dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 3. märts 2020
Viit
6-1/533-2
Registreeritud
3. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Laste- ja perepoliitika
Sari
6-1 Laste- ja perepoliitika kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
6-1/2020
Vastutaja
Käthlin Mikiver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎6-1533-2 03.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc621 KB

Sisu (failidest)

VEPA KÄITUMISOSKUSTE MÄNGU EESMÄRGID JA VAJADUSED 2020-2021 VEPA Käitumisoskuste Mängu taust Programmi lähtekohad ja tõenduspõhisus. VEPA Käitumisoskuste Mäng (rahvusvaheliselt PAX Good Behaviour Game) on PAXIS Instituudi poolt välja töötatud koolikeskkonnas rakendatav programm, mis arendab laste enesekontrolli ja sotsiaalseid oskuseid läbi soovitud käitumise defineerimise, tunnustamise ja omavahelise koostöö. Metoodika koosneb töövahenditest ja märguannetest, mille abil õpetaja kujundab positiivset ja õppimisele suunatud õhkkonda klassis. Antud sekkumist on arendatud alates 1960ndatest aastatest ja selle lühema- ja pikaaegsete mõjude kohta on läbi viidud hulgalistelt teadusuuringuid. Käitumisoskuste Mäng on tõenduspõhine ennetusmeetod.1 Uuringud on näidanud, et metoodika mõju laste ja noorte arengule on pikaaegne. VEPA rakendamine koolikeskkonnas: ✓ käitumise ja vaimse tervise probleeme ✓ agressiivsust ja kiusamist Vähendab või ✓ erinevate sõltuvusainete tarvitamist ennetab laste ja ✓ depressiivsust ja suitsiidset käitumist noorte ✓ õigusrikkumisi ja kuritegelikku käitumist ✓ spetsiaalsete teenuste kasutamist ✓ suunamist käitumis- või õpiraskustega laste klassi Suurendab laste ja ✓ sotsiaalseid ja eneseregulatsiooni oskusi noorte ✓ õpiedukust ja akadeemilisi saavutusi ✓ head hakkamasaamist tööturul Õpetajatel on ✓ suurem tõhusus klassi juhendamisel ja kaasamisel ✓ vähem stressi VEPA programm Eestis. Eestis on Tervise Arengu Instituudi koordineerimisel käimas kuues VEPA rakendamise aasta, alates pilootprojektist õppeaastal 2014/2015. Selle aja jooksul on pidevalt arendatud ja tõhustatud õpetajate väljaõppe ning mentori toe pakkumise süsteemi ja programmi kvaliteedi hoidmise meetodeid. VEPA materjalid on olemas nii eesti kui vene keeles ning VEPA mentor toetab õpetaja arenguid terve õppeaasta jooksul. Metoodikat kasutatakse 1. ja 2. kooliastmes ning sellest on 2018/2019 õppeaasta seisuga osa saanud üle 5100 õpilase ligi 263 klassis. Käesoleval kooliaastal kasvab VEPA metoodikat kasutanud õpilaste arv u 7600 lapseni. Aastatel 2015-2020 toimub tegevus Euroopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi toetusel. Metoodika tõenduspõhisust on kontrollitud ka Eestis. 2016.–2018. aastal teostati TAI poolt sekkumis- ja kontrollgrupiga teadusuuring (avaldatud), mis kaasas 42 kooli ja 708 õpilast. Uuringu tulemuste kohaselt: ✓ 1. kooliaasta lõpuks kasvas õpetajate tõhusus klassi suunamisel, vähenesid laste käitumise ja tähelepanu-keskendumisega seotud raskused ning paranes vaimne tervis. ✓ 2. kooliaasta lõpuks metoodika mõju kasvas veelgi. Kontrollklassides taolisi muutusi ei olnud. ✓ Lastevanemate hinnangul kasvas laste prosotsiaalsus ja vähenesid emotsionaalsed raskused. ✓ Kõige abistavam oli metoodika õpilastele, kellel oli 1. klassi alguses rohkem raskusi. 1 Käitumisoskuste Mäng on kantud USA tõenduspõhiste programmide registrisse (NREPP) ning esile toodud tõenduspõhise meetodina mitmete valdkonnaüleste organisatsioonide poolt (vt täpsemalt). 1 Eesmärgid ja vajadused ✓ Käeoleva õppeaasta alguse seisuga on VEPA-ga liitunud 122 kooli ehk iga neljas üldhariduskool Eestis. ✓ 2019. a augustis-septembris on VEPA väljaõppega alustanud 134 uut õpetajat (75 koolist, sh 16 uut kooli), eelneval kahel aastal on see arv olnud 80-100. Huvi programmi vastu on suur ning kõiki huvilisi ei õnnestu ühe õppeaasta sees vastu võtta. Osa uusi koole jäävad ootelehele ning juba rakendavad koolid ei saa saata koolitusele kõiki huvitatud uusi õpetajaid või osaleda uute õpetajatega igal aastal. Ühel õppeaastal saame võtta programmi 1-3 õpetajat kooli kohta. ✓ Liitunud koolidest 45 ehk enam kui kolmandik rakendab metoodikat järjepidevalt. Järjepideva rakendamisena näeme seisu, kus kool on VEPA-t kasutanud vähemalt 3 õppeaasta jooksul (saates koolitusele ka uusi õpetajaid) ja/või on koolis olemas oma koolimentor. Kooli sisese mentori olemasolu tähendab püsivat toetust õpetajatele (ei sõltuta piirkonnamentorist, kes toetab korraga erinevaid koole) ning väiksemaid kulusid programmi jaoks. ✓ Seega, lisaks uute koolide kaasamisele on väga oluline töö juba liitunud koolidega, et metoodika kasutamist ühe kooli sees laiendada ja jätkata mitmete aasta jooksul. Sellisel juhul ei jää saavutatud mõju vaid ühe klassi või ühe õpetaja põhiseks. Eesmärgiks on arendada VEPA Koole. ✓ Programmi vahehindamine näitas, et VEPA senise rakendamise edukuse taga on hästitoimiv tugivõrgustik mentorite ja keskse koordinaatori näol TAI-s. Märgiti, et VEPA programmi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagab metoodika süsteemne (pikaajaline ja laialdane) rakendamine koolides ning hästitoimiva mentorsüsteemi käigushoidmine. Järgneva kahe õppeaasta peamised eesmärgid ✓ Koolitada juurde 200 uut VEPA õpetajat ning haarata programmi kuni 30 uut kooli. ✓ Suurendada VEPA metoodikat järjepidevalt rakendavate koolide osakaalu. ✓ Arendada edasi koolimentorite süsteemi, mis aitab tagada rakendamise pikaaegsust koolis ning vähendab programmi kulutusi (panustamine koolimentori kuludesse ka kooli poolt). ✓ Tõhustada koostööd kohalike omavalitsustega, et kaasata koolide arengutesse rohkem kohalikku tasandit ning lisaressursse. ✓ Jätkata tööd vene õppekeelega koolide kaasamiseks. Seis õppeaastal Eesmärk õa Eesmärk õa Näitaja 2019/2020 2020/2021 2021/2022 Liitunud koole (kumulatiivne) 122 140 150 VEPA programmi kaasatud õpetajaid 180 200 200 (õpetajate arv aastas) Lisaeesmärgid ✓ PAXIS Instituut pidevalt arendab ja uuendab VEPA metoodika materjale, võttes arvesse uusi arenguid haridusvaldkonnas. Seetõttu planeerime kohandada PAXIS Instituudi poolt loodud õpetaja käsiraamatu ja mentori käsiraamatu, et ka meie õpetajad ja mentorid saaksid kasutada kõige uuemad materjalid. ✓ VEPA metoodika rakendamine HEV-laste puhul eeldab illustratiivset lisamaterjali (nt piltidega kaardid), et aidata erivajadustega lastel mõtestada ja jälgida kokkuleppeid. Soovime arendada piltide komplekti (kuni 25 pilti), mida saame jagada väikeklassides või erikoolides töötavatele VEPA õpetajatele. ✓ VEPA metoodika on sobilik ka töötamiseks hariduslike erivajadusega (HEV) lastega ning koolide poolne nõudlus temaatilise koolituse ja rakendamise järele suureneb. Seetõttu soovime korraldada lisakoolitust kogenud VEPA õpetajatele, et aidata neil teha vajalikke kohandusi VEPA rakendamisel väikeklassides või töös hariduslike erivajadustega lastega. ✓ Suurendamaks VEPA metoodika järjepidevat rakendamiseks VEPA programmiga liitunud koolides soovime pakkuda VEPA lisakoolitust ka koolitugipersonali esindajatele. See võimaldaks tõhustada 2 koostööd VEPA õpetajate ja teiste kooli töötajate vahel ning aitaks kindlustada VEPA jätkusuutlikku rakendamist koolis. Seis õppeaastal Näitaja Eesmärk õa 2020/2021 Eesmärk õa 2021/2022 2019/2020 VEPA õppematerjalide Ei ole On olemas eestikeelsed On olemas venekeelsed uuendamine arendatud käsiraamatud käsiraamatud Illustratiivne lisamaterjal HEV- On olemas esimene On arendatud uus Ei ole arendatud lastele variant piloteerimiseks illustratiivne materjal Piloteerimine On olemas eesti- ja On olemas eesti- ja Lisakoolitus VEPA õpetajatele HEV- VEPA õpetajate venekeelne lisakoolitus venekeelne lisakoolitus laste teemal suvekoolis VEPA õpetajatele VEPA õpetajatele Piloteerimine On arendatud eesti- ja On arendatud eesti- ja Tugipersonali koolitus VEPA sügisel venekeelne koolitus venekeelne koolitus programmiga liitunud koolides 2019/2020 tugipersonalile tugipersonalile Programmi eelarve 2020-2021 VEPA Käitumisoskuste Mängu programmi toetamine Euroopa Sotsiaalfondi kaudu lõppeb 2020. aasta septembris ehk uue õppeaasta alguses. Järgnevas tabelis on toodud vajalikud vahendid 2020. a viimaseks kvartaliks ning 2021. aastaks. Arvestada tuleb, et kalendriaasta lõppeb detsembris, kuid kooliaasta 2021/2022 kestab kuni maini. Seega on 2021. a eelarves kajastatud vaid õppeaasta neli esimest kuud. Toodud eelarvele lisandub koolide ja/või kohalike omavalitsuste poolne osaline panustamine – koolimentori töö tasustamine ka kooli kuludest või osade õpetajakoolituste kulude kandmine omavalitsuse eelarvest. III-IV kv Kululiik Selgitus I-IV kv 2021 2020 Põhieelarve Personal TAI-s 3 töökohta (1,0 koormus) 20,000 84,000 Õpetajate koolitus- ja kogemuspäevad Koolitused (sh palgafond), uute liitujate 55,000 79,000 litsentsitasud Mentorite palgafond, koolitused ja Mentorlus 43,000 99,000 supervisioonid mentoritele Materjalide trükk, teavitustöö, Arendus, hindamine jm 7,000 53,000 hindamine jm KOKKU 125,000 315,000 3 Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ tulemused ja prognoos aastani 2023 Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ eesmärkideks on vanemate oskuste suurendamine, lapse ja vanema vaheliste suhete parandamine, lapse eneseregulatsiooni ja sotsiaalsete oskuste arendamine ning käitumisprobleemide ennetamine või vähendamine. Programm kohandati Eesti oludele Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja - noored“ projekti raames aastatel 2014–2017. "Imelised aastad" programmi raames rakendatakse Eestis 2–8-a laste vanematele suunatud põhiprogrammi, mis kestab 16 nädalat ja ühe grupiga töötavad kaks grupijuhti. Eesti pilootperioodi tulemuste kohaselt muutus koolitusel osalenud lapsevanemate laste kasvatamise stiil efektiivsemaks ning vähenesid laste käitumisega seotud probleemid.1 Programmi pakutakse nii eesti kui vene keeles. Koolitusgruppide läbiviimist korraldavad kohalikud omavalitsused (KOV) Tervise Arengu Instituudi (TAI) toel. TAI ülesannete hulka kuuluvad grupijuhtide väljaõppe, supervisioonide ja täiendkoolituste korraldamine, lepingulised suhted omavalitsustega, materjalide kohandamine ja trükkimine, hindamis- ning arendustegevused. Programm on nii KOVide kui ka lapsevanemate poolt väga hästi vastu võetud ja kõrge soovitusindeksiga. KOVide esindajad andsid soovitamise hinnangu 10-pallisel skaalal ning vastuste keskmine on 9,6. Lapsevanemad vastasid soovitamisele 7-pallisel skaalal ning vastuste keskmine on 6,8.2 2019. aasta lõpuks on Eestis väljaõppe läbinud 99 grupijuhti, koolituse on lõpetanud u 2250 lapsevanemat 54 kohalikust omavalitsusest (vt tabel 1). Alates 2017. aastast toimub koostöös KOVidega gruppide rahastamine järgmisel põhimõttel: Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnas kuni 75% ja ülejäänud maakondades kuni 50% grupi läbiviimise abikõlbulikest kuludest tasutakse riigieelarvest. Ülejäänu tasub KOV enda eelarvest. Lisaks rakendavad programmi laste vaimse tervise keskused (LVTK), mille kulud tasutakse täiel määral riigieelarvest. Tabeli 1: Vanemlusprogrammi rakendamise mahud KOVides ja LVTKdes aastatel 2015–2019 Näitaja 2015 2016 2017 2018 2019 Kokku Toimunud grupid KOVides 12 23 40 43 90 208 Toimunud grupid LVTKdes 2 2 5 9 Koolitatud vanemad KOV gruppides 119 243 382 483 930 2157 Koolitatud vanemad LVTK gruppides 17 17 56 90 Koostöös osalenud KOVide arv 3 5 25 31 49 54 Koolitatud uute grupijuhtide arv 32 24 22 21 99 1 Pilootperioodi raport: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149605567185_Vanemlusprogrammi%20piloodi%20tulemuste %20raport_05.2017.pdf 2 Vt 2018.a tulemuste kohta täpsemalt: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/155920383379_Vanemlusprogrammi_Imelised- aastad_2018a_tulemused.pdf Aastatel 2020–2023 planeerime programmi pakkumise mahtu mõnevõrra suurendada koostöös KOVidega olemasoleva eelarve raames (vt tabel 2). See eeldab ka KOVide poolset senisest suuremat panustamist, mis aga võib osutuda probleemseks, kuna väiksematel KOVidel on keeruline leida selleks vahendeid. Tabeli 2: Vanemlusprogrammi tänane mahtude prognoos riigieelarves aastateks 2020–2023 Näitaja 2020 2021 2022 2023 Koolitatud lapsevanemate arv 1080 1220 1440 1560 Koolitatud uute grupijuhtide arv 0 20 0 20 Riigieelarve (eurodes) Laste ja perede programm (PP01) 906 914 1 000 458 1 000 458 1 000 458 Ulatuslikum laienemine on võimalik rahastuse suurenemise korral. Eelarve ja mahtude suurendamise prognoos on toodud tabelis 3. Lisavahendite korral jõuaksime aastaks 2023 kokku u 8300 koolitatud lapsevanemani (periood 2015–2023 kokku), mis on umbes 5% meie kogu sihtrühmast ehk 2–8-aastaste laste vanematest. Suures osas tähendab see vanemaid, kellel on oma laste käitumisega rohkem probleeme (ja ohutegurid suuremad), aga ka lastevanemate gruppi laiemalt. Tabeli 3: Vanemlusprogrammi laiendatud mahtude prognoos aastateks 2020–2023 lisarahastuse korral Näitaja 2020 2021 2022 2023 Koolitatud lapsevanemate arv 1080 1 380 1 680 2 000 Koolitatud uute grupijuhtide arv 0 20 0 20 Eelarve 906 914 1 236 776 1 481 293 1 783 444 Eelarve kasv võrreldes tänase prognoosiga 236 318 480 835 782 986 Lisaks olemasoleva programmi pakkumise laiendamisele on vajalik laiendada vanemlusprogrammide valikut, et katta ka need sihtrühmad, kes lapse vanuse tõttu „Imelised aastad“ programmi ei sobi (näiteks 0-2-aastaste ja kooliealiste/teismeliste laste vanemad), aga kus on samuti väga oluline lapsevanemaid vanemluse koolitustega toetada. Riigikogu juhatus Teie 18.02.2020 nr 2-3/14-50/ Meie 03.03.2020 nr 6-1/533-2 Riigikogu liikmete kirjalik küsimus sotsiaalministrile laste vaimse tervise toetamise kohta (KK 50) Lugupeetud Riigikogu liikmed Liina Kersna ja Signe Riisalo Tänan teid, et tunnete huvi laste vaimse tervise toetamise vastu. Vaimne tervis on oluline kogu inimese elukaare jooksul alates sünnist kuni kõrge vanuseni. Vaimne tervis on heaoluseisund, mis võimaldab inimesel maksimaalselt realiseerida enda võimeid, tulla toime igapäevaelu pingetega, tegutseda tulemuslikult ja anda oma panus ühiskondlikku ellu. Seega tähendab hea vaimne tervis enamat kui vaimse tervise häirete puudumist – see on kombinatsioon subjektiivsest heaolust, oskusest muutustega toime tulla, enda potentsiaali rakendamisest ning positiivsest tegutsemisest ühiskonnas. Vaimse tervise teemadega tegelemine vajab erinevate osapoolte tugevat koostööd ja toetust erinevatel tasanditel. Vaimne tervis, sh laste vaimne tervis, on sotsiaalministeeriumi jaoks oluline, seetõttu pöörame sellele eraldi tähelepanu ka Rahvastiku tervise arengukavas 2020- 2030. Alljärgnevalt vastan teie küsimustele. 1. Täna on vaid kolmandikes koolides koolipsühholoog. Nende seas on ka veel õppivaid tudengeid, kel puuduvad nii teadmised kui ka oskused lapsi aidata. Selleks, et magistrikraadiga koolipsühholoog omandaks lisaks teooriale vajalikud metoodilised ja praktilised oskused, et teha oma tööd ratsionaalselt, süsteemselt ja teadlikult, peaks ta läbima kutseaasta. Kümne koolipsühholoogi kutsaasta Tartu Ülikoolis läheks riigile maksma 225 tuhat eurot. Hoolimata teadmisest, et meie koolides on koolipsühholoogide põud, seda raha selleks aastaks ei leitud. Mida olete Teie koostöös haridus- ja teadusministriga teinud, et aastal 2021 riik rahastaks koolipsühholoogide kutseaastat? Vastus: Koolipsühholoogidel on oluline roll laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamisel. Sotsiaalministeerium toetab igati haridus- ja teadusministeeriumit võimalike lahenduste otsimisel ja tegevuste planeerimisel. Oleme koostamas vaimse tervise rohelist raamatut, kus muuhulgas pöörame tähelepanu ka koolipsühholoogide puudusele ja kutseaasta finantseerimise vajadusele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 2. Käesoleva aasta riigieelarves ei ole ka kliiniliste psühholoogide kutseaastaks vajalikku 390 tuhandet eurot. Tööjõu-uuring OSKA ütleb, et riigil oleks vaja iga aasta minimaalselt 14 uut kliinilist psühholoogi. Ka sotsiaalministeerium on tunnistanud - kliinilisi psühholooge ei ole piisavalt. Eestis ei ole riiklikku väljaõppesüsteemi, kuidas kliinilise psühholoogi kvalifikatsioonini jõuda. Selleks saamine ja õppimine sõltub psühholoogi tööandja ning tema enda initsiatiivist. Riiklik tugi hetkel puudub. Kuidas plaanite valitsust veenda kliiniliste psühholoogide kutseaasta rahastamise vajalikkuses? Vastus: Sotsiaalministeeriumi eesmärgiks on õigeaegse ja professionaalse abi tagamine inimestele vaimse tervise probleemide korral. Psühhiaatrite ressursi kasutamise optimeerimiseks on Eestis vaja tugevdada teiste spetsialistide rolli vaimse tervise süsteemis. Kliiniliste psühholoogide rolli tugevdamine toetab süsteemset arengut selles suunas. Nende laialdasem rakendamine võimaldaks tuua vaimse tervise teenused inimestele lähemale (nii geograafiliselt kui ravitasandi vaatest), leevendaks psühhiaatrite töökoormust ning parendaks teenuste kättesaadavust. Sellest lähtuvalt näeme vajadust rahastada kliiniliste psühholoogide kutseaastat ning oleme selle vajaduse välja toonud ka RES 2021–2024 lisataotluses. 3. 2020. aasta riigieelarvest ei ole leitud 127 tuhandet eurot teaduspõhise ennetusprogrammi VEPA Käitumisoskuste Mängu rakendamiseks koolides. Õnneks otsustas TAI oma vahenditest sel aastal VEPA rakendamist toetada. VEPA on praegu ainus metoodika, mis vähendab nii maailmas kui ka meil Eestis läbiviidud uuringu põhjal laste käitumisraskuseid ja hüperaktiivset käitumist ning suurendab abivalmidust, sõbralikkust ja hoolivust. Metoodika rakendamine hoiab ära ka uimastite tarvitamist ja suitsiide hilisemas eas. Ja parandab õpetajate klassi juhtimise ja juhendamise oskuseid. Kas peate vajalikuks VEPA programmi riiklikku rahastamist? Kui jah, siis millises summas? Vastus: Sotsiaalministeerium peab vajalikuks Good Behavior Game ehk VEPA käitumisoskuste mängu rahastamist. VEPA rakendamine rohkemates koolides on ministeeriumi üks prioriteetidest, sest nagu te oma kirjas välja toote on VEPA koolikeskkonnas rakendatav tõenduspõhine sekkumisprogramm, mis toetab eriti haavatavamate laste vaimset tervist, ennetab õpilaste käitumisprobleemide teket või süvenemist. Samuti näeme vajadust valikulise ennetusprogrammi kohandamiseks ja rakendamiseks noorte personaalsete riskide vähendamiseks (uimastite tarvitamise, vaimse tervise probleemide ennetamine) ning laste vaimse tervise keskuste koordineeritud tegevusteks, mis tagaks ühtse metoodilise lähenemise nelja vaimse tervise keskuse teenustele ja ühtsed kvaliteedihindamise ja -arendamise alused. Tegevuste kogumaksumuseks on RES 2021–2024 lisataotluses planeeritud 716 028 eurot aastal 2021, millest VEPA programmi aastane kulu on 315 000 eurot (täpsemad arvutused on toodud Lisas 1). 4. Kuidas sotsiaalministeerium plaanib järgnevatel aastatel Lasteabi teenuse arendamist toetada, et võimalikult paljud lapsed saaksid võimalikult operatiivselt oma mure lahendatud? Vastus: Nõustume, et Lasteabi telefoni senine baaseelarve ei pruugi katta teenuseosutamise põhikulusid. Seetõttu on Lasteabi telefoni käigushoidmiseks esitatud RES 2021–2024 raames lisataotlus 2021. aastaks 165 972 eurot, 2022. aastaks 179 314 eurot, 2023. aastaks 193 349 eurot ja 2024. aastaks 208 115 eurot. 3 5. Palun selgitage, millised on programmi „Imelised aastad“ sihtrühma laiendamise võimalused lähiaastatel. Vastus: Aastatel 2020–2023 planeeritakse vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ pakkumise mahtu suurendada koostöös KOVidega olemasoleva eelarve raames. Vanemlusprogrammi ulatuslikumat laienemist on võimalik teostada rahastuse suurenemise korral (lisainfo leitav lisast 2). Lisaks olemasoleva programmi pakkumise laiendamisele on vajalik laiendada vanemlusprogrammide valikut, et katta need sihtrühmad, kes lapse vanuse tõttu „Imelised aastad“ programmi ei sobi (näiteks 0-2- aastaste ja kooliealiste/teismeliste laste vanemad), aga kus on samuti väga oluline lapsevanemaid vanemluse koolitustega toetada. Lisaks eelmainitud tegevustele peame RES 2021–2024 raames oluliseks jätkata ka Euroopa Liidu struktuurivahenditest välja arendatud sõltuvusravi teenuste pakkumist, arendada psühhiaatrilise sundravi ja ohvriabi teenuste kvaliteeti ning parandada teenuse osutamise tingimusi. Samuti näen vajadust tagada nõudluse kasvule vastav riigipoolne lasteabitelefoni toimimine, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste edukas funktsioneerimine, lastemaja ja teiste lastele suunatud teenuste tõhus üle-eestiline korraldus. RES 2021–2024 lisataotlusega taotleme vaimse tervise valdkonnale kokku 29 334 282 eurot, millest 2021. aastaks 5 005 627 eurot. Kinnitan teile, et tegutseme järjekindlalt selle nimel, et tervisevaldkond, sh vaimne tervis, saaks nii riigieelarve koostamisel kui hilisemates diskussioonides suuremat tähelepanu, mida see valdkond kahtlemata väärib. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisad: 1. VEPA eesmärgid ja vajadused 2020-2021 2. Vanemlus-prognoos 2020-2030 Käthlin Mikiver 626 9219 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel