VEPA KÄITUMISOSKUSTE MÄNGU EESMÄRGID JA VAJADUSED 2020-2021
VEPA Käitumisoskuste Mängu taust
Programmi lähtekohad ja tõenduspõhisus. VEPA Käitumisoskuste Mäng (rahvusvaheliselt PAX Good
Behaviour Game) on PAXIS Instituudi poolt välja töötatud koolikeskkonnas rakendatav programm, mis
arendab laste enesekontrolli ja sotsiaalseid oskuseid läbi soovitud käitumise defineerimise, tunnustamise
ja omavahelise koostöö. Metoodika koosneb töövahenditest ja märguannetest, mille abil õpetaja kujundab
positiivset ja õppimisele suunatud õhkkonda klassis.
Antud sekkumist on arendatud alates 1960ndatest aastatest ja selle lühema- ja pikaaegsete mõjude kohta
on läbi viidud hulgalistelt teadusuuringuid. Käitumisoskuste Mäng on tõenduspõhine ennetusmeetod.1
Uuringud on näidanud, et metoodika mõju laste ja noorte arengule on pikaaegne. VEPA rakendamine
koolikeskkonnas:
✓ käitumise ja vaimse tervise probleeme
✓ agressiivsust ja kiusamist
Vähendab või ✓ erinevate sõltuvusainete tarvitamist
ennetab laste ja ✓ depressiivsust ja suitsiidset käitumist
noorte ✓ õigusrikkumisi ja kuritegelikku käitumist
✓ spetsiaalsete teenuste kasutamist
✓ suunamist käitumis- või õpiraskustega laste klassi
Suurendab laste ja ✓ sotsiaalseid ja eneseregulatsiooni oskusi
noorte ✓ õpiedukust ja akadeemilisi saavutusi
✓ head hakkamasaamist tööturul
Õpetajatel on ✓ suurem tõhusus klassi juhendamisel ja kaasamisel
✓ vähem stressi
VEPA programm Eestis. Eestis on Tervise Arengu Instituudi koordineerimisel käimas kuues VEPA
rakendamise aasta, alates pilootprojektist õppeaastal 2014/2015. Selle aja jooksul on pidevalt arendatud
ja tõhustatud õpetajate väljaõppe ning mentori toe pakkumise süsteemi ja programmi kvaliteedi hoidmise
meetodeid. VEPA materjalid on olemas nii eesti kui vene keeles ning VEPA mentor toetab õpetaja arenguid
terve õppeaasta jooksul.
Metoodikat kasutatakse 1. ja 2. kooliastmes ning sellest on 2018/2019 õppeaasta seisuga osa saanud üle
5100 õpilase ligi 263 klassis. Käesoleval kooliaastal kasvab VEPA metoodikat kasutanud õpilaste arv u 7600
lapseni. Aastatel 2015-2020 toimub tegevus Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi toetusel.
Metoodika tõenduspõhisust on kontrollitud ka Eestis. 2016.–2018. aastal teostati TAI poolt sekkumis- ja
kontrollgrupiga teadusuuring (avaldatud), mis kaasas 42 kooli ja 708 õpilast. Uuringu tulemuste kohaselt:
✓ 1. kooliaasta lõpuks kasvas õpetajate tõhusus klassi suunamisel, vähenesid laste käitumise ja
tähelepanu-keskendumisega seotud raskused ning paranes vaimne tervis.
✓ 2. kooliaasta lõpuks metoodika mõju kasvas veelgi. Kontrollklassides taolisi muutusi ei olnud.
✓ Lastevanemate hinnangul kasvas laste prosotsiaalsus ja vähenesid emotsionaalsed raskused.
✓ Kõige abistavam oli metoodika õpilastele, kellel oli 1. klassi alguses rohkem raskusi.
1
Käitumisoskuste Mäng on kantud USA tõenduspõhiste programmide registrisse (NREPP) ning esile toodud
tõenduspõhise meetodina mitmete valdkonnaüleste organisatsioonide poolt (vt täpsemalt).
1
Eesmärgid ja vajadused
✓ Käeoleva õppeaasta alguse seisuga on VEPA-ga liitunud 122 kooli ehk iga neljas üldhariduskool Eestis.
✓ 2019. a augustis-septembris on VEPA väljaõppega alustanud 134 uut õpetajat (75 koolist, sh 16 uut
kooli), eelneval kahel aastal on see arv olnud 80-100. Huvi programmi vastu on suur ning kõiki huvilisi
ei õnnestu ühe õppeaasta sees vastu võtta. Osa uusi koole jäävad ootelehele ning juba rakendavad
koolid ei saa saata koolitusele kõiki huvitatud uusi õpetajaid või osaleda uute õpetajatega igal aastal.
Ühel õppeaastal saame võtta programmi 1-3 õpetajat kooli kohta.
✓ Liitunud koolidest 45 ehk enam kui kolmandik rakendab metoodikat järjepidevalt. Järjepideva
rakendamisena näeme seisu, kus kool on VEPA-t kasutanud vähemalt 3 õppeaasta jooksul (saates
koolitusele ka uusi õpetajaid) ja/või on koolis olemas oma koolimentor. Kooli sisese mentori olemasolu
tähendab püsivat toetust õpetajatele (ei sõltuta piirkonnamentorist, kes toetab korraga erinevaid
koole) ning väiksemaid kulusid programmi jaoks.
✓ Seega, lisaks uute koolide kaasamisele on väga oluline töö juba liitunud koolidega, et metoodika
kasutamist ühe kooli sees laiendada ja jätkata mitmete aasta jooksul. Sellisel juhul ei jää saavutatud
mõju vaid ühe klassi või ühe õpetaja põhiseks. Eesmärgiks on arendada VEPA Koole.
✓ Programmi vahehindamine näitas, et VEPA senise rakendamise edukuse taga on hästitoimiv
tugivõrgustik mentorite ja keskse koordinaatori näol TAI-s. Märgiti, et VEPA programmi kvaliteedi ja
jätkusuutlikkuse tagab metoodika süsteemne (pikaajaline ja laialdane) rakendamine koolides ning
hästitoimiva mentorsüsteemi käigushoidmine.
Järgneva kahe õppeaasta peamised eesmärgid
✓ Koolitada juurde 200 uut VEPA õpetajat ning haarata programmi kuni 30 uut kooli.
✓ Suurendada VEPA metoodikat järjepidevalt rakendavate koolide osakaalu.
✓ Arendada edasi koolimentorite süsteemi, mis aitab tagada rakendamise pikaaegsust koolis ning
vähendab programmi kulutusi (panustamine koolimentori kuludesse ka kooli poolt).
✓ Tõhustada koostööd kohalike omavalitsustega, et kaasata koolide arengutesse rohkem kohalikku
tasandit ning lisaressursse.
✓ Jätkata tööd vene õppekeelega koolide kaasamiseks.
Seis õppeaastal Eesmärk õa Eesmärk õa
Näitaja
2019/2020 2020/2021 2021/2022
Liitunud koole (kumulatiivne) 122 140 150
VEPA programmi kaasatud õpetajaid
180 200 200
(õpetajate arv aastas)
Lisaeesmärgid
✓ PAXIS Instituut pidevalt arendab ja uuendab VEPA metoodika materjale, võttes arvesse uusi arenguid
haridusvaldkonnas. Seetõttu planeerime kohandada PAXIS Instituudi poolt loodud õpetaja käsiraamatu
ja mentori käsiraamatu, et ka meie õpetajad ja mentorid saaksid kasutada kõige uuemad materjalid.
✓ VEPA metoodika rakendamine HEV-laste puhul eeldab illustratiivset lisamaterjali (nt piltidega kaardid),
et aidata erivajadustega lastel mõtestada ja jälgida kokkuleppeid. Soovime arendada piltide komplekti
(kuni 25 pilti), mida saame jagada väikeklassides või erikoolides töötavatele VEPA õpetajatele.
✓ VEPA metoodika on sobilik ka töötamiseks hariduslike erivajadusega (HEV) lastega ning koolide poolne
nõudlus temaatilise koolituse ja rakendamise järele suureneb. Seetõttu soovime korraldada
lisakoolitust kogenud VEPA õpetajatele, et aidata neil teha vajalikke kohandusi VEPA rakendamisel
väikeklassides või töös hariduslike erivajadustega lastega.
✓ Suurendamaks VEPA metoodika järjepidevat rakendamiseks VEPA programmiga liitunud koolides
soovime pakkuda VEPA lisakoolitust ka koolitugipersonali esindajatele. See võimaldaks tõhustada
2
koostööd VEPA õpetajate ja teiste kooli töötajate vahel ning aitaks kindlustada VEPA jätkusuutlikku
rakendamist koolis.
Seis õppeaastal
Näitaja Eesmärk õa 2020/2021 Eesmärk õa 2021/2022
2019/2020
VEPA õppematerjalide Ei ole On olemas eestikeelsed On olemas venekeelsed
uuendamine arendatud käsiraamatud käsiraamatud
Illustratiivne lisamaterjal HEV- On olemas esimene On arendatud uus
Ei ole arendatud
lastele variant piloteerimiseks illustratiivne materjal
Piloteerimine On olemas eesti- ja On olemas eesti- ja
Lisakoolitus VEPA õpetajatele HEV-
VEPA õpetajate venekeelne lisakoolitus venekeelne lisakoolitus
laste teemal
suvekoolis VEPA õpetajatele VEPA õpetajatele
Piloteerimine On arendatud eesti- ja On arendatud eesti- ja
Tugipersonali koolitus VEPA
sügisel venekeelne koolitus venekeelne koolitus
programmiga liitunud koolides
2019/2020 tugipersonalile tugipersonalile
Programmi eelarve 2020-2021
VEPA Käitumisoskuste Mängu programmi toetamine Euroopa Sotsiaalfondi kaudu lõppeb 2020. aasta
septembris ehk uue õppeaasta alguses. Järgnevas tabelis on toodud vajalikud vahendid 2020. a viimaseks
kvartaliks ning 2021. aastaks. Arvestada tuleb, et kalendriaasta lõppeb detsembris, kuid kooliaasta
2021/2022 kestab kuni maini. Seega on 2021. a eelarves kajastatud vaid õppeaasta neli esimest kuud.
Toodud eelarvele lisandub koolide ja/või kohalike omavalitsuste poolne osaline panustamine –
koolimentori töö tasustamine ka kooli kuludest või osade õpetajakoolituste kulude kandmine omavalitsuse
eelarvest.
III-IV kv
Kululiik Selgitus I-IV kv 2021
2020
Põhieelarve
Personal TAI-s 3 töökohta (1,0 koormus) 20,000 84,000
Õpetajate koolitus- ja kogemuspäevad
Koolitused (sh palgafond), uute liitujate 55,000 79,000
litsentsitasud
Mentorite palgafond, koolitused ja
Mentorlus 43,000 99,000
supervisioonid mentoritele
Materjalide trükk, teavitustöö,
Arendus, hindamine jm 7,000 53,000
hindamine jm
KOKKU 125,000 315,000
3
Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ tulemused
ja prognoos aastani 2023
Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ eesmärkideks on vanemate oskuste suurendamine, lapse ja
vanema vaheliste suhete parandamine, lapse eneseregulatsiooni ja sotsiaalsete oskuste arendamine
ning käitumisprobleemide ennetamine või vähendamine.
Programm kohandati Eesti oludele Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -
noored“ projekti raames aastatel 2014–2017. "Imelised aastad" programmi raames rakendatakse
Eestis 2–8-a laste vanematele suunatud põhiprogrammi, mis kestab 16 nädalat ja ühe grupiga töötavad
kaks grupijuhti. Eesti pilootperioodi tulemuste kohaselt muutus koolitusel osalenud lapsevanemate
laste kasvatamise stiil efektiivsemaks ning vähenesid laste käitumisega seotud probleemid.1
Programmi pakutakse nii eesti kui vene keeles. Koolitusgruppide läbiviimist korraldavad kohalikud
omavalitsused (KOV) Tervise Arengu Instituudi (TAI) toel. TAI ülesannete hulka kuuluvad grupijuhtide
väljaõppe, supervisioonide ja täiendkoolituste korraldamine, lepingulised suhted omavalitsustega,
materjalide kohandamine ja trükkimine, hindamis- ning arendustegevused. Programm on nii KOVide
kui ka lapsevanemate poolt väga hästi vastu võetud ja kõrge soovitusindeksiga. KOVide esindajad
andsid soovitamise hinnangu 10-pallisel skaalal ning vastuste keskmine on 9,6. Lapsevanemad vastasid
soovitamisele 7-pallisel skaalal ning vastuste keskmine on 6,8.2
2019. aasta lõpuks on Eestis väljaõppe läbinud 99 grupijuhti, koolituse on lõpetanud u 2250
lapsevanemat 54 kohalikust omavalitsusest (vt tabel 1). Alates 2017. aastast toimub koostöös
KOVidega gruppide rahastamine järgmisel põhimõttel: Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnas kuni
75% ja ülejäänud maakondades kuni 50% grupi läbiviimise abikõlbulikest kuludest tasutakse
riigieelarvest. Ülejäänu tasub KOV enda eelarvest. Lisaks rakendavad programmi laste vaimse tervise
keskused (LVTK), mille kulud tasutakse täiel määral riigieelarvest.
Tabeli 1: Vanemlusprogrammi rakendamise mahud KOVides ja LVTKdes aastatel 2015–2019
Näitaja 2015 2016 2017 2018 2019 Kokku
Toimunud grupid KOVides 12 23 40 43 90 208
Toimunud grupid LVTKdes 2 2 5 9
Koolitatud vanemad KOV gruppides 119 243 382 483 930 2157
Koolitatud vanemad LVTK gruppides 17 17 56 90
Koostöös osalenud KOVide arv 3 5 25 31 49 54
Koolitatud uute grupijuhtide arv 32 24 22 21 99
1
Pilootperioodi raport:
https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149605567185_Vanemlusprogrammi%20piloodi%20tulemuste
%20raport_05.2017.pdf
2
Vt 2018.a tulemuste kohta täpsemalt:
https://intra.tai.ee//images/prints/documents/155920383379_Vanemlusprogrammi_Imelised-
aastad_2018a_tulemused.pdf
Aastatel 2020–2023 planeerime programmi pakkumise mahtu mõnevõrra suurendada koostöös
KOVidega olemasoleva eelarve raames (vt tabel 2). See eeldab ka KOVide poolset senisest suuremat
panustamist, mis aga võib osutuda probleemseks, kuna väiksematel KOVidel on keeruline leida selleks
vahendeid.
Tabeli 2: Vanemlusprogrammi tänane mahtude prognoos riigieelarves aastateks 2020–2023
Näitaja 2020 2021 2022 2023
Koolitatud lapsevanemate arv 1080 1220 1440 1560
Koolitatud uute grupijuhtide arv 0 20 0 20
Riigieelarve (eurodes)
Laste ja perede programm (PP01) 906 914 1 000 458 1 000 458 1 000 458
Ulatuslikum laienemine on võimalik rahastuse suurenemise korral. Eelarve ja mahtude suurendamise
prognoos on toodud tabelis 3. Lisavahendite korral jõuaksime aastaks 2023 kokku u 8300 koolitatud
lapsevanemani (periood 2015–2023 kokku), mis on umbes 5% meie kogu sihtrühmast ehk 2–8-aastaste
laste vanematest. Suures osas tähendab see vanemaid, kellel on oma laste käitumisega rohkem
probleeme (ja ohutegurid suuremad), aga ka lastevanemate gruppi laiemalt.
Tabeli 3: Vanemlusprogrammi laiendatud mahtude prognoos aastateks 2020–2023 lisarahastuse
korral
Näitaja 2020 2021 2022 2023
Koolitatud lapsevanemate arv 1080 1 380 1 680 2 000
Koolitatud uute grupijuhtide arv 0 20 0 20
Eelarve 906 914 1 236 776 1 481 293 1 783 444
Eelarve kasv võrreldes tänase
prognoosiga 236 318 480 835 782 986
Lisaks olemasoleva programmi pakkumise laiendamisele on vajalik laiendada vanemlusprogrammide
valikut, et katta ka need sihtrühmad, kes lapse vanuse tõttu „Imelised aastad“ programmi ei sobi
(näiteks 0-2-aastaste ja kooliealiste/teismeliste laste vanemad), aga kus on samuti väga oluline
lapsevanemaid vanemluse koolitustega toetada.
Riigikogu juhatus Teie 18.02.2020 nr 2-3/14-50/
Meie 03.03.2020 nr 6-1/533-2
Riigikogu liikmete kirjalik küsimus
sotsiaalministrile laste vaimse tervise toetamise
kohta (KK 50)
Lugupeetud Riigikogu liikmed Liina Kersna ja Signe Riisalo
Tänan teid, et tunnete huvi laste vaimse tervise toetamise vastu. Vaimne tervis on oluline
kogu inimese elukaare jooksul alates sünnist kuni kõrge vanuseni. Vaimne tervis on
heaoluseisund, mis võimaldab inimesel maksimaalselt realiseerida enda võimeid, tulla toime
igapäevaelu pingetega, tegutseda tulemuslikult ja anda oma panus ühiskondlikku ellu. Seega
tähendab hea vaimne tervis enamat kui vaimse tervise häirete puudumist – see on
kombinatsioon subjektiivsest heaolust, oskusest muutustega toime tulla, enda potentsiaali
rakendamisest ning positiivsest tegutsemisest ühiskonnas.
Vaimse tervise teemadega tegelemine vajab erinevate osapoolte tugevat koostööd ja toetust
erinevatel tasanditel. Vaimne tervis, sh laste vaimne tervis, on sotsiaalministeeriumi jaoks
oluline, seetõttu pöörame sellele eraldi tähelepanu ka Rahvastiku tervise arengukavas 2020-
2030.
Alljärgnevalt vastan teie küsimustele.
1. Täna on vaid kolmandikes koolides koolipsühholoog. Nende seas on ka veel õppivaid
tudengeid, kel puuduvad nii teadmised kui ka oskused lapsi aidata. Selleks, et
magistrikraadiga koolipsühholoog omandaks lisaks teooriale vajalikud metoodilised ja
praktilised oskused, et teha oma tööd ratsionaalselt, süsteemselt ja teadlikult, peaks
ta läbima kutseaasta. Kümne koolipsühholoogi kutsaasta Tartu Ülikoolis läheks riigile
maksma 225 tuhat eurot. Hoolimata teadmisest, et meie koolides on
koolipsühholoogide põud, seda raha selleks aastaks ei leitud. Mida olete Teie
koostöös haridus- ja teadusministriga teinud, et aastal 2021 riik rahastaks
koolipsühholoogide kutseaastat?
Vastus: Koolipsühholoogidel on oluline roll laste ja noorte vaimse tervise
probleemide ennetamisel. Sotsiaalministeerium toetab igati haridus- ja
teadusministeeriumit võimalike lahenduste otsimisel ja tegevuste planeerimisel.
Oleme koostamas vaimse tervise rohelist raamatut, kus muuhulgas pöörame
tähelepanu ka koolipsühholoogide puudusele ja kutseaasta finantseerimise
vajadusele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
2. Käesoleva aasta riigieelarves ei ole ka kliiniliste psühholoogide kutseaastaks
vajalikku 390 tuhandet eurot. Tööjõu-uuring OSKA ütleb, et riigil oleks vaja iga aasta
minimaalselt 14 uut kliinilist psühholoogi. Ka sotsiaalministeerium on tunnistanud -
kliinilisi psühholooge ei ole piisavalt. Eestis ei ole riiklikku väljaõppesüsteemi, kuidas
kliinilise psühholoogi kvalifikatsioonini jõuda. Selleks saamine ja õppimine sõltub
psühholoogi tööandja ning tema enda initsiatiivist. Riiklik tugi hetkel puudub. Kuidas
plaanite valitsust veenda kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamise
vajalikkuses?
Vastus: Sotsiaalministeeriumi eesmärgiks on õigeaegse ja professionaalse abi
tagamine inimestele vaimse tervise probleemide korral. Psühhiaatrite ressursi
kasutamise optimeerimiseks on Eestis vaja tugevdada teiste spetsialistide rolli vaimse
tervise süsteemis. Kliiniliste psühholoogide rolli tugevdamine toetab süsteemset
arengut selles suunas. Nende laialdasem rakendamine võimaldaks tuua vaimse
tervise teenused inimestele lähemale (nii geograafiliselt kui ravitasandi vaatest),
leevendaks psühhiaatrite töökoormust ning parendaks teenuste kättesaadavust.
Sellest lähtuvalt näeme vajadust rahastada kliiniliste psühholoogide kutseaastat ning
oleme selle vajaduse välja toonud ka RES 2021–2024 lisataotluses.
3. 2020. aasta riigieelarvest ei ole leitud 127 tuhandet eurot teaduspõhise
ennetusprogrammi VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendamiseks koolides. Õnneks
otsustas TAI oma vahenditest sel aastal VEPA rakendamist toetada. VEPA on
praegu ainus metoodika, mis vähendab nii maailmas kui ka meil Eestis läbiviidud
uuringu põhjal laste käitumisraskuseid ja hüperaktiivset käitumist ning suurendab
abivalmidust, sõbralikkust ja hoolivust. Metoodika rakendamine hoiab ära ka
uimastite tarvitamist ja suitsiide hilisemas eas. Ja parandab õpetajate klassi juhtimise
ja juhendamise oskuseid. Kas peate vajalikuks VEPA programmi riiklikku
rahastamist? Kui jah, siis millises summas?
Vastus: Sotsiaalministeerium peab vajalikuks Good Behavior Game ehk VEPA
käitumisoskuste mängu rahastamist. VEPA rakendamine rohkemates koolides on
ministeeriumi üks prioriteetidest, sest nagu te oma kirjas välja toote on VEPA
koolikeskkonnas rakendatav tõenduspõhine sekkumisprogramm, mis toetab eriti
haavatavamate laste vaimset tervist, ennetab õpilaste käitumisprobleemide teket või
süvenemist.
Samuti näeme vajadust valikulise ennetusprogrammi kohandamiseks ja
rakendamiseks noorte personaalsete riskide vähendamiseks (uimastite tarvitamise,
vaimse tervise probleemide ennetamine) ning laste vaimse tervise keskuste
koordineeritud tegevusteks, mis tagaks ühtse metoodilise lähenemise nelja vaimse
tervise keskuse teenustele ja ühtsed kvaliteedihindamise ja -arendamise alused.
Tegevuste kogumaksumuseks on RES 2021–2024 lisataotluses planeeritud 716 028
eurot aastal 2021, millest VEPA programmi aastane kulu on 315 000 eurot (täpsemad
arvutused on toodud Lisas 1).
4. Kuidas sotsiaalministeerium plaanib järgnevatel aastatel Lasteabi teenuse
arendamist toetada, et võimalikult paljud lapsed saaksid võimalikult operatiivselt oma
mure lahendatud?
Vastus: Nõustume, et Lasteabi telefoni senine baaseelarve ei pruugi katta
teenuseosutamise põhikulusid. Seetõttu on Lasteabi telefoni käigushoidmiseks
esitatud RES 2021–2024 raames lisataotlus 2021. aastaks 165 972 eurot, 2022.
aastaks 179 314 eurot, 2023. aastaks 193 349 eurot ja 2024. aastaks 208 115 eurot.
3
5. Palun selgitage, millised on programmi „Imelised aastad“ sihtrühma laiendamise
võimalused lähiaastatel.
Vastus: Aastatel 2020–2023 planeeritakse vanemlusprogrammi „Imelised aastad“
pakkumise mahtu suurendada koostöös KOVidega olemasoleva eelarve raames.
Vanemlusprogrammi ulatuslikumat laienemist on võimalik teostada rahastuse
suurenemise korral (lisainfo leitav lisast 2). Lisaks olemasoleva programmi pakkumise
laiendamisele on vajalik laiendada vanemlusprogrammide valikut, et katta need
sihtrühmad, kes lapse vanuse tõttu „Imelised aastad“ programmi ei sobi (näiteks 0-2-
aastaste ja kooliealiste/teismeliste laste vanemad), aga kus on samuti väga oluline
lapsevanemaid vanemluse koolitustega toetada.
Lisaks eelmainitud tegevustele peame RES 2021–2024 raames oluliseks jätkata ka Euroopa
Liidu struktuurivahenditest välja arendatud sõltuvusravi teenuste pakkumist, arendada
psühhiaatrilise sundravi ja ohvriabi teenuste kvaliteeti ning parandada teenuse osutamise
tingimusi. Samuti näen vajadust tagada nõudluse kasvule vastav riigipoolne lasteabitelefoni
toimimine, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste edukas funktsioneerimine, lastemaja ja teiste
lastele suunatud teenuste tõhus üle-eestiline korraldus.
RES 2021–2024 lisataotlusega taotleme vaimse tervise valdkonnale kokku 29 334 282 eurot,
millest 2021. aastaks 5 005 627 eurot. Kinnitan teile, et tegutseme järjekindlalt selle nimel, et
tervisevaldkond, sh vaimne tervis, saaks nii riigieelarve koostamisel kui hilisemates
diskussioonides suuremat tähelepanu, mida see valdkond kahtlemata väärib.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisad:
1. VEPA eesmärgid ja vajadused 2020-2021
2. Vanemlus-prognoos 2020-2030
Käthlin Mikiver 626 9219
[email protected]