dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 3. märts 2020
Viit
8
Registreeritud
3. märts 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Mariliis Proos (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎8 03.03.2020 Ministri määrus.bdoc734 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 03.03.2020 nr 8 Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 28 lõike 2 alusel. Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruses nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Määrust ei kohaldata alla 24 meetri pikkuse kalalaeva laevapere liikmete toitlustamise korraldamisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva määruse § 3 lõigetes 1–3 ning § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõudeid ei kohaldata alla 24 meetri pikkusele kalalaevale: 1) mis jääb merele vähem kui 24 tunniks või 2) mille puhul kalurid sadamas laeva pardal ei ööbi.“; 3) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1 nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.01.2017, lk 12–35).”. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisa Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja juurde KOOSKÕLASTUSTKK MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL Eelnõule esitasid ettepanekuid ja kommentaare Tööinspektsioon ja Terviseamet. Märkuste puudumisest teavitasid Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing ja Eesti Laevomanike Liit. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Kooskõlastaja või Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, arvamuse esitaja määruse nr 49 „Laevapere liikme mittearvestamise põhjus toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmise määruse säte Tööinspektsioon Eelnõu punkt 2, määruse § 2 lõige 4 Eelnõu punkti 2 kohaselt Arvestatud. Seletuskirja muudetud. täiendatakse paragrahvi 2 lõikega Täpsustatud, et määruse § 3 lõige 2 ei 4, milles on viide määruse nr 49 käsitle vaid laevapere toiduga „Laevapere liikme toidunormid ja varustamist vaid käsitleb ka toitlustamise kord“ paragrahvile 3 toitlustamise korraldamist. Määrus ei lõikele 2. näe ette, et toitlustamise Määruse nr 49 „Laevapere liikme korraldamiseks peab alla 24 meetrisel toidunormid ja toitlustamise kord“ kalalaeval kindlasti olema ahi ja/või pliit paragrahv 3 sätestab jne. üldnõuded toitlustamisel. Paragrahv 3 lõike 2 kohaselt laevaperele varutakse nõuetekohane toit ja joogivesi ning korraldatakse korrapärane toidu valmistamine ja serveerimine, võttes arvesse laevapere liikmete toiduenergiavajadust. See tähendab, et räägitakse mitte ainult nõuetekohasest toidu ja joogivee varumisest, vaid ka korrapärasest toidu valmistamisest ja serveerimisest tulenevalt laevapere liikmete toiduenergiavajadusest. Pöörame tähelepanu, et kõikidel kalalaevadel ei ole korrapärase toidu valmistamise võimalust. See tähendab, et puuduvad konstruktsiooniliselt vastavad võimalused (nt köögi, pliidi, ahju puudumine jne). See omakorda tähendab, et ainult täidetav on nõuetekohase joogivee ja toidu varumise tingimus. Sellisel kalalaevadel ei ole võimalik tagada korrapärase toidu valmistamise võimalust. Seletuskirja punkti 2 viimasest lõigust (lk 2) nähtub, et paragrahv 3 lõikega 2 seoses räägitakse varustamisest. Märgime, et mõiste varustamine kasutamine on iseenesest mõistlikum, kuna kõikidel nimetatud kalalaevadel ei pruugi olla toidu valmistamise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust teeme alternatiivsed ettepanekud: 1) Kaaluda paragrahvi 2 täiendamist lõikega 5. See tähendaks, et korrapärase toidu valmistamise võimaluse nõue kehtiks kalalaevadele, kus selle nõude tagamine on võimalik tänu laeva konstruktsiooniliste võimaluste olemasolu tõttu. Kalalaevadele, millel konstruktsioonilised õimalused puuduvad korrapärase toiduvalmistamiseks, kehtiks toiduga varustamise tagamise nõue. või 2) Täpsustada seletuskirja punktis 2 (Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs) neljandas lõigus kirjapandut, eriti seoses paragrahvi 3 lõikega 2. Tööinspektsioon Eelnõu punkti 2, määruse § 2 lõige 4 Eelnõu punkti 2 kohaselt Selgitatud. Käesolevad määruse täiendatakse paragrahvi 2 lõikega muudatused on vajalikud, et 4, milles on loetelu paragrahvidest rakendada 12. detsembril 2019. a ja lõigetest, mida kohaldatakse alla Riigikogu vastu võetud meretöö 24 meetri pikkusele kalalaevale. seaduse ja meresõiduohutuse Kahjuks ei ole meile üheselt ja seaduse muutmise seadusega tehtud selgelt muudatusi. mõistetav, miks paragrahvi 2 Nii seaduse kui määruse muudatused täiendavas lõikes 4 olevast on tingitud vajadusest võtta Eesti loetelust on välja jäänud viide õigusesse üle nõukogu direktiiv (EL) paragrahvile 3 lõikele 7. Paragrahv 2017/159, millega rakendatakse 3 lõige 7 ütleb konkreetselt, et Euroopa Liidu põllumajandusühistute laevapere liikmel, kelle ülesandeks üldise liidu (Cogeca), Euroopa on toiduvalmistamine laevaperele, Transporditöötajate Föderatsiooni peab olema toiduseaduse 27 (ETF) ja Euroopa Liidu lõikele 2 vastav väljaõpe. kalandusettevõtete riiklike Hetkel paragrahvi 2 täiendavas organisatsioonide ühenduse lõikes 4 olevas loetelus (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni paragrahvile 3 lõikele 7 mitte 2007. aasta kalandustöö viitamine, konventsiooni rakendamist. Eelnõuga tähendab seda, et kalalaevadel ei tehta muudatusi, mis ei tulene võib toitu valmistada ka ilma otseselt direktiivi ülevõtmise vastava väljaõppeta laevapere liige. vajadusest. Direktiiv ei käsitle nõudeid Esile kerkib küsimus, miks laevapere liikmetele toitu valmistavale kalalaevadele, võrreldes teiste isikule. Arvestades, et tegemist on alla laevadega, on loodud selline erisus. 24 meetrit pikkade alustega, ei ole ka Meile jäävad arusaamatuks sellise tõenäoline, et pardal selleks eraldi isik erisuse loomise põhjused. Leiame, viibib. Olukorras, kus toiduga seotud et taolise erisuse tegemine ei aita kohustusi täidavad näiteks kaasa vältida või minimaliseerida nt laevapereliikmed ühiselt, ei saa laevapere liikmete tervisele ohtliku mõislikuks pidada kehtestada nõue olukorra tekkimist toiduseaduse 27 lõikele 2 vastava hügieeninõuete rikkumise tõttu. Ehk väljaõppe olemasoluks. küsimus siin ka selles, kas toidu valmistaja suudab tagada nii hügieeninõuete täitmise, aga ka selle, et toit oleks ka tarbitav nii välimuse, maitse osas ning kataks vajaliku toiduenergiavajaduse. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku: 1) Lisada määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõige 7 paragrahvi 2 täiendavas lõikes 4 olevasse loetellu. Tööinspektsioon Seletuskirja punkt 4, lk 3, esimene lõik „Kaluritel, kes töötavad alla 24 Arvestatud. Õigusselguse huvides meetri pikkusel kalalaeval, eelnõu ja seletuskirja teksti mis jääb merele kauemaks kui 24 täpsustatud, et laeva üle 24 tunni merel tunniks ning mille puhul kalurid viibimine ja laeval sadamas ööbimine ööbivad sadamas laeva pardal, on kaks erinevat olukorda. tekib õigus reederi kulul korrapärasele toitlustamisele. See avaldab positiivset mõju kalurite tervisele ehk positiivset sotsiaalset mõju. Reederitele omab toitlustusega seotud kohustuste suurenemine aga negatiivset majanduslikku mõju.“ Leiame, et seletuskirja antud lõik on ebaselge, sest jätab õhku küsimuse, milliste olukordade reguleerimist siin ikkagi silmas on peetud või soovitakse reguleerida. Kas olukorda, kus laev merel rohkem kui 24 tundi või olukorda, kui kalurid ööbivad sadamas laeva pardal. Kas mõeldud on situatsiooni, kus laev merel nt 30 tundi järjestikku ja kalurid ööbivad laevas ehk laev sadamasse ankrusse ei tule ja kalurid sadamas ankurdatud laevas ei ööbi? Kas mõeldud on olukorda, kui kalurid on merel, kuid ööbimiseks tulevad sadamasse, ankurdavad laeva ja ööbivad selles laevas? Või on hoopiski mõeldud antud lõikus muud varianti. Kui tegemist kahe erineva olukorraga, siis sellisel juhul oleks tarvilik parema selguse mõttes sõnastust täpsustada. Kui aga tegemist ühe olukorraga, siis sellisel juhul ei tohiks piirduda vaid sadamas laeva pardal ööbimisega, sest ka laeval merel või reidil olles on ööbimine vajalik. Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku: 1) Ühise arusaama ja selguse tagamiseks täpsustada seletuskirja punktis 4 leheküljel 3 esimeses lõikes kirjapandut. Terviseamet Üldine kommentaar Terviseametil ei ole määruste Teadmiseks võetud ja selgitatud. eelnõude kohta (Vabariigi Valitsuse Käesolevad määruse muudatused on 15.05.2001. a määrus nr 173, vajalikud, et rakendada 12. detsembril tervise- ja tööministri 23.07.2014 2019. a Riigikogu vastu võetud määrus nr 49 ning Vabariigi meretöö seaduse ja Valitsuse 10.07.2014 määrus nr meresõiduohutuse seaduse muutmise 112) selles osas, mis praeguseks seadusega tehtud muudatusi. on kavandatud Nii seaduse kui määruse muudatused muudatusettepanekuid. Kuid on tingitud vajadusest võtta Eesti seoses määruste kohaldamisala õigusesse üle nõukogu direktiiv (EL) laiendamisega on Terviseametil 2017/159, millega rakendatakse ettepanek vaadata üle valdkonna Euroopa Liidu järelevalve. põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Määruste eelnõudest tulenevalt Transporditöötajate Föderatsiooni suureneb kavandatud muudatuste (ETF) ja Euroopa Liidu tulemusena valdkonnas kalandusettevõtete riiklike tegutsevate ettevõtete organisatsioonide ühenduse halduskoormus. Leiame, et (Europêche) vahel 21. mail 2012 olukorras, kus riik on võtnud sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb eesmärgiks lihtsustada ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni optimeerida riigi töö- ning 2007. aasta kalandustöö teenusprotsessid, on asjakohane konventsiooni rakendamist. tõstatada valdkonna järelevalve Terviseamet ei teinud samasisulist ümberkorraldamise vajaduse ettepanekut seaduse muudatuste küsimus. menetlemise ajal ning arvestades, et Laevapere liikmete laeval muudatuste tegemise käigus jäädi majutamise ja toitlustamise direktiivi ülevõtmiseks vajalike tingimuse täitmine on kõigepealt muudatuste piiresse, ei arutatud laeva kapteni ja laeva omaniku vastava muudatuse tegemise kohustus. Lisaks sellele teostavad vajalikkust ja võimalikkust seaduse hetkel järelevalvet laevade üle mitu muudatuste menetlemise raames. riigiasutust: Veeteede Amet, Vastavat muudatust ei ole võimalik Terviseamet, Tööinspektsioon, teha määruse menetlemise raames, Veterinaar- ja Toiduamet. Pidades mis Terviseameti järelevalvekohustust silmas, et laevapere liikmete ei reguleeri. majutamine ja toitlustamine on eelkõige inimväärsete töötingimuste tagamise küsimus, leiame, et oleks otstarbekam, kui järelevalvet määruse nr 49 ning määruse nr 112 täitmise üle teostaks kas Tööinspektsioon või Veeteede amet. Toodust tulenevalt teeb Terviseamet ettepaneku algatada meretöö seaduse muutmine ning eemaldada Terviseamet meretöö seaduse § 73 lg 2 ja 4 sätetest ning reguleerida määruses nr 49 ja määruses nr 112 järelevalve selliselt, et järelevalvet teostab Tööinspektsioon või Veeteede amet. Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 12. detsembril 2019. a võttis Riigikogu vastu meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse. Seadus jõustus 3. jaanuaril 2020. a ning sellega võeti Eesti õigusesse üle kaks direktiivi, millega rakendatakse meretööd ja kalandustööd puudutavaid sotsiaalpartnerite kokkuleppeid. Üks nendest direktiividest on nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni1 rakendamist (edaspidi direktiiv või direktiiv (EL) 2017/159). Direktiiviga reguleeritakse reederite ja kalurite kohustusi töösuhtes, miinimumnõudeid tööle kalalaeval (vanuse alammäär, tervisekontroll), töötingimusi (nõuded mehitamisele, töö- ja puhkeaeg, munsterroll, kaluri tööleping, kodumaale tagasisõit, töövahendus) ning töötervishoidu ja tööohutust (toitlustamine, eluruumid ja elamistingimused kalalaevas, tervisekaitse, meditsiiniabi, õnnetuste ärahoidmine). Tagamaks meretöö seaduse (MTööS) direktiiviga kooskõlas olek, laiendati MTööS-i kohaldamisala meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadusega osaliselt ka alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele2. Muu hulgas sätestati, et ka alla 24 meetri pikkuste kalalaevade puhul korraldab kapten reederi kulul laevaperele toidu varumise ja laevapere liikmete korrapärase toitlustamise laeval. Määruse muutmisega laiendatakse määruse kohaldamisala alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele, mis jäävad merele kauemaks kui 24 tunniks ja alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele, mille puhul kalurid ööbivad sadamas laeva pardal. Muudatusega täpsustatakse, et nimetatud laevadel on vajalik tagada laevapereliikmetele kvaliteetne toit ja joogivesi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töösuhete poliitika juht Mariliis Proos (626 9255; [email protected]). Määruse õigusliku ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (626 9738; [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159. Eesti pidi direktiivi üle võtma 15. novembril 2019. a. 1 Eesti ratifitseeris ILO kalandustöö konventsiooni 3. mail 2016. a. 2 ILO kalandustöö konventsiooni sätete riigisisesesse õigusesse ülevõtmisel meretöö seadusega otsustati Eestis konventsiooni tingimuste kohaldamisalast välja jätta alla 24 meetri pikkused kalalaevad, kuivõrd konventsioon võimaldas vastava erisuse tegemist. Direktiivi kohaldamisala erineb aga mõnevõrra konventsiooni kohaldamisalast ning nii ulatuslikke erandeid teha ei võimalda. 2 Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu rakendamisega. Küll aga on käesoleva määrusega samal ajal menetlemisel Vabariigi Valitsuse määrus, millega muudetakse Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määrust nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ja Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“. Nimetatud määruse muudatustega võetake samuti üle nõukogu direktiiv (EL) 2017/159. Määrusega muudetakse määruse 1. augustil 2014. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.07.2014, 2). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest punktist, millest kahe esimesega muudetakse määruse kohaldamisala ning kolmandaga lisatakse määrusesse normitehniline märkus. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 3. Kehtiva lõike 3 kohaselt ei kohaldata määrust alla 24 meetri pikkuse kalalaeva laevapere liikmete toitlustamise korraldamisel. Muudatusega absoluutne alla 24 meetri pikkuste kalalaevade välistus kaotatakse ning juhitakse tähelepanu sama paragrahvi järgmisele lõikele (lõige 4), mis sätestab määruse kohaldumise teatud ulatuses alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Tegemist on õigusselgust tagava muudatusega, mis välistab olukorra, kus isikul võib lõiget 3 lugedes tekkida ekslikult arvamus, et alla 24 meetri pikkusele kalalaevale määrust ei kohaldata. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõikega 4. Paragrahvi 2 kehtiva lõike 3 kohaselt ei kohaldata määrust alla 24 meetri pikkuse kalalaeva laevapere liikmete toitlustamise korraldamisel. Lõikega 4 sätestatakse, et määruse § 3 lõigetes 1–3 ning § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka alla 24 meetri pikkusele kalalaevale. Nõuded ei kehti alla 24-meetrisele laevale juhul, kui laev ei jää merele kauemaks kui 24 tunniks ja kui kalurid ei ööbi sadamas alla 24 meetri pikkuse kalalaeva pardal. Nõuded, mida laiendatakse ka alla 24 meetri pikkustele kalalaevadele, käsitlevad söögi ja joogi kogust (§ 3 lõige 1), varustamist ja toitlustamise korraldamist (§ 3 lõige 2) ning toidu valiku põhimõtteid, nt toidu vaheldusrikkus, tasakaalustatus (§ 3 lõige 3). Lisaks peavad nimetatud alla 24-meetrised kalalaevad järgima toidu säilitamist ja jäätmete käitlemist reguleerivaid sätteid (§ 8 lõiked 2 ja 3). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu viib Eesti õiguse kooskõlla direktiiviga (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.01.2017, lk 12–35). Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisaks on direktiivi (EL) 2017/159 ja Eesti õiguse võrdlustabel3. 4. Määruse mõjud Direktiivi (EL) 2017/159 ülevõtmise mõju hinnati meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. Määruse muutmisel ei ole MTööS-i muutmisega võrreldes täiendavat mõju. Määruse muudatused võimaldavad rakendada seadusemuudatusi. 3 Leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/01895a95-f60d-4ace-b714- 7a1b4c7b0061/Meret%C3%B6%C3%B6%20seaduse%20ja%20meres%C3%B5iduohutuse%20seaduse%20muutmis e%20seadus 3 Meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt avaldab muudatus mõju kalalaeval töötavatele töötajatele ja reederitele. Kaluritel, kes töötavad alla 24 meetri pikkusel kalalaeval, mis jääb merele kauemaks kui 24 tunniks ning alla 24 meetri pikkusel kalalaeval,mille puhul kalurid ööbivad sadamas laeva pardal, tekib õigus reederi kulul korrapärasele toitlustamisele. See avaldab positiivset mõju kalurite tervisele ehk positiivset sotsiaalset mõju. Reederitele omab toitlustusega seotud kohustuste suurenemine aga negatiivset majanduslikku mõju. Lisaks tekivad Veeteede Ametile täiendavad ülesanded seoses laevapere liikmete elamistingimuste (siia alla võib paigutada ka toitlustuse) ülevaatuse tegemisega. Muudatuste mõju on hinnatud väheoluliseks. Seda seetõttu, et mõju sihtrühm, mõju ulatus ja mõju sagedus on väike ning ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmadele on vähene või puudub. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja kohalike omavalitsuste üksustele ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja arvamuse avaldamiseks Tööinspektsioonile, Terviseametile, Veeteede Ametile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule, Eesti Kaugpüüdjate Liidule, Eesti Kalurite Liidule, Eesti Kalapüügiühistule, Eesti Traalpüügi Ühistule, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistule, Harju Kalandusühingule, Liivi Lahe Kalanduskogule, Läänemaa Rannakalanduse Seltsile, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogule, MTÜ-le Saarte Kalandus, Virumaa Rannakalurite Ühingule, MTÜ-le Võrtsjärve Kalanduspiirkond ja MTÜ-le Hiiukala. Laekunud tagasiside kajastub seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel