veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite
eesmärgipärases kasutamises.
Teenuse osutamist koordineerib SKA-s kaitstud töötamise projektijuht, kellele pakuvad
teenuse korraldamisel tehnilist tuge kaks koordinaatorit.
Sihtrühm: puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni
vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) ta on I etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas;
2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on
läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;
3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud
osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse
alusel;
4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Teenusekirjelduse täiendamine ning 01.03.2015–31.12.2021
partnerite (SO, Astangu, TK,
sihtgruppide liidud) ja potentsiaalsete
teenuseosutajatega läbirääkimine
Juhtumikorraldajate ja teenuseosutajate 01.12.2015–31.12.2021
koolitamine
Teenuseosutajate ja teenuse saajate 01.01.2016–31.12.2021
01.01.2019–31.12.2020
nõustamine ning juhendamine
Kaitstud töötamise teenuse osutamine 01.01.2016–31.12.2021
Teenuseosutajate üle järelevalve 01.01.2016–31.12.2021
korraldamine
Teenuse osutamise andmete kogumine 01.01.2016–31.12.2021
ja analüüs
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2021)
aastatel
Väljundinäitaj Osalise töövõimega inimesed, kes on 200 1150
a saanud töövõime reformi vahendusel
teenuseid
1.1.1. Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused
Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA juhtumikorraldajate ja
partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja korraldusest. 2019.–
2020. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid kaitstud töötamise
teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda teenust soovitada.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Raskesti mõistetava käitumise 01.01.2020–31.12.2021 01.01.2020–31.12.2020
juhendamise koolitus
Verge koolitus 01.01.2020–31.12.2021 01.01.2020–31.12.2020
Alkoholisõltlastega tegelemise 01.01.2020–31.12.2021 01.01.2020–31.12.2020
koolitus
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2021)
aastal 2020
Väljundinäitaja Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused 510 1330
Sihtrühm: SKA juhtumikorraldajad ja erihoolekandeteenuse osutajate tegevusjuhendajad.
1.2. Abivahendite kasutamise võimaldamine
2019.–2020. aastal jätkatakse erivajadustega inimestele nende individuaalsetest vajadustest
lähtuvalt abivahendite eraldamist. Abivahendite teenus on SKA koordineeritav teenus, mille
puhul võimaldatakse õigustatud isikutele abivahendite hankimisel riigipoolset toetust (riik tasub
osaliselt abivahendi eest). Õigustatud isikul on õigus soodustingimustel abivahendile
arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani alusel. Tõendi saab isik perearstilt või eriarstilt. Alates
2017. aastast laienes abivahendi vajaduse tuvastamise õigus ka füsio- ja
tegevusterapeutidele. Inkontinentsitoodete puhul saavad kordustõendi väljastada pereõed.
Rehabilitatsiooniplaani koostab rehabilitatsioonimeeskond, mis koosneb vähemalt viiest
erineva eriala spetsialistist: sotsiaaltöötaja, taastusarst, psühholoog, psühholoog-
kutsenõustaja, eripedagoog, füsioterapeut, tegevusterapeut. Abivahendi vajaduse selgitamine
seotakse töövõime hindamise menetlusega. Seose loomine on vajalik, et tagada riigi poolt
selliste abivahendite andmine, mis on mitmekülgse funktsionaalsusega ja kasutatavad nii
igapäeva- kui tööelus.
Abivahendite kasutamise võimaldamise üle korraldab järelvalvet SKA abivahendite valdkonna
koordinaator, et tagada korrektne ja kvaliteetne teenuse kättesaadavus abivahendeid
vajavatele tööealistele klientidele ning samas kontrollida ka teenuseosutajatele eraldatavate
rahaliste vahendite sihipärast kasutamist ja abikõlblikkust.
SKA kogub koostöös teenuseosutajatega teenuse osutamise kohta andmeid kogu teenuse
osutamise perioodil. Eesmärk on parandada ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise
põhimõtteid ning teha järelevalvet teenuse osutamise üle, et kindlustada klientidele parima
võimaliku teenuse kättesaadavus ja veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite
eesmärgipärases kasutamises.
Sihtrühm: tööealised vähenenud töövõimega isikud (alates 16. eluaastast kuni
vanaduspensionieani), kes vajavad abivahendeid üleüldise võimekuse parandamiseks ja
toimetuleku toetamiseks, sh töötamist toetavate ja sotsiaalset toimetulekut toetavate
funktsioonide tagamiseks.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Erivajadustega inimeste abivahendi 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2020
vajaduse hindamine ja selle
võimaldamine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2021)
aastatel
Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes 10 000 14 000
on saanud töövõime reformi
vahendusel teenuseid
1.2.1. Juhtkoerte koolitamine ning teenusekirjelduse ja korraldusskeemi väljatöötamine
Tegevusega võimaldatakse erivajadustega inimestele nende individuaalsetele vajadustele
vastavat abivahendit, kelleks on juhtkoer. Juhtkoerte tagamine parandab teenust saanud
inimese võimalusi siirduda tööturule või jätkata teenuse saamist. Juhtkoer võimaldab
parandada raske ja sügava nägemispuudega inimeste iseseisvat toimetulekut ning vähendada
hoolduskoormust ja vajadust muude toetavate teenuste (nt isiklik abistaja, tehnilised
abivahendid) järele.
Juhtkoerte koolitamisel puudub riiklik süsteem ja teenuse korraldus, mistõttu ei ole tagatud
juhtkoerte koolitamise jätkusuutlikkus ega teenuse kättesaadavus abivajajatele. Puuduvad
nõuded koerte koolitajatele ning koerte väljaõppe edukuse hindamise süsteem. Reguleerimata
on see, kelle omandisse koer peale koolituse läbimist läheb ning kes ja milliste vahendite eest
tagab koerte vaksineerimise ning vigastuste ja haigustega seotud kulud. Ühtlasi on kindlaks
määramata see, kes ja millistel alustel koera saab ning millised kohustused tekivad koera
kasutajal.
Juhtkoerte koolitamisega tegelevad Eestis kaks kooli: SA Juht- ja Abikoerte Kool (Tartus) ja
MTÜ Abikoerte Keskus (Tallinnas). Seni on koolitamine olnud projektipõhine (nt on vahendeid
taotletud Hasartmängumaksu Nõukogult).
2015. aasta seisuga oli koolitatud ja kasutuses ca 60–70 juhtkoera. Koerad on kasutusse
antud inimestele, kes on vähemalt 18-aastased. Senine projektipõhine praktika on näidanud,
et koerte vajadus ühes aastas on hinnanguliselt 4–6 koera. Peamiselt on Eestis juhtkoertena
kasutusel labradori retriiverid. Ühe koera tööiga on 8–12 aastat.
Juhtkoerte soetamisel on Eestis kasutusel kaks mudelit:
1) töötavate juhtkoerte kasutamine sihipärases aretuses (SA Juht- ja Abikoerte Kool);
2) omapoolse aretuseta sobivate parameetritega koerte omandamine (MTÜ Abikoerte
Keskus).
Mõlemad mudelid on kasutusel ka mujal maailmas. Peamiselt on levinud mudel, mille puhul
tegeleb koeri treeniv asutus ka nende aretamisega. Selle peamine põhjus on soov tagada
koera sobivus ja töökvaliteet ning treeningusse võetavate loomade hea tervis, intelligentsus,
õppimisvõimelisus ja rahulik iseloom.
Nimetatud tegevuse katsetamise käigus koostatakse vastav teenusekirjeldus ning
katsetatakse juht- ja abikoerte teenust ühe osana abivahenditeenusest. Korraldatakse hange
juhtkoerte koolitaja(te) leidmiseks ja koerte soetamiseks. Leitakse eksperdid, kes hakkavad
hindama juhtkoerte õppe läbimise edukust ja valmisolekut juhtkoerana tööle asuda. Alates
2018. aastast soetatakse igal aastal kuni kuus koera. Tegevus toimub kuni 2021. aastani.
Tehakse teavitustööd (infotunnid ja ümarlauad), et koguda infot teenuse arendamiseks ning
jagada infot teenuse korralduse kohta. Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht.
Sihtrühm: tööealised raske ja sügava nägemispuudega inimesed (16-aastane kuni
vanaduspensioniealine), kellel on olnud nägemispuue vähemalt kaks aastat enne koera
saamist.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Teenusekirjelduse ja 01.03.2017–31.12.2020 01.03.2019–31.12.2020
korraldusskeemi väljatöötamine,
vajaduse korral korrigeerimine ja
täiendamine
Koerte koolitajate leidmiseks ja 01.10.2017–31.12.2020 01.10.2019–31.12.2020
juhtkoerte soetamiseks hanke
ettevalmistamine ja korraldamine.
Juhtkoerte koolitamine
Juhtkoerte teenuseosutajate 01.10.2017–31.12.2020 01.10.2019–31.12.2020
koolitamine, info jagamine,
teavituspäevad
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2021)
aastatel
Väljundinäitaj Osalise töövõimega inimesed, kes on 12 16
a saanud töövõime reformi vahendusel
teenuseid
2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine
Regulaarset abi suhtluses ja teabe edastamisel vajavad kuulmislangusega inimesed ja
nendega suhtlejad.
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tegi 2015.–2016. aastal koostöös oluliste partneritega
valdkonna analüüsi, millega selgitas välja nõudluse viipekeeletõlke, kirjutustõlke ja muude
tõlkevormide järele. Analüüsile tuginedes saab välja tuua, et kõigile kuulmislangusega
inimestele ei ole tagatud piisav tõlketeenuste maht ega tõlkeviiside ja -vormide valik, et ületada
kommunikatsiooniraskusi ja vältida sihtrühma esindajate ühiskonnast isoleeritust. Peamiseks
piiranguks tõlketeenuste kasutamisel on teenuse ebaühtlane regionaalne kättesaadavus, mida
mõjutavad järgmised tegurid: tõlketeenuste osutamise ebaühtlane maht ja kvaliteet,
tõlketeenuste ebaühtlane rahastamine, viipekeeletõlkide vähesus, alternatiivsete
tõlketeenuste puudumine, viipekeele tõlketeenuse halb kättesaadavus ning olemasolevate
tõlkide ebaefektiivne kasutamine.
2016. aastal loodud kontseptsiooni põhjal alustati 2017. aastal kirjutus- ja viipekeele
tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist
ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendatakse välja
sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Eesmärk on see, et teenus oleks vajaduse korral
kiiresti kättesaadav ning muu hulgas paraneks teenuse kättesaadavus äärealadel. Tegevuse
raames on planeeritud teavitustegevused (infotunnid ja ümarlauad) teenuse arendamise ja
osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui ka klientidele. Selleks, et parandada
kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuste (edaspidi koos tõlketeenused) kvaliteeti ja kättesaadavust
(nii kontakt- kui kaugtõlkena), koostatakse tõlketeenuste vajaduse ja hinnastamise analüüs,
parandatakse olemasolevate tõlkide kompetentsi ja koolitatakse uusi viipekeele oskustega
inimesi. Teenuse arendamine ja pakkumine toimub koostöös KOV-ide ja teenusepakkujatega.
Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht.
Sihtrühm: erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni
vanaduspensioniealine)
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
1. Tõlketeenuste arendamine 01.01.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020
1.2. Hangete ettevalmistamine 01.01.2016–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020
partnerite leidmiseks ja
tõlketeenuste pakkumiseks
1.3. Teavitustegevus, 01.01.2017–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020
partnerorganisatsioonide ja
klientide kaasamine ning
koolitamine
1.4. Tõlketeenuste soovituslike 01.01.2017–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020
juhiste väljatöötamine koostöös
partneritega (sh teenusedisain)
1.5. Tõlketeenuste vajaduse ja 01.01.2017–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020
hinnastamise analüüs seoses
uute teenuste turule tulekuga
Tõlketeenuste juhise 01.01.2017–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020
väljatöötamine
2. Kompetentsete 01.01.2017–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020
viipekeeletõlkide ja
kirjutustõlkide tagamine
2.1. Tõlkide täiendõppe 01.01.2017–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020
koolituskavade väljatöötamine või
täiendamine ja tõlkide koolitamine
3. Tõlketeenuste pakkumine 01.09.2016–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2021)
aastatel
Väljundi- Osutatud tõlketeenuste tundide arv 5000 Osutatud
näitaja tõlketeenuste
Väljundi- Koolitatud viipekeeletõlkide arv 10 tundide arv on
näitaja 8200.
Väljundi- Koolitatud kirjutustõlkide arv 10 Koolitatud
näitaja viipekeeletõlki
de arv 60,
kirjutustõlkide
arv 30
3. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine
3.1. Teenuse katsetamine ja arendamine
Ajavahemikus mai 2017 kuni mai 2018 katsetati teenusedisaini meetoditega välja töötud uut
teenusemudelit erihoolekandeteenuste osutamisel KOV-i korralduse ja vastutuse baasil.
Projekti „Isikukeskne erihoolekande teenusemudel kohaliku omavalitsuse korralduse
baasil“ käigus kogutud andmeid ja saadud kogemusi analüüsitakse, et sellele tuginedes teha
ettepanekuid ja otsuseid disainiprotsessis vastavalt süsteemi ümberkujundamise suunistele.
Projekti raames katsetati peamiselt ühte võimalikku teenusemudeli lahendusvarianti. Samas
sisaldas erihoolekandeteenuste disainiprotsessi lõppraport mitmeid ettepanekuid ja lahendusi,
mida võiks erihoolekandeteenuste osutamisel muuta, et teenusesüsteem oleks isikukesksem,
ressursisäästlikum ja ka tulemuslikum. Tuginedes esimeses katseprojektis saadud
kogemustele ja võttes arvesse ka teisi teenusedisaini projektis tehtud ettepanekuid, on
otstarbekas jätkata erihoolekandeteenuste süsteemi teenusedisaini projekti käigus tehtud
ettepanekute katsetamist.
Lähtudes Euroopa ühiselt kokkulepitud sotsiaalvaldkonna suundumustest, heaolu arengukava
2016–2023 põhieesmärkidest ja Eesti erihoolekande arengukavast 2014–2020, on
sotsiaalhoolekande arendamise eesmärkideks toetada erihoolekandeteenuste osutamist
kogukonnas ja lähtuda teenuste arendamisel deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest.
Deinstitutsionaliseerimine hõlmab paindlikuma, kättesaadavama, tulemuslikuma ja
jätkusuutlikuma kogukonnapõhiste teenuste süsteemi arendamist.
Euroopa Komisjoni eksperdirühm on välja toonud, et deinstitutsionaliseerimisel on oluline
inimressursi arendamine, ressursside tõhus kasutamine ja terviklik lähenemine. Meetme
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Erivajadusega inimestele ning
nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja
osutamine” raames arendatakse erihoolekandeteenuseid ja teenuste süsteemi teenusedisaini
abil, millega muudetakse teenuste süsteem isikukesksemaks ja paindlikumaks. Uus
erihoolekandeteenuste süsteem aitab tööealistel psüühilise erivajadusega inimestel teistega
võrdsetel alustel osaleda ühiskonnaelus, sealjuures toetades neid tööturuteenuste kasutamise
alustamisel (näiteks tegevusjuhendaja või tugiisiku tegevus), teenuste kasutamisel ja
tööhõives osalemisel.
Erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uue erihoolekandeteenuste
süsteemi katseprojekti tegevusteks on vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise
erivajadusega inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike
toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudeli katsetamine, et toetada inimeste tööturuteenuste
kasutamise alustamist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist. Muu hulgas
katsetatakse individuaalse eelarve kasutamist. Individuaalse eelarve all peetakse silmas
inimese individuaalse hindamise alusel kujunevat vajalike teenuste kogumaksumust.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kogub koos teenuseosutajatega tagasisidet ning
Sotsiaalministeerium analüüsib kasutajate kogemust uutel põhimõtetel rakendatava teenuste
süsteemi korralduse kohta. Tagasiside ja kasutajakogemuse tulemuste põhjal teeb SKA
Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste tegemiseks eesmärgiga teenuste
süsteemi täiendada ja parandada.
Projekt jaotub kahte etappi:
I etapp – alustatakse teenusedisaini projekti raames välja töötatud uue isikukeskse ja paindliku
erihoolekandeteenuste osutamise mudeli katsetamist. Katsetamise I etapi käigus kogub SKA
teenusedisaini projekti lepingupartneritelt (teenuseosutajatelt) ja teenuse kasutajatelt
tagasisidet. Lepingupartneri leidmiseks korraldatakse hange.
II etapp – SKA teeb vajaduse korral uues katsetatavas mudelis parandused või täiendused,
mis tuginevad teenusedisaini lepingupartneri esitatud kasutajakogemuse analüüsile.
Projekti viib ellu SKA ja tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht, arendusjuht ja
koordinaator (viimased kaks oktoobrist 2018).
Sihtrühm: tööealised raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega tööealised
inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine), v.a dementsuse diagnoosi ja
põhidiagnoosiga alkoholisõltlased, kes:
1) kasutavad erihoolekandeteenust, kuid nende abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad
vähesema toetusega teenust); või
2) veel ei kasuta erihoolekandeteenust, kuid on SKAs teenuse järjekorras, või
3) kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul vajavad
toimetulekuks ning ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud
teenuseid.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Lepingupartneri leidmiseks 01.01.2019–01.03.2021 01.01.2019–31.12.2019
hanke ettevalmistamine ja
korraldamine
I etapi elluviimine 01.04.2019–31.07.2021 01.09.2019–31.12.2020
II etapi elluviimine 01.08.2019–31.12.2021 01.05.2019–31.12.2020
Isikule osutatava otsetoetuse 01.08.2019–31.12.2021 01.10.2019–31.12.2020
süsteemi katsetamine inimese
toimetulekuks vajalike
teenuste eest tasumisel
Kohtumääruse alusel 01.08.2019–31.12.2021 01.10.2019–31.12.2020
psüühikahäirega isiku tahte
vastaselt erihoolekandeteenust
saama suunatud inimestele
teenuse osutamine isikukeskse
teenusemudeli lahenduste
alusel
Erihoolekandeteenuse 01.08.2019–31.12.2021 01.10.2019–31.12.2020
osutajate koolitamine isiku
personaalsete vajaduste
hindamiseks ja
eesmärgipärase töö
tegemiseks
Seadusemuudatuste 01.08.2019–31.12.2021 01.08.2019–31.12.2020
tegemiseks
Sotsiaalministeeriumile
ettepanekute esitamine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2021)
aastal (2019-2020)
Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes on 700 740
saanud töövõime reformi vahendusel
teenuseid
3.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi
piloteerimise mõjuanalüüs
Uuringu käigus tehakse võrdlev analüüs praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli
ning uue, aastatel 2017–2018 katsetatud ja aastatel 2019–2021 katsetatava isikukeskse
erihoolekande teenusemudeli maksumuse kohta. Maksumust analüüsitakse lähtuvalt
terviksüsteemist ehk alates inimese esimesest kontaktist KOV-i sotsiaaltöötaja /
Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja / erihoolekandeteenuse pakkujaga kuni teenuse
saamisega seotud kuludeni välja. Samuti analüüsitakse, milline võiks olla
erihoolekandeteenuste tulevikuvaade, võttes aluseks isikukeskse teenusemudeli põhimõtted
nii korralduse kui rahastamise (kulu ja tulu) seisukohast ning võrreldes neid
erihoolekandeteenuste praeguse rahastamise põhimõtetega. Lisaks tehakse ettepanekuid
isikukeskse rahastamise mudeli täiendamiseks. Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Mõjuanalüüs 01.01.2020–01.02.2020 01.01.2020–31.12.2020
hanke ettevalmistamine
Hanke väljakuulutamine ja 01.03.2020–31.03.2020 01.01.2020–31.12.2020
partneri leidmine
Mõjuanalüüsi tegevuste ellu- 31.03.2020–31.12.2021 01.01.2020–31.12.2020
viimine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2021)
aastal (2019–
2020)
Väljundinäitaja Integreeritud, isikukeskse ja paindliku alustatud tehtud
erihoolekandeteenuste süsteemi
piloteerimise mõjuanalüüs
3.3. Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad
kommunikatsioonitegevused
Sotsiaalministeerium on deinstitutsionaliseerimise (DI) protsessi käigus astunud samme, et
suurendada ühiskonnas arusaamist, kui oluline on aktsepteerida ühiskonna liikmetena kõiki
inimesi, sh vähenenud töövõime ja psüühikahäiretega inimesi. DI on olulist osa elanikkonnast
puudutav poliitikamuutus, mistõttu väljenduvad selle mõjud ka ühiskonnas laiemalt – näiteks
seni justkui peidus olnud erivajadusega inimesed on tulnud kogukondadesse tagasi, on
rohkem nähtavad. Need on põhimõttelised muudatused sotsiaalsüsteemis, mille tulemusena
osutatakse pikaajalise hoolduse ja tugiteenuseid eelkõige väljaspool hooldusasutusi (ehk
kodus või kogukonnas) ja teenuste fookus on suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime
säilitamisele ja suurendamisele.
DI kommunikatsiooni elluviimiseks leitakse partner, kes loob ja viib ellu psüühilise
erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavaid kommunikatsioonitegevusi. Oluline on
leida traditsioonilistele sotsiaalkampaaniatele alternatiivseid viise vähenenud töövõime ja
psüühilise erivajadusega inimeste kaasamiseks avalikkuses (nt avalikel üritustel osalemine,
vabatahtlikena kaasamine, laatadel osalemine jne) ja selle kajastamine laiemalt meedias.
Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Kommunikatsioonitegevuste 01.09.2019–01.03.2021 01.09.2019–31.12.2020
hanke ettevalmistamine
Hanke väljakuulutamine ja 01.09.2019–31.07.2021 01.09.2019–31.12.2020
partneri leidmine
Kommuniatsioonitegevuste 01.09.2019–31.12.2021 01.09.2019–31.12.2020
elluviimine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2021)
aastal (2019–
2020)
Väljundinäitaja Psüühilise erivajadusega inimeste 3 5
ühiskonda kaasamist toetavad
kommunikatsioonitegevused
4. Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine
Toetatud töölerakendumise metoodika koolituste jätkumise vajalikkus selgus varem läbiviidud
koolituste tagasisidest, milles on koolituse läbinud spetsialistid välja toonud, et metoodika
kasutamine tõhustab erivajadustega inimeste tulemuslikku töölerakendamist ja koolitatavad
näevad, et toetatud töölerakendumise metoodikat saaks Eestis kasutada erivajadustega
inimeste töölerakendumise toetamise teenuste puhul. Koolitusel osalenud leidsid seosed ja
tõid välja võimalikud teenused, samuti tegevused, kuidas nende teenuste osutamisel on
võimalik erivajadustega inimeste töölerakendumist toetatud töölerakendumise metoodika abil
toetada.
Toetatud töölerakendumise metoodika koolitus kestab viis tööpäeva ja kokku on planeeritud
läbi viia 12 koolitust. Viiepäevase koolituse käigus peaksid spetsialistid, kes töötavad
erivajadustega inimestega, saama täieliku ülevaate kogu toetatud töölerakendumise
metoodika protsessist ning oskama analüüsida selle tulemuslikkust oma kogemuste abil. Kuna
toetatud töölerakendumise metoodikat ja selle etappe saab kasutada kõigi projektide,
programmide ja teenuste puhul, kus spetsialist teeb koostööd tööotsijaga ning mille
lõppeesmärk on avatud tööturul tasustatud töökohal töölerakendumine ja seal püsimajäämine,
on koolitus vajalik kõigile erivajadustega inimestega töötavatele spetsialistidele. Kui tagada
spetsialistidele ühtsed ja kvaliteetsed toetatud töölerakendumise metoodika kasutamise
oskused, on tulemuseks erivajadustega inimeste tõhusam toetamine ja motiveerimine töökoha
otsimisest kuni töökoha säilimiseni ning sealjuures suureneb ka erivajadustega inimeste
kaasatus ühiskonda.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Koolituste ettevalmistamine ja 01.01.2019–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2020
koolitusmaterjalide väljatöötamine
Koolituse läbiviimine 01.01.2019–30.04.2020 01.01.2019–30.04.2020
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava (2020)
aastatel
Väljundi- Koolitustel osalejate arv 180 180
näitaja
MINISTRI KÄSKKIRI
04.03.2020 nr 19
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
08.04.2019 käskkirja nr 33 „Sotsiaalkaitseministri
ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga
nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise
soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste 2019.–2020. aasta tegevuste kirjelduse
ja eelarve kinnitamine“ muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise-
ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse
tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega
7.1.1 ja 7.4.9.1:
1. Muudan perioodi 01.01.2019–31.12.2020 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjeldust
(lisa 1 vorm A) ning kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud).
2. Muudan perioodi 01.01.2019–31.12.2020 toetuse andmise tingimuste eelarvet (lisa 1
vorm B) ning kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister