dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.04.2019 käskkirja nr 33 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2019.–2020. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 4. märts 2020
Viit
19
Registreeritud
4. märts 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎19 04.03.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc694 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministri .... 03.2020 käskkiri nr ….. „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.04.2019 käskkirja nr 33 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2019.–2020. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2019–31.12.2020 1. Kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine1 1.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine Kaitstud töötamise teenus on suunatud inimestele, kellel on nägemis- või liitpuue, püsiv ajukahjustus või psüühikahäire ja kes oma erivajaduse tõttu ei ole võimelised töötama tavalistes töötingimustes avatud tööturul või ei ole seda võimelised tegema järjepidevalt. Töötamine kaitstud tingimustes käesolevas TAT-s tähendab, et puuduva töövõimega isikul võimaldatakse teha võimetekohast tööd talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos ning talle on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine käivitus Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA) 2015. aastal, mil toimus teenuse katsetamise sisuline ettevalmistamine. Kaitstud töötamise teenuse osutamisega alustati 2016. aastal. Teenus käivitati järk-järgult, seejuures täiendati pidevalt teenuse osutamise protsessi, võttes arvesse teenuseosutajatelt ja teenuse sihtrühmalt saadud tagasisidet. 2019.–2020. aastal jätkub kaitstud töötamise teenuse osutamine ning teenusekohtade arvu suurendatakse. Korraldatakse riigihange, et leida kaitstud töötamise teenuse osutajad 2019.– 2020. aastaks. Teenuse korraldamisel tehakse tihedat koostööd teenuseosutajate ja teiste partneritega, kellelt saadud tagasiside teenuse osutamise praktika ja vajaduste kohta võimaldab kaitstud töötamise teenust edasi arendada ja vastavalt vajadusele teenusekirjeldust täiendada. Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja korraldusest. 2019.–2020. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda teenust soovitada. Kaitstud töötamise teenust osutatakse kolmes etapis: 1. etapp – sisseelamine ehk kliendi töösuutlikkuse hindamine ja tööoskuste kujundamine kuni kuue kuu jooksul. Nimetatud aja jooksul makstakse kliendile stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras ning sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 alusel kehtestatud määras. 2. etapp – kaitstud töö tingimustes töötamine, samal ajal toimub kliendi nõustamine ja toetamine. 3. etapp – avatud tööturule siirdunud kliendi toetamine eesmärgiga säilitada kaitstud töötamise teenust saanud kliendi võimekus töötada avatud tööturul. Avatud tööturul töötamise tugiteenust osutatakse kliendile, kes on edukalt läbinud kaks esimest etappi. 1 Tegevust viib ellu Sotsiaalkindlustusamet SKA kogub koostöös teenuseosutajatega teenuse osutamise kohta andmeid kogu teenuse osutamise perioodi vältel. Eesmärk on parandada ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise korraldust ning teha järelevalvet teenuse osutamise üle, et kindlustada klientidele teenuse parim võimalik kättesaadavus ja veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite eesmärgipärases kasutamises. Teenuse osutamist koordineerib SKA-s kaitstud töötamise projektijuht, kellele pakuvad teenuse korraldamisel tehnilist tuge kaks koordinaatorit. Sihtrühm: puuduva töövõimega tööealised isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: 1) ta on I etapi lõpuks võimeline tegema eesmärgipärast tööd keskmiselt kümme tundi nädalas; 2) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või ta on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse; 3) tal on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või ta on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel; 4) ta ei saa samal ajal töötukassa pakutavat lühiajalist kaitstud töötamise teenust. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teenusekirjelduse täiendamine ning 01.03.2015–31.12.2021 partnerite (SO, Astangu, TK, sihtgruppide liidud) ja potentsiaalsete teenuseosutajatega läbirääkimine Juhtumikorraldajate ja teenuseosutajate 01.12.2015–31.12.2021 koolitamine Teenuseosutajate ja teenuse saajate 01.01.2016–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020 nõustamine ning juhendamine Kaitstud töötamise teenuse osutamine 01.01.2016–31.12.2021 Teenuseosutajate üle järelevalve 01.01.2016–31.12.2021 korraldamine Teenuse osutamise andmete kogumine 01.01.2016–31.12.2021 ja analüüs Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2021) aastatel Väljundinäitaj Osalise töövõimega inimesed, kes on 200 1150 a saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 1.1.1. Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused Jätkatakse koolituste ja infopäevade korraldamist, et tagada SKA juhtumikorraldajate ja partnerite (sh teenuseosutajate) informeeritus teenuse sisust ja korraldusest. 2019.– 2020. aastal on kavas teavitada ka KOV-i sotsiaaltöötajaid, et nad teaksid kaitstud töötamise teenuse sisu ning oskaksid vajaduse korral oma piirkonna elanikele seda teenust soovitada. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Raskesti mõistetava käitumise 01.01.2020–31.12.2021 01.01.2020–31.12.2020 juhendamise koolitus Verge koolitus 01.01.2020–31.12.2021 01.01.2020–31.12.2020 Alkoholisõltlastega tegelemise 01.01.2020–31.12.2021 01.01.2020–31.12.2020 koolitus Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2021) aastal 2020 Väljundinäitaja Erihoolekandeteenuse osutajate koolitused 510 1330 Sihtrühm: SKA juhtumikorraldajad ja erihoolekandeteenuse osutajate tegevusjuhendajad. 1.2. Abivahendite kasutamise võimaldamine 2019.–2020. aastal jätkatakse erivajadustega inimestele nende individuaalsetest vajadustest lähtuvalt abivahendite eraldamist. Abivahendite teenus on SKA koordineeritav teenus, mille puhul võimaldatakse õigustatud isikutele abivahendite hankimisel riigipoolset toetust (riik tasub osaliselt abivahendi eest). Õigustatud isikul on õigus soodustingimustel abivahendile arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani alusel. Tõendi saab isik perearstilt või eriarstilt. Alates 2017. aastast laienes abivahendi vajaduse tuvastamise õigus ka füsio- ja tegevusterapeutidele. Inkontinentsitoodete puhul saavad kordustõendi väljastada pereõed. Rehabilitatsiooniplaani koostab rehabilitatsioonimeeskond, mis koosneb vähemalt viiest erineva eriala spetsialistist: sotsiaaltöötaja, taastusarst, psühholoog, psühholoog- kutsenõustaja, eripedagoog, füsioterapeut, tegevusterapeut. Abivahendi vajaduse selgitamine seotakse töövõime hindamise menetlusega. Seose loomine on vajalik, et tagada riigi poolt selliste abivahendite andmine, mis on mitmekülgse funktsionaalsusega ja kasutatavad nii igapäeva- kui tööelus. Abivahendite kasutamise võimaldamise üle korraldab järelvalvet SKA abivahendite valdkonna koordinaator, et tagada korrektne ja kvaliteetne teenuse kättesaadavus abivahendeid vajavatele tööealistele klientidele ning samas kontrollida ka teenuseosutajatele eraldatavate rahaliste vahendite sihipärast kasutamist ja abikõlblikkust. SKA kogub koostöös teenuseosutajatega teenuse osutamise kohta andmeid kogu teenuse osutamise perioodil. Eesmärk on parandada ja vajaduse korral muuta teenuse osutamise põhimõtteid ning teha järelevalvet teenuse osutamise üle, et kindlustada klientidele parima võimaliku teenuse kättesaadavus ja veenduda teenuse osutamiseks eraldatud vahendite eesmärgipärases kasutamises. Sihtrühm: tööealised vähenenud töövõimega isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kes vajavad abivahendeid üleüldise võimekuse parandamiseks ja toimetuleku toetamiseks, sh töötamist toetavate ja sotsiaalset toimetulekut toetavate funktsioonide tagamiseks. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Erivajadustega inimeste abivahendi 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2020 vajaduse hindamine ja selle võimaldamine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2021) aastatel Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes 10 000 14 000 on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 1.2.1. Juhtkoerte koolitamine ning teenusekirjelduse ja korraldusskeemi väljatöötamine Tegevusega võimaldatakse erivajadustega inimestele nende individuaalsetele vajadustele vastavat abivahendit, kelleks on juhtkoer. Juhtkoerte tagamine parandab teenust saanud inimese võimalusi siirduda tööturule või jätkata teenuse saamist. Juhtkoer võimaldab parandada raske ja sügava nägemispuudega inimeste iseseisvat toimetulekut ning vähendada hoolduskoormust ja vajadust muude toetavate teenuste (nt isiklik abistaja, tehnilised abivahendid) järele. Juhtkoerte koolitamisel puudub riiklik süsteem ja teenuse korraldus, mistõttu ei ole tagatud juhtkoerte koolitamise jätkusuutlikkus ega teenuse kättesaadavus abivajajatele. Puuduvad nõuded koerte koolitajatele ning koerte väljaõppe edukuse hindamise süsteem. Reguleerimata on see, kelle omandisse koer peale koolituse läbimist läheb ning kes ja milliste vahendite eest tagab koerte vaksineerimise ning vigastuste ja haigustega seotud kulud. Ühtlasi on kindlaks määramata see, kes ja millistel alustel koera saab ning millised kohustused tekivad koera kasutajal. Juhtkoerte koolitamisega tegelevad Eestis kaks kooli: SA Juht- ja Abikoerte Kool (Tartus) ja MTÜ Abikoerte Keskus (Tallinnas). Seni on koolitamine olnud projektipõhine (nt on vahendeid taotletud Hasartmängumaksu Nõukogult). 2015. aasta seisuga oli koolitatud ja kasutuses ca 60–70 juhtkoera. Koerad on kasutusse antud inimestele, kes on vähemalt 18-aastased. Senine projektipõhine praktika on näidanud, et koerte vajadus ühes aastas on hinnanguliselt 4–6 koera. Peamiselt on Eestis juhtkoertena kasutusel labradori retriiverid. Ühe koera tööiga on 8–12 aastat. Juhtkoerte soetamisel on Eestis kasutusel kaks mudelit: 1) töötavate juhtkoerte kasutamine sihipärases aretuses (SA Juht- ja Abikoerte Kool); 2) omapoolse aretuseta sobivate parameetritega koerte omandamine (MTÜ Abikoerte Keskus). Mõlemad mudelid on kasutusel ka mujal maailmas. Peamiselt on levinud mudel, mille puhul tegeleb koeri treeniv asutus ka nende aretamisega. Selle peamine põhjus on soov tagada koera sobivus ja töökvaliteet ning treeningusse võetavate loomade hea tervis, intelligentsus, õppimisvõimelisus ja rahulik iseloom. Nimetatud tegevuse katsetamise käigus koostatakse vastav teenusekirjeldus ning katsetatakse juht- ja abikoerte teenust ühe osana abivahenditeenusest. Korraldatakse hange juhtkoerte koolitaja(te) leidmiseks ja koerte soetamiseks. Leitakse eksperdid, kes hakkavad hindama juhtkoerte õppe läbimise edukust ja valmisolekut juhtkoerana tööle asuda. Alates 2018. aastast soetatakse igal aastal kuni kuus koera. Tegevus toimub kuni 2021. aastani. Tehakse teavitustööd (infotunnid ja ümarlauad), et koguda infot teenuse arendamiseks ning jagada infot teenuse korralduse kohta. Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht. Sihtrühm: tööealised raske ja sügava nägemispuudega inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine), kellel on olnud nägemispuue vähemalt kaks aastat enne koera saamist. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teenusekirjelduse ja 01.03.2017–31.12.2020 01.03.2019–31.12.2020 korraldusskeemi väljatöötamine, vajaduse korral korrigeerimine ja täiendamine Koerte koolitajate leidmiseks ja 01.10.2017–31.12.2020 01.10.2019–31.12.2020 juhtkoerte soetamiseks hanke ettevalmistamine ja korraldamine. Juhtkoerte koolitamine Juhtkoerte teenuseosutajate 01.10.2017–31.12.2020 01.10.2019–31.12.2020 koolitamine, info jagamine, teavituspäevad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2021) aastatel Väljundinäitaj Osalise töövõimega inimesed, kes on 12 16 a saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 2. Kuulmispuudega inimestele suunatud tõlketeenuste arendamine ja pakkumine Regulaarset abi suhtluses ja teabe edastamisel vajavad kuulmislangusega inimesed ja nendega suhtlejad. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tegi 2015.–2016. aastal koostöös oluliste partneritega valdkonna analüüsi, millega selgitas välja nõudluse viipekeeletõlke, kirjutustõlke ja muude tõlkevormide järele. Analüüsile tuginedes saab välja tuua, et kõigile kuulmislangusega inimestele ei ole tagatud piisav tõlketeenuste maht ega tõlkeviiside ja -vormide valik, et ületada kommunikatsiooniraskusi ja vältida sihtrühma esindajate ühiskonnast isoleeritust. Peamiseks piiranguks tõlketeenuste kasutamisel on teenuse ebaühtlane regionaalne kättesaadavus, mida mõjutavad järgmised tegurid: tõlketeenuste osutamise ebaühtlane maht ja kvaliteet, tõlketeenuste ebaühtlane rahastamine, viipekeeletõlkide vähesus, alternatiivsete tõlketeenuste puudumine, viipekeele tõlketeenuse halb kättesaadavus ning olemasolevate tõlkide ebaefektiivne kasutamine. 2016. aastal loodud kontseptsiooni põhjal alustati 2017. aastal kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendatakse välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Eesmärk on see, et teenus oleks vajaduse korral kiiresti kättesaadav ning muu hulgas paraneks teenuse kättesaadavus äärealadel. Tegevuse raames on planeeritud teavitustegevused (infotunnid ja ümarlauad) teenuse arendamise ja osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui ka klientidele. Selleks, et parandada kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuste (edaspidi koos tõlketeenused) kvaliteeti ja kättesaadavust (nii kontakt- kui kaugtõlkena), koostatakse tõlketeenuste vajaduse ja hinnastamise analüüs, parandatakse olemasolevate tõlkide kompetentsi ja koolitatakse uusi viipekeele oskustega inimesi. Teenuse arendamine ja pakkumine toimub koostöös KOV-ide ja teenusepakkujatega. Tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht. Sihtrühm: erivajadusega vähenenud töövõimega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil 1. Tõlketeenuste arendamine 01.01.2015–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020 1.2. Hangete ettevalmistamine 01.01.2016–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020 partnerite leidmiseks ja tõlketeenuste pakkumiseks 1.3. Teavitustegevus, 01.01.2017–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020 partnerorganisatsioonide ja klientide kaasamine ning koolitamine 1.4. Tõlketeenuste soovituslike 01.01.2017–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020 juhiste väljatöötamine koostöös partneritega (sh teenusedisain) 1.5. Tõlketeenuste vajaduse ja 01.01.2017–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020 hinnastamise analüüs seoses uute teenuste turule tulekuga Tõlketeenuste juhise 01.01.2017–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020 väljatöötamine 2. Kompetentsete 01.01.2017–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020 viipekeeletõlkide ja kirjutustõlkide tagamine 2.1. Tõlkide täiendõppe 01.01.2017–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020 koolituskavade väljatöötamine või täiendamine ja tõlkide koolitamine 3. Tõlketeenuste pakkumine 01.09.2016–31.12.2021 01.01.2019–31.12.2020 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2021) aastatel Väljundi- Osutatud tõlketeenuste tundide arv 5000 Osutatud näitaja tõlketeenuste Väljundi- Koolitatud viipekeeletõlkide arv 10 tundide arv on näitaja 8200. Väljundi- Koolitatud kirjutustõlkide arv 10 Koolitatud näitaja viipekeeletõlki de arv 60, kirjutustõlkide arv 30 3. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine 3.1. Teenuse katsetamine ja arendamine Ajavahemikus mai 2017 kuni mai 2018 katsetati teenusedisaini meetoditega välja töötud uut teenusemudelit erihoolekandeteenuste osutamisel KOV-i korralduse ja vastutuse baasil. Projekti „Isikukeskne erihoolekande teenusemudel kohaliku omavalitsuse korralduse baasil“ käigus kogutud andmeid ja saadud kogemusi analüüsitakse, et sellele tuginedes teha ettepanekuid ja otsuseid disainiprotsessis vastavalt süsteemi ümberkujundamise suunistele. Projekti raames katsetati peamiselt ühte võimalikku teenusemudeli lahendusvarianti. Samas sisaldas erihoolekandeteenuste disainiprotsessi lõppraport mitmeid ettepanekuid ja lahendusi, mida võiks erihoolekandeteenuste osutamisel muuta, et teenusesüsteem oleks isikukesksem, ressursisäästlikum ja ka tulemuslikum. Tuginedes esimeses katseprojektis saadud kogemustele ja võttes arvesse ka teisi teenusedisaini projektis tehtud ettepanekuid, on otstarbekas jätkata erihoolekandeteenuste süsteemi teenusedisaini projekti käigus tehtud ettepanekute katsetamist. Lähtudes Euroopa ühiselt kokkulepitud sotsiaalvaldkonna suundumustest, heaolu arengukava 2016–2023 põhieesmärkidest ja Eesti erihoolekande arengukavast 2014–2020, on sotsiaalhoolekande arendamise eesmärkideks toetada erihoolekandeteenuste osutamist kogukonnas ja lähtuda teenuste arendamisel deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest. Deinstitutsionaliseerimine hõlmab paindlikuma, kättesaadavama, tulemuslikuma ja jätkusuutlikuma kogukonnapõhiste teenuste süsteemi arendamist. Euroopa Komisjoni eksperdirühm on välja toonud, et deinstitutsionaliseerimisel on oluline inimressursi arendamine, ressursside tõhus kasutamine ja terviklik lähenemine. Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse „Erivajadusega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine” raames arendatakse erihoolekandeteenuseid ja teenuste süsteemi teenusedisaini abil, millega muudetakse teenuste süsteem isikukesksemaks ja paindlikumaks. Uus erihoolekandeteenuste süsteem aitab tööealistel psüühilise erivajadusega inimestel teistega võrdsetel alustel osaleda ühiskonnaelus, sealjuures toetades neid tööturuteenuste kasutamise alustamisel (näiteks tegevusjuhendaja või tugiisiku tegevus), teenuste kasutamisel ja tööhõives osalemisel. Erihoolekandeteenuste disainiprotsessi käigus välja töötatud uue erihoolekandeteenuste süsteemi katseprojekti tegevusteks on vähenenud või puuduva töövõimega psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudeli katsetamine, et toetada inimeste tööturuteenuste kasutamise alustamist, teenuste kasutamist ja võimetekohast tööhõives osalemist. Muu hulgas katsetatakse individuaalse eelarve kasutamist. Individuaalse eelarve all peetakse silmas inimese individuaalse hindamise alusel kujunevat vajalike teenuste kogumaksumust. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kogub koos teenuseosutajatega tagasisidet ning Sotsiaalministeerium analüüsib kasutajate kogemust uutel põhimõtetel rakendatava teenuste süsteemi korralduse kohta. Tagasiside ja kasutajakogemuse tulemuste põhjal teeb SKA Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste tegemiseks eesmärgiga teenuste süsteemi täiendada ja parandada. Projekt jaotub kahte etappi: I etapp – alustatakse teenusedisaini projekti raames välja töötatud uue isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste osutamise mudeli katsetamist. Katsetamise I etapi käigus kogub SKA teenusedisaini projekti lepingupartneritelt (teenuseosutajatelt) ja teenuse kasutajatelt tagasisidet. Lepingupartneri leidmiseks korraldatakse hange. II etapp – SKA teeb vajaduse korral uues katsetatavas mudelis parandused või täiendused, mis tuginevad teenusedisaini lepingupartneri esitatud kasutajakogemuse analüüsile. Projekti viib ellu SKA ja tegevuse elluviimiseks võetakse tööle projektijuht, arendusjuht ja koordinaator (viimased kaks oktoobrist 2018). Sihtrühm: tööealised raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega tööealised inimesed (16-aastane kuni vanaduspensioniealine), v.a dementsuse diagnoosi ja põhidiagnoosiga alkoholisõltlased, kes: 1) kasutavad erihoolekandeteenust, kuid nende abivajadus võib olla muutunud (nt vajavad vähesema toetusega teenust); või 2) veel ei kasuta erihoolekandeteenust, kuid on SKAs teenuse järjekorras, või 3) kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või SKA juhtumikorraldaja hinnangul vajavad toimetulekuks ning ühiskonnas osalemiseks või tööturule siirdumiseks toetavaid integreeritud teenuseid. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Lepingupartneri leidmiseks 01.01.2019–01.03.2021 01.01.2019–31.12.2019 hanke ettevalmistamine ja korraldamine I etapi elluviimine 01.04.2019–31.07.2021 01.09.2019–31.12.2020 II etapi elluviimine 01.08.2019–31.12.2021 01.05.2019–31.12.2020 Isikule osutatava otsetoetuse 01.08.2019–31.12.2021 01.10.2019–31.12.2020 süsteemi katsetamine inimese toimetulekuks vajalike teenuste eest tasumisel Kohtumääruse alusel 01.08.2019–31.12.2021 01.10.2019–31.12.2020 psüühikahäirega isiku tahte vastaselt erihoolekandeteenust saama suunatud inimestele teenuse osutamine isikukeskse teenusemudeli lahenduste alusel Erihoolekandeteenuse 01.08.2019–31.12.2021 01.10.2019–31.12.2020 osutajate koolitamine isiku personaalsete vajaduste hindamiseks ja eesmärgipärase töö tegemiseks Seadusemuudatuste 01.08.2019–31.12.2021 01.08.2019–31.12.2020 tegemiseks Sotsiaalministeeriumile ettepanekute esitamine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2021) aastal (2019-2020) Väljundinäitaja Osalise töövõimega inimesed, kes on 700 740 saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid 3.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs Uuringu käigus tehakse võrdlev analüüs praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli ning uue, aastatel 2017–2018 katsetatud ja aastatel 2019–2021 katsetatava isikukeskse erihoolekande teenusemudeli maksumuse kohta. Maksumust analüüsitakse lähtuvalt terviksüsteemist ehk alates inimese esimesest kontaktist KOV-i sotsiaaltöötaja / Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja / erihoolekandeteenuse pakkujaga kuni teenuse saamisega seotud kuludeni välja. Samuti analüüsitakse, milline võiks olla erihoolekandeteenuste tulevikuvaade, võttes aluseks isikukeskse teenusemudeli põhimõtted nii korralduse kui rahastamise (kulu ja tulu) seisukohast ning võrreldes neid erihoolekandeteenuste praeguse rahastamise põhimõtetega. Lisaks tehakse ettepanekuid isikukeskse rahastamise mudeli täiendamiseks. Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Mõjuanalüüs 01.01.2020–01.02.2020 01.01.2020–31.12.2020 hanke ettevalmistamine Hanke väljakuulutamine ja 01.03.2020–31.03.2020 01.01.2020–31.12.2020 partneri leidmine Mõjuanalüüsi tegevuste ellu- 31.03.2020–31.12.2021 01.01.2020–31.12.2020 viimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2021) aastal (2019– 2020) Väljundinäitaja Integreeritud, isikukeskse ja paindliku alustatud tehtud erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimise mõjuanalüüs 3.3. Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused Sotsiaalministeerium on deinstitutsionaliseerimise (DI) protsessi käigus astunud samme, et suurendada ühiskonnas arusaamist, kui oluline on aktsepteerida ühiskonna liikmetena kõiki inimesi, sh vähenenud töövõime ja psüühikahäiretega inimesi. DI on olulist osa elanikkonnast puudutav poliitikamuutus, mistõttu väljenduvad selle mõjud ka ühiskonnas laiemalt – näiteks seni justkui peidus olnud erivajadusega inimesed on tulnud kogukondadesse tagasi, on rohkem nähtavad. Need on põhimõttelised muudatused sotsiaalsüsteemis, mille tulemusena osutatakse pikaajalise hoolduse ja tugiteenuseid eelkõige väljaspool hooldusasutusi (ehk kodus või kogukonnas) ja teenuste fookus on suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele. DI kommunikatsiooni elluviimiseks leitakse partner, kes loob ja viib ellu psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda kaasamist toetavaid kommunikatsioonitegevusi. Oluline on leida traditsioonilistele sotsiaalkampaaniatele alternatiivseid viise vähenenud töövõime ja psüühilise erivajadusega inimeste kaasamiseks avalikkuses (nt avalikel üritustel osalemine, vabatahtlikena kaasamine, laatadel osalemine jne) ja selle kajastamine laiemalt meedias. Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Kommunikatsioonitegevuste 01.09.2019–01.03.2021 01.09.2019–31.12.2020 hanke ettevalmistamine Hanke väljakuulutamine ja 01.09.2019–31.07.2021 01.09.2019–31.12.2020 partneri leidmine Kommuniatsioonitegevuste 01.09.2019–31.12.2021 01.09.2019–31.12.2020 elluviimine Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2021) aastal (2019– 2020) Väljundinäitaja Psüühilise erivajadusega inimeste 3 5 ühiskonda kaasamist toetavad kommunikatsioonitegevused 4. Toetatud töölerakendumise koolituste pakkumine Toetatud töölerakendumise metoodika koolituste jätkumise vajalikkus selgus varem läbiviidud koolituste tagasisidest, milles on koolituse läbinud spetsialistid välja toonud, et metoodika kasutamine tõhustab erivajadustega inimeste tulemuslikku töölerakendamist ja koolitatavad näevad, et toetatud töölerakendumise metoodikat saaks Eestis kasutada erivajadustega inimeste töölerakendumise toetamise teenuste puhul. Koolitusel osalenud leidsid seosed ja tõid välja võimalikud teenused, samuti tegevused, kuidas nende teenuste osutamisel on võimalik erivajadustega inimeste töölerakendumist toetatud töölerakendumise metoodika abil toetada. Toetatud töölerakendumise metoodika koolitus kestab viis tööpäeva ja kokku on planeeritud läbi viia 12 koolitust. Viiepäevase koolituse käigus peaksid spetsialistid, kes töötavad erivajadustega inimestega, saama täieliku ülevaate kogu toetatud töölerakendumise metoodika protsessist ning oskama analüüsida selle tulemuslikkust oma kogemuste abil. Kuna toetatud töölerakendumise metoodikat ja selle etappe saab kasutada kõigi projektide, programmide ja teenuste puhul, kus spetsialist teeb koostööd tööotsijaga ning mille lõppeesmärk on avatud tööturul tasustatud töökohal töölerakendumine ja seal püsimajäämine, on koolitus vajalik kõigile erivajadustega inimestega töötavatele spetsialistidele. Kui tagada spetsialistidele ühtsed ja kvaliteetsed toetatud töölerakendumise metoodika kasutamise oskused, on tulemuseks erivajadustega inimeste tõhusam toetamine ja motiveerimine töökoha otsimisest kuni töökoha säilimiseni ning sealjuures suureneb ka erivajadustega inimeste kaasatus ühiskonda. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Koolituste ettevalmistamine ja 01.01.2019–31.12.2020 01.01.2019–31.12.2020 koolitusmaterjalide väljatöötamine Koolituse läbiviimine 01.01.2019–30.04.2020 01.01.2019–30.04.2020 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava (2020) aastatel Väljundi- Koolitustel osalejate arv 180 180 näitaja MINISTRI KÄSKKIRI 04.03.2020 nr 19 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.04.2019 käskkirja nr 33 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2019.–2020. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1 ja 7.4.9.1: 1. Muudan perioodi 01.01.2019–31.12.2020 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjeldust (lisa 1 vorm A) ning kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Muudan perioodi 01.01.2019–31.12.2020 toetuse andmise tingimuste eelarvet (lisa 1 vorm B) ning kinnitan selle uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel