MINISTRI MÄÄRUS
03.03.2020 nr 8
Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse
nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja
toitlustamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 28 lõike 2 alusel.
Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruses nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja
toitlustamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Määrust ei kohaldata alla 24 meetri pikkuse kalalaeva laevapere liikmete toitlustamise
korraldamisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.“;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva määruse § 3 lõigetes 1–3 ning § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse alla
24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale:
1) mis jääb merele vähem kui 24 tunniks või
2) mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“;
3) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„1 nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute
üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu
kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012
sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö
konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.01.2017, lk 12–35).”.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Lisa
Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“
muutmise määruse eelnõu seletuskirja juurde
KOOSKÕLASTUSTKK
MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL
Eelnõule esitasid ettepanekuid ja kommentaare Tööinspektsioon ja Terviseamet. Märkuste puudumisest teavitasid Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing ja Eesti Laevomanike Liit. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Ülejäänud
ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Kooskõlastaja või Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud,
arvamuse esitaja määruse nr 49 „Laevapere liikme mittearvestamise põhjus
toidunormid ja toitlustamise kord“
muutmise määruse säte
Tööinspektsioon Eelnõu punkt 2, määruse § 2 lõige 4 Eelnõu punkti 2 kohaselt Arvestatud. Seletuskirja muudetud.
täiendatakse paragrahvi 2 lõikega Täpsustatud, et määruse § 3 lõige 2 ei
4, milles on viide määruse nr 49 käsitle vaid laevapere toiduga
„Laevapere liikme toidunormid ja varustamist vaid käsitleb ka
toitlustamise kord“ paragrahvile 3 toitlustamise korraldamist. Määrus ei
lõikele 2. näe ette, et toitlustamise
Määruse nr 49 „Laevapere liikme korraldamiseks peab alla 24 meetrisel
toidunormid ja toitlustamise kord“ kalalaeval kindlasti olema ahi ja/või pliit
paragrahv 3 sätestab jne.
üldnõuded toitlustamisel.
Paragrahv 3 lõike 2 kohaselt
laevaperele varutakse
nõuetekohane toit ja
joogivesi ning korraldatakse
korrapärane toidu valmistamine ja
serveerimine, võttes arvesse
laevapere liikmete
toiduenergiavajadust. See
tähendab, et räägitakse mitte ainult
nõuetekohasest
toidu ja joogivee varumisest, vaid
ka korrapärasest toidu
valmistamisest ja serveerimisest
tulenevalt laevapere liikmete
toiduenergiavajadusest.
Pöörame tähelepanu, et kõikidel
kalalaevadel ei ole korrapärase
toidu valmistamise võimalust. See
tähendab, et puuduvad
konstruktsiooniliselt vastavad
võimalused (nt köögi, pliidi, ahju
puudumine
jne). See omakorda tähendab, et
ainult täidetav on nõuetekohase
joogivee ja toidu varumise
tingimus. Sellisel kalalaevadel ei
ole võimalik tagada korrapärase
toidu valmistamise võimalust.
Seletuskirja punkti 2 viimasest
lõigust (lk 2) nähtub, et paragrahv 3
lõikega 2 seoses räägitakse
varustamisest. Märgime, et mõiste
varustamine kasutamine on
iseenesest mõistlikum, kuna
kõikidel
nimetatud kalalaevadel ei pruugi
olla toidu valmistamise võimalusi.
Tulenevalt eeltoodust teeme
alternatiivsed ettepanekud:
1) Kaaluda paragrahvi 2
täiendamist lõikega 5. See
tähendaks, et korrapärase toidu
valmistamise
võimaluse nõue kehtiks
kalalaevadele, kus selle nõude
tagamine on võimalik tänu laeva
konstruktsiooniliste võimaluste
olemasolu tõttu. Kalalaevadele,
millel konstruktsioonilised
õimalused puuduvad korrapärase
toiduvalmistamiseks, kehtiks
toiduga varustamise tagamise
nõue.
või
2) Täpsustada seletuskirja punktis
2 (Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs)
neljandas lõigus kirjapandut,
eriti seoses paragrahvi 3 lõikega 2.
Tööinspektsioon Eelnõu punkti 2, määruse § 2 lõige 4 Eelnõu punkti 2 kohaselt Selgitatud. Käesolevad määruse
täiendatakse paragrahvi 2 lõikega muudatused on vajalikud, et
4, milles on loetelu paragrahvidest rakendada 12. detsembril 2019. a
ja lõigetest, mida kohaldatakse alla Riigikogu vastu võetud meretöö
24 meetri pikkusele kalalaevale. seaduse ja meresõiduohutuse
Kahjuks ei ole meile üheselt ja seaduse muutmise seadusega tehtud
selgelt muudatusi.
mõistetav, miks paragrahvi 2 Nii seaduse kui määruse muudatused
täiendavas lõikes 4 olevast on tingitud vajadusest võtta Eesti
loetelust on välja jäänud viide õigusesse üle nõukogu direktiiv (EL)
paragrahvile 3 lõikele 7. Paragrahv 2017/159, millega rakendatakse
3 lõige 7 ütleb konkreetselt, et Euroopa Liidu põllumajandusühistute
laevapere liikmel, kelle ülesandeks üldise liidu (Cogeca), Euroopa
on toiduvalmistamine laevaperele, Transporditöötajate Föderatsiooni
peab olema toiduseaduse 27 (ETF) ja Euroopa Liidu
lõikele 2 vastav väljaõpe. kalandusettevõtete riiklike
Hetkel paragrahvi 2 täiendavas organisatsioonide ühenduse
lõikes 4 olevas loetelus (Europêche) vahel 21. mail 2012
sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
paragrahvile 3 lõikele 7 mitte 2007. aasta kalandustöö
viitamine, konventsiooni rakendamist. Eelnõuga
tähendab seda, et kalalaevadel ei tehta muudatusi, mis ei tulene
võib toitu valmistada ka ilma otseselt direktiivi ülevõtmise
vastava väljaõppeta laevapere liige. vajadusest. Direktiiv ei käsitle nõudeid
Esile kerkib küsimus, miks laevapere liikmetele toitu valmistavale
kalalaevadele, võrreldes teiste isikule. Arvestades, et tegemist on alla
laevadega, on loodud selline erisus. 24 meetrit pikkade alustega, ei ole ka
Meile jäävad arusaamatuks sellise tõenäoline, et pardal selleks eraldi isik
erisuse loomise põhjused. Leiame, viibib. Olukorras, kus toiduga seotud
et taolise erisuse tegemine ei aita kohustusi täidavad näiteks
kaasa vältida või minimaliseerida nt laevapereliikmed ühiselt, ei saa
laevapere liikmete tervisele ohtliku mõislikuks pidada kehtestada nõue
olukorra tekkimist toiduseaduse 27 lõikele 2 vastava
hügieeninõuete rikkumise tõttu. Ehk väljaõppe olemasoluks.
küsimus siin ka selles, kas toidu
valmistaja suudab tagada nii
hügieeninõuete täitmise, aga ka
selle, et toit oleks ka tarbitav nii
välimuse, maitse osas ning kataks
vajaliku toiduenergiavajaduse.
Tulenevalt eeltoodust teeme
ettepaneku:
1) Lisada määruse nr 49
„Laevapere liikme toidunormid ja
toitlustamise kord“ § 3 lõige 7
paragrahvi
2 täiendavas lõikes 4 olevasse
loetellu.
Tööinspektsioon Seletuskirja punkt 4, lk 3, esimene lõik „Kaluritel, kes töötavad alla 24 Arvestatud. Õigusselguse huvides
meetri pikkusel kalalaeval, eelnõu ja seletuskirja teksti
mis jääb merele kauemaks kui 24 täpsustatud, et laeva üle 24 tunni merel
tunniks ning mille puhul kalurid viibimine ja laeval sadamas ööbimine
ööbivad sadamas laeva pardal, on kaks erinevat olukorda.
tekib õigus reederi kulul
korrapärasele toitlustamisele. See
avaldab positiivset mõju kalurite
tervisele ehk positiivset sotsiaalset
mõju. Reederitele omab
toitlustusega seotud kohustuste
suurenemine aga negatiivset
majanduslikku mõju.“
Leiame, et seletuskirja antud lõik on
ebaselge, sest jätab õhku
küsimuse, milliste olukordade
reguleerimist siin ikkagi silmas on
peetud või soovitakse reguleerida.
Kas olukorda, kus laev merel
rohkem kui 24 tundi või olukorda,
kui kalurid ööbivad sadamas laeva
pardal. Kas mõeldud on
situatsiooni, kus laev merel nt 30
tundi järjestikku ja kalurid ööbivad
laevas ehk laev sadamasse
ankrusse ei tule ja kalurid sadamas
ankurdatud laevas ei ööbi? Kas
mõeldud on olukorda, kui kalurid
on merel, kuid ööbimiseks tulevad
sadamasse, ankurdavad laeva ja
ööbivad selles laevas? Või on
hoopiski mõeldud antud lõikus
muud varianti. Kui tegemist kahe
erineva olukorraga, siis sellisel
juhul oleks tarvilik parema selguse
mõttes sõnastust täpsustada. Kui
aga tegemist ühe olukorraga,
siis sellisel juhul ei tohiks piirduda
vaid sadamas laeva pardal
ööbimisega, sest ka laeval merel
või
reidil olles on ööbimine vajalik.
Tulenevalt eeltoodust teeme
ettepaneku:
1) Ühise arusaama ja selguse
tagamiseks täpsustada seletuskirja
punktis 4 leheküljel 3 esimeses
lõikes kirjapandut.
Terviseamet Üldine kommentaar Terviseametil ei ole määruste Teadmiseks võetud ja selgitatud.
eelnõude kohta (Vabariigi Valitsuse Käesolevad määruse muudatused on
15.05.2001. a määrus nr 173, vajalikud, et rakendada 12. detsembril
tervise- ja tööministri 23.07.2014 2019. a Riigikogu vastu võetud
määrus nr 49 ning Vabariigi meretöö seaduse ja
Valitsuse 10.07.2014 määrus nr meresõiduohutuse seaduse muutmise
112) selles osas, mis praeguseks seadusega tehtud muudatusi.
on kavandatud Nii seaduse kui määruse muudatused
muudatusettepanekuid. Kuid on tingitud vajadusest võtta Eesti
seoses määruste kohaldamisala õigusesse üle nõukogu direktiiv (EL)
laiendamisega on Terviseametil 2017/159, millega rakendatakse
ettepanek vaadata üle valdkonna Euroopa Liidu
järelevalve. põllumajandusühistute üldise liidu
(Cogeca), Euroopa
Määruste eelnõudest tulenevalt Transporditöötajate Föderatsiooni
suureneb kavandatud muudatuste (ETF) ja Euroopa Liidu
tulemusena valdkonnas kalandusettevõtete riiklike
tegutsevate ettevõtete organisatsioonide ühenduse
halduskoormus. Leiame, et (Europêche) vahel 21. mail 2012
olukorras, kus riik on võtnud sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb
eesmärgiks lihtsustada ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
optimeerida riigi töö- ning 2007. aasta kalandustöö
teenusprotsessid, on asjakohane konventsiooni rakendamist.
tõstatada valdkonna järelevalve Terviseamet ei teinud samasisulist
ümberkorraldamise vajaduse ettepanekut seaduse muudatuste
küsimus. menetlemise ajal ning arvestades, et
Laevapere liikmete laeval muudatuste tegemise käigus jäädi
majutamise ja toitlustamise direktiivi ülevõtmiseks vajalike
tingimuse täitmine on kõigepealt muudatuste piiresse, ei arutatud
laeva kapteni ja laeva omaniku vastava muudatuse tegemise
kohustus. Lisaks sellele teostavad vajalikkust ja võimalikkust seaduse
hetkel järelevalvet laevade üle mitu muudatuste menetlemise raames.
riigiasutust: Veeteede Amet, Vastavat muudatust ei ole võimalik
Terviseamet, Tööinspektsioon, teha määruse menetlemise raames,
Veterinaar- ja Toiduamet. Pidades mis Terviseameti järelevalvekohustust
silmas, et laevapere liikmete ei reguleeri.
majutamine ja toitlustamine on
eelkõige inimväärsete
töötingimuste tagamise küsimus,
leiame, et oleks otstarbekam, kui
järelevalvet määruse nr 49 ning
määruse nr 112 täitmise üle
teostaks kas Tööinspektsioon või
Veeteede amet.
Toodust tulenevalt teeb
Terviseamet ettepaneku algatada
meretöö seaduse muutmine ning
eemaldada Terviseamet meretöö
seaduse § 73 lg 2 ja 4 sätetest ning
reguleerida määruses nr 49 ja
määruses nr 112 järelevalve
selliselt, et järelevalvet teostab
Tööinspektsioon või Veeteede
amet.
Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja
toitlustamise kord“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
12. detsembril 2019. a võttis Riigikogu vastu meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse
muutmise seaduse. Seadus jõustus 3. jaanuaril 2020. a ning sellega võeti Eesti õigusesse üle kaks
direktiivi, millega rakendatakse meretööd ja kalandustööd puudutavaid sotsiaalpartnerite
kokkuleppeid. Üks nendest direktiividest on nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse
Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate
Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse
(Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni1 rakendamist (edaspidi direktiiv või
direktiiv (EL) 2017/159).
Direktiiviga reguleeritakse reederite ja kalurite kohustusi töösuhtes, miinimumnõudeid tööle
kalalaeval (vanuse alammäär, tervisekontroll), töötingimusi (nõuded mehitamisele, töö- ja
puhkeaeg, munsterroll, kaluri tööleping, kodumaale tagasisõit, töövahendus) ning töötervishoidu
ja tööohutust (toitlustamine, eluruumid ja elamistingimused kalalaevas, tervisekaitse, meditsiiniabi,
õnnetuste ärahoidmine).
Tagamaks meretöö seaduse (MTööS) direktiiviga kooskõlas olek, laiendati MTööS-i
kohaldamisala meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadusega osaliselt ka
alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele2. Muu hulgas sätestati, et ka alla 24 meetri pikkuste
kalalaevade puhul korraldab kapten reederi kulul laevaperele toidu varumise ja laevapere liikmete
korrapärase toitlustamise laeval.
Määruse muutmisega laiendatakse määruse kohaldamisala alla 24 meetri pikkustele
kalalaevadele, mis jäävad merele kauemaks kui 24 tunniks ja alla 24 meetri pikkustele
kalalaevadele, mille puhul kalurid ööbivad sadamas laeva pardal. Muudatusega täpsustatakse, et
nimetatud laevadel on vajalik tagada laevapereliikmetele kvaliteetne toit ja joogivesi.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika
osakonna töösuhete poliitika juht Mariliis Proos (626 9255;
[email protected]).
Määruse õigusliku ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel
Bubõr (626 9738;
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159. Eesti pidi direktiivi üle võtma 15. novembril
2019. a.
1
Eesti ratifitseeris ILO kalandustöö konventsiooni 3. mail 2016. a.
2
ILO kalandustöö konventsiooni sätete riigisisesesse õigusesse ülevõtmisel meretöö seadusega otsustati Eestis
konventsiooni tingimuste kohaldamisalast välja jätta alla 24 meetri pikkused kalalaevad, kuivõrd konventsioon
võimaldas vastava erisuse tegemist. Direktiivi kohaldamisala erineb aga mõnevõrra konventsiooni kohaldamisalast
ning nii ulatuslikke erandeid teha ei võimalda.
2
Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu rakendamisega. Küll aga on käesoleva
määrusega samal ajal menetlemisel Vabariigi Valitsuse määrus, millega muudetakse Vabariigi
Valitsuse 17. mai 2001. a määrust nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval
majutamise tingimustele“. Nimetatud määruse muudatustega võetake samuti üle nõukogu direktiiv
(EL) 2017/159.
Määrusega muudetakse määruse 1. augustil 2014. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.07.2014, 2).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest punktist, millest kahe esimesega muudetakse määruse kohaldamisala
ning kolmandaga lisatakse määrusesse normitehniline märkus.
Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 3. Kehtiva lõike 3 kohaselt ei kohaldata
määrust alla 24 meetri pikkuse kalalaeva laevapere liikmete toitlustamise korraldamisel.
Muudatusega absoluutne alla 24 meetri pikkuste kalalaevade välistus kaotatakse ning juhitakse
tähelepanu sama paragrahvi järgmisele lõikele (lõige 4), mis sätestab määruse kohaldumise teatud
ulatuses alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Tegemist on õigusselgust tagava muudatusega, mis
välistab olukorra, kus isikul võib lõiget 3 lugedes tekkida ekslikult arvamus, et alla 24 meetri
pikkusele kalalaevale määrust ei kohaldata.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõikega 4. Paragrahvi 2 kehtiva lõike 3 kohaselt ei
kohaldata määrust alla 24 meetri pikkuse kalalaeva laevapere liikmete toitlustamise korraldamisel.
Lõikega 4 sätestatakse, et määruse § 3 lõigetes 1–3 ning § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse
ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõuded ei kehti alla 24-meetrisele laevale juhul, kui laev
ei jää merele kauemaks kui 24 tunniks ja kui kalurid ei ööbi sadamas alla 24 meetri pikkuse
kalalaeva pardal.
Nõuded, mida laiendatakse ka alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele, käsitlevad söögi ja joogi
kogust (§ 3 lõige 1), varustamist ja toitlustamise korraldamist (§ 3 lõige 2) ning toidu valiku
põhimõtteid, nt toidu vaheldusrikkus, tasakaalustatus (§ 3 lõige 3). Lisaks peavad nimetatud alla
24-meetrised kalalaevad järgima toidu säilitamist ja jäätmete käitlemist reguleerivaid sätteid (§ 8
lõiked 2 ja 3).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu viib Eesti õiguse kooskõlla direktiiviga (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu
põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja
Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail
2012 sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta
kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.01.2017, lk 12–35).
Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisaks on
direktiivi (EL) 2017/159 ja Eesti õiguse võrdlustabel3.
4. Määruse mõjud
Direktiivi (EL) 2017/159 ülevõtmise mõju hinnati meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. Määruse muutmisel ei ole MTööS-i muutmisega võrreldes
täiendavat mõju. Määruse muudatused võimaldavad rakendada seadusemuudatusi.
3
Leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/01895a95-f60d-4ace-b714-
7a1b4c7b0061/Meret%C3%B6%C3%B6%20seaduse%20ja%20meres%C3%B5iduohutuse%20seaduse%20muutmis
e%20seadus
3
Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt
avaldab muudatus mõju kalalaeval töötavatele töötajatele ja reederitele.
Kaluritel, kes töötavad alla 24 meetri pikkusel kalalaeval, mis jääb merele kauemaks kui 24 tunniks
ning alla 24 meetri pikkusel kalalaeval,mille puhul kalurid ööbivad sadamas laeva pardal, tekib
õigus reederi kulul korrapärasele toitlustamisele. See avaldab positiivset mõju kalurite tervisele
ehk positiivset sotsiaalset mõju. Reederitele omab toitlustusega seotud kohustuste suurenemine
aga negatiivset majanduslikku mõju.
Lisaks tekivad Veeteede Ametile täiendavad ülesanded seoses laevapere liikmete
elamistingimuste (siia alla võib paigutada ka toitlustuse) ülevaatuse tegemisega.
Muudatuste mõju on hinnatud väheoluliseks. Seda seetõttu, et mõju sihtrühm, mõju ulatus ja mõju
sagedus on väike ning ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmadele on vähene või puudub.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja kohalike omavalitsuste
üksustele ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja
arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Terviseametile, Veeteede Ametile, Eesti
Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti
Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule,
Eesti Kaugpüüdjate Liidule, Eesti Kalurite Liidule, Eesti Kalapüügiühistule, Eesti Traalpüügi
Ühistule, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistule, Harju Kalandusühingule, Liivi Lahe Kalanduskogule,
Läänemaa Rannakalanduse Seltsile, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogule, MTÜ-le Saarte
Kalandus, Virumaa Rannakalurite Ühingule, MTÜ-le Võrtsjärve Kalanduspiirkond ja MTÜ-le
Hiiukala. Laekunud tagasiside kajastub seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis.